Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hiina köök (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
SISUKORD
SISSEJUHATUS 2
1 HIINAST JA HIINA KÖÖGIST 3
1.1 Ajaloost 3
1.2 Arenenud ühiskond 3
1.3 Igapäevased kombed 4
1.4 Köögist 4
2 ÜRITUS 7
2.1 Menüü 7
2.2 Menüü Eesti Keeles 8
2.3 Menüü Soome Keeles 9
2.4 Menüü Inglise Keeles 10
2.5 Laua eelkatte tegemine 11
2.5.1 Üritusel vajaolevad söögiriistad ja esemed 11
2.6 Laua eelkate 12
2.7 Teeninduskäik 13
2.8 Eelroa kalkulatsiooni - ja tehnoloogiline kaart 14
2.9 Pearoa kalkulatsiooni- ja tehnoloogiline kaart 15
2.10 Järelroa kalkulatsiooni- ja tehnoloogiline kaart 19
2.11 Joogi kalkulatsiooni- ja tehnoloogiline kaart 20
2.12 rituse eelarve 21
2.13 Pakkumine 22
2.14 Praetud banaan suhkrus toitainete ja energiasisaldus 23
3 KOKKUVÕTE 24
4 KASUTATUD KIRJANDUS 25

SISSEJUHATUS


Hiina köök on sarnaselt teistele riikidele väga omapärane ja erineb enamikest lääne köökidest suuresti. Hiina rahvusköök on saanud mõjutusi teistest Aasia köökidest, kuid suuresti on säilinud vanad traditsioonid ja kasutatakse Hiinas põliselt kasvavaid toiduaineid. Hiina toidud tunduvad meile keerulised ja mitte harjumuspärased, kuid tegelikult on nad välja arenenud väga lihtsatest toitudest mida tavaline inimene kättesaadavatest ainetest valmistas.
Selle kursusetöö eesmärgiks on õppeaasta jooksul õpitu kinnistamine ja saada kursusetöö tegemise kogemus.
Valisime kursusetöö teemaks Hiina köök, kuna see oli meile täiesti võõras teema, ning nii tekkis võimalus midagi juurde õppida ja saada uusi teadmisi.
Kursusetöös kirjutame põhiliselt toiduainetest, mida kasutatakse Hiinas juba väga kaua aega. Ka tutvume lühidalt hiina ajalooga . Samuti koostame ühe näilise ürituse kus pakume traditsioonilisi Hiina toite ja jooke . Paneme kokku selle ürituse tarvis toitude kalkulatsioonid, pakkumise ja eelarve. Viimaseks ülesandeks analüüsime ühte konkreetse toidu toitainete sisaldus, et aimu saada mida ka üks Hiina traditsiooniline toit sisaldab.

1 HIINAST JA HIINA KÖÖGIST

1.1 Ajaloost


Hiina tsivilisatsioon arenes teistest eraldi sest ta oli eraldatud kõrbete ja vahemaaga. 10000 aastat e.m.a inimesed Hiinas elasid küttimisest ja korilusest. Umbes 5000 aastat e.m.a hakkas arenema ja populaarsemaks muutuma farmide loomine, ehk mõisteti, et loomade ja vilja kasvatamine sihipäraselt on palju kasulikum kui kaootiline küttimine ja korilus . Umbes samal ajal hakati Lõuna-Hiinas kasvatama riisi ja Põhja-Hiinas hirssi. Samuti samal ajal hakati kodustama koeri ja sigu . 2000 aastat pärast seda kodustati ka lambaid ja kariloomi. Samal ajal hakati ka transpordiks ja maa harimiseks kasutama hobuseid. 5000 e.m.a õppisid hiinlased kasutama keraamikat, sellest ka ajalooline hiina portselan ja savist sööginõud, ning põlluharijad õppisid tegema korve ja punuma riideid ( enne kui lambad kodusati, kasutati punumisekskanepit ). Ühtlasi olid Hiinlased ka ühed esimesed kes õppisid tegema ja kasutama ratast. ( Brief history of China .)

1.2 Arenenud ühiskond


2000 aastat e.m.a hakkas Hiina ühiskonnast saama aina süstemaatilisem ja organiseeritum suur kogukond. Selleks ajaks osati teha pronksi, mis arvatavasti avastati läbi juhuse kui vaske ja tina koos sulatati. Alguses kasutati bronksi ainult relvade valmistamiseks, arvatavati kuna see oli ikkagi väga kallis. (brief history of China)
Ka sõjakäigud sellel varajasel ajal ei olnud harvad, pronksi avastamine ja selle läbi tõhusate relvade ehitamine, soodustas kõvasti sõjakäike. Enne 2000 aastat e.m.a kasvatati loomi ja tegeleti korilusega ainult endale ja oma perekonnale , aga alates sellest ajast olid inimesed sunnitud tootma n.ö üle, et nende valitsejad saaksid selle ära võtta. Kindlasti ei toimunud see vabatahtlikult. ( Ibid )
Alates 2070 aastast e.m.a arvamist algas Hiina ajaloos organiseeritud dünastiate ajastu, kus läbi aegade valitses Hiinat või osa sellest üks kindel dünastia.
Viimasel viiekümnel aastal on Hiina arengul olnud suur edulugu. Olles majanduslikult ja tehnoloogia arengult üks tähtsamaid riike maailmas, kasvab mõju maailma mastaabis edasi. 2005 aasta sai võttis Shanghai üle maailma suurima sadamalinna tiitli Rotterdamilt, olgu see üks näidetest Hiina arengust. 2008 Aasta olümpiamängud võtsid aset Pekingis, näide Hiina tähtsusest maailmas. Hetkel on Hiina rahvaarv üle 1.3 miljardi inimese. (Ibid)

1.3 Igapäevased kombed


Hiina on tuntud kui riik kus etikett ja tseremooniad on äärmiselt tähtsat ja austatud. Paljud kombed on edasi antud põlvkondadelt põlvkondadele. Hiinast on pärit üks legend kus mees läks jalutuskäigule sõbra juurde võttes kaasa kingituseks luige , poolel teel olles põgenes luik nii, et mehe kätte jäi vaid üks luige sulg . Selle asemel, et tagasi minna läks mees siiski sõbrale külla ja rääkides talle juhtunud loo, oli sõber väga liigutatud. Sellest loost tulenebki ütlus „ei loe mitte kingitus, vaid mõte“.(All about chinese cuisine )
Hiinas on erinevate tegevuste jaoks kindlad etiketi reeglid mis võõrale võivad tunduda imelikud, näiteks – seltskonnas tervitatakse kõige vanemat inimest alati esimesena, paljud hiinlased vaatavad tervitamisel maha, hiinlastel on väga hea huumorimeel, hiinlastele ei sobi kinkida kääre, nuge või muid teravaid esemeid kuna see on viitab sõpruse katkemisele, hiinlastele ei sobi veel kinkida lilli, kuna need seostuvad tavaliselt matustega, aukülalisele antakse laua taga koht, mis asub näoga ukse suunas jne. (Chinese history , 2006)

1.4 Köögist


Kui inimesed mõtlevad Hiina köögi peale, siis arvatavasti esimene asi mis meile meelde tuleb on riis ja õigustatult, kuna riis oli esimene vili mida Hiinas kasvatama hakati. Leitud on arheoloogilisi asitõendeid riisi farmidest Yang-tse jõe kallastelt, mille ajalugu ulatub kuni 7000 aastat tagasi, ehk 5000 e.m.a. Inimesed siis keetsid riisi vees, samamoodi nagu seda tehakse tänapäeval. Teine väljund riisile oli sellest veini teha, riisivein on Hiinas populaarne siiamaani. Riis ei kasva Põhja-Hiinas, mis on palju kuivem ja külmem piirkond. Põhja-Hiinas korjati metsikut hirssi ja alates 4500 e.m.a hakkati hirssi sihipäraselt kasvatama. Hirssist tehti putru, mida söödi. Hani Dünastia ajal sai väga populaarseks hirsi vein, kohati oli see isegi populaarsem kui tee. Hani dünastia aeg oli veel ühe avastuse pärast tähtis, nimelt sellel ajal hakkasid hiinlased tegema riisist ja nisust pikki nuudleid. Teine suurem toiduaine mis inimestele seostub Hiinaga on tee. Alates 3000 e.m.a on hiinlased teed joonud, mis tänani, kasvab metsikult .
Põliselt Hiinas nisu ei kasva, järelikult võttis see palju kauem aega, et Hiinasse jõuda. Põhja-Hiinas hakati esimesena nisu kasutama Shani Dynastia ajal, 1500 e.m.a. Nisu toodi Hiinasse sisse Läähe-Aasiast, kus asuvad suured nisupõllud- ja tööstus. Kuna enne nisu oldi harjunud vaid hirsiga, siis hakati ka nisu töötlema nagu hirssi, ehk keedeti sellest putru. Kokkuvõtvalt olid need põhilised toidud Hiinas – Põhja-Hiinas nisu ja hirss , Lõuna-Hiinas riis. Vaesed inimesed peale nende toitude midagi muud praktiliselt ei söönudki.
Kui inimesed suutsid endale seda lubada, siis osteti või kasvatati juurvilju, et süüa seda koos riisiga. Sojaoad ja kurk kasvavad põliselt Hiinas. Puuviljadest kasvasid apelsinid , sidrunid , virsikud ja aprikoosid. Põhilised maitseained on ingver ja aniis , millest mujal maailmas nüüd ka likööri tehakse. (. Chinese cuisine).
Erilistel juhtudel, kindlasti mitte igapäeva toidus, pandi riisi sisse väikeseid liha tükke. Alates 5500 e.m.a hiinlased sõid kodustatud kanu , kes tulid algselt Taist . Paar tuhat aastat pärast seda hakati sööma ka sealiha . Umbes samal ajal jõudis Hiinasse ka lambad ja kariloomad mida hakati ka kasvatama ja kasutama, samuti Lääne-Aasiast.
Kuna liha oli väga kallis ja budistid ei söönud liha, siis alates Sungi dünastiast , 1000 e.m.a, hakati toidu sees kasutama proteiini allikana tofut. Kuna Hiinas ei ole suuri metsi, siis oli alati raske leida materiali millega tuld teha, hiinlased õppisid toitu väga väikesteks tükkidest hakkima, et see küpseks kiiresti ka väga väiksel tulel. (Suitsu 2002)
Tänapäeval on Hiinas toiduvalik palju laienenud , toiduks tarvitatakse peaaegu kõiki vähegi söödavaid aineid – lisaks lihale kasutatakse ära ka siseelunid, ajud ja hüübinud veri . Samuti ei piirdu meresaadused vaid kaladega vaid süüakse ka meduuse, molluskeid, uimesi, karploomi. Lisaks valmistatakse omapäraseid toite konnadest, tigudest, vihmaussidest, linnu mune tarvitatakse värskelt, kuivatatult või eriliselt konserveeritult. Tundut on mitmed sojakohupiimad ja juustu liigid. Piima, kohupiima, juustu, võid ning margariini Hiinad üldse ei tarvitata v.a suurlinnades nagu Peking. WWW
Rasvainetest kasutatakse peamiselt maapähkliõli, sea – ja kanarasva, vähem kasuatakse maisi-, seesami -, puuvilja- ja riisiõli.
Rohkesti tarvitatakse tänapäeval ka sibulaid, küüslauku, porrulauku ning maitserohelist, nelki ja tähtaniisi. Ka seesamiõli ning - pasta on hinnatud maitseained Toitu hautatakse , praetakse üldiselt väheses õlis, röstitakse, aga ei keedeta kunagi rohkes vees. Aedvilju kuumutatakse vedelikuta, omas mahlas . Kuumutatakse võimalikult lühikest aega, et toitained säilitaks oma lõhna ja maitse. Retseptides on kuumutamise kestus antud minutites või isegi sekundites. Täpselt nii täpne ongi hiina köök. Ettevalmistustööd toidu vamistamisel on väga hoolikad, toiduained lõigatakse enamiku toitude jaoks väikesteks tükkideks.. Need peavad olema täpselt ühesuurused ja ühesugused, nii nagu see vastavas toidus on ettenähtnud – kuubikud, ribad, rombid, õhukesed lõigud jne. Süüakse üldiselt kaussidest, taldrikuid ei kasutata, leem juuakse peale. Toitude kaunistamsel pannakse suurt rõhku kaunile kujundusele, värvide kooskõlale ja vaheldusrikkusele. (All about chinese cuisine)
Lisaks toitumisharjumistele on ka toitumisjärjekrod Hiinas veidi teistsugune kui Läänes. Nimelt toitude pakkumise järjekord on kõigepealt külmroad – ümmargustel portselanvaagnatel 3-6 eri sorti suupisted. Juurde võib juua veini või teisi jooke. Kuumroad – suurelt vaagnalt pakutakse pidulikul juhul vähemalt 8 erinevat liiku kuumrooga. Neist neli peavad olema delikatesstoiduainetest ja üks kindlasti ka magustoit . Nimelt ei anta Hiinad magustoitu mitte söögikorra lõpul vaid kuumroogade vahele. Neli rooga võivad olla lihtsatest toiduainetest, neist üks kindlasi riisiga. Kuumroogade seas pakutakse ka jahurooga.
Köögitehnikast on Hiina köögis esimesel kohal kindlasti wok. Seda eripärast kausikujulist panni kasutatakse küpsetamieks, kuumutamiseks, hautamiseks , ning ka kastmete tegemiseks. Peaaegu ainukene asi millesks wok-panni ei kasutata on riisi valmistamiseks. Arvatavasti on ajaloolised faktorid mänginud suurt rolli wok-panni loomise. Läbi ajaloo on hiinlastel olnud väga tähtis süüa hästi, kuid kokkuhoidlikult – wok-panni kuju tõttu jaguneb õli seal ühtlaselt, mis tähendab, et kokkuvõttes kasutatakse vähem õli. Samuti tagab woki kuju selle, et toit sellest üleääre ei tuleks, mis „tavalise“ panniga võib juhtuda.
Rääkidest seadmetest, avastame mõned väga suured erinevused Hiina ja Lääne köökide vahel. Isegi tänapäeval ei ole paljudes Hiina kodudes ahju. Sellepärast on maitsvad Hiina toidud nagu küpsetatud part saadaval ainult suurtemates restoranides ja poodides kus kokad kasutavad puu-ahje. Kuni hiljuti , ei olnud ka külmkapid Hiinas väga tavalised seadmed , mida leiaks igast kodust. Mitte, et külmutuskapi tehnika oleks neile tundmatu, kindlasti mitte, hiinlased on kasutanud jääd toitude külmutamiseks juba väga kaua aega, nimelt kasutati jääkeldreid. Põhjuseks arvatavasti kui 1834 Jacob Perkin patendeeris tänapäeva külmutuskapi eelkäija, siis ei tutvustatud seda ideed hiinalastele ja see traditsioon ei olnud veel hiljuti nii tugev kui läänes. (Suitsu 2002)

2 ÜRITUS


Ürituseks valisime me noormehe nimega Jin sünnipäeva, kus sünnipäevaline saab 16. aastaseks. Sünnipäev toimub tema enda kodus, kus ta elab koos vanematega. Jini soovib kutsuda endal juurde õhtusöögile lähimad sugulased ja sõbrad, kokku 12 inimest. Sünnipäev on plaanis pidada 17. mail. Kuna külalised on kutsutud kella seitsmeks õhtul, siis pakutakse kolmekäigulist õhtusööki koos traditsionaalsete jookidega.

2.1 Menüü


Arvesse võttes kui tähtsat rolli toit mängib Hiina kultuuris, ei ole üllatav, et hiinlastel on välja kujunenud tugevad tradtsioonid toidu väärtustamisel. Üldtuntud tõde Lääne kultuuris on meile õpetanud, et traditsiooniline toidukordade järjestus on eelroog , põhiroog ja magustoit. Hiinlastel lähenevad toidu pakkumisel täiesti teistest tõdedest. Toidukord võib küll alata supiga, kuid seda võib ka pakkuda samaaegselt põhiroaga. Suppi loetakse rohkem joogiks , kui söögiks ja on tihti ainukeseks vedelikus mida söögikorra juurde tarvitatakse, ka suppi süüakse pulkadega, leem juuakse peale. Põhiroad on valmistatud alati suupärasteks kogusteks ja neid tuukase lauda korraga ja palju. Reegel on see, et igaüks võtab endale oma kohataldriku peale ise, tihti ei kaeta isegi serveerimislusikat, vaid igaüks tõstab endale pulkadega (chopsticks). Magustoiduks eelistavad hiinlased tavaliselt värskeid puuvilju, mis samuti lõigatud suupärasteks tükkideks. Tihti kastetakse neid magusasse kastmesse. Tähtsamatel söömaaegadel juukase ka kindlasti teed, kuid tihti juukase seda just peale toidukorda, mitte toidukorra ajal. See tagab tee joojale kõige nauditavama maitse. Lihtne reegel hiina köögis on toitude maitseid segada – haput magusaga, tervata mahedaga, sama reegel kehtib ka värvide kohta.

2.2 Menüü Eesti Keeles


Eelroog
Aasiapärane kalasupp ingveri ja seentega
Pearoog
Riisipaberirullid seentega
Siu Mai klimbid krevettidega
Hiina kana köögiviljarullid
Järelroog
Praetud banaanid suhkrus
Jook
Tee

2.3 Menüü Soome Keeles


Alkupala
Aasialaisen kalakeittö inkivärillä ja sienillä
Pääruoka
Riisipaberi rullat sienten kanssa
Katkaravu kokkareet Siu Mai tapaan
Kiinalaisia kana-vihannes rulleja
Jälkiruoka
Paistettut banaanit sokerissa
Jouma
tie

2.4 Menüü Inglise Keeles


Appetizer
Soup with ginger and mushrooms
The Main Course
Oyster mushroom sushi
Siu Mai dumplings with shrimps
Chinese rolls with vegetables and chicken
Dessert
Fried banana with sugar
Drink
tea

2.5 Laua eelkatte tegemine


Ürituse kasutatakse iseteenindust laualt ja taldrikuteenindust, mis tähendab seda, et toidud kas valmistatakse enne ette ja toodakse kandikute peal laua keskele , kus kliendid endale ise kohataldriku peale tõstavad või teenindaja serveerib toidud kliendile paremalt poolt. Laua ettevalmistamine algab 2 tundi enne külaliste saabumist. Teenindajaid on kaks. Laua katmine hakkab tund aega enne ürituse algust. Laud kaetakse u-kujuliselt – mõlemalt pool istuvad kuus külalist ja sünnipäevalaps istub laua keskel, näoga ukse poolt, nagu traditsioon ette näeb. Tunni ajase eeltöö ajal veenduvad teenindajad , et nõud, toolid ja lauad oleksid puhtad. Siis linutatakse lauad ja paigutatakse taldrikud ning eelnevalt poleeritud söögiriistad lauale. Toolid paigutatakse kohataldriku järgi, millest omakorda paremale poole asetatakse söögipulgad. Tassid asetsevad kliendist paremal. Pärast nõude paigutamise lõppu viiakse lauda soola- ja pipratoosid, mida on 4 paari, ja ka lauakaunistused, milleks on punased küünlad. Laua katmine lõpetatakse salvrätiku asetamisega kohataldrikule ja menüüde asetamisega kohataldrikust vasakule. Salvrätik on volditud lehviku kujuliselt.

2.5.1 Üritusel vajaolevad söögiriistad ja esemed


  • 2 pikemat ja 1 lühem laud u-kuju tarvis
  • 3 suurt laudlina
  • 12 tooli
  • 12 salvrätikut
  • 2 rätikut kelneritele
  • 5 teekannu
  • 12 individuaalmenüüd
  • 12 kohataldrikut
  • 3 kandikut
  • 12 supikaussi
  • 12 desserditaldrikut
  • 12 paari söögipulki
  • 12 tee tassi alustaldrikuga

    2.6 Laua eelkate


  • Individuaalmenüü
  • Põhiroa kahvel
  • Salvrätik
  • Kohataldrik
  • Põhiroa nuga
  • Eelroa lusikas
  • Teetassi alustaldrik
  • Teetass
  • Järelroa kahvel
  • Teeninduskäik


    Ürituse ametlik algus on 19.00 tuleb arvestada sellega, et hiinlased on väga täpsed ja tulevad õigeks ajaks kohale. Kliendid võetakse vastu tervitusega, kui kliendid on oma üleriided ja jalanõud garderoobi pannud ja kui kõik on kohal. Siis juhatavad teenindajad külalised lauda. Kelner tutvustab külalistele menüüd, mida üritusel pakutakse.
    Eelroa juurde, mis on supp , juua ei pakuta, kuna Hiinas loetakse suppi rohkem joogiks kui söögiks. Teenindajad liiguvad vaid kellaosuti liikumise suunas ehk päripäeva ja serveerivad eelrooga. Roog serveeritakse paremalt poolt ning asetatakse kliendi ette 2 cm laua kliendipoolsest äärest kohataldriku peale.
    Eelroa kausid koristatakse paremalt, kui külalised on söömise lõpetanud. Nõud korjatakse paremalt poolt parema käega ning pannakse vasakusse kätte. Söögipulkasi ära ei koristata, kuna nendega süüakse ka järgmisi roogi.
    Järmisena serveeritakse põhiroad, mis asetatakse laua keskele kandikute peal. Kui külalised on põhiroogadega lõpetanud, koristatakse taldrikud paremalt poolt. Eemaldatakse ka maitseained. Viimasena serveeritakse magustoit ja ka tee kliendist paremalt poolt. Tee viiakse lauda kannus, kelner seisab igast kliendist paremale ja aga välja ei kalla. Kogu ürituse aja peavad teenindajad jälgima, et klientidel oleks kõike piisavalt.
    Koristamisega alustatakse siis, kui sünnipäev on lõppenud. Koristamist alustatakse salvrätikutest ja koristatakse katmisele vastupidises järjekorras. Kõik tassid toimetatakse lauast ära suue ülespool ning kandikul. Mitte kunagi ei tohi tasse ega klaase lauale pannes või neid koristades sõrmi sisse panna. Pärast peo lõppu koristatakse kõik kaunistused, nõud ja linad. Nõud ja laudlinad viiakse pessu. Koristamiseks kulub samuti umbes kaks tundi.
  • Eelroa kalkulatsiooni- ja tehnoloogiline kaart


    TOIDU NIMETUS
    Aasiapärane kalasupp
    1. ports . väljatulek (ml/g)
    230g/20g
    valmist.portsj. arv x (tk)
    1
    kasumi %
    66
     
     
     
     
     
     
     
    Retsepti kaal
    Valmistamise kaal
    Hind 20%- ta
    TOIDUAINE
    ühik
    1 bruto
    kao %
    1 neto
    x bruto
    x neto
    ühiku hind
    Koguse hind
    Õli
    L
    0,005
    0
    0,005
    0,005
    0,005
    19,58
    0,10
    Seesamiõli
    L
    0,003
    0
    0,003
    0,003
    0,003
    67,40
    0,20
    Küüslauk
    Kg
    0,013
    22
    0,010
    0,013
    0,010
    57,91
    0,74
    Ingver
    Kg
    0,004
    20
    0,003
    0,004
    0,003
    52,50
    0,20
    Šhampinjon
    Kg
    0,013
    24
    0,010
    0,013
    0,010
    58,90
    0,78
    Kanapuljong
    Kg
    0,003
    0
    0,003
    0,003
    0,003
    67,70
    0,20
    Austrikaste
    Kg
    0,008
    0
    0,008
    0,008
    0,008
    559,33
    4,47
    Portvein
    L
    0,012
    0
    0,012
    0,012
    0,012
    165,55
    1,99
    Sojakaste
    Kg
    0,010
    0
    0,010
    0,010
    0,010
    91,66
    0,92
    Lõhefilee
    Kg
    0,047
    15
    0,040
    0,047
    0,040
    124,90
    5,88
    keetmata klaasnuudlid
    Kg
    0,010
    0
    0,010
    0,010
    0,010
    240,83
    2,41
    roheline sibul
    Kg
    0,025
    20
    0,020
    0,025
    0,020
    83,25
    2,08
    Vesi
    L
    0,180
    0
    0,180
    0,180
    0,180
    0,00
    0,00
    tooraine (neto) kokku (kg/l)
    0,314
    1 portsj.omahind
    19,96
    kuumtöötluskadu %
    20
    juurdehindlus
    38,37
    väljatulek (kg/l)
    0,250
    Käibemaks 20%
    11,67
    1 portsjoni väljatulek (kg/l)
    0,250
    1 portsj. Müügihind
    70,00
    portsjonite arv
    1
    TEHNOLOOGIA
  • Pese, puhasta ja haki ingver
  • Keeda klaasnuudlid
  • Puhasta ja haki küüslauk
  • Kuumuta potis toiduõli ja seesami õli ning selles küüslauk ning ingver
  • Haki seened ja lisa potti, prae kergelt
  • Vala seente peale puljong õlist, seesami õlist, küüslaugust ja ingverist
  • Lase supp keema
  • Lõika kalafilee ribadeks ning lisa potti ja keeda mõni minut
  • Vahetult enne valmimist lisa potti ka varem keedetud klaasnuudlid
  • Enne serveerimist lisa potti ka hakitud roheline sibul
    SERVEERIMINE :
    Serveeritakse eelnevalt soojendatud supikausis igale inimesele individuaalselt
  • Pearoa kalkulatsiooni- ja tehnoloogiline kaart


    TOIDU NIMETUS
    Riisipaberi rullid
    1. ports. väljatulek (ml/g)
    266g
    valmist.portsj. arv x (tk)
    1
    kasumi %
    68
     
     
     
     
     
     
     
    Retsepti kaal
    Valmistamise kaal
    Hind 20%- ta
    TOIDUAINE
    ühik
    1 bruto
    kao %
    1 neto
    x bruto
    x neto
    ühiku hind
    Koguse hind
    Porgand
    kg
    0,038
    22
    0,030
    0,038
    0,030
    19,58
    0,75
    Mugulsibul
    kg
    0,024
    16
    0,020
    0,024
    0,020
    8,25
    0,20
    Hiina kapsas
    kg
    0,256
    22
    0,200
    0,256
    0,200
    20,75
    5,32
    Austerservik
    kg
    0,025
    20
    0,020
    0,025
    0,020
    112,41
    2,81
    Riisipaberilehed
    kg
    0,003
    0
    0,003
    0,003
    0,003
    2583,33
    7,75
    Teriyaki kaste
    l
    0,010
    0
    0,010
    0,010
    0,010
    308,58
    3,09
    Vesi
    l
    0,100
    0
    0,100
    0,100
    0,100
    0,00
    0,00
    tooraine (neto) kokku (kg/l)
    0,383
    1 portsj.omahind
    19,92
    kuumtöötluskadu %
    31
    juurdehindlus
    42,58
    väljatulek (kg/l)
    0,266
    käibemaks 20%
    12,50
    1 portsjoni väljatulek (kg/l)
    0,266
    1 portsj. müügihind
    75,00
    Portsjonite arv
    1
    TEHNOLOOGIA:
  • Puhasta, pese ja haki porgand
  • Koori ja haki sibul
  • Puhasta ja haki kapsas
  • Puhasta austerservikud
  • Kuumuta pann ja pruunista sellel porgand, kapsas, sibul ja austerservikud
  • Maitsesta pruunistatud porgand, kapsas, sibul ja austerservikud teriyaki kastmega
  • Kuumuta potis vesi ja maitsesta vesi soolaga
  • Asete riisipaberid kuuma vette ja lase mõni minut liguneda
  • Tõsta seejärel riisipaberid külma vette tahenema
  • Aseta riisipaberid lauale, pane selle peale porgandi , kapsa, sibula ja austerservikute segu ja voldi leht ümbrikuks
  • Pane ahi tööle 180 kraadi juures
  • Aseta seguga lehed eelkuumutatud ahju paariks minutiks järelküpsema, kuni lehed on pealt kuldsed
    SERVEERIMINE:
    Serveeri suurel kadikul, kust iga sööja võtab oma riisirulli ise
    TOIDU NIMETUS
    Siu Mai klimbid
    1. ports. väljatulek (ml/g)
    97g/3ml
    valmist.portsj. arv x (tk)
    1
    kasumi %
    64
     
     
     
     
     
     
     
    Retsepti kaal
    Valmistamise kaal
    Hind 20%- ta
    TOIDUAINE
    ühik
    1 bruto
    kao %
    1 neto
    x bruto
    x neto
    ühiku hind
    Koguse hind
    Šhitake seened(kuiv.)
    Kg
    0,046
    24
    0,035
    0,046
    0,035
    166,59
    7,67
    Krevetid
    Kg
    0,030
    0
    0,030
    0,030
    0,030
    274,16
    8,22
    Roheline sibul
    Kg
    0,013
    22
    0,010
    0,013
    0,010
    83,25
    1,07
    Ingver
    Kg
    0,004
    20
    0,003
    0,004
    0,003
    52,50
    0,20
    Hakkliha
    Kg
    0,017
    0
    0,017
    0,000
    0,017
    48,25
    0,82
    Austrikaste
    L
    0,010
    0
    0,010
    0,010
    0,010
    558,33
    5,58
    kuiv šerri
    L
    0,003
    0
    0,003
    0,003
    0,003
    391,58
    1,17
    seesami õli
    L
    0,003
    0
    0,003
    0,003
    0,003
    67,40
    0,20
    Suhkur
    Kg
    0,003
    0
    0,003
    0,003
    0,003
    11,58
    0,03
    Vesi
    L
    0,200
    0
    0,200
    0,200
    0,200
    11,58
    2,32
    tooraine (neto) kokku (kg/l)
    0,314
    1 portsj.omahind
    27,29
    kuumtöötluskadu %
    68
    juurdehindlus
    47,71
    väljatulek (kg/l)
    0,100
    käibemaks 20%
    15,00
    1 portsjoni väljatulek (kg/l)
    0,100
    1 portsj. müügihind
    90,00
    Portsjonite arv
    1
    TEHNOLOOGIA
  • Kuumuta vesi
  • Pehmenda seened leotades kuumas vees 20-30 minutit
  • Pressi kõik liigne vesi seentest välja ja lõigake seentelt ära varred
  • Prae hakkliha
  • Leota krevette soojas ja kergelt soolatud vees 5 minutit
  • Patsuta krevetid kuivaks
  • Puhasta ingver
  • Pese ja haki roheline sibul sibul, seened, krevetid ja ingver
  • Segada hoolikalt hoolikalt kokku hakkliha, seened, suhkur, roheline sibul, krevetid ja ingver
  • Laota gyozo tainas lauale laiali ja tee servad märjaks
  • Pane kaks-kolm teelusikatäit täidist keskele, jälgides, et täidis ei läheks servadele liiga lähedale
  • Murdke servad korvi kujuliseks kokku, nii, et täidis jääks ülevalt näha
  • Auruta kuuma vee kohal 5-10 minutit
  • Aseta klimbid suurele kandikule ja vala kaunistamiseks peale kuiva šerrit
    SERVEERIMINE:
    Serveerida suurel kandikul, kaunistades kuiva šerriga. Iga külaline võtab kandikult klimpe ise.
    TOIDU NIMETUS
    Hiinakana köögivilja rullid
    1. ports. väljatulek (ml/g)
    197g/3g
    valmist.portsj. arv x (tk)
    1
    kasumi %
    68
     
     
     
     
     
     
     
    Retsepti kaal
    Valmistamise kaal
    Hind 20%- ta
    TOIDUAINE
    ühik
    1 bruto
    kao %
    1 neto
    x bruto
    x neto
    ühiku hind
    Koguse hind
    Filotainas
    l
    0,005
    0
    0,005
    0,005
    0,005
    165,83
    0,83
    Munavalge
    kg
    0,007
    0
    0,007
    0,007
    0,007
    20,75
    0,15
    õli
    kg
    0,005
    0
    0,005
    0,005
    0,005
    19,58
    0,10
    Küüslauk
    kg
    0,006
    22
    0,005
    0,006
    0,005
    57,91
    0,37
    Ingver
    kg
    0,001
    20
    0,001
    0,001
    0,001
    52,50
    0,07
    Hiinakapsas
    kg
    0,114
    30
    0,080
    0,114
    0,080
    20,75
    2,37
    Porgand
    kg
    0,025
    20
    0,020
    0,025
    0,020
    19,58
    0,49
    Mungoa idud
    kg
    0,015
    0
    0,015
    0,015
    0,015
    155,00
    2,33
    Riisinuudlid
    kg
    0,020
    0
    0,020
    0,020
    0,020
    96,33
    1,93
    Kanafilee
    kg
    0,071
    8
    0,065
    0,071
    0,065
    66,50
    4,70
    Hoisin kaste
    kg
    0,003
    0
    0,003
    0,003
    0,003
    188,60
    0,57
    Austri kaste
    kg
    0,003
    0
    0,003
    0,003
    0,003
    558,33
    1,67
    Serveerimiseks
     
    Magus tšillikaste
    kg
    0,003
    0
    0,003
    0,003
    0,003
    96,00
    0,29
    tooraine (neto) kokku (kg/l)
    0,232
    1 portsj.omahind
    15,85
    kuumtöötluskadu %
    14
    juurdehindlus
    34,15
    väljatulek (kg/l)
    0,200
    käibemaks 20%
    10,00
    1 portsjoni väljatulek (kg/l)
    0,200
    1 portsj. müügihind
    60,00
    Portsjonite arv
    1
    TEHNOLOOGIA:
  • Sulata filotainas
  • Koori ja haki küüslauk ja ingver
  • Pese hiina kapsas ja eemalda koledad lehed, haki kapsas ribadeks
  • Puhasta, pese ja riivi porgand
  • Lase vesi keema ning pane sinna riisinuudlid ja lase neil 5 minutit pehmeneda
  • Haki kanafilee 1,5x1,5 cm tükkideks ja küpseta pannil
  • Kuumuta wok-pannil õli, prae selles hakitud küüslauk ja ingver
  • Lisa Hiina kapsa ribad, riivitu porgad ja mungoa idud, paari minuti pärast lisa riisinuudlid ja kanafilee tükid
  • Maitsesta hoisini ja austri kastmega
  • Tõsta pann tulelt ja jahuta veidi segu, mis pannil oli
  • Pintselda iga filotaigna lehte õliga ja lao kihiti üksteise peale
  • Lõika kihiti laotud filotainas 15x15 cm suurusteks tükkideks
  • Tõsta igale taignatükile 1-2 supilusikatäit täidist
  • Eralda munavalge munakollasest ja klopi munavalge vahtu
  • Pintselda filotaigna servad lahtiklopitud munavalgega, tõsta mõlemalt poolt ääred sisse ja keera rulli
  • Pintselda rullid pealt munavalgega ja küpseta wok-pannil rohkes õlis 2-3 minutit, kuni rullid on pealt kuldpruunid
  • Tõsta kuldpruunid rullid majapidamispaberile nõrguma
  • Serveeri magusa tšillikastmega
    SERVEERIMINE
    Serveeri kõik rullid suurel kandikul, mis asetatakse laua peale ja iga külaline võtab toidu ise. Rullid serveeritakse magusa tšillikastmega.
  • Järelroa kalkulatsiooni- ja tehnoloogiline kaart


    TOIDU NIMETUS
    Praetud banaanid suhkrus
    1. ports. väljatulek (ml/g)
    266g
    valmist.portsj. arv x (tk)
    1
    kasumi %
    67
     
     
     
     
     
     
     
    Retsepti kaal
    Valmistamise kaal
    Hind 20%- ta
    TOIDUAINE
    ühik
    1 bruto
    kao %
    1 neto
    x bruto
    x neto
    ühiku hind
    Koguse hind
    Banaan
    kg
    0,500
    40
    0,300
    0,500
    0,300
    19,60
    9,80
    Õli
    l
    0,020
    0
    0,020
    0,020
    0,020
    19,58
    0,39
    Muna
    kg
    0,256
    22
    0,200
    0,256
    0,200
    20,75
    5,32
    Vesi
    l
    0,003
    0
    0,003
    0,003
    0,003
    0,00
    0,00
    Jahu
    kg
    0,003
    0
    0,003
    0,003
    0,003
    6,50
    0,02
    Suhkur
    kg
    0,010
    0
    0,010
    0,010
    0,010
    11,58
    0,12
    Valge seesami seemned
    kg
    0,010
    0
    0,010
    0,010
    0,010
    68,33
    0,68
    tooraine (neto) kokku (kg/l)
    0,546
    1 portsj.omahind
    16,33
    kuumtöötluskadu %
    51
    juurdehindlus
    33,67
    väljatulek (kg/l)
    0,266
    käibemaks 20%
    10,00
    1 portsjoni väljatulek (kg/l)
    0,266
    1 portsj. müügihind
    60,00
    Portsjonite arv
    1
    TEHNOLOOGIA:
  • Koori banaan ja lõika 2,5 cm pikkusteks tükkideks umbes viieks tükiks banaani kohta.
  • Eemalda munakoored
  • Sega kokku munavalge, munakollane , vesi ja jahu, et saada tainas
  • Kuumuta õli 185 kraadini
  • Kata banaaniviilud taignaga, et tainas kataks banaaniviilu
  • Aseta taignas olevad banaanid õlisse
  • Hoia banaaniviile õlis seni, kuni tainas on kuldpruun, umbes 3 minutit
  • Eemalda banaanid õlist lusikaga ning kuivata paberrätikus
  • Pane teelusikatäis õli uuele pannile ning lisa suhkur
  • Sega suhkrut pannil nii kaua, kuni see muutub kuldpruuniks, umbes 5 minutit
  • Sega juurde seesamiseemned
  • Aseta kahvliga banaaniviilud suhkrusiirupisse nii, et siirup moodustaks nende ümber kihi
  • Aseta siirupiga kaetud viilud külma vette mõneks sekundiks, et siirup klaasistuks.
    SERVEERIMINE:
    Serveeritakse eelnevalt soojendatud taldrikul igale inimesele individuaalselt.

    2.11 Joogi kalkulatsiooni- ja tehnoloogiline kaart


    TOIDU NIMETUS
    Tee
    1. ports. väljatulek (ml/g)
    150ml
    valmist.portsj. arv x (tk)
    1
    kasumi %
    66
    Tee
     
     
     
     
     
     
     
    Retsepti kaal
    Valmistamise kaal
    Hind 20%- ta
    TOIDUAINE
    ühik
    1 bruto
    kao %
    1 neto
    x bruto
    x neto
    ühiku hind
    Koguse hind
    Vesi
    L
    0,170
    0
    0,170
    0,170
    0,170
    0,00
    0,00
    Mugulsibul
    Kg
    0,020
    0
    0,020
    0,020
    0,020
    349,50
    6,99
    tooraine (neto) kokku (kg/l)
    0,190
    1 portsj.omahind
    6,99
    kuumtöötluskadu %
    21
    juurdehindlus
    13,84
    väljatulek (kg/l)
    0,150
    käibemaks 20%
    4,17
    1 portsjoni väljatulek (kg/l)
    0,150
    1 portsj. müügihind
    25,00
    portsjonite arv
    1
    TEHNOLOOGIA:
  • Pane teepuru kannu, kalla peale kuum vesi(92 kraadi)
  • Lase teel tõmmata
    SERVEERIMINE:
    Serveeritakse kannudes lauale ,kust oga inimene ise valab enda tassi.
  • rituse eelarve


    Nimetus
    Ühik
    Kogus
    Hind km-ta
    SUMMA km-ta
    TOIT
    Eelroog
    Aasiapärane kalasupp
    prt
    12
    19,96
    239,52
    Pearoog
    Riisipaberi rullid seentega.
    Siu-Mai klimbid krevettidega.
    Hiina kana- köögivilja rullid.
    prt
    12
    58,87
    706,44
    Järelroog
    Praetud banaanid suhkrus
    prt
    12
    16,33
    195,96
    MITTEALKOHOOLSED JOOGID
    Tee
    tass
    12
    6,99
    83,88
    TEENINDUS
    Teenindaja
    in
    2
    Teenindustunnid ja ettevalmistus
    tund
    5
    55,00
    550,00
    Kokk
    tund
    3
    70,00
    210,00
    MUU
    Menüüd lauale
    tk
    12
    12,60
    151,2
    Summa km-ta:
    2137,00
    Pakkumine ilma km-ta:
    4953,30
    KASUM:
    2810,30
    Kasumi %:
    57%

    2.13 Pakkumine


    Tellija : Jini perekond Samurai 18
    ,
    Aadress: Hiina Hiina
    Toimumise koht: Jini kodu www.söökhiinas.ee
    Toimumise kuupäev: 17.05.2010 Kontaktisik: Hiina Mees
    Kellaaeg: 18:00 – 22:00 Mees@Söök.chi
    Lauatüüp: A’la Carte Tel: 56234567
    Osalejate arv: 12 Mobiil : 59 87 65 43
    Kontaktisik: Jini ema
    Kontakttelefon: 56 789 12
    E-mail: [email protected]
    Nimetus
    Kaal
    Ühik
    Kogus
    Hind
    SUMMA km-ta
    TOIT
    Eelroog
    Aasiapärane kalasupp
    300g
    Prt
    12
    70,00
    840,00
    Pearoog
    Riisipaberi rullid seentega.
    Siu-Mai klimbid krevettidega.
    Hiina kana- köögivilja rullid.
    566g
    Prt
    12
    225,00
    2700 ,00
    Järelroog
    Praetud banaanid suhkrus
    150g
    Prt
    12
    60,00
    720,00
    MITTEALKOHOOLSED JOOGID KOKKU
    Tee
    Tass
    12
    25,00
    300,00
    TEENINDUS
    Teenindaja
    In
    2
    Teenindustunnid ja ettevalmistus
    Tund
    5
    70,00
    700,00
    Kokk
    Tund
    3
    90,00
    270,00
    MUU
    Menüüd lauale
    Tk
    12
    30,00
    360,00
    Summa km-ta:
    4953,30
    Käibemaks 20%:
    990,66
    Summa:
    5943,96

    2.14 Praetud banaan suhkrus toitainete ja energiasisaldus


    Tabel 1. Praetud banaan suhkrus toitainete arvutamine
    Toiduaine
    Nimetus
    Kogus
    retseptis (g)
    Valgud
    Rasvad
    Süsivesikud
    Toiduenergia kcal
    100 g
    retseptis
    100 g
    retseptis
    100 g
    Retseptis
    100 g
    retseptis
    Banaan 1
    100g
    1g
    1g
    0,5g
    0,5g
    23g
    23g
    92kcal
    92kcal
    Õli
    20g
    0g
    0g
    99,9g
    19,98g
    0g
    0g
    900kcal
    180kcal
    Muna
    50g
    12,3g
    6,15g
    9,4g
    4,7g
    0g
    0g
    135,3kcal
    67,65kcal
    Vesi
    3g
    0g
    0g
    0g
    0g
    0g
    0g
    0kcal
    0kcal
    Jahu
    3g
    13,7g
    0,41g
    1,9g
    0,06
    72,6g
    2,2g
    339kcal
    10,27kcal
    Suhkur
    10g
    0g
    0g
    0g
    0g
    99,9g
    9,99g
    400kcal
    40kcal
    Valge seesami seemned
    10g
    17,7g
    1,77g
    49,7g
    4,97g
    23,5g
    2,35g
    592kcal
    59,2kcal
    KOKKU
    196g
    9,3g
    4,97g
    37,5g
    449,1kcal
    (Maailma toiduained.,2009)
    ANALÜÜS.
    Tabelist võime välja lugeda, praetud banaan suhkrus sisaldab keskmiselt 49kcal . Salatis on umbes 9.3 g valku, 5 g rasvu ja 37,5 g süsivesikuid. Kõige rohkem valku sisaldab valge seesami seemned, kuid toiduaine nagu banaan on väga väikese valgusisaldusega. Nagu näha, ei ole valku ei suhkrus, vees ega õlis. Suurema valgusisaldusega on veel jahu ja muna.
    Kõige rasvarikkamad toiduained on õli ning valge seesami seemned, kõige suurema rasvasisaldusega on õli ning valge seesami seemned. Võib öelda, et toit on süsivesikute- ning toiduenergiarohke, kuid valke ja rasve on selles üsna tagasihoidlikul määral. Süsivesikuid on kõige rohkem jahus ja suhkrus.
    Kõige rohkem toiduenergiat annab õli, mis moodustab peaaegust poole salati energiasisaldusest. Teine suurema energiasisaldusega toiduaine on banaan mis annab pea neljandiku kogu energiast.

    3 KOKKUVÕTE


    Kursusetöö eesmärgiks oli koostada uurimus Hiina rahvusköögist ning kinnistada esimese õppeaasta jooksul omandatud teadmisi. Samuti oli eesmärgiks harjuda kursusetöö koostamist. Õppisime tundma Hiina rahvuskööki ja sealseid traditsioone.
    Hiina kööki mõjutab tugevalt sealsed iidsed traditsioonid mistõttu söövad hiinlased väga kokkuhoidlikult ja kergesti kättesaadavaid toiduaineid. Kuna lihatooted on siiski üle keskmise kallid, kasutatakse toitudes väga palju taimseid toiduaineid.
    Hiinas olevate traditsioonide tõttu on ka söömise protsess veidi “püham” kui teistes riikides, toitu väätustatakse.
    Meie ürituse valik oli seotud traditsioonidega, nimelt sünnipäevade puhul on kombeks süüa veidi pidulikumalt ja rohkem kui igapäevaselt.
    Kursusetöö kirjutamine oli küllaldki mahukas ja aeganõudev, ning vajas pidevaid parandusi. Leidsime , et saavutasime eesmärgi, kasutades kõiki õppeaasta jooksul omandatud teadmisi.

    4 KASUTATUD KIRJANDUS

    Alex Ng Kin Man. Chinese History
    Chinese Food DIY. All about Chinese Cuisine (20.04.2010)
    http://www.chinesefooddiy.com/about3_chinesecuisine.ht m
    Maailma toiduained. Tallinn, Tea kirjastus 2009
    Suitsu, M (2002) Kodukoka tarkuseraamat. Tallinn, Varrak 2002
    Tim Lambert . A Brief History of China (20.04.2010)
    http://www.localhistories.org/china.html
    Vikipeedia. Chinese cuisine (20.04.2010)
    http://en.wikipedia.org/wiki/Chinese_cuisine
    0
  • Vasakule Paremale
    Hiina köök #1 Hiina köök #2 Hiina köök #3 Hiina köök #4 Hiina köök #5 Hiina köök #6 Hiina köök #7 Hiina köök #8 Hiina köök #9 Hiina köök #10 Hiina köök #11 Hiina köök #12 Hiina köök #13 Hiina köök #14 Hiina köök #15 Hiina köök #16 Hiina köök #17 Hiina köök #18 Hiina köök #19 Hiina köök #20 Hiina köök #21 Hiina köök #22 Hiina köök #23 Hiina köök #24 Hiina köök #25
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-02-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 52 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Thomsons Õppematerjali autor
    Kursusetöö

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Toitude tehnoloogilised kaardid ja hinnakalkulatsioonid
    6
    xls

    Toitude tehnoloogilised kaardid ja hinnakalkulatsioonid

    TOIDU NIMETUS Porgandi-apelsinisupp 1. ports. väljatulek (ml/g) 130 valmist.portsj. arv x (tk) 5 kasumi % 67,6 Retsepti kaal Valmistamise kaal Hind 20%- ta ühiku koguse TOIDUAINE ühik 1 bruto kao % 1 neto x bruto x neto hind hind porgand kg 0,055 20 0,046 0,275 0,230 5,50 0,30 apelsin kg 0,030 40 0,021 0,150 0,105 15,50 0,47 mugulsibul kg 0,014 17 0,012 0,070 0,060 13,58 0,19 õli l 0,002 0,002 0,010 0,010 22,42 0,04 10 % rõõsk koor l 0,017 0,017

    Toitlustus
    Ürituseplaneerimine
    17
    doc

    Ürituseplaneerimine

    Võrumaa Kutsehariduskeskus Turismi õppetool TT-07 Triin Tammik ,,ÜRITUSEPLANEERIMINE" Referaat Juhendaja: Silvi Pihlakas Väimela 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Menüü......................................................................................................................................... 4 Põhjendused:............................................................................................................................... 5 Kalkulatsioonikaart ,, Täidetud tomat suitsukalasalatiga"..........................................................

    Kokandus
    Suurköögi eksam
    26
    doc

    Suurköögi eksam

    .........................................................................................9 Kartuli-lillkapsavorm............................................................................................................11 Kihiline heeringasalat leivaga...............................................................................................12 Seenevinegrett.......................................................................................................................13 Hiina kapsa ja kurgisalat....................................................................................................... 14 Toiduainete tellimusleht............................................................................................................15 Töövahendite nimekiri.............................................................................................................. 17 Tööplaan ...........................................................................................

    Köögi õpetus
    Prae kalkulatsioon
    4
    xls

    Prae kalkulatsioon

    TOIDU NIMETUS Juustuga üleküpsetatud kanafilee riisi, besamellkastme ja keedetud köö 1. ports. väljatulek (ml/g) 100/100/75/50 valmist.portsj. arv x (tk) 2 kasumi % 73 Retsepti kaal Valmistamise kaal Hind 20%- ta ühiku TOIDUAINE ühik 1 bruto kao % 1 neto x bruto x neto hind Kanafilee kg 0,089 10 0,080 0,178 0,160 46,58 Juust(riivitud) kg 0,020 0 0,020 0,040 0,040 83,33 Riis Riis kg 0,035 0 0,035 0,070 0,070 14,08 Vesi l 0,070 0 0,070 0,140 0,140 0,0

    Kalkulatsioon
    Rahvusköök - EESTI KÖÖK
    12
    doc

    Rahvusköök - EESTI KÖÖK

    Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Teenindusosakond EESTI KÖÖK Juhendaja: Viljandi 2011 1. MENÜÜ Eelroog: Kilupirukas Põhiroog: Küüslaugune sesisefilee kartuli-murulaugu rosettide ja põld-võõrkapsa salatiga Järelroog: Leivavorm õuntega Eesti köögist rääkides peetakse tavaliselt silmas 19. sajandi keskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroogasid. Alates põlluharimise levikust on tähtsaimaks toiduks kujunenud teraviljatoidud. Tähtsaim on hapendatud taignast tume rukkileib. Lisaks leivale küpsetati hapendamata odrajahutaignast karaskit. Eestile omane teraviljatoit oli kama, mida tavaliselt söödi hapupiimaga. Aedviljadest olid ammu tuntud kapsas, naeris ja kaalikas. Kapsast söödi tihti hapendatult. Kartul muutus tavaliseks toiduks 19. sajandi lõpupoole ja sai eestlase toidulaual pea asendamatuks, kujutades endast tihti päeva tugevaima söögikorra põhilist osa. Munatoidud, munapu

    Toitlustus
    3 päeva menüü
    14
    doc

    3 päeva menüü

    Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Hotellimajandus HM31 Ave Rhede 3 PÄEVA MENÜÜ KOOSTAMINE Kodutöö menüü planeerimises Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2007 1 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3 1 3 päeva menüü..............................................................................................................................4 1.1 Lühike menüü.........................................................................................................................4 1.2 Pikk menüü.............................

    Kokandus
    Koka kutseeksam
    21
    doc

    Koka kutseeksam

    VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOL Teenindusosakond Talis Kõiv KOKK KUTSEEKSAM Juhendaja: Ariaane Truu Viljandi 2009 2 SISUKORD: 1.MENÜÜ...................................................................................................................................4 2.KALKULATSIOONIKAARDID............................................................................................5 2.1 Koorene Bostoni salatist valmistatud supp peekonikrutoonidega........................................ 5 2.2 Mozzarellaga täidetud ja paneeritud sea välisfilee kõrvitsakoogi ja köögiviljakastmega....7 2.3 Kihiline kohupiimakook vaarikatega.................................................................................. 10 3. TÖÖPLAAN......................................................................................................................... 12 4. SEADMED, TÖÖVAHENDID JA SERVEERIMISVAHENDID

    Toitlustus
    KOLMEKÄIGULINE LÕUNASÖÖK KAHELE
    20
    doc

    KOLMEKÄIGULINE LÕUNASÖÖK KAHELE

    PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Kokk Saara Susi KOLMEKÄIGULINE LÕUNASÖÖK KAHELE Kirjalik aruanne Pärnu 2008 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................................. 2 MENÜÜ........................................................................................................................................................3 MENÜÜ PÕHJENDUS................................................................................................................................4 TEHNOLOOGILINE KAART 1................................................................................................................. 5 TEHNOLOOGILINE KAART 2................................................................................................................. 7 TEHNOLOOGIL

    Kokandus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun