edasikandumist ja suurenemist märgitavatele punktidele. Hoone teljed kantakse märktarale nn joonele märkimise põhimõttel. Projektist on märkijale teada hoone nurkade koordinaadid. Instrumendi tarkvara võimaldab neid punkte teades arvutada nende vahele joone ning sel moel saame nende punktide vahele samale joonele märkida meile sobilikke punkte. Märktarad asetsevad aga väljaspool hoonet, seetõttu on meile vajalikhoone nurgapunkte ühedavate sirgete pikendused. Need pikendused märgitaksegi märktarale ning tähistatakse naela, kruvi või veekindla markeriga. Niimoodi kõigi telgede pikendused märktaradele märkides ning hiljem vastamisi asetsevate tarade märkide vahele tõmmata nöör, siis nööride ristumiskohtades asetsevadki rajatava hoone nurgad. Märktarade olemasolu võimaldab ehitajatel ilma geodeedi abita kontrollida hoone detailide paiknemise õigsust.
nii hoolikalt hoolitseda · inimestele, kelle amet ei võimalda meiki kasutada, näiteks sportlased · kõigile, kes soovivad pikki ja tihedaid ripsmeid Meditsiinilisi vastunäidustusi ripsmepikenduste paigaldamisel ei esine. Ripsmepikendused on erineva kuju, tiheduse ja pikkusega. Võib valida sünteetilise ja naaritsa, kooldus või sirgema, õhema või paksema karva ja 10 erineva pikkuse vahel. Pikendused liimitakse ükshaaval loomulike ripsmete külge, mistõttu jääb tulemus väga loomulik. Enne paigaldust võib ripsmed paar päeva enne keemiliselt mustaks värvida, kuid see ei ole kohustuslik ega vajalik. Paigalduseks tuleks aega varuda 2-3 tundi. Kokku paigaldatakse nii palju pikendusi, kui endal sobilikke ripsmeid on, umbes 100 tükki ühele silmale. Ripsmepikendused püsivad nii kaua kui loomuliku karva elutsükkel läbi saab ja kukub ära koos ripsmepikendusega. Paigalduse päeval
esemega sarnane pilt. Olümpiaadil tuleb tavaliselt leida kujutise asukoht, kui on teada eseme enda asukoht, või vastupidi. Kujutised jaotatakse 1) tõelisteks ja 2) näilisteks. 1) Tõeline kujutis. Kui eseme punktist A väljunud kiired koonduvad pärast optilise süsteemi läbimist ühte punkti, siis on tegemist tõelise kujutisega. Tekib kumerläätse ja nõguspeegli korral. Saab projitseerida ekraanile. 2) Näiline kujutis. Kui punktist A väljunud ja optilist süsteemi läbinud kiirte pikendused koonduvad ühte punkti (kiired näivad lähtuvat ühest punktist, vt joonis), on tegemist näiva kujutisega. Tekib nõgusläätse, kumerpeegli ja tasapeegli korral. Ei saa ekraanile projitseerida. TÄHTIS! Ära õpi tuimalt pähe, milliste läätsede/peeglite korral milline kujutis tekib. Alati saame teada, kas optilise süsteemi tekitatud kujutis on näiline või tõeline, lihtsalt selle põhjal, kas süsteemi läbimise järel lõikuvad (koonduvad)
lähedalt vaadates kujutis suurendatud ja õiget pidi. Valgusyades kumerläätse paralleelsete valguskiirtega koonduvad kiired pärast läätse läbimist ühte punkti e. fookusesse. Koodavlääts ja + lääts Nõguslääts nim. Mis on keskelt õhem kui öörtelt, hajulääts.vaadates läbi nõgusläätse näeme vähendatud ja õiget pidi kujutist. Valgustades nõgusläätse paralleelsete valguskiirtega hajuvad nad pärast läätse läbimist nii , et nende mõttelised pikendused koonduksid läätse ette ühte punkti- ebafookus. Tõeline kujutis- sellist kujutist saab tekitada ekraanile ning näha silmaga Näiv kujutis näeme ainult silmaga Eseme kaugus läätsest a Kujutise kaugus läätsest k Fookus kaugus f Kui on tegemist koondava läätsega siis f = + , kui nõguläätsega siis F = - Kui kujutis on tõeline siis k = + , kui kujutis on näiv siis k= - Optiline tugevus tavaelus kasutatakse seda fookus kauguse asemel. Optiline tugevus on
Läätsel on kaks peafookust, mis paiknevad teiselpool läätse. Fookuse kaugust läätses optilisest keskpunktist nim. Läätse fookuskauguseks. Kõik peafookust läbinud kiired on pärast läätse läbimist optilise peateljega paralleelsed. Kõik nõgusläätse optilise peateljega paralleelsed kiired kalduvad pärast läätse läbimist optilisest peateljest eemale. Sellepärast nim. Nõgusläätsi hajutavateks läätsedeks. Kuid läätse läbinud hajuvate kiirte pikendused lõikuvad teisel pool läätse ühes punktis F. Seda punkti nim. Hajutava läätse ebafookuseks. Teades läätse optilist keskpunkti ja fookusi ning kiirte käiku võime konstrueerida suvalise eseme kujutise mille tekitab koondav või hajutav lääts. 1. Kiir mis läheb läbi optilise keskpunkti, 2. Kiir mis langeb läätsele paralleelselt optilise peateljega, 3. Kiir mis langeb läätsele läbi fookuse. Eseme ja kujutise mõõtmete erinevust isel. Suurendusega
millele heitevahend maandudes jätab selge jälje. Kümne-võistlejal on kasutada kolm katset. Reeglite kohaselt tohib kasutada ainult libistamis- või pööramistehnikat. Kuuli tõugatakse õlalt ühe käega. Algasendis peab kuul puudutama võistleja kaela, lõuga või olema nende vahetus läheduses. Katse ajal ei tohi tõukekätt viia algasendist allapoole ja õlajoonest tahapoole. Kuulitõuke maandumissektorit tähistavad valged jooned, mille pikendused ristuvad tõukeringi keskpunktist 34,92-kraadise nurga all. Katse loetakse ebaõnnestunuks juhtudel kui: · sportlane pillab heitevahendi, · puudutab võistleja tõukepaku pealispinda mingi kehaosaga Kettaheide Heiteringi põhi on kaetud betooni, asfaldi või muu sobiva materjaliga, mis on tihke ja pole libe. Kettaheiteringi läbimõõt on 2,5 meetrit. 2 kg ketta lendamist kiirendatakse pooleteise- ringise pöördega. Ketta korpus võib olla seest õõnes või mitte
keskkonda. Ta on väga levinud, sest enamus kehade nägemine põhineb valguse peegeldumisel. Peegeldumisseadused: 1) langev kiir, peegeldunud kiir ja peegelpinna normaal asuvad ühel ja samal tasapinnal. 2)langemisnurk on võrdne peegeldumisnurgaga. Kumerpeegel on peegel, mille peegelpind on kumer. Vaadates kumerpeeglilt, me näeme alati samapidist ja vähendatud kujutist. Valgustades kumerpeeglit paralleelsete valguskiirtega, peegeldunud kiired hajuvad nii, et nende mõttelised pikendused koonduvad peegli taha ühte punkti, mille nimetuseks on ebafookus. kumerpeegli kasutamine: autopeeglid, bussipeeglid, kauplustes turvapeeglid, liikluses - nn pimedad nurgad Nõguspeegel on peegel, mille peegelpind on nõgus. Vaadates nõguspeeglilt kaugelt me näeme ümberpööratud ja vähendatud kujutist. Lähedalt aga samapidist ja suurendatud kujutist. Valgustades paralleelsete kiirtega nõguspeeglit, peegeldunud kiired koonduvad peegli ette ühte punkti, mida nimetatakse fookuseks
Matemaatika 8 klass Kõrvunurkadeks nimetatakse kahte nurka, mille üks haar on ühine ja teised moodustavad sirge. Kõrvunurkade omadus: kõrvunurkade summa on 180kraadi. Tippnurkadeks nimetatakse kahte nurka, kus ühe haarad on teise haarade pikendused üle ühise tipu. Tippnurki on alati kaks paari! Tippnurkade omadus: tippnurgad on võrdsed. Põiknurkadeks nimetatakse kahte nurka, mille sisepiirkonnad on teine teiselpool lõikajat ja mille haarad lõikajal on suunatud teineteisele vastu. Lähisnurkadeks nimetatakse kahte nurka, mille sisepiirkonnad on ühel ja samal pool lõikajat ning haarad lõikajal on suunatud teineteisele vastu. Kui põiknurgad on võrdsed, siis lähisnurkade summa on 180kraadi ja sirged on paralleelsed
võlast vabaks! laenurahast + SMS-laenud, liisingud, järelmaksud. naiseks peretütar naisevalik n-ö kaanetüdruk ideaaliks tugeva kondi ja laiade naise iluideaal iluoperatsioonid, solaarium, puusadega naine, kes juuksevärvimine, jõuab rasket talutööd teha -pikendused, kunstküüned- ja palju lapsi ilmale kanda ripsmed, silikoonrinnad, rasvaimu jms eelistatud poisid; lapsi nii järeltulijad üks-kaks last palju, kui jumal andis ja võttis tuline täkk ja roosidega sõiduriist ilus kiire auto saan suur kari (krubis villaga jõukuse näitajad Eesti rikaste edetabel, villa lambad, hea piimaanniga mere ääres (Hispaanias),
väljuvatest kiirtest vähemalt kahte järgmisest kolmest: optilise teljega paralleelset kiirt, mis pärast läätse läbimist läheb läbi fookuse; fookust läbivat kiirt, mis pärast läätse läbimist on optilise teljega paralleelne; läätse keskpunkti O läbivat kiirt, mis pärast läätse läbimist suunda ei muuda. Kujutise konstrueerimine nõgusläätse korral. AB ese, A1B1 näiv kujutis. Tekib ebakujutis. Kiirte pikendused koondudes moodustavad ebakujutise. Nõguslääts hajutab valguskiiri. Kujutise konstrueerimiseks kasutatakse esemest väljuvatest kiirtest vähemalt kahte järgmisest kolmest: optilise peateljega paralleelset kiirt, mis pärast läätse läbimist läheb edasi nii, et selle pikendus läheb läbi näiva fookuse; tagumisse näivasse fookusse F1 suunatud kiirt, mis pärast läätse läbimist on optilise teljega paralleelne;
nihutab valguskiire kõrvale, aga ei muuda suunda. Valguskiire käik läbi kolmetahulise prisma - Pärast prisma läbimist on valguskiire suund muutunud. (kõrvale kaldunud) θ (Teeta) kõrvaldkalde nurk sõltub: 1. Prisma materjalist 2. Langemisnurgast 3. Prisma kujust Kõverpeeglid: F - fookus (see punkt kuhu koonduvad kõik peegeldunud kiired) Järeldus: Nõgus peegel on koondav peegel. Kumerpeeglid: F - ebafookus (sp. et lõikuvad hajunud kiirte pikendused) Järeldus: Kumer peegel on hajutav peegel. Kontrolltöö teemad 1. Valguskiir 2. Valgusallikad 3. Valgusnähtsued 4. Valguse kiirus 5. Spekter 6. Peegeldamine 7. Murdumine 8. Sisepeegeldus 9. Joonised
nihutab valguskiire kõrvale, aga ei muuda suunda. Valguskiire käik läbi kolmetahulise prisma - Pärast prisma läbimist on valguskiire suund muutunud. (kõrvale kaldunud) (Teeta) kõrvaldkalde nurk sõltub: 1. Prisma materjalist 2. Langemisnurgast 3. Prisma kujust Kõverpeeglid: F - fookus (see punkt kuhu koonduvad kõik peegeldunud kiired) Järeldus: Nõgus peegel on koondav peegel. Kumerpeeglid: F - ebafookus (sp. et lõikuvad hajunud kiirte pikendused) Järeldus: Kumer peegel on hajutav peegel. Kontrolltöö teemad 1. Valguskiir 2. Valgusallikad 3. Valgusnähtsued 4. Valguse kiirus 5. Spekter 6. Peegeldamine 7. Murdumine 8. Sisepeegeldus 9. Joonised
5 6 7 ja 8; 5 ja 8; 8 7 Kõrvunurkadeks nimetatakse kaht nurka, millel on üks haar ühine ja mille teised haarad koos moodustavad sirge. Kõrvunurkade summa on 180° Tippnurgad: 1 ja 3; 2 ja 4; 1 2 6 ja 8; 5 ja 7; 3 4 5 6 Kaht nurka nimetatakse 8 7 tippnurkadeks, kui ühe nurga haarad on teise nurga haarade pikendused, üle nende ühise tipu. Tippnurgad on võrdsed. Lähisnurgad: 4 ja 5; 3 ja 6; 1 2 3 4 5 Nurki, mille haarad lõikajal 6 8 on vastassuunalised ja mis 7 asuvad ühel pool lõikajat nimetatakse lähisnurkadeks Põiknurgad: 3 ja 5; 4 ja 6; 2 1 Nurki, mille haarad lõikajal 3 4 5 on vastassuunalised ja mis 6 7 8 asuvad teineteisel pool
Raadius on matemaatiline lõik, mis ühendab ringjoone või sfääri punkti keskpunktiga Ringi moodustab ringjoone sees olev tasandi osa koos ringjoonega. Nelinurk on hulknurk, millel on on neli külge, neli tippu ja neli nurka Sirgnurgaks nim. nurka mille haarad moodustavad sirge. Kõrvunurkadeks nimetatakse kaht nurka, millel üks haar on ühine ja mille teised haarad moodustavad sirge. Kaht nurka nimetatakse tippnurkadeks, kui ühe nurga haarad on teise nurga haarade pikendused üle nende ühise tipu. Lõikuvateks sirgeteks nim. neid sirgeid, millel on 1 ühine punkt. Kui sirged lõikuvad nii, et nende vahele tekib täisnurk, siis sirged ristuvad. Paralleelseteks sirgeteks nim. neid sirgeid, millel pole ühtegi ühist punkti. Ühtivad sirged on kaks sirget, millel on rohkem kui üks ühine punkt. Lihtmurd on harilik murd, mille lugeja on nimetajast väiksem. Liitmurd on nimetaja lugejast Naturaalarvu, mis jagub iseenda ja 1-ga, peale 1 nim
kujutis on koht, kus me näeme asuvat punkti (keha), millelt lähtunud pee- geldunud valgus langeb meie silma. Hiljem näeme, et kujutised tekivad ka kehalt lähtuva valguse murdumisel valguse üleminekul ühest keskkonnast teise. 14.Millist kujutist nimetatakse tõelisek millist näivkujutiseks Punkti, kus peale peegeldumist lõikuvad peegeldunud valguskiired, nimetatakse selle punkti tõeliseks kujutiseks punkti kus lõikuvad peegeldunud kiirte pikendused – näivkujutiseks. 15.Kuidas käitub valgus, mis juhtub valgusvihuga, tasapeeglid.
valgust. Koondavas läätses murrab õhus prisma kõiki kiiri aluse suunas ja sellepärast murduvad kõik koondavat läätse läbivad kiired läätse optilise peatelje poole. Kumerläätses tekib tõeline kujutis. Pildil on kolm erinevat kumerläätse. Sedasi tähistatakse kumerläätsesi. Nõgusläätsed Nõgusläätsed on äärtest paksemad, kui keskelt. Sellised läätsed hajutavad valgust. Murdunud kiired küll hajuvad, kuid nende pikendused lõikuvad hajutava läätse peafookuses. Pildil on kolm erinevat nõgusläätse. Sedasi tähistatakse nõgusläätsi. Kasutamine Läätsesid kasutatakse nägemishäirete korrektsiooniks, näiteks lühinägelikkuse, kaugelenägelikkuse, presbüoopia (vananemisest tingitud nägemise langus) ja astigmatismi korrektsiooniks. Enamik läätsedest on rangelt telgsümmeetrilised, prillide läätsed on ainult ligikaudselt sümmeetrilised
lääts on läbipaistev keha, mille pindadeks on kerapinna osad ja mille optiline peatelg läbib nende kerade keskpunkte 12. kumerlääts koondab valgust(keskelt paksem) 13. nõguslääts hajutab valgust(keskelt nõgus) 14. koondaval läätsel on fookus, milleks on koht, kus lõikuvad läätsele paralleelsed kiired pärst läätse läbimist 15. hajutaval läätsel on näiv fookus, milleks on koht, kus lõikuvad läätsele langevate paralleelsed kiirte pikendused pärast läätse läbimist 16. igal läätsel on kaks 2 fookust v näivat fookust, millest üks asub ühel pool läätse ja teine teisel pool 17. fookuse v näiva fookuse kaugust läätse keskpunktist nim läätse fookuskauguseks. Koondaval läätsel on see positiivne, hajutaval negatiivne suurus 18. läätse optiline tugevus on fookuskauguse pöördväärtus, 1 dioptria on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 1 m 19
3.Ristuvad sirged on kaks lõikuvat sirget, mis lõikumisel moodustavad täisnurga. 4.Sirgnurk on sirge, mille haarad moodustavad sirge. 5.Täisnurk on sirge, mis on 90kraadi. 6.Teravnurk on nurk, mis mahub täisnurga sisse. 7.Nürinurk on nurk, mis mahub sirgnurga sisse, aga mitte täisnurga sisse. 8.Kõrvunurkadeks nimetatakse kaht nurka, millel üks haar on ühine ja mille teised haarad moodustavad sirge. 9.Kaht nurka nimetatakse tippnurkadeks, kui ühe nurga haarad on teise nurga haarade pikendused üle nende ühise tipu. 10.Täisnurkne kolmnurk on kolmnurk, mille üks nurk on täisnurk. 11.Teravnurkne kolmnurk on kolmnurk, mille kõik nurgad on teravnurgad. 12.Nürinurkne kolmnurk on kolmnurk, mille üks nurk on nürinurk. 13.Erikülgne kolmnurk on kolmnurk, mille kõik küljed on erineva pikkusega. 14.Võrdhaardne kolmnurk on kolmnurk, mille kaks külge on võrdsed. 15.Võrdkülgne kolmnurk on kolmnurk, mille kõik küljed on võrdsed. 16
Elektromagnetlaine Hertzi avatud võnkering. Kõik elektomagnetlained levivad kiirusega: D=3x10(astmel 8) m/s (Valguse liikumine) Elektromagnetlaine on ristlaine. Elektromagnetväljad jaotatakse sageduse järgi. 440Hz ajaühikus tehtav võngete arv. Sagedus-f Lainepikkus l (lambda) naaber- Laineharjade vahekaugus. Ühik 1m Laineliikumise kiirus C=lxf Helilainet annab edasi õhus olevad molekulid, mis pannakse võnkuma. Merelaine levib vee ja õhu olemasolul, mis paneb vee liikuma. Elektromagnetlaine on ainuke laine, mis levib tühjas ruumis. Elektromagnetlained vahelduvvool 10(kuubis) Hz tekitab lihtsalt generaator (tegelevad elektrikud) raadiolained kuni 10(astmel 12) Hz (tekitab elektron generaator) -raadiolaine ülemine osa ots on mikrolained (teevad toidu soojaks) optiline kiirgus 10(astmel 12)-10(astmel 17)Hz -Infrapunakiirgus (tekib molekulide liikumisel) põhi eesmärk on sooj...
Mis on aksioom? Väide, mille tõesuses pole kahtlust. Teoreem-lause, mille õigsus tõestatakse faktidele tuginedes arutluse kaudu. Millest koosneb teoreem? Eeldus ja väide Nurk-geomeetriline kujund, mille moodustavad 2 ühest ja samast punktist väljuvat kiirt. Sirgnurk-nurk, mille haarad moodustavad sirgjoone Kõrvunurgad-2 nurka, millel 1 haar on ühine ja mille teised haarad moodustavad sirge Tippnurgad-ühe nurga haarad on teise nurga haarade pikendused üle nende ühise tipu Täisnurk-nurk, mis on 90 kraadi Nürinurk-nurk, mis on suurem kui 90 kraadi, kuid väiksem kui 180 kraadi Teravnurk-nurk, mis on väiksem kui 90 kraadi Tipunurk-võrdhaarse kolmnurga haarade vaheline nurk Harilik murd-näitab, mitmeks võrdseks osaks on tervik jaotatud ja mitu sellist osa on võetud Lihtmurd-lugeja on väiksem kui nimetaja Liigmurd-lugeja on suurem kui nimetaja Segaarv-koosneb täisarvust ja murdosast
Punkti optilisel peateljel, kus lõikuvad temaga paralleelsed valguskiired nim. läätse fookuseks. Mida kumeram on lääts, seda väiksem on fookuskaugus (seda kiiremini valgus murdub). Kui kiiresti valgus läätses murdub iseloomustab läätse tugevus. D=1/f f=1/D D - Optiline tugevus f - Fookuskaugus (meetrites) Kujutised Kujutised tekivad kohas, kuhu koonduvad valguskiired või nende pikendused. Tõelise kujutise korral lõikuvad valguskiired ja teda saab tekitada ekraanile. Näilise kujutise korral lõikuvad kiirte pikendused ja seda ekraanile tekitada ei saa. Kõik valguskiired, mis läbivad optilist keskpunkti, liiguvad otse edasi. Silm Kolvikesed ja kepikesed. Nägemise seisukohalt jaotatakse inimesed kolme rühma: lühinägijad, normaalnägijad, kaugnägijad. Normaalnägijad- Näevad kaugele ja lähedale.
Punkti optilisel peateljel, kus lõikuvad temaga paralleelsed valguskiired nim. läätse fookuseks. Mida kumeram on lääts, seda väiksem on fookuskaugus (seda kiiremini valgus murdub). Kui kiiresti valgus läätses murdub iseloomustab läätse tugevus. D=1/f f=1/D D - Optiline tugevus f - Fookuskaugus (meetrites) Kujutised Kujutised tekivad kohas, kuhu koonduvad valguskiired või nende pikendused. Tõelise kujutise korral lõikuvad valguskiired ja teda saab tekitada ekraanile. Näilise kujutise korral lõikuvad kiirte pikendused ja seda ekraanile tekitada ei saa. Kõik valguskiired, mis läbivad optilist keskpunkti, liiguvad otse edasi. Silm Kolvikesed ja kepikesed. Nägemise seisukohalt jaotatakse inimesed kolme rühma: lühinägijad, normaalnägijad, kaugnägijad. Normaalnägijad- Näevad kaugele ja lähedale.
Nad üritasid taastada tavapäraste objektide arhitektuurilise lihtsuse. Purism kasvas välja kubismist taunides viimase dekoratiivsust. Puristlikus kunstis valitses lihtsus, range matemaatiline kord ja puhtad vormid. Uuriti erinevaid rütme, matemaatilisi kompositsiooni loomise võtteid, "mooduleid". Eesmärgiks oli kogu keskkonna ümberkujundamine vastavalt masinaajastu ideaalidele. Le Corbusier on öelnud:"Mööbliesemed on kui ihuliikmete pikendused ja peavad vastama eelkõige meie vajadustele. Nad on kui teenrid. Hea teener on aga tagasihoidlik, diskreetne ning jätab ümmardatavale tema vabadused. Samas peab üks funktsionaalne mööblitükk olema ka esteetilises mõttes väärtuslik. Elagu hea maitse, mida ülistavad funktsionaalsus, head proportsioonid ja harmoonia." Minimalistlik ja funktsionaalselt alumiiniumist ja kroomitud terastorudest raamidele toetuv mööbel mõjus Euroopa disainimaastikul uue ja värske hingusena.
· Kumerpeegel sellist punkti, kus lõikuvad kiirtepikendused, mis on optilise peateljega paralleelsed nim. näivaks fookuseks. · Kiir, mis läheb keskpunkti peegeldub sama teed tagasi. · Kujutis on näin, vähendatud ja samapidi. · Lääts kahe värvilise pinna piiratud keha. · Kumer lääts on keskelt paksem kui äärtest. · Nõguslääts on keskelt õhem kui äärest. · Õhuke lääts: Kui fookuses lõikuvad kiired on tegemist tõelise fookusega, kui kiirte pikendused siis näiva ehk ebafookusega. · Fookus on punkt, kus lõikuvad pärast kumerläätse läbimist peateljega paralleelsed teljed. · Kujutis nägusläätses: Kiir, mis läbib optilist keskpunkti ei murdu. Optilise peateljega paralleelne kiir, kurbub nii nagu näiks ta väljuvat fookusest. Kiir, mis näib suunduvat läätse vastaskülje fookusesse on pärast läätse läbimist paralleelne optilise peateljega. · Kujutis on alati vähendatud, näiv ja samapidine.
mõlemale väljakule võrdselt. See joon kulgeb võrgu all ühest külgjoonest teiseni. Ründejoon Kummalgi väljakupoolel on ründejoon joonistatud nii, et tema tagumine äär on 3 m kaugusel keskjoone teljest tagapool. See joon märgib ründeala. 2.Mis on pallinguala Pallinguala on 9 m laiune ala kummagi otsajoone taga. Pallinguala on külgedelt piiratud kahe 15 cm pikkuse joonega, mis on kantud 20 cm kaugusele otsajoonest sellega risti kui külgjoonte pikendused. Mõlema joone laius kuulub pallingualasse. Pallinguala ulatub sügavuti kuni vaba-ala lõpuni. 3.võrgu kõrgus meestel ja naistel. Võrk paigaldatakse vertikaalselt keskjoone telje kohale. Võrgu kõrgus meestele on 2.43 m ja naistele 2.24 m. 4.mis on antenn? Milleks vajalik? Antenn on painduv 1,8 m pikkune ja 10 mm läbimõõduga varras, mis on valmistatud fiiberklaasist või sellega sarnasest materjalist. Kaks antenni kinnitatakse kummagi piirdelindi välisservale, üks
Fotomeetria on optika haru, mis tegeleb valgusenergia mõõtmisega. Lääts – läbipaistev keha, mis on piiratud kahe sfäärilise pinnaga. Läätsel on omadus valguskiiri koondada või hajutada. Koondav lääts: optilise peateljega paralleelne kiir läbib peale läätses murdumist fookuse F; optilist keskpunkti läbiv kiir ei muuda suunda; suvaliste paralleelsete kiirte kimp koondub fokaaltasandis Hajutav lääts: optilise peateljega paralleelsete kiirte pikendused koonduvad fookusesse F; optilist keskpunkti läbiv kiir ei muuda suunda; paralleelsete kiirte kimbu pikendused koonduvad fokaaltasandis Tõeline kujutus – antud punktis lõikuvad valguskiired ja sinna jõuab valguseenergia. Kui asetada sinna punkti ekraan, tekib ekraanil kujutis. Läätse valem Suurendus Sfäärilised peeglid – läätsedega analoogilised omadused. Koondavale läätsele vastab nõguspeegel ja hajutavale kumerpeegel.
kehapiirkonda - karikas ja haarmed. Karikas on topsikujuline keskne osa, mis asetseb suusmisest ehk oraalsest küljest allpool ja mis on suunatud aluspinnast eemale. Enamik organeid on paikneb karikas. Nii suu kui pärak avanevad oraalsel küljel - see on meriliiliatele iseloomulikuks tunnuseks. Pärak on kergesti eristatav seetõttu, sest see asetseb luustunud koonusel oraalse külje suhtes perifeerselt. Haarmed on pikad käetaolised pikendused karika küljes, mida meriliilia kasutab toitumisel. Igal haarmel on rida lühikesi harusid mõlemal küljel, mida nimetatakse pinnulateks. Pinnulate ülesandeks on toitu püüda. Osadel krinoididel on ka kolmas kehaosa- vars. Varrega kinnitub loom substraadile. Vars koosneb üksteise otsas asetsevatest lubiplaatidest ning varred on ühtlasi levinud fossiilideks lubjakivides [4].
Kiirendus saadakse kordinaatidest vastavalt võttes teise tuletise aja järgi iga telje kordinaadist. Või siis tuletis kiiruse komponentidest. 5) Mis suunaline on nurkkiirenduse vektor ? 6) Mis on vektorväli ? On ruumi osa .mille igale punktile vastab kindel vektor.vektrovälja lihtsamad komponendid on homegeene väli (väli mille vektorid on igas ruumipunktid ühesuguse suurese ja suunaga) tsentraalne väli (väli mille vektorite pikendused lõikuvad ühes nn tsentraal punktis) 7) A=F·s·cos Mis juhul saab arvutada selle valemi järgi tööd ? Tööd aruvtatakse vastava valemiga juhul kui F const ning jõu suund on samuti muutumatu. Mehaaniline töö on kehale nihke suunas mõjuva jõu ja nihke suuruse korrutis 8) Mis suunaline on põrkejoon? Põrkejoon on kehade kokkupuutepunktist kokkupuutuvate pindadega risti tõmmatud sirge. III
n1- alati see, kuhu kiir läheb 37. Läätsed, nende liigitamine ja tähistamine- Kumerlääts ja nõguslääts. Lääts on läbipaistev keha, mille pindadeks on kõverpinnad. Liigitatakse kumer ja nõgusläätsedeks. Kumerläätsed on keskelt paksemad kui äärest ja nõgusläätsed on keskelt õhemad kui äärest. Kumerläätsele langevad valguskiired lõikuvad peale läätse läbimist, seda nimetatakse fookuseks. Nõgusläätse läbides aga hajuvad valguskiired hoopis ja pikendused lõikuvad, seda nimetatakse näivaks fookuseks. Sfääri pindasi omavad kehad(peavad läbi paistma) 38. Kujutise konstrueerimine läätses-kaks kiirt,läbi läätse keskpunkti ja läbi fookuse.
sportlane kasutada vastavat määret, kuid ainult käel. Üldine informatsioon Heite- ja tõukeringi põhi on kaetud betooni, asfaldi või muu sobiva materjaliga, mis on tihke ja pole libe. Kuulitõikes ja vasaraheites on ringi läbimõõt 2,135 meetrit, kettaheites aga 2,5 meetrit. Võistlejatel on keelatud jalatsitele ja heite-tõukeringi pritsida mis tahes ainet. Kuulitõuke ja ketta- ning vasaraheite maandumissektorit tähistavad samuti valged jooned, mille pikendused ristuvad tõuke- heiteringi keskpunktist 34,92-kraadise nurga all. Katse loetakse ebaõnnestunuks juhtudel kui: sportlane pillab heitevahendi, sportlane puudutab mingi kehaosaga heiteringi äärise pealispinda, kuulitõukes puudutab võistleja tõukepaku pealispinda mingi kehaosaga, odaviskes puudutab võitleja äraviskeala märgistavaid jooni või väljaspool neid maapinda.
Kumerpeeglid on sellised sfäärilised peeglid, mis hajutavad valgust. (liiklus, poes inimeste jälgimiseks) 21. Sfäärilise peegli elemendid: (joonis) O-sfäärilise peegli keskpunkt R-peegli raadius P-peegli poolus F-peegli fookus 22. Nõguspeegli fookuseks F nim. punkti peegli optilisel peateljel, kus lõikuvad peeglil peegeldunud kiired, mis langevad peeglile paralleelselt optilise peateljega. Kumerpeegli fookuseks F nim. punkti peegli optilisel peateljel, kus lõikuvad peegeldunud kiirte pikendused, mis langevad kumerpeeglile paralleelselt optilise peateljega. 23. Kujutise konst. sf. peeglites kasutatavad kiired: 1) kiir, mis langeb paralleelselt optilise peateljega, peegeldub tagasi läbi fookuse 2) kiir, mis langeb peeglile läbi fookuse, peegeldub tagasi paralleelselt optilise peateljega 3) kiir, mis langeb peeglile läbi optilise keskpunkti, peegeldub tagasi läbi optilise keskpunkti
mis on tihke ja pole libe. Kuulitõikes ja vasaraheites on ringi läbimõõt 2,135 meetrit (kergejõustiku algpäevil 7 jalga), kettaheites aga 2,5 meetrit. Võistlejatel on keelatud jalatsitele ja heite-tõukeringi pritsida mis tahes ainet. Odaviske hoovõturada peab olema vähemalt 30 m pikkune, kuid mitte rohkem kui 36,5 m. Oda visatakse 8 m raadiuse kaarjoone tagant, mis on valgeks värvitud. Maandumissektor on ka tähistatud valgete joontega, mille pikendused ristuvad ääreviskejoontega 29-kraadise nurga all. Kuulitõuke ja ketta- ning vasaraheite maandumissektorit tähistavad samuti valged jooned, mille pikendused ristuvad tõuke- heiteringi keskpunktist 34,92- kraadise nurga all. Katse loetakse ebaõnnestunuks juhtudel kui: · sportlane pillab heitevahendi, · sportlane puudutab mingi kehaosaga heiteringi äärise pealispinda, · kuulitõukes puudutab võistleja tõukepaku pealispinda mingi kehaosaga,
tihke ja pole libe. Kuulitõikes ja vasaraheites on ringi läbimõõt 2,135 meetrit (kergejõustiku algpäevil 7 jalga), kettaheites aga 2,5 meetrit. Võistlejatel on keelatud jalatsitele ja heite- tõukeringi pritsida mis tahes ainet. Odaviske hoovõturada peab olema vähemalt 30 m pikkune, kuid mitte rohkem kui 36,5 m. Oda visatakse 8 m raadiuse kaarjoone tagant, mis on valgeks värvitud. Maandumissektor on ka tähistatud valgete joontega, mille pikendused ristuvad ääreviskejoontega 29-kraadise nurga all. Kuulitõuke ja ketta- ning vasaraheite maandumissektorit tähistavad samuti valged jooned, mille pikendused ristuvad tõuke- heiteringi keskpunktist 34,92-kraadise nurga all. Katse loetakse ebaõnnestunuks juhtudel kui: · sportlane pillab heitevahendi, · sportlane puudutab mingi kehaosaga heiteringi äärise pealispinda, · kuulitõukes puudutab võistleja tõukepaku pealispinda mingi kehaosaga,
konkreetsele projekteeritavale konstruktsioonile. Kõik piirangud ja nõuded on tekinud nii spetsialistide kogemustest, kuid ka tõsisest teadustööst, katsetest. Piirangud, miks Konstruktsiooni arvutades ma esialgu dimensioneerin konstruktsiooni mõõtmed ja kuju, arvestades eelkõige seda, et element peaks vastu standardis EN-1991 määratud koormustele ning säilitaks selline geomeetriline kuju (väikesed läbipained, lubatava suurusega pikendused ja kokkusurutused, tehnilised praod pindadel), mis tagaks konstruktsiooni korrektset väljanägemist ja stabiilsust. Minu arust, geomeetrilise kuju säilimise nõue on üks tähtsamaid nõudmisi, see ongi tingimus, mis määrab, kas konstruktsioon on üldiselt kasutatav või absoluutselt kasutu. Pragude kohta on erinevaid arvamusi, täpsemalt öelda erinevaid olukordi, kus tekinud pragude laiuse piiramine on oluline ja kus ei ole
valida geelküüned. Ise tavaliselt ei osata hinnata oma küüne olukorda, seepärast tuleks ikkagi pöörduda küünetehniku poole. Geelküüned on samuti väga loomulikud ja populaarsed. Geelimeetodeid on mitmeid: ühe geeliga ning mitme geeliga katmise meetodid. Kui on lõhenevad küüned, soovitatakse kasutada geelitehnikat, sest geel hoiab küünekihte hästi koos. Samuti võib küüsi katta geeliga, et lihtsalt oma küünt tugevdada. Tavaliselt tehakse siiski ka pikendused, et küüned oleksid ühesuguse pikkuse ja kujuga. Küünte pikendamiseks on samuti mitmeid variante: kunstmaterjalist küüneotste ehk tippide kasutamineg ning pikendused spetsiaalse geeliga. Viimast tehakse ainult geelküünte puhul. Kõige ideaalsema pikkusega on küüned siis, kui küüne väljakasvanud osa on pool oma küüne pikkusest. Siis on küüned loomulikult kaunid ja elegantsed. Kui tahetakse väga pikki küüsi, soovitab küünetehnik pikima variandina küüsi, mille
Kumerläätsed on keskelt paksemad kui äärest. Nõgusläätsed on keskelt õhemad kui äärest. Nõgusläätsest läbi minnes valguskiired hajuvad, sellepärast nimetatakse selliseid läätsi ka hajutavateks läätsedeks. Kumerläätsele langevad optilise peateljega paralleelsed kiired lõikuvad pärast läätse läbimist punktis, mida nimetatakse läätse fookuseks. Nõgusläätse korral aga hajuvad läätsele langevad paralleelsed kiired nii, et nende pikendused lõikuvad ühes punktis, mida nimetatakse läätse näivaks fookuseks. Fookusi läbivaid tasandeid, mis on risti optilise peateljega, nimetatakse fokaaltasanditeks. Mis juhtub aga siis, kui läätsele langeb paralleelsete kiirte kimp, mis ei ole paralleelne optilise peateljega? Kumerläätse korral see kiirtekimp koondub fokaaltasandi punktis, mis on määratud läätse keskpunkti läbiva kiirega.
m kaugusel keskjoone teljest tagapool. See joon märgib ründeala. 1.4.1. Ründeala Kummagi väljakupoole ründeala on piiratud keskjoone teljega ja ründejoone tagumise äärega.Ründeala mõtteline pikendus kulgeb väljaspool külgjooni kuni vaba-ala lõpuni . 1.4.2. Pallinguala Pallinguala on 9 m laiune ala kummagi otsajoone taga. Pallinguala on külgedelt piiratud kahe 15 cm pikkuse joonega, mis on kantud 20 cm kaugusele otsajoonest sellega risti kui külgjoonte pikendused. Mõlema joone laius kuulub pallingualasse. Pallinguala ulatub sügavuti kuni vaba-ala lõpuni. 1.4.3. Vahetusala Vahetusalaks loetakse vaba-ala osa, mis on piiratud mõlema ründeala joone mõtteliste pikenduste ja kohtunik-sekretäri laua äärega. 1.4.4. Libero asendamise ala Libero asendamise ala on vabaala osa mõlema võistkonna pinkidepoolses küljes ja see ulatub ründejoone pikendusest kuni väljaku otsajooneni. 1.4.5
Hajus peegeldumine Hajuspeegeldumine tekib konardlikel pindadel (seinad, raamatud). Krobelisel pinnal võib igat konarust vaadelda peegelpinnana. Kuna kõik konarused on eripidi siis peegeldab ta valgust kõikvõimalikes suundades. Tänu hajusvalgusele näeme me esemeid. Kujutis tasapeeglis Tasapeeglis tekib esemest näiline sama suur kujutis. Kujutis näib olevat peegli taga, samal kaugusel kui esegi. Kujutis on näiline, kuna lõikuvad mitte kiired ise vaid nende pikendused. Valguse murdumine Kui valgus jõuab levimisel kahe läbipaistva keskkonna lahutuspinnale siis osa valgusest tungib edasi teise keskkonda, seejuures muutub valguse levimise suund ja seda nim. valguse murdumiseks. Vees levib valgus aeglasemalt kui õhus. Öeldakse, et vesi on optiliselt tihedam kui õhk. Jooniselt näeme, et kui valgus langeb optiliselt hõredamast keskkonnast tihedamasse siis murdub ta pinnanormaali poole. Optiliselt kõige tihedam on teemant
2) lühema külje pikkus, kui cos300 = , sin300 = , 2 2 3 tan 300 = . 3 17. (2000) Täisnurkse trapetsi ABCD alus AB = 10 cm, alus CD = 4 cm ja alustega ristuv haar BC = 3 cm. Haarade pikendused lõikuvad punktis E. Tee joonis ja arvuta: 1) lõigu EC pikkus; 2) kolmnurkade DCE ja ABE pindalade suhe (jagatis). 18. (2000) Täisnurkse kolmnurga ABC kaatet AC = 10 cm ja kaatet BC = 15 cm. Kaatetiga AC paralleelne sirge eraldab kolmnurgast trapetsi ACDE, mille lühem alus on 8 cm. Tee joonis ja arvuta: 1) lõigu CD pikkus;
37. Läätsed, nende liigitamine ja tähistamine- Kumerlääts ja nõguslääts. Lääts on läbipaistev keha, mille pindadeks on kõverpinnad. Liigitatakse kumer ja nõgusläätsedeks. Kumerläätsed on keskelt paksemad kui äärest ja nõgusläätsed on keskelt õhemad kui äärest. Kumerläätsele langevad valguskiired lõikuvad peale läätse läbimist, seda nimetatakse fookuseks. Nõgusläätse läbides aga hajuvad valguskiired hoopis ja pikendused lõikuvad, seda nimetatakse näivaks fookuseks. Sfääri pindasi omavad kehad(peavad läbi paistma) 38. Kujutise konstrueerimine läätses-kaks kiirt,läbi läätse keskpunkti ja läbi fookuse. Tähised: A-Töö (ühik 1 J(dzaul) U-Pinge (ühik 1 Volt) q-Laeng (ühik 1 C(Kulon)) I(nagu Ilves)-Voolutugevus (ühik 1 Amper) A t-Aeg (ühik 1 sek) s F-Jõud (ühik 1 Njuuton) N k-konstant Coulomb'i seaduses 9*10astmel9 K-konstant Ampere'i seaduses 2*10astmel-7 r-Raadius (ühik 1 Meeter) m
Eesti rahvastiku tervis on nõrk. Kõik see mõjutab otseselt või kaudselt äritegevust. Tarbijakaitse liikumised taotlevad kliendi valiku kriteeriumide laiendamist nii, et see sisaldaks keskkonnakaitse küsimusi. TECNOLOGICAL Tehnoloogilised muutused toovad endaga kaasa uute toodete, teenuste, protsesside, turustuskanalite ja müügiviiside ning äritegevuse ülesehituse muutusi. Uute tehnoloogiate kasutamine (juukse pikendused) toob kaasa tootlikkuse tõusu. Nii näiteks on kogu tegevuskeskkonda ja pea iga ettevõtet oluliselt mõjutanud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng. Arendustööde kulud (salongi töötajate kolitused) on alati vajalikud, sest tänu koolitustele tõuseb teenuste kvaliteet. ECONOMIC Majanduskeskkonnas toimuvad muudatused, mida enim jälgitakse ja analüüsitakse, on seotud majanduskasvu ja majanduskriisidega erinevates regioonides ja riikides, valuutakurssidega,
Tallinna Linnateater; Kuressaare Linnateater; Paide Linnateater; Tallinna Filharmoonia; Pärnu Linnaorkester; Narva Linna Sümfooniaorkester. 5. Kui suur protsent alkoholi- ja tubakaaktsiisi maksust ning hasartmängumaksust laekub Kultuurkapitali? 3,5% alkoholi- ja tubakaaktsiisist; 47,8% hasartmängu maksust. 5.1. Kirjeldage Kultuurkapitali lepingu muutmise liike ja protsessi. 2 liiki lepingu muutmist. Kasutusaja muutmisel näidata põhjus, eelnevad pikendused, uus, kasutusaja lõpp. Eesmärgi muutmisel on oluline korralik põhjendus kuhu saadud raha läheb. Raha otstarbe iseloom ei muutu. 6. Nimetage Kultuurkapitali eristipendiume. “Loomemaja stipendium” – rah.vah loomemajade kasutamine. “Ela ja sära” – kõrgvormis loomeinimestele, erialaseks pühenumiseks. “Külaliskriitiku stipendium” – et Eesti kultuurielu tutvustada rah.vah meedias. 6.1. Nimetage paikkondlike eripäraste pärimuskultuuride seitse toetusprogrammi
13. Mis on lahutuse difraktsioonibarjäär? 14. Mis on luup? LUUP e. SUURENDUSKLAAS. Selle kujutis on küll suurendatud, kuid ainult näiv, st seda ei saa ekraanile püüda ega fotografeerida. 15. Mis on läätse fokaaltasand? Fokaaltasapind Tasandeid, mis läbivad fookusi ja on risti optilise peateljega nimetatakse fokaaltasanditeks. 16. Mis on mikroskoobi lahutusvõime? Vastatud küs. Nr 8 17. Mis on näiv kujutis? Näiv kujutis tekib siis, kui kujutise saamiseks lõikavad kiirte pikendused (tagasisuunas punktiirjoontena, näiteks luubi või tasapeegli puhul).Seda ei saa ekraanile püüda ega fotografeerida. 18. Mis on objektiivläätse ülesanne? Ülesandeks on fokuseerida kiirt täpile, mitte luua pilti proovist 19. Mis on okulaari ülesanne mikroskoobis? Silma poolset läätse( ülemist läätse ) nimetatakse okulaariks ning tema ülesanne on muutatõeline kujutis nähtavaks ja suurendada fookuses olev kujutis. 20. Mis on parima nägemise kaugus
valgust, nõguslääts hajutab valgust. Läätsena toimib kumerate pindadega läbipaistvast ainest keha siis, kui keha materjali murdumisnäitaja erineb ümbritseva keskkonna murdumisnäitajast. Kiirte käik Koondav lääts: 1) Optilise peateljega paralleelne kiir läbib pärast läätsest murdumise fookuse. 2) Optilist keskpunkti läbiv kiir ei muuda suunda. 3) Suvaline paralleelsete kiirte kimp koondub fokaaltasandis. Hajutav lääts: 1) Optilise peateljega paralleelsete kiirte pikendused koonduvad fookusesse. 2) Optilist keskpunkti läbiv kiir ei muuda suunda. 3) Paralleelsete kiirte kimbu pikendused koonduvad fokaaltasandis. Kujutise konstrueerimine Kujutise konstrueerimine; koondav lääts; ese on kaugemal kui fookusekaugus. Kujutis: ümber pööratud, suurendatud, tõeline. Kujutise konstrueerimine; hajutav lääts; kiirt 3 pole joonisel kujutatud
Impulsimoment- 17. Impulsimomendi jäävuse seadus. ⃗L=∑ ⃗ Li=const , mis väljendab impulsimomendi jäävuse Suletud süsteemis seadust. 18. Keha liikumine jõuväljas. Keha liikumisel tsentraalses jõuväljas selle impulsimoment välja tsentri suhtes on ajas muutumatu, seega on niisugusel juhul keha trajektoor tasapinnaline kõver ning selle sektorkiirus jääv. Tsentraalseks nim. välja, mille vektorite pikendused lõikuvad ühes nn. tsentraalses punktis. L δ= =const Kehtib Kepleri II seadus: 2m . 19. Jäiga keha pöörlemise dünaamika. I z ε =M z Jäiga keha pöörlemise dünaamika põhivõrrand: . 20. Võnkumise mõiste. 21
Läätse iseloomustavad suurused on fookuskaugus ja optiline tugevus. Kiirte kaik koonduv laats optilise peateljega parallelne kiir labib peale laatses murdumist fookuse, optilist keskpunkti labiv kiir ei muuda suunda, paralleelsete kiirte kimp koondub fokaaltasandis. Hajuv laats optilise peateljega paralleelne kiir murdub nii, et tema pikendus loikab fookust. Optilist keskpunkti labiv kiir ei muuda suunda, fokaaltasandis koonduvad paralleelsete kiirt pikendused. Kujutise konstrueerimine optilise peateljega paralleelne kiir labib fookuse, optilist keskpunkti labiv kiir ei muuda suunda, paralleelsete kiirte kimp koondub fokaaltasandis. Toeline kujutis tekib kohas, kus koonduvad esemelt lahtuvad kiired. Nailine kujutis tekib kohas, kus koonduvd kiirte pikendused. Optiline tugevus D=1/f [dptr] Suurendus s s=H/h=k/a Sfaariline peegel sile kerapinna osa, millelt valgus peegeldub. Jaotatakse nogusateks/kumerateks.
puhul:optilise peateljega paralleelne kiir läbib peale läätses murdumist fookuse, optilist keskpunkti läbiv kiir ei muuda suunda, paralleelsete kiirte kimp koondubfokaaltasandis Hajuva läätse korral: optilise peateljega paralleelne kiir muundub nii, et tema pikendus läbib hajutava läätse fookuse,optilist keskpunkti läbiv kiir ei muuda suunda, hajutavas läätses koonduvad fokaaltasandis paralleelsete kiirte pikendused. Kujutise konstrueerimine- läätses põhineb järgmistel omadustel: optilise peateljega paralleelne kiir läbib fookuse, optilist keskpunkti läbiv kiir ei muuda suunda, paralleelsete kiirte kimp koondub fokaaltasandis.Tõeline kujutis- tekib kohas, kus koonduvad esemelt lähtuvad kiired. Näiline kujutis-tekib kohas, kus koonduvad kiirte pikendused. Läätse valem-1/a+1/k=1/f=D, D=optiline tugevus, D=1/f [dptr]. Suurendus-s=H/h=k/a.
korral - välispinnalt. Sirget, mis läbib sfääri keskpunkti C ja fookust F (vaata joonist nr 8), nimetatakse peegli optiliseks peateljeks. Optilise peatelje lõikepunkti peegli pinnaga nimetatakse lagipunktiks O. 8 Punkti, kuhu koonduvad nõguspeeglile langevad paralleelsed kiired, nimetatakse peegli fookuseks F (tulipunktiks). Kumerpeegli kor- ral on tegemist näiva fookusega F’, st. punktiga, milles lõikuvad peegeldunud kiirte pikendused. Fookuse kaugust peegelpinnast, mõõ- detuna piki optilist peatelge, nimetatakse peegli fookuskauguseks. Nõguspeegli fookuskaugust loetakse positiivseks, kumerpeegli oma negatiivseks. Joonis 8: Nõguspeegel (vasakul) ja kumerpeegel (paremal). Fookuskaugus f ja peeglit moodustava sfääri raadius r on seotud järgmiselt: r f= 2 2.3
13 15 labib peale laatses murdumist fookuse, optilist keskpunkti labiv kiir ei muuda suunda, paralleelsete kiirte kimp koondub fokaaltasandis. Hajuv laats optilise peateljega paralleelne kiir murdub nii, et tema pikendus loikab fookust. Optilist keskpunkti labiv kiir ei muuda suunda, fokaaltasandis koonduvad paralleelsete kiirt pikendused. Kujutise konstrueerimine optilise peateljega paralleelne kiir labib fookuse, optilist keskpunkti labiv kiir ei muuda suunda, paralleelsete kiirte kimp koondub fokaaltasandis. Toeline kujutis tekib kohas, kus koonduvad esemelt lahtuvad kiired. Nailine kujutis tekib kohas, kus koonduvd kiirte pikendused. Optiline tugevus D=1/f [dptr]
aatrium (kr. k. ater suits), algselt suitsuväljalaskeava, hiljem keskne hoov Kreeka või Rooma elumajas aedicula väike pühamu aditus sissepääs Rooma teatrisse (aditus maximus peasissepääsud kahel pool orkestrat) akvedukt veejuhe mägijõest vm looduslikust veeallikast linnani, ehitatud tellistest või kividest, seest vooderdatud tsemendiseguga, sageli toetatud ühe- või mitmekorruselisele kaaristule (orgusid ületades) alae Etruski templi tagaseina pikendused mõlemale poole külgedele, mille otsast hakkasid tavaliselt kolonnaadid, hiljem ka Rooma elamu külgtiivad (ainsus: ala) amfiteater Rooma teatriehitis, kus astmetena tõusvad istmeread ei asetsenud poolringi- või hobuserauakujuliselt nagu klassikalises antiikteatris, vaid ellipsikujuliselt ümber ovaalse areeni andron - koridor Rooma elamus apodyterium rõivistu antiikaja termides apsiid ehk exedra, poolringikujuline lõpetus basiilikal, väljakul, basseinil vm rajatisel
annaabi.ee 
