õlid, liivapaber;materjalid, mis on valmistoodangu osa, kuid mida ei arvestata põhimaterjalina näiteks suhteliselt suuretöömahukuse tõttu liim, lakk, naelad, jootetina. Mõisted: segakulud, kulu, kuluarvestus, kulukandjate arvestuses, kululiik, kuluvoog, kulukogum, kulukandja, kuluobjekt, mittepõhimaterjalikulu, kulukohtade arvestuses, kulukäitur, muutuvkulud (2x) kululiikide arvestuses, kulukoht, püsikulud (2x), mittetootmislikud kulud. 16. Kuluobjektiks toidukauplustes on (märkida õige tõmmates joone või värvides): - piim - kaubakulu - müüjate töötasu - kaupade soetusmaksumus - salatite osakond - juhataja töötasu - ostutegevus - hulgiostjad - uue jogurti tutvustamise projekt 17. Kulukohaks saapavabrikus on (märkida õige tõmmates joone või värvides): - saabas - tootmisosakond - saabaste materjalikulu - uue saapa juurutamise projekt - vabriku juhataja töötasu - toodetud saabaste arv - palgakulu
KULUDE MÕISTE JA LIIGITAMINE Kulu (cost, expense) on mistahes majandusressursi loovutamine. Kulusid võidakse organisatsiooni raamatupidamises näidata nii kuluna kasumiaruandes (nt rendikulu) kui ka varana bilansis (nt ettemakstud rent) Kulu mõiste > väljamineku mõiste. Maaomaniku töö enda majapidamises =kulu (mitte väljaminek) Kuluobjekt on igasugune toode, tegevus, protsess, organisatsiooni allüksus, mis pakub huvi otsustajatele ning eeldab kulu eraldi mõõtmist. Kuluobjektiks võib olla üksiktoode, teenus, tootmisüksus, 1 reklaamikampaania, kogu organisatsioon. KULUDE FUNKTSIONAALNE LIIGITAMINE Tootmisettevõttes jagunevad kulud tootmiskuludeks ja mittetootmiskuludeks. Tootmiskulud on nende tootmistegurite väärtus, mida on kasutatud toodangu valmistamiseks, toorme ja materjali muundamiseks lõpptoodanguks. Mittetootmiskulud on kulud, mis on seotud toodangu (kaupade, teenuste) turustamise, ettevõtte
kulukäiturite leidmine ja vajalike üldkulu määrade väljatöötamine kulude jaotamiseks kuluobjektidele. Kulukohtade liigitamine: põhitegevuse, tugiteenuste, abitegevuse, üldjuhtimise kulukohad. 3) Kulukandjate arvestus-> millega seoses kulud tekivad ja kuidas tootmised üldkulud jaotada kulukandjatele. Kuluobjektide arvestus peab tagama selguse, millises mahus on erinevate kuluobjektide tarvis tehtud ettevõttes kulutusi. Kuluobjektiks on iga objekt, mille kohta soovime kulusid eraldi mõõta ja arvestada. Kuluobjektide valikul on oluline keskenduda ettevõtte väljunditeks olevate kuluobjektide mõõtmisele ja arvestamisele. Kuluobjekti valikul on oluline keskenduda ettevõtte väljunditeks olevate kuluobjektide mõõtmisele ja arvestamisele. Kuluarvestuse meetodid: 1) Tellimusjärgne kuluarvestus - Tellimuse kuluarvestus: kuluobjektiks on tellimus; konkreetse tellimuse kulud jagunevad
Meetodite erinevus seisnebki selle leidmise viisis. (2, lk15) On olemas ka kolmas kuluarvestussüsteem, mida nimetatakse operatsioonimeetodiks ning mis on segu protsessi ja tellimusjärgse kuluarvestuse süsteemist. 5 TÖÖKULUARVESTUS Töökuluarvestust nimetatakse ka tellimuskuluarvestus ja tellimusjärgne kuluarvestus. Töökuluarvestus on toote kuluarvestus, kus kuluobjektiks on töö ja kulud arvestatakse kindlale tööle. Töökuluarvestuse süsteemides liigitatakse kulud töö-, materjali- ja üldkuludeks, mis jaotatakse kulukeskustesse, kust need kulud jaotatakse kõikide toodetud kuluühikute vahel. Üldkulude jaotamise aluseks on kindel toode, leping, partii, või leping, mis on üldjuhul üksteisest erinevad ja määratletavad. Seda meetodit rakendatakse kui on tegemist ainiktootmisega. Põhilised tööstusharud, kus antud
Rahaturul -kaubeldakse lühiajaliste väärtpaberitega (tähtaeg lühem kui 12 kuud) mille emitent on kohustatud tagasi ostma enne aasta möödumist (näiteks kommertspaberid) Kapitaliturul - kaubeldakse pikaajaliste väärtpaberitega (tähtaeg pikem kui 12 kuud) (näiteks aktsiad) Kulude liigitamise kriteeriumite tundmine Otsekulud jooksvad vahendid mida sa ei müü, kontoritarbed, koristusvahendid.. asjad mis ära kasutatakse Otsekulud on kulud, millel on vahetu seos kuluobjektiga. Kuluobjektiks võib olla toode, toiming, protsess, füüsiline ühik, osakond vms. Kaudkulud (halduskulud) üürid, küte, tee hooldus, koristus mis vaja teha, et ettevõtte toimiks Kaudkulud on kulud, millel puudub vahetu seos kuluobjektiga. Aga isegi, kui kulu ei saa seostada toote või teenusega, ei tähenda see seda, et kulu oleks mittevajalik või tähtsusetu. Mida väljendavad või iseloomustavad ja kuidas arvutatakse järgmised mõisted:
Kulude liigitamise eesmärgiks on samaliigiliste kuluartiklite 7 rühmitamise teel süsteemi loomine, et kergendada erinevatest kuludest parema ülevaate saamist. Liigitamisel tuleb lähtuda konkreetse ettevõtte kuluarvestuse eesmärgist ja kulude otstarbest. (Haldma & Karu, 1999, lk 32) Kuluobjekt on igasugune toode, toiming, protsess, organisatsiooni allüksus, mis pakub huvi juhtidele ning eeldab kulu eraldi mõõtmist. Kuluobjektiks võivad olla näiteks üksiktoode, tootmisliin, teenus, reklaamikampaania, turustusosakond, firma tervikuna. (Alver & Reinberg, 2002, lk 37) Kuluobjektide arvestuse eesmärgiks on teha kindlaks erinevate kuluobjektide kulud ja arvestada kulud kuluobjektile (Karu, 2008, lk 135). Kulukoht (kulukeskus, kuluüksus) on allüksus, piirkond, asukoht, funktsioon, protsess, protsessi osa, seadmete grupp, seade või töötaja, mille kulud arvestatakse
kulukohtadele ning pärast seda jaotatakse kulukohtadele arvestatud üldkulud kulukäiturite abil kuluobjektidele, lähtuvalt nende seosest vastava kuluobjektiga. Kulude jaotamise käigus arvestatakse kuluobjektidele nii põhitegevuse (nt tootmise) üldkulud kui ka organisatsiooni üldkulud. 7. Protsessikuluarvestus Protsessikuluarvestuse süsteem on toote kuluarvestussüsteem, kus kuluobjektiks on tootmisprotsessid või allküksused. Kuluarevestuse protsessi, mida kasutatakse protsessikuluarvestuse süsteemis nimetatakse protsessikuluarvestuseks (protsessijärgseks kuluarvestuseks, pidevprotsesside kuluarvestuseks). Eesmärgiks on leida üksiku protsessi kulutused lähtuvalt protsessikuluarvestuse üldistest põhimõtetest. Partii kuluarvestus kasutatakse nii töökuluarvestuses kui ka protsessikuluarvestuses lähtuvalt sellest, kas partii
o · tooted, o · teenused, o · toodete & teenuste grupp, o · pooltooted, o · tulemusüksus, o · müügipiirkond, o · turusegment. o Kulukandjate arvestus jaguneb vastavalt kulukandja määratlusele: o · ühik-kulukandja (nt tooteühiku omahinna) arvestus; o · periood-kulukandja (tegevusvaldkonna, müügipiirkonna majandustulemuse) arvestus o Seoses projektipõhise lähenemisega ongi üsna tihti kuluobjektiks projekt ise. Seega saab eelarvestus olla hea vaid siis, kui lisaks on ka selge kululiikide ja kulukohtade arvestus. Sanna 29. Otsekulud ja kaudsed kulud (sh kaudsete kulude jaotusalused) Kulud jaotatakse otsesteks- ja kaudseteks kuludeks. Otsesed kulud on vahetult konkreetse teenuse osutamisega seotud kulud, mis jagunevad omakorda muutuv- ja püsikuludeks. Kulude jaotamise juures eristatakse otsekulusid kaudsetest kuludest. Otsekulud on kulud, mis
sõltub järgmistest teguritest · Kasutatava kuluarvestussüsteemi sobivusest antud ettevõttele ja tootmisprotsessile; · Kulusid sisaldavate raportite ja analüüside ülesehituse sobivus ja sisukusest antud adressaadile; · Esitatavate raportite ja aruannete õigesti valitud perioodilisus ja esitamise tähtajad, mis jätaks juhtidele piisavalt aega otsustusprotsessiks. 31 Kuluobjekt · Kuluobjektiks võib olla igasugune äritegevuse tulem, mille kohta kalkuleeritakse kulud. · Kulu objektideks võivad olla: · Tooted · Kaubad · Tööd · Teenused · Detailid ehk koostud · Osakonnad jne. 32 · Kuluarvestusühik ehk kalkulatsiooniühik · Toodangu naturaalühikud, nende kümned, sajad või tuhanded (tk, kg, m, t jne) · Toodangu tinglikud naturaalühikud (konservide tingtoosid) · Kulukeskus, kulukoht
tegevusvaldkondade tulemusi. Tuupilisteks kulukandjateks on: tooted, teenused, toodete & teenuste grupp, pooltooted, tulemusuksus, muugipiirkond, turusegment. Kulukandjate arvestus jaguneb vastavalt kulukandja maaratlusele: uhik-kulukandja (nt tooteuhiku omahinna) arvestus; periood-kulukandja (tegevusvaldkonna, muugipiirkonna majandustulemuse) arvestus Seoses projektipõhise lahenemisega ongi usna tihti kuluobjektiks projekt ise. Seega saab eelarvestus olla hea vaid siis, kui lisaks on ka selge kululiikide ja kulukohtade arvestus. 45. Muutuvkulud ja püsikulud Oluline on eristada pusikulusid muutuvkuludest. Samas ei ole jõutud nende klassifitseerimisel uhtsele seisukohale (nt kas telefoniarve kulud jagada osaliselt muutuvaks ja osaliselt pusivaks?). Muutuvkulu muutub seoses mingi teise muutujaga (tavaliselt muugikaive). Muutuvkulu on tavaliselt tööjõukulu, tooraine kulu jne.
Kulukandja on toiming, mille tulemusena tekib kulu ja mis kutsub esile kulude muutumise. Kulukandja võib olla logistikatoiming, protsess või mingi füüsiline ühik, mis pakub huvi juhtidele ja eeldab kulu eraldi väljatoomist. Kui eesmärk on omahinna saamine, on kuluobjektiks ja ühtlasi kulukandjaks toode või teenus. Teenuste omahinna arvutamisel suunatakse kulud sobivale kulu- kandjale, milleks võib olla suurus, mis sobib ka hästi tulude kajastamiseks. Tegevuspõhise kuluarvestuse abil „lõhutakse“ äritegevuse protsess põhiprotsessideks nagu
annaabi.ee 
