Kesktõmbekiirendus, ringliikumine, dünaamika 1. Ringliikumisel muutub kiiruse suund, seega esineb ka kiirendus. Üldiselt on kiirendus suunatudringi tsentri suunas. Ühtlasel ringliikumisel on kiirendus suunatud täpselt keskkpunkti ehk asetseb raadiusel. See on kesktõmbekiirendus. Kesktõmbekiirenduse leiame valemiga ak`= v*v/r Ringjoonelisel liikumisel hoiab keha kesktõmbejõud ehk tsentripetaaljõud Mille saame leida Newtoni teisest seadusest? Inertsi omaduste tõttu püüab keha ringjoonelt lahkuda Mõjudes ringliikumise tekitajale tsemtrifugaaljõuga Kesktõmbejõud võib olla kurvis liikuva auto jaoks hõõrdejõud, tehiskaaslase jaoks gravitatsioonijõud Ringliikumist kohtame laialdaselt taevakehade juures ja tehnikas
Perioodiline liikumine ringliikumine punktmassi liikumine mööda ringjoonekujulist trajektoori. (lk.86) nurkkiirus fs. ajaühikus läbitud nurga suurus. tähis . ühik rad/s (radiaani sekundis) (lk.89) kesktõmbekiirendus (normaalkiirendus) väljendab ringliikumisel kiiruse suuna muutumist ajas. Kesktõmbekiirendus on kiirusega alati risti ning vektorina suunatud ringjoone keskpunkti. (lk.91) joonkiiruse ja nurkkiiruse seos (lk.89) võnkumine: · periood ajavahemik, mille jooksul sündmus kordub, tähis T, ühik 1s. (lk.90) · sagedus ajaühikus korduvate sündmuste arv, tähis f, ühik herts (Hz) (lk.90) · hälve keha kaugus tasakaaluasendist, tähis x (lk.97) · amplituud maksimaalne hälve ehk suurim kaugus tasakaaluasendist, tähis x0 (lk.97) laine:
Ringliikumise liigid: pöörlemine ja tiirlemine Tiirlemine: Keha mõõtmed ja kuju pole liikumise kirjeldamisel olulised ning me võime kasutada punktmassi mudelit. Trajektoor: Trajektoor on keha või punkti (keha osa või punktmassi) teekond liikumisel ruumis või tasandil. Pöörlemine: Pöörlemine ehk pöördliikumine on keha ainepunktide ringliikumine ümber kehaga seotud kahe ainepunkti. Teepikkus: Teepikkuseks nimetatakse füüsikas trajektoori pikkust, mille liikuv keha või punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul. Tähis s. Periood: nim. Ajavahemikku, mille jooksul läbitakse üks täisring. Tähis- T, ühik 1s,Valem: T= Sagedus: nim. Ajaühikus tehtavate täisringide arvu. Tähis- f, Ühik: 1Hz, Valem: Joonkiirus: Joonkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab läbitud kaarepikkust ajaühiku kohta. Tähis: Ühik: 1m/s valem: = * r, kus (oomega) on nurkkiirus Nurkkiirus: Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab raadiuse pöördenurka ajaühiku kohta.Tä...
Mõõtühik- s 7. Ringliikumise sagedus. Tähis, mõõtühik, seos perioodiga. Ringliikumise sageduseks f nimetatakse täisringide arvu ajaühikuks. Tähis- f Mõõtühik- pööret/s 1 1 f ; T T f 8. Kesktõmbekiirendus, vektori suund. Miks selline kiirendus olemas on? Valemid, seletused, mõõtühikud. Kesktõmbekiirendus (normaalkiirendus) väljendab ringliikumisel kiiruse suuna muutumist ajas. Kesktõmbekiirendus on kiirusega alati risti ning vektorina suunatud ringjoone keskpunkti. an = v2/ r ehk an = 2 r v- kiirus (m/s)
ME vaatame sellist liikumist, kus keha kiiruse moodul ühtlasel ringjoonelisel liikumisel ei muutu.(ühtlane ringjooneline liikumine). Periood näitab ajavahemikku, mille jooksul läbitakse üks täisring. Sageduseks nim. Tehtavate täisringide arvu. Kiirendus ringliikumisel alati suunatud piki ringjoone muutujat. Alati raadiusega risti. Ringjooneline liikumine on ALATI kiirendusega liikumine. Ringjoonelisel liikumisel kiiruse suuna muutust iseloomustab kiirendus, kannab nimetust kesktõmbekiirendus. Alati suunatud ringjoone keskpunkti. Mida suurem on kesktõmbekiirendus, seda kiiremini kiiruse suund muutub. Mehaanika uurib kehade liikumist, paigalseisu ruumis, liikumise muutumist mõjude tagajärjel. Mehaanika jaguneb 1)Kinemaatika 2)Dünaamika 3) Staatika Liikumine on 1) keha asukoha muutmine ruumis aja jooksul 2)pidev ajas ja ruumis 3) pidev ajas 4) pidev ruumis ei tähenda, et keha läbib trajektoori kõik punktid. Punktmass keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamatta
Põhivalem: = r Periood Perioodiks nimetatakse aega, mille jooksul piki ringjoont liikuv keha teeb ühe ringi (jõuab tagasi lähtepunkti) Sagedus Sagedus on sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus. Füüsikas mõõdetakse sagedust hertsides: 1 võnge sekundis on 1 herts (Hz). Kesktõmbekiirendus suunamuutusest tingitud kiirendus on suunatud keha trajektoori kõveruskeskpunkti poole, seega kiirusvektoriga risti, sellest ka nimi kesktõmbe kiirendus. Kesktõmbekiirendus sõltub trajektoori kõverusraadiusest ja keha liikumiskiirusest Võnkeperiood Võnkeperiood (tähis T) on väikseim ajavahemik, mille järel keha liikumine kordub. Ühikuks on sekund. Sundvõnkumine Juhul, kui võnkeringis rakendub perioodiliselt muutuv väline pinge on tegemist Sundvõnkumisega. Resonants Resonants on võnkeamplituudi järsk kasv perioodilise välismõju sageduse kokkulangemisel süsteemi omavõnkesagedusega.
T = f , joonkiirus v= t , v2 kesktõmbekiirendus ak = r · valemites esinevate füüsikaliste suuruste tähiseid ja ühikuid, · nähtuste liike: võnkumise liigid (vaba-, sund, sumbuv-hääbub aja jooxul nullini), lainete liigid (piki-võnkumine toimub piki levimissuunda, rist-levimissuunaga risti). Oskan: · tuua näiteid ringliikumise, võnkumise, lainete, resonantsi kasutamise kohta, · lahendada probleem- ja arvutusülesandeid ringliikumise, võnkumise ja lainete kohta,
Nurkkiirus näitab, millise pöördenurga sooritab keha ajaühikus. []=[rad]/[sek] = /t raadiuse pöördenurk t selle moodustamiseks kujunud ajavahemik Joonkiirus näitab, kui pika tee läbib keha ajaühikus mööda ringjoont. Joonkiiruse suund on alati puutuja sihiline. Jääva nurkkiiruse korral on joonkiirus on seda suurem, mida suurem on trajektoori (ringjoone) raadius: v= R=l/t Võrdlus: ringjoone kaare pikkus s=R s=R |:t s/t =R /t >>> v= R 13.Nurkkiirendus ja kesktõmbekiirendus Nurkkiirendus: = ( - 0) / t näitab, kui palju muutub keha nurkkiirus ajaühikus. Kesktõmbekiirendus: an = v2/R = 2R 14. Newtoni seadused Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus: Keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. See tähendab, et kehad ei muuda oma liikumisolekut iseenesest, selleks on vaja rakendada jõudu. Sellist nähtust nimetatakse inertsiks (keha võime iseeneses säilitada oma liikumisseisundit kui
Kiireneval pöörlemisel on nurkkiirus ja nurkkiirendus samasuunalised ja aeglustuval vastassuunalised. Ühtlaselt muutuval ühesuunalisel pöörlemisel pöördenurk ja nurkkiirus avalduvad valemitega. Kesktõmbekiirendus suunamuutusest tingitud kiirendus on suunatud keha trajektoori kõveruskeskpunkti poole, seega kiirusvektoriga risti, sellest ka nimi kesktõmbe kiirendus. Kesktõmbekiirendus sõltub trajektoori kõverusraadiusest ja keha liikumiskiirusest. ak kesktõmbekiirendus (m/s2) v joonkiirus (m/s) r trajektoori kõverusraadius (m) nurkkiirus (rad/s) Joonkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab läbitud kaarepikkust ajaühiku kohta. Tähis: Ühik: m/s (meetrit sekundis) Põhivalem: = * r, kus (fii) on pöördenurk ja r on trajektoori raadius Sagedus on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus. Sageduse ühik SI-süsteemis on herts (Hz): 1 sündmus sekundis on 1 herts.
Ringliikumine on liikumine,kus keha punktide trajektoorid on ringjoonekujulised.Ringliikmuise erijuhid on ringjooneline liikumine ja pöörelmine. Kesktõmbekiirendus väljendab ringliikumisel kiiruse suuna muutumist ajas. Kesktõmbekiirendus on kiirusega alati risti ning vektorina suunatud ringjoone keskpunkti. ak = v2/ r , ak = 2 r Nurkkiirus näitab, kui suur pöördenurk läbitakse ajaühikus. = / t . Nurkkiiruse SIühik on üks radiaan sekundis (1 rad/s). Seda ühikut esitatakse lühidalt kujul 1 s1. Periood on ajavahemik, mille jooksul läbitakse üks täisring. T , = 2 / T, T=2 / Sagedus v või f näitab võngete arvu ajaühikus. Sageduse SIühikuks on herts (1 Hz = 1/s). Üks herts on üks võnge sekundis
Kiirus(m/s) V=s/t Aeg( s) · Ühtlaselt muutub liikumine Kiirus (m/s) algkiirus · Võimsus (m/s) Võimsus (W) Kiirendus( m/s2) N = A/t Töö (J) Aeg (s) V= v0 + a t Aeg(s) · Perioodiline liikumine Kesktõmbekiirendus · Vastasik mõju (m/s2) Jõud (N) Mass (kg) An= v2/r F=m*a Kiirus(m/s) Raadius Kiirendus (m/s2) (m) · Impulss Impulss(kg*m /s) · Soojuõpetus Mass (kg) Soojushulk(J) p=m*v Kiirus Mass(kg) (m/s) · Töö Q=cm t
pöörlemisel keha sees. 19. Defineeri pöördenurk! V: Pöördenurk () on nurk, mille võrra pöördub keha asukohta ja trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav raadius. (=l/r rad) 20. Defineeri nurkkiirus. V: Nurkkiirus on kiirus, mis näitab, kui suur pöördenurk läbitakse ajaühikus. Tähis: ühik: 1 rad/s (=2f 21. Defineeri ringliikumise sagedus V: Sagedus näitab, mitu täisringi tehakse ühes ajaühikus. Tähis: f ühik: 1Hz 22. Kuhu on suunatud kesktõmbekiirendus? V: Kesktõmbekiirendus on suunatud alati kõveruskeskpunkti poole. 23. Defineeri võnkumine ja mis on sundvõnkumine V: Võnkumine on perioodiline edasi-tagasi liikumine teatud tasakaaluasendist kord ühele kord teisele poole. Sundvõnkumine on võnkumine välise perioodilise jõu mõjul. 24. Seleta mõiste- võnkeamplituud V: Võnkeamplituud on võnkuva keha maksimaalne kaugus tasakaaluasendist. 25. Seleta mõiste- võnkumise hälve
a Da Dt =w - nurkkiirus kus Da - raadiuse pöördenurk ja Dt- selle moodustamiseks w = const kulunud ajavahemik Ringjoone kaare pikkus s=Ra ; Ds=R Ds=RDa : Dt Ds R Da v =w R = Dt Dt 6.2 Kesktõmbekiirendus (an) R Da v2 v1 Ds { Ds=R Da Da=Ds ; Dv=v Da v Ds R R Dv 2
Nurkkiiruse valem: w=2π/T (rad/s) Nurkkiirus näitab millise nurga võrra pöördub raadius. Valemitest v=2πr/T ja w=2π/T järeldus nurkkiiruse ja joonkiiruse vaheline seos v=wr Periood (T) on ühe pöörde sooritamise aeg (sekundites). Pöörleval liikumisel on sagedus. Sagedus (f) on ühes ajaühikus sooritatud päärete arv (Hz). Periood ja sagedus on teineteise pöördväärtused. T=1/f f=1/T T=2π/w f=w/2π Kesktõmbekiirendus on suunatud mööda raadiust ringjoone keskpunkti poole, seega risti joonkiirusega. Valem a=v2/r (m/s2) Kiirendust tekitab kesktõmbejõud F=ma (Newtoni II seadus!) F=mv2/r (nöör, hõõrdumine, gravitatsioonijõud)
Pöörlemine-asub ringjoonekeskpuntki seespool keha. Nt- autoratas. Tiirlemine-asub ringjoonekeskpunkti väljaspool keha. Nt-maakera tiirleb ümber päikee. Periood-ajavahemik,mille jooksul läbitakse üks täisring. T=t/N Sagedus-ajaühikus tehtavate täisringide arv. F=N/t Nurkkiirus-võrdne ajaühikus läbitud pöördenurgaga. w=fii(pöördenurk 6,28rad)/t. Joonkiirus-läbitud kaarepikkus ajaühiku kohta. v=fii*4 Kesktõmbekiirendus-suuna muutusest tingitud kiirendus. a=V2/r võnkumiste liigid-vabad võnkumised(sisejõudude mõjul(pendel)/ sundvõnkumine-välisjõudude (õmblusmasina nõela). sumbuvad- ja sundvõnkumised-sumbuv(võnkumine väheneb,peatud)/sumbumatu(kestab pikalt) võnkeamplituud-suurim kaugus tasakaalu asendist harmooniline võnkumine-kirjeldatakse siinus funktsiooni abil. matemaatiline ja vedrupendel- Mate-venimatu kaaluta niidi otsa riputatud punktmass. Vedru- absoluutselt elastse vedru otsa riputatud punktmass. resonants-nähtus,kus välise mõju sag...
MEHAANIKA
Ühtlane sirgjooneline liikumine:
v=s/t vk=s1+s2/t1+t2
Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine:
a=v-vo/t (a)=m/s2 s=vot+at2/2 s=v2-vo2/2a
v>vo, siis a>o => kiirenev liikumine
v
28. Töö valem (1) 29. Töö valem (2) 30. Elastsusjõu töö valem 31. Võimsus 32. Võimsuse valem kiiruse kaudu 33. Kineetiline energia 34. Kineetilise energia töö valem 35. Potentsiaalne energia 36. Nullnivoo 37. Teepikkuse valem hõõrdejõu kaudu 38. Põõrdenurk 39. Nurkkiirus 40. Nurkkiiruse ja joonkiiruse vahe 41. Perioodi def. valem 42. Perioodi valem sageduse kaudu 43. Perioodi valem nurkkiiruse kaudu 44. Kesktõmbekiirendus 45. Kesktõmbekiirenduse valem nurkkiiruse kaudu 46. Jõumomendi valem 47. Impulsimomendi valem 48. Impulsimomendi jäävuse seadus 49. Sagedus, def. valem 50. Sagedus perioodi kaudu 51. Harmoonilise võnkumise võrrand 52. Laine levimiskiirus 53. Laine levimiskiirus sageduse kaudu 54. Pendli perioodi valem
Hõõrdejõud on keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. Mõjutavateks teguriteks on keha raskus jõud ning pindade materjal ja omadused. Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud, mis on vastassuunaline ning suuruselt võrdne jõuga, mis keha antud hetkel deformeerib. Jäikus on keha võime koormuse all vastu panna kuju ja mõõtmete muutumisele ehk deformeerimisele. Ringliikumine on kulgliikumine mööda ringjoonekujulist trajektoori.Ringliikumise näideteks on planeetide tiirlemine ümber tähtede. Pöörlemine ehk pöördliikumine on keha ainepunktide ringliikumine ümber kehaga seotud kahe ainepunkti. Tiirlemine on keha perioodiline kulgliikumine ümber telje või punkti.(kuu maa ümber) Pöördenurk on nurk, mille võrra pöördub ringliikumises oleva keha trajektoori raadius mingi aja jooksul. Tähis: Ühik: rad Põhivalem: = s / r (s=kaare pikk...
dt t s s Joonkiirus sõltub nurkkiirusest ja d trajektoori raadiusest R v m aN v R s R Kesktõmbekiirendus ehk tsentripetaalkirendus v2 m a N 2 R s 2 R 36 Ühtlane pöördliikumine: nurkkiirus, joonkiirus, kesktõmbekiirendus Periood 2R T [ s] v Pöörlemissagedus d 1 1
Vaakumis heli ei levi. Heli levimiskiirus 0°C õhus ja normaalse õhurõhu puhul on 332m/s. Temperatuuri tõustes heli kiirus kasvab. Näiteks 15°C juures on 342m/s ja 100°C juures 386m/s. Helivaljust mõõdetakse detsibellides. Inimese valulävi on 130db. Muusikaline heli: Müra: Ülesanded: KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS ,,Perioodilised liikumised". 1. Tiirlemine. 2. Pöörlemine.. 3. Raadiuse pöördenurk. 4. Radiaan. 5. Nurkkiirus. 6. Periood. 7. Sagedus. 8. Kesktõmbekiirendus. 9. Võnkumine. 10. Vabavõnkumise tingimused. 11. Sundvõnkumine. 12. Harmooniline võnkumine. 13. Hälve. 14. Amplituud. 15. Matemaatiline pendel. 16. Ristlaine. 17. Pikilaine. 18. Lainepikkus. 19. Laine levimiskiirus. 20. Lainete interferents. 21. Lainete difraktsioon. 22. Infraheli. 23. Ultraheli.
lõppasukohta suunatud sirglõik.) 4) Nurkiirus (rad/s) sul keha teeb ühe täisvõnke.) 1) Kiirendus (kiirendus on kiiruse muudu ja =/t T (s) selleks kulunud aja suhe.) g=v-v 0/t 5) Kesktõmbekiirendus ak (m/s2) 4) Võnkesagedus (...näitab, mitu h= v 0t+gt2/2 v2/ R võnget teeb keha 1 s.) f (Hz) v 2-v02=2gh v = v0+gt Mehaaniline võnkumine
Kõverjoonelise liikumise puhul pole keha trajektoor sirge. Ühtlase liikumisega on tegu, kui keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Ringliikumise puhul on keha punktide trajektooriks ringjoon või selle osa. Ringjooneliseks liikumiseks nimetatakse punktmassi liikumist mööda ringjoonekujulist trajektoori. Mida väiksem on raadius, seda kõveram on trajektoor. Kui trajektoori kõveruskeskpunkt asub keha sees on tegu pöördliikumise e. pöörlemisega. Pöörlemise korral ei liigu keha punktid kõik mööda ühesuguse kõverusraadiusega trajektoore. Teepikkus on võrdne kaare pikkusega. Pöördenurgaks nimetatakse nurka, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuvat keha ja trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav raadius. Pöördenurka mõõdetakse radiaanides ( rad = 180°). Pöördenurk on kõigil punktidel ühesugune. Joonkiirus (v) on ringliikumisel läbitud teepikkuse ja liikumisaja suhe. Ringliikumise nurkkiiruseks (; rad/s) nimetatakse pöö...
Mõisted 1. Ringjooneline liikumine toimub siis kui keha liigub mööda ringjoonelist trajektori. 2. Pöördliikumine ehk pöörlemine toimub siis kui punkt asub keha sees. (grammofoniplaat ja auto rattas) 3. Pöördenurk nurk mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuva keha ja trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav radius. 4. Radiaan nendes mõõdetakse pöörde nurka. 5. Joonkiirus ringliikumisel läbitud teepikuse ja liikumisaja suhe. 6. Nurkkiirus pöörde nurga ja selle sooritamiseks kuluva aja suhe. 7. Periood seos nurkkiirusega T= 2/ 8. Sagedus 9. Sageduse seos nurkiirusega =2f 10.Kesktõmbekiirendus suunamuutusest tingitud kiirendus on suunatud alati keha trajektoori kõveruskeskpunkti poole, seega kiirus vektoriga risti. 11.Jõu õlg jõu mõjusirge kaugus pöörlemis punktist. 12. Jõumoment jõu ja jõu õla korrutis. 13.Impulsimoment impulsi ja tema kõverusraadiuse k...
Füüsika Tiirlemine ringjoonieline liikumine mis toimub ümber punkti mis paikneb kehast väljaspool Pöörlemine - ringjooneline liikumine mis toimub ümber punkti mis paikneb keha sees Amplituud max kaugus tasakaaluasendist Tasakaaluasend - asend kus võnkuv keha ei liigu Võnkumine liikumisviis kus keha läbib perioodiliselt ühtesid ja samu asukohti Sunnitud võnkumine võnkumine mida põhjustab perioodiliselt mõjuv välisjõud Vaba Võnkumine - võnkumine mis toimub ilma välise jõu mõjuta Hälve kõrvalekalle tasakaaluasendist Laine ruumis leviv võnkumine Lainefront piir kuhu veepinna häiritus esimese laine näol jõudnud on Ringjooneline liikumine kui keha punktid tiirlevad mööda peaaegu ühesuguseid ringjoone kujulisi trajektoore Täisvõnge võnkuve kehaliikumine ühest amplituud asendist teise ja tagasi Periood täisvõnkeks kuluv aeg Lainepikkus kaugus kahe punkti vahel mis võnguvad samas taktis(m) Nurkkiirus on pöördenurga ja sell...
Pöördenurk- nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuvat keha ja trajektoori keskpunkti ühendav raadius. Tähis (fii), ühik 1 rad (radiaan). l Valem = r , kus l-kaarepikkus, r-raadius. Joonkiirus - ringliikumisel läbitud teepikkuse ja liikumisaja suhe, suunatud alati mööda ringjoone puutujat. Näitab kui suur vahemaa läbitakse ajaühikus l (1s). Tähis v , ühik 1 m/s. Valem v= t Nurkkiirus - pöördenurga ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhe. Näitab kui suure nurga võrra pöördub keha ajaühikus. Tähis , ühik 1 rad/s. Valem = t l v Joonkiiruse ja nurkkiiruse vaheline seos = t = = tr r ja v = r Periood ajavahemik, mille jooksu...
Ringliikumine-Punktmassi liikumine mööda ringikujulist trajektoori. Tiirlemisel asub kõverus keskpunkt kehast väljas. Pöörlemisel, asub keha sees. Ringliikumise iseloom. suurused:kesktõmbekiirendus,pöördenurk,joonkiirus,periood,sagedus. Pöördenurk- Nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuvalt keha ja trajektoori kõverus keskpunkti ühendav raadius. Tähis : (fii) Ühik: kraaad , rad. = -pöördenurk, l-kaare pikkus, r-radiaan. Nurkkiirus- Füüsikaline suurus,mis on võrdne pöördenurgaga ja selle sooritamiseks kuluva ajavahemiku jagatisega. Tähis:W Ühik:rad/s W= W-nurkkiirus, -pöördenurk , t-aeg. Periood- Ajavahemik,mille jooksul keha läbib täisringi.Tähis:T , ühik:sek. T= t-aeg, n-täisringide arv. Sagedus-Täisringide arv ajaühikus.Tähis:f , ühik:Hz= .Kesktõmbekiirendus-Ringliikumise kiirendus. Tähis:ak , ühik:m/s2 . ak= v-joonkiirus,r-raadius. Sõltub nii trajektoori kõverusraadiusest (r), kui ka keha kiirusest (v). Suunatud erinevalt , ...
Aatomifüüsika 1.Rutherfordi aatomi mudeli vastuolud 1) Kui elektron liigub ümber tema orbiidil, siis ta liigub kiirendusega(kesktõmbekiirendus) Kiirgab mingit kiirgust (elektronmagnetlained) st, elektroni energia peaks vähenema. Orbiidi raadius peaks vähenema. 2)Kõik aatomid kiirgavad joonspektreid ja erinevate keemiliste elektronide aatomid kiirgavad erinevaid spektreid. Joonspekter- koosneb üksikutest lainepikkustest. 2.Bohri postulaadid 1)Aatom võib püsivalt eksisteerida kindlate energiatega statsionaalses olekus 2)Statsionaalses olekus aatom ei kiirga ega neela valgust. 3.Vesiniku aatomi energia taseme põhioleku energia ja kuidas arvutada ülejäänud. Vesiniku aatomi kiirgus ja neeldumisjooned moodustavad seeriaid 4.Balmeri seeria (joonte värvid, vastavad energiamuutused, kiirgus neeldumine spektris. Neli erinevat värvi joont. Punane, roheline, sinine, violetne 5.Kuidas muutub aatomi ener...
Vabalangemine on keha langemine maapinnale õhutakistuse puudumise või minimaalse õhutakistuse korral. Vabalangemine on ühtlaselt kiirenev liikumine, mistõttu kehtivad selle kohta kõik sirgjoonelise liikumise seosed. Kõikide vabalt langevate kehade kiirus, ühes ja samas maa lähedus punktis muutub ühtemoodi ehk nende kehade kiirendus on ühesugune. Vabalt langemise kiirust tähistatakse g=9,8 m/s2 4. Perioodiline liikumine Märksõnad: ringliikumine, nurkkiirus, kesktõmbekiirendus, joonkiiruse ja nurkkiiruse seos. Võnkumine: periood, sagedus, hälve, amplituud. Laine: ristlaine, pikilaine, laine levimiskiiruse ja lainepikkuse seos. Oskused: ülesannete lahendamine ühtlase ringliikumise kohta. v joonkiirus, nurkkiirus, r raadius, T periood, an kesktõmbekiirendus, f sagedus Ringliikumiseks nimetatakse punktmassi liikumist mööda ringjoonekujulist trajektoori. Ühtlaselt ringjoonel liikuva punkti nurkkiiruseks nimetatakse selle punktini tõmmatud
Pöördliikumise korral asub trajektoori kõverus keskpunkt keha sees (Maa, vurr). Tiirlemise puhul on trajektoori keskpunkt väljaspool keha (Maa tiirleb ümber Päikese, kass tiirleb ümber palava pudru). Pöördenurgaks nim. nurka, mille r muutub mingi aja jooksul (Rad). (360º=2piirad,l=R). Nurkkiirus näitab kui suur pöördenurk läbitakse ühes ajaühikus (W=l/t= l/rt=v/r ; w- nurkkiirus rad/s). Joonkiirus on ringliikumisel läbitud teepikkuse ja liikumisaja suhe(v=l/t , (m/s)). Ringliikumise perioodiks nim ajavahemikku, mille jooksul läbitakse 1 täisring(T;T=2pii/w). Ringliikumise periood on seotud nurkkiirusega. Ringliikumise sageduseks nim ajaühikus tehtavate täisringide arvu(f), on seotud nurkkiirusega(w=2piif e f=w/2pii; 1Hz=1/s). Periood ja sagedus on teineteise pöördarvud(f=1/T). ringliikumise kiirendus- kiiruse suund muutub ringliikumisel pidevalt, ning kui see muutub, muutub ka kiirusvektor. Kui aga kiirusvektor muutub, on tegemist kiire...
Tähis- T ühik-1s Valem- T=1/f · Sagedus on täisevõngete arv ühes sekundis. Tähis-f ühik- 1Hz · Hälve on pendli kaugus tasakaalu asendist mis tahes aja hetkel. On perioodiliselt muutuv suurus x. Tähis-x · Ablituut on maksimaalne hälve. Tähis-xm Ühik-1m 2)Ringliikumist iseloomustavad suurused.Mõisted,ühikud,valemid. · Ioonkiirus see on läbitud kaare pikkuse ja aja suhe. Tähis-v Ühik-1m/s Valem- v=l/t · Kesktõmbekiirendus tekib ainult ringi liikumisel. On põhjustatud kiiruse sunna muutumisest ringil. Tähis a Valem- a= v2 /r · Nurkkiirus oomega on pöördenurga ja selle sooritamiseks kulunud aja suhe. Tähis- Valem- Ühik-1rad/s 3)Laineid iseloomustavad suurused. · Lainepikkus on kaugus valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. · Laineperiood T on aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks.
Energiat on kahte liiki: potentsiaalne (Ep) ja kineetiline (Ek). Tähis E (J) Potentsiaale energia on asendienergia. Ep= mgh Kineetiline energia on liikumisenergia. Ek= mv2 /2 · Võimsus on töö tegemise kiirus. , milles N võimsus (W) A töö (J) t töö tegemise aeg (s) · Mehaanilise energia jäävuse seadusi: energia ei teki ega kao vaid muundub ühest liigist teise. · Kesktõmbekiirendus näitab, millise kiirusega muutub kiiruse vektor suunda. Kesktõmbekiirendus on alati suunatud ringi keskpunkti poole. , milles ak - kesktõmbekiirendus v keha kiirus, joonkiirus r raadius · Võnkeperiood on ühe täisvõnke arv ringi ajaühikus. Tähis f ja ühik (1Hz) · Hälve on keha kaugus tasakaaluasendis. · Võnkeamplituut on maksimaalne hälve. SOOJUÕPETUS
Joonkiirus - sellega isel. keha kiirust mööda ringjoone kaart. Ringliikumisel joonkiirus sõltub raadiusest ja nurk kiirusest. 5.Mis on pöörlemis periood ja pöörlemis sagedus?, arvutus valemid ja ühikud ja nende seos. Pöörlemisperiood on ajavahemik, mille jooksul sooritatakse 1 täispööre. T = 2/ ; T = t/n ühik : 1s Pöörlemissagedus-on ajaühikus tehtud pöörete arv. f=1/T Ühik: 1Hz 6.Mis on kesktõmbekiirendus,kuhu ta on suunatud ja selle arvutamine. Kiirendus on alati suunatud trajektoori kõveruskeskpunkti, seepärast nim. antud kiirendust kesktõmbekiirenduseks. Vk = v²/r Ühik: 1m/s² 7.Mis on võnkumine? Võnkumine on perioodiline liikumine,kus keha läbib tasakaaluasendi kord ühes,kord teises suunas kindla ajavahemiku järel. 8.Mis on : Hälve-võnkuva keha kaugust tasakaaluasendist nim. selle keha hälbeks. Amplituud-suurimat kaugust tasakaaluasendist e
Valemid Seletus Valem Ühik/(märkus) kiirus s m/s v= t tihedus m kg = V m3 raskusjõud Fr = mg N (njuuton) üleslükkejõud Fü = gV N (njuuton) hõõrdejõud Fh = kN = kmg N (njuuton) elastsusjõud Fe = kl N (njuuton) (k - jäikus (N/m)) rõhk F Pa (paskal) p= S pindpinevustegur F N = l m vedelikusamba kõrgus 2 m h=...
Ühtlase liikumise kiirus Ühtlaselt muutuva liikumise kiirendus Kiirus ja keha poolt läbitud teepikkus ühtlaselt muutuval liikumisel Kesktõmbekiirendus Kehale mõjuv jõud määrab keha kiirenduse. Valemina kus m on vaadeldava keha mass. Juhul kui kehale mõjub samaaegselt mitu erinevat jõudu, määrab keha kiirenduse kehale mõjuv kogujõud Kehale mõjuv kogujõud on võrdne kõikide kehale mõjuvate jõudude vektorsummaga Raskusjõud P = m g , kus g on raskuskiirendus ja m on vaadeldava keha mass. Elastsusjõud F = − k x , kus k on jäikus, x deformatsiooni suurus. Hõõrdejõud - Ühe keha libisemisel teise keha pinnal mõjub liikumissuunale vastupidine hõõrdejõud kus µ on hõõrdetegur (liugehõõrdetegur) FN on keha kokkupuutepinnaga risti olev jõukomponent (jõu normaalkomponent). Kesktõmbejõud - Ringjoonelisel liikumisel mõjub kehale ringi tsentrisse suunatud kesktõmbejõud kus v joonkiirus ja r ringi raadius. Kiirendust nimetatakse kesktõmbekiir...
magnetväljas, kaaslaste tiirlemine ümber planeetide) a. Joonkiirus: () füüsikaline suurus, mis näitab läbitud kaarepikkust ajaühiku kohta. Ühik: meetrit sekundis. V= oomega korda r b. Nurkkiirus: () näitab raadiuse pöördenurka ajaühiku kohta. Tähis oomega. Ühik: radiaani sekundis. Fii on pöördenurk, t on aeg. Nim ka ringsageduseks, sest on võrdeline sagedusega f. c. Kesktõmbekiirendus: - väljendab kiiruse suuna muutumist ajaühiku kohta. 8. Kesktõmbejõud ( ) ja selle suund. - annab kehale kesktõmbekiirenduse, kõveruskeskpunktile suunatud jõud, mis põhjustab ringliikumist. 9. Arvutusülesanded kehade liikumisest neile mõjuvate jõudude mõjul.
aja jooksul Tähis: φ(fii) Ühik: rad (radiaan) Põhivalem:φ=s/r , kus s on kaare pikkus jar on raadius Periood-aeg, mis kulub ühe täisvõnke tegemiseks. Sagedus- näitab, kui tihti mingi sündmus toimub. Suhteline sagedus näitab, kui suure osa moodustab mingi sündmus kõikide vaadeldud sündmuste arvust. Joonkiirus- füüsikaline suurus, mis näitab läbitud kaarepikkust ajaühiku kohta Nurkkiirus-füüsikaline suurus, mis näitab raadiuse pöördenurka ajaühiku kohta (ω) 13. Kesktõmbekiirendus suunamuutusest tingitud kiirendus on suunatud keha trajektoori kõveruskeskpunkti poole, seega kiirusvektoriga risti 14. Tsentrifugaaljõud, tsentripetaaljõud Tsentrifugaaljõud ehk kesktõukejõud Tsentripetaaljõud ehk kesktõmbejõud 15. Ringliikumine looduses ja tehnikas. Näited. Looduses võime ringliikumist kohata eelkõige taevakehade juures Tehnikas on ringliikumise kohta palju näiteid. Autod sõidavad tänu pöörlevatele ratastele,
keskpunktiga. 1RAD=57kraadi 18sekundit 3. Nurkkiiruse definitsioon, valem+selgitus Näitab raadiuse pöördenurka ajaühiku kohta. W= nurkkiirus (RAD/s) = nurk (RAD) t = aeg (s) 4. Sageduse definitsioon, valem+selgitus Näitab mitu täisvõnget teeb keha ühes sekundis. f = sagedus (Hz) T= periood (s) 5. Kesktõmbekiirenduse =//= Näitab keha kiirendust ringjoonelisel liikumisel. a = kesktõmbekiirendus (m /s) v = kiirus (m/s) r = raadius (m) 6. Jõumomendi =//= Jõu ja jõu õla korrutis. M = jõumoment (N*m) F = jõud (N) L = jõu õlg (m) 7. Jõumomendi jäävuse seadus, =//= Nii palju kordi kui võidad jõus kaotad teepikkuses ja vastupidi! F , F = jõud (N) l , l = jõu õled (m) 8. Impulsimomendi =//= Nimetatakse punktimassi pöörlemishulgaks. L = impulsimoment ( ) m = mass (kg) v = kiirus (m/s) r = raadius (m) 9
mööda. Laine on võnkumiste edasikandumine ruumis. Pöördenurk on nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuv keha ja trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav raadius. Nurkkiirus on pöördenurga ja selle sooritamiseks kuluva ajavahemiku jagatis. Periood on ajavahemik, mille jooksul läbitakse üks täisring. Sagedus on ajaühikus tehtavate täisringide arv. Kesktõmbekiirendus on suunamuutusest tingitud kiirendus, mis on suunatud kõveruskeskpunkti poole. Impulss on keha massi ja kiiruse korrutis. Impulsi seadus : Suletud süsteemi kogu impulss on jääv.
= r v Nurkkiirus Perioodiline liikumine = = või = 2f t r 2 Ringliikumise periood Perioodiline liikumine T= 1 Ringliikumise sagedus Perioodiline liikumine f = T v2 Kesktõmbekiirendus Perioodiline liikumine a= = 2 r r M = F l Jõumoment Perioodiline liikumine L = mvr = pr Impulssmoment Perioodiline liikumine pr - p 0 r = Mt Impulssmomendi jäävuse seadus Perioodiline liikumine t Võnke periood Perioodiline liikumine T= N
r t 41) Perioodi definitsioon valem T= n 1 42) Perioodi valem sageduse kaudu T= f 2 43) Perioodi valem nurkkiiruse kaudu T= a2 44) Kesktõmbekiirendus a= r 45) Kesktõmbekiirenduse valem nurkkiiruse kaudu ak=2*r 46) Jõumomendi valem M=F*I 47) Impulsimomendi valem L=p*r 48) Impulsimomendi jäävuse seadus pr=p0*r=M*t n 49) Sageduse definitsioon valem f= t 1 50) Sagedus perioodi kaudu f= T 51) Harmoonilise võnkumise võrrand x=x0* sin *t
ϕ v Nurkkiirus Perioodiline ω= = või ω=2 π f t r liikumine 2π Ringliikumise periood Perioodiline T= ω liikumine 1 Ringliikumise sagedus Perioodiline f= T liikumine v2 Kesktõmbekiirendus Perioodiline a= =ω2 ⋅r liikumine r M =F ⋅l Jõumoment Perioodiline liikumine L=mvr= pr Impulsimoment Perioodiline liikumine pr− p0 r=Mt Impulsimomendi jäävuse seadus Perioodiline
kindla sirge sihis). Kiirendusega liikumisega on tegemist ka sel juhul kui muutub kiiruse suund, kiiruse väärtus aga ei muutu. Üheks erijuhuks on siin ühtlane kõverjooneline liikumine, kus kiiruse väärtus liikumisel ei muutu, muutub aga kiiruse suund. Viimase erijuhuks on omakorda ühtlane ringliikumine, mille korral kiirendus (nn kesktõmbekiirendus) on alati suunatud ringjoone keskpunkti suunas. Ühtlane ringliikumine, kesktõmbekiirendus Ühtlane ringliikumine on selline liikumine, kus keha liigub ühtlase kiirusega mööda ringjoont. Liikumise trajektooriks on seega ringjoon. Kuna kiirus on ringjoone puutuja sihiline, siis kiiruse suund pidevalt muutub, kiirusvektori pikkus (kiiruse väärtus) aga mitte. Nagu eespool öeldud, on tegemist kiirendusega liikumisega (kiiruse suund liikumisel muutub) See on erijuht üldisest liikumisest, mille korral kiirendusvektor on kiirusvektoriga risti ja suunatud kogu aeg ringi
ajaühikus läbitud nurk (pöördenurga aja tuletis). = 0 + t, Mõõtühik: = 1/s. Joonkiirus v (m/s): On kiirus, millega liiguvad pöörlevad või tiirlevad keha punktid ringjoonelisel trajektooril. Joonkiirus on ringjoone puutuja suunas. Liikudes pöörlemisteljest eemale joonkiirus kasvab. Valem: v = R, Mõõtühik: v = m/s. Nende vaheline seos: Joonkiirus sõltub nurkkiiruse suurusest. Mida suurem on nurkkiirus seda suurem on joonkiirus. Kesktõmbekiirendus Kesktõmbekiirendus (normaalkiirendus) väljendab ringliikumisel kiiruse suuna muutumist ajas. Kesktõmbekiirendus on kiirusega alati risti ning vektorina suunatud ringjoone keskpunkti. Kesktõmbekiirendus avaldub kujul ak = v2/ r ehk ak = 2 r . (a-kiirendus) Tangentsiaal- ja normaalkiirendus Tangentsiaalkiirendus a näitab, kui kiiresti kiirus muutub suuruse poolest. Kiiruse puutuja suunaline.
ühtlaselt aeglustuvalt kuni peatumiseni. Leia keskmine kiirus kogu liikumise vältel. Kirjuta liikumisvõrrandid, nihke võrrandid, kiiruste võrrandid, kiirenduste võrrandid. Visanda graafikud. Ülesanne : Veoauto liikumisvõrrand on x = -10t + 0,4t2 , jalakäija liikumisvõrrand aga x = 3 + 5t . Kirjelda liikumisi, joonesta graafikud. Kas auto ja jalakäija kohtuvad? Kui jah, siis kus ja millal? Ühtlane ringjooneline liikumine : periood, sagedus, joonkiirus, nurkkiirus, kesktõmbekiirendus., kesktõmbejõud Ülesanne: Hüdroturbiini tööratta raadius on auruturbiini töörattta raadiusest 8 korda suurem, pöörlemissagedus 40 korda väiksem. Võrrelda nende turbiinide rattapöia punktide joonkiirusi, nurkkiirusi ja kiirendusi. Harmooniline võnkumine : võnkumise võrrand , periood, sagedus, omavõnkesagedus, amplituud, hälve, matemaatiline pendel, vedrupendel, nende perioodid . JÕUD JA IMPULSS
Kepleri 3 seadus – Iga planeedi tiirlemisperioodi(aasta kestuse ruut on võrdeline orbiidi suure pooltelje kuubiga. Planeet, mille orbiidi raadius on 4 korda suurem Maa omast, teeb tiiru ümber päikese 8 aastaga. v – keskmine kiirus ; s-läbitud vahemaa; t-aeg a-keskmine kiirendus, v1-algkiirus, v2-lõppkiirus, t-aeg s-teepikkus, mille konstantse kiirendusega liikuv keha läbib, kui alustab paigalseisust. Liikumishulk – keha kiiruse ja massi korrutis Kui kaks keha põrkuvad, võib liikumishulk küll ühelt kehalt teisele üle kanduda, kuid nende summaarne liikumishulk jääb muutumatuks m-liikuva keha mass; v-kiirus; p-liikumishulk -> isoleeritud süsteemi liikumishulk ei muutu Jõuvektor F – keha massi ja kiirenduse korrutis. F-jõuvektor(Njuuton); m-keha mass; a-kiirendus Newtoni 1 seadus: Kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus, liigub keha ühtlaselt & sirgjooneliselt. Newtoni 2 seadus: Kiirendus o...
Liikuva keha energia. 28. Mõiste: Potensiaalne energia: Keha võime teha tööd. 29. Mehhaanilise energia jäävuse seadus: Energia ei saa tekkida ega kaduda. Ta võib vaid muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele. Kehade süsteemi koguenergia ei muutu,vaid jääb konstantseks. 30. Ringliikumine · Periood: On ühe täisringi sooritamise aeg. · Sagedus: Ajaühikus tehtav täisringide arv. · Kiirendus: Kesktõmbekiirendus on suunamuutusest tingitud kiirendus, mis on alati suunatus keha kõveruspunkti trajektoori poole, kiirusvektoriga risti. 31. Mis on võnkumine? Võnkumine on perioodiline liikumine, kus keha liigub tasakaaluasendi ümber, kord ühele, kord teisele poole. 32. Võnkumist iseloomustavad suurused: 1) Periood T(1s) 2) Hälve - kaugus tasakaaluasendist x, x (1m). 3) Amplituud - suurim kaugus tasakaaluasendist m (1m).
Impulsi jäävuse seadus - väliste mõjude puudumisel on süsteemi koguimpulss sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv [m 1v1 - m2v2 = m1v1 ' + m2v2 '] Elastne põrge - kehad jäävad pärast põrget lahku Mitteelastne põrge - kehad jäävad kokku Gaasi rõhk tekib molekuli põrgetest vastu anuma seina Kontsentratsioon - osakeste arv ruumalaühikus [m -3] F = 1/3 m0 n S deltat v2 Rõhk [1/3 m0 n v-2] - molekulaarkineetilise energia põhivõrrand Reaktiivliikumine - liikumine, mille tekitab kehast eemale paiskuv kehaosa Hõõrdejõud/takistusjõud - jõud, mis takistab keha liikumist või liikuma hakkamist, hõõrdejõud on vastupidine keha liikumise suunale Seisuhõõrdejõud - suurem, kui liugehõõrdejõud [F h = -F] Liugehõõrdejõud [Fh = müü * N; N = mg] Veerehõõrdejõud - tunduvalt väiksem, kui liugehõõrdejõud. Tehnikas üritatakse minna liugehõõrdejõult veerehõõrdejõule (laagrite kasutamine) Vedelikhõõre - takistusjõud on hästi suur, aga seisuhõõrde...
Ühtlane sirgjooneline liikumine keha suund ja kiirus on jäävad. Võrdsed ajavahemikud ja teepikkused. Ühtlaselt muutuv liikumine keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdse suuruse võrra. Taustsüsteem kella ja koordinaadistikuga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadelda. Teepikkus keha poolt läbitud trajektoorilõigu pikkus. s=vt vkesk=s/t s=v0t+at2/2 Nihe suunatud siglõik, mis ühendab keha algasukohta lõppasukohaga. Hetkkiirus keha kiirus kindlal ajahetkel, vektoriaalne suurus. Kiirendus suurus, mis näitab, kui palju muutub keha kiirus ajaühikus. a=(v-v0)/t a=v2-v02/2s Liikumisvõrrand näitab, kuidas keha koordinaat sõltub ajast. Mass keha inertsuse mõõt, väljendub vastupanus keha oleku muutumisele väliste jõudude toimel. Jõud suurus, mille abil kirjeldatakse kehade vastastikmõju. F=ma Rõhk vaadeldavale kehale mõjuv rõhumisjõud pinnaühiku kohta. Tihedus suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. p=mv ...
Amplituud- tasakaalu asendist kaugemail asuv koht. Deformatsioon- keha kuju või mõõtmete muutumine Elastsusjõud- jõud, mis tekib kehas, keha deformeerimisel. Energia- iseloomustab keha võimet teha tööd. Esimene kosmiline kiirus Kiirus, millega keha liigub gravitatsioonijõu mõjul ringorbiidil ümber Maa. Gravitatsioon- kehade vaheline tõmbumisnähtus Gravitatsioonijõu sõltuvus kaugusest Gravitatsioonijõud on pöördvõrdeline keha ja Maa vahelise kauguse ruuduga. Selle kontrollimiseks tuelb mõõta mingile kehale mõjuvat külgetõmbejõudu Maast väga kaugel ja ka maapinna lähedal ning võrrelda saadud tulemusi. Gravitatsioonijõud- raskusjõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Gravitatsioonikonstant- on arvuliselt võrdne kahe ühikulise massiga ja ühikulisel kaugusel asetseva ainepunkti vahel mõjuva g. Jõuga Gravitatsiooniseadus- kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutistega ja pöö...
astmetena ja vastupidi (piko-st kuni tera-ni). Mehaanika Gümnaasiumi lõpetaja: teab mõisteid: taustsüsteem, teepikkus, nihe, hetkkiirus, kiirendus, liikumisgraafik, mass, inerts, jõud, jõu liigid (raskusjõud, elastsusjõud, hõõrdejõud, üleslükkejõud), rõhk, keha kaal, tihedus, deformatsioon, hõõrdetegur, resultantjõud, Newtoni I, II, III seadus, gravitatsiooniseadus, suletud süsteem, impulss, impulsi jäävuse seadus, ringliikumine, periood, sagedus, nurkkiirus, joonkiirus, kesktõmbekiirendus, võnkumine, amplituud, hälve, resonants, laine, lainepikkus, laine levimiskiirus, mehaaniline töö, võimsus, energia, mehaanilise energia jäävuse seadus; oskab kasutada seoseid: a t2 l v - v0 F x = x 0 + v0 t ± vk = a= a=