1.Mida uurib elektrodünaamika? Elektrodünaamika uurib elektrilaenguga osakeste ja kehade liikumisest tulenevaid elektromagnetilisi efekte ning elektromagnetvälja.2.Kirjelda aatomi ehitust. Aatomi keskel asub positiivselt laetud tuum. Tuum koosneb tuumaosakestest prootonitest + ja neutronitest0. Tuuma ümber tiirlevad elektronid-, mis moodustavad elektronkatte, mis omakorda jaguneb elektronkihtideks.3.Mida iseloomustab elektrilaeng? Tähis, ühik .Elektrilaeng iseloomustab keha aktiivust elektri- ja magnetnähtustes. Tähis q, ühik C.4.Mis on elementaarlaeng? Elementaarlaeng on vähim võimalik laengu väärtus.5.Millal on keha elektriseeritud? Keha on elektriseeritud siis, kui ta omab elektrilaengut.6.Miks on keha laeng elementaarlaengu täisarvkordne? Keha laeng on alati elementaarlaengu täisarvkordne, sest tema elektrilaeng on tema koosseisus olevate elementaarlaenguga või selle vastandväärtusega osakeste elektrilaengute algebraline summa.7.S...
– Rutherfordi aatomimudel kohaselt asub aatomi keskel positiivse laenguga aatomituum, millesse on kogunenud peaaegu kogu aatomi mass. Tuuma ümber tiirlevad kõikvõimalikel kaugustel ja tasapindades negatiivse laenguga elektronid. Aatomi kogulaeng on null, sest tuuma positiivne laeng ja elektronide negatiivne kogulaeng tasakaalustavad üksteist. 2. Millised on planetaarse aatomimudeli puudused? – 1) ei selgita aatomi püsivust, sest klassikalise elektrodünaamika seaduste kohaselt kiirgab kiirendusega tuuma ümber tiirutav elektron elektromagnetlained, mille tõttu aatom kiirgab energiat, elektron läheb kiiresti tuumale ja aatom lakkab olemast väga lühikese aja jooksul. Tegelikult on aatomid aga väga püsivad. 2) ei selgita üksikute värvuste (spektrijoonte) kiirgamist aatomi poolt. Järeldus: klassikalise elektrodünaamika seadused ei ole rakendatavad aatomisisestes protsessides. 3. Kui suur arvatakse olevat aatom? – 10-10 m 4
Omaette enam-vähem vastavuses tegeliku elu nõuetega, arenesid optika, soojusõpetus, elektri- ja magnetismiõpetus ning eriti mehaanika. 19. sajandi alguses hakkas kujunema füüsikaline maailmapilt, milles kõiki nähtusi püüti tõlgendada klassikalise mehaanika alusel ja mida seetõttu nimetatakse mehanistlikus. Loodi põhjapanevad ja kõikehõlmavad, senised väheseostatud ning lünklikke teadmisi ühendavad teooriad. Peale mehaanika said niisugusteks teooriateks elektrodünaamika ja termodünaamika koos atomistlikul konseptsioonil põhineva staatilise füüsikaga.(1) Füüsika kõige üldisemateks printsiipideks kujunesid jäävusseadused, eelkõige massi ja energia, kuid ka teiste mehaaniliste suuruste jäävuse seadused. Termotünaamikas sai esmajärguliseks entroopia kasvu seadus. Pidevalt suurenes füüsika osa tehnikas. 19. sajandi lõpus hakkas ilmnema mehhanistliku käsitluse küündimatus. Aine atomaarse struktuuri jätkuv
4 maailma jõudu: gravitatsioon, elektromagneetiline e vastastikjõud, tugev ja nõrk tuumajõud. Teadlane, kes pani paika elektri ja magnetnähtused -Maxwell. Elektrodünaamika uurib elektrilaengute liikumist ja vastastikmõju ning elektromagnetvälja omadusi. Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektromagneetilise jõu tugevust. Mass on gravitatsiooni laeng. Laeng näitab kui tugev on jõud kehade vahel. Elementaarlaeng-looduses kõige väiksem olemasolev laeng. elektron on elementaarlaengu kandja. Kvargid-prootonid ja neutronid koosnevad kvarkidest. Laengu jäävuse seadus: elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus
9. Elektrodünaamika Märksõnad: elektromagnetiline induktsiooni nähtus, magnetvoog, Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus, eneseinduktsiooni nähtus, pooli induktiivsus, võnkering, Thompsoni valem, vahelduvvool. Oskused: ülesannete lahendamine Faraday elektromagnetilise induktsiooni seaduse kohta, ülesannete lahendamine Thompsoni valemi kohta. E elektromotoorjõud, magnetvoo muut, t ajavahemik, magnetvoog, B magnetinduktsioon, S pindala, nurk pinnanormaali ja magnetinduktsiooni vektori vahel, T-võnkumiste periood, L induktiivsus, C mahtuvus. Elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks nimetatakse elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel. Magnetvoog on füüsikaline suurus, mis näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda selle pinna suuruse ja asendi tõttu magnetväljas: = B S cos Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus: induktsiooni elektromotoorjõud on võrd...
Suure mahtuvuse ja kõrge tööpingega kondensaatorid. Mahtuvus nanofararditest kümnete mikrofararditeni. Kilekondensaatorite monteerimisel ei ole suunal põhimõttelist tähtsust. Keraamikakondensaatorid Senjett Kõrgsagedus Elektrolüütkondensaator Suure mahtuvusega püsikondensaator Superkondensaator Ülikondensaator. Üli suur mahutuvus. Energia salvestamis ja kättesaamis aeg. Kasutusalad Elektrodünaamika Elektrotehnika Elektrostaatika Elektroonika Elektromagnetism Raadiotehnika Kondensaator aitab!! Kasutatud kirjandus Wikipedia Erinevad teatmeteosed Audiclub Mõistus Ja muud allikad Täname kuulamast!!!
Elektrodünaamika füüsika osa, mis uurib elektrilaenguga osakeste liikumist ja vastastikmõju. Elektrilaeng füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektromagnetilist vastastikmõju. Elektrilaengu jäävuse seadus elektriliselt suletud süsteemi kogulaeng on muutumatu. Elektriväli 1) on üks mateeria vorme. 2) ümbritseb nii seisvaid kui ka liikuivaid elektrilaenguid. Seisvate laengutega elektrivälja nimetatakse elektrostaatiliseks väljaks. 3) põhitunnus seisneb selles, et laetud kehale mõjub elektrij...
Ampere seadus ja magnetvälja jõujooned Kreete Ahosepp ja Triinu meier VPG 11.B Andre Marie Ampere Elas aastatel 1775-1836. Suur prantsuse füüsik ja matemaatik. Üks elektrodünaamika rajajaid. Tõi füüsikasse elektrivoolu mõiste Lõi esimese magnetismiteooria Avastas elektrivoolude mahaanilise vastasmõju ja vastasmõjujõudude kohta kehtiva seaduse. Ta tegeles ka mehaanikaga, tõenäosusteooriaga ja matemaatilise analüüsiga. Ampere seadus On magnetväljas asuvale vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline voolutugevusega I juhtmes, vektoriga B, juhtmelõigu pikkusega l ning
Elektrodünaamika kontrolltöö kordamismaterjal 1. Mõõtühikute eesliited: · tera T 1012 · milli m 10-3 · giga G 109 · mikro µ 10-6 · mega M 106 · nano n 10-9 · kilo k 103 · piko p 10-12 2. Definitsioonid (ise tuleb lisada näited ja selgitused) Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse induktsioonivoolu tekkimist suletud kontuuris, kui kontuur asetseb muutuvas magnetväljas või liigub nii, et muutub kontuuriga piiratud pinda läbiv magnetvoog. Magnetvoog on füüsikaline suurus, mis on võrdne magnetilise induktsiooni vektori mooduli, kontuuriga piiratud pinna pindala ja pinnanormaali ning induktsioonivektori vahelise nurga koosinuse korrutisega. Induktsi...
plaadilt tagasi Põrkumine oleks mõeldamatu, kui aatomi positiivne laeng jaguneks ühtlaselt üle terve ruumi. Vastuolud: Päikesesüsteemi hoiavad koos gravitatsioonijõud. Aatomis toimib positiivselt laetud tuuma ja negatiivse laenguga elektronide vaheline tõmbejõud. Päikesesüsteemi püsivuse tagab pidev liikumine. Samast lähtub ka aatomi planetaarmudel, oletades, et elektronide liikumine tuuma ümber teeb aatomi püsivaks. Vastuolu tekib siin elektrodünaamika seadustega kiirendusega (ringliikumine on kiirendusega liikumine) liikuv elektron kiirgab elektromagnetlaineid, seega peaks elektron kaotama pidevalt energiat ja langema tuuma. 5)Mis on statsionaarsed olekud? Aatomi energia võib omada teatud kindlaid väärtusi neind nimetatakse statsionaarseteks olekuteks.Selles olekus aatom valgust ei kiirga. Kiirgab valgust siis,kui ta läheb suurema energiaga olekust väiksema energiaga olekusse. 8) E1=-13,55eV E2=-3,38eV E3=-1,51eV E4=-0,84eV
(loodusseaduste formuleeringud) rajanevad matemaatikal.Antiikajal võidi nimetada füüsikaks kogu loodusteadust (vanakreeka sõna physis tähendab 'loodust'), iseseisvaks teaduseks sai ta alles 16.17. sajandil. Tähtis ajajärk füüsika arengus oli 19. sajandi lõpp ja 20. sajandi algus. Siis loodi kvantteooria ja relatiivsusteooria tänapäeva füüsikalise maailmapildi alused.Füüsika harude seas on mehhaanika, akustika, termodünaamika, elektrodünaamika, optika, aatomifüüsika, tahkisefüüsika, tuumafüüsika, elementaarosakeste füüsika ja gravitatsioonivälja teooria (üldrelatiivsusteooria).Füüsika ja teiste loodusteaduste piirialadele on tekkinud astrofüüsika, geofüüsika ja teisi teadusharusid. Füüsika on väga tihedalt seotud teiste loodusteadustega, eriti keemiaga, mis uurib molekule ja keemilisi ühendeid, mis molekulid suurtes kogustes esinedes moodustavad. Keemia toetub paljudele füüsika harudele, sealhulgas
negatiivse laenguga osakesed, siis on voolusuunaks osakeste liikumise vastassuund. El. Voolu toimel juht soojeneb, el.vool võib muuta juhi keemilist koostist ja el.vool mõjutab jõuga teisi magnetiseerunud kehi. Voolutugevus näitab , kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. Voolutugevus võrdub juhiristlõiget läbinud laengu q ja selleks kulunud ajavahemiku t suhtega. Alalisvool- ajas muutumatu voolutugevusega vool. Elektrodünaamika- füüsika haru, mis uurib laetud osakeste liikumist ja vastastikmõju. El.voolu tekkimiseks ja säilimiseks aines on vajalik vabade laetud osakeste olemasolu selles ja neile peab mõjuma kindlasuunaline jõud. Ohmi seadus vooluringi osa kohta: voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega. Takisti-kindlat takistust omav juht. Jadaühenduse kogutakistus võrdub üksikute takistite summaga. Rööpühenduse kogu
t Endainduktsiooni nähtus nähtus, mis seisneb induktsiooni elektromotoorjõu tekkimises juhis selles juhis esineva elektrivoolu tugevuse muutumise tõttu. Juhi induktiivsus Lnäitab, kui suur endainduktsiooni elektromotoorjõud tekib selles juhis voolutugevuse ühikulise muutumisel ajaühiku jooksul: e ühik: üks henri (1H) L= I t 1V 1s 1Wb 1H = = 1A 1A Võnkering elektrodünaamika idealiseeritud objekt, elektrimahtuvust ja induktiivsust sisaldav kinnine kontuur. Võnkering koosneb omavahel ühendatud poolist ja kondensaatorist. Thompsoni valem T = 2 LC T periood L induktiivsus C - mahtuvus Vahelduvvool elektrivool, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub. 1 1 T= = = 0,02 s = 20ms f 50 Hz OPTIKA LAINEOPTIKA Valgus kui elektromagnetlaine
Füüsika on teadus, mis uurib loodust. Tänu füüsikale saame selgitada enda ümber toimuvaid protsesse, kuna enamus, millega tegeleme ongi seotud füüsikaga. See teadus jaguneb omakorda harudeks, kuhu kuuluvad mehhaanika, akustika, termodünaamika, elektrodünaamika, optika, aatomifüüsika, tahkisefüüsika, tuumafüüsika, elementaarosakeste füüsika ja gravitatsioonivälja teooria. Eelnevalt mainitud valdkonnad ongi mingil määral osa minu elust. Kui ma hakkasin füüsikat õppima, siis see tundus minu jaoks midagi keerulist ning seostasin seda tohutu hulga valemite kasutamisega. Nüüdseks olen seda 3. aastat õppinud ning võin väita, et füüsika ei võrdu ainult valemite arvutamisega, vaid ta on
Sarnaneb pisitillukese Päiksesüsteemiga. Aatomituum ja tema ümber tiirlevad elektronid. Tuum positiivselt laetud, kuhu on koondunud peaaegu kogu aatomi mass. Tavaolekus on aatom laenguta , peab siis prootonite arv tuumas ja teda õmbritsevate elektronide arv olema võrdne. 2.Kirjelda tänapäevast aatomimudelit. Elektron saab aatomis vaid tuuma ümber tiirelda. Vastasel korral tõmbaksid kulonilised jõud ta tuuma. Kuna tuuma ümber elektron liigub kiirendusega, siis klassikalise elektrodünaamika seaduse kohaselt tekivad kiirendusega liikuvad elektronid elektromagnetlained, millega kaasneb elektromagntkiirgus. Sellepärast peaks tuuma ümber tiirlevad elektronide orbiidi raadius pidevalt vähnema, elektroni tuumale lähemale ja lõpuks tuuma langema. 3.Sõnasta kaks Bohri postulaati. Bohri I postulaat- Aatom võib olla vaid kindlates olekuts, millest igaühele vastab energia En. Statsionaarses olekus aatom ei kiirga. Aatomis on kõikmõeldavate elektronide hulgas teatud liik
liiguvad negatiivselt laetud elektronid (miinuselt plussile). Elektrivõrguks nimetatakse ühtses süsteemis töötavat seadmete ja elektriliinide kogumit, mis on ette nähtud elektrienergia ülekandmiseks ja jaotamiseks. Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli ja mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi elektrilaenguid. Elektrivälja levimiskiirus on võrdne valguse kiirusega vaakumis. Elektriväli on elektromagnetvälja piirjuht. Elektrodünaamika on füüsika haru, mis uurib elektrilaenguga osakeste ja kehade liikumisest tulenevaid elektromagnetilisi efekte ning elektromagnetvälja. Elektromotoorjõud (emj) on suurus, mis iseloomustab indutseeritud elektrivälja ja kõrvaljõudude poolt positiivse elektrilaengu ümberpaigutamiseks nende jõudude poolt tehtava töö suhet sellesse elektrilaengusse. Elektromotoorjõud tekib mehaanilise, keemilise või mingi muu energia toimel ja võrdub
Elektrodünaamika Elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks nimetatakse elektrivälja tekkimist magnetvälja muutmisel. Magnetvoog on magnetvälja iseloomustav füüsikaline suurus, mis võrdub magnetinduktsiooni B mooduli, juhtmekontuuriga piiratud pinna pindala ja pinnanormaali ja B-vektori vahelise nurga koosinuse korrutisega. = B S cos . Ühik: [ ] SI (veeber). = 1T m 2 = 1V s = 1Wb Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus: juhtmekeerus tekkiv induktsiooni elektromotoorjõud Ei on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega juhtmekontuuris. . Ei = - t Eneseinduktsiooni nähtus on Faraday induktsiooni erijuht, kui juhis induktsiooni elektromotoorjõudu põhjustav magnetvoo muutus on tingitud voolutugevuse muutumisest juhis endas. Pooli induktiivsus L näitab, kui suur eneseinduktsiooni ele...
Sissejuhatus: univ. On 4 liiki vastastikmõusid 1)gravitatsiooniline 2)elektromagnetiline 3)tuumajõud ja 4)nõrk vastastikmõju- põhjustab suurte tuumade lagunemist, mõjutab elementaarosakeste muundumisi. Elektriõpetus tegeleb elektromagnetilise vastastikmõju uurimisega. 1) elektrostaatika-tegeleb paigalseisvate laengutega 2)elektrodünaamika-uurib laengute liikumist ja sellega kaasnevaid nähtusi Osad: a)alalisvool b)vahelduvvool c)magnetism d)elektromagnetväli. Elektriõpetus on aluseks tehnilistele teadustele. Elektrienergia eelised: *kergesti muundatav teisteks liikideks *saab toota paljudest energia liikidest Põhiline puudus: ei ole võimalik suurtes kogustes salvestada, toota tagavaraks. Laetud kehad ja osakesed: elektrilaengu olemasolu vähendab elektromagnetilist vastastikmõju. Elektrilaeng omab:
läbib vool 1 A, mõjub pöördemoment 1 Nm. Jõujoon- kujutletav joon magnetiliselt põhjapooluselt lõunapoolusesse. Jõujooned on kinniselt kõverad. Ampere'i seadus- magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on võrdne magnetinduktsiooni, voolutugevuse, juhtmelõigu pikkuse ja juhtme ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega. Ampere'i jõud- K=2x10-7 Nxm/A2 Lorentzi jõud- magnetväljas liikuvale laengule mõjuv jõud. Elektrodünaamika Elektromagnetiline induktsioon- elektrivoolu tekkimine suletud kontuuris selle kontuuri pinda läbiva magnetvälja muutumisel. Magnetvoog- füüsikaline suurus, mis näitab magnetvälja suutlikkust läbida vaadeldavat pinda. Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus-elektromagnetilise induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. Eneseinduktsioon- elektromagnetilist induktsiooni juhtmes põhjustab voolu muutumine juhtmes endas.
(loodusseaduste formuleeringud) rajanevad matemaatikal.Antiikajal võidi nimetada füüsikaks kogu loodusteadust (vanakreeka sõna physis tähendab 'loodust'), iseseisvaks teaduseks sai ta alles 16.17. sajandil. Tähtis ajajärk füüsika arengus oli 19. sajandi lõpp ja 20. sajandi algus. Siis loodi kvantteooria ja relatiivsusteooria tänapäeva füüsikalise maailmapildi alused. Füüsika harude seas on mehhaanika, akustika, termodünaamika, elektrodünaamika, optika, aatomifüüsika, tahkisefüüsika, tuumafüüsika, elementaarosakeste füüsika ja gravitatsioonivälja teooria (üldrelatiivsusteooria). Füüsika ja teiste loodusteaduste piirialadele on tekkinud astrofüüsika, geofüüsika ja teisi teadusharusid.Füüsika on väga tihedalt seotud teiste loodusteadustega, eriti keemiaga, mis uurib molekule ja keemilisi ühendeid, mis molekulid suurtes kogustes esinedes moodustavad.
Füüsika harud Mehaanika Liikumine Soojusõpetus Soojusnähtused Akustika Heli Elektrodünaamika Elektrivool Optika Valgus Aatomi ja tuumafüüsika Kosmoloogia Soojusõpetus Soojusõpetus tegeleb: 1) Mateeria liikumise soojusliku vormiga. See on: Soojuse üleminek ühelt kehalt teisele,soojuspaisumine ja muud makroskoopilised nähtused Molekulide kaootiline ehk soojusliikumine 1) Molekulide liikumise iseloomu ja molekulidevahelise vastastikmõjuga SOOJUSÕPETUS TERMODÜNAAMIKA MOLEKULAARFÜÜSIKA
neutraliseeritud, vastasel on kehal laeng ja kas positiivselt elektriseeritud või negatiivselt elektriseeritud. Kuidas saab kegi elektriseerida? Viia kokkupuutesse eelnevalt elektriseeritud kehadega. Mida nimetatakse magneti pooluseks? Igal magnetil on kaks poolust, kus magnetiline mõju on suurim. vabalt rippuv magnet pöördub alati nii, et üks ots näitab põhja teine lõuna suunda. Seepärast nimetatakse magneti omadusi põhja- ja lõunapooluseks. Millega tegeleb elektrodünaamika? Uurib elektrilaengute liikumist ja elektronmagnetväljade levimist. Mida kujutab enast Colomb'i seadus- kirjeldab elektrostaatilist jõude kahe väiksema 1 q1 q 2 F= liikumatu laengu q1 ja q2 vahel, mis asuvad üksteisest kaugusel r. 4 0 r 2 0 = 8,85 *10 -12 C 2 / N * m 2 1 / 4 0 = k = 8,99 * 10 9 N * m 2 / C 2
sageduse määrab generaatori pöörlemissagedus. · Võnkering on süsteem, mis tekitab elektrilise võnkumise, mille sagedus on määratud võnkeringi moodustavate kehade omadustega. · Elektriliste võnkumistega kaasnevad samaaegsed magnetilised võnkumised. · Seda nähtust(elektrivälja ja magnetvälja samaaegset perioodilist muutumist) nimetatakse elektromagnetvõnkumiseks. James Clerk Maxwell 1831 - 1879 · Maxwelli elektrodünaamika Elektromagnetlained Magnetväli tekib elektrivälja muutumise tagajärjel sõltumatult elektrivälja päritolust. Elektri ja magnetvälja saab vaadelda ainult ühtsena elektromagnetväljana Elektrivälja muutumine ühes punktis kutsub esile muutuva magnetvälja ja selle magnetvälja muutus kutsub esile elektrivälja muutuse naaberpunktis. Igasugune elektri või magnetvälja muutus levib ruumis lainena. Seda lainet nimetatakse elektromagnetlaineks.
Lorentzi jõud F = qvB sin q magnetväljas liikuva osakese laeng, v osakese kiirus, nurk osakese liikumissuuna ja magnetvälja suuna vahel Lorentzi jõud on suunatud alati risti nii liikumise suuna kui ka magnetvälja suunaga. Positiivse laenguga osakesele mõjuva jõu suund on määratav vasaku käe reegliga. IV. Elektrodünaamika Magnetvoog = BS cos (1Wb) S pindala, mida magnetvoog läbib nurk pinna normaali ja magnetilise induktsiooni vektori vahel Elektromagnetilise seisneb selles, et muutuv magnetväli tekitab pööriselektrivälja ning kui kontuur on induktsiooni nähtus suletud, tekib selles elektrivool. Faraday Induktsiooni elektromotoorjõud on arvuliselt võrdne kontuuri läbiva magnetvoo
Lorentzi jõud F = qvB sin q magnetväljas liikuva osakese laeng, v osakese kiirus, nurk osakese liikumissuuna ja magnetvälja suuna vahel Lorentzi jõud on suunatud alati risti nii liikumise suuna kui ka magnetvälja suunaga. Positiivse laenguga osakesele mõjuva jõu suund on määratav vasaku käe reegliga. IV. Elektrodünaamika Magnetvoog = BS cos (1Wb) S pindala, mida magnetvoog läbib nurk pinna normaali ja magnetilise induktsiooni vektori vahel Elektromagnetilise seisneb selles, et muutuv magnetväli tekitab pööriselektrivälja ning kui kontuur on induktsiooni nähtus suletud, tekib selles elektrivool. Faraday Induktsiooni elektromotoorjõud on arvuliselt võrdne kontuuri läbiva magnetvoo
.........................................................................................................10 2 Sissejuhatus füüsikasse Mis on füüsika? Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes. See on täppisteadus, mille nii füüsikalised katsed kui ka teooria rajanevad matemaatikal. Füüsika jaguneb harudeks: mehhaanika, akustika, termodünaamika, elektrodünaamika, optika, aatomifüüsika, tuumafüüsika, elementaarosakeste füüsika ja gravitatsioonivälja teooria. Füüsika on väga tihedalt seotud teiste loodusteadustega, eriti keemiaga, mis uurib molekule ja keemilisi ühendeid, mis molekulid suurtes kogustes esinedes moodustavad. Keemia toetub paljudele füüsika harudele, sealhulgas kvantmehhaanikale, termodünaamikale ja elektromagnetismile. Keemianähtused on siiski piisavalt mitmekesised ja keerukas, et lugeda keemiat füüsikast
Aatomit hoiab koos elektriline külgetõmbejõud. See nn Rutherfordi aatomimudel oli vastuolus elektrodünaamikaga, mille järgi kiirust või liikumissuunda muutev 6 elektron peab emiteerima elektromagnetkiirgust ning sellega energiat ära andma, nii et elektron peab lõpuks langema tuumale. Rutherfordi aatomimudelit modifitseeris 1913 Niels Bohr (Bohri aatomimudel). Bohr võttis aluseks hüpoteesi, et aatomitel on statsionaarsed olekud ning elektrodünaamika ei ole nende puhul rakendatav. Elektronide stabiilsus peab tulenema tundmatutest loodusseadustest. Bohri esimese postulaadi järgi saab aatom eksisteerida üksnes ühes või mitmes kindlas statsionaarses olekus. Igale olekule on iseloomulik teatud energianivoo. Bohri teise postulaadi järgi saab aatom üle minna ühelt energianivoolt teisele ning selle ülemineku käigus vabaneb aatomist või seotakse aatomiga energiahulk, mis võrdub energianivoode vahega. Energia
FÜÜSIKA KOKKUVÕTLIK MATERJAL MEHAANILINE LIIKUMINE · Ühtlase sirgjoonelise liikumisega on tegemist siis, kui keha liigub sirgjooneliselt läbides võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. · Ühtlase muutuva liikumisega on tegemist siis kui keha kiirus kasvab või kahaneb igas ajaühikus võrdse suuruse võrra. · Hetkkiirus on keha kiirus väga lühikese ajavahemiku jooksul. Iseloomustab piisavalt täpselt keha kiirust. · Teepikkuseks nimetatakse trajektoori pikkust, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. s = vt (ühtlasel liikumisel) s = vRt (muutuval liikumisel) s = vot + at2/2 · keha mitteühtlasel liikumisel muutub tema kiirus aja jooksul. Kiiruse muutumist iseloomustab kiirenduse mõiste. at = v-vo , milles vo -algkiirus (m/s) v -lõppkiirus (m/s) t -kiiruse muutumise aeg (s) ...
M ja suuruse IS suhet. Magnetvälja jõujoon mõtteline joon, mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat. Ampere'i seadus - magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on võrdne magnetinduktsiooni, voolutugevuse, juhtmelõigu pikkuse ja juhtme ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega. Ampere'i jõud on jõud, millega magnetväli mõjutab vooluga juhti. Lorentz'i jõud on jõud, millega magnetväli mõjutab laetud osakest. Elektrodünaamika: Elektromagnetilise induktsiooni nähtus Suletud juhtivas kontuuris tekib elektrivool, kui sellega piiratud pinda läbivate magnetilise induktsiooni joonte arv ajas muutub. Magnetvooks läbi pinna S nimetatakse suurust, mis võrdub magnetilise induktsiooni vektori mooduli B, pindala S ja vektorite B ning n vahelise nurga a koosinuse korrutisega. Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus Induktsiooni elektromotoorjõud suletud
Päikesesüsteemi hoiavad koos gravitatsioonijõud. Aatomis toimib positiivselt laetud tuuma ja negatiivse laenguga elektronide vaheline tõmbejõud. Näiteks H aatomis on elektriline tõmbejõud gravitatsioonijõust ~1039 korda suurem. Kui elektronid seisaksid paigal, siis "kukuksid" nad tuumale. Päikesesüsteemi püsivuse tagab pidev liikumine. Samast lähtub ka aatomi planetaarmudel, oletades, et elektronide liikumine tuuma ümber teeb aatomi püsivaks. Vastuolu tekib siin elektrodünaamika seadustega kiirendusega (ringliikumine on kiirendusega liikumine) liikuv elektron kiirgab elektromagnetlaineid, seega peaks elektron kaotama pidevalt energiat ja langema tuuma Selliste arvestuste järgi peaks elektroni energia otsa saama 10 -9 sekundiga. Planetaarmudeli vastuolud Aatomite püsikindlus Tegelikkuses on aatomid väga püsiva struktuuriga moodustised. Isegi elektronide eemaldamine ei kahjusta aatomit. Esimesel võimalusel hangib ta ettejuhtuvad
kasutatav füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha võimet säilitada elektrilaengut. Tähis: C (ingl capacitance). Ühik: 1 F (farad). Arvutamise valem: C = q/U. Mahtuvus on võrdne laengu ja pinge jagatisega. *Plaatkondensaator F Lorentzi jõud, B magnetinduktsioon, I voolutugevus, nurk vooluga juhtme ja magnetinduktsiooni vektori vahel, l juhtmelõigu pikkus, v laengu liikumise kiirus Elektrodünaamika Elektromagnetiline induktsiooni nähtus Voolu, mis tekkis ringjuhtmes nim. indutseeritud vooluks ja nähtust, kui ringjuhtmes tekib ringjuhet läbiva magnetvälja muutuse tõttu vool, nimetatakse elektromagnetiliseks induktsiooniks. Magnetvoog Magnetvoog on füüsikaline suurus, mis näitab magnetvälja suutlikkust läbida vaadeldavat pinda. Tähis . Ühik 1 Wb. Põhivalem =BScos, kus (Fii) on magnetvoog,
· Teine võrrand postuleerib magnetvälja jõujoonte kinnisust ehk magnetlaengute puudumist. Magnetvälja jõujooned ei alga ega lõpe kusagil (nad on kinnised). Seepärast nimetataksegi magnetvälja pöörisväljaks. · Kolmas võrrand väidab, et magnetvälja tekitab elektrivool, kusjuures voolu all mõledakse mitte ainult tavalist laengute voogu, vaid ka Maxwelli avastatud nihkevoolu. See võrrand üldistab koge Ampére'i elektrodünaamika. · Neljas võrrand kajastab Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadust- elektrivälja tekkimist magnetvälja mõjul. Vastavalt sellele võrrandile tekitab muutuv magnetväli muutuva elektrivälja ja vastupidi. Tekib pööriselektriväli. (Ugaste 1998: 18) 5 1.2. Jaotus
Lorentzi jõud väljendab magnetvälja mõju liikuvatele laenguga osakestele ning on määratud Lorentzi seadusega. Lorentzi jõud F N Magnetinduktsioon B T Voolutugevus I A nurk voolga juhtme ja magnetinduktsiooni vektori o vahel juhtmelõigu pikkus l m laengu liikumise kiirus v m/s Elektrodünaamika Elektromagnetiline induktsiooni nähtus seisneb selles, et muutuv magnetväli tekitab elektrivälja pööriselektrivälja. Magnetvoog on suurus, mis võrdub magnetilise induktsiooni vektori mooduli, kontuuriga piiratud pinna pindala ja pinnanormaali ning induktsioonivektori vahelise nurga koosinuse korrutisega. = B S cos Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus induktsiooni elektrimotoorjõud on arvuliselt võrdne kontuuri läbiva magnetvoo muutumise kiirusega.
5. Elektrodünaamika 5.1. Sissejuhatus elektriõpetusse Elektri- ja magnetnähtused on looduses esineva ühtse elektromagnetilise vastastik- mõju avaldumisvormid. See on inimese jaoks tähtsaim vastastikmõju. Peaaegu kõik jõud, millega inimene oma igapäevaelus kokku puutub (nt. elastsusjõud, hõõrdejõud, elusorganismide lihasjõud) on elektromagnetilise päritoluga (erandiks on vaid kehale mõjuv raskusjõud. Aatomeid, molekule ja tahket ainet hoiavad samuti koos elektrijõud. Elektromagnetilise vastastikmõju kaks tähtsaimat tehnilist rakendust on elektroener- geetika ning elektriline side- ja infotehnika. Elektroenergeetika tegeleb elektriener- gia saamisega (soojuse, valgusenergia, mehaanilise energia või aatomituumade seose- energia arvelt), elektrienergia ülekandega ning muundamisega inimesele vajalikuks energialiigiks. Elektrienergia on mugavaks vahelüliks loodusest ammutatava ning inimtegevuses kasutatava energia vahel. Elektromagnetiline ...
langemist, kui ta lubas aatomeil variseda lõpmatusse tihedusse. kinemeetiline tegur kinemaatiline tegur Seisva keha massi tähistatakse m0ga ja nullike tuleb lisada Einsteini valemis ka energiale, mis on siis seisva keha energia. Kiirusega liikuva keha mass avaldub seisumassi kaudu kinemaatilise ehk Lorentzi teguri abiga (3). Hollandi füüsik Antoon Lorentz (18531928) on klassikalise elektrodünaamika üks loojatest, kelle nime see tegur siis kannabki. Seisumassi ja kinemaatilise kordaja abil võib Einsteini kuulsa valemi nüüd anda uues kujus (4). Kinemaatiline tegur määrab massi käitumise kiiruse suurenemisel. Mass kasvab kiiruse kasvades ja muutub kiirusel c lõpmatuks. "Lohutuseks" massi "jooksutamise" eest jätavad relativistid rahule massi aditiivsuse: ka neil võrdub liitkeha mass osiste masside summaga. (Seoseenergiat me siin ei arvesta
on analoogiliste jõududega. Erinevus on selles, et Ampere'i seadus ja jõud on avastatud 1820, kui ei olnud teada, mis voolab (elektron avastati alles 1897). Lorentzi seadus ja jõud selgus aga metallide klassikalise elektronteooria loomisel 1880...1909. Ampere'i jõud paneb vooluga juhtme liikuma magnetväljas ja sellele põhineb elektrimootori töö, st see jõud teeb tööd. Lorentzi jõud aga tööd ei tee, osakesed liiguvad lihtsalt Lorentzi seaduse kohaselt. Elektrodünaamika Elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks nimetatakse elektrivälja tekkimist magnetvälja muutmisel. Magnetvoog on magnetvälja iseloomustav füüsikaline suurus, mis võrdub magnetinduktsiooni B (ehk magnetvootiheduse vektori) mooduli, juhtmekontuuriga piiratud pinna pindala ja pinnanormaali ja B-vektori vahelise nurga koosinuse korrutisega. = B S cos . [ ] SI = 1T m2 = 1V s = 1Wb (veeber). Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus: juhtmekeerus (juhtmekontuuris) tekkiv
on analoogiliste jõududega. Erinevus on selles, et Ampere'i seadus ja jõud on avastatud 1820, kui ei olnud teada, mis voolab (elektron avastati alles 1897). Lorentzi seadus ja jõud selgus aga metallide klassikalise elektronteooria loomisel 1880...1909. Ampere'i jõud paneb vooluga juhtme liikuma magnetväljas ja sellele põhineb elektrimootori töö, st see jõud teeb tööd. Lorentzi jõud aga tööd ei tee, osakesed liiguvad lihtsalt Lorentzi seaduse kohaselt. Elektrodünaamika Elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks nimetatakse elektrivälja tekkimist magnetvälja muutmisel. Magnetvoog on magnetvälja iseloomustav füüsikaline suurus, mis võrdub magnetinduktsiooni B (ehk magnetvootiheduse vektori) mooduli, juhtmekontuuriga piiratud pinna pindala ja pinnanormaali ja B-vektori vahelise nurga koosinuse korrutisega. = B S cos . [ ] SI = 1T m2 = 1V s = 1Wb (veeber). Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus: juhtmekeerus (juhtmekontuuris) tekkiv
annaabi.ee 
