100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-05-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
51 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
muriimarii
Õppematerjali autor
Kuluarvestus logistikas II kontrolltöö 1. JUHTIMIS- JA KULUARVESTUSE UNIVERSAALMEETODID A) Vastutuspõhine (spetsiaalne) kuluarvestus, algus loengus 4 Definitsioon - organisatsiooni erinevate vastutuspiirkondade kaupa majandusinformatsiooni kogumine, kokkuvõtmine ja aruannete koostamine, seostades ettevõtte tulud, kulud, kasumid ja investeeringud nende eest otseselt vastutavate struktuuriüksuste juhtidega Vastutuskeskused (tulemusüksused), nende juhtide vastutuse ulatus: kulukeskus – organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse väljaminekute eest (nt
Tegevuspõhises kuluarvestuses paigutatakse kuluobjektidele kõigepealt otsekulud. Tegevuspõhise kuluarvestuse käigus seostatakse ressursside kulud tegevustega, sama tegevusega seotud ressursside kulud paigutatakse ja/või jaotatakse ressursi kulukäiturite abil vastava tegevuse kulukogumisse ning pärast seda jaotatakse erinevatesse kulukogumitesse kogutud kulud tegevuse kulukäiturite abil kuluobjektidele.Tegevuspõhine kuluarvestus loob eeldused kasutamata ressursside mõõtmiseks, analüüsimiseks, loomiseks ja juhtimiseks. Tegevuspõhise kuluarvestuse eelised: Tootmises otseste kulude osatähtsuse vähenemine ning kaudsete kulude osatähtsuse suurenemine Toodete ja teenuste valik on muutunud laialdasemaks Võimaldab leida täpsemalt ja informatiivsemalt toote kulusid Võimaldab täpsemalt mõõta tegevuste mõju kulude kujunemisele Võimaldab juhtidel lihtsamalt hinnata olulisi kulusid
7. Protsessikuluarvestus Protsessikuluarvestuse süsteem on toote kuluarvestussüsteem, kus kuluobjektiks on tootmisprotsessid või allküksused. Kuluarevestuse protsessi, mida kasutatakse protsessikuluarvestuse süsteemis nimetatakse protsessikuluarvestuseks (protsessijärgseks kuluarvestuseks, pidevprotsesside kuluarvestuseks). Eesmärgiks on leida üksiku protsessi kulutused lähtuvalt protsessikuluarvestuse üldistest põhimõtetest. Partii kuluarvestus kasutatakse nii töökuluarvestuses kui ka protsessikuluarvestuses lähtuvalt sellest, kas partii valmib üksikute tehtud tööde või protsessis tehtud tööde tulemusena. Eesmärgiks on leida partii täitmiseks tehtud kulud. Partii kuluarvestust kasutatakse siis, kui identsete artiklite arv on suur ja neid toodetakse koos ühe partiina. Kulude arvestamisel lisatakse partiile igas protsessis või allüksuses tehtud kulud. Viimase protsessi väljundkulu on partii kuluks.
8)mõlemad toetuvad raamatupidamise informatsioonisüsteemile.9)mõlemad toetuvad vastutuse ja aruandluse kontseptsioonidele.finantsarvestuse aruandlus hõlmab kogu ettevõtet, juhtimisarvestus ettevõtte üksikuid osi. KULUARVESTUSE EESMÄRGI PÜSTITAMINE:Kuluarvestuse käigus on võimalik jälgida kulude kajastamist majandusüksuse finantsarvestuse protsessis, samuti kulude analüüsi ja selle rakendusi juhtimisarvestuse protsessis. Kuluarvestus on majandustegevuse kõigi kulude ja üksikute toodete (teenuste tööde) tootmise, juhtimise ja müügi kulude kogumise, töötlemise, kontrollija analüüsi protsess, mis hõlmab ka kulueelarvete (plaanide) koostamist. Kuluarvestuse süsteemi eesmärgid võib jaotada üldisteks ja spetsiifilisteks. Üldised eesmärgid: · Materiaalsete ressursside soetamise, tootmise ja kasutamise rahaliste parameetrite kindlaksmääramine ja kajastamine · Kulude planeerimine
erinevate ettevõtete ja nende osade vahel teha tõepäraseid kuluvõrdlusi; Professionaalne ekspertiis sageli kaasatakse kuluarvestuse süsteemide väljatöötamisse konsultante või tippspetsialiste, mis tagab kuluarvestuse süsteemide kõrge kvaliteeditaseme ja optimaalsed investeeringud, eriti väikeettevõtete jaoks; Alus andmetöötluseks ühtne kuluarvestus teeb erinevate ettevõtete arvestussüsteemi juurutamise kergemaks. Erinevate kulude jaotused ja aruannete vormid vähendavad märgatavalt kuluarvestuse süsteemide juurutamise efektiivsust; Personalikulud ja personali paindlikkus sarnased kuluarvestuse süsteemid võimaldavad madalamatel juhtimistasanditel kasutada madalama tasemega personali, vähendades personalikulusid ja suurendada personali asendusvõimalusi.
Samuti peab nimetatud eri- või ainuõigust omav ettevõtja eraldama ettevõttesiseselt struktuuriüksused, mis tegelevad sideteenuste osutamisega. 3. Majandusarvestuse liigid, eeskätt: a. finantsarvestus b. juhtimisarvestus - juhtimistegevuse osa, mis tegeleb finantsinformatsiooni identifitseerimise, mõõtmise, kogumise, analüüsimise, töötlemise, interpreteerimise ja vahetamisega ning mida kasutatakse organisatsiooni tegevuse juhtimiseks, planeerimiseks ja kontrollimiseks. c. kuluarvestus - protsess, mis seisneb eelarvete koostamises organisatsiooni elementidele ja tegelike kulude hälvete eelarvelistest väljatoomises ja analüüsis. 4. Finantsarvestus a. Tekkepõhine arvestus - majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud b. Majandusaasta aruande koostamise printsiibid: majandusüksuse printsiip jätkuvuse printsiip arusaadavuse printsiip olulisuse printsiip
finantsolukorrale, kas siis regulaarne või mitteregulaarne 1.2)Audiitorkontroll - Auditeerimine on raamatupidamisaruande kontrollimine ja sellele hinnangu andmine Audiitortegevuse seadusest lähtudes. 2) Juhtimisarvestus - Juhtimistegevuse osa, mis tegeleb finantsinformatsiooni identifitseerimise; mõõtmise; kogumise; analüüsimise; ja vahetamisega, ning mida kasutatakse organisatsiooni tegevuse juhtimiseks, planeerimiseks ja kontrollimiseks 3) Kuluarvestus - Protsess, mis seisneb; 1) eelarvete koostamises organisatsiooni elementidele; 2) tegelike kulude hälvete eelarvelistest väljatoomises ja analüüsis. Juurutamise protsess (läbiva harjutuse põhjal) Eesmärkide püstitamine Ettevõtte kuluarvestussüsteemid peavad täitma kolme eesmärki: – hindama varusid ning mõõtma realiseeritud toodangu kulusid finantsaruannete tarvis; – mõõtma tegevuste, toodete, teenuste ja klientide kulusid;
JUHTIMISARVESTUS TAK0010 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS 2 2. KULUDE LIIGITAMINE 6 3. KULUDE KÄITUMINE 13 4. KULU-MAHU-KASUMI ANALÜÜS 19 5. OTSUSTE LANGETAMINE 25 6. EELARVESTAMINE 29 7. RAHAKÄIBE ARUANNE 40 8. KVALITEEDIKULUD 45 9. FINANTSARUANNETE ANALÜÜS 48 10. INVESTEERINGUTE EELARVESTAMINE JA ANALÜÜS 51 11. VASTUTUSKESKUSED 53 12. JUHTIMISARVESTUSSÜSTEEMI LOOMISE ALUSED 56 TESTIKÜSIMUSTE VASTUSED 59 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS Juhtimisarvestus peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku info. --- MÕISTED: kavandamine - firma eesmärkide määratlemine ning nende saavutamiseks vajaliku strateegia väljatöötamine; organ
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid