Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Tootmiskulud klassifitseeritakse järgmiselt Vali üks: a. Esmakulud ja põhitööliste palk b. Põhimaterjal ja töötlemiskulud c. Korrektsed on a ja c d. Korrektsed on b ja c . e. Põhimaterjal, põhitööliste palk ja tootmise lisakulud Küsimus 2 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Püsikulu, mida saab käsitleda otsekuluna, on Vali üks: a. Varu hoidmiseks mõeldud laoruumi rendikulu, kui kuluobjekt on varustusosakond b. Tellimusi vormistava töötaja ametipalk, kui kuluobjekt on varustusosakond c. Kontrolleri ametipalk, kui kuluobjekt on toode d. Elektrikulu, kui kuluobjekt on sisekontrolli osakond Küsimus 3 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Kulud liigitatakse muutuv püsiv ja segakuludeks Vali üks: a. Kogukulude ja järelikult alternatiivsete otsusevariantide kasulikkuse prognoosimiseks b. Rahakäibe aruande koostamiseks
Variant Konverteeri- Tootmis- Esmaskulu miskulu kulu a) Jah Jah ei b) Jah Jah Jah c) Ei Jah Jah d) ei ei ei Vali üks: a. Ei;jah;jah b. Ei;ei;ei c. Jah;jah;jah d. Jah;jah;ei Küsimus 8 Küsimuse tekst Püsikulu, mida saab käsitleda otsekuluna, on Vali üks: a. Tellimusi vormistava töötaja ametipalk, kui kuluobjekt on varustusosakond b. Varu hoidmiseks mõeldud laoruumi rendikulu, kui kuluobjekt on varustusosakond c. Elektrikulu, kui kuluobjekt on sisekontrolli osakond d. Kontrolleri ametipalk, kui kuluobjekt on toode
Tunnikontroll 1. Täida lüngad nii, et mõiste oleks õige 1. Kuluarvestus jälgib kulude kajastamist nii ettevõtte finantsarvestuse protsessis (raamatupidamisregistrites, varude maksumuse kujunemisel ja kajastamisel bilansis, realiseeritud kaupade kulu kujunemisel kasumiaruandes) kui ka kulude analüüsi j a s e l l e rakendusi ettevõttesiseses juhti misarvestuse protsessis (toodete ja t e e n u s t e o m a h i n n a kalkuleerimisel, kulude planeerimisel, hinnakujundamisel jne). 2. Kuluobjekt on iga objekt, mille kulusid soovime eraldi mõõta ja arvestada. 3. Kulukohtade arvestuses selgitatakse, miks ja kus (millistes organisatsiooni struktuuri või protsessi osades) tekivad erinevad kulud. 4. kululiik on sarnaste tunnustega kulude rühm. 5. Sageli on kuluobjekt ja kulukoht samad mõisted. 6. Kulukogum On loogiliselt sarnaste tunnuste alusel (asukoht, töötaja, tegevus, funktsioon, seade) kokku kogutud kulude grupp, millel on sama kulukäitur. 7
Kulude ja omahinna arvestus ( Karu, Sander. Kuluarvestus) Kulude juhtimise üks olulisemaid eesmärke on erinevatele huvigruppidele vajaliku info kindlustamine neid huvitavate objektide ehk kuluobjektide kulude kohta. Kuluarvestust kasutades saadakse teada, miks ja kui palju kulutusi ja kulusid tehakse. Kuluobjekt (kulukandja, arvestusobjekt, kuluühik) (cost object, cost unit) on iga objekt, mille kulusid soovime eraldi mõõta ja arvestada. Kuluobjektide (toodete, teenuste) täisomahinna arvestamisel on oluline arvestada vaid organisatsiooni põhitegevusega seotud üldkulusid. Sageli on osutunud vajalikuks enne täisomahinna arvestamist eelnev kulude liigitamine põhitegevusega seotud ja põhitegevusega mitteseotud kuludeks. Kogukulud kujunevad järgmiselt: OTSEKULUD +
Reglementeeritus On reglementeeritud organisatsiooni Reguleeritud riiklike õigusaktidega siseste instruktsioonidega, (raamatupidamise seadus, planeerimis- ja aruandlusskeemidega. juhendid, standardid). Eesmärk Objektiivne pilt ettevõttesisesest Õige ja õiglase hinnangu andmine majandustulemuse kujundamisest. ettevõtte majandustulemuse kohta. 3 Mis on kulukäitur, kuluobjekt (-kandja), kulukoht, kululiik? Kulu -(cost, expense) Mistahes majandusressursi loovutamine. Kulu on tulu tekkimiseks vajalikud väljaminekud aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine (EV Paamatupidamisseadus). Seos juhtimisotsustega Kontrollitav ehk mõjutatav kulu - kulu, mille suurust saab juht oma tegevusega mõjutada Mittekontrollitav ehk mittemõjutatav kulu – kulu, mille suurust juht oma tegevusega mõjutada ei saa
kasumlikkuse suurendamiseks, planeerimiseks ja tulemuslikkuse hindamiseks, kulu-tulemus seoste kindlakstegemiseks, aruandluse koostamiseks, muude organisatsioonile pandud kohustuste täitmiseks. Kulude arvestus KULULIIKIDE JÄRGI Millised kulud tekkisid tegevuse (tootmise) käigus? KULUKOHTADE JÄRGI Kus allüksustes kulud tekkisid? KULUKANDJATE JÄRGI Millele (nt toode, protsess, projekt) ja kui palju kulutati? Kuluobjekt ja kulukäitur: KULUOBJEKTIDEKS on kõik objektid (tooted, protsessid, projektid, allüksused jne), mille kulusid mõõdetakse eraldi . KULUKÄITUR on sündmus või toiming (juhtimisotsus), mis põhjustab kulude tekkimist või muutumist Kulud ei teki vaid tulenevad juhtimisotsustest ! Kulud sõltuvad sellest: Mida me teeme ja kuidas me seda teeme! KASUMIARUANNE V.1 (Income Statement) MÜÜGITULU + VALMIS- JA LÕPETAMATA TOODANGU VARUDE MUUTUS
KULUDE MÕISTE JA LIIGITAMINE Kulu (cost, expense) on mistahes majandusressursi loovutamine. Kulusid võidakse organisatsiooni raamatupidamises näidata nii kuluna kasumiaruandes (nt rendikulu) kui ka varana bilansis (nt ettemakstud rent) Kulu mõiste > väljamineku mõiste. Maaomaniku töö enda majapidamises =kulu (mitte väljaminek) Kuluobjekt on igasugune toode, tegevus, protsess, organisatsiooni allüksus, mis pakub huvi otsustajatele ning eeldab kulu eraldi mõõtmist. Kuluobjektiks võib olla üksiktoode, teenus, tootmisüksus, 1 reklaamikampaania, kogu organisatsioon. KULUDE FUNKTSIONAALNE LIIGITAMINE Tootmisettevõttes jagunevad kulud tootmiskuludeks ja mittetootmiskuludeks. Tootmiskulud on nende tootmistegurite väärtus, mida on kasutatud toodangu valmistamiseks, toorme ja
tekkimiseks vajalikud väljaminekud aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine Kuluobjekt - objekt millele kulusid arvestatakse: toode, teenus, tegevus, protsess, üksus, tootmisliin, projekt, töötaja, klient, regioon põhikulud: põhimaterjal, põhitööliste palk. 2 Tootmise lisakulud: mittepõhimaterjalikulu, tootmistsehi üleval pidamisega
Kesksete aspektidena vaadeldakse selles kuluarvestuse lõigus üldkulude jaotumist kulukohtade lõikes. (Kus kulud tekivad?) KULUKANDJATE ARVESTUS peab tagama selguse, millises mahus on erinevate kuluobjektide (kulukandjate) tarvis tehtud majandusüksuses kulusid. Kulukandjate arvestus võimaldab võrrelda erinevate kuluobjektide (kulukandjate) tulemusi ja selle alusel suunata erinevate tegevusvaldkondade või struktuuriüksuste tulemusi. (Millega seoses kulud tekivad?) Kuluobjekt (kulukandja ) ja kuluobjektide valik Kuluobjekt(kulukandja) on iga objekt, mille kulusid soovime eraldi mõõta ja arvestada. Kulukandjateks võivad olla: · Toode või tootegrupp · Teenus või töö · Projekt või klient · Allüksus või müügipiirkond · Tarnija ja tellimus Kulukandjate valikul on määravaks ettevõtte väljunditeks olevate kulukandjate mõõtmine ja arvestamine. Väljunditeks võivad olla näiteks: · Toode(tooted), teenus (ed)
tootmisvarude jaoks, kui on antud aastane kulu, säilitus- ja tellimiskulud. Tellimiskulud koosnevad reaalsest rahavoost j ka tingkuludest. EOQ mudeli abil püütakse määratleda tellimuse suurus. III OSA KULU (= kasutatud hulk*ühiku hind) Jag.:1. tegevuskul-seotud jooksva per tulemusega; 2.Finantseerimiskul-seotud e/v fin-misega mitte kapitali arvelt; 3. kapitalikul-sis invest-kulusid, mis mõeldud rahavoogude genereerimiseks pikema per vältel KULUOBJEKT-igasug toode, toiming, protsess, org allüksus, mis pakub huvi juhile ning eeldab kulu eraldi mõõtmist KOONDPLAAN-erinevate e/v üksuste omavahel seotud alaplaanide kogum, kujut kogu firma tegevust hõlmavat plaani. MÜÜGIPLAAN-võimaliku tulevase läbimüügi arvestus naturaal- ja rahaühikutes toodete ja teenuste kohta, mida loodetakse planeeritaval ajaper-il maha müüa. TOOTMISPLAAN-plaaniperioodil valmistamisele kuuluvate tooteühikute arvu hinnang, mis
kulude kogumine, töötleme kulusid (jaotame kulud vastavalt, kasumiaruanne, kululiigid, jne), kontrolli ja analüüsi protsess (võrrelda eelarveliste kuludega,) Kaizen- teeme hästi palju ja hästi väikseid muudatusi. 20 võtme meetod- 1) Puhastamine ehk korrastamine- mida puhtam ja korralikum on töökoht, seda efektiivsem on töö tegemine 2) Süsteemi mõtestamine, eesmärkide ühitamine 3) Rühmatöö Tõhususe, efektiivsuse kontroll KULUOBJEKT Selle määrab ettevõte ise. Läbi kuluarvestuse on võimalik kontrollida. Objektid loome, et läbi selle objekti kontrolli teha, selle objekti lõikes analüüs. Kõik on ettevõtte sisesed. Ükskõik mis situatsioon, mis on oluline. Osakond- osakonna kulud võivad olla ühe teenuse kesksed, siis võib teenuse/osakonna valida objektiks. Kindlate kulude kogumine toote jaoks, saab teada omahinna. Kuluobjekti valimine
on see tänapäeva nõuetele vastav? Kuigi kulude juhtimise ja arvestuse süsteemid muutuvad järjest rohkem organisatsiooni (ettevõtte, asutuse) spetsiifilisemaks ja kuluarvestuse süsteemide taseme hindamiseks on hulk erinevaid kriteeriume, on minu jaoks kuluarvestuse süsteemide arengutasemele hinnangu andmisel olulised kaks märksõna: väljund ehk väljundiks olevad kuluobjektid (kulukandjad) strateegia Mis on väljund? Väljund (tulemus, kuluobjekt, kulukandja) on toode, mida teeme või teenus, mida osutame või projekt, mida kliendile teeme selleks, et teenida kasumit (äriühingud, ettevõtted) või osutada avalikke teenuseid (riigiasutused, kohalikud omavalitsused) või osutada muid teenuseid (MTÜ-d). Miks väljund? Iga organisatsiooni põhiline eesmärk lihtsustatult on teha tooteid ja/või osutuda teenuseid. Seetõttu on oluline teada, miks ja kui suured on meie väljundite – toodete, teenuste, projektide kulud
Traditsiooniline kuluarvestus kasutab proportsionaalset jaotust ning lähtub tavaliselt otsekuludest, töö või masintundidest. Tegevuspõhine kuluarvestus kasutab mõjureid ning lähtub kulukogumitest. Tegevuspõhise kuluarvestusega saab muuta püsikulud muutuvateks kuludeks erinevatel tasanditel: Kuluobjekti tasandi tegevused; partii tasandi tegevused; toodet toetavad tegevused; tootmist toetavad tegevused. Traditsioonilise ja tegevuspõhise kuluarvestuse erinevused: Kuluobjekt- trad (funktsioon või allüksus), tegev (tegevus) Keskendumine sisendile või väljundile- trad (vajalikele sisendressurssidele), tegev (väljalastud toodangule ja/või vajalikele tegevustele. Ajaline suunatus- trad (minevikule), tegev (tulevikule, jätkuvale täiustamisele ja arengule) Kasutamine controllingus- trad (võimaldab kontrollida tulemusi juhtide tegevuse maksimeerimiseks), tegev (võimaldab juhtida protsessi kogu organisatsioonis tegevuste
arvestamise olemuse mõistmisel. Kulud on aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, v.a omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist. Kulutused on väljaminekud, mis on seotud esmaste tulemuste ehk varade (varud, toodang) loomisega. Kulutuste toimumine on sõltumatu raha liikumisest, kajastamine võimalik nii kuluna kui varana. Kuluobjekt on iga objekt, mille kulusid soovime eraldi mõõta ja arvestada. Kuluobjektide arvestuses selgitatakse, miks ja kui palju tehakse organisatsioonis kulusid seoses erinevate kuluobjektidega. Keskendutakse otstarbekate kuluobjektide valikule, kulude seostamist kuluobjektidega ning erinevate kuluobjektide kulude arvestusele ja hindamisele. Kulude arvestuses on teada, kus kulud tekivad. Kulukohtade arvestuses selgitatakse välja, miks ja kus
Kulu (cost)– ressursside loovutamine eesmärgi saavutamiseks. Kulu objekt (cost object)– midagi, mille kohta saab või tahetakse teada kulude suurust. Näit. Toode, teenus, projekt, klient, brändi kategooria, mingi tegevus, osakond. Kulude kogumine ja kulude jaotamine. Kulude kogumine (cost accumulation) – kuluandmete kogumine mingil organiseeritud viisil kasutades raamatupidamise süsteemi. Tüüpiliselt toimub kulude kogumine: 1. Kululiikide kaupa ja 2. Kuluobjektide kaupa Kuluobjekt – see, mille kohta tahetakse teada kulude hulka Kululiikide arvestus – Millised kulud tekkisid ettevõttes Kulukohtade arvestus – millistes ettevõtte osades tekkisid kulud Kulukandjate arvestus – Millele ja kui palju kulutati Järgnevalt on toodud ülevaatlik tabel kulude liigitamise võimaluste kohta lähtudes kuluarvestusele seatud erinevatest ülesannetest.. 3
[ CITATION Kar12 l 1061 ] Traditsioonilises kulude arvestamises keskendutakse kuluobjektide, kulukohtade, kululiikide arvestusele. Kulude liigitamise eesmärgiks on samaliigiliste kuluartiklite 7 rühmitamise teel süsteemi loomine, et kergendada erinevatest kuludest parema ülevaate saamist. Liigitamisel tuleb lähtuda konkreetse ettevõtte kuluarvestuse eesmärgist ja kulude otstarbest. (Haldma & Karu, 1999, lk 32) Kuluobjekt on igasugune toode, toiming, protsess, organisatsiooni allüksus, mis pakub huvi juhtidele ning eeldab kulu eraldi mõõtmist. Kuluobjektiks võivad olla näiteks üksiktoode, tootmisliin, teenus, reklaamikampaania, turustusosakond, firma tervikuna. (Alver & Reinberg, 2002, lk 37) Kuluobjektide arvestuse eesmärgiks on teha kindlaks erinevate kuluobjektide kulud ja arvestada kulud kuluobjektile (Karu, 2008, lk 135).
Kuluarvestussüsteemi kasulikkus sõltub järgmistest teguritest · Kasutatava kuluarvestussüsteemi sobivusest antud ettevõttele ja tootmisprotsessile; · Kulusid sisaldavate raportite ja analüüside ülesehituse sobivus ja sisukusest antud adressaadile; · Esitatavate raportite ja aruannete õigesti valitud perioodilisus ja esitamise tähtajad, mis jätaks juhtidele piisavalt aega otsustusprotsessiks. 31 Kuluobjekt · Kuluobjektiks võib olla igasugune äritegevuse tulem, mille kohta kalkuleeritakse kulud. · Kulu objektideks võivad olla: · Tooted · Kaubad · Tööd · Teenused · Detailid ehk koostud · Osakonnad jne. 32 · Kuluarvestusühik ehk kalkulatsiooniühik · Toodangu naturaalühikud, nende kümned, sajad või tuhanded (tk, kg, m, t jne) · Toodangu tinglikud naturaalühikud (konservide tingtoosid) · Kulukeskus, kulukoht
varade vähenemine või kohustiste suurenemine (laiem selgitus: mistahes majandusressursi loovutamine) ; - cost - jätkuv kulu, kajastub varana bilansis; - expense - lõplik kulu, kajastub kasumiaruandes; - expenditure - suur ja pikaajaline väljaminek, kasutatakse kõige sagedamini põhivara soetusväljaminekute tähistamiseks (capital expenditures ehk CAPEX); kuluobjekt - iga objekt, mille kulusid soovime eraldi mõõta ja arvestada (toode, teenus, tegevus, protsess, organisatsiooni allüksus, tootmisliin, projekt jne); kulukäitur - sündmus või toiming, mille tulemusena tekib kulu ja mis kutsub esile kulude muutumise. --- Tootmisettevõtte kulud jagunevad tootmiskuludeks ja mittetootmiskuludeks. Tootmiskulud on kulud, mis on seotud tootmisega, st toorme ja materjali transformeerimisega lõpptoodanguks
3 Kulude jaotamine ressurssidelt tegevustele ja tegevustelt toodetele/teenustele Teenuste hinnad arvutatakse tegeliku ressursivajaduse põhjal. Teades kuluobjektide ja kasutatavate ressursside mahtusid, on võimalik suhteliselt hõlpsasti välja arvutada ka ressursside hõivatus. Kuluobjekt võib olla paljudimensionaalne, koosnedes tootest või teenusest, kliendist, tarnijast ja jaotuskanalist. Ressursi kasutamise ühikukulu saadakse jagades ressursi kogukulu res- sursi mahuga (optimaalse võimega osaleda tegevustes). Joonis 17.4 Kulude jaotus ressurssidelt kuluobjektidele
annaabi.ee 
