jaotatakse ja kogutakse kulud, võib jaotada üheksaks sammuks nagu näidatud järgneval joonisel. Joonis 1. Täiskuluarvestuse protsess (Karu, 2012, lk 6) valitakse kuluobjektid (tooted, projektid, teenused) pt 4, liigitatakse kulud otse- ja kaudkuludeks pt 8, paigutatakse otsekulud otse kuluobjektidele, liigitatakse kaudkulud tootmise üldkuludeks ja organisatsiooni üldkuludeks ning moodustatakse põhitegevuse (tootmise) kulukohad, tugiteenuste kulukohad ja organisatsiooni üldkulude kulukohad pt 7, valitakse kulukäiturid, paigutatakse ja jaotatakse kaudkulud põhitegevuse kulukohtadele ja tugiteenuste kulukohtadele pt 9, jaotatakse tugiteenuste kulukohtade kulud põhitegevuse kulukohtadele, leitakse üldkulude määrad igale põhitegevuse kulukohale ja jaotatakse põhitegevuse kulukohtade kulud kuluobjektidele,
kindlaks määramine 4. Kuluarvestuse 3 komponenti KULULIIKIDE ARVESTUS mille käigus peab selguma, millised kulud, võttes arvesse nende kujunemise ja käitumise erinevaid aspekte, esinevad majandusüksuses, kusjuures olulised otsused tuleb vastu võtta kulude registreerimise ja hindamise korraldamisel. (Mis liiki kulud tekivad?) KULUKOHTADE ARVESTUS peab selgitama, millistes majandusüksuse struktuuri või põhitegevuse protsessi osades erinevad kululiigid tekivad. Kesksete aspektidena vaadeldakse selles kuluarvestuse lõigus üldkulude jaotumist kulukohtade lõikes. (Kus kulud tekivad?) KULUKANDJATE ARVESTUS peab tagama selguse, millises mahus on erinevate kuluobjektide (kulukandjate) tarvis tehtud majandusüksuses kulusid. Kulukandjate arvestus võimaldab võrrelda erinevate kuluobjektide (kulukandjate) tulemusi ja selle alusel suunata erinevate tegevusvaldkondade või struktuuriüksuste tulemusi
finantsteenistus. Igapäevategevuses korraldatakse linna rahavoogude juhtimist, eelarve koostamist ja muudatuste teostamist, kontsernraamatupidamist ning finantsinfosüsteemide arendamist. 2013. aastal teeniti linnale finantstulu linna vabade vahendite paigutamisest ööpäeva deposiitarvele 1, 260 tuhat eurot. Laenude arvelt saadud vahendeid kasutatakse ainult investeeringuteks. 2013. aasta alguseks oli kogu laenuportfell 16 737,198 tuhat eurot ehk 47,8% põhitegevuse tuludest. 2013. aastal võeti laenu 5 327, 182 tuhat eurot, millest 4 066,695 tuhat eurot SA-lt KIK projekti „XXX piirkonna ühisveevarustuse renoveerimine“ rahastamiseks; 636,727 tuhat eurot teede renoveerimiseks 623,76 tuhat eurot muu linnavara renoveerimiseks. Laenu on tagastatud 927,712 tuhat eurot, sh sildfinantseerimise laen 105 847 tuhat eurot. Laenud on võetud aasta lõpus soodsatel tingimustel, millest 2013. aastal tekkis intressikulu väiksem kui 2012. aastal. 2011
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ETTEVÕTTE KOONDPLAAN Ainetöö Juhendaja: Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ETTEVÕTTE KOONDPLAAN JA SELLE ELEMENDID...................................................4 2.KOONDPLAANI KOOSTAMISE ETAPID...........................................................................5 2.1 Põhitegevuse eelarved........................................................................................................5 2.1.1. Müügiplaan.................................................................................................................6 2.1.2. Tootmise eelarve.........................................................................................................8 2.1.3. Ühikuline tootmise eelarve........................................................................
Kui tulumaksustamist arvesse ei võeta, siis amortisatsioonikulu käsitletakse kapitaalmahutuste eelarvestamise eri meetodite puhul järgmiselt: Vali üks: a. Ei võeta arvesse;võetakse arvesse;võetakse arvesse b. võetakse arvesse;võetakse arvesse;võetakse arvesse c. ei võeta arvesse;ei võeta arvesse;võetakse arvesse d. ei võeta arvesse;ei võeta arvesse;ei võeta arvesse e. võetakse arvesse;ei võeta arvesse,võetakse arvesse Küsimus 7 Küsimuse tekst Põhitegevuse koondplaani kooseisu kuulub Vali üks: a. müügiplaan b. eelarvestatud kasumiaruanne c. kapitaalmahutuste eelarve d. kassaplaan Küsimus 8 Küsimuse tekst Põhitegevuse koondplaani koostamine lõpeb Vali üks: a. eelarvestatud kasumiaruande koostamisega b. eelarvestatud raamatupidamisbilansi koostamisega c. müügiplaani koostamisega d. kassaplaani koostamisega Küsimus 9 Küsimuse tekst Kassaplaan tuleb koostada enne Vali üks: a
Rahakäibe aruandes esitatakse raha ja rahalähenditemuutumist aruande perioodil. Rahalähenditeks (ekvivalentideks) loetakse lühiajalisi (üldjuhul kuni 3 kuud) kõrge likviidsusega investeeringuid, mida on võimalik konverteeridateadaoleva summa raha vastu ning millel puudub oluline turuväärtuse muutuse risk Rahakäibe aruande struktuur Rahakäibe aruanne koosneb kolmest osast: põhi(äri)tegevuse rahakäive, investeerimistegevuse rahakäive ja finantseerimistegevuse rahakäive. Põhitegevuse rahakäive Põhitegevus on see, millest tekib põhiosa tuludest ja kuludest, seega ka rahakäibest. Põhitegevuse rahakäibena esitatakse ka muust tegevusest tekkivat rahakäivet, mis ei ole tekkinud investeerimistegevusest ega ka finantseerimistegevusest. Näiteid põhitegevuse rahakäibest: Raha sissetulek Raha väljaminek Ostjatelt kauba eest Tarnijatele kauba, teenuste jne eest Ostjatelt teenuste eest Töötajatele töötasude maksmisel
29.01 Kulude arvestus Viimane loeng 12.03 kontrolltöö Brutokasum- põhitegevuse tulud ja kulud; põhitegevuse saab teada EMTAK koodist. Kui reklaamida ühte konkreetset toodet, mis on seotud põhitegevusega, siis müüdud toodangu kulu (konkreetne toode) Turustuskulud-reklaam; üleüldine toodangu, teenuse, ettevõtte reklaam; transport toodangu vedu kliendile; müügiosakonnaga seotud kulud, palk, rent, telefon Üldhalduskulud-kontorikulud, ettevõtte juhtimine, pangateenused; Muud äritulud - ettevõtmisega mitte seotud; majanduslik kasu välistest teguritest;
_ oktoober 2010 Asjaajamise üleandmine-vastuvõtmine Akt on koostatud selle kohta, et AS Rõivas õmblusosakonna peaspetsialist Piret Tamm annab üle ja AS Rõivase õmblusosakonna spetsialist Tiia Toome võtab vastu järgmised toimikud: 1. Arhivaalid Jrk nr Sarja tähis Sarja nimetus Aasta Arhivaalide hulk 1.1 2-4 Põhitegevuse käskkirjad 2010 1 1.2 3-5 Juhatuse koosoleku protokollid 2010 1 2. Pitsat Personaliteenistuse ümarpitsat tekstiga: AS Rõivas /pitsati jäljend/ Akt on koostatud kahes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale, teine aktsiaseltsile. Andis üle (allkiri) Võttis vastu (allkiri)
AS Rõivas Direktor 21.09.2010 Asjaajamise vastuvõtmine-üleandmine Akt on koostatud selle kohta, et AS Rõivas õmblusosakonna peaspetsialist Piret Tamme annab üle ja AS Rõivas õmblusosakonna spetsialist Tiia Toome võtab vastu järgmised toimikud: 1. Põhitegevuse käskkirjad Jrk nr Sarja tähis Sarja nimetus Aasta Arhivaalide hulk 1.1 2-4 Käskkiri 2010 1 2. Juhatuse koosoleku protokollid Jrk nr Sarja tähis Sarja nimetus Aasta Arhivaalide hulk 2.1 3-5 Protokoll 2010 1 Akt on koostatud kahes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale ja teine aktsiaseltsile.
2) Kui eelmiste eelarveaastate jooksul on tekkinud struktuurne ülejääk, võib riigieelarve koostada ka selliselt, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on puudujäägis kumulatiivse struktuurse ülejäägi ulatuses, kui mitte rohkm kui 0.5% sisemajanduse koguproduktist aastas. 3. Seadusega või seaduse alusel peab olema tagatud, et keskvalitsuse juriidilise isiku eelarve koostatakse ja kinnitatakse selliselt, et eelarveaasta põhitegevuse tulude ja kulude vahe (edaspidi põhitegevuse tulem) on tasakaalus või ülejäägis. · Antud nõuet nõuet ei kohaldata keskvalitsuse juriidilise isiku suhtes, kui tema kavandatava põhitegevuse tulemi puudujääk on seotud tegevuskavas või äriplaanis ettenähtud keskvalitsuse juriidilise isiku asutamise, ümberkorraldamise või lõpetamisega. 4) Seadusega või seaduse alusel peab olema tagatud, et keskvalitsuse juriidilise isiku kavandatav põhitegevuse tulem võib olla
Registreeritud FIE ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime.Kui tegemist on talupidajaga, siis ei pea FIE ärinimi sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime juhul, kui ärinimes sisaldub talu nimi. Asutamisdokumendid: Avaldus, milles väljendatatakse soovi kanda end äriregistrisse(ettevõtja ärinimi, FIE ettevõtte postiaadress,Fie andmed, majandusaasta algus ja lõpp), sidevahendite numbrid, teave kavandatud põhitegevuse kohta, riigilõivu tasumise tõend, notari tasu, riigilõiv FIE registritoimingute eest, registrimenetlus Lõpetamine: lõpetamisavalduse esitamine, maksude tasumine ja vara isiklikku tarbimisse võtmine, FIE kustutamine äriregistrist. Muutmine: FIE vara tuleb lasta hinnata notariaalselt, selle kohta koostada akt. Selle aktiga jm vajalike dokumentidega saab notari juures OÜ asutada nii, et OÜ osakapitaliks võetakse akteeritud FIE vara. Kohe peale seda siis saab FIE tegevuse
Kulude ja omahinna arvestus ( Karu, Sander. Kuluarvestus) Kulude juhtimise üks olulisemaid eesmärke on erinevatele huvigruppidele vajaliku info kindlustamine neid huvitavate objektide ehk kuluobjektide kulude kohta. Kuluarvestust kasutades saadakse teada, miks ja kui palju kulutusi ja kulusid tehakse. Kuluobjekt (kulukandja, arvestusobjekt, kuluühik) (cost object, cost unit) on iga objekt, mille kulusid soovime eraldi mõõta ja arvestada. Kuluobjektide (toodete, teenuste) täisomahinna arvestamisel on oluline arvestada vaid organisatsiooni põhitegevusega seotud üldkulusid. Sageli on osutunud vajalikuks enne täisomahinna arvestamist eelnev kulude liigitamine põhitegevusega seotud ja põhitegevusega mitteseotud kuludeks. Kogukulud kujunevad järgmiselt: OTSEKULUD + PÕHITEGEVUSE ÜLDKULUD + ETTEVÕTTE ÜLDKULUD = KOGUKULUD Ülesanne Määrata OÜ ABC 1) Toodete täi...
Töötamine ja mängimine
Alissa Filippova
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
F 1
Tallinn, 2013
Töötamine ja mängimine
Inimene veedab ühe kolmandiku oma elust
magades;
ärkvelolekuajast kasutatakse põhiosa
<
Finantsjuhid muutuvad võtmeisikuteks tulemuslikkuse mõõtmisel. Ja seda mitte ainult finantstulemuse mõistes, sest äristrateegia elluviimisel püstitatakse kindlasti mõõdikuid ka valdkondadele, mis ei ole finantsnumbrites väljendatavad (lihtsustatud näitena klientide arv). Tulemusmudelid (ka boonusmudelid). Personali tulemuslikkuse mõõtjatele järgneb loogilise sammuna boonusskeemide loomine. Põhitegevuse üksuste juhtimine (tootmise planeerija näide). Üha sagedamini alluvad finantsjuhtidele ettevõtte erinevad üksused, nagu näiteks tootmise planeerimine, millest sõltub suur osa ettevõtte tulemuse optimeerimisest ja mis on seetõttu finantsjuhile hingelähedane teema. Kommunikaatori roll erinevate huvigruppide vahel. Aina rohkem liigub finantsjuhtide alluvusse sise- ja väliskommunikatsioon.
intressimäärarisk, krediidirisk) juhtimiseks- tuletistehingud, optsioonid, forwardid, swapid. Eraldi võiks veel käsitleda raha (kui finantsinstrument) ja tema funktsioone: maksevahend, rikkuse säilitamise vahend ja rikkuse mõõtühik. Riskid võib jagada: 1. Finantsriskid maandatavad tuletisinstrumentidega 2. Mittefinantsriskid maandatav kindlustusega 3. Muud riskid: · spekulatiivsed ja puhtad riskid · põhitegevuse riskid funktsioonide põhjal hankimis-, tootmis-, turustusriskid; tööjõu-, kapitaliriskid · ettevõtte sisesed ja välised riskid · materiaalsest aspektist põhitegevuse riskid ja finantsriskid Finantsriskid · Likviidsusrisk · Krediidirisk · Tururiskid: toormehinnarisk, aktsiahinnarisk, valuutarisk, intressirisk Mittefinantsriskid 1. Poliitiline risk 2. Maksurisk 3. Õigusrisk 4. Regulatsioonirisk 5. Arveldusrisk 6
Võimalused Ohud - - - - - - - - 7. Toode/teenus. Kirjelda ettevõtte poolt pakutavaid tooteid ja teenuseid. 8. Tootmine/teenindamine. Kirjelda oma ettevõtluse põhitegevusprotsessi tootmise ja/või teenindusega seonduvat. 8.1 Vajalikud ressursid. Kirjelda ettevõtte põhitegevuse realiseerimiseks vajalike põhiressursse alljärgnevas tabelivormis. Ressurss Ressursi varu 9. Turu analüüs 9.1 Turusituatsioon ja arengutrendid. Kirjelda lühidalt oma sihtturgu ning seda millised väljavaated antud turul on aasta, 2-3 aasta pärast. 9.2 Turu analüüs (ülevaade tegevusharust, turu potentsiaali hinnang, sihtgrupi kirjeldamine). 10. Konkurents. Kirjelda ja analüüsi konkurente. Täida ka alljärgnev tabel.
tekkimist. Peategelane muutub teose jooksul palju - kui ta alguses hoolis vaid varast, siis lõpu poole mõistis mees, et ka armastus ja abikaasa on väärtused, mida tuleks hoida. Võibolla mängis selles avastuses oma rolli ka südametunnistus? "Mäeküla piimamehe" stiil on igapäevane, kasutatakse mõningaid saksakeelseid väljendeid. Minu arvates on liiga palju sisu jaoks väheolulist teksti, mis häirib põhitegevuse jälgimist. Kirjutamise ajal oli aga see teos küllaltki hinnatud ning nii võib öelda ka praeguse aja kohta. Ka annab ta lugejale hea realistliku pildi 19.sajandi maaelust - eks see ole muutnudki Vilde üheks olulisemaks kirjanikuks realismiajastul.
juhtimine 6. Rahavoogude juhtimine 7. Laenupoliitika väljatöötamine ja rakendamine 8. Projektide analüüs ja ettevalmistus juhatusele 14 Finantsjuhi uued rollid (Ernst&Young põhjal) Osalemine ärimudeli kavandamisel Äristrateegia sidumine aktsionäride väärtustega Strateegia sidumine tulemustega mõõdikud ja sihtväärtused Tulemusmudelid boonused Põhitegevuse üksuste juhtimine Kommunikaator Riskijuhtimine 15
· Teenused · Detailid ehk koostud · Osakonnad jne. 32 · Kuluarvestusühik ehk kalkulatsiooniühik · Toodangu naturaalühikud, nende kümned, sajad või tuhanded (tk, kg, m, t jne) · Toodangu tinglikud naturaalühikud (konservide tingtoosid) · Kulukeskus, kulukoht · Allüksus, piirkond, asukoht, funktsioon, protsess, seadmete grupp, töötaja, mille kulud arvestatakse eraldi ja hiljem jaotatakse kuluobjektidele otse või läbi põhitegevuse kulukohtade. · Kasutatakse peamiselt siis kui ettevõttes rakendatakse vastutusarvestust. Struktuuriüksuse juht vastutab planeeritud ja tegelike kulude kontrolli eest. 33 Kuluobjektid Kulude piiritlemise seisukohast Tootmisprotsessi seisukohalt Üksikkuluobjektid Kuluobjektide rühm Protsess Osakuluobjektid
Humanistlik koolkond - Tõid fookusesse järgmised teemad: Töötaja motivatsioon, pühendumine, Tööga rahulolu, Töötajate individuaalsed vajadused ja areng, Grupid, Töötajate kaasamine, Töö rikastamine ja laiendamine, Horisontaalne infovahetus, Juhid vs liidrid Panus tänapäeva: Tööpsühholoogia, Personalijuhtimine, Väärtustepõhine juhtimine Avatud süsteemide teooria – (Katz & Kahn) Organisatsioon on ajas muutuv ja arenev, selle struktuur areneb organisatsiooni põhitegevuse ja keskkonna vajadustest tingitud muutuste tõttu, mis toovad pidevalt kaasa ümberstruktureerimise vajaduse Struktuuri areng: Põhitegevused, Tugitegevused, Org. säilitamisega seotud funktsioonid, Kohanemisega seotud funktsioonid (Burns & Stalker) Uurisid elektroonikasektori organisatsioone Suurbritannias. Küsimus- mis seletab ettevõtete edu? Erinev kohanemisvõime turul toimuvate muudatustega?
ESITÄHTEDE KOKKUKÕLA ALGRIIM NT: MÖLDERID MÖLISAMAIE VASTAND TÄHENDUSLIKUD SÕNAD ANTONÜÜM NT: ILUS-KOLE VOKAALIDE KORDUS SÕNADE ALGUL ASSONANTS NT: UDU RIKUB UUE KUUE PIKK JUTUSTAV LUULETUS, TRAAGILISE SÜNGE SISUGA BALLAAD JAKOB TAMM ,,ORJAKIVI" NÄIDEND MIS PÕHINEB ELULISTEL KONFLIKTIDEL DRAAMA EDWARD VILDE ,,TABAMATA IME" KAHEKÕNE DIALOOG KIRJANDUSE PÕHILIIK TÄHTSAMAD ZANRID:DRAAMA DRAAMA KIRJANDUS TRAGÖÖDIA KOMÖÖDIA PÕHINEB DIALOOGIL JUTUSTAVAS VORMI...
mitte tegeliku laekumise ajal). Tulud ja kulud on vastavuses s.t. kuludena näidatakse tulude saavutamiseks tehtud väljaminekuid. Kasumiaruandes kajastatakse ka mitterahalisi kulusid nagu amortisatsioon (mis tegelikult ei kujuta endast väljuvat rahavoogu). Rahavoogude aruanne annab infot raha tegeliku laekumise ja raha tegeliku väljamineku kohta ettevõttes, kajastades seega sisenevaid ja väljuvaid rahavoogusid. Rahavood liigitatakse rahavoogude aruandes kolme rühma: · põhitegevuse rahavood · investeerimistegevuse rahavood · finantseeerimistegevuse rahavood. Põhitegevus on seotud tootmise ja müügiga ning teenuse osutamisega. Tüüpiliseks laekumiseks on siin toodete ja teenuste müügist saadud raha. Väljaminekuteks on: · toodangu ja teenuse müügiga seotud kulutused · töötasu kulud · maksukulud · muud ärikulud (reklaam, kindlustus jne) Edukalt eksisteerivas ettevõttes peavad põhitegevuse tulud ületama põhitegevuse kulusid.
turundusplaani eesmärgile. Toode/ teenus Hind 2013 2014 2015 10.3 MÜÜK JA TURUSTAMINE. Kirjelda ettevõtte müügi- ja turustustegevust. 10.4 MÜÜGITOETUS JA ETTEVÕTTE REKLAAMITEGEVUS. Siin on võimalik kirjeldada ja analüüsida milliseid müügitoetusmeetmeid on plaanis kasutada. 11.TURUNDUSPLAANI REALISEERIMISEKS VAJALIKUD RESSURSID. Kirjelda ettevõtte põhitegevuse realiseerimiseks vajalike põhiressursse alljärgnevas tabelivormis. Ressurss Ressursi vajadus/ olemasolu 11.PERSONAL. Kirjelda oma ettevõtte personali ja juhtimistegevust (lühidalt), detailsemalt võid analüüsida personali ja nende tegevust, kes hakkavad realiseerima antud turundusplaani. 12. MÜÜGI PROGNOOSIMINE. Kirjelda millistel alustel ja milliste toodete/ teenuste osas käesoleva turundusplaani raames müüki prognoosid
Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus, kusjuures jääkide vähenemist näidatakse kuluna ning jääkide suurenemist kulude vähendusena ("negatiivse kuluna"). Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Materjalid ja teenused, mida on kasutatud põhivara valmistamiseks ning mis on kajastatud mõnel teisel kasumiaruande kirjel kuluna, kajastatakse sellel kirjel kulude vähendusena ("negatiivse kuluna") Kaubad, toore, materjal ja teenused Otseselt põhitegevuse (näit. tootmis- või müügitegevuse) eesmärgil ostetud kaupade, toore, materjalide ja teenuste kulu. Mitmesugused tegevuskulud Administratiivsetel ja muudel põhitegevusega mitte otseselt seotud eesmärkidel ostetud teenuste ja abimaterjalide kulu (näit. raamatupidamisteenuste kulu, konsultatsioonikulud, kantseleikulud, reklaamikulud, kindlustus, asutamis- ja uurimiskulud, eraldiste moodustamisega seotud kulud, ebatõenäoliste nõuete allahindluskulu jne.) Tööjõu kulud Palgakulu
Bilansi koostamisel lähtutakse olulisuse printsiibist. Konsolideeritud tulemiaruanne on tulude ja kulude aruanne ning kajastab asutuse aruandeperioodi majandustulemust – lähtutakse olulisuse printsiibist. Konsolideeritud rahavoogude aruanne koostatakse asutuses kaudmeetodil ning see kajastab aruandeperioodi rahavoogusid – raha ja raha ekvavilentide laekumisi ning väljamakseid. Antud aruandes näidatakse aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid vastavalt siis põhitegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks. Konsolideeritud netovara muutuste aruandes kajastatakse netovaras toimunud muutusi. Lisaks aruandeperioodi tulemile kajastatakse siin muid liikumusi, mis ei kajastu läbi tulemiaruande, (kajastatakse siin aruandes eraldi real akumuleeritud tulemi veerus), arvestuspõhimõtete või selgunud vigade tõttu eelmiste perioodide akumuleeritud tulemis tehtud korrigeerimised.
Koosseisude nimestik (ametikoht ja töötaja nimi) on kõikjal kohustuslik. Skeem ei ole kohustuslik. Organisatsiooni struktuur tuleneb strateegiast. Struktuuri iseloomustavad juhtimistasemed (vertikaal) ja juhtimisulatus ehk kontrollimisulatus. Juhtimistasemete arvu vähendamine toob Koosa alluvate arvu suurenemise ja vastupidi. Hierarhia jaguneb kuusekujuliseks (palju juhtimistasemeid) ja kammikujuliseks (palju alluvaid). Organisatsiooni põhiosad Riviorganisatsioon- põhitegevuse allüksused (äriidee elluviimine, põhiprotsess, põhifunktsioonid); struktuuriüksuste koosseis sõltub äriidee formuleerimisest, nn liiniorganisatsioon, väärtust loov organisatsioon, organisatsiooni selgroog Staabiorganisatsioon- abistavad, toetavad, teenindavad struktuuriüksused (tugifunktsioonid), funktsionaalne ja tugiorganisatsioon; staabi teenused on sisseostetavad; staap dubleerib end erinevatel juhtimistasanditel. Rivi ja staap töötavad koostöös
Näitemängu arvustus Lemmik näitleja Kasutatud kirjandus Teatri põhimõisted 1.butafoor...ehtsaid esemeid matkivate lavatarvete valmistaja... 2.butafooria...järele tehtud esemed... 3.dialoog...kahekõne... 4.draama...näidend,tõsise sisuga näidend... 5.draama kirjandus...kirjanduse põhiliik, sisaldab lavalisus, põhinemine tegelaste dialoogi ja kahekõnel... 6.dramatiseerima...näidentiks tegema... 7.dramaturg...draamateose autor... 8.dramaturgia... 9.intriig...põhitegevuse arenemine romaanis või draamas... 10.koomika...naljakas huumor või (karakturik,kõnek,situatsioonik)... 11.komöödia...koomilise sisuga näidend... 12.miljöö...teose aeg ruumis, iseloomustav tegelasi... 13.monoloog...sisekõne... 14.rekvisiit...lavatarve, lavastuses kasutatav tarbeese... 15.remark...autori tekst, tutvustav tekst... 16.stseen...lavateose väikseim terviklik osa... 17.suflöör...teate etteütleja... 18.süzee...kirjandus teose teema, aine, sündmustik... 19.tragöödia..
te lahendamiseks. Käskiri vormistatakse üldplangile. Käskirja originaal vormistatakse üldjuhul ühes eksemplaris. Käskirja lisadele viidatakse tekstis. Käskirja lisa peab olema allkirjastatud. Käskkiri viseeritakse originaalil. Käskirjal on üks allkiri. Käskkirja kuupä- eva märgib allkirjastaja. Paberkandjal käskirja jaotuskava märgitakse käskkirja esikülje- le allkirjast allpool; eraldi jaotuskava lehele. Põhitegevuse käskkirjade säilitamise tähtaeg on alatiselt. Personali käskkirjade säilitamise tähtaeg on 7 aastat. Miks on vaja käskkirjadest moodustada sarju? kuna on erinevad säilitustähtajad. Käskkiri on asutuse sisene korraldav dokument, mille annab välja tippjuht ainujuhtimise põhimõttel ja vastavalt oma pädevusele, et lahendada asutuse tegevuse reglementeerimis nõudvaid küsimusi. Avaldus on dokument, millega isik pöördub tavaliselt isiklikes küsimustes asutuse juhi poole
Nordecon AS Lühikirjeldus 1989. aastal asutatud ehitusettevõte Nordecon AS, on tänaseks kasvanud Eesti üheks suurimaks ehituskontserniks ning on tõsiseltvõetav partner kõigis ehitusturu valdkondades. Juba aastaid on kontserni tegevusstrateegia nurgakiviks olnud keskendumine ehituse peatöövõtule ja projektijuhtimisele, mis hoiab töödeportfelli hoonete ja rajatiste valdkonna vahel tasakaalus. Ettevõtte põhitegevuse toetamiseks on teenustevalikusse järk-järgult lisandunud tugitegevusi: teedehooldus, betoonitööd jms, mis annavad lisaväärtust ning tõhusust. Nordeconi spetsialistid pakuvad klientidele kvaliteetset ja komplektset teenust äri-, tööstus- ja ühiskondlike hoonete püstitamisel kui ka taristu vallas - teed, prügilad, tehnovõrgud, sadamarajatised. 1. Organisatsioonide tööjõukulude tootlikkus, inimkapitali tootlikkus ja nende muutus
Samuti täiskasvanutel on ka igasugused ülesanded, mis nad peavad teha iga päev, mis on kohustuslik nende jaoks. Siit tuleb ka probleem: täiskasvanud raiskavad liiga palju aega tööle, aga mängimiseks jääb vähe. 3 1. TÖÖTAMISE JA MÄNGIMISE ELAMISTOIMING TÄISKASVANUTEL 1.1. Töötamise elamistoiming täiskasvanutel Sõna töötamine kasutatakse tavaliselt indiviidi igapäevase põhitegevuse kirjeldamiseks ja esmaselt seostatakse seda tulusa teenistusega. Töötatakse selleks, et saada sissetulekut, mille eest võib muretseda elamiseks vajaminevat nii endale kui sõltlastele. Kuna töö on vältimatu, kiputakse sellest sageli mõtlema pigemnegatiivselt kui positiivselt. Tasuks siiski meeles pidada, et töö ei anna üksnes sissetulekut, vaid moodustab ka olulise osa indiviidi identiteedist ning tekitab eesmärgipärasuse ja
17 Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu on aruandeperioodil müüdud kaupade, teenuste ja toodangu maksumus, tootmiskaod ning muud tootmiskulud, mida ei lisata müüdud toodete maksumusse. Seda kulu arvestatakse samadel põhimõtetel ja samade kogustega, nagu on arvestatud müügitulu. (RTJ 2, lisa 2) Sander Karu (2008, lk 4) on samuti kirjutanud, et tootmiskuludeks on kulud, mida tehakse põhitegevuse protsessides (toodete valmistamine, teenuste osutamine, projektide elluviimine) seoses ettevõtte väljundite (toodete, teenuste ja projektide) valmistamisega. Eesti teadlane Jüri Rünkla (1997, lk 12) on andnud ülevaate tootmiskuludest finantsarvestuses. Tootmiskulud hõlmavad otseseid materjali- ja tööjõukulusid ning tootmise üldkulusid ja need kirjendatakse algdokumentide alusel tootmiskulude konto deebetis. Otsestesse materjalikuludesse kuulub valmistoodangus sisalduv materjal, mida
kliendikeskest teenindamist ja erinevate kliendirühmade teenindamise eripära. · Keeleoskus: Saab kliendist aru ja teenindab inglise/saksa ja vene keeles . · Meeskonnatöö: Töötab meeskonna liikmena ja teab ja tunneb meeskonnatöö põhimõtteid kaubanduses. Baasteadmised · Kaubanduse olemus ja ülesandeid: Mõistab kaubanduse põhifunktsioone majanduses ja teab millised ülesanded on kaubandusel tootjate ja tarbijate ees . · Kaubandusettevõtte põhitegevuse tundmine: Teab ja tunneb kaubandusettevõtte tööprotsessi põhimõttelist kulgu. · Majandusalased teadmised: Teab ja tunneb Eesti majanduse arengusuundi, ettevõtluse põhialuseid, töösuhteid reguleerivaid põhilisi õigusakte ja ettevõtte turundustegevuse olemust. · Müügitehnika tundmine: Teab ja tunneb põhilisi müügitehnikaid ning oskab neid kasutada tavapärastes olukordades. · Töökeskkonna ohutuse tundmine: Teab ja tunneb
Kulud otsustusprotsessi tarvis( muutuvkulu-püsikulu; otsekulu- kaudkulu; oluline-ebaoluline kulu; varemtehtud e. pöördumatu kulu; alternatiivkulu e. loobumiskulu; täiendkulu) 3. Kulu kontrollimiseks (mõjutatav- ja mittemõjutatav kulu; muutuv-püsikulu) 2) Kulukohtade arvestus-> kus kohas kulud tekivad. Kulukoht on allüksus, seade või töötaja, mille kohta kulud kogutakse eraldi ja hiljem jaotatakse kuluobjektidele otse või läbi põhitegevuse kulukohtade. Kulukohtade arvestuses on võtmeküsimuseks põhjendatud kulukäiturite leidmine ja vajalike üldkulu määrade väljatöötamine kulude jaotamiseks kuluobjektidele. Kulukohtade liigitamine: põhitegevuse, tugiteenuste, abitegevuse, üldjuhtimise kulukohad. 3) Kulukandjate arvestus-> millega seoses kulud tekivad ja kuidas tootmised üldkulud jaotada kulukandjatele. Kuluobjektide arvestus peab tagama selguse, millises mahus on erinevate
infrastruktuuri areng. Paraku ei ole rahastamise reeglid arvestanud hoonete üldkultuurilist ja rahvuslikku tähendust ning nende muinsusväärtust ja sellest tulenevaid kohustusi ning piiranguid. Lisaks ei ole mitmed ajalooliselt ning kultuuriliselt eriti väärtuslikud hooned (tähetorn, vana anatoomikum) sobivad enam nüüdisaegsel tasemel õppe- ja teadustööks. Seega on ülikool liiga tihti pidanud vanu hooneid hooldama oma põhitegevuse ja eriti teaduse arengu kindlustamise arvelt. Sel moel seavad üldkultuuriliselt väärtuslikud hooned TÜ ebavõrdsesse olukorda ülikoolide rahvusvahelises konkurentsis. 3 Tartu Ülikooli peahoone on üks silmapaistvamaid klassitsistliku arhitektuuri näiteid Eestis. Hoone on ehitatud 18041809 ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi endise Maarja kiriku varemetele
mida otsustati. Käskkiri-organisatsiooni tegevust korraldav haldusakt. Käskkirja annavad välja organisatsiooni juht ja tema asetäitjad vastavalt oma õiguspiiridele. Käskkirju antakse välja initsiatiivkorras või kõrgemal seisva õigusjõu aktide täitmiseks. Kestvuselt on käskkiri ühekordne ja kehtib samas küsimuses uue käskkirja väljaandmiseni. Sisu järgi (erinevatest säilitustähtaegadest tingituna) jagunevad käskkirjad: · Põhitegevuse käskkirjad (sisemise töökorralduse kohta); · Personalikäskkirjad (isikkoosseisu kohta); · Puhkuse käskkirjad; · Lähetuse käskkirjad. Akt-on dokument, millega saab tuvastada fakti (dokumentide üleandmist-vastuvõtmist). Asjaajamise üleandmis-vastuvõtmisakt peab sisaldama: 1) täitmisel olevate lepingute loetelu; 2) pooleli olevate õigusaktide eelnõude loetelu; 3) lahendamisel olevate ülesannete ja vastavate dokumentide loetelu;
Valdkondades, kus on tegemist spetsiifiliste ja kõrgemat turvataset nõudvate asjaoludega, on soovitatav pärast ISKE turvameetmete rakendamist teha täiendav riskianalüüs ja kaaluda täiendavate turvameetmete rakendamist. ISKE-s on kirjeldatud kolm turbeastet - madal (L), keskmine (M) ja kõrge (H). Turbeaste määratakse andmetele turvaosaklasside määramise kaudu. Turvaosaklasside määramisel tuleb arvestada: · seadustest ja lepingutest tulenevaid nõudeid · põhitegevuse (või äritegevuse) protsessidest tulenevaid nõudeid · tagajärgede kaalukusest tulenevaid nõudeid. Kõrge turbeaste on täielikult välja töötatud Eestis ja seda tuleks rakendada kõrgemat turvalisuse taset nõudvate andmete ja IT-varade kaitsmiseks. 7 KASUTATUD MATERJAL · https://www.ria.ee/iske/ · http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/990/riskijuhtimine_3
Personal jaotumise otsatarbekuse ja kasutamise efektiivsuse analüüsiks võib ettevõtte personali jaotada: · Juhtivpersonal(administratsioon) · Insener-tehniline personal, kelle ülesandeks on tootmise juhtimine ja korraldamine; · Majandsuarvestuse ja-analüüsu tugisüsteemi töötajad; · Abipersonal · Töölised, kelle ülesandeks vahetu tootmistegevus Töötajate paiknemine tegevussfääri järgi: · Põhitöötmises; · Abiettevõtetes, milleks põhitegevuse otseselt seotud allüksused (remonditseh, toorme töötlemine jne); · Teenindavates allüksustes( veondus, laomajandus) Tööjõuressursside vajadust mõjutavad tegurid Personali vajaduse tegurid: · Erialase diferentseerituse kasv; · Uute erialade teke ning osade erialade tehnoloogiline vananemine; · Suur nõudmine uute erialade oskustööliste järele samas esineva tööpuuduse taustal; · Elatustaseme tõusust tingitud palkade tõus;
rahvalaulud, rahvajutud ja rahvaluule lühivormid. Fraseologism- mitmesõnaline, kindla ülesehituse ja tähendusega terikväljend. Homonüümid- samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad. N: kangur-kuduja. Humoresk- lühijutt, mida iseloomustab huumor, heatahtlik nali. Idee- kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Iluskirjandus- üks kirjanduse põhiliik publistika ja teaduskirjanduse kõrval. Intriig- põhitegevuse arenemine romaanis või draamas. Isikustamine- personifikatsioon on metafoori erikuju, mis põhineb elusolendi tunnuste ülekandmisel elutule. Jutustus- novelli ja romaane vahepeale zanr, mis on sündmustiku haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum. Jutustuse süzee ei keskendu ühe peamise sündmuse kujtuamiesle, ega ole sedavõrd pingestatud nagu novellis. Tegelasi kujutatakse arengus. Jutustuse miljöö võib hõlmata piki ajavahemikke ja erinevaid tegevuskohti.
Elluviimise vahendid: kululiikide arvestus – peab selgitama, millised kulud, võttes arvesse nende kujunemise ja käitumise erinevaid aspekte, esinevad organisatsioonis Näide: analüütilised kontod ettevõtte raamatupidamise kontoplaanis. Sõiduki ekspluatatsioonikulud – veoautokütus, hooldustarvikud, sisseostetud hooldusteenused, kohustusliku liikluskindlustuse preemiad, autojuhi palgakulu Kulukohtade arvestus peab selgitama, millistes organisatsiooni struktuuri või põhitegevuse protsessi osades erinevad kululiigid tekivad + Kulukandjate (-objektide) arvestus peab selgitama, millises mahus on erinevate arvestusobjektide (kuluobjektide) tarvis tehtud kulusid. Kulukandjad – näited – nn kulukohad: vastutuspõhise kuluarvestuse puhul vastutuskeskused (tulemusüksused), ettevõtte poolt osutatavad teenused/müüdavad tooted, projektid, põhivaraühikud, eelnevad kombineerituna. Protsessid ja tegevused 1. Protsessid:
finantseeritud omavahenditest ning kui suur osa võõrvahenditest •Omakapitali osakaal = omakapital/koguvarad –normaalne tase alates 20%, hea tase alates 40%, –sõltub siiski palju majandussektorist ning eriti varade kvaliteedist ja likviidsusest.•NB! Laenu ei teenindata omakapitalist, vaid rahavoost, seega on kõrge omakapitali osakaal täiendav positiivne argument ainult siis, kui bilansis aktiva poolel on varasid, mida saab vajadusel kiiresti rahaks teha ka juhul, kui ettevõtte põhitegevuse rahavoog on kohustuste teenindamiseks ebapiisav• Omakapitali suurust mõjutab sisuliselt varade väärtus, kuna kohustuste mahud on reeglina fikseeritud. Seega katsun leida nn tegeliku omakapitali suuruse ja osakaalu•Paljude ettevõtete varade tegelik väärtus on tegelikult tihti otseses sõltuvuses nende varade raha genereerimise võimest•Võlakohustuste suuruse hindamiseks kasutan eelkõige näitajat võlakohustused/koguvara Näitaja üle 20% viitab juba olulisele võlakoormusele.
Äri võrreldus konkurentide tootmisega : Odavad hinnad Hubane sisekujundus Tervisele sõbralikud Vaba aja veetmise võimalus Võimalus toitu ettetellida Tootimse KULUD : Sisseostu hind Transpordikulud Teenindus Processing Kroons Rendi hind Tootmise käibitamise periood on 4 kuud. 9.1 Vajalikud ressursid. Kirjelda ettevõtte põhitegevuse realiseerimiseks vajalike põhiressursse alljärgnevas tabelivormis. Ressurss Ressursi varu Lauanõud 600 Joogid 500 Lauad,toolid 200 10. Turu analüüs 10.1 Turusituatsioon ja arengutrendid. Kirjelda lühidalt oma sihtturgu ning seda millised väljavaated antud turul on aasta, 2-3 aasta pärast. Reklaam ajalehes Reklaamplakatid
"Toome helbed" on impressionistlik novell. Leeni läbielamisi kujutab Tuglas detailselt, kasutades selleks ka loodupiltide meeleoluvarjundeid. 3. E. Vilde 1 Romaan Mäeküla Piimamees Realistliku kujutluslaadiga ning süvenenud psühholoogilise vaatlusega teos erineb Vilde varasematest töödest ning seda peetakse tema tugevaimaks teoseks. Romaani stiil on igapäevane, kasutatakse mõningaid saksakeelseid väljendeid. Teoses on palju sisu jaoks väheolulist teksti, mis häirib põhitegevuse jälgimist. Peategelane on Prillup, kõrvaltegelased Mari ja Kremer. Prillup tahab väga rikkaks ja tähtsaks meheks saada, seetõttu näeb ta Mari vaid vahendina selle saavutamisel. Viimane on seevastu üsna jonnakas ja isepäine, kuid mitte täiesti järeleandmatu. Võõraste vastu on ta trotsi täis, heaks näiteks selle kohta on juhtum, kui mõisnik teda esmakordselt kõnetas ning tüdruk selle peale sõnakesti ei lausunud. Kremer on üksik rikkur, kelle elu vajaski just
Enamus materjali jõuab arhiivi avalikke ülesandeid täitvate asutuste töö käigus tekkinud arhivaalidena, kuid arhiiviväärtuslikuks hinnatakse ka eraõiguslike asutuste ja eraisikute tegevuse käigus tekkinud materjali, kui see sisaldab ühiskonnale olulist dokumenteeritud teavet. Osakonna koosseisus on kolm talitust: 1. Riigiasutuste talitus kogub Riigiarhiivi kogumisallikate nimekirja kuuluvate riigiasutuste, põhiseaduslike institutsioonide ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute põhitegevuse arhivaale; nõustab arhiivimoodustajaid ja -valdajaid arhiiviväärtuse saanud arhivaalide korrastamisel ja kirjeldamisel enne arhiivi üleandmist. 2. Teatmetalitus kirjeldab ja korrastab eeskätt Riigiarhiivi vastu võetud vanemaid dokumente, tegeleb arhiiviteatmestu arendamisega, veebipõhiste infosüsteemide täiendamise ja kontrollimisega. 3. Isikuarhiivide talitus nõustab eraõiguslikke asutusi arhiivinduslikes küsimustes, hindab ja
vajaduste rahuldamise, siis struktuur peab olema rajatud spetsialiseeritusest lähtuvalt. See on loomulik, sest näiteks ükski südamehaige ei eelda, et hakatakse kontrollima nende luude korrashoidu jne. Sellest võime teooria põhjal järeldada, et haigla tööjaotus on funktsionaalne, mis spetsialiseerib töötajaid funktsioonide või sooritatavate operatsioonide järgi. Liikudes edasi peaks ka keskhaigla struktuur olema liigendatud funktsionaalselt, kus iga osakond teguteks kitsalt oma põhitegevuse järgi. Iga osakonda juhiks spesialist peaarst või õde, kes jagaks ülesandeid vastavalt vajadusele ainult oma vastutusalas. Kui haigla struktuuri taoliselt korraldada oleks töötajaid kergem koolitada, kuid mis peamine selge tööjaotuse määratlus lihtsustab suhtlemist (M. Kotkas, Juhtimise alused, lk. 98-99). 2 Teooriast tulenevalt võib öelda, et keskhaigla struktuurilisele ülesehitusele ei ole midagi halba ette heita
Mööbel ja muu inventar Bürootehnika Immateriaalse põhivara (litsentsid, kaubamärgid, tarkvara jms) soetus Finantsprognoosid alustavale ettevõtjale Stardi- või kasvutoetuse abil soetatud immateriaalse põhivara toetuse summa 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Immateriaalne põhivara (soetusmaksumus miinus toetus) Finantsprognoosid alustavale ettevõtjale Majandustegevuse käigus tekkivad kulud Otseselt põhitegevuse eesmärgil soetused Toore ja materjal 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Ostuteenused Turustuskulud Finantsprognoosid alustavale ettevõtjale Reklaamikulud Turustamisega seotud transporditeenused Turustamisega seotud autokütus Üldhalduskulud
vajaduste kokkuviimine 6) Üldiste tehingukulude vähendamine (kui tehinguid on palju siis teenused odavamad) 05.04.11 RISKID Risk- teatav otsuste kogum Riske võib jaotada mitmeti, nii geograafiliste piirkondade, vastaspoole tegevusvaldkondade lõikes. Nad on piiritletud kindlate õiguste ja limiitidega. Ettevõtte spetsiifilised riskid, turu spetsiifilised riskid. Riski põhivormi järgi. Kas põhitegevuse risk või finantstegevuse risk. Tekkepõhjuste järgi, tulemuste järgi jne. Riskide struktuur ja summaarne suurus peab tagama rahaasutuse stabiilsuse. Riske tuleb võtta teadlikult ja neid juhtida aktiivselt, et kõikide tehingute tulemusena saavutada optimaalne riski ja tulu suhe. Riski juhtimise aluseks on seadused ( mis finantsvaldkonnas tekivad), järelevalve ja muude regulatiivorganite poolt seatud normatiivid, üldised standardid ja rahaasutuse
00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0 0 0 0 Immateriaalne põhivara (soetusmaksumus miinus toetus) 0 Majandustegevuse käigus tekkivad kulud Otseselt põhitegevuse eesmärgil soetused Toore ja materjal 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00 0 0 0 0
aknaid. 22. Mida nimetatakse töö rikastamiseks? Sõnastage eluline/praktiline näide. Suurendatakse nii ül arvu kui ka kontrolli oma töö üle. Töötajal on otsustusõigus ja mõnede tööelementide kontroll ning moodustatakse täisallüksus. See tõstab töötajate vastutustunnet. 23. Millised on levinumad organisatsioonistruktuuri tüübid. Millised on nende põhilised tunnused? 1. Organisatsiooni alajaotustega struktuur Struktuur põhitegevuse järgi (funktsionaalne struktuur) - sarnaseid tegevusi sisaldavate tööde grupeerimine. Struktuur asukoha järgi - allüksused paiknevad erinevas kohas: linnaosast kuni maailmajaoni Struktuur toodete järgi - üks osakond tegeleb tarkvara müügiga ja teine arvutite müügiga Struktuur tarbijate järgi rakendatav arvestades tarbijate erinevaid huve 2. Maatriksstruktuur võimaldab paindlikkust organisatsiooni kujundamisel; ühel alluval kaks juhti 3
t. kulusihitis. Näide: Realiseerimise netokäive 1 000 000 Realiseeritud toodete omamaksumus 600 000 Brutokasum 400 000 Turustuskulud 70 000 Üldhalduskulud 80 000 Ärikasum 250 000 Raamatupidamise seaduse § 25 kohaselt on keelatud teha tulude ja kulude vahelist saldeerimist ja muid netoarvestusi, välja arvatud raamatupidamise standardites ja juhendites ettenähtud juhtudel. Perioodi põhitegevuse tulemi kindlakstegemiseks tuleb tulud ja kulud arvestuslikult üksteisega kooskõlastada. See on võimalik kas: *kulutuste kooskõlastamise teel perioodi tuluga - kogukulumeetodil *tulu kooskõlastamise teel perioodi kulutustega - käibekulumeetodil Eestis on lubatud kasutamiseks kaks kasumiaruandeskeemi - skeem 1 ja skeem 2. Bilanss, kasumiaruanne 4
kohustused. Kui üks pool kohustusi ei täitnud, siis vasallisuhe katkes. Vasalliteeti iseloomustas hierarhilisus: lepingupooled ei olnud võrdsed, vaid üks pool selgelt teisest kõrgemal. Feodaalsuhted kujunesid välja Frangi riigis Merovingide ja Karolingide ajal ning kandusid sealt mujale Euroopasse. Nende kujunemise peamised põhjused olid järgmised. 1. Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. Germaani hõimudel kandsid relva kõik vabad mehed, nad sõdisid oma põhitegevuse (põllumajanduse, käsitöö) kõrvalt, kui olukord nõudis. Ekspansiivne Frangi riik vajas aga paremat sõjaväge. Karl Martelli ajal loodi raskeratsavägi, kuid see nõudis sõjameestelt väga kalli varustuse ja hea väljaõppe olemasolu. Vastutasuks anti neile maad koos talupoegadega, kellelt nad kogusid makse. Nii tekkis professionaalsete sõjameeste – rüütlite – kiht. 2. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem
annaabi.ee 
