Elektrivoolu võimsus on 1 vatt, kui elektrivoolu töö 1 sekundis on võrdne 1 džauliga. üks volt tekitab juhis voolu tugevusega üks amper. Juhi takistus R oleneb juhi mõõtmetest ja ainest, Nimivõimsuseks nimetatakse seadme maksimaalset võimsust, mida seade võib arendada pikaajalise millest juht on valmistatud: R = p I/S Kus p on aine eritakistus, I juhi pikkus ja S juhi ristlõike pindala. töötamise jooksul. Valem: N=A/t. Üks kilovatt-tund on energia, mida tarbib (või toodab) ühtlaselt JADAÜHENDUS: Jadamisi ühendatud vooluringis on voolutugevus kõikjal üjesugune I = I1 = I2 = ...In. võimsusel üks kilovatt töötav seade ühe tunni jooksul. OHMI seadus KOGU vooluringi kohta: Jadamisis ühendatud vooluringi kogutakistus on võrdne kõikide vooluringi ühendatud juhtide summaga Elektromotoorjõud. Valem. Vooluallikas On seade, mis muundab mitteelektrilist energiat R = R1 + R2 + ...Rn
Pinge efektiivväärtuse tuleb sellele vastavalt . Selle pinge väärtusega võime teha kõiki vahelduvvoolu energiaga seotud arvutusi nagu alalisvoolu korralgi. Ka vahelduvvoolu voltmeeter ja ampermeeter näitavad pinge ja voolutugevuse efektiivväärtusi. Vahelduvvoolu seadme võimsus arvutatakse valemist . Elektrienergia tarbimisel huvitab meid kasutatud energiahulk. Just seda mõõdabki elektriarvesti (rahvasuus nimetatakse voolumõõtjaks). Arvestusühikuks on seejuures kilovatt-tund (kW*h). 1 kilovatt-tund on energiahulk, mille kasutab 1kW võimusega elektririist 1 tunni jooksul. 1 kilovatt-tund võrdub 3,6 miljoni dzauliga. Korteri elektrijuhtmestik on ehitatud nii, et kõik kasutatavad elektririistad on omavahel rööpühenduses. Sellega on efektiivpinge kõigil riistadel 220 V ja riistu läbivad voolud liituvad sisendjuhtmes. Kui voolutugevus selles juhtmes liiga suureks läheb, eraldub
Seejärel töötleb riik nafta ümber erinevateks kütusteks ja ekspordib teistesse riikidesse. Hetkel toodetakse Saksamaal enamus elektrist tuumaelektrijaamades, kuid aastaks 2021 on otsustatud kõik Saksamaal töötavad tuumaelektrijaamad sulgeda ja sealt tulenev energiapuudujääk asendada rohelise energia näol. Aastaks 2050 on võetud eesmärk tõsta taastuvenergia osakaal energiamajanduses 50% peale. 2004. aasta seisuga toodeti Saksamaal kokku 566,9 miljardit kilovatt-tundi elektrit, millest eksporditi 50,8 miljardit kWh. Järelikult jäi Saksamaale 516,1 miljardit kWh elektrit, kui energiavarusid mitte arvestada, siis oleks võimalik inimese kohta kasutada 6312,56 kilovatt-tundi elektrit. Mida suurem on elektrienergiatoodang inimese kohta seda arenenum on riik. Saksamaa on väga arenenud riik ja kui eelnimetatud rohelise energia plaan ellu viiakse, siis sealset energiamajandust enam eriti tõhusamaks ei saa muuta. Lisaks
Tehtav töö ja vabanev soojushulk on võrdsed. Juhis tehtav töö saame avaldada kujul A= I U t. Elektrimootori korral ei lähe elektrivoolu töö enam tervenisti soojuseks. Elektrienergia arvel tehakse siis ka mehaanilist tööd. Elektriseadme võimsus: võimsus-ajaühikus tehtav töö (N). , elektriline võimsus on voolutugevuse ja pinge korrutis. Võimsuse ühikuks on vatt (1W). Elektrivoolu töö või elektrienergia mõõtmisel eelistatakse mõõtühikuna dzaulile ühte kilovatt- tundi. See on energia, mis ühe tunni jooksul eraldub seadmes võimsusega üks kilovatt. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta Kõrvaljõud: vooluringis tagab laengu ringkäigu vooluallikas. Vooluallikaks nimetatakse seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Vooluallikas toimivaid jõude nim. nende mitteelektrilise päritolu tõttu kõrvaljõududeks. Kõrvaljõud panevad lõppkokkuvõttes laengu liikuma kogu vooluringis.
q laeng 16.Vooluallika tühijooks/lühis Takistus I = 0 tühijooks. Vooluallikat ei kasutata R0 ja kuna r on tavaliselt väike(alla 1oomi), siis voolutugevus on väga suur. 17.Elektromotoorjõud Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge, mida vooluallikas üldse suudab tekitada, seega, pinget mõõdetakse voltides 18.kW/h? Elektrivoolu võimsust, sest et kilovatt-tund (1 kW/h) on ühe tunni jooksul teisteks energialiikideks muunduv elektrienergia seadmes, mis parajasti arendab võimsust üks kilovatt: 1 kW/h = 3 600 000 J.
toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t, el.välja tööd laengukandjate suunatud liikumise tagamisel nimet. El.voolu tööks, kütteseadmes või el.lambis on voolu töö ainsaks tulemuseks soojuse eraldumine. (A=IUt) el.mootori korral tehakse el.enegia arvel mehaanilist tööd(IUt=Am+I ruut t) elektriline võimsus on voolutugevuse ja pinge korrutis(N=A/t=IU)trafo-pinge tõstmiseks, kilovatt-tund-energia, mis ühe tunni jooksul eraldub seadmes võimsusega 1 kilovatt, A=Nt (1kw*h=10(3)w*3600s=3,6*10(6)J, vooluallikaks nimet. Seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat el.energiaks,vooluallikas rakenduvad mitteelektrilised jõud e. kõrvaljõud, Emj(v). Näitab kõrvaljõudude tööd positiivse ühiklaengu ühekordsel läbiviimisel kogu vooluringist. emj. on suurim pinge, mida antud vooluallikas on üldse suuteline tekitama,
Ülijuhtivas olekus aine eritakistus on praktiliselt null. Ülijuhtivus on võimalik vaid allpool kriitilist temperatuuri. Elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on (Q) on võrdeline voolutugevuse (l) ruuduga, juhi takistusega (R) ja voolu kestusega (t): Q=I(ruudus) R t (Joule'i-Lenzi seadus). Juhis tehtav töö on võrdeline voolutugevusega (I), pingega (U) ja voolu kestusega (t): A= I U t. Elektriseadme võimsuse saab esitada voolutugevuse ja pinge korrutisena: N= I U. Üks kilovatt-tund (1kW*h) on energia, mis ühe tunni jooksul eraldub seadmes võimsusega üks kilovatt. Vooluallikaks nim. Seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektirienergiaks. Vooluallikas rakenduvad mitteelektrtilised jõud ehk kõrvaljõud. Elektromotoorjõud (emj.) näitab kõrvaljõudude tööd positiivse ühiklaengu ühekordsel läbiviimisel kogu vooluringist. Emj. On suurim pinge, mida antud vooluallikas on üldse suuteline tekitama
voolutugevuse I ruuduga, juhi takistuse R ja voolu kestvusega t. Elektrivoolu võimsus · Elektrivoolu võimsus on voolutugevuse ja pinge korrutis · Elektrivoolu töö- elektrivälja tööd lanegukandjate suunatud liikumise tagamisel nimetatakse elektrivoolu tööks · Võimsuse ühikuks on 1 vatt(1W). Juhis eraldub võimsus üks vatt, kui elektriväli teeb tööd juhis 1 sek jooksul 1J tööd. · Üks kilovatt-tund on energia, mis ühe tunni jooksul eraldub seadmes võmusesega üks kilovatt Ohmi seadus kogu vooluringi kohta Mis on vooluallikas? - vooluallikaks nimetatakse seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks Mis on kõrvaljõud? - Vooluallikas toimivaid jõude nimetatakse nende mitteelektrilise päritolu tõttu kõrvaljõududeks Elektromootorjõud- maksimaalne pinge, mida antud vooluallikas üldse suudab tekitada
9. Millistes uhikutes moodetakse voimsust? Kuidas on see uhik seotud teiste tuntud uhikutega? Võimsust mõõdetakse vattides(W) ja kilovattides(kW). P=A/t, P=U×I, W=V×A, W=J/s 10. Millist fuusikalist suurust moodetakse kilovatt-tundides? Kuidas on see uhik seotud vastava suuruse pohiuhikuga? Kilovatt-tundides mõõdetakse elektrivoolu võimsust. 1kW*h=1000W*3600s=3600000J=3.6*10 astmes 6 J
põhjustatud toereaktsioonid. Süsteemi sisejõud on süsteemi kuuluvate kehade vaheline kontaktjõud, aga ka mõttelise lõikega kehast eraldatud osade vaheline jõud. Newtoni II seadus SI-süsteemis on jõu ühikuks njuuton (N). 1 N on jõud, mis tekitab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2. Antud ühik on otseselt tuletatav Newtoni II seadusest: F= ma (Jõud = mass korda kiirendus) Millega jõudu mõõdetakse? Jõudu mõõdetakse ühikutes: Amper, kilovatt, njuuton, düün, kilopond, naeljõud, sthene, kip. Need ühikud iseloomustavad mootorsõiduki võimekust ja elektriliste seadmete võimekust. Illustreerivad pildid Allikad http:// ekool.tktk.ee/failid/E/objekt/11/teh_meh_pohialus ed/jud.html http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B5ud Tänan tähelepanu eest!
diiselkütusega. Mootori litraaz- kõikide silindrite töömahtude summa liitrites.1L=1000cm3. Arvutusvalem: mootori litraaz = S*L*N, kus S on põhjapindala, N on silindrite arv ja L on kolvikäik. Jõu(põõrde)moment- jõu ja selle rakendusõla korrutis. Võimsus- ajaühikus tehtud töö.Jaguneb: effektiivvõimsus ja indikaatorvõimsus. Indik.v- 100%, ef.v- 70%.Indikaator võimsus silindri sees töötaktil(arvutuslik), effektiivvõimsus mõõdetuna hoorattalt. Võimsusühikud on hobujõud ja kilovatt. 1hj = u. 0,75 kw. *1 hobujõud on võimsus kui tehakse tööd 75kg-i liigutamisel 1m. kõrgusele 1s. jooksul.
1. Kodus olevad elektritarvitid on kohtkindlad (nt laelamp, pliit), mis asuvad samas kohas ning nende ümberpaigutamine nõuab juhtmete lahtiühendamist ja teisaldatavad (nt tolmuimeja, kohvimasin), mida saab ühendusjuhtme otsas oleva pistiku abil ühendada suvalise pistikupesa ehk seinakontaktiga. 2. Pistikupesas on vähemalt kaks klemmi. Kumbki klemm on elektrijaotusvõrgu kaudu ühendatud vooluallika eri poolustega. Iga vooluallika ehk generaatori üks poolus on elektrijaamas ühendatud Maaga. 3. Kui voolutugevus ületab selle väärtuse, võivad juhtmed kuumeneda nii kõrge temperatuurini, et neid kattev isolatsioonikiht sütib. Järsk voolutugevuse kasv võib olla tingitud lühise tekkest. 4. Lühiseks nimetatakse vooluringi mingi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Lühise korral on vooluallikaga ühendatud juhtide kogutakistus võrdne ainult ühendusjuhtme...
õlivabrikutele. Peenpõlevkivi kasutatakse elektrijaamade kütteks. Kaevisest eraldatud paas ehk aheraine, mida on ligikaudu 40%, sobib ehituskillustiku valmistamiseks. Kuna seda on rohkem kui vajatakse, siis kuhjatakse ülejääk puistangutesse, millest on rikastusvabrikute juurde kuhjunud suured aheraine mäed (terrikoonikud). 1998-1999. aastatel stabiliseerus põlevkivi aastatoodang 10-11 milj tonni tasemele. Sellest 7/8 tarbitakse elektrienergia tootmiseks. Elektrijaamas kulub ühe kilovatt-tunni energia tootmiseks ligikaudu 1,5 kg põlevkivi ja ühe kilovatt-tunni elektri maksumus võrdub ligikaudu 4 kilogrammi põlevkivi hinnaga. Põlevkivi kasutamine õli utmiseks on kujunenud episoodiliseks, sest see sõltub hinnast õliturul. Ühe tonni õli tootmiseks kulub 6 tonni põlevkivi ja selle maksumus on võrdne 10 tonni põlevkivi hinnaga. Põlevkivi kaevandamise poolt mõjutatud ala moodustab üle 1% Eesti maismaapindalast, mis võrreldes teiste maailma riikidega on
R=elektritakistus (1)). Mõõdetakse kaudsel teel, kasutades voltmeetrit, ampermeetrit ja kella. Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis on võrdne elektrivoolu tööga ajaühikus ning arvuliselt võrdne pinge ja voolutugevuse korrutisega (N=UI, N=I²R, N=U²/R, kus N=elektrivoolu võimsus (1W)). Mõõdetakse kaudselt voltmeetri ja ampermeetri ning otseselt vattmeetriga. Elektrienergia tarbimises ja müügis kasutatakse voolu töö mõõtmiseks ühikut 1 kilovatt-tund (1 kW * h=1 000 W * 3600 s=3 600 000 J=3,6 * 10²'³ J), mis on mugav, kuna arvestades kasutatavate elektritarvitite nimivõimsust on lihtne planeerida energia kulu. Hõõglambis muundub elektrienergia soojuseks ja valguseks. Hõõgniit on volframist, sest aine talub kõrget temperatuuri ja 3 000ºC juures hakkab heledalt valgustama. Pirni sees on gaas (lämmastik, argoon, krüptoon), sest õhus volfram oksüdeeruks ja õhutühjas ruumis kuum volfram aurustuks
Temperatuuri tõustes eritakistus suureneb. 8.Milles seisneb ülijuhtivus ? Ülijuhtivus seisneb selles, et temperatuuri langedes ( juba väga madalates temperatuurides ) muutub takistus järsul nulliks. 9.Millest sõltub ja kuidas arvutatakse elektrivoolu töö ? Elektrivoolu töö on võrdeline juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega A=UIt 10.Tuleta seos kilovatt-tunni ja dzauli vahel. 1kWh = 1000W x 3600s = 3 600 000J = 3,6 MJ 11.Milliseid jõude nim. kõrvaljõududeks ? Kõrvaljõududeks nimetatakse laenguid, mis ei liigu vooluallika sees mitte elektriliste jõudude abil vaid näiteks keemiliste või magnetiliste jõudude abil. 12.Mida näitab vooluallika elektromotoorjõud ? Elektromotoorjõud näitab, kui suure töö teevad kõrvaljõud 1C suuruse laengu liikumisel läbi kogu suletud vooluringi. 13
Tuumakütuse rikastamise käigus võivad valitsused valmistada salaja tuumarelva ja seda on raske avastada. Tuumajäätmete ladustamise võimalused 1) taastöötlemine; 2) klaasistamine; 3) vaskkanistris sügavale maa sisse matmine. Kõige rohkem on tuumaelektrijaamu USAs (104), järgnevad Prantsusmaa (59), Jaapan (56) ja Venemaa (31). Rohkem kui poole oma elektrist saavad tuumajaamadest Prantsusmaa, Leedu, Slovakkia, Rootsi ja Belgia. Kilovatt-tundidelt on suurimad tuumaenergia tootjad USA (782 mld kWh), Prantsusmaa (430,9) ja Jaapan (280,7). · Tuumaelektrijaamades toodetakse 17% kogu maailma elektrienergiast. · Suurim tuumaenergia osakaal kogu elektrienergia toodangust on: Prantsusmaa (~78%) Leedu (~70%) Slovakkia ja Belgia (~55%) Rootsi (~50%) USA (~20%) Valmimas on 27 uut reaktorit 11 riigis. Tuumaelektrijaamade paiknemine Eesti tuumaressurss
• Seadme puhastamise ajal peab olema külmkapp või külmseade välja lülitatud. I Tootja nimi ja kaubamärk. II Tootja mudelitähis. III Seadme energiatõhususele vastav klassifitseerimine toimub vastavalt energiatõhususele vastava klassifikatsiooni alusel, klassi tähistav täht esitatakse vastava noole kõrgusel. IV Kui seadmele on omistatud Euroopa Liidu keskkonnamärk, esitatakse keskkonnamärgi kujutis (lill). V Kilovatt-tundides (kWh ) aastas esitatud energiatarve (s.o 24 tunni energiakulu × 365 päeva). VI Kõigi lumehelbega tähistamata kambrite (töötemperatuur > –6°C) kasulike ruumalade summa. VII Kõigi vähemalt ühe lumehelbega tähistatud sügavkülmkambrite (töötemperatuur < –6°C) kasulike ruumalade summa. VIII Sügavkülmkambrite lumehelbe-klassifikatsioon. Kui kambril lumehelbe- klassifikatsioon puudub, jäetakse see koht tühjaks.
Seega pole Eestis päikesepatareide kasutamine efektiivne, vaid tuleks eelistada soojuspumpasid. Soojuspumbad on efektiivsed, keskkonna sõbralikud ja neid on mugav kasutada. Ainuüksi jääb Rootsis aastas põletamata kaks miljonit kuupmeetrit kütteõli, keskkonda laskmata 3,8 miljonit tonni süsihappegaasi. Kokkuhoitud elektrienergia 15 teravatt-tundi vastab kahe jõujaama aastatoodangule. Naaberriigis Soomes hoitakse aastas kokku 300 miljonit kilovatt-tundi elektrienergiat ja loodusesse jääb paiskamata 100 000 tonni süsihappegaasi kuna soojuspumbas puudub põlemisprotsess, jääb põlemata ka märkimisväärne kogus hapniku. Kahjuks ei ole soojuspumbad Eestis väga levinud, kuid õnneks on inimesi kes muretsevad kekskonna heaolu pärast ja kasutavad soojusenergiat säästlikult. Need inimesed, kes muretsevad omale maasoojuspumba, käivad alguses välja suured summad.
1934 avastas Enrico Fermi, et kui uraani neutronitega pommitada, siis uraani aatomid lõhustuvad ning lõhustumise käigus vabaneb energia. · Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Tuumakütuse tsükkel · Kõige rohkem on tuumaelektrijaamu USAs (104), järgnevad Prantsusmaa (59), Jaapan (56) ja Venemaa (31). · Rohkem kui poole oma elektrist saavad tuumajaama- dest Prantsusmaa, Leedu, Slovakkia, Rootsi ja Belgia. · Kilovatt-tundidelt on suurimad tuumaenergia tootjad USA (782 mld kWh), Prantsusmaa (430,9) ja Jaapan (280,7). · Tuumaelektrijaamades toodetakse 17% kogu maailma elektrienergiast. · Suurim tuumaenergia osakaal kogu elektrienergia toodangust on: Prantsusmaa (~78%) Leedu (~70%) Slovakkia ja Belgia (~55%) Rootsi (~50%) USA (~20%) · Valmimas on 27 uut reaktorit 11 riigis. Tuumaelektrijaamade paiknemine
JUHI RISTLÕIKEPINDALAST juhi takistus R on päärdvõrdeline juhi ristlõikepindalaga S; MATERJALIST mida suurem on aine eritakistus , seda suurem on juhi takistus R; TEMPERATUURIST temperatuuri tõusmisel metallkeha takistus suureneb Kõrvaljõudude ülesanne vooluringis- kõrvaljõud panevad elektrilaengud liikuma kogu vooluringis. Vooluallika ülesanne- Muundab mitteelektrilise energia elektrienergiaks. Kuidas mõõta ja arvutada tarbitud elektrienergia suurust- Mõõdame kilovatt-tundides. A=N*t, sealt tuleb 1 kwh. Ampermeetri ja voltmeetri ühend vooluringi , nende ül- Ampermeeter jadamisi e järjestikku, mõõdab voolutugevust, mis läbib tarbjat. Voltmeeter ühendatakse paralleelselt ehk rööbiti, mõõdab pinget. Mida tähendab, et voolutarbijate võimsused on 2000W ja 450W- 2000W on võimsus, mille korral tehakse ühes sekundis tööd 2000J. 450W on võimsus, mille korral tehakse ühe ühes sekundis tööd 450J.
Tahkuna tuulegeneraator jäeti seisma, kuna polnud raha seda käigus hoida. Aastas vajanuks tuulik 1917-2556 eurot. Paraku ei ole tuuleenergia ilma dotatsioonideta või muude abimeetmeteta (nt kohustuslik toodetud energia kokkuost erihinnaga, samuti tuulevaikuse puhuks alternatiivse reservõimsuse pakkumise nõude puudumine) konkurentsivõimeline. Selliste energiatootmise viiside toetamiseks kehtestati Eestis taastuvenergia tasu, mida arvestatakse igalt tarbitud kilovatt-tunnilt, sõltumata selle tootmisviisist. MÕJU KESKKONNALE · Tuuleenergia mõju keskkonnale on suhteliselt väike võrreldes traditsiooniliste energiatootmisallikatega. Olulisemateks mõjudeks on visuaalne ja mürareostus, samuti ulatuslike alade (sh loodusmaastike) hõlvamine tehnorajatistega ning suhteliselt suur materjali ja energiakulu tuulikute rajamiseks ja hooldamiseks. · Energia, mis pannakse uue tuuleelektrijaama tootmisesse ja transporti,
fossiilkütuseid põletades. Elutsükli analüüs hindab nende tegevustega tarbitud energia hulka (arevestades tänapäevast energialiikide hajutatust) kalkuleerides tuumaelektrijaamas energiat tootes kilovatttunni kohta õhku paiskamata jäänud CO2'te (võrreldes fossiilkütustega) ning võrreldes seda tuumajaama ehituse ja kütuse tootmise käigus kulutataud CO2 hulgaga. Arvestades emissioone kilovatt-tunni kohta, toovad mitmed elutsükli analüüsid tuumaenergia ja taastuvate energiaallikate, nagu näiteks tuuleenergia, vahel paralleele. 2001 aastal koostatud Van Leeuweni ja Smith'i uuringu kohaselt võivad olenevalt uraani maagi kättesaadavusest tuumajaama elu jooksul atmosfääri paisatud CO2 emissioonid ulatuda 20-st kuni 120% kilovatt-tunni kohta, võrrelduna maagaasi kasutavate elektrijaamadega. Maailma Tuuma Assotsatsioon (World Nuclear Association)
Jaotusvõrk toimetab elektrienergia põhivõrgu liitumispunktidest tarbijateni. Elektri seadmete suurused Elektritugevust mõõdetakse ampritena. (1A) Inimesele on ohtlik voolutugevus alates 0.01A Pinget mõõdetakse voltides (1V) Eestis võib seadmeid kasutada 220-230V Võimsust mõõdetakse vattides (1W) Lambi võimsus on tavaliselt 25...100 W, keeduplaadi võimsus 1...2 kW. Elektrienergiat mõõdetakse kilovatt-tunnina (kWh) Mis on lühis? Kui elektritarvititel puudub takistus võib tekkida lühis juhul kui: 1.juhtiv ühendus on eri pingega 2.Või üks on pingega ja teine pingeta Kaitsmed Kaitsmed on selleks, et ei tekiks lühis. Kaitse katkestab voolu, kui voolutugevus juhtmetes ületab lubatud väärtuse Kaitsmed paigaldatakse majade ja korterite elektrivõrkudesse jadamisi elektritarvititega SULAVKAITSMED
Pinge efektiivväärtuse tuleb sellele vastavalt . Selle pinge väärtusega võime teha kõiki vahelduvvoolu energiaga seotud arvutusi nagu alalisvoolu korralgi. Ka vahelduvvoolu voltmeeter ja ampermeeter näitavad pinge ja voolutugevuse efektiivväärtusi. Vahelduvvoolu seadme võimsus arvutatakse valemist . Elektrienergia tarbimisel huvitab meid kasutatud energiahulk. Just seda mõõdabki elektriarvesti (rahvasuus nimetatakse voolumõõtjaks). Arvestusühikuks on seejuures kilovatt-tund (kW*h). 1 kilovatt-tund on energiahulk, mille kasutab 1kW võimusega elektririist 1 tunni jooksul. 1 kilovatt-tund võrdub 3,6 miljoni dzauliga. Korteri elektrijuhtmestik on ehitatud nii, et kõik kasutatavad elektririistad on omavahel rööpühenduses. Sellega on efektiivpinge kõigil riistadel 220 V ja riistu läbivad voolud liituvad sisendjuhtmes. Kui voolutugevus selles juhtmes liiga suureks läheb, eraldub
33. Millega võrdub elektrivoolu võimsus? N= U I 34. Millega võrdub elektrivoolu töö? A= U I t 35. Mitu kW on 1000W? 1kW 36. Millal on elektrivõimsus 1W? 1W= 1V 1A 37. Millega mõõdetakse pinget? Pinget mõõdetakse voltmeetriga. 38. Mis on nimivõimsus? Nimivõimsus on elektritarvitile või selle passi märgitud võimsus. 39. Mis on hõõglambi tähtsaim osa? Kõik osad on tähtsad. 40. Voolumõõtja teine nimetus? Arvesti 41. kW*h sõnades! Kilovatt korda tund 42. Arvestis kasutatav ühik? kWh 43. Milliseid kaitsmeid on olemas? Sulavkaitsmed ja bimetallkaitsmed. 44. Mis on pinge indikaator? Pinge indikaatoriks nimetatakse indikaatorit, mille abil määratakse kindlaks faasjuhe ja nulljuhe.
Samuti on välja töötatud kahebasseinilised süsteemid, mille puhul tõusu ajal täidetakse üht ja mõõna ajal tühjendatakse teist ning turbiinid on kahe basseini vahel ja töötavad kogu aeg. Paisuga elektrijaama energiavarud on proportsionaalsed veehoidla pindala ja selle veetasemete vahe kõrguse ruuduga. Kuigi paisuga loodetehüdroelektrijaama rajamine nõuab suuri kapitalimahutusi ja on kallis, on hilisemad opereerimiskulud väikesed. Näiteks Rance’is toodetud elektrienergia kilovatt-tund maksab tarbijale kõigest 1,8 eurosenti. 1960ndatel käis N.Liidul prantslastega loodeteenergiat kasutava elektrijaama rajamise pärast äge võidujooks, kui ehitati 400 kW võimsusega eksperimentaalset elektrijaama kaugel põhjas Koola poolsaarel Barentsi mere Kislaja abajas, kuid see võidujooks kaotati ja jaam avati alles aasta pärast prantslasi. Renoveerimise tulemusena õnnestus jaama võimsust tõsta üle kahe korra ja see taasavada 2006. aastal. 1984
Pesumasinad ja kuivatid Nõudepesumasinad Elektriahjud Elektrilambid Õhukonditsioneerid Veekuumutid ja kuumaveesalvestid Vedel- ja gaasiköetavad kuumaveekatlad Luminofoorlampide liiteseadised Sirje Mets 2 Külmikud I Tootja nimi ja kaubamärk. II Tootja mudelitähis. III Seadme energiatõhusus. IV Seadmele omistatud Euroopa Liidu keskkonnamärk. V Kilovatt-tundides (kWh ) aastas esitatud energiatarve (s.o 24 tunni energiakulu × 365 päeva). VI Kõigi lumehelbega tähistamata kambrite (töötemperatuur > 6°C) kasulike ruumalade summa. VII Kõigi vähemalt ühe lumehelbega tähistatud sügavkülmkambrite (töötemperatuur < 6°C) kasulike ruumalade summa. VIII Sügavkülmkambrite lumehelbe-klassifikatsioon. Kui kambril lumehelbe-klassifikatsioon puudub, jäetakse see koht tühjaks. IX Soovi korral esitatakse seadme müra määratuna
R=elektritakistus (1)). Mõõdetakse kaudsel teel, kasutades voltmeetrit, ampermeetrit ja kella. Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis on võrdne elektrivoolu tööga ajaühikus ning arvuliselt võrdne pinge ja voolutugevuse korrutisega (N=UI, N=I²R, N=U²/R, kus N=elektrivoolu võimsus (1W)). Mõõdetakse kaudselt voltmeetri ja ampermeetri ning otseselt vattmeetriga. Elektrienergia tarbimises ja müügis kasutatakse voolu töö mõõtmiseks ühikut 1 kilovatt-tund (1 kW * h=1 000 W * 3600 s=3 600 000 J=3,6 * 10²'³ J), mis on mugav, kuna arvestades kasutatavate elektritarvitite nimivõimsust on lihtne planeerida energia kulu. Hõõglambis muundub elektrienergia soojuseks ja valguseks. Hõõgniit on volframist, sest aine talub kõrget temperatuuri ja 3 000ºC juures hakkab heledalt valgustama. Pirni sees on gaas (lämmastik, argoon, krüptoon), sest õhus volfram oksüdeeruks ja õhutühjas ruumis kuum volfram aurustuks
põletades, või siis kaudselt kasutades elektrit, mida toodetakse samuti fossiilkütuseid põletades. Elutsükli analüüs hindab nende tegevustega tarbitud energia hulka (arvestades tänapäevast energialiikide hajutatust) kalkuleerides tuumaelektrijaamas energiat tootes kilovatttunni kohta õhku paiskamata jäänud CO2'te (võrreldes fossiilkütustega) ning võrreldes seda tuumajaama ehituse ja kütuse tootmise käigus kulutatud CO2 hulgaga. Arvestades emissioone kilovatt-tunni kohta, toovad mitmed elutsükli analüüsid tuumaenergia ja taastuvate energiaallikate, nagu näiteks tuuleenergia, vahel paralleele. 2001 aastal koostatud Van Leeuweni ja Smith'i uuringu kohaselt võivad olenevalt uraani maagi kättesaadavusest tuumajaama elu jooksul atmosfääri paisatud CO2 emissioonid ulatuda 20-st kuni 120% kilovatt-tunni kohta, võrrelduna maagaasi kasutavate elektrijaamadega. Maailma Tuuma Assotsatsioon (World Nuclear Association) lükkas need väited hiljem ümber
·AlCu: hea valatavus, madalam korrosioonikindlus ·AlMg, AlMn, AlSi: kasutatakse ilma termotöötluseta, plastsed, korrosioonikindlad ·AlCuMg: duralumiinium; kasutusel alates 1907. aastast ·AlZnMgCu: kõrgtugev alumiiniumi sulam (vanandatav) Tootmine Tänapäeval toodetakse alumiiniumi Hall-Heroulti meetodil. Alumiiniumi tootmine Alumiiniumi elektrolüüsimine nõuab väga palju energiat. Keskmine energiatarve 1 kg alumiiniumi tootmiseks on 15 kilovatt-tundi. Hall-Heroult meetodil on võimalik toota 99% sisaldusega alumiiniumi. Edasi saab alumiiniumi puhastada Hoope protsessi käigus, kus elektrolüüsitakse sulanud alumiiniumi naatriumi, baariumi ja fluoriidi elektrolüütidega. Tulemuseks on 99,99% puhas alumiinium. 2040% alumiiniumi hinnast moodustab elektri hind. Alumiiniumfoolium Alumiiniumfoolium blokeerib valguse ja hapniku juurdepääsu pakendatavatele toodetele. Seetõttu on
Soojushulga (ja tehtud töö) eest. 13. Kas energia ühik on 1 kW või 1 kW · h? Energia ühik on 1 kw · h 14. Kuidas soojushulga ühik 1 cal on saadud? Soojushulga ühik 1cal on saadud nii, et võeti 1g vett, soojendati 1C ° võrra, ehk siis soojushulk, mis kulus 1g vee soojendamiseks 1 C ° võrra. 15. Miks kalorit ikka vähem kasutatakse? Sest ta on mittesüsteemne soojushulga ühik. 16. Nimetage praegu kasutatavaid soojushulga ühikuid? Kw · h - kilovatt tund, kJ kilodzaul, kcal 17. Mis on toitaine energeetiline väärtus ehk kalorsus? Millise energia liigi alla kuulub kalorsus? Keemilise sideme energia siseenergia liik. Energia mis saadakse toiduaine täielikul põlemisel 18. Mis on soojusülekanne? Soojuse kandumine ühelt kehalt teisele. 19. Nimetage soojusülekande suund. Suund soojemalt kehalt külmemale 20. Mis on soojuslik tasakaal? Soojenemine ja jahtumine tasakaalus. Temp. ei muutu. 21
sellele 300mm pinnast. Isolatsioonmaterjali veeimavus peab olema väiksem kui 2%, kui see paiknev vundamendi välisküljel. 31. Mõisteid Energiatõhususarv [kWh/(m2a)] – arvutuslik summaarne tarnitud energiate kaalutud erikasutus hoone standardkasutusel, millest arvatakse maha summaarne eksporditud energiate kaalutud erikasutus. Tarnitud energia – aastane elektrivõrkudest hangitud elektrienergia või kaugküttevõrkudest hangitud soojusenergia kilovatt-tundides (kWh/a) või kütuste tarnijatelt hangitud kütuste energiasisaldus kilovatt-tundides, millega kaetakse lokaalsest taastuvenergiast katmata jääv hoone summaarne aastane energiakasutus. Kinnistult hangitud kütused loetakse tarnitud energiaks. Primaarenergia – ühe kilovatt-tunni tarnitud energia tootmiseks vajalik esmane energiahulk taastuvatest ja mittetaastuvatest energiaallikatest, mis sisaldab kõiki energiaallika ammuta- mise, energia tootmise, ülekande ja jaotamise kadusid
Tahkuna tuulegeneraator jäeti seisma, kuna polnud raha seda käigus hoida. Aastas vajanuks tuulik 1917-2556 eurot. Paraku ei ole tuuleenergia ilma dotatsioonideta või muude abimeetmeteta (nt kohustuslik toodetud energia kokkuost erihinnaga, samuti tuulevaikuse puhuks alternatiivse reservõimsuse pakkumise nõude puudumine) konkurentsivõimeline. Selliste energiatootmise viiside toetamiseks kehtestati Eestis taastuvenergia tasu, mida arvestatakse igalt tarbitud kilovatt- tunnilt, sõltumata selle tootmisviisist. 3 Hüdroenergia eestis Kuigi Eesti kuulub keskmise äravoolu poolest nii 1 km2 kohta (250 000 m3 aastas) kui ka ühe elaniku kohta (8000 m3 aastas) suhteliselt veerikkasse piirkonda, raskendab veevarude energeetilist kasutamist nende killustatus paljude väikeste ja suhteliselt veevaeste jõgede (v.a Narva jõgi) vahel, samuti jõgede väike keskmine kalle tasase
Kesktõukejõuks (tsentrifugaaljõuks) nimetatakse kesktõmbejõuga võrdset, kuid vastupidiselt suunatud jõudu, mis mõjub liikumise keskpunktile või seosele. Kesktõukejõud on oma olemuselt inertsijõud. Kiirendus näitab kuipalju kiirus muutub ajaühikus. Kiirendus on vektoriaalne suurus. Tähis a, kusjuures a = v / t = ( v - v0 ) / t . Ühik 1m /s2 (loetakse: üks meeter sekundi ruudu kohta). Kilovatt-tund (1 kW.h) on ühe tunni jooksul teisteks energialiikideks muunduv elektrienergia seadmes, mis parajasti arendab võimsust üks kilovatt: 1 kW. h = 3 600 000 J. Kvantmehaanika kirjeldab osakese omadusi lainefunktsiooni abil, mis seob osakese laineomadusi ja ruumilist lokaliseeritust. Lainefunktsioon on koordinaatide ja aja funktsioon, mille kuju sõltub osakese potentsiaalsest energiast. Osakese leidmise tõenäosuses on määratud lainefunktsiooni ruuduga 2.
Vastus: 1 liitri vee täielikuks aurustumiseks keetmisel kulub 2,3 MJ soojust. Kommentaar: Energiaühikud. Soojushulga oleme senistes arvutustes andnud dzaulides (J). Kui soojushulgad on suured, siis kasutame selle kordseid ühikuid - kilodzaule (kJ) ja megadzaule (MJ). See on loogiline, sest J on SI-süsteemi energiaühik ja SI-süsteem on kasutusel kohustusliku ühikutesüsteemina. 1 J on üpris väike energiaühik, mistõttu tavaelus kasutatakse tarbitud energia mõõduks kilovatt-tunde (kW·h), seda nii elektrienergia kui ka soojuse korral. Lihtne arvutus annab, et 1 kW·h = (1000 W)·(3600 s) = 3600000 J = 3,6 MJ . 4 Seda seost võib vajadusel kasutada, et hinnata soojushulki tavaelus kasutatavates kilovatt- tundides. Omal ajal oli väga levinud soojushulga ühikuks kalor (cal), mis defineeriti kui soojushulk, mis on vajalik ühe grammi vee soojendamiseks ühe kraadi võrra temperatuurivahemikus 19,5 20,5 0C
Mõningast edu on saavutatud tööstuses aga koduses majapidamises leidub veel küllaldaselt võimalusi elektrienergia säästmiseks. Kogu toodetud energiast kasutatakse ligikaudu 30% tööstuses, niisama palju transpordis ja elektrienergia tootmiseks ning kõigest 10% mujal. (Loodmaa, V. 1980) Inimene tarbib tänapäeval rohkem energiat, kui Maa seda võimaldab. Kogu inimkonna aastane energiatoodang ületab 1014 kilovatt-tunnile. Selle tootmiseks kulub aastas ligemale 1010 tonni kütust ja 2*1010 tonni hapniku. Sellepärast ongi paljudes riikides loodud energiasäästu- programmid. Suurimaks probleemis on fossiilsete kütuste põlemisel eralduvad gaasid, mis saastavad loodust (vt lisa 5). Nende gaaside kogunemine atmosfääri kõrgematesse kihtidesse põhjustab Maa kliima soojenemist. (Loodmaa, V. 1980) Energiat säästes, hoiame kokku loodusvarasid nagu maagaaas, nafta, kivisüsi, põlevkivi jt.
Mõningast edu on saavutatud tööstuses aga koduses majapidamises leidub veel küllaldaselt võimalusi elektrienergia säästmiseks. Kogu toodetud energiast kasutatakse ligikaudu 30% tööstuses, niisama palju transpordis ja elektrienergia tootmiseks ning kõigest 10% mujal. (Loodmaa, V. 1980) 8 Inimene tarbib tänapäeval rohkem energiat, kui Maa seda võimaldab. Kogu inimkonna aastane energiatoodang ületab 1014 kilovatt-tunnile. Selle tootmiseks kulub aastas ligemale 1010 tonni kütust ja 2*1010 tonni hapniku. Sellepärast ongi paljudes riikides loodud energiasäästu- programmid. Suurimaks probleemis on fossiilsete kütuste põlemisel eralduvad gaasid, mis saastavad loodust (vt lisa 5). Nende gaaside kogunemine atmosfääri kõrgematesse kihtidesse põhjustab Maa kliima soojenemist. (Loodmaa, V. 1980) Energiat säästes, hoiame kokku loodusvarasid nagu maagaaas, nafta, kivisüsi, põlevkivi jt.
1W=10^7 erg/S Füüsikataskust:Kõrgete hoonete ehitamisel kasutatakse kraanasid.Kraana võib tõsta rasket koormat,kuid ta suudab enamatki.Ta teeb sama töö ära lühema ajaga kui tööline,tema töötamistempo on suurem.Füüsika iseloomustab töötempot nagu võimsus. Kui tööd ei tehta ühtlases tempos,võrdub see suhe keskmise võimsusega.Võimsuse definitsioonist järeldub,et võimsusühikuks on 1N*m/1 s=1J/s.Võimsust 1 dzaul sekundis nimetatakse vatiks : 1J/s=1W. kW*h(kilovatt-tund)=1kW*1h=1kW*3600s=3,6 MJ(megadzauli) on energiaühik.Elektrienergiat mõõdetakse enamasti kilovatt-tundides(kW*h),mootorite võimsust aga kilovattides(kW) . Võimsus on seotud keha kiirusega.See selgub,kui anda definitsioonvalemile teine kuju: P=A/t=Fs/t=F*s/t=Fv. 1.3.3.Energiajäävuse seadus -mehaaniliselt isoleeritud süsteem Energiaülekandel soojuse või (hõõrdejõudude) töö vormis tõuseb keha temperatuur.
Q=I2Rt. Selle tulemuse saame, kui asendame töö avaldises pinge U korrutisega IR (Ohmi seaduse kohaselt). Elektrivoolu võimsus näitab ajaühikus tehtud tööd: N = A/t. Seega saab võimsuse esitada voolutugevuse ja pinge korrutisena N=IU. Töö tegemist elektrivoolu poolt nimetatakse sageli ka voolu tekitava elektrivälja ener- gia ehk lihtsalt elektrienergia kasutamiseks. Elektrienergiat mõõdetakse kilovatt- tundides. Üks kilovatt-tund (1 kW.h) on ühe tunni jooksul teisteks energialiikideks muunduv elektrienergia seadmes, mis parajasti arendab võimsust üks kilovatt. 1 kW. h = 3 600 000 J. 5.7. Elektrivool vedelikus ja gaasis Vedelikus ja gaasis on vabadeks laengukandjateks ioonid. Elektrit juhtiv vedelik on enamasti elektrolüüdi lahus. Elektrolüüdiks nimetatakse keemilist ühendit (alust, hapet või soola), mille molekulide lagunemisel saavad
Energia on võimsuse ja aja korrutis. Nii nagu vahelduvvoolu puhul räägitakse aktiiv- ja reaktiivvõimsusest, nii tuleb rääkida ka aktiiv- ja reaktiivenergiast. Aktiivenergia Wa = P t = U I t cos Wa aktiivenergia vatt-tundides (Wh) P aktiivvõimsus vattides (W) t aeg tundides (h) Aktiivenergiat mõõdetakse aktiivenergia arvestiga. Seejuures kasutatakse enamasti süsteemivälist 100 ühikut vatt-tund, enamasti selle kordseid ühikuid kilovatt-tund ja megavatt-tund. 3 3 1 kilovatt-tund = 10 vatt-tundi =3600·10 vattsekundit 6 3 1 megavatt-tund = 10 vatt-tundi = 10 kilovatt-tundi. Reaktiivenergia Wr = Q t =U I t sin Wa reaktiivenergia vartundides (varh) P reaktiivvõimsus varides (var) t aeg tundides (h) Reaktiivenergiat mõõdetakse reaktiivenergia arvestiga. Seejuures kasutatakse enamasti
selle töö tegemisel soojust. Eralduva soojushulga määrab ära Joule'i Lenzi seadus: Q = I 2 R t Üldisemalt on juhis tehtav töö võrdeline voolutugevusega I, pingega U juhi otstel ja ajaga t: A = I U t Elektrivoolu võimsus on võrdeline voolutugevusega I ja pingega U: N = I U Kütteseadme või elektrilambi korral mehaanilist tööd ei tehta ja võimsus avaldub takistuse kaudu kujul: U2 N = I2 R ehk N= R Ühik: üks kilovatt-tund (1kwh) 1 kwh = 3 600 000 J Takistite jada- ja rööpühendus Takistite jadaühenduse kogutakistuse leidmiseks takistused liidetakse: R = R1 + R2 + + Rn Rööpühenduse kogutakistuse pöördväärtuse leidmiseks liidetakse takistuste pöördväärtused: 1 1 1 1 = + + + R R1 R2 Rn Aine eritakistus näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistus: R S - eritakistus (ühik: 1m) =
arengutaseme riigiga. 4.Ekspordi/impordi struktuur Eksport 1) Kauba ja teenuste eksport (% SKT-st) 10% 2) Toodangu eksport (% kauba ekspordist) 82% (Näitab, et tegu on kõrgelt arenenud riigiga) 3) Kõrgtehnoloogia eksport (% kauba ekspordist) 31,8% Import Kauba ja teenuste import (% SKT-st) 15% 5.Energia 1)Elektrikasutamise protsent riigis 100% 2)Elektritarbimine elaniku kohta (kilovatt-tundides) 14,240 6.Varustatus sidevahenditega Telefone tuhande inimese kohta 606 Mobiiltelefone tuhande elaniku kohta - 680 Interneti kasutajaid tuhande inimese kohta 630 USA majandustase USA on majanduslikult kõrgelt arenenud riik. Majanduse struktuur on mitmeharuline, inimeste hõivatus erinevates sektorites on suur. USA ekspordib suure osa oma toodangust, mis näitab kõrget majanduse ja arengutaset. Võrreldes Eestiga, kasutab USA elanik enam kui
aastal 2009. Need näitajad on ühed maailma madalaimad. 91% elanikkonnast moodustavad sakslased. Saksamaa majandus Saksamaa põhilised ekspordiartiklid on: masinad ja varuosad sõidukid kemikaalid metallid toidukaubad tekstiilid Saksamaa põhilised impordiartiklid on: masinad sõidukid kemikaalid toidukaubad tekstiilid metallid Saksamaa majandus Energiamajandus Aasta 2004 seisuga toodeti Saksamaal kokku 566,9 miljardit kilovatt-tundi(kWh) elektrit, millest eksporditi 50,8 miljardit kWh. Energiajaotumine Saksamaal 2004. aasta seisuga oli järgmine: 40% naftasaadused, 24% kivisüsi, 22% maagaas, 11% tuumaenergia, 2% hüdroenergia ja 2% muu energia. 33% Saksamaast on kaetud põllumaaga ja 31% metsadega. Kõigest 15% on karjamaa jaoks. Saksamaa ja Eesti majandussuhted Eesti ja Saksamaa majandussuhted on suures osas reguleeritud mõlema riigi Euroopa Liidu liikmelisusest
Energiavarasid pole. Rootsi toodab energiat põhiliselt hüdroelektrijaamadest ja tuumaelektrijaamadest (94% kogu toodangust). 70%toorenergijamaterjalist imporditakse. Ainukesed enda energiavarad, mida Rootsi kasutab, on nn. biokütus, mis tuleb põhiliselt saepurust, palkidest, prügist jne. Riik impordib õli, gaasi, ja kivisütt Umbes 1550 hüdroelektrijaama, 350 suurt ja 1200 väikest. Väike toodab vähem kui 1,5 MW. Elektrit toodab Rootsi 17222.18 kilovatt-tundi inimese kohta (aastal 2001). Enamus neist asub lõunaosas ja peaaegu kõik jõgedel. Arengutasemel on kaks põhimõtet: 1) arenenud riikidel on palju kõrgem elektritoodang ja tarbimine kui arenguriikidel. 2) elektritoodangu suhe riigi koguproduktiga on vähem kui 1:1 arenenud riikides. Rootsi siis 2001 aastal tootis 153 miljardit kilovatt-tundi elektrit, ja koguprodukt oli 255 miljardit, niisiis palju vähem kui 1:1 suhe, ehk väga arenenud riik.
" [1] 3. HÜDROELEKTRIJAAMADE ERINEVAD TÜÜBID 3.1. Voolava veel hüdroelektrijaamad ,,Hüdroelektrijaamade seas kõige levinum variant on voolava vee hüdroelektrijaam, mis on ehitatud jõgedele või kanalitele. Need kasutavad elektri tootmiseks kõrguste vahet ülemvee ning alamvee vahel nn. kalle. Sellistel elektrijaamadel on tavaliselt väiksem kalle ning suurem vee läbilaskevõime. Need hüdroelektrijaamad pakuvad ööpäevaringselt baaskoormusenergiat. Selleks, et üks kilovatt-tund energiat toota, peab u. 400 000 liitrit vett ühe meetri sügavuselt langema. Lühidalt öeldes on veeenergia füüsikaline põhimõte järgnev: Vee läbivoolukogus korda kõrgus annab võimsuse." (Joonis ) [1] Joonis . Voolava vee hüdroelektrijaam 3.2. Paisu hüdroelektrijaamad ,,Paisu hüdroelektrijaamad kasutavad kõrgemal asuva paisu ja selle loomuliku juurdevoolu ning madalamal asuva veejõujaama vahelist kõrguste erinevust
Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. Valem: A = UIt Elektrivoolu võimsus näitab töö tegemise kiirust ajaühikus. N= A/t 15. Mis ühikutes mõõdetakse elektrienergiat? Kui suur on see dzaulides, kui palju maksab elektrienergia Eestis? Elektrienergia SI ühik on dzaul (tähis J) ehk vattsekund (Ws). Praktikas mõõdetakse ja arvestatakse elektrienergiat kilovatt-tundides: 1 kWh = 3,6 × 106 J. 1 Ws = 1 J. 3,61 senti/kWh 5,26 senti/kw 16. Joule'i Lenzi seadus Joule'i Lenzi seadus ütleb, et elektrivoolu toimel eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga, takistusega ja voolu kestusega. Q=I2Rt 17. Kirjelda elektrivoolu vedelikes. Vedelikes on vabadeks laengukandjateks erinimelised ioonid. Positiivsed ioonid hakkavad liikuma negatiivse klemmi poole ning negatiivsed ioonid positiivse klemmi poole. 18
alumiiniumi mineraalid eriti otstarbekad allikad. [1] Alumiiniumi toodetakse boksiidi maagist. Boksiit on settekivim, mis koosneb peamiselt alumiiniumoksiidist ja alumiiniumhüdroksiidist, ta tekib troopilises kliimas madala raua- ja ränisisaldusega aluspõhja kivimite murenemise tulemusena. [1] Alumiiniumit toodetakse Hall-Heroulti meetodil, Selline Alumiiniumi elektrolüüsimine tarbib väga suurtes kogustes energiat. Keskmine energiatarve 1 kg alumiiniumi tootmiseks on 15 kilovatt-tundi. Hall-Heroult meetodil on võimalik toota 99% sisaldusega alumiiniumi. Edasi saab alumiiniumi puhastada Hoope protsessi käigus, kus elektrolüüsitakse sulanud alumiiniumi naatriumi, baariumi ja fluoriidi elektrolüütidega. Tulemuseks on 99,99% puhas alumiinium. [1] Alumiiniumi kasutamine Alumiinium on maailmas enim kasutatud mitte-raudmetall. Aastal 2005. oli alumiiniumi kogutoodang 31,9 miljonit tonni. See ületab kõikide metallide toodangu peale raua, mida
Juhis tehtav töö on võrdeline voolutugevusega I, pingega U juhi otstel ja ajaga t. Valem: A=IUt Joule'i-Lenzi seadus määrab eralduva soojushulga, mille kohaselt elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t. Valem: Q=I²Rt Elektrivoolu võimsus: N=IU ; elektrimootori korral N=N +I²R (N - mehaaniline võimsus) ; kütteseadme või elektrilambi korral N=I²R või N=U²/R Elektrienergiat mõõdetakse kilovatt-tundides. 1kWh on ühe tunni jooksul teisteks energialiikideks muunduv elektrienergia seadmes, mis parajasti arendab võimsust 1 kilovatt. 1kWh=3600000 J Vooluallikas on seade, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Elektromotoorjõud näitab kõrvaljõudude tööd positiivse ühiklaengu ühekordsel läbiviimisel kogu vooluringist. See on suurim pinge, mida antud vooluallikas on üldse suuteline tekitama. Valem: =A /q
U U U2 I= > A=U× ×t = ×t U=I×R > A=I×R×I×t=I²×R×T R R R Elektrivoolu töö ühikuteks on: -dzaul (J) e. vattsekund(W×s) -vatt-tund 1W×h=3600Ws (=3,6kWs) -kilovatt-tund 1kWh=1000-3600Ws=3,6× 10 6 Ws Soojusenergiaks muundunud tööd kalorites arvutame: Q=0,24× I 2 ×R×t (2-9a) 12016299631367.doc 2/8 © H. Eljas A Elektrivoolu võimsus: (Võimsus olles ajaühikus tehtud töö P = iseloomustab energia
Mass tonn t 1 t = 103 kg tsentner q 1 q = 102 kg Maht, ruumala liiter l 1 l = 10-3 m3 Jõud jõukilogramm kgf 1 kgf = 9,80665 N Töö, energia vatt-tund Wh 1 Wh = 3,6·103 J kilovatt-tund kWh 1 kWh = 3,6·106 J jõukilogramm-meeter kgfm 1 kgfm = 9,80665 J Võimsus hobujõud hj 1 hj = 75 kgfm/s = = 735,499 W Rõhk baar bar 1 bar = 105 Pa
annaabi.ee 
