Rahvuslikud supid Venemaal Rassolnik Rassolnik on soolakurgitükkidega liha- või kalasupp. Lihana lähevad rassolnikutesse esmajoones rupskid: veise- või vasikaneerud ja kõik kodulindude rupskid (magu, maks, süda, kopsud, kael). Maitsestatakse hapukoorega. Seljanka Tänapäeval tuntakse kolme liiki: liha-, kala- ja seeneseljanka. Seljanka koostises peab olema 7 erinevat sorti lihatoodet või liha, koduses aga vähemalt 3. Värvus on telliskivi punane. Uhhaa Klassikalist vene uhhaad valmistatakse nendest kaladest, mille keetmisel jääb keeduleem läbipaistvaks - koha, ahven, kiisk, siig. Bors Borsi põhikomponendiks on
- Ei säili kaua (on vaja kiiresti realiseerida või termiliselt töödelda) 3. Jahutatud liha - Sisemine temperatuur 4oC - Liha pind kattunud kaitsekilega - Tal on samad omadused mis jahtunud lihal, kuid säilib paremini - Maitseomadustelt parim 4. Külmutatud liha - Sisemine temperatuur kuni -16oC - Liha ilma lõhnata ja lihaskude kahvaturoosa - Konsistentsilt kõva (koputades kostab puhas selge heli) Linnuliha Subproduktid ehk rupskid · On tapaloomade muu söödav osa peale liha Punased rupskid (süda, maks, keel, põrn, kopsud, neerud) Valged rupskid (aju, udar, munandid, pea, jalad, harknääre) · Enam kasutatakse sea kui veiserupskeid Olenevalt looma liigist jagunevad: · Veiserupskid (keel, maks, saba) · Searupskid (kõike) · Lambarupskid (aju, neer, munandid, jalad) · Vasikarupskid (neer, maks, harknääre)
17.-18 saj. vene toidud Väga palju kasutati tolleaegses vene köögis külmi suupisteid. Tuntuimaid külmad suupisted lihast olid suitsusink, keedetud või praetus kalkuniliha koos sidrunilõikude või soolakurgiga, praetud ulukiliha ploomidega, keedetud oina- või seapea mädarõikaga, lisaks rupskid, keel ja jalad. Külmade suupistetena pakuti ka hakitud keedumuna küüslaugu, hapukoore ja kaljaga; kuivatatud ja keedetud seeni mädarõikaga ning kalja ja praetud leivatükke; külma kalarooga kalja ja keedetud rohelisega - harilikult spinatiga – („botvinja“); hapukapsad õli, äädika ja pipraga; küpsetatud peeti õli ja pipraga; hernehautist ja kisselli, kaerajahu pohladega, haputainast nelgi ja aniisiga; kuivatatud kala, kuivatatud punane kala kõõlused mädarõika ja
Barbarism vahendsõna Kõiv kask Pürgima püüdlema Bestseller menuraamat Kõurik raskesti kasvatatav Reivik rivaal Bestseller menuteos laps Rend-joonis Briifing infotund Künnis lävepakk Retuusid reiud Buklet voldik Laptop sülearvuti Rula ratastega laud Deklamaator etleja Leksika sõnavara Rupskid looma siseelundid Deklineerimine käänamine Leksika sõnavara õpetus Russitsism venepärane Dekreetpuhkus Leksikograafia sõna emapuhkus sõnaraamatu koostamine Rümp looma puhastatud Dialekt murre Leksikoloogia sõnaõpetus keha Dziinid teksad Lell isa vend Saajad-pulmad Eirama ignoreerima Lemb armas Seik asjaolu
Puuviljade hulka kuuluvad ananassid, banaanid, avokaadod, maasikad, granaatõunad, apelsinid, mangod, papaiad, kookospähklid, serimonid ja õunad. Laimid on kasutusel igal pool ja neid kasutatakse taldriku garneerimisel ja vürtsisegude maitse tõhustamisel. Banaane süüakse küpsetatuna desserdiks, kuid enamikke puuvilju süüakse värskelt. 3. Liha ja alternatiivid. Liha on kallis, kuid sealiha ja sealihatooted, kaasaarvatud vorstid ja rupskid on meelistoitude esirinnas. Kits, veis, kana, lammas, kalkun, kilpkonn ja vasikas on samuti lihadena kasutusel. 4. Kala ja mereannid 5. Pähkleid süüakse suupistetena, riivituna mõnikord kastmete paksendajatena. 6. Leib ja teravilja tooted. Tortillad on valmistatud maisijahust ja on alati igal laual igal söögikorral kas isevalmistatuna või värskelt ostetuna. Bolilla'd on samuti väga populaarsed. Hulgal kasutatakse hommikuhelbeid.
Tänapäeval kutsutakse Eestit sageli "kartulivabariigiks" Ladina-Ameerika "banaanivabariikide" eeskujul, ehkki kartul jõudis siia suhteliselt hilja. Munatoidud olid Eesti talurahva toidusedelis haruldased, munapuder ja keedetud munad olid pühapäevaroad. Piimatoodetest tarvitati rõõska ja haput piima, võid ja kohupiima. Lisaks hapupiimale tarvitati joogiks kalja, pühade puhul õlut. Liha polnud talurahva laual väga sagedane. Loomi tapeti sügisel, kohe tarvitati ära rupskid, liha säilitati soolatult ja suitsutatult. Seapeast ja -jalgadest keedeti pidurooga sülti, mis sellise valmistusviisiga on maailmas ainulaadne ja mida eestlased tänini söövad. Pühaderoaks olid ka vorstid, mille tangupudrust täidisele lisati vaid veidi liha; tänini on püsinud komme süüa jõuluks verivorsti. Lihaga keedeti ka kapsasuppi, suitsuliha pandi herne- ja oasupisse. Soolatult jõudis lauale silk, värske kala oli tavalisem rannas ja suurte järvede ääres
Mulgimaa Tutvustus Mulgimaa ulatub läbi Viljandi-, Pärnu- ja Valgamaa alade. Mulgimaa on kultuuriajaloolineline piirkond Lõuna-Eestis, mis koosneb viiest endisest kihelkonnast: Tarvastu, Paistu, Halliste, Karksi ja Helme. Mulgimaaks nimetatud piirkond oli 19. sajandi lõpuni mulgi keele alusel selgelt eristatav etnograafiline ja lingvistiline ala, Muinas-Sakala maakonna järeltulija. Tänapäeval märgistab ja määrab Mulgimaa viit kihelkonda (Halliste, Helme, Karksi, Paistu ja Tarvastu) paraku vaid teatud rahvarõivaste tüüp ja vanemate inimeste seas ka mulgi ehk lõunaeesti keele läänemurde leviala. Erinevalt paljude inimeste eksiarvamusest ei ole praegune Viljandimaa Mulgimaa. Viljandimaalased väljaspool viit kihelkonda pole mulgid, kuid siiski on sageli Mulgimaa pealinnaks ekslikult peetud Viljandit, ehkki see linn ei asu ajaloolise Mulgimaa piirides. 20. sajandi lõpupoole on mõned kohalikud pidanud Abja-Paluoja linna Mulgimaa keskuseks....
värskelt või hapendatult. Kartul muutus tavaliseks toiduks 19. sajandi lõpupoole ja sai eestlase toidulaual pea asendamatuks, kujutades endast tihti päeva tugevaima söögikorra põhilist osa. Munatoidud olid haruldased, munapuder ja keedetud munad olid pühapäevaroad. Piimatoodetest tarvitati rõõska ja haput piima, võid ja kohupiima. Lisaks hapupiimale tarvitati joogiks kalja, pühade puhul õlut. Liha polnud talurahva laual väga sagedane. Loomi tapeti sügisel, kohe tarvitati ära rupskid, liha säilitati soolatult ja suitsutatult. Seapeast ja -jalgadest keedeti pidurooga sülti, mis sellise valmistusviisiga on maailmas ainulaadne ja mida eestlased tänini söövad. Pühaderoaks olid ka vorstid, mille tangupudrust täidisele lisati vaid veidi liha; tänini on püsinud komme süüa jõuluks verivorsti. 19. sajandi teisel poolel hakkasid Eestis koos omandisuhete ja majandusoludega muutuma ka toitumistavad. Järk-järgult said tuntuks ja kättesaadavaks uued toiduained ja
mass (kg) (kg) (%) (päevades) Munakana 510 1,6-1,8 1,08 60 Kanabroiler 42 2,2-2,4 1,54-1,68 70 Põldvutt 42 0,25 0,175 69-70 · Tapasaagis (%) = lihakeha mass/elusmass = u 70% lindudel · Rümp = lihakeha sisemine rasv rupskid (süda, maks, lihasmagu, kael) · Munakana on kondine (supikana); 5 kuud+12 kuud sulgimine, aga pole mõtet pidada tapetakse ära; · Isaspartidel on sabas rõngas sulg; · Hani haub mune kuu aega; · Kõrvalappide järgi saab aru, mis värvi mune muneb; · Pärlkanad koera asemel, teevad lärmi, kui võõras territooriumil;
Kuusalu Keskkool EESTI, VENE JA SAKSA RAHVUSKÖÖKIDE ERINEVUSED NING SARNASUSED Loovtöö 2016/2017 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................3 1.EESTI.................................................................................................4 2.VENEMAA..........................................................................................4 3.SAKSAMAA........................................................................................5 4.SARNASUSED.....................................................................................6 4.1.Eesti ja Vene köögid...........................................................................6 4.2.Eesti ja Saksa köögid..........................................................................6 5.ERINEVUSED.....................................................................
Eesti rahvustoidud Koostanud: Arina Savrasova Juhendaja: Elle Möller Pärnumaa Kutsehariduskeskus KO-7B Eesti köök on eesti toiduvalmistamise traditsioon. Eesti köök kitsamas mõttes on eesti rahvustoidud, nende valmistamine ja tarvitamine. Selle all peetakse tavaliselt silmas umbes 19. sajandi keskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroogasid. Eesti köögi varasem kihistus on üsna sarnane teiste Põhja-Euroopa maadega. Selle määrasid ära kohalik kliima, maaharimistehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud puder, rokk, kört, leem jt. Tähtsaimaks kujunes aga hapendatud taignast tume rukkileib. Leib muutus kogu toidu ja elatise omamoodi sümboliks, muudel toitudel oli vaid leivakõrvase staatus. Musta leiba hinnatakse Eestis tänini. Lisaks leivale küpsetati hapendamata odrajahutaignast karaskit, uuemal ajal ka...
naeris ja kaalikas. Kapsast söödi tihti hapendatult. Kartul muutus tavaliseks toiduks 19. sajandi lõpupoole ja sai eestlase toidulaual pea asendamatuks, kujutades endast tihti päeva tugevaima söögikorra põhilist osa. Munatoidud, munapuder ja keedetud munad olid pühapäevaroad. Piimatoodetest tarvitati rõõska ja haput piima, võid ja kohupiima. Joogiks tarvitati ka kalja. Pühade ajal joodi ka õlut. Liha polnud talurahva laual väga sagedane. Loomi tapeti sügisel, kohe tarvitati ära rupskid, liha säilitati soolatult ja suitsutatult. Seapeast ja -jalgadest keedeti sülti, mida eestlased tänini söövad. Pühaderoaks tehti verivorste_tangupudrust täidisele lisati veidi liha ja verd, tänini on komme süüa jõuludeks verivorsti. Lihaga keedeti ka kapsasuppi ning suitsuliha pandi herne- ja oasupi sisse. Soolatult jõudis Eestlase lauale ka silk ja värske kala. Eestile eripärane kalatoit on vürtsikilu. Pärast Teist maailmasõda said
.............28 6.2Hakkrulaad....................................................................................................... 28 6.3Hakkbiifsteek.................................................................................................... 28 6.4Hakkliha säilitamine......................................................................................... 28 6.5Źeleesuhkur (valikud poes)..............................................................................28 7Liha ja rupskid........................................................................................................ 29 7.1Sidekude (mis on, kuidas mõjutab kuumtöötlemist?).......................................29 7.2Patee................................................................................................................ 29 7.3Bešamellkaste.................................................................................................. 29 7.4Hollandi kaste............................
kapsast värskelt või hapendatult. Kartul muutus tavaliseks toiduks 19. sajandi lõpupoole ja sai eestlase toidulaual pea asendamatuks, kujutades endast tihti päeva tugevaima söögikorra põhilist osa.Munatoidud olid haruldased, munapuder ja keedetud munad olid pühapäevaroad.Piimatoodetest tarvitati rõõska ja haput piima, võid ja kohupiima.Lisaks hapupiimale tarvitati joogiks kalja, pühade puhul õlut.Liha polnud talurahva laual väga sagedane. Loomi tapeti sügisel, kohe tarvitati ära rupskid, liha säilitati soolatult ja suitsutatult. Seapeast ja -jalgadest keedeti pidurooga sülti, mis sellise valmistusviisiga on maailmas ainulaadne ja mida eestlased tänini söövad. Pühaderoaks olid ka vorstid, mille tangupudrust täidisele lisati vaid veidi liha; tänini on püsinud komme süüa jõuluksverivorsti. Lihaga keedeti ka kapsasuppi, suitsuliha pandi herne- ja oasupisse.Soolatult jõudis lauale silk, värske kala oli tavalisem rannas ja suurte järvede ääres
0 -- Chicken Kana -22.0 -18.0 -- Eggs Munad -22.0 Oysters Austrid -5.0 Liver Maks -3.0 Organ Meats Rupskid (organid) -3.0 Piima ja piimatooted Hard Cheese Juust, kõva -18.1 Quark Toorjuust -17.3 Cream Koor -3.9 Homogenized Milk Piim, homogeniseeritud -1.0 Buttermilk Pett +1.3 Laib, sai, küpsised (säilitatud teravili, kergitatud tainas)
liigitatakse samuti punaste toiduainete alla. (Struthers 2008: 122) Punased toidud annavad kehale energiat. Need soodustavad ka meie punaste vereliblede rikastamist ning seetõttu on aneemia all kannatavatel inimestel soovitatav rohkesti punaseid toiduaineid süüa. Punaste toiduainete hulka kuuluvad ka kõrge rauasisaldusega toiduained. Punased toiduained on näiteks tomat, spinat, rabarber, kirss, punane õun, maasikas, vaarikas, arbuus, punane riis, punased oad, punane liha, rupskid, punane riffahven, nelk, kaneel ja paprika. (Struthers 2008: 112, 113) Oranzid toidud on virgutavad ja soojendavad. Juhul kui punased toiduained ei sobi võib need asendada ka oranzidega, kuid need ei ole nii tugeva mõjuga. Oranzid toiduained suurendavad loovust ja optimismi ning puhastavad keha mürkidest. Oranzide toiduainete hulka kuuluvad 14 näiteks porgand, kõrvits, kaalikas, apelsin, mandariin, mango, tatar, maapähklivõi, Kreeka
ja prussid), lihatöötlemisel (mitu liiki liha ja nahad), kaevandamisel (samast maagist leitud erinevad metallid). *Ühistooted on tooted, mis saadakse ühtse sisendi töötlemisel. Kõrvaltoote kuluarvestus on kuluarvestuse meetod, mida kasutatakse kõrvaltoodete kulude arvestamiseks. *Kõrvaltoode on toode, mis tekib põhitoodete tootmise tulemusena ning millel on põhitoodetega võrreldes väheoluline või väike väärtus. Nt slakk raua ja terase tootmises, kondid, rasv ja teatud rupskid lihatööstuses 8. Traditsioonilise ja tegevuspõhise kuluarvestuse olemus ja erinevused Traditsiooniline kuluarvestus on kulude arvestuse meetod, mille kasutamisel liigitatakse kulud otsekuludeks ja kaudkuludeks ning arvestatakse kõik kulud kuluobjektidele, kasutades mahupõhiseid kulukäitureid. Tegevuspõhine kuluarvestus on kulude arvestuse meetod, mille abil arvestatakse kulud kuluobjektidele
soolatavad toiduained veevaesemaks (rakkudest tõmmatakse vesi välja).Selle tulemusena säilib liha kauem, sest hävitatakse suurem osa lihas leiduvaid baktereid ning takistatakse uute juurdekasvu. Soolamiseks on kaks meetodit: 1. Kuivsoolamine - lihatükid hõõrutakse soolaga sisse, asetatakse vaheldumisi soolaga nõusse ning lastakse pikalt seista. 2. Märgsoolamine - soolvesi valatakse anumasse liha peale. 21. Lihatooted ja rupskid. Lihade erinevus. Lihatooted: · Lihasisaldus on vähemalt 20%; · kuumtöödeldud vähemalt sisetemperatuurini 71 oC; · võib olla kuumtöödeldud, kuivatatud, suitsutatud või kasutatud nende töötlemisviiside kombinatsioone; · lõikepinnal ei ole toorele lihale omaseid tunnuseid; · võib sisaldada teisi toiduaineid ning lubatud lisaaineid; · säilitatakse enamasti temperatuuril 2-6 oC. Lihatooted jagunevad kaheks suuremaks alamrühmaks:
KAMA Kama on keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segaviljast jäme jahu, mida tavaliselt süüakse (juuakse) hapupiima, keefiri või jogurtiga. http://et.wikipedia.org/wiki/Kama Eesti köök Eesti köök on eesti toiduvalmistamise traditsioon. Eesti köök kitsamas mõttes on eesti rahvustoidud, nende valmistamine ja tarvitamine. Selle all peetakse tavaliselt silmas umbes 19. sajandi keskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroogasid. Eesti köögi varasem kihistus on üsna sarnane teiste Põhja-Euroopa maadega. Selle määrasid ära kohalik kliima, maaharimistehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud puder, rokk, kört, leem jt. Tähtsaimaks kujunes aga hapendatud taignast tume rukkileib. Leib muutus kogu toidu ja elatise omamoodi sümboliks, muudel toitudel oli vaid leivakõrvase staatus. Musta leiba hinnatakse Eestis tänini. Lisaks leivale küpsetati hapendama...
Ceva Sante Animale LIHA JA LIHATOOTED Liha on kõrge toiteväärtusega toitaine, millest saab täisväärtuslikku valku, mineraalaineid, vitamiine, rasva. Lihast omastab inimese organism rauda paremini kui teistest toiduainetest. Liha eeltöötlemine sõltub selle eelnevast säilitamisest ja tükeldamisest, looma liigist ja soovitavast lõpptulemusest. Lisaks tükeldatud lihale müüakse ka hakkliha, mille saamiseks liha peenestatakse masinas ühtlaseks massiks Kõrgema toiteväärtusega rupskid : keel, maks, süda, neerud, veri, sea kõrvad, pead ja jalad, sabad jne. Madalama toiteväärtusega: kopsud, magu. Enamik kasutatakse loomade toiduks (näit. veise, ka vasika ja lamba jalad ja pea ilma keeleta) Liha lõigatakse alati risti lihakiudu. Portsjonroogade lihatükke vajadusel vasardatakse mõlemalt poolt puust või metallist vasaraga. (liha kile vahele)Lihatükile antakse peale vasardamist kuju. Õhukesed ääred keeratakse lihatüki peale ja lüüakse kinni.
Gaia pahandas, et titaane väärkoheldi ja sünnitas Zeusile uue kuninga. Sai Tartarosega Typhoni. See oli sajapäine lohe. Zeusi ja Typhoni vaheline võitlus. Inimkonna kujunemine. Ühtset versiooni ei olnud. Kas tegid jumalad esimese inimese (Hephaistose roll, maast voolitud ja tulest/veest) või kohalike pärimuste järgi oli Maast sündinud ehk inimesed olid Gaia lapsed. Inimestele jagas Prometheus teadmisi, sh jumalate austamist (tappis härja, panu liha kahte nõusse- ühte hea liha ja rupskid versus teise kondid ja rasva. Lasi Zeusil valida, too vihastas triki peale ja võttis tule ära). Prometheuse karistus on teada, inimeste karistus oli kaks nuhtlust- vaevalise tööga elatise hankimine ja naine Pandora. Naine oli kõigi meeste nuhtlus ja kaasas oli tal savinõu, mida ei tohtinud avada. Ehk naisest tuleb kõik halb.. Inimkonna esimene keskne paar oli Pandora ja Ephimeteus (Prometheuse vend, too abiellus Clymenega sai poja Deukalion) ja neil oli tütar Pyrrha
1. TOIT JA SELLE TÄHTSUS Iga toiduaine, mis turule jõuab, peab olema tarbijale ohutu ning vastama kvaliteedi- nõuetele. Selle tagamiseks on välja antud vastavad õigusaktid. Nõuded, millele turustamisotstarbeline toidutoore ja toit peavad vastama, on järgmised. 1. Toit peab olema ohutu inimese tervisele. 2. Toidus ei tohi olla selle omadusi halvendavaid või inimese tervist ohustavaid parasiite, kahjureid ega võõrkehi. 3. Keelatud on käidelda riknenud, saastunud või mikrobioloogilistele nõuetele mittevastavat toidutooret ja toitu. 4. Toit peab vastama seda iseloomustavatele koostis- ja kvaliteedinõuetele. 5. Loomsele toidule esitatavad erinõuded: 1) värskena müüdav või muul viisil üle antav liha peab olema veterinaarkontrolli tulemusel tunnistatud toidukõlblikuks, mida tõendatakse veterinaartõendiga; 2) loomset toidutooret ja toitu on keelatud kasutada, kui loomale on manustatud ravimit, ravimitaolist võ...
apelsinid, mangod, papaiad, kookospähklid, šerimonid, õunad, laimid. 315 Pähklid: maapähklid, kreeka pähklid, kašupähklid, pistaatsiad. Süüakse suupistena, riivitult, soolatult, röstitult, tšilliga kaetult. Kõrvitsa- ja kabatšokiseemneid kasutatakse küpsetistes. Liha ja lihasaadused: sealiha ja sealihatooted, vorstid, rupskid. Lihadena on kasutusel ka kitse, veise, kana, lamba, kalkuni, kilpkonna ja vasikaliha. Kala ja mereannid on kasutusel mereäärsetel aladel. Leib ja teraviljatooted. Maisijahust valmistatakse tortilla´sid, nisujahust bolilla´sid. Kasutatakse ka hommikuhelbeid. Rasvained: searasv (küpsetamisel ja toidu valmistamisel), õlid, margariin, või (leiva määrdena ja küpsetistes). Magustoidud ja suupisted. Väga levinud on suhkurdatud ja kuivatatud
kuuluvad ananassid, banaanid, avokaadod, maasikad, granaatõunad, apelsinid, mangod, papaiad, kookospähklid, serimonid ja õunad. Laimid on kasutusel igal pool ja neid kasutatakse taldriku garneerimisel ja vürtsisegude maitse tõhustamisel. Banaane süüakse küpsetatuna desserdiks, kuid enamikke puuvilju süüakse värskelt. 104 · Liha ja alternatiivid. Liha on kallis, kuid sealiha ja sealihatooted, kaasaarvatud vorstid ja rupskid on meelistoitude esirinnas. Kits, veis, kana, lammas, kalkun, kilpkonn ja vasikas on samuti lihadena kasutusel. · Kala ja mereannid on külluslikud rannikupiirkonnas. · Pähkleid süüakse suupistetena, riivituna mõnikord kastmete paksendajatena. Suupistetena eelistatakse soolatud, röstitud ja vürtsika tsilliga puuderdatuna. Maapähkleid on ohtralt, samuti kreeka pähkleid, kasupähkleid ja pistaatsiaid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
