Elizaveta Kuliber 12b Radioaktiivsus, ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron) lagunemist Radioaktiivsuse avastas 1896. aastal prantsuse füüsik Henri Becquerel. Aastal 1897 märkasid Marie ja Pierre Curie, et uraaniühendite aktiivsus säilib ka pärast metallilise uraani eraldamist. Sel meetodil õnnestus neil 1898. a. maagijäätmeist eraldada kaks senitundmatut metalli polooniumi ja raadiumi mille aktiivsus ületas uraani oma tuhandeid kordi. Kolm tähtsamat kiirgusliiki on :
2)lubatud orbiitide (aatomi stats olekutele vastab e tiirlemine kindlatel orb) 3)kiirguse (kui aatom läheb üle,olekust, kiirgab/neelab energiakvandi). Rutherford- katse järeldus kulla aatomite kohta(vaba ruum, neg ja pos). A(ülemin,massiarv)=Z(prooton, 1 1 0 1H)+N(neutron, 0n). 1 e Prooton=vesiniku tuum. Tuumaosakesed ehk nukleonid(pr ja ntr). 1896 avastas Becquerel kiirguse(uraani soolad), Marie ja Pier Curil nim radioaktiivsuseks. Alfa-kiirgus-24He, suhteliselt nõrga läbitungimisvõimega, + laenguga, heeliumi aatomituum Beeta-kiirgus- elektron, suure läbitungimisvõimega, - laenguga, ülikiire Gamma- gamma00, ülisuur sagedus, väike lainepikkusega elektromagnetlained. 83-looduslikult radioakt. M M-4 4 I nihkereedel Z X -----Z-2 Y+ 2He 2 ruutu ettepoole M M
avastas, märgates et valguskindlas pakendis fotoplaadid riknesid, kui nende lähedale asetati kolb uraanisooladega. Pärast, mitmeid katseid sai ta teada, et uraaniühendeist lähtub suure läbitungimisvõimega kiirgus, mis mõjub fotoplaadile nagu valgus- või röntgenikiirtega ja kuna see ei sõltunud välistingimustest, vaid ainult uraani kogusest, luges ta selle uraaniühendite sisemiseks omaduseks-radioaktiivsuseks, see nimi tuleb ladina keelest(radio + activus kiirgustoime.) Tuumaelektrijaamades kasutatakse ära tuumade lõhustumise tagajärjel vabanev energia. Reaktoris luuakse tuumaenergia tootmiseks kontrollitud ahelreaktsioon, kus energia vabaneb soojusena. Seda kuumutatakse ja tekkinud auru abil pannakse tööle elektrienergia tootmiseks kasutatavad turbogeneraatorid.
Selle eest pälvis ta 1903. aastal Nobeli preemia 1896. a märkas ta täiesti juhuslikult, et uraaninitraadi tükike põhjustab musta paberisse mähitud fotoplaadile asetatuna plaadi särituse. Ilmselt kiirgas uraanisool mingeid senitundmatuid kiiri, mis läbisid musta paberi Radioaktiivsus, ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste lagunemist. Lisaks uraanile on veel teisigi radioaktiivseid elemente : toorium, poloonium, raadium, aktiinium ... kokku on praegu 115 keemilist elementi Radioaktiivsus on tuuma-maailma nähtus, kõik nimetatud kiirgused saavad alguse aatomi pisikesest südamikust Osakeste ja kvantide kiirgumine tuumast viitab omakorda sisemisele struktuurile. Kolm eri liiki kiirgus Magnetvälja abil hästi eraldatavad
Neutron: laeng 0, mn = 1839 me, mittestabiilne osake, vaba neutron laguneb prootoniks ja elektroniks.Tuuma laeng on +Ze , kus Z on laenguarv e. järjenumber, mis on võrdne prootonite arvuga tuumas. Neutronite arv tuumas on N. Nukleonide arvu A nimetatakse massiarvuks A = Z + N .Tuumi, mille Z on ühesugune, kuid N erinev, nimetatakse isotoopideks. Vabanevat energiat nimetatakse seoseenergiaks. On olemas isotoope, mis iseenesest muutuvad mõneks teiseks isotoobiks. Nähtust nimetatakse radioaktiivsuseks. Radioaktiivne kiirgus liigid (a, b või y kiirgus). Radioaktiivset lagunemist kirjeldab poolestusaeg: see on aeg, mille jooksul tuumade arv väheneb 2 korda. Tuumade muutumist teisteks tuumadeks nimetatakse tuumareaktsiooniks. . Kuna lagunemisakt toimub väga kiiresti (10-12 s jooksul), siis toimub ka lõhustumiste arvu plahvatuslik kasv. Seda nähtust kutsutakse ahelreaktsiooniks. Sünteesreaktsiooni
1. Prootonite tõukumine teeb suured tuumad ebastabiilseks 2. Tuumas on energiatasemed täitunud järjest 3. Neutroneid on veidi rohkem kui prootoneid Radioaktiivsus aatomi lagunemine laenguga osakesteks ja teiseks aatomiks, mille keemilised omadused on esialgse aatomi omadustest erinevad Radioaktiivsuse tekkimine tuuma stabiilsuse tingimusi rikkudes hakkab tuum iseenesest muutuma stabiilsemaks erladub kiirgus ehk kiired osakesed, mida nim radioaktiivsuseks Radioaktiivsuse liigid(jagatakse läbitungimisvõime järgi) · -kiirgus paber positiivne laeng · kiirgus - alumiinium negatiivne laeng · -kiirgus plii laenguta -radioaktiivsus tekib siis kui tuuma üks madalamaid energiatasemeid on täitmata, kõige lühema lainepikkusega, suurima sageduse ja energiaga ZAX* ZAX + -radioaktiivsus tekib kui neutroneid on märksa rohkem kui prootoneid ja kõrgem
tõmbejõuna. Looduses on 4 vm liiki Tugev aj nõrk on tuumafüüsikas. Nõrk vastastikmõju ilmneb tõukejõuna. Mille tagajärjel ei kuku aatom kokku (al 93 el ei ole nad pysivad, sest tuumad on liiga suured. 4. Radioaktiivsus 3 liiki. Radioaktiivsus, ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron) lagunemist. Tuuma lagunemine võib toimuda kas alfa- või beetalagunemise teel. Esimesel juhul kiirgab tuum alfaosakese (heeliumi aatomi tuuma) ja teisel juhul elektroni. Kui suur aatomituum laguneb suuremateks (enam-vähem võrdseteks) tükkideks, siis nimetatakse seda ka tuumalõhustumiseks. Tuumalõhustumine on radioaktiivne lagunemine kui see toimub spontaanselt. Vastasel juhul on tegemist tuumareaktsiooniga
Radioaktiivsus Radioaktiivsus ehk ehk tuumalagunemine on suure massiga aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron) lagunemist. Radioaktiivse lagunemise käigus muutub sageli üks radioaktiivne element teiseks, mistõttu esinevad "radioaktiivse lagunemise read". Kõik elemendid, mille järjenr on >83 on radioaktiivsed. Radioaktiivsuse avastamine Radioaktiivsuse avastas prantsuse füüsik Antoine Henri Becquerel. 1896. aastal avastas ta, et uraan jätab jälje fotoplaadile
o Reeglina on stabiilses tuumas neutroneid veidi rohkem kui prootoneid. -radioaktiivsus o Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus. o Gammakiirgus koosneb gammakvantidest ehk suure energiaga (üle 100 keV) footonitest. o E = hv (Plancki valem) o Igasugust tuumade võimet iseeneslikult kiirata nimetatakse radioaktiivsuseks. o Ergaststud tuum läheb põhiseisundisse ja kiirgab -kvandi. -lagunemine o Kui tuumas on neutroneid liiga palju, siis tekib -kiirgus. o -osake on elektron o n-> p+ + e- + v Vaba, tuumaga sidumata neutron muutub varem või hiljem (keskmiselt 15 minuti pärast) prootoniks, kusjuures tekib elektron ja veel üks kerge neutraalne osake antineutriino. o See on nn. Neutroni -radioaktiivsus ehk -lagunemine.
tüüpi pooljuhi vahel on üks p-tüüpi pooljuhtmaterjal, siis see transistor kannab nime n,p,n pooljuht. Kiip ehk terviklülitus on pooljuht plaadike, millesse on tehtud imepisikesi transistoreid koos kondensaatorite ja takistitega. Oma mõõdult on ta kuskil 1mm. kasutatakse elektroonikas -autodes, telerites, mobiilides jne. 4. Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste lagunemist.Tuuma lagunemine võib toimuda kas alfa-, beeta- või gammalagunemise teel. Alfa-kiired on heeliumi tuumade voog. Need kiired on väga väikese läbitungivusvõimega. + laenguga. Beeta-kiired on elektronide voog. See kiirgus on negatiivse laenguga. Need kiired võivad läbi tungida mõne mm alumiinium plekist.Gamma-kiired on laenguliselt neutraalsed, kuid väga suure läbitungimisväimega. Mida suurem on elemendi
töötab tunnelmikroskoop. Kvantarvud Enamasti täisarvud, mis kirjeldavad elektronide asukohta aatomis.1)Peakvantarv n = 1,2 ... (elektronkihid) (kaugus tuumast).2)Orbitaalkvantarv l = 0,1,2...n-1 (orbiidi kuju).3)Magnetkvantarv m = 0, +-1; väärtused l ja l vahel (orbiidi asend ruumis).3)spinn = ½ ja ½ (elektroni pöörlemine kas päri või vastupäeva) Radioaktiivsus ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Radioaktiivsuseks nimetatakse ka ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron) lagunemist. Tuuma lagunemine võib toimuda nii alfa- kui ka beetalagunemise teel. Alfalagunemise puhul kiirgab tuum alfaosakese ning beetalagunemise puhul elektroni. Aatomituuma koostis Aatomituumas paiknevad neutraalsed neutronid ning positiivse laenguga prootonid. Isotoobid Mingi keemilise elemendi aatomi tüübid, mis erinevad massiarvu poolest. Massiarvu erinevus tuleneb erinevast neutronite arvust tuumas
põhioleku ja mõne ergastatud oleku energiatasemete vahele. Sellisel moel tekib neeldumisspekter. 24. Millal aatom neelab kvandi ? Kui suur on neelatava/kiiratava kvandi energia ? 25. Missugused on radioaktiivsuse põhiliigid? (kiirgused) Radioaktiivsus, ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron) lagunemist. 26. Mis on alfaosake ? Alfaosake koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist, mis moodustavad heeliumi aatomituuma 42He. Alfaosakese mass on 6,644656 × 1027 kg ehk 3,72738 GeV/c2 ja tema elektrilaeng on 2e. 27. Mis on beetaosake ? Beetaosake ehk osake on suure energiaga elektron või positron, mis tekib beetalagunemise käigus. Beetaosakeste energia beetakiirguses varieerub
Referaat Füüsikas Radioaktiivsus 2011 Sissejuhatus Radioaktiivsed jäätmed ja kasutatud tuumkütus Kasutatud tuumkütus Radioaktiivsus Teatud keemiliste elementide omadus iseeneslikult kiirata elektromagnetkiirgust või suureenergiaga osakesi nimetatakse radioaktiivsuseks (lad. radio + activus - kiirgustoime).Radioaktiivsus on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selleprotsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Radioaktiivsete elementide aatomituumad ei ole stabiilsed. Tuumade lagunemisel muutub aatom mingi teise elemendi aatomiks. Radioaktiivsed elemendid asuvad Mendelejevi tabeli lõpuosas. Radioaktiivsuse avastas 1896. aastalprantsuse füüsik Antoine Becquerel. Radioaktiivne kiirgus koosneb kolmest eri liiki kiirgusest
Õnnetuste puhul tuumaelektrijaamades võivad radioaktiivselt reostuda väga suured alad, nagu näiteks juhtus Tsernobõli tuumaelektrijaamas toimunud õnnetuse tagajärjel. Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka. Tuumaelektrijaamad maailmas. Radioaktiivsus ja selle kahjulikkus Radioaktiivsus, nukliidi võime iseeneslikult muunduda teiseks nukliidiks. Niisugust muundumist nimet. Radioaktiivlagunemiseks ja sellega kaasnevat elementaarosakeste või aatomituumade voogu radioaktiivsuseks. Eristatakse looduslikku radioaktiivsust ja tehis radioaktiivsust(tuumareaktsioonide toimel tekkinud), põhimõttelist erinevust neil ei ole, sest nukliidi omadused ei olene tema tekkimise viisist. Peamised radioaktiivlagunemise liigid on alfa- ja beetalagunemine, spontaanne lõhustumine, prootonradioaktiivsus ja kaheprootoniline radioaktiivsus. Kiirguse mõju elusorganismidele Mistahes kiirguste osakesed või kvandid kannavad edasi energiat,
Termotuumareaktsioon on tuumareaktsioon, kus kergemate tuuma ühinemise tulemusel kõrge temperatuuri ja rõhu juures tekivad raskemad aatomid. 26. Selgita mõistet tuumapomm. Tuumapomm ehk aatompomm on suure plahvatus jõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. 27. Miks on radioaktiivsed isotoobid looduses haruldased? 28. Mida nimetatakse nukleoniks? Nukleon on prootoni ja neutroni ühinenimetus. 29. Mida kujutab endast radioaktiivsus? Radioaktiivsuseks nimetatakse aine võimet iseeneslikult kiirguda. 30. Kirjelda ahelreaktsiooni. Ahelreaktsioon on protsess, millepuhul tuuma lõhustumisel vabanenud neutronid kutsuvad esile uusi lõhustumisi. 31. Selgita mõistet tuumareaktor. Tuumareaktoris toimub juhitud ahelreaktsioon ning hoitakse ära selle kasvamine plahvatuseks. Reaktsiooni ,,rahulikuks" toimumiseks hoitakse ahelreaktsiooni käigus tekkivate neutronite arv kontrolli all ning juhitakse reaktsiooni käigus vabanev energia
fotoplaadid riknesid, kui nende lähedale asetati kolb uraanisooladega. Katsete seeria abil tegi ta kindlaks, et uraaniühendeist lähtub suure läbitungimisvõimega kiirgus, mis mõjub fotoplaadile analoogiliselt valgus või röntgenikiirtega. 22 Radioaktiivsuse avastamine Kuna uraani kiirguse intensiivsus ei sõltunud välistingimustest, vaid üksnes uraani kogusest, luges ta selle uraaniühendite sisemiseks omaduseks radioaktiivsuseks 23 Radioaktiivsuse avastamine Radioaktiivsuse teooria on loodud põhiliselt inglise füüsiku E. Rutherfordi poolt. Heeliumi eraldumine uraani (või raadiumi) kiirgusel viib mõttele aatomituuma lagunemisest. Seega pole ka aatomituum "algosake", vaid koosneb väiksematest elementaarosakestest. 24 tuumareaktsioonid Chadwicki eksperiment, milles berülliumi ja
Prootoni ja neutroni ühisnimetusena kasutatakse mõistet nukleon. Nukleone seob ühtseks tervikuks tuumajõud. See jõud on tingitud tugevast vastasmõjust. Kuna prootonid ja neutronid alluvad tõrjutusprintsiibile, siis on tuum analoogiliselt elektronkattega kihiline. Energiat, mis tuleb tuumale anda selleks, et tuuma lõhkuda üksikuteks nukleonideks, nimetatakse tuuma seoseenergiaks. Seoseenergiat ühe nukleoni kohta nimetatakse eriseoseenergiaks. Radioaktiivsuseks nimetatakse mingit liiki osakeste iseeneslikku kiirgumist tuumadest. Radioaktiivseid materjale leidub kõikjal keskkonnas ning meie keha sisaldab selliseid radioaktiivseid materjale nagu süsinik, kaalium ja poloonium. Kogu elu Maal on arenenud selle kiirguse mõju all. Alates röntgenkiirguse avastamisest üle 100 aasta tagasi oleme leidnud võimalusi kiirguse ja radioaktiivsete materjalide tehislikuks tekitamiseks ja tootmiseks. Niisiis
Stabiilsuse tingimused: 1. Püsiva tuuma suurus on piiratud. 2. Prootonite ja neutronite energiatasemed peavad olema täidetud alates madalaimast e tuum peab olema energeetiliselt põhiseisundis. 3. Reeglina on stabiilses tuumas neutroneid veidi rohkem kui prootoneid. Kui stabiilsus on rikutud, siis tekib protsess, mille käigus tuum muutub stabiilsuse suunas, vabanedes nii üleliigsest energiast. Tulemuseks on kiirgus, mida nim radioaktiivsuseks. Stabiilsuse rikkumised: 1. Tuum pole põhiseisundis vaid on ergastatud, ergastatud olekust põhiseisundisse minnes kiirgab -kvandi. 2. Kui tuumas on liiga palju elektrone, tekib -kiirgus. -osake on elektron. 3. Tuum on liiga suur ning prootonitevahelised elektrostaatilised tõukejõud võtavad võimust, tuum heidab endast tükikese lahti- selleks on heeliumi tuum , seda nimetatakse -osakeseks. · Neutronite paljunemistegur
ÕHURÕHK on õhu rõhk mingis kindlas kohas Maa atmosfääris. ÜLIJUHTIVUS on füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel aine eritakistus muutub nulliks. SISEENERGIA on termodünaamilise süsteemi sisemiste, mikroskoopiliste vabadusastmetega seotud energia. Selle sisse kuuluvad: RADIOAKTIIVSUS ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron) lagunemist. PURUNEMINE on protsess, mille käigus materjali väikesed tükid (puru) eralduvad uuritava objekti küljest tänu löögile või survele (sisemisele rõhule). Näiteks meteoriidi kokkupõrkamine planeedi või mõne muu kosmilise objekti pinnaga põhjustab selle purunemise. Kaevanduses ja geoloogias põhjustab kivimite purunemist kaevanduse või puuraugu seintes kivimi kohal oleva maapinna raskuse poolt tekitatud rõhk.
väike. Kaugemal, kui 5 fermi tuumajõud kaovad. Lähemal kui pool fermi muutuvad tõmbejõud tõukejõuks. Tuumajõud ei olene osakese elektri laengust, st tuumajõud mõjuvad ühe tugevalt kõigile nukleonidele. Tuum koosneb positiivselt laetud prootonitest ja laenguta neutronitest. Tuuma koostisosi nim nukleonideks. Laengu arv Z näitab prootonite arvu tuuma samas ka prootonite arvu ja ka elektronide arvu, tuumalaengut. Massiarv näitab tuuma massi ja prootonite ja neutronite arvu A=Z+N. Radioaktiivsuseks nim tuuma võimet kiirata. -lagunemine tekib, kui tuum on väga suur ja tuumajõud ei jõua seda koos hoida. Tuumast eralduvad 42He- osakesed. On kõige väiksema läbimisvõimega kiirgus. - osake liigub magnetväljas lõunapooluse suunas. -lagunemine: et täita tühja kohta prootonite energia tasemes, muutub neutron prootoniks, lisaks eraldub elektron ja neutraalne osake antineutriino. Tekkinud elektron lahkub tuumast
Nad on suure massi ja kahekordse laenguga, ei liigu väga kiiresti ega suuda isegi paberilehte läbida. Positiivse laenguga, kallutatav elektromagnetväljas. Nahale sattumisel tekib päevitus. -kiirgus on elektromagnetlaine voog, mis levib valguskiirusel. Koosneb elektromagnetvälja kvantidest, millel on väga suur energia. On väga suure läbitungimisvõimega, kiirguse eest kaitseb spetsiaalne varjend (50 cm paksune betoonsein, 10 cm paksune pliikiht). Radioaktiivsuseks nimetatakse mingit liiki osakeste iseeneslikku kiirgumist tuumadest. Mingit liiki radioaktiivsete tuumade arv muutub ajas radioaktiivse lagunemise seaduse kohaselt. Elusorganismis neelduv radioaktiivne kiirgus põhjustab tuumareaktsioone aatomites, millest koosnevad rakkude biomolekulid. Nende reaktsioonide käigus muunduvad normaalsed aatomid antud molekulile sobimatu aine aatomiteks. -kiirguse osakestel on elektrilaeng
nukleonide vahel), siis ülisuurtes aatomituumades ei suuda tuumajõud tuuma enam koos hoida ning tuum võib laguneda. 7. Mida iseloomustab tuumade seoseenergia? Millest sõltub seoseenergia suurus? Seoseenergia näitab, kui suur energia vabaneb, kui üksikutest neutronitest ja prootonitest panna kokku elemendituum, arvutatakse igal tuumal eraldi. Aatomituuma seoseenergia on otseselt seotud tuuma moodustavate nukleonide vahel mõjuva tuumajõuga 8. Millist nähtust nimetatakse radioaktiivsuseks? Millised elemendid omavad radioaktiivseid isotoope? Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Kõik vismutist suurema prootonite arvuga elemendid on radioaktiivsed. 9. Mida kujutab endast alfakiirgus ja millised on selle kiirguse omadused? Alfakiirgus on ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib tuumareaktsioonide tulemusel ja koosneb alfaosakestest
lööklaine – purustused, 3) radioaktiivne kiirgus, mis tapab selle, mis on veel ellu jäänud, 4) radioaktiivne saast – rusud, pinnas, taimestik, veekogud. Kõikide tuumarelvade võimsust mõõdetakse trotüülekvivalendiga kilo või megatonnides. Üks kilotonn on plahvatuse võimsus, mis tekib tuhande tonni tavalise lõhkeaine (trotüüli) plahvatama panemisel. 7) Milles seisneb radioaktiivsus, millised on radioaktiivse kiirguse liigid, kuidas need tekivad? – Radioaktiivsuseks nimetatakse mingit liiki osakeste või elektromagnetkiirguse iseeneslikku kiirgumist aatomituumadest. Radioaktiivse kiirguse liigid on 1) alfa-kiirgus – aatomituumadest lähtuvad heeliumi (He) aatomi tuumad, mida nimetatakse alfa-osadeks. 2) beeta-kiirgus - aatomituumadest lähtuvad kiired elektronid, mis tekivad neutronite muundumisel prootoniteks. 3) gamma-kiirgus – väga suure energiaga elektromagnetvälja kvandid. Alfa ja
tuumajõud tuuma enam koos hoida ning tuum võib laguneda. 7. Mida iseloomustab tuumade seoseenergia? Millest sõltub seoseenergia suurus? Seoseenergia näitab, kui suur energia vabaneb, kui üksikutest neutronitest ja prootonitest panna kokku elemendituum, arvutatakse igal tuumal eraldi. Aatomituuma seoseenergia on otseselt seotud tuuma moodustavate nukleonide vahel mõjuva tuumajõuga 8. Millist nähtust nimetatakse radioaktiivsuseks? Millised elemendid omavad radioaktiivseid isotoope? Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Kõik vismutist suurema prootonite arvuga elemendid on radioaktiivsed. 9. Mida kujutab endast alfakiirgus ja millised on selle kiirguse omadused? Alfakiirgus on ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib tuumareaktsioonide tulemusel ja koosneb alfaosakestest
Varsti pärast Becuereli avastust leidsid abielupaar Marie ja Pierre Curie, et see nähtus, mille nad nimetasid radioktiivsuseks, on omane ka mitmetele teistele keemilistele elementidele (näiteks tooriumile). Radioaktiivsus Radioaktiivsusehk ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron) lagunemist. Radioaktiivse lagunemise käigus muutub sageli üks radioaktiivne element teiseks, mistõttu esinevad "radioaktiivse lagunemise read". Tuntakse kolme radioaktiivse lagunemise rida: Tooriumi rida Uraani rida Aktiiniumi rida Kolm liiki radioaktiivsust Tänu radioaktiivsusele avastasid Marie ja Pierre Curie senitundmatud elemendid polooniumi ja raadiumi.
Radoon, Frantsium, Raadium, Aktiinium, Toorium, Protaktiinium ja Uraan, tühiselt vähe on leitud Neptuuniumi ja Plutoniumi. Ülejäänud radioaktiivseid elemente on saadud tehislikult tuumareaktsioonis. Looduslikud radioaktiivsed elemendid koosnevad tavaliselt 2-3 isotoobist. Radioaktiivsel muundumisel kiirgavad need elemendid a- või b- osakesi, lagunemise lõppsaadus on stabiilne -isotoop (radioaktiivrida). Radioaktiivsuseks nimetatakse keemiliste elementide aatomituumade iseeneslikku lagunemist. Elemendi radioaktiivsust iseloomustatakse poolestusajaga, s.o. aeg mis on vajalik alghetkel võetud arvu kahekordseks vähendamiseks. Erinevate radioaktiivsete elementide poolestusajad on erinevad alates sekundi murdosast küündides miljardite aastateni. (2) Radioaktiivne lagunemine võib toimuda mitmesugust mehhanismide kaudu, olulisim neist on
see ökosüsteemi ja viib selle tasakaalust välja. Radioaktiivsus Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse aatomituuma iseeneslik lagunemine. Aatomituuma püsivus sõltub prootonite ja neutronite omavahelisest suhtest, kusjuures väikestes stabiilsetes aatomites on neid võrdselt ning suurtes on neutroneid natukene rohkem. Aatomituuma püsivust hinnatakse ka tuuma seoseenergia suurusega. Lagunemisega kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste, näiteks neutronite lagunemist. Tuuma lagunemine võib toimuda kas alfa- või beetalagunemise teel. Kui suur aatomituum laguneb suuremateks ehk enam-vähem võrdseteks tükkideks, siis nimetatakse seda ka tuumalõhustumiseks. Tuumalõhustumine on radioaktiivne lagunemine. Muul juhul on tegemist tuumareaktsiooniga. Tuuma lagunemise tulemusena võib tuum jääda ergastatud olekusse, millest väljumiseks kiirgab tuum gammakvandi
Üle 90% tootmisvõimsustest paiknevad arenenud tööstusriikides. Enam kui pooled täna ehitusjärgus olevast 27 jaamast asuvad kiire majanduskasvuga aasia riikides, samuti Kesk- ja Ida-Euroopas. Lääne Euroopas on Soome rajatav Olkiluoto-3 esimene tuumajaam pärast1991. aastat. Radioaktiivsus ja selle kahjulikkus Radioaktiivsus, ehk tuumalagunemine on ebastabiilse aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron) lagunemist. Tuuma lagunemine võib toimuda kas alfa- või beetalagunemise teel. Esimesel juhul kiirgab tuum alfaosakese (heeliumi aatomi tuuma) ja teisel juhul elektroni. Kui suur aatomituum laguneb suuremateks (enam-vähem võrdseteks) tükkideks, siis nimetatakse seda ka tuumalõhustumiseks. Tuumalõhustumine on radioaktiivne lagunemine kui see toimub spontaanselt. Vastasel juhul on tegemist tuumareaktsiooniga.
[3] 2. IONISEERIV KIIRGUS Kõik aineline koosneb aatomitest. Aatomid on kõik sarnase ehitusega: koosnevad tuumast, mille ümber tiirlevad elektronid. Aatomituumad koosnevad prootonitest ja neutronitest ning üldjuhul on väga püsivad. Kuid mõnedel aatomituumadel on omane iseeneslikult laguneda. Selle lagunemise käigus tekivad uued tuumad ning vabanevad suure energiaga osakesed ja elektromagnetkiline kiirgusgammakvandid. Aatomituumade võimet iseeneslikult laguneda nimetatakse radioaktiivsuseks ja selliseid tuumi radionukliidideks. Vabanenud osakesed ja gammakvandid on võimelised ioniseerima ümbritsevat ainet. Seepärast nimetatakse vabanenud osakeste ja gammakvantide voogu ioniseerivaks kiirguseks. [3] 3. KIIRGUSE LIIGID 3.1 Alfakiirgus () Moodustavad positiivse laenguga heeliumi tuumad, mis eralduvad suuremast ebastabiilsest tuumast. Alfa-osake on suhteliselt massiivne osake, kuid tema levikaugus õhus on väike (1-2 cm) ja
Mass on ligilähedale võrdne prootoni seisumassiga ehk 1 aatommassi ühik. prooton positiivse laenguga tuuma osake. Seisumass on umbes 1 aatommassi ühik. massiarv nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv tuumas. isotoop isotoobid on elemendid, kus on prootoneid tuumas sama palju, kuid neutronite arv on erinev. radioaktiivsus - on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron) lagunemist. poolestusaeg aeg, mille jooksul laguneb pool radioaktiivsest ainest. seosenergia energia, mis tuleks kulutada, et lagundada aatomi tuum nukleonideks. massidefekt nukleonide seisumasside ja aatomi tuuma seisumassi erinevus. tuumareaktsioonid - tuumade muundumised, mis toimuvad tuumade vastastikmõjus elementaarosakeste või teiste tuumadega. Kosmoloogia Päike - on meie planeedile lähim täht
kus M t - tuuma (seisu)mass, m p - prootonimass, m n - neutroni mass, Z - laenguarv, N - neutronite arv. 3 Vahet M = Z m p + N m n - M t nimetatakse massidefektiks. See on osakeste liitumisel kaotsiläinud potensiaalse energia mass. E = E s = M c 2 = ( Z m p + N m n - M t ) u 931,5 M eV Aatomituumade iseeneselikku muundumist nimetatakse looduslikuks radioaktiivsuseks. 1896.a. avastati Henry Becquereli laboratooriumis, et uraanisoolad kiirgavad senitundmatuid kiiri. Marie Curie ja Pierre Curie poolt avastati kaks uut radioaktiivset elementi - Ra ja Po. Peale seda avastati veel radioaktiivsed elemendid Th, Ac ning hulgaliselt nende elementide radioaktiivseid isotoope. Radioaktiivnne kiirgus koosneb kolme eri liiki kiirtest: - kiirgus kujutab enesest heeliumi aatomi tuumade voogu, see kaldub magnetväljas kui positiivselt laetud osakesed
Mullikambri täidisvedelikuna on hea kasutada vesinikku, kuna seal tekivad eriti teravad ja selged jäljed (veel propaan, ksenoon vedelikega). 4. Loodusliku radioaktiivsuse avastamine- H. A Becqurel avastas radioaktiivsuse leides, et uraanimaak rikub oma kiirgusega kassetis oleva fotopildi. Uraanimaagi kiirgus on pidev ning muud välismõjud ei mõjuta seda kiirgust. Uraani kiirgust hakati nimetama radioaktiivsuseks. 1919 paigutas radioaktiivsuse kiirguse magnetvälja.(joonis). Gammakiirgus lähtub aatomituumast nii nagu aatomid paiknevad(prootonid ja neutronid) tuumas kihtidena. Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetilline kiirgus. Gammakiirgus koosneb gammakvantidest ehk suure energiaga footonitest. Gammakiirgus tekib tuumaprotsessides mõne teist tüüpi radioaktiivse kiirguse teisese kiirgusena ning elementaarosakeste annihileerumisel.
Mida suurem on tuuma seoseenergia, seda stabiilsem ta on. Energiat mõõdetakse elektronvoltides (eV). 1eV = 1,610-19 J Isotoopide kohta võid täiendavalt lugeda: http://et.wikipedia.org/wiki/Isotoop Aatomituuma kohta võid täiendavalt lugeda: http://et.wikipedia.org/wiki/Aatomituum 8. teema radioaktiivsus Radioaktiivsus Teatud keemiliste elementide omadus iseeneslikult kiirata elektromagnetkiirgust või suure energiaga osakesi nimetatakse radioaktiivsuseks (lad. radio+activus - kiirgustoime). Radioaktiivsus on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Radioaktiivsete elementide aatomituumad ei ole stabiilsed. Tuumade lagunemisel muutub aatom mingi teise elemendi aatomiks. Radioaktiivsed elemendid asuvad Mendelejevi tabeli lõpuosas. Radioaktiivsuse avastas 1896. aastal prantsuse füüsik Antoine Becquerel. Radioaktiivne kiirgus koosneb kolmest eri liiki kiirgusest
neutronite arvust aatomituumast. Isotoope määratletakse elemendi nimega, millele järgneb sidekriips ja nukleonide (prootonite pluss neutronite) arvuga aatomituumas (näiteks raud-57, uraan-238, heelium-3). Sümbolkujul lisatakse elemendi keemilise sümboli ette ülaindeksina nukleonide arv (näiteks 57Fe, 238U, 3He). Radioaktiivsus Radioaktiivsus on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron) lagunemist. Poolestusaeg Poolestusaeg on aine lagunemise (eeskätt radioaktiivse, kuid ka keemilise lagunemise) kiirust iseloomustav suurus. See näitab, kui pika ajavahemiku möödumisel muutub aine kogus poole väiksemaks. Mida suurem on poolestusaeg, seda kauem aine säilib. Stabiilsete isotoopide poolestusaeg radioaktiivsel lagunemisel loetakse lõpmata suureks.
radioaktiivsuse selle eest pälvis ta 1903. aastal koos Marie ja Pierre Curie'ga Nobeli preemia. Tema järgi on nimetatud bekrell ühik radioaktiivse preparaadi aktiivsuse mõõtmiseks. Becquerel huvitus fluorestsentsist. Pärast röntgenkiirguse avastamist uuris ta, kas fluorestseerivad uraanikristallid kiirgavad ka röntgenkiiri. Tema hüpotees leidis kinnitust ning hiljem avastas ta, et kristallid kiirgavad ka ise. Seda nähtust hakatigi kutsuma radioaktiivsuseks. Pierre Curie (15. mai 1859 19. aprill 1906) oli prantsuse füüsik, Nobeli füüsikaauhinna laureaat 1903. Ta avastas koos abikaasa Marie Curie'ga raadiumi ja polooniumi. Pärast Pierre Curie surma jätkas Marie Curie nende ühistööd, millel oli põhjapanev tähtsus aatomifüüsika kujunemises. Puhta raadiumi eraldamise eest sai Marie Curie 1911 Nobeli keemiaauhinna. Nad töötasid koos väga viletsas laboratooriumis. Nad uurisid radioaktiivseid materjale, eriti
Esiteks uuris ta elektrivoolu, mida uraanist lähtuv kiirgus tekitas, kasutades selleks seadmeid, mille kunagi oli leiutanud tema mees koos oma vennaga. Kuna vool oli väga nõrk, täiustas Pierre katseriistu. [1, 2] 9 Siis otsustas naine uurida kõiki tuntud keemilisi elemente, et teada saada, kas mõni neist veel kiirgab. Erilise kiirgamise nimetas naine „radioaktiivsuseks“ ning leidis, et lisaks uraanile on ka toorium radioaktiivne. Marie katsetas kõiki aineid, mis talle kätte sattusid, sealhulgas ka mineraale. Hüpoteesi kohaselt on mineraalid, mis ei sisalda radioaktiivseid aineid, inaktiivsed, ning teised, mis sisaldavad tooriumi või uraani, aktiivsed. Kui aga naine hakkas mõõtma nende aktiivsete mineraalide kiirgust ja üllatus, et radioaktiivsus ilmneb palju tugevamini, kui võiks järeldada uraani või
Miks püsib tuum koos? Tuumajõud, mis mõjub prootonite ja neutronite vahel ühtviisi tõmbuvalt kutsutakse ka tugevaks vastastikmõjuks. Selline tuum püsib koos tänu tuumajõule. 17. Millal on tuum stabiilne? (Millised tingimused peavad olema täidetud?) Üldiselt saab tuuma stabiilseks pidada kui selle energia on minimaalne, prootonite ja neutronite energiatasemed peavad olema täidetud võrdses koguses. 18. Mida nimetatakse radioaktiivsuseks? Radioaktiivsus on tuuma stabiliseerumise käigus tekkinud eralduvad kiired osakesed. 19. Millal on tegemist -radioaktiivsusega? Gamma radioaktiivsusega on tegu kui ergastatud tuum läheb põhiseisundisse ja kiirgab gamma-kvandi. Tegu on kõige ohtlikuma kiirgusega. 20. Milles seisneb -lagunemine? Milles seisneb -lagunemine? Beetalagunemine on neutroni muutumine prootoniks või vastupidi, mille käigus kiirgub beetaosakesi
Kõik aineline koosneb aatomitest. Aatomid on kõik sarnase ehitusega: koosnevad tuumast, mille ümber tiirlevad elektronid. Aatomituumad koosnevad prootonitest ja neutronitest ning üldjuhul on väga püsivad. Kuid mõnedel aatomituumadel on omane iseeneslikult laguneda. Selle lagunemise käigus tekivad uued tuumad ning vabanevad suure energiaga osakesed ja elektromagnetkiline kiirgus gammakvandid. Aatomituumade võimet iseeneslikult laguneda nimetatakse radioaktiivsuseks ja selliseid tuumi radionukliidideks. Vabanenud osakesed ja gammakvandid on võimelised ioniseerima ümbritsevat ainet. Seepärast nimetatakse vabanenud osakeste ja gammakvantide voogu ioniseerivaks kiirguseks. [] LIIGID Enamus levinud kiirguste liigid on pärit radioaktiivsetest materjalidest, kuid teatud liiki kiirgused tekitatakse ka muul viisil kõige tuntumaks on näiteks röntgenkiired. [] Alfakiirgus ()
Ja vastupidi, kui neutron väljastab elektroni, saame prootoni. Prooton ja neutron on elementaarosakesed, kusjuures prooton on ka vesiniku aatomi tuumaks. Vaba neutroni eluiga on 15,3 minutit. Seetõttu ei ole looduses vabu neutroneid, kuid neid saab tuumareaktsioonidega. Massiarv on prootonite ja neutronite koguarv A = Z + N . Isotoobid on ühe ja sama elemendi teisendid, millel on erinev neutronite arv, st ka erinev massiarv. Laeng Z on sama, st järjekorranumber Mendelejevi tabelis sama. Radioaktiivsuseks nimetatakse mingit liiki osakeste iseeneslikku kiirgumist tuumadest. Kui tuumast lahkuvad -osakesed ehk heeliumi aatomi tuumad, mis sisaldavad kahte prootonit ja kahte neutronit, siis on tegemist -radioaktiivsusega. Kaasneb alati ka -kiirgus. Kui tuumast väljub kiirete elektronide voog ( v 0,99c ), siis on tegemist -radioaktiivsusega, kusjuures tuumas muundub üks neutron prootoniks. -kiirgus on seni kõige lühilainelisem ja kõige läbitungivam kiirgus.
kaasneb elementaarosakeste, teiste aatomite tuumade või footonite kiirgamine. Tuntakse 288 stabiilset isotoopi ja ~7500 radionukliidi. Stabiilsetes kergemates tuumades on prootonite ja neutronite suhe ~1, raskemates ~ 1:1,5. · Radioaktiivsus, ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron) lagunemist. · Tuuma lagunemise tulemusena võib tuum jääda ergastatud olekusse, millest väljumiseks kiirgab tuum gammakvandi. Seega kaasneb tuumalagunemisele lisaks alfa- ja beetakiirgusele ka gammakiirgus. · Aatomid on keerukad süsteemid, mis koosnevad paljudest suhteliselt iseisvatest alaosadest. · Elektronkatte püsivus-ebapüsivus on klassikalise keemia uurimisobjekt, · kuid ka
Ringliikumisel on keskpunkt kehast väljas (Maa liikumine ümber Päikese). Püsimagneti ümber on alati magnetväli. Püsimagneti magnetväli on tema osakeste omamagnetväljade summa. Eristatakse püsimagneti põhja- ja lõunapoolust (N ja S). Püsimagneti erinimelised poolused tõmbuvad, samanimelised tõukuvad. Radioaktiivne kiirgus tekib aatomituumade lagunemisel. Seda jaotatakse kolmeks liigiks: , ja kiirguseks. Neist ainult kiirgus on elektromagnetiline kiirgus. Radioaktiivsuseks nimetatakse isotoopide omadust muutuda iseenesest mõneks teiseks isotoobiks. Raskusjõud on jõud, millega Maa tõmbab enda poole temal asuvaid kehi. Seda nähtust nimetatakse gravitatsiooniks. Raskusjõu suurus leitakse valemist F =mg . Raskusjõud on vektor, mis on alati suunatud Maa keskpunkti poole.
Ebastabiilsed isotoobid püüdlevad stabiilsuse poole ja lagunevad aja jooksul mõneks stabiilsemaks elemendiks. Looduses esinevad elemendid enamasti isotoopide segudena. Tehislikult on tuumareaktsioonide abil saadud peaaegu kõikide elementide isotoope 8.Radioaktiivsus Radioaktiivne element, Radioaktiivsus, ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron) lagunemist. Kõik vismutist suurema prootonite arvuga elemendid on radioaktiivsed. Radioaktiivse lagunemise käigus muutub sageli üks radioaktiivne element teiseks, mistõttu esinevad "radioaktiivse lagunemise read". Tuntakse kolme radioaktivse lagunemise rida: 9. poolestusaeg Poolestusaeg on aine lagunemise (eeskätt radioaktiivse, kuid ka keemilise lagunemise) kiirust iseloomustav suurus
Tuumajõud mõjuvad ainult hadronite (kvarkidest koosnevate osakeste) vahel. Tuumajõud on laengust sõltumatu. Ta mõjub ühtviisi nii neutronite kui prootonite vahel. Tuumajõud sõltub sellest kas nukleonide spinn on paralleelne või antiparalleelne. Radioaktiivsus, ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron) lagunemist. Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. Tuumareaktsioon võib olla eksotermiline reaktsioon või endotermiline reaktsioon. Eksotermilise reaktsiooni puhul vabaneb energia reaktsiooni tulemusena tekkinud tuumade ja osakeste kineetilise energiana (soojusena).
levimist. Footonit iseloomustab tema energia: E = h = m c2, kus h on Plancki konstant (6,626 10–34 J.s), kiirguslaine sagedus, s-1, m on sellele lainele vastav mass ja c on valguse kiirus (2,998 108 m/s). Elementide tuumade koostis on erinev, mõned tuumad on ebastabiilsed, need on nn. radioisotoobid. Ebastbiilsed tuumad emiteerivad pidevalt kiirgust ja massi, sellist nähtust kutsutakse radioaktiivsuseks. Looduslikud radioisotoobid emiteerivad , ja kiirgust. osakesed koosnevad kahest prootonist ja kahest neutronist; osakesed on elektronid. 2. Tuumavõrrandid ja radioisotoobi pooliga Radioaktiivseid protsesse kirjeldatakse tuumavõrranditega. Need võrrandid koostatakse nii, et isotoopide massiarvud (ülaindeksid) ja aatomnumbrid (alaindeksid) on võrdsed mõlemil võrrandi poolel: U92 4 He2 + 234Th90 , 238
Ja vastupidi, kui neutron väljastab elektroni, saame prootoni. Prooton ja neutron on elementaarosakesed, kusjuures prooton on ka vesiniku aatomi tuumaks. Vaba neutroni eluiga on 15,3 minutit. Seetõttu ei ole looduses vabu neutroneid, kuid neid saab tuumareaktsioonidega. Massiarv on prootonite ja neutronite koguarv A = Z + N . Isotoobid on ühe ja sama elemendi teisendid, millel on erinev neutronite arv, st ka erinev massiarv. Laeng Z on sama, st järjekorranumber Mendelejevi tabelis sama. Radioaktiivsuseks nimetatakse mingit liiki osakeste iseeneslikku kiirgumist tuumadest. Kui tuumast lahkuvad -osakesed ehk heeliumi aatomi tuumad, mis sisaldavad kahte prootonit ja kahte neutronit, siis on tegemist -radioaktiivsusega. Kaasneb alati ka -kiirgus. Kui tuumast väljub kiirete elektronide voog ( v 0,99c ), siis on tegemist -radioaktiivsusega, kusjuures tuumas muundub üks neutron prootoniks. -kiirgus on seni kõige lühilainelisem ja kõige läbitungivam kiirgus.
Radoon on inertne gaas ja see omadus on üldse väg oluline maalähedase kihi ioniseerimisel. Isotoop - Erineb põhiaatomist neutronite arvu poolest tuumas ja seega ka massiarvu poolest. Elektrostaatilise tõukumise tõttu mõjub tuumas asuvate prootonite vahel tõukejoud. Tuuma stabiilsuse tagavad (tuuma hoiavad koos) neutronid. Kuni laenguarvuni Z = 25. Ebapüsivate aatomituumadega elemendid lagunevad, tuumade lagunemist nimetatakse Tegijapoiss 2010 radioaktiivsuseks. Aatomituumade radioaktiivsel lagunemisel kiirgub mitmesuguseid osakesi ja eraldub energiat. Looduses on kolm radioaktiivse lagunemise rida ehk lihtsalt radioaktiivset rida: 1) aktiiniumirida, 2) tooriumirida, 3) uraanirida. Nende ridade lõpp-produktideks on plii isotoobid, vahepealseteks produktideks aga kolm raadiumi (Ra) isotoopi ja seejärel kolm radooni (Rn) isotoopi: aktinoon, toroon ja radoon. Radoon on peamine alfa osakeste kiirgaja õhus
või footonite kiirgamine. Tuntakse 288 stabiilset isotoopi ja ~7500 radionukliidi. Stabiilsetes kergemates tuumades on prootonite ja neutronite suhe ~1, raskemates ~ 1:1,5. 182 Radioaktiivsus, ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron) lagunemist. 183 Tuuma lagunemise tulemusena võib tuum jääda ergastatud olekusse, millest väljumiseks kiirgab tuum gammakvandi. Seega kaasneb tuumalagunemisele lisaks alfa- ja beetakiirgusele ka gammakiirgus. 184 Kiirgusmehhanisme neutron prooton + elektron
Kiirgusdoosi mõistega iseloomustatakse igat liiki ioniseeriva kiirguse toimet ainele. Inimesele on suurim ohutu kiirgusdoos 0,05 greid aastas. Kiirgusdoos üle 2 grei aastas põhjustab kiirgustõbe ja doosid 7-8 või rohkem greid aastas lõppevad peaaegu alati surmaga. Kiirguse liigid: kiirgus kiirgus kiirgus Radioaktiivsus, ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron) lagunemist. Tuuma lagunemine võib toimuda kas alfa- või beetalagunemise teel. Esimesel juhul kiirgab tuum alfaosakese (heeliumi aatomi tuuma) ja teisel juhul elektroni. Kui suur aatomituum laguneb suuremateks (enam-vähem võrdseteks) tükkideks, siis nimetatakse seda ka tuumalõhustumiseks. Tuumalõhustumine on radioaktiivne lagunemine kui see toimub spontaanselt. Vastasel juhul on tegemist tuumareaktsiooniga.
Massidefektile vastav energia (seoseenergia) vabaneb tuuma "kokkupanekul" üksikutest nukleonidest. Tuuma eriseoseenergiaks nimetatakse seoseenergiat ühe nukleoni kohta. Suurim eriseoseenergia on keskmise massiga tuumadel (massiarvuga 50 kuni 100). Seetõttu on energeetiliselt kasulikke tuumareaktsioone kahte liiki: a) raskete tuumade lõhustumine (nn. "harilik" tuumareaktsioon) ja b) kergete tuumade süntees (termotuumareaktsioon). Radioaktiivsuseks nimetatakse mingit liiki osakeste iseeneslikku kiirgumist tuumadest. Radioaktiivsuse põhiliikideks on -kiirgus (koosneb heeliumi tuumadest), -kiirgus (koosneb kiiretest elektronidest) ja -kiirgus (koosneb ülisuure energiaga elektromagnetkvantidest). Radioaktiivse lagunemise seadus: N = N0 exp (-p t) = N = N0 exp (-t/) = N = N0 2-t/T, kus N0 on radioaktiivsete tuumade esialgne arv (ajahetkel t = 0), N - tuumade arv hetkel t, p vaadeldava
Massidefektile vastav energia (seoseenergia) vabaneb tuuma "kokkupanekul" üksikutest nukleonidest. Tuuma eriseoseenergiaks nimetatakse seoseenergiat ühe nukleoni kohta. Suurim eriseoseenergia on keskmise massiga tuumadel (massiarvuga 50 kuni 100). Seetõttu on energeetiliselt kasulikke tuumareaktsioone kahte liiki: a) raskete tuumade lõhustumine (nn. "harilik" tuumareaktsioon) ja b) kergete tuumade süntees (termotuumareaktsioon). Radioaktiivsuseks nimetatakse mingit liiki osakeste iseeneslikku kiirgumist tuumadest. Radioaktiivsuse põhiliikideks on -kiirgus (koosneb heeliumi tuumadest), -kiirgus (koosneb kiiretest elektronidest) ja -kiirgus (koosneb ülisuure energiaga elektromagnetkvantidest). Radioaktiivse lagunemise seadus: N = N0 exp (-p t) = N = N0 exp (-t/) = N = N0 2-t/T, kus N0 on radioaktiivsete tuumade esialgne arv (ajahetkel t = 0), N - tuumade arv hetkel t, p vaadeldava
annaabi.ee 
