Kuluarvestus II KT kordamisküsimused (0)

1. Juhtimis- ja kuluarvestuse universaalmeetodid
a. Vastutuspõhine (spetsiaalne) kuluarvestus, algus loengus 4
i. Definitsioon: Organisatsiooni erinevate vastutuspiirkondade kaupa
majandus‑informatsiooni kogumine, kokkuvõtmine ja aruannete koostamine, seostades ettevõtte tulud, kulud, kasumid ja investeeringud nende eest otseselt vastutavate struktuuriüksuste juhtidega.
ii. Vastutuskeskused (tulemusüksused), nende juhtide vastutuse ulatus: kulu-, tulu-, kasumi- ja investeeringukeskused
Kulukeskus – organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle
alluva allüksuse väljaminekute eest. ( esmatasandi juhid)
Tulukeskus – organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse sissetulekute eest, kuid ta ei kontrolli täielikult antud allüksuse poolt osutatavate teenuste/müüdavate kaupade kulusid . (kesktaseme juhid)
Kasumikeskus – Organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse kasumi eest. Kuna kasum = tulu – kulu, siis on kasumikeskuse juht ühtlasi vastutav ka talle alluva allüksuse poolt osutatava teenuse/müüdavate kaupade tulude ja kulude, järelikult ka hinnaarvutluse (hinnakalkuleerimise) eest. ( tippjuhid )
Investeeringu- ( investeerimis -) keskused – Organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse kasumi (st ka tulude ja kulude) ning investeeritud kapitali tootluse eest. Investeeringukeskus koosneb kulu-, tulu ja
Kasumikeskustest (tippjuhid)
iii. Planeerimine : definitsioon; operatiiv -, taktikaline ja strateegiline planeerimine ehk eelarvestamine laiemas tähenduses, projekteerimine ja prognoosimine ; plaan – sõnaline osa ja eelarve; ettevõtte strateegiline peaeesmärk (väärtuse suurendamine ); põhi- ja funktsionaalsed strateegiad
Planeerimine ehk plaanimine ehk kavandamine – Juhtimise osategevus, mis seisneb organisatsiooni eesmärkide ning nende saavutamise teede ja abinõude kindlaksmääramises.
• Strateegiline planeerimine – Pikaajaliste (üle 5 aasta) plaanide koostamine ehk prognoosimine
• Taktikaline planeerimine – Keskajaliste (alates 1 kuni 5 aastani) plaanide koostamine ehk projekteerimine
• Operatiivplaneerimine – Lühiajaliste (1 aasta või vähem) plaanide koostamine ehk eelarvestamine
• Plaan – Üldisemalt või üksikasjalikumalt väljendatud teabekogum, mis määrab organisatsiooni edasise tegutsemissuuna ja selle täitmiseks vajalikud tagatised - Sõnaline osa:
a) Plaani koostamise lähteolukorra iseloomustus
– Visioon , missioon
– Väliskeskkond
– Ettevõtte tugevad ja nõrgad küljed (SWOT- ja
TOWS -analüüs)
b)Ettevõtte eesmärgid
c) Eesmärkide elluviimise teed ja abinõud
- Eelarve(d) ehk numbriline osa
a) Mingiks kindlaks otstarbeks kasutatav raha;
b) tulevaste sündmuste prognoos;
c) ettevõtte tegevusjuhend;
d) andmekogu , mis sisaldab informatsiooni ressursside (rahaliste
ja materiaalsete väärtuste) sihipärase soetamise ja kulutamise
kohta tulevikus;
e) tulevikus ellu viia kavatsetavate ürituste stsenaarium koos selle
elluviimiseks vajalike aja-, materjali-, seadme- ja rahakulude
arvutlusega. NB! Prognoos ei ole täitmiseks kohustuslik, eelarve on.
Ettevõtte strateegiline peaeesmärk on väärtuse suurendamine ( ettevõtja rikkuse suurendamine. EVA= EBIT – tulumaks – ROIC
• Põhistrateegiad
– Äristrateegia (müügi suurendamine)
– Investeerimisstrateegia (investeerimisprojektide valik)
– Finantseerimisstrateegia (kapitali hinna optimeerimine )
• Funktsionaalsed strateegiad
– Innovatsioonistrateegia
– Töökorralduse strateegia
– Logistikastrateegia
– Tarneahela strateegia
– Personalistrateegia
– IT-strateegia...

Logistikastrateegia: definitsioon, põhieesmärk (ROLA -> max), süsteemne planeerimistsükkel ( tagasisidestamine , selle arvessevõtmine ja sellest õppimine igas etapis )
Logistikastrateegia on ettevõtte äristrateegia osa, ühtlasi ka üks
nn funktsionaalseid strateegiaid.


Süsteemne planeerimistsükkel – hinnangu andmine strateegiale ja selle elluviimisele
Süsteemne planeerimistsükkel – tagasisidestamine, selle arvesse võtmine ja sellest õppimine igas etapis

Eelarvestamine kitsamas tähendus (eelarve koostamine): eesmärgid, protsess, eelarve kui mudel, mõjutatavad ja mittemõjutatavad kulud
Eelarvestamine – eelarve koostamise protsessis tehtavad tegevused. Tulude-kulude tasakaalustamine enne ürituse alustamist.
Eesmärgid:
a)Tegevuste kavandamine
– Tegevuste koordineerimine organisatsiooni eri osade vahel
b) Juhtide motiveerimine ettevõtte eesmärkide seadmisel
– Tegevuse kontrollimine
– Juhtide tegevuse hindamine
Protsess:
1) Eesmärkide püstitamine
2) Informatsiooni kogumine, töötlemine ja esitamine
3) Altetnatiivide hindamine
4) Otsuste vastuvõtmine
Mõjutavad ja mittemõjutatavad kulud e kontrollitavad ja mittekontrollitavad kulud: •Kõik kulud on kontrollitavad teatud juhtimistasandil
• Näide: autotranspordiettevõtte ekspluatatsiooniosakonna juhataja poolt
– mõjutatavad (kontrollitavad) kulud:
• Kütuse otsekulu
• Hooldustarvikute kulu
• Kulud seoses kadudega
– mittemõjutatavad kulud
• Kapitalikulu
• Otsene palgakulu ?! (nt maksude suurust ei saa tema kontrollida)

Kogutasu ( total reward) kontseptsioon palga- ja personalistrateegias kui tööjõu omamise kogukulu
b. Tegevuspõhine (integreeritud) kuluarvestus, algus loengus 5
i. Definitsioon
– Arvestusmeetod, mille abil paigutatakse kulud kulukandjatele lähtudes nende kulude seosest ühe või teise tegevusega .
ii. Elluviimise vahendid: kululiikide ja kulukandjate (-objektide, - kohtade ) arvestus
Kululiikide arvestus peab selgitama, millised kulud, võttes arvesse nende kujunemise ja käitumise erinevaid aspekte , esinevad organistasioonis
Kulukohtade arvestus peab selgitama, millistes organisatsiooni struktuuri või põhitegevuse protsessi osades erinevad kululiigid tekivad
Kulukandjate (kuluobjektide) arvestus peab selgitama, millises mahus on erinevate arvestusobjektide (kuluobjektide) tarvis tehtud kulusid.

Protsessid: juhtimis- ja tugiprotsessid , põhitegevusprotsessid
Juhtimisprotsessid juhivad süsteemi tööd.
Tugiprotsessid – neid on vaja põhiprotsesside toetamiseks. Teatud tugiprotsesside eesmärk on jälgida põhiprotsesside tõhusust.
Põhiprotsessid - kulgevad horisontaalselt läbi organisatsiooni, luues väärtust kliendile. Neid nimetatakse ka kliendile suunatud protsessideks (customer-faced processes ). Põhiprotsessid lisavad sisendile väärtust ja tavaliselt seonduvad ettevõtte põhitegevusega (põhitegevusprotsessid).

Kulukäiturid ja –kogumid
Kulukäiturid on kulude põhjustajad (põhjus-tagajärg seosed)
– Mahupõhised (volume- based ) ehk ressursipõhised (resourcebased)
– Tegevuspõhised (activity-based)
Kulukäiturite kriteeriumid:
1) valitud kulukäitur peab osutuma tegevuse mõõturiks,
2) peab eksisteerima lineaarne seos kulukäituri ja kulude vahel,
3) ettevõtte teatud taseme kululiigid peavad olema selgelt määratletud üksikutele
tegevustele.
Näited: kululiik ja kulukandja vs kulukäitur
– Müügiosakonna tööjõukulu -> klientide arv
– Lao kommunaalkulud -> kinnisvarakasutus m2 alusel
– Infotehnoloogia arenduskulud -> arvutite jaotus
tulemusüksuste vahel
Kulukogum – kululiigi (laos nt tööjõukulud , ruumikulud, inventarikulud, tegevuskulud...) , kulukandja (laos nt komplekteerimine , pakkimine, hoiustamine ...) ja kulukäituri (laonduses laadimisel veokilt nt aluste arv, tonn , m3) kombinatsioon
Näide: kulukoht Avalik liinivedu
– Tootmise kaudkulud
• Kulukäitur - reiside arv
– Kulukandjad: busside puhastamine, dispetšeri siseteenus,
piletimüügi veebilahenduse väljatöötamine, sõidulehtede trükikulud,
sõiduplaani koostamine
iii. Juurutamise protsess
o Kulukandjate valik
o Protsesside ja tegevuste määratlemine
o Tegevustele põhjendatud kulukäituri(te) valik ja mõõtmine
o Kulukogumite moodustamine
o Kululiikide (ressursside) arvutamine
o Kululiikide paigutamine (allokeerimine) ja/või jaotamine tegevuste kulukogumitesse
o Tegevuste (kulukogumite) kulukäituri(te) määra arvestamine
o Tegevuse (kulukogumi) kulude jaotamine kulukandjatele
o Aruandluse kujundamine
2. Kulude juhtimine (loengu 6 algus)
a. Mõiste, sisu, funktsioonid
– kulude juhtimine (cost management ), kus kogutakse võimalikult täpset andmestikku toodete (teenuste) kulude kohta, mis aitaks juhtkonnal langetada eelkõige olulise kaaluga otsuseid. Eesmärgistatud, tulemuslikkusele suunatud tegevusprotsess, millega kindlustatakse erinevad huvigrupid vajaliku finants - ja mittefinantsinfoga.
Kulude juhtimine organisatsioonis on vajalik:
– strateegiate väljatöötamiseks ja strateegiliste eesmärkide saavutamiseks,
– kasumlikkuse suurendamiseks ,
– planeerimiseks ja tulemuslikkuse hindamiseks,
– kulu-tulemus seoste kindlakstegemiseks,
– aruandluse koostamiseks,
– muude organisatsioonile pandud kohustuste täitmiseks.
• Kulude juhtimise funktsioonid
Suunamisfunktsioon – antakse ette strateegilised eesmärgid ja üldsuund ning tehakse otsused (suunatakse otsused) soovitud eesmärkide saavutamisele
Juhtimis- ja kontrollifunktsioon – antakse ette konkurentsile orienteeritud, kuid samas realistlikud eesmärgid ning hoitakse ettevõtet antud kursil (vt eelarvestamine)
Reguleerimisfunktsioon - hälvete puhul langetatakse kiiresti ja paindlikult eesmärgile suunatud kursile tagasi toovaid otsuseid (vt süsteemne juhtimistsükkel )

Tegevuspõhine juhtimine (activity-based management), lean accounting
Juhtimismeetod, mis:
– lisab kliendi poolt tunnetatud väärtused igale tegevusele,
– eristab väärtust lisavad ja väärtust mittelisavad tegevused,
– suurendab väärtust lisavaid tegevusi ja vähendab või elimineerib väärtust mittelisavad tegevused.
b.Kuluarvutlus – kulude mõõtmine ja hindamine
Kulude mõõtmine (cost measurement) on kulude rahalise ja/või mitterahalise väärtuse kindlakstegemine .
Kulude hindamine (cost estimation) on kulutuste ja kulude kindlakstegemise protsess, eesmärgiga defineerida kuluobjektid ning täpsustada kulukäiturite vahelised seosed. Kasutatakse kulude prognoosimisel ning eelarvestamisel.