Kuluarvestuse olemus ja eesmärgid (0)

1 
 
 
KULUARVESTUSE OLEMUS JA EESMÄRGID 
Kulude arvestuse erinevatest definitsioonidest tuleneb, et kulude arvestus on: 
  Kulude arvestus ( cost   accounting ) on organisatsiooni ressursside omandamise ja kasutamise  aruandlus , 
mis  varustab   infoga  nii juhtimis- kui ka finantsarvestust. See tähendab, et toimub kulude kajastamine nii 
ettevõtte   finantsarvestuse   protsessis  (raamatupidamisregistrites,  varude  maksumuse  kujunemisel  ja 
kajastamisel bilansis, realiseeritud kaupade kulu kujunemisel kasumiaruandes) kui ka kulude analüüs ja 
selle  rakendamine  ettevõttesiseses   juhtimisarvestuse   protsessis  (toodete  ja  teenuste   omahinna  
kalkuleerimisel, kulude planeerimisel, hinnakujundamisel jne). 
  Kulude arvestus on kulude juhtimise allsüsteem, mis on seotud toodete, teenuste, projektide, tegevuste jt 
objektide kulude kindlakstegemisega, mis võivad huvi pakkuda juhtidele; 
  Kulude arvestus on operatsioonide , protsesside, tegevuste või toodete/teenuste eelarvestamine, standard- 
ja tegelike kulude kindlakstegemine ning kulu hälvete ja kasumlikuse analüüs; 
  Kulude  arvestus  on  organisatsiooni  ressursside  omandamise  või  kasutamisega  seotud  informatsiooni 
mõõtmine ja aruandlus, mis varustab infoga nii juhtimis- kui ka finantsarvestust. 
 
Kulude arvestuses keskendutakse: 
 
Kuluobjektide arvestusele; 
 
Tegevuste kulude arvestusele; 
 
Kulukohtade  arvestusele; 
 
Kululiikide arvestusele. 
 
Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi loomisel tuleb määratleda eesmärgid, milliseid arendatav süsteem peab täitma. 
Kuluarvestuse süsteemi eesmärgid võib jaotada üldisteks ja spetsiifilisteks eesmärkideks. 
Üldised eesmärgid 
Spetsiifilised  eesmärgid 
Materiaalsete  ressursside   soetamise ,  tootmise  ja  Toodete  ja  teenuste  omahinna  ja  müügihinna 
kasutamise 
rahaliste 
parameetrite   kalkuleerimine  
kindlakstegemine ja kajastamine 
Kulude planeerimine  
Materiaalsete ressursside kasutamise efektiivsuse 
kontroll 
Kuludega seotud normatiivide määratlemine 
Juhtimisotsuste 
kulukeskse 
informatsiooniga 
varustamine 
Kuludega 
seotud 
eesmärkide  saavutamise  Ettevõtte 
siseste 
tulemusüksuste 
kontroll 
tegevustulemuste kindlaksmääramine ja ettevõtte 
jooksva majandustulemuse hindamine 
 
Nimetatud eesmärkide saavutamiseks on ettevõtte kuluarvestusesüsteemi realiseerumine järgmistes peamisestes 
komponentides: 
  Kululiikide arvestus; 
  Kulukohtade arvestus; 
  Kulukandjate(objektide) arvestus; 
  Tegevuste kulude arvestus 
Kululiikide  arvestus  peab  selgitama,  millised  kulud,  võttes  arvesse  nende  kujunemise  ja  käitumise  erinevaid 
aspekte , esinevad ettevõttes. Kesksed aspektid on seotud kulude registreerimise ja hindamisega. 
Kulukohtade  arvestus  peab  selgitama,  millises  ettevõtte  struktuuri  või  põhitegevuse  protsessi  osades  erinevad 
kululiigid  tekivad.  Kesksete  aspektidena  vaadeldakse  selles  kuluarvestuse  lõigus  üldkulude   jaotumist  
kulukohtade lõikes. 
2 
 
 
Kulukandjate  arvestus  peab  selgitama,  millises   mahus   on  erinevate  arvestusobjektide  (kuluobjektide)  tarvis 
tehtud  ettevõttes   kulusid .  Kulukandjate  arvestus  võimaldab  võrrelda  erinevate  arvestusobjektide  tulemust 
(näiteks toodete omahinda) ja selle alusel suunata ettevõtte erinevate tegevusvaldkondade tulemusi. 
Järelikult on vajalik ettevõtte sisene kuluarvestuse süsteem, mis võimaldab detailselt arvestada ettevõtte kulusid 
ja nende mõju tuludele ja kasumile. 
KELLELE JA MIKS ON KULUARVESTUSE SÜSTEEM KASULIK? 
Üks  olulisemaid  põhjuseid,  mis  vähendab  kuluarvestuse  süsteemide   efektiivsust   ettevõtetes,  on  tingitud 
kuluarvestuse  nõrkadest  seostest  teiste  ettevõtte  funktsionaalsete  tegevuste  ja  väliskeskkonnaga.  Kuigi 
klassikalises   kuluarvestuse   teoorias   vaadeldakse   kuluarvestust   ettevõtte  sisese  tegevusena,  tuleb  praktilises 
kuluarvestuses arvestada järjest rohkem ka erinevate väliste mõjuritega. 
Selleks, et efektiivsemalt integreerida kuluarvestuse süsteem ettevõtte kui terviku tegevusse, on oluline täpselt 
määratleda, kellele ja miks on ettevõtte kuluarvestuse süsteem kasulik. 
Huvigrupid , kes saavad kuluarvestuse süsteemist kasu, on: 
   Omanikud , 
  Juhid, 
  Töötajad, 
  Kliendid ja  avalikkus , 
   Hankijad ,  
   Riigiasutused (maksuamet, statistika) 
  Finantsinstitutsioonid ja kreeditorid , 
  Investorid, 
  Audiitorid, 
  Konkurendid, 
  Analüütikud. 
Omanikud  vajavad  kuluinfot  selleks,  et  juhtida  riske  ja  olla  veendunud  ettevõttesse  tehtud  investeeringute 
tasuvuses.  Kulud  on  vajalikud  ka  õigete  strateegiliste  otsuste  vastuvõtmmisel,  planeerimisel  ja  hinnangu 
andmisel tegevjuhtkonna töötulemustele. 
Juhid vajavad infot eeskätt selleks, et teha majanduslikult põhjendatud juhtimisalaseid otsuseid. Samuti on väga 
oluline nende roll kuluarvestuse süsteemi väljatöötamisel. Ilma selleta, kui iga juht ie ole täpselt määratlenud 
oma  infovajadust,  on  raskendatud  kogu  efektiivse  kuluarvestuse  süsteemi  ülesehitamine  ettevõttes. 
Juhtimisotsuste vastuvõtmiseks on äärmiselt oluline kuluinfo, mis on seotud kulude  liigitamise , jaotamisega ja 
käitumisega erinevatel tegevustasemetel ja samuti kulueelarvetes esitatud kulunäitajad. 
Töötajatele on kuluinfo kasulik, et nad suudaksid tulenevalt oma ametikirjeldustes toodud eesmärkidest ja lisaks 
täidetavatele  tööülesannetele  välja  pakkuda  võimalikult  paremaid  lahendusi  oma  ettevõtte  töö  tõhustamiseks. 
Kaasaegsete meeskonnatöö vormide kasutamine juhtimises on mõeldamatu sellega, et töötajad ei oma kuluinfot. 
Läbi  kulude  mõõdetavuse  ja  teadvustamise   loome   võimalused  selleks,  et  töötaja  saaks  ise  leida  optimaalseid 
lahendusi ja läbi selle olla ka paremini motiveeritud ning tuua rohkem kasu ettevõttele. 
Klientide  ja  avalikkuse  usaldusele  mõjub  positiivselt,  kui  nad  saavad  rohkem  infot  ettevõtte,  s.h  selle  kulude 
kohta.  Nad  suhtuvad  seda  positiivsemalt  meie  poolt  pakutavatesse  toodetesse  ja  teenustesse,  mis  mõjutab 
soodsalt meie müügitulemusi ja toob kaasa ühikukulude languse. 
Hankijate   tulud  on  meie  kulud.  Järjest  püsivamate  ja  pikaajalisemate  koostöösidemetega  ja  „ketistumisega“ 
loom  eeldused  selleks,  et  tsüklikulud tgevuse  algetapist  kuni  lõppkliendini  oleksid  võimalikult  väiksed.  Mida 
3 
 
 
paremini teavad hankijad meie tulevikuplaane, seda paremini on neil võimalik optimeerida oma investeeringuid, 
tegevust  ja  koormata  tootmis-  ja  teenindusvõimsusi,  mis  võimaldab  alandada  tsüklikulusid.  Loomulikut  ei 
tähenda see, et varustaksime oma hankijaid detailsete kulu ja omahinna arvestusega. Samuti on meil suuremad 
eeldused saada soodsamaid maksetingimusi hankijatelt. 
Riigiasutustel  on  suurem  tõenäosus  saada  kätte  makse  ja  infot  ettevõtetelt.  Järjest  olulisemaks  muutub 
kuluarvestus   ka  erinevatel  riigihanke  konkurssidel  osalemisel.  Teadmata  täpselt  oma  kulusid,  võib  ettevõte 
kaotada  riigihanke   konkursil   konkurentidele  või  vastupidiselt,  teha  nii  madala  hinnaga  pakkumise,  et  võites 
konkursi, läheb hilisemal tööde teostamisel oma kuludega „lõhki“. 
Finantsinstitutsioonid  ja  kreeditorid  vajavad  infot  ettevõtte  rahastamise  (laenude)   vajadusega   seotud  otsute 
langetamisel.  Iga  korralik  äriplaan  sisaldab  kuluarvestuse  osa.  Hästi  toimiv  kuluarvestuse  süsteem  vähendab 
pankade riski laenu andmisel ja langevad otseselt ettevõtte laenuintressid . 
Investorite   riskid   vähenevad,  kui  nad  omavad  ülevaadet  ettevõtte  kuluarvestusest  ja   kuludest .  Kulude 
„läbipaistvus“ suurendab vabal turul ettevõtte väärtust, aktsiate hinda ja sealt edasi omaniku vara väärtust. 
Audiitoritel  aitab  efektiivne  kuluarvestuse  süsteem  anda  „õigemaid  ja  õiglasemaid“  hinnanguid  ettevõtte 
juhtkonna  töötulemustele. Samuti  võimaldab  hea  kuluinfo  vähendada teatud  määral  audiitorite  töömahtu  ning 
sellest  tulenevalt  ettevõttel  saada  sama  hinna  eest  rohkem   audiitori   teenuseid  või  hoida  kokku  kulusid 
auditeerimisele. 
Konkurendid sooviksid muidugi detailset infot oma konkurendi kuludest (mida neile ei tohi lubada määratledes 
ära  info  salastatuse  korra  ettevõttes),  kuid  teatud   infovahetus   tuleb  enamasti  kasuks  mõlemale  poolele,  et 
analüüsida ja võrrelda tegevuste tulemuslikkust. 
Analüütikutel võimaldab anda see objektiivsemaid hinnanguid ettevõtte tegevusele. 
KULUARVESTUSE PROTSESS 
Kuluarvestuse  protsessis  töötatakse  välja  süsteemid  ja  protseduurid  kulude   juhtimiseks   vajaliku  info 
kogumiseks, analüüsiks, kokkuvõteteks ja  esitamiseks . Kuluarvestuse meetodid valitakse tulenevalt äritegevuse 
iseloomust  ning  kuluarvestuse  põhimõtted  valitakse  tulenevalt  sellest,  mis  eesmärgil  on  info  vajalik. 
Kuluarvstuse protsess on tihedalt seotud finants - ja juhtimisarvestusega. 
Kuluarvestuse protsess 
Kuluarvestuse eesmärgi püstitamine 
 
Nõuete määratlemine kuluarvestuse süsteemile 
 
Lähteülesande koostamine 
 
Kuluarvestuse põhimõtete valik 
 
Kuluarvestuse meetodi valik 
 
Andmete kogumine  
 
4 
 
 
Kulude juhtimine 
 
Kuluarvestuse protsess algab kuluarvestuse süsteemi eesmärkide püstitamisega.  
Nõuded kuluarvestusele on alljärgnevad: 
  Planeeritud, 
  Otstarbekohane, 
  Oluline, 
  Õigeaegne, 
  Hästi esitatud, 
  Piisavalt täpne, 
  Ühtne.  
Planeeritud  tähendab,  et  kõik  kuludega  seotud  tegevused  peaksid  olema  planeeritud.  Planeerimisega  loome 
aluse tulevaseks kulude juhtimiseks ja kontrollimiseks. 
Otstarbekohase  all  mõistame  seda,  et  kuluarvestuse  süsteem  peaks   aitama   kaasa  ettevõtte  eesmärkide 
saavutamisele  ja olema üles ehitatud vastavalt ettevõtte vajadustele. 
Oluline tähendab, et tuleb arvestada kõiki ettevõtte lõpptulemust mõjutavaid kulusid lähtudes olulisusest. Olulisi 
kulusid vaadeldakse kuluarvestuses eraldi kuluühikutena, väheolulisi kulusid kulugruppidena. 
Õigeaegsus peab kindlustama kuluotsuste vastuvõtmiseks vajaliku info tähtaegselt. 
Hästi  esitatud  kuluarvestusest  võib  saada  infot  võimalikult  optimaalse  ajakuluga,  ülevaatlikult  ja  süsteemselt, 
lähtudes infotarbija vajadustest . 
Piisav täpsus tähendab, et info täpsusaste peab võimaldama  konkreetsel  juhul teha majanduslikult põhjendatud 
otsuse. 
Ühtne  kuluarvestussüsteem  kujutab  endast   samade   kuluarvestusmeetodite,  põhimõtete  ja  tehnikate  kasutamist 
kogu  ettevõtte  tegevuses  ja  see  peab  võimaldama  kuluvõrdlusi,   tooma   välja  optimaalseid  lahendusi  ja 
kõrvaldama  ebaefektiivsust.  Ei  ole  ranget  ja  kiiret  reeglit,  mis  määraks,  mis  on  ühtne  kuluarvestussüsteem. 
Siiski ollakse nõus, et ühtne kuluarvestuse süsteemi tunnuseks on: 
  Kuluaruanded  ja  – teated   –  need  peaksid  olema  organiseeritud  ja  kujundatud  nii,  et  iga  kuluelementi 
saaks kergesti võrrelda; 
  Arvestusperioodid  – peab olema kokku lepitud ja standardiseeritud,  milliseid ajaperioode kasutatakse 
(päev, nädal, kuu, kvartal , 4 kuud jms); 
  Kulude  liigitamine  – tuleb määratleda klassifikatsioonisüsteem, et sarnaseid kulusid saaks liigitada ühel 
moel, mis hoiab ära ühe artikli liigitamise vahel kaudseks, vahel  otseseks  kuluks; 
  Kulude    jaotamise  alused  –  peavad  olema  määratletud  kulude  jaotamise  alused  (kulukeskustele, 
kulukohtadele, kulukandjatele ja –ühikutele); 
  Varade hindamine ja hindamisalus – peab kokku leppima laovarude ja lõpetamata toodangu hndamise 
korra valides  meetodi ( FIFO , kaalutud keskmine, individuaalse hindamise meetod); 
  Varade inventeerimine – peab olema otsustatud varade infenteerimise kord; 
   Kulum  – tuleb ääratleda kulumi arvestuse meetodid ning määrad; 
  Kuluarvestuse põhimõtted ja meetodid – tuleb kokku leppida kuluarvestuse põhimõtetes ja meetodites. 
Ühtse kuluarvestuse eelised: 
5 
 
 
  Kulude  võrreldavus  –  kuna  kasutatakse  sarnaseid  kuluarvestuse  põhimõtteid  ja   meetodeid ,  saab 
erinevate ettevõtete ja nende osade vahel teha tõepäraseid kuluvõrdlusi; 
  Professionaalne ekspertiis – sageli kaasatakse kuluarvestuse süsteemide väljatöötamisse konsultante või 
tippspetsialiste,  mis  tagab  kuluarvestuse  süsteemide  kõrge  kvaliteeditaseme  ja  optimaalsed 
investeeringud , eriti väikeettevõtete jaoks; 
  Alus  andmetöötluseks  –  ühtne  kuluarvestus  teeb  erinevate  ettevõtete  arvestussüsteemi  juurutamise 
kergemaks.  Erinevate  kulude   jaotused   ja  aruannete  vormid  vähendavad  märgatavalt  kuluarvestuse 
süsteemide juurutamise efektiivsust; 
  Personalikulud ja personali  paindlikkus  – sarnased kuluarvestuse süsteemid võimaldavad madalamatel 
juhtimistasanditel kasutada  madalama tasemega personali, vähendades personalikulusid ja suurendada 
personali asendusvõimalusi. 
Ühtse kuluarvestuse puudused: 
  Sobimatus mõne konkreetse allüksusea – kui ettevõtted on suured ja struktuurid varieeruvad; 
  Painduvatus  –  ühtne  kuluarvestussüsteem,  nagu  enamus  teisi  suuri  ja  keerukaid  ja  tsentraliseeritud 
süsteeme, on aeglane kohanduma  muutuvate majandustingimustega ja esitatavate nõuetega. 
 
KULUARVESTUSE KASUTUSALAD 
 
Kuluarvestuse  süsteem  on  mistahes  organisatsiooni  (eriti  kasumile  orienteeritud  ettevõtte)  sisemise 
finantsinfosüsteemi  peamiseks  koostisosaks.  Ettevõtte  juhtimiseks  on  vaja  väga   mitmesugust   informatsiooni, 
milleta   ei  saa   plaanida   ega  kontrollida  ettevõtte  tegevust,  võtta  vastu  juhtimisotsuseid.  Mõningaid  näiteid 
tüüpilise info kohta, mida genereerib kuluarvestus ja milleks seda infot kasutatakse: 
 
Kuluarvestussüsteemist tulenev info 
Info võimalikud kasutusalad 
 
Kulud toote või teenuse ühiku või protsessi kohta  Kulude  planeerimine  ja  kontroll,  tulukuse  hindamine, 
hinnakujundus  
Jaoskonna, osakonna või ettevõtte kulud 
Plaanimine , kulude kontroll, tulukuse hindamine 
Palgakulud tooteühiku või perioodi kohta 
Tootmise  planeerimine,  alternatiivsete  töövõtete  valik, 
palgakulude kontroll 
Kulude  käitumine  (kulukõverad)  erienvate  Kasumi  plaanimine,  „teha  ise  või  osta“  otsused,  ettevõtte 
tegevustasemete korral 
kasumiläbi määramine, kulude kontroll 
 
Toodud on vaid mõned näited kuluarvestussüsteemis sisalduva info ja selle kasutusalade kohta. Tegelikkuses on 
kuluinfo palju mitmekesisem ning enam on ka selle kasutusalasid. Kuluarvestuse kasulikkus suureneb eriti neil 
juhtudel kui ettevõtte/vastutuskeskuse1 tegelikke kulusid kõrvutatakse vastavate standardkulude või eelarveliste 
kuludega. 
 
Objektiivset ja õigeaegset kuluinformatsiooni kuludest vajavad kõik juhid, alates ettevõtte nõukogu esimehest 
kuni vahetu tööjuhini välja.  
 
Majanduskeskkonnas   kasvava  konkurentsi  tingimustes  on  ettevõtte  juhtkonnale  järjest  enam  vajalik  tõhusa, 
analüütilise  informatsiooni  kättesaadavus.  Kulude  juhtimine  ja  analüüs  tegeleb  nii  tuleviku  hinnangute, 
planeeritud kulude kui ka mineviku kuludega, sisaldades järgmisi põhifaase: 
 
 
Kuluarvestus ja kontroll 
 
                                                           
1 Organisatsiooni allüksus, mille juht on  vastutav  planeeritud tulemuste saavutamise eest 
6 
 
 
Ettevõtte (osakonna, jaoskonna) juhtimisel on tähtis, et tegevused (üksikud tööoperatsioonid ja nende kogumid) 
ja kulud (muidugi ka tulud) oleksid  kontrollitavad  ning et  organisatsioon  kui tervik ja selle struktuursed üksused 
töötaksid  efektiivselt  püstitatud  eesmärkide  saavutamiseks.  Kuigi  ettevõttes  võidakse  kasutada  mitmeid 
kontrollisüsteeme  (nt   kvaliteedikontroll ,  tootmises  päeva-  või   vahetuse   ülesannete  täitmise  kontroll),  on 
kuluarvestuse süsteem ettevõttesisese finantskontrolli võtmesüsteemiks, mis jälgib kõikide tegevuste (ka kõikide 
teiste kontrollisüsteemide) tulemusi ettevõttes. 
 
Kuluarvestus  vastutuskeskuste,  kululiikide  ja  kulubojektide  lõikes,  kulude  kontroll  kulustandardite  ja 
kulueelarvete  alusel  ning  kulude  analüüs  loovad  vajaliku  aluse  tootmise  ja  ettevõtte  kui  terviku  tegevuse 
efektiivsuse  hindamiseks  ja  tõhusa  finantskontrolli  teostamiseks  ettevõttes.  Kulude  kontrolli  abil  juhitakse 
tähelepanu erinevustele planeeritud ja tegeliku tegevustulemuse vahel. 
 
 
Kuluarvestus ja otsuste vastuvõtmine 
 
Otsustamine on valiku tegemine alternatiivsete võimaluste vahel. Kuluarvestussüsteemi poolt genereeritav info 
on suure väärtusega nii lühi- kui ka pikaajaliste otsuste langetamisel. Otsuste langetamiseks  on vajalik täpsete ja 
oluliste  kulude  andmete  mõõtmine  ja  analüüs.  Näiteks  toodete  ja  teenuste  hinnakujundamine,  kus  nende 
põhikulud,  nendele  jaotatud  tootmise   lisakulud   ning  tegevuskulud  on   hinnakujunduse   peamisteks   teguriteks . 
Siinjuures ei saa muidugi alahinnata kasumikomponendi määratlemise olulisust nii investeeringute vajaduse kui 
ka  ettevõtte  omanike  poolt  nõutava  tulunormi  tagamise   seisukohast ,  aga  ka  turukonkurentsist  tulenevaid 
mõjusid. 
 
Vaid  täielikult (kõikehõlmavalt) akumuleeritud (kogutud),  sihipäraselt töödeldud ja  ettenähtud (vajalikul)  ajal 
juhtudele esitatud kuluinformatsioon on vastuvõetav juhtimisotsuste langetamiseks.  
 
 
Kuluarvestus ja plaanimine 
 
Kuluarvestuse  üheks  peamiseks  ülesandeks  on  aruandeperioodi  tegelike  kulude   arvestamine   vastutuskeskuste 
lõikes,  toodete  ja  teenuste  tegelike  kulude  kalkuleerimine  jne.  Juhtimisel  on  vaja  teada  ka  lähi-  ja  kaugema 
perioodi  kulusid,  et  äritegevuse  taktikalised  ja   strateegilised   otsused  saaks  langetada  õigeaegselt,  s.o  vastava 
aastaeelarve või kesk- ja pikaajalise tegevuskava (arengukava, äriplaani) koostamise käigus. 
 
Samuti on vaja ka tootmis- ja tegevuskulude kohta omandada kas  kulustandardeid või eelarveid, millega saab 
tegelike  kulusid  võrrelda  ning  mis  on  juhtidele  abika   juhtimiskontrolli   funktsioonide  täitmisel.  Seega, 
kuluarvestus  peab  tegelema  ka  tulevikus  tehtavate  tehingute  kulude  arvestusega  ehk  kulude  planeerimise  ja 
prognoosimisega. 
 
Kulueelarved ja – prognoosid  on kulude ettenägemise vahendid, ka kulude eelneva aktsepteerimise vahenditeks. 
Kulustandartitele ja –eelarvetele saab üles ehitada võrdlemise efektiivse kulude kontrolli. 
 
KULUARVESTUS 
KUI 
JUHTIMISARVESTUSE 
PEAMINE 
KOOSTISOSA  
NING 
FINANTSARVESTUSE „ TEENINDAJA “ 
 
Kuluarvestus on juhtimisarvestuse peamine ja sealhulgas kõige mahukam koostisosa. Kuluarvestus on see osa 
juhtimisarvestusest,  mis  stegeleb  ettevõtte  ja  selle  struktuuriüksuste  tootmis-  ja  tegevuskulude  kogumise, 
töötlemise, kontrolli ja analüüsiga, samuti tootekulude kalkuleerimisega, s.h info 
  Finantsarvestuse tarbeks: 
o  Aruandeperioodi kulunäitajad müüdud kaupade kulude kalkuleerimiseks ja varude hindamiseks 
–  aruandeperioodi   tootmiskulud ,  kuluinformatsioon  lõpetamata  toodangu  hindamiseks  ja 
valmistoodangu varude hindamiseks; 
o  Aruandeperioodi tegevuskulud; 
o   Turustuskulud ; 
o  Üldhalduskulud. 
  Juhtimisarvestuse tarbeks 
7 
 
 
o   Tegelikud muutuvkulud ettevõtte/ struktuuriüksuse/ toote/ tegevuse kohta; 
o  Tegelikud püsivkulud ettevõtte/ struktuuriüksuse/ tegevuse kohta; 
o  Standardkulud toote / tegevuse kohta; 
o  Tegelike kulude hälbed standardkuludest / eelarvelistest kuludest. 
 
Seega  kuluarvestus   teenindab   nii  välist  kui  ka  sisest   arvestust .  Finantsarvestuse  seisukohast  on  oluline,  et 
kuluarvestuses tagataks: 
  Kuluinformatsiooni  objektiivsus  –  
o  Kuluinformatsiooni  esituslaadi  õigsus  (vastava  kululiigi  all  kajastatud  kulud  tulenevad  neid 
põhjustanud majandustehingute sisust); 
o  Kuluinformatsiooni  õigsus,  mis  on  kontrollitud  /  kontrollitav  alates  kulu  tõendavast 
algdokumendist  kuni  kasumiaruandeni  välja  (nn  kontrollkett:  algdokument  -    päevaraamat  -, 
tulud-kulud – pearaamat –  kasumiaruanne ); 
o  Kuluandmete neutraalsus ehk vastavus tegelikkusele; 
  Tulude-kulude vastavuse põhimõtte järgimine; 
  Kuluarvestuses järjepidevalt ühtede ja samade arvestuspõhimõtete kasutamine; 
  Olulisuse põhimõtte tagamine. 
 
Juhtimisarvestuse seisukohast on kasutatava kuluarvestussüsteemi hindamise peamiseks kriteeriumideks : 
 
Sobivus kulude kontrolliks; 
 
Kulude võimalikult täpsem jagamine muutuv- ja püsikuludeks; 
 
Tootekulude võimalikult õige kalkuleerimine  
 
OSKUSSÕNAVARA 
 
Kuluarvestuses  nagu  igas  teiseski  valdkonnas  on  oma  oskussõnavara,  mis  on  äärmiselt  oluline  kulude 
arvestamise olemuse mõistmisel. 
 
 
 
Kulud  on  aruandeperioodi  väljaminekud,  millega  kaasneb  varade  vähenemine  või  kohustuste  suurenemine  ja 
mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, v.a omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist. 
 
Kulutused  on  väljaminekud,  mis  on  seotud  esmaste  tulemuste  ehk  varade  (varud,  toodang)   loomisega . 
Kulutuste toimumine on sõltumatu raha liikumisest , kajastamine võimalik nii kuluna kui  varana . 
 
Kuluobjekt on iga objekt, mille kulusid soovime eraldi mõõta ja arvestada. 
 
Kuluobjektide  arvestuses  selgitatakse,  miks  ja  kui  palju  tehakse  organisatsioonis  kulusid  seoses  erinevate 
kuluobjektidega.  Keskendutakse  otstarbekate  kuluobjektide  valikule,  kulude  seostamist  kuluobjektidega  ning 
erinevate kuluobjektide kulude arvestusele ja hindamisele. 
 
Kulude  arvestuses  on  teada,  kus  kulud  tekivad.  Kulukohtade  arvestuses  selgitatakse  välja,  miks  ja  kus 
(millises osakonnas või protsessi osas) tekivad erinevad kulud.  
 
Kulukoht   on  allüksus,  piirkond,  asukoht,  funktsioon,  protsess,  protsessi  osa,  seadmete  grupp,  seade  ja/või 
töötaja,  mille  kulud  arvestatakse  eraldi  ja  hiljem  jaotatakse  kuluobjektidele  otse  või  läbi  põhitegevuse 
kulukohtade.  
 
Selleks,  et  teha  kukuobjektide  ja  kulukohtade  arvestust,  tuleb  liigitada  kulud  lähtuvalt  kuluobjektidest  ja 
kulukohtadest.    Kululiik  on  sarnaste  tunnustega  kulude  rühm.  Kululiikide  arvestuses  selgitatakse,  lähtuvalt 
kulude   liigituse   eesmärkidest  ja  kriteeriumitest,  milliseid  (mis  liiki)  kulutusi  ja  kulusid  ning  kui  palju 
organisatsioonis tekib. 
 
Ühiku kulu ja kogukulu  
 
8 
 
 
Kulude juhtimises ja arvestuses eristatakse ühiku kulu ja kogukulu. 
 
Kogukulud  (kulud  kokku,   total   cost)  on  kõik  kulud  või  kulutused  kokku.  Kogukulusid  arvestatakse 
summeerides kõik kuluobjekti kuluelemendid (näiteks kõik toote valmistamisega tehtud kulud) või korrutades 
ühiku kulu kogu ühikute arvuga (näiteks ostetud materjali kogus x materjali ühiku hind). 
 
Kogukulud  koosnevad  üksikutest  kuluelementidest.  Kuluelement  on  kogukuludesse  kuuluv  eraldi  mõõdetav, 
hinnatav  ja arvestatav kõige väiksem kulukomponent või –kirje. 
 
Lisaks kogukuludele on kulude juhtimises oluline teada ühe kuluobjekti (toote, teenuse, projekti) kulusid. Ühe 
kuluobjektiga  seoses  tehtud  ja  kuluobjektile  arvestatud  kulusid  nimetatakse  ühiku  kuluks. Kõige  lihtsam  viis 
ühiku kulu leidmiseks on jagada kogukulud toodetud ühikute arvuga ehk 
 
Ühiku kulu = kogukulu / toodete (ühikute) arv 
 
Tegemist  on  keskmise  näitajaga,  mis  iseloomustab  üksnes  kesmist  taset  ja  ei  anna  selget  ülevaadet  kulude 
struktuurist.  Seega  võib  see  olla  eksitav  näitaja.  Ühiku  kulu  õigesti  mõistmiseks  on  oluline  eristada  ühiku 
muutuvkulusid ja püsikulusid. Sageli on ühikku kulu võrdne keskmise kuluga. 
 
Kulude mõõtmine ja hindamine 
 
Kulude juhtimiseks ja  arvestuseks  on tähtis kulude mõõtmine ja hindamine.  Kui me ei suuda kulusid mõõta, ei 
saa me ka kulusid juhtida. 
 
Kulude  mõõtmine  on  tegevus,  mille  käigus  tehakse  kindlaks  kulude  rahaline  ja/või  mitterahaline  väärtus. 
Traditsiooniliselt  defineeriti  kulu  kui  erinevate  ressursside  kasutamist  rahalises  väljenduses  (nt  ostetud 
trükiteenuste kulu 5 000). Nüüdisajal ei ole see enam piisav, sest on oluline teada, kui palju konkreetset teenust 
5 000 eest saab.  
 
Tulemuslikuks  kulude  hindamiseks  on  oluline  tea  kindlaks  kulutuse  või  kulu  olemus  ja  hinnata  kulutusi  ja 
kulusid.  Kulude  hindamine  on  kulutuste  ja  kulude  kindlakstegemise  protsess,  mille  eesmärk  on  täpselt 
defineeritud kuluobjekti ja tema kulukäiturite vaheliste seoste täpsustamine ja arendamine. 
 
Kulude  hindamisel  on  organisatsioonis  oluline  roll  eriti  kuude  prognoosimisel  ja  eelarvestamisel,  see  aitab 
prognoosida  tuleviku  kulusid  ja  täpsustada  varem  identifitseeritud  kulukäitureid.  Kulude  hindamise  käigus 
tehakse erinevaid meetodeid kasutades kindlaks: 
 
Kulu (kulutuse) sisu (olemus) ja suurus; 
 
Kulu seosed erinevate kuluobjektidega; 
 
Kulukoht (-kohad); 
 
Kulusid põhjustavad tegevused ja tegevuste seosed kuludega; 
 
Vastutus kulu ees; 
 
Kulu käitumine erinevate tegevusmahtude korral; 
 
Kulu (kulutuse) liik ( liigitused ); 
 
Kulukäitur(id) kulude jaotamiseks. 
 
Kuluobjektide hindamise protsessi võib jaotada alljärgnevalt: 
 
Hinnatava kuluobjekti defineerimine; 
 
Kulukäituri kindlaks tegemine  – kulukäiturid on kulude põhjuslikud  faktorid  ehk  kulukäitur on iga 
mõjur, sündmus, koefitsent, tegur, tegevus või muu faktor, mis põhjustab muutusi kuluobjektis, väärtusahelas, 
protsessis,  tegevuses  ja/või  ressurssides  ning  nende  kasutamises,  kuludes  ja/või  tuludes  ning  mille  alusel 
jaotatakse üldkulud kuluobjektidele. Kulu hindamise protsessi kõige olulisem samm. 
 
Oluliste  ja  täpsete  andmete  kogumine  –  kui  kulukäitur  on  valitud,  siis  kogutakse  olulised  ja  täpsed 
andmed kuluobjekti ja kulukäituri kohta.  
9 
 
 
 
Andmete  esitamine  –   soovitav   kasutada  erinevaid  graafikuid  ja   diagramme .  Tähelepanu  tuleb  pöörata 
andmete muutustele. 
 
Kulude hindamise täpsusastme määratlemine – see aitab keskenduda olulisele ja vältida liigseid kulutusi 
kulude hindamisel; 
 
Hindamismeetodi valimine ja rakendamine – valitakse sobilid meetod vastavalt hindamise eesmärgile. 
 
Kogukulumite moodustamine 
 
Kulude  juhtimiseks  ja  arvestuseks  on  vajalik  lähtuvalt  eesmärkidest  sarnaseid  kulusid  grupeerida  ja  kokku 
koguda.  Kulude  kogumine  on  tegevus,  mille  käigus  kogutakse  kulud  loogilistesse   gruppidesse   ehk 
kulukogumitese lähtuvalt eesmärkidest ning seejärel summeeritakse.  
 
Kulukogum on loogiliselt sarnaste tunnuste alusel (asukoht, töötaja, tegevus, funktsioon, seade) kokku kulutud 
kulude  grupp,  millel  on  sama  kulukäitur.  Kulukogumeid  võib  moodustada  mitmete  erinevate  kriteeriumide 
allusel nagu näiteks: 
 
Kulu liikide alusel (tööjõu kulude kulukogum, materjalikulude kulukogum); 
 
Allüksuste järgi (1. Osakond , 2. Osakond, müügiosakond jne); 
 
Funktsioonide järgi (tootmise kulukoht, tugiteenuse kulukoht); 
 
Põhi- või tugitegevuste järgi; 
 
Vastutuse järgi (juht 1, juht 2); 
 
Toodete järgi (toode A, toode B); 
 
Tegevuste järgi (müügitegevus, materjalide sisseost  jm). 
 
MIS ON KULUDE JUHTIMINE? 
 
Kulude juhtimist on defineeritud mitmeti:2 
 
Kulude  juhtimine  on  andmete  kogumise,  analüüsi  ja  esitamise  meetodite  ning   juhtimisarvestus   e 
põhimõtete rakendamine, et tagada kulude planeerimiseks, jälgimiseks ja kontrollimiseks vajalik  informatsioon; 
 
Kulude juhtimine eristab,  kogub , liigitab ja koostab  aruanded  infost, mis on juhtidele vajalikud kulude 
kindlaks tegemiseks, planeerimiseks, controllinguks ja otsustamiseks; 
 
Kulude juhtimine on tegevus, mis keskendub kulude vähendamisele ning pidevale täiustamisele mitte 
ainult kulude kontrolli all hoidmisele. Kulude juhtimises ei pea lähtuma ainult raamatupidamise põhimõtetest. 
Kulude juhtimises kasutatakse nii raamatupidamisest saadavat infot kui ka mitteraamatupidamislikku infot; 
 
Kulude juhtimine tagab vajaliku info (näiteks toote kulud ja kogus) juhtimisotsuste vastuvõtmiseks; 
 
Kulude  juhtimine  on  juhtimiseks  vajaliku  info  arendamine,  tagamaks  erinevate  juhtimisfunktsioonide 
infoga varustamist; 
 
Kulude  juhtimimine  on  midagi   enamat   kui  toodete  ja  teenuste  kulude  mõõtmine  ja  aruandluse 
koostamine.  See  on  mõtteviis  ja  lisandväärtuse  loomise  võtete  valik  selleks,  et  luua  suuremat  lisandväärtust 
väiksemate kuludega). 
 
Eeltoodut  kokkuvõtvalt  on  kulude  juhtimine  kui  eesmärkidele  ja  tulemuslikkusele  suunatud  mõttelaadist 
eesmärgistatud  tegevusprotsess,  mille  abil  kindlustatakse  erinevad  huvigrupid  vajaliku  finants-  ja 
mittefinantsinfoga ning mis on vajalik: 
 
Strateegiate väljatöötamiseks; 
 
Organisatsiooni strateegiliste eesmärkide saavutamiseks; 
 
Kasumlikkkuse suurendamise (kulude vähendamise) strateegiate väljatöötamiseks ja juurutamiseks; 
 
Nii strateegiliste, taktikaliste kui ka operatiivsete juhtimisotsuste, s.h kulude juhtimisega seotud otsuste 
vastuvõtmiseks; 
 
Planeerimiseks, controllinguks ja tulemuslikkuse hindamiseks; 
 
Kulukäiturite ja kulu-tulu seoste kindlakstegemiseks; 
                                                           
2 S. Karu „Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis“, Rafiko 2008 
10 
 
 
 
Kuluobjektide  (toodete,  teenuste,  klientide  jt  kuluobjektide)  eelarvestamiseks,  arvestamiseks  ja 
tulemuslikkuse hindamiseks; 
 
Nii  organisatsioonisisese  kui  ka  –välise  (s.h   majandusaasta   aruande  ja  raamatupidamise  aastaaruande) 
aruandluse  koostamiseks ; 
 
Muude organisatsioonile pandud kohustuste täitmiseks. 
 
Kulu tekib ressursi  kasutamisel . Näiteks kui me kasutame oma müüdud toodetes materjali, tekib materjalikulu 
ning kui kasutame tööjõudu, tekib palgakulu (tööjõukulu). 
 
Kulu ei teki organisatsioonis üldjuhul iseenesest. Järjest rohkem kinnistub arusaam, et kulud ei juhtu niisama, 
vaid kulud on konkreetsete juhtimisotsuste (tegevuste) tulemus. Iga ressurssi tuleb kasutada väärtuse loomiseks, 
vastasel juhul on see ressurss raisatud. Kulusid tehakse organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks ja strateegiate 
elluviimiseks. Järelikult tuleb kõik kulud seostada  eesmärkide, strateegiate ja tegevustega ehk siis peab toimuma 
kulude juhtimine.  
 
Nüüdisaegne  kulude  juhtimine  keskendub  eelkõige  küsimusele:  kuidas  suurendada,  lähtuvalt  omaniku  poolt 
püstitatud eesmärkidest, lisandväärtust kliendile, maksimeerides kasumit, kasutades efektiivsemalt ressursse ja 
hoida kulutused võimalikult madalal. 
 
Organisatsiooni  eesmärkide  saavutamiseks  ja  strateegiate  elluviimiseks  tehakse  konkreetseid  mõõdetud 
tegevusi. Kuna kulu ei teki iseenesest, vaid tekib ressursi kasutamisel organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks 
ja  vajalike  strateegiate  elluviimiseks,  kasutatakse  juhtimisarvestuses  järjest  enam  tegevuspõhise  juhtimise  ja 
tegevuspõhise kuluarvestuse põhimõtteid.  
 
Kulude  juhtimiseks  juurutatakse  kulude  juhtimise  süsteem.  Kulude  juhtimise  süsteemi  moodustavad  kulude 
juhtimisel  kasutatavad  meetodid,  põhimõtted,  eeskirjad,  juhendid,  protseduurid,  reeglid  ja  tegevused,  mis 
funktsioneerivad koos toetamaks organisatsiooni eesmärke ja nende saavutamiseks vajalikke tegevusi.