Kuluarvestus logistikas II KT (0)

Kuluarvestus logistikas II kontrolltöö
1. JUHTIMIS- JA KULUARVESTUSE UNIVERSAALMEETODID
A) Vastutuspõhine (spetsiaalne) kuluarvestus, algus loengus 4
Definitsioon - organisatsiooni erinevate vastutuspiirkondade kaupa majandusinformatsiooni kogumine, kokkuvõtmine ja aruannete koostamine, seostades ettevõtte tulud, kulud, kasumid ja investeeringud nende eest otseselt vastutavate struktuuriüksuste juhtidega
Vastutuskeskused (tulemusüksused), nende juhtide vastutuse ulatus:
kulukeskus – organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse väljaminekute eest (nt. lennuliiklusteeninduse AS organisatsioonistruktuur)
tulukeskus – org. allüksus, mille juht on vastutav ja aruendekohustuslik talle alluva allüksuse sissetulekute eest, kuid ta ei kontrolli täielikult antud allüksuse poolt otsustavate teenuste/müüdavate kaupade kulusid (nt. lennujuhtimisosakond)
kasumikeskus – juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse kasumi eest. Kuna kasum = tulu – kulu, siis on kasumikeskuse juht ühtlasi vastutav ka talle alluva allüksuse poolt otsustava teenuse/müüdavate kaupade tulude ja kulude, järelikult ka hinnaarvutluse (hinnakalkuleerimise) eest. Kasumikeskusena võib käsitleda ka organisatsiooni osa, kes osutab teenuseid/müüb kaupu organisatsiooni sisse.
Investeeringukeskused – juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse kasumi (st ka tulude ja kulude) ning investeeritud kapitali tootluse eest. (nt. tallinna sadam ja lennujaam). Investeeringukeskus koosneb kulu-, tulu- ja kasumikeskustest (eesti raudtee grupp)
Planeerimine ehk plaanimine ehk kavandamine – juhtimise osategevus, mis seisneb organisatsiooni eesmärkide ning nende saavutamise teede ja abinõude kindlaksmääramises. Operatiivne planeerimine – lühiajaliste (1 aasta või vähem) plaanide koostamine ehk eelarvestamine
taktikaline planeerimine – keskajaliste (alates 1 kuni 5 aastani) plaanide koostamine ehk projekteerimine
strateegiline planeerimine ehk eelarvestamine laiemas tähenduses – pikaajaliste (üle 5 aasta) plaanide koostamine ehk prognoosimine
Plaan – üldisemalt või üksikasjalikumalt väljendatud teabekogum, mis määrab organisatsiooni edasise tegutsemissuuna ja selle täitmiseks vajalikud tagatised
sõnaline osa – plaani koostamise lähteolukorra iseloomustus ( visioon , missioon , väliskeskkond, ettevõtte tugevad ja nõrgad küljed ( SWOT ja TOWS ), ettevõtte eesmärgid ja eesmärkide elluviimise teed ja abinõud.
eelarve – plaani numbriline osa. Andmekogu , mis sisaldav informatsiooni ressursside (rahaliste ja materiaalsete väärtuste) sihipärase soetamise ja kulutamise kohta tulevikus. Tulevikus ellu viia kavatsetavate ürituste stsenaarium koos selle elluviimiseks vajalike aja-, materjali-, seadme- ja rahakulude arvutlusega. NB! eelarve on täitmiseks kohustuslik
Ettevõtte strateegiline peaeesmärk (väärtuse suurendamine )
põhistrateegiad – äristrateegia (müügi suurendamine), investeerimisstrateegia (investeerimisprojektide valik), finantseerimisstrateegia (kapitali hinna optimeerimine )
funktsionaalsed strateegiad – innovatsioonistrateegia, töökorralduse strateegia, logistikastrateegia , tarneahela strateegia, personalistrateegia, IT- strateegia
1. Logistikastrateegia – ettevõtte äristrateegia osa, ühtlasi ka üks nn funktsionaalseid strateegiaid.
põhieesmärk – logistika koguvara tootlus (ROLA -> max), kulud- alla, investeeringud – alla, teenindustase – üles; ROLA = (logistiliste tegevuste panus müügitulusse (Rlog) – logistiliste tegevuste kulud (Clog) ) / logistiliste tegevuste varad (Alog)
süsteemne planeerimistsükkel – analüüs, strateegia väljatöötamine, strateegia elluviimine , kontrollimine ja hindamine ( tagasisidestamine , selle arvessevõtmine ja sellest õppimine igas etapis)
2. Eelarvestamine kitsamas tähendus (eelarve koostamine): tulude – kulude tasakaalustamine enne ürituse alustamist.
Eesmärgid – tegevuste kavandamine (tegevuste koordineerimine organisatsiooni eri osade vahel), juhtide motiveerimine ettevõtte eesmärkide seadmisel (tegevuste kontrollimine, juhtide tegevus hindamine)
Protsess – eesmärkide püstitamine – informatsiooni kogumine, töötlemine ja esitamine – alternatiivide hindamine – otsuste vastuvõtmine
eelarve kui mudel – sisend – seosed – väljundid- monitooring
Mõjutatavad kulud (kontrollitavad) – kütuse otsekulu, hooldustarvikute kulu, kulud seoses kadudega
Mittemõjutatavad kulud (mittekontrollitavad) – kapitalikulu , otsene palgakulu !?
a. Kogutasu ( total reward) kontseptsioon palga- ja personalistrateegias kui tööjõu omamise kogukulu
B. Tegevuspõhine (integreeritud) kuluarvestus, algus loengus 5
Definitsioon - arvestusmeetod, mille abil paigutatakse kulud kulukandjatele lähtudes nende kulude seosest ühe või teise tegevusega
Elluviimise vahendid:
kululiikide arvestus – peab selgitama, millised kulud, võttes arvesse nende kujunemise ja käitumise erinevaid aspekte, esinevad organisatsioonis
Näide: analüütilised kontod ettevõtte raamatupidamise kontoplaanis. Sõiduki ekspluatatsioonikulud – veoautokütus, hooldustarvikud, sisseostetud hooldusteenused, kohustusliku liikluskindlustuse preemiad, autojuhi palgakulu
Kulukohtade arvestus peab selgitama, millistes organisatsiooni struktuuri või põhitegevuse protsessi osades erinevad kululiigid tekivad + Kulukandjate (-objektide) arvestus peab selgitama, millises mahus on erinevate arvestusobjektide (kuluobjektide) tarvis tehtud kulusid.
Kulukandjad – näited – nn kulukohad : vastutuspõhise kuluarvestuse puhul vastutuskeskused (tulemusüksused), ettevõtte poolt osutatavad teenused/müüdavad tooted, projektid , põhivaraühikud, eelnevad kombineerituna. Protsessid ja tegevused
1. Protsessid:
Juhtimisprotsessid – juhivad süsteemi tööd
Tugiprotsessid – neid on vaja põhiprotsesside toetamiseks. Teatud tugiprotsesside eesmärk on jälgida põhiprotsesside tõhusust.
Põhitegevusprotsessid – kulgevad horisontaalselt läbi organisatsiooni, luues väärtust kliendile. Neid nimetatakse ka kliendile suunatud protsessideks. Põhiprotsessid lisavad sisendile väärtust ja tavaliselt seonduvad ettevõtte põhitegevusega (põhiprotsessid)
2. Kulukäiturid (- mõjurid ) – kulude põhjustajad (põhjus-tagajärg seosed): mahupõhised ehk ressursipõhised ning tegevuspõhised
Kriteeriumid: valitud kulukäitur peab osutuma tegevuse mõõturiks, peab eksisteerima lineaarne seos kulukäituri ja kulude vahel, ettevõtte teatud taseme kululiigid peavad olema selgelt määratletud üksikutele tegevustele
Näited: kululiik ja kulukandja vs kulukäitur: müügiosakonna tööjõukulu – klientide arv; lao kommunaalkulud – kinnisvarakasutus m^2 alusel
Kulukogumid – kululiigi, kulukandja ja kulukäituri kombinatsioon. Näited: kulukoht Avalik liinivedu - Tootmise kaudkulud: kulukäitur – reiside arv, kulukandjad – bussidepuhastamine, dispetšeri siseteenus, piletimüügi veebilahenduse väljatöötamine, sõiduplaani koostamine
Juurutamise protsess: kulukandjate valik, protsesside ja tegevuste määratlemine, tegevustele põhjendatud kulukäitur(te) valik ja mõõtmine, kulukogumite moodustamine, kululiikude (ressursside) arvutamine, kululiikide paigutamine (allokeerimine) ja/või jaotamine tegevuste kulukogumitesse, tegevuste (kulukogumite) kulukäituri(te) määra arvestamine , tegevuse kulude jaotamine kulukandjatele, aruandluse kujundamine
2. KULUDE JUHTIMINE (loengu 6 algus)
A. Kulude juhtimine – eesmärgistatud, tulemuslikkusele suunatud tegevusprotsess, millega kindlustatakse erinevad huvigrupid vajaliku finants - ja mittefinantsinfoga.
Kulude juhtimine organisatsioonis on vajalik:
– strateegiate väljatöötamiseks ja strateegiliste eesmärkide saavutamiseks,
– kasumlikkuse suurendamiseks,
– planeerimiseks ja tulemuslikkuse hindamiseks,
– kulu-tulemus seoste kindlakstegemiseks,
– aruandluse koostamiseks ,
– muude organisatsioonile pandud kohustuste täitmiseks.
Kulude juhtimise funktsioonid
Suunamisfunktsioon – antakse ette strateegilised eesmärgid ja üldsuund ning tehakse otsused (suunatakse otsused) soovitud eesmärkide saavutamisele
Juhtimis- ja kontrollifunktsioon – antakse ette konkurentsile orienteeritud, kuid samas realistlikud eesmärgid ning hoitakse ettevõtet antud kursil (vt eelarvestamine)
Reguleerimisfunktsioon - hälvete puhul langetatakse kiiresti ja paindlikult eesmärgile suunatud kursile tagasi toovaid otsuseid (vt süsteemne juhtimistsükkel )
i. Tegevuspõhine juhtimine ( activity - based management), lean accounting:
– lisab kliendi poolt tunnetatud väärtused igale tegevusele,
– eristab väärtust lisavad ja väärtust mittelisavad tegevused,
– suurendab väärtust lisavaid tegevusi ja vähendab või elimineerib väärtust mittelisavad tegevused.
B. Kuluarvutlus –
Kulude mõõtmine ( cost measurement) on kulude rahalise ja/või mitterahalise väärtuse kindlakstegemine .
Kulude hindamine (cost estimation) on kulutuste ja kulude kindlakstegemise protsess, eesmärgiga
defineerida kuluobjektid ning täpsustada kulukäiturite vahelised seosed. Kasutatakse kulude prognoosimisel ning eelarvestamisel.