Kuluarvestus logistikas II kontrolltöö 1. JUHTIMIS- JA KULUARVESTUSE UNIVERSAALMEETODID A) Vastutuspõhine (spetsiaalne) kuluarvestus, algus loengus 4 Definitsioon - organisatsiooni erinevate vastutuspiirkondade kaupa majandusinformatsiooni kogumine, kokkuvõtmine ja aruannete koostamine, seostades ettevõtte tulud, kulud, kasumid ja investeeringud nende eest otseselt vastutavate struktuuriüksuste juhtidega Vastutuskeskused (tulemusüksused), nende juhtide vastutuse ulatus: kulukeskus – organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse väljaminekute eest (nt. lennuliiklusteeninduse AS organisatsioonistruktuur) tulukeskus – org. allüksus, mille juht on vastutav ja aruendekohustuslik talle alluva allüksuse sissetulekute eest, kuid ta ei kontrolli täielikult antud allüksuse poolt otsustavate teenuste/müüdavate kaupade kulusid (nt. lennujuhtimisosakond) kasumikeskus – juht on vastutav ja aruandeko...
ja investeeringukeskused Kulukeskus – organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse väljaminekute eest. (esmatasandi juhid) Tulukeskus – organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse sissetulekute eest, kuid ta ei kontrolli täielikult antud allüksuse poolt osutatavate teenuste/müüdavate kaupade kulusid. (kesktaseme juhid) Kasumikeskus – Organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse kasumi eest. Kuna kasum = tulu – kulu, siis on kasumikeskuse juht ühtlasi vastutav ka talle alluva allüksuse poolt osutatava teenuse/müüdavate kaupade tulude ja kulude, järelikult ka hinnaarvutluse (hinnakalkuleerimise) eest. (tippjuhid) Investeeringu- (investeerimis-) keskused – Organisatsiooni allüksus, mille juht on
üksus. Neile eraldatavad rahalised vahendid kulud ja neilt oodatavad tulud on kajastatud eelarves." Nii võib vastutuskeskuseks olla nt mingi toote loojad, mingi konkreetse osa tegijad, aga tulukeskuseks nt mingi müügiosakond (nt Business to Business müük), ettevõtete laenud vms, aga ka turundusosakond. Tänapäeva praktikas pidavat puhtakujulisi tulukeskusi raske leida olevat. Kasumikeskuses kuuluvad juhile nii teatud tulud, kui vastavad kulud. Nt restoraniketis on üks restoran kasumikeskus. Investeerimiskeskuses on juhil nii vastutus kasumi, kui ka investeeringute eest. Ta otsustab, kas seda restorani üldse teha või mitte. EVA (economic value added) = nõutavat kapitali hinda ületanud tootluse % osa * alginvesteeringu suurus. Praktikas EVA on ärirahanduses oodatav ärikasum. EVA = (r-c)*k = NOPAT c*K r = NOPAT / K r on return on invested capital (ROIC); c on kaalutud keskmine kapitali hind (WACC), K on alginvesteeringu suurus.
kasvanud nii suureks, et on tekkinud ettevõttevõrgud. Maailm on globaalsem ning seetõttu peavad ka ettevõtted selle jaoks midagi ette võtma (investeeringute, laienemiste, ülevõtmiste, 5 koondamiste näol). Sellepärast on tekkinud ettevõttevõrgud, mis on mitmesuguse kujuga, ja millele lisandub aja möödudes üha enam uusi vorme. Kõige tavalisemad neist on: Iseseisev kasumikeskus. See võrk ellimineerib kesktaseme juhid ja delegeerib vastutuse tootearenduse ja läbimüügi eest vastavalt inseneri-ja turundusgrupile (probleemilahendajatele ja- äratundjatele), mille liikmete töö tasustamine on seotud sõltuvusse üksuse töö tulemustest. Strateegiline vahendaja peakorteris tagab finants- ja logistilise abi, ent jätab teatud piirini grupi enda otsustada, kuidas raha kulutada. Näide Eestist – nüüdseks rahvusvahelisse Orkla gruppi
Kuluarvestus logistikas 1 kontrolltöö 1. Mikroökonoomiline taust (loeng 1) a. Turg, vaba- ehk atomaarturg, turutõrked, tasakaaluhind ja kogus Turg - Majandussuhete süsteem, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad omavahel, määrates kauba hinnad ja nende hindadega ostetavad-müüdavad kogused. Vaba- ehk atomaarturg Praktikas: Turg, mis toimib nimetamisväärsete riigipoolsete kitsendusteta. Teoorias: vabaturu abstraktsioon, mis ei ole mitte kunagi ega mitte kusagil eksisteerinud Turutõrked: Tasakaaluhind (p*) hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid langevad kokku Tasakaalukogus (q*) kogus, mille korral antud hüvise nõutav ja pakutav kogus on võrdsed b. Hinnakujunduse parim lahendus (piirkulu alusel) Parim lahendus (first best solution) Ressursside kasutus on sotsiaal-majanduslikult efektiivne ehk Pareto-optimaalne (-efektiivne), kui lisanduva toote või teenuse väärtus ühiskonnale on sama suur...
ning mõjutatakse ainult kulusid. Reeglina eristatakse kulukeskusi tootmistegevuses, kus sisendeid (otsene materjal, otsene töötasu) saab igale väljundile suhteliselt täpselt määrata. 2. Tulukeskused - Tulukeskus on vastutav toodangu müügi ja turustustegevuse eest. Tulukeskusena käsitletakse tavaliselt turustusosakonda, mis vastutab temale kinnitatud müügiplaani täitmise eest. 3. Kasumikeskus - Kasumikeskus on ettevõtte osa, mis on vastutav nii tulude kui ka kulude, järelikult ka saadava kasumi eest. Üldjuhul on kasumikeskuse juhtidel rohkem iseseisvust kui tulu- ja kulukeskuste juhtidel. 4. Investeeringukeskus - Investeeringukeskus on vastutav investeeringute ehk antud vastutuskeskusse investeeritud kapitalilt nõutava tulumäära saavutamise eest. Investeeringukeskus omab suuremat vabadust, kuna
1. Mikroökonoomiline taust Turg- Majandussuhete süsteem, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad omavahel, määrates kauba hinnad ja nende hindadega ostetavad-müüdavad kogused. Protsessuaalses mõttes on sisuliselt tegemist kõikvõimalike vahetustehingute pidevalt toimiva süsteemiga. Turutasakaalu kujunemine D=S, ehk nõudlus=pakkumisega Kulu- mistahes majandusressurssi loovutamine ehk kasu suurenemine, mida ressurssidest võib saada parimat võimalikku alternatiivi kasutades. Kulude liigitus:finantskulud ja loobumiskulu ehk alternatiivkulu ehk majanduskulu. Loobumiskulu - Saamatajäänud kasulikkus, kui tarbitakse piiratud ressursse, kuid ressursid on piiratud igal ajal ja igas ühiskonnas. Logistikateenuste kogus on piiratud, mistõttu tarbijal tuleb teha valikuid.Näited : 1)Tee-ehituse alla jäävat maad ei ole enam võimalik kasutada põllumajandusmaana. 2) Raudtee-ehituseks kasutatud materjale ei ole enam võimalik kasutada haiglaehitusel. Fi...
kulukeskused Kulukeskus on ettevõtte osa, milles tegevuse käigus tekivad ainult kulud ning kus juhitakse ning mõjutatakse ainult kulusid. Reeglina eristatakse kulukeskusi tootmistegevuses, kus sisendeid (otsene materjal, otsene töötasu) saab igale väljundile suhteliselt täpselt määrata. 2. tulukeskused Tulukeskus on vastutav toodangu müügi ja turustustegevuse eest. Tulukeskusena käsitletakse tavaliselt turustusosakonda, mis vastutab temale kinnitatud müügiplaani täitmise eest. 3. kasumikeskus Kasumikeskus on ettevõtte osa, mis on vastutav nii tulude kui ka kulude, järelikult ka saadava kasumi eest. Üldjuhul on kasumikeskuse juhtidel rohkem iseseisvust kui tulu- ja kulukeskuste juhtidel. 4. investeeringukeskus Investeeringukeskus on vastutav investeeringute ehk antud vastutuskeskusse investeeritud kapitalilt nõutava tulumäära saavutamise eest. Investeeringukeskus omab suuremat vabadust, kuna tal on õigus langetada iseseisvaid otsuseid Üksuse kasutuses oleva kapitali paigutuse
järgmisi divisjoniorganisatsioone: 9 Juhtimise alused (2. loeng) Liina Puusepp · kulukeskusorganisatsioon (iga divisjon vastutab ainult oma kulude eest); · kasumikeskusorganisatsioon (iga kasumikeskus vastutab vaid oma iseseisvalt toodetud kasumi eest, enamasti antakse kasumikeskusele ette kasumisuurus, mida ta teatud kõrvaltingimuste (toodete, teenuste kvaliteet) järgimisel peab saavutama. · investeerimiskeskusorganisatsioon (igal divisjonil on lisaks delegeerimisõigusele ka otsustamiskompetents ja vastutus oma investeeringute eest). Divisjoniorganisatsiooni eelised (Thommen, 1993: 615-616; Reiljan, 1997: 200):
juhtidest vastutab ka mõningate kulude eest. * tulukeskused on näiteks tootmisettevõtte müügiosakond ning kaubamaja jalatsiosakond Kasumikeskus ehk kasumiüksus on organisatsiooni (all)üksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva (all)üksuse kasumi eest. Kuna kasum tekib tulude ja kulude vahena, on kasumikeskuse juht tegelikult vastutav nii talle alluva (all)üksuse tulude kui ka kulude eest. See tähendab, et kasumikeskus on kaasatud müügiprotsessi. * kasumikeskus on näiteks ettevõtte toitlustuskohtade ketti kuuluv restoran Investeerimiskeskus ehk investeerimisüksus on organisatsiooni (all)üksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva (all)üksuse kasumi (seega nii tulude kui ka kulude) ja tehtud investeeringute eest. Kuna investeerimiskeskuse juhil on õigus langetada investeerimisalaseid otsuseid, tuleb tema ja talle alluva allüksuse töö hindamisel teenitud
Divisjonide plaanid on finantskatte aluseks. · divisjonid teevad operatiivseid eduarvestusi. Perioodikasum ja/või divisjoni kapitalirentaablus on tähtsamaid hindamisnäitajaid. Otsustuskompetentsi delegeerimise intensiivsuse ja vastutuse ulatuse järgi eristatakse järgmisi divisjoniorganisatsioone: · kulukeskusorganisatsioon (iga divisjon vastutab ainult oma kulude eest); · kasumikeskusorganisatsioon (iga kasumikeskus vastutab vaid oma iseseisvalt toodetud kasumi eest, enamasti antakse kasumikeskusele ette kasumisuurus, mida ta teatud kõrvaltingimuste (toodete, teenuste kvaliteet) järgimisel peab saavutama. · investeerimiskeskusorganisatsioon (igal divisjonil on lisaks delegeerimisõigusele ka otsustamiskompetents ja vastutus oma investeeringute eest). Divisjoniorganisatsiooni eelised (Thommen, 1993: 615-616; Reiljan, 1997: 200):
gruppi: · tulukeskus juht vastutab oma üksuse poolt teenitava tulu eest. Tüüpiline tulukeskuse näide on müügi- või turundusosakond; · kulukeskus juht vastutab oma üksuse poolt tehtavate kulutuste eest. Kulukeskus ise ei teeni tulu, kuid talle on ette antud kulutuste määr, millega valmistada toodet või pakkuda teenust. Tüüpilised kulukeskused on piimafarm, taimekasvatusosakond, tootmistsehh, ehitusbrigaad jne; · kasumikeskus juht vastutab oma üksuse poolt teenitava kasumi eest võttes arvesse nii üksuse poolt teenitava kulu kui ka müüdud kaupadele tehtud kulud. Kasumikeskus võib olla näiteks lõpptoodangut tootev osakond või tootegrupp; · investeeringukeskus juht vastutab investeeringu kasumlikkuse eest. Investeeringujuht vastutab nii investeeringu kulude poole eest, kui ka investeeringult teenitava kasumi eest. Investeeringukeskusena võib vaadelda
ja mõjut. Erist. kulukeskuseid tootmistegevuses, kus sisendeid saab igale väljundile täpselt määrata. Suuremad kulukeskused võivad koosn. väiksematest. Tüüpil. kulukeskused: rp. ja haldusosak., lõpetamata tsükliga tootmisüksus. 2) Tulukeskus (kulud + tulud) - vastutav toodangu müügi ja turustusteg. eest. Tüüpil. tulukeskused: turustus- või marketingiosak., mis vastutavad müügiplaani täitm. eest. 3) Kasumikeskus - org. osa, mis on vastutav tulude, kulude ja saadava kasumi eest. Alati ei oodata max kasumit, eelist. optim. plan. kasum. Tüüpil. kasumikeskused: lõpetatud tsükliga tootmisüksus, müügipiirkond, toote- või kliendigrupp jt. kasumit andvad allüksused, mille juhtidel pole õigust teha invest.otsuseid. 4) Investeeringukeskus (kulud + tulud + kasum + invest. rentaablus) - vastutav invest. eest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
