m m + v d d)( ) Traadi mõõdetud laiuse maksimaalne viga d = 0,01 mm = 10-5 m Ühe vihi maksimaalne viga m = 1 g = 10-3 kg 2,0 2,0 m1 viga on seega m1= =0,667 g ja ülejäänute viga m 2-5= 1+1=0,943 g , kuna 3 3 koosnevad kahest vihist. m m m m m v m =1,321 v m =1,512 v m =1,612 v m =2,081 v m =2,286 1 s s
Tehted skalaaridega Skalaarne suurus omab arvulist väärtust ja mõõtühikut. Selline suurus pannakse alati kirja kui arvu ja mõõtühiku korrutis (korrutusmärki tavaliselt välja ei kirjutata): Skalaarsete suurustega saab sooritada erinevaid matemaatiliseid tehteid. Seejuures ei tohi muidugi mõõtühikuid ära unustada! Tehe sooritatakse nii arvväärtustega kui mõõtühikutega eraldi. Mõned näited: Skalaarse suuruse korrutamine arvuga: Kolme 100-grammise vihi mass on kokku 3 × 100 g = 300 g Skalaarsete suuruste omavaheline liitmine või lahutamine: Tõstes 1 m kõguse kasti otsa 75 cm kõrguse kasti, on kogukõrgus 1 m + 0,75 m = (1+0,75) m = 1,75 m NB! Omavahel liita ja lahutada saab vaid sama tüüpi suurusi, millel on ühesugune mõõtühik! Skalaarsete suuruste omavaheline korrutamine või jagamine: 1,5 m kõrguse ja 3 m2 põhjapindalaga veepaagi ruumala on 1,5 m × 3 m2 = (1,5 × 3)×(m × m2) = 4,5 m3.
Fh = µ FgN = µ Fg cos = µ Fg s F g h µ l Fg Fg F v= + = (h + µ l) s s s Üleslükkejõudu sellesse ülesandesse panna ei õnnestu. Ülesannete kogus ka ei ole, sest see on põhikooli osa. Võiks koostada ja lahendada järgmise eksperimentaalse ülesande. Ülevooluanumasse või siis ääreni vett täis mensuuri sukeldatakse 100 g kaaluviht (niidiga). Üle voolanud vee ruumala mõõdetakse pärast vihi väljavõtmist (või suunatakse ülevooluanuma puhul teise mensuuri). Vihi võib sukeldada dünamomeetriga, st mõõta vihi kaal enne sukeldamist ja sukeldamisel. Siis teame vastavalt Fg = m g ja Fü = Fg - Fs (Fs näit sukeldamisel). Siit võib küsida näiteks vee tihedust või ülevoolanud vee ruumala, mis on ühtlasi vihi ruumala. Põhivalem on Fü = g Va , kus on vedeliku tihedus, g raskuskiirendus ja Va vedeliku pinnast allpool paikneva kehaosa ruumala
Fh = µ FgN = µ Fg cos = µ Fg s F g h µ l Fg Fg F v= + = (h + µ l) s s s Üleslükkejõudu sellesse ülesandesse panna ei õnnestu. Ülesannete kogus ka ei ole, sest see on põhikooli osa. Võiks koostada ja lahendada järgmise eksperimentaalse ülesande. Ülevooluanumasse või siis ääreni vett täis mensuuri sukeldatakse 100 g kaaluviht (niidiga). Üle voolanud vee ruumala mõõdetakse pärast vihi väljavõtmist (või suunatakse ülevooluanuma puhul teise mensuuri). Vihi võib sukeldada dünamomeetriga, st mõõta vihi kaal enne sukeldamist ja sukeldamisel. Siis teame vastavalt Fg = m g ja Fü = Fg - Fs (Fs näit sukeldamisel). Siit võib küsida näiteks vee tihedust või ülevoolanud vee ruumala, mis on ühtlasi vihi ruumala. Põhivalem on Fü = g Va , kus on vedeliku tihedus, g raskuskiirendus ja Va vedeliku pinnast allpool paikneva kehaosa ruumala
Vigade suuruse hindami- ne on eksperimendis sama tähtis kui füüsikalise suuruse enda mõõtmine, mõnikord tähtsamgi (näiteks metroloogias). Vigade arvutamine on töömahukam kui katsetulemuse leidmine, kuid see-eest lihtne toiming. Enamasti mõistetakse vea all põhiviga. See on suurim erinevus eksperimendis leitud väärtuse ja tõelise väärtuse vahel. Edaspidi on ka siin vea all mõeldud põhiviga. Kui 1 kg kaalupommi (põ- hi)viga on 1 g, siis ei või vihi mass erineda massist 1 kg rohkem kui 1 g võrra. Vea tähistamiseks lisatakse füüsikalise suuruse tähise ette täht ∆. Pikkuse l viga on niisiis ∆l. Mõõtetulemus võib tõelisest väärtusest olla nii suurem kui ka väiksem, mistõttu võib viga olla nii positiivne kui ka negatiivne. Seepärast on vea ees märk "‘±"’. Mõõtetulemust on korrektne kirjutada koos veaga. Kui mikromeetriga mõõdetud lõigu pikkus
• Seejärel laseb õpetaja lastel teha õhus liigutuse, mis jäljendab sel- le numbri kirjutamist. • Õpetaja laseb lastel kirjutada näpuotsaga lauale. • Nüüd kirjutavad õpilased numbri tahvlile. Järgnevalt kirjutatakse numbrid tööraamatusse (ülesanne 2). Töö toimub järgmiselt. • Kirjutame hariliku pliiatsiga üle rea esimesed numbrid. • Kirjutame üle punktiiriga kirjutatud numbrid. • Kirjutame numbreid tühjadesse ruutudesse ja ruudulisse vihi- kusse. Märkus. Tööraamatus on kõik numbrid kirjutatud kaldkirjas, aga kuna lap- sed kirjutavad erinevalt, võib lubada ka püstkirja. 21 Arv ja number 2 Tööraamat lk 46 ja 47 Õpetaja asetab tahvlile ühe punase ruudu ja kirjutab sinna juurde arvu 1. Õpilased asetavad ka oma lauale ühe ruudu. 1 Punase ruudu alla asetab õpetaja ühe sinise ruudu ja kirjutab ka selle kõrvale arvu 1
• Miinusmärk skalaarse suuruse arvväärtuse ees väljendab mõttelist liikumist arvteljel negatiivses suunas ehk siis vastupidiselt kokkuleppelisele positiivsele suunale. Skalaarsed suurused ja matemaatilised tehted • Skalaarsete suurustega saab sooritada erinevaid matemaatilisi tehteid. Seejuures ei tohi muidugi unustada mõõtühikuid. Tehe sooritatakse eraldi nii arvväärtustega kui ka mõõtühikutega. • Skalaarse suuruse korrutamine arvuga: kolme 100-grammise vihi mass on kokku 3 × 100 g = 300 g. • Skalaarsete suuruste omavaheline liitmine või lahutamine: kui tõstame 1 m kõrguse kasti otsa 75 cm kõrguse kasti, on tekkiva kastivirna kogukõrgus 1 m + 0,75 m = (1 + 0,75) m = 1,75 m. Meenutagem, et omavahel liita ja lahutada saab vaid sama tüüpi suurusi, millel on ühesugune mõõtühik. • Skalaarsete suuruste omavaheline korrutamine või jagamine: 1,5 m kõrguse ja 3 m2 põhja
mistel j est ja pööravad sõrmede kaudu veetavat plaati koos nukkmuhviga teatud nurga võrra pöörlemise suunas. See tõttu lahutatakse kontaktid varem ja süüde muutub vara- I semaks. Pöörete vähenemisel vihi vedrud muudavad süüte j hilisemaks. Regulaator rakendub töösse väntvõlli pööretel i 800 ... 1000 p/min ja määrab maksimaalse eelsüütenurga j (32 . . . 36°) pööretel 5000 ... 5200 p/ min.
Estonia Phone: +372 644 6407 Fax: +372 641 8166 E-mail: [email protected] Home page: www.tmm.ee Home Museum of Cyrillus Kreek Väike-Viigi 10-2 90502 Haapsalu Estonia Phone: +372 473 7065 Fax: +372 473 7048 E-mail: [email protected] Home page: www.muuseum.haapsalu.ee (no English version) Home Museum of the Kapp family Tallinna 30 Suure-Jaani 71502 Viljandimaa Estonia Phone: +372 437 1190 E-mail: [email protected] Home Museum of Mart Saar Hüpassaare farmstead 71402 Vihi village Viljandi county Estonia Phone: +372 435 7141 E-mail: [email protected] Home page: www.muuseum.viljandimaa.ee Home Museum of Rudolf Tobias Hiiu mnt. 33 92101 Käina Hiiumaa island Estonia Phone: +372 505 7352 Home page: www.muuseum.hiiumaa.ee (no English version) Internet Links Estonica Encyclopedia about Estonia. http://www.estonica.org/ Estonian Tourist Board. http://www.visitestonia.com/ ABOUT THE AUTHOR
», nii valus oli ta käel. Siis ta ütles mulle, et mina katsuksin järgmine kord. Pidin kuidagi minema saama, enne kui mees koju tuleb, aga muidugi ma ei näidanud seda. Võtsin tinatüki ja viskasin, niipea kui esimene rott oma nina välja pistis; oleks ta paigal püsinud, oleks' ta kindlasti otsa saanud. Naine ütles, et hoop oli suurepärane olnud; ta uskus, et ma järgmine kord taban. Läks siis ja tõi tinatüki, tõi lõngavinu ja palus mind aidata kerida. Ajasin käed õieli, ta pani vihi mu kätele ja lobises aina iseenda ja oma mehe asjust. Äkki hüüdis ta vahele: . «Pea rotte silmas. Parem hoia tinatükk käepärast.» Naine viskas tinatüki mulle kohe sülle; ma surusin põlved kokku ja ta lobises edasi. Kuid ühe ainsa minuti. Siis ta võttis mult lõngavihi ara, vaatas mulle otse näkku ja ütles väga lahkesti: «Ütle nüüd, kuidas su nimi päriselt on!» «Ku-kuidas?» «Kuidas su nimi on päriselt? Bill või Tom või Bob? Või kuidas?»
annaabi.ee 
