Tähis Kordsus Tera T 10¹² = 1 000 000 000 000 Giga G 109 = 1 000 000 000 Mega M 106 = 1 000 000 Kilo k 10³ = 1 000 Hekto h 10² = 100 Deka da 10¹ = 10 Detsi d 10-1 = 0,1 Senti c 10-2 = 0,01 Milli m 10-3 = 0,001 Mikro μ 10-6 = 0,000 001 Nano n 10-9 = 0,000 000 001 Piko p 10-12 = 0,000 000 000 001 Angstrom 1Å 10-10meetrit kasutatakse pikkusühikuna aatomimaailmas, on aatomi läbimõõdu ...
1. Nimeta aineolekud?(4) Tahke Ruumala - säilitab Kuju - säilitab Osakeste paigutus - kristallvõre sõlmedes Vedel Ruumala - säilitab Kuju - ei säilita Osakeste paigutus - korrapäratu Gaasiline Ruumala - ei säilita Kuju - ei säilita Osakeste paigutus - korrapäratu Plasma Ruumala - ei säilita Kuju - ei säilita Osakeste paigutus - korrapäratu 2. Mis on faasisiire? Näide Üleminek ühest faasist teise.(sulamine; kondenseerumine; vedel heelium muutub ülivoolavaks) 3. Mis temperatuuril vedelik aurustub? Igal temperatuuril aurustub vedelik. 4. Millal me nimetame gaasi olekut auruks, millal gaasiks? ülal pool tkr -ilist nimetame ainet gaasiks, all pool tkr -ilist nimetame selle aine gaasilist olekut auruks. 5. Mis on küllastunud aur? Küllastunud aur on oma vedelikuga tasakaalus. 6. Mis on absoluutne niiskus? veeauru hulk, mis tavaliselt esineb 1 m3 õhus. ...
Kordaja Eesliide Tähis 10 -12 piko- p 10-9 nano- n 10-6 mikro- m 10-3 milli- m 10-2 senti- c 10-1 detsi- d 10 deka- da 102 hekto- h 103 kilo- k 106 mega- M 109 giga- G 1012 tera- T
! breadth (laius)broaden (avardama) broad (lai) broadly (laialt) care care careful carefully chat chat chatty chattily widen !! width (kestvus, wide widely laius) deepen (süvenema) !! depth (sügavus) deep deeply lengthen !! length (pikkus) long - (pikendama) PREFIXES (eesliited) Verb Noun Adjective Adverb mis- un- un- - dis- dis- in- im- re- anti- in- mis- post- ir- pre- il- dis-
Ühikute teisendamine Ühikute eesliited: Eesliide Tähis Kordsus Näide Näiteteisendus giga- G 109 GHz; GW 1,5 GHz = 1,5×109 Hz mega- M 106 MW;MHz 100 MW = 100×106 W = 108 W kilo- k 103=1000 km; kV 22 km = 22×103 m = 22000 m hekto- h 102=100 hPa; 960 hPa = 960×102 hPa = 96000 Pa põhiaste 100=1 m, A, V 12 m = 12 m detsi- d 10-1=0,1 dm 15 dm = 15×10-1 m = 15×0,1 m =1,5 m
Lahutamatud eesliited Be Ge Er Ver Zer Emp Ent Tähtsamad lahutatavad eesliited Ab An Auf Aus Dar Ein Her Hin Los Nach Vor Vorbei Weg Zu Zurück Eesliited unter, durch, um, wieder, wider, hinter, über on mõnikord rõhulised, mõnikord mitte. Alati vaadata sõnastikust!
Valemid Eesliite nimetus Eesliite tähis Kordaja Giga G 109 Mega M 106 Kilo k 103 Milli m 0,001 e. 10-3 Mikro µ 0,000001 e. 10-6 Nano n 10-9 MEHAANIKA Suurus Suuruse tähis Eelistatud ühik Valem Tiheduse ja Tihedus Kg/m³ aine seos. Mass m Kg =m/V ruumala V M3 Suurus Suuruse tähis Eelistatud ühik Valem Keha ühtlane Nihe S m liikumine Aeg t S ...
Word formation Eitava tähendusega Eesliiteid(un-,in-,il-,dis-) kasutatakse tihtipeale selleks et anda omadussõnadele eitav tähendus. Un- In- Il- It Dis- In- Tegusõna eesliited · un- ja dis- · re- , over-, mis- · vähemkasutatavad eesliited non-,post-,pre-,sub- Nimisõna järelliited tihtipeale moodustatakse niminsõna kas tegusõnadest või omadussõnast tegusõna + järelliide -ment- -inn- -ation- -ing- Omadussõna + järelliide -ness- -ity- Järelliiteid er,-or,-ist -inn kasutatakse samuti kui räägitakse elukutsetest. Omadussõna järelliited -ive -y -able -ful ja less
Verbs of motion Verbs of motion ACTUAL HABITUAL MEANING To walk To ride To fly To carry, bring To lead To drive To swim, sail To run Unprefixed Verbs of M otion , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , TO GO PAST PRESENT FUTURE PAST PRESENT FUTURE , as in the model. Use adverbs of time. Model: . . . 1. . 2. . 3. . 4. ? 5. ? 6. . The Past Tense of the Verb The verb in the past tense (, , , ) denotes movement in one direction. : , . . . . . Use the verbs , , , , , in the required form. 1. _______ . . ________ 2. . ...
rät), graben, halten(du hältst, er hält), laden (du lädst, er lädt), lassen (du lässt, er lässt), schlafen, schlagen, tragen, wachen(du wächst, er wächst), waschen (du wäschst, er wäscht) 8. Du ja Er,Sie, Es pöördes muutub au alati äu’ks: Ich laufe Du läufst Er,Sie,Es läuft Wir laufen Ihr lauft Sie laufen Sõnad, mis kuuluvad sinna gruppi: laufen, saufen Lahutatavad eesliited: ab-, an-, auf-, aus-, ein-, heim-, her-, heraus-, herein-, herauf-, hin-, hinaus-, hinein-, hinauf-, mit-, nach-, vor-, weg-, zu-, zurück-. Lahutamatud eesliited: be-, ent-, emp-, er-, ge-, hinter-, miss-, ver-, zer-. Lahutatavad ja lahutamatud eesliited: durch, über, um, unter, wieder, wider. Modalverben Müsse Könne Dürfe Sollen Wollen Mögen Möcht
Vitamiin E ehk E-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, mille vormid on lähedase ehituse, antisteriilsuse ja antioksüdantse toimega rasv lahustuvad ühendid .Vitamiini E vormid võivad olla looduslikud või puhtsünteetilised. Looduslikule vormile viitavad eesliited RRR- või d- keemilise nimetuse ees. Sünteetilisi vorme tähistab vähemalt ühte S tähte sisaldav eesliide või eesliited dl- ja all-rac-. Vitamiin E looduslikke vorme on kaheksa. Inimene saab vitamiin E järgmiselt. Taimsete produktide koostises seedekulglasse sattuvad tokoferüülestrid lõhustatakse pankrease esteraaside toimel. Tokoferoolid imenduvad passiivse difusioonina peensoole keskosast ja satuvad totaalses enamikus lümfi. Imendumine sõltub toidurasvade seedimisest ja imendumisest, sapphapetest. Imendumist soodustab seleen pankrease töö soodustamise kaudu. Imendumist
EESLIITED LIIKUMISVERBIDEL JA NENDE TÄHENDUS - LIIKUMINE SISSE - LIIKUMINE SEEST - LIIKUMINE KINDLA KOHANI - - LÄHENEMINE - - EEMALDUMINE MITTE KAUGELE - MILLEGI ÜLETAMINE - - SAABUMINE KUSAGILE - - ÄRAMINEK - - LIIKUMINE MILLESTKI MÖÖDA VÕI LÄBI - AJUTINE SISENEMINE - LIIKUMINE ALLAPOOLE - - - LIIKUMINE MILLEGI ÜMBER
Loodusõpetuse tasemetööks kordamine 1) Mõõtmine on antud füüsikalise suuruse võrdlemine teise samaliigilise suurusega, mis on valitud mõõtühikuks. Mõõteviga on defineeritud kui mõõtetulemuse ja mõõdetava suuruse tõelise väärtuse vahe. 2) Füüsikaliste suuruste tähised, ühikud ja eesliited. Tähised: Kiirus v Pikkus l Kõrgus h Mass m Aeg t Teepikkus s Tihedus Energia E Jõud F Töö A Pindala S Ruumala V Eesliited: MEGA M 1 milj. KILO k 1000 DETSI d 0,1 SENTI c 0,01 MILLI m 0,001 3) Pindala, ruumala ja tihedus. Pindala abil väljendatakse arvuliselt keha pinna suurust. Pindala põhiühik on üks ruutmeeter (1 m2). Pindala tähistatakse tähega S.
ALKAANID Süsivesinikud on ............................. ·Alkaan -süsivesinik, mis sisaldab ainult tetraeedrilisi süsinikke. · ALKAANIDE NOMENKLATUUR - aine struktuuri ja nimetust siduvate reeglite kogum. 1) Triviaalsed nimetused Näiteks metaan ehk ............................ Metaanhape ehk ............................ 2) Süstemaatilised nimetused moodustatakse molekuli struktuuri järgi kindlaid reegleid kasutades. ALKAANI tunnuseks on liide aan. TV 2.1. Alkaanist pärit asendusrühma nim alküülrühmaks. alküülrühmaks Tähis R- alkaan alküülrühm metaan CH4 metüül CH3 etaan CH3CH3 etüül CH3CH2 CH3CH2CH2 propaan CH3CH2CH3 CH3CHCH3 Nimetuste andmine hargnenud ahelaga alkaanidele. Kõigepealt leitakse molekuli valemist pikim süsinikahel ahel, mil...
Eesliited Tähis Nimetus Suurusjärk Y jotta 1 000 000 000 000 000 000 000 000 Z zetta 1 000 000 000 000 000 000 000 E eksa 1 000 000 000 000 000 000 P peta 1 000 000 000 000 000 T tera 1 000 000 000 000 G giga 1 000 000 000 M mega 1 000 000 k kilo 1 000 h hekto 100 da deka 10 d detsi 0,1 c senti 0,01 m milli 0,001 mikro 0,000001 n nano 0,000000001 p piko 0,000000000001 f ...
Anorgaaniliste ainete põhiklassid 1. Oksiidid Oksiidid on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on alati hapnik. Metalli oksiidid Mittemetalli oksiidid (aluseline oksiid) (happeline oksiid) ZnO CO2 Fe2O3 SO3 Na2O Eesliited: 2 di; 3 tri; 4 tetra; 5 penta; 6 heksa; 7 hepta; 8 okta; 9 nona; 10 deka SO3 vääveltrioksiid Ag2O dihõbeoksiid Nimetused: IV -II SO2 väävel(IV)oksiid III -II N2O3 lämmastik(III)oksiid Arseen(IV)oksiid IV -II Ar2O4 ArO2 Püsiva oksüdatsiooni astmega metallide oksiididel oksüdatsiooniastet ei märgita. (I-IIIA rühm) CaO kaltsiumoksiid Al2O3 alumiiniumoksiid 2. Happed
Kinemaatika kontrolltöö kordamismaterjal 1. Mõõtühikute eesliited: kilo k 1000 milli m 0,00 1 senti c 0.01 detsi d 0,1 2. Definitsioonid (ise tuleb lisada näited ja selgitused)
Elektrodünaamika kontrolltöö kordamismaterjal 1. Mõõtühikute eesliited: · tera T 1012 · milli m 10-3 · giga G 109 · mikro µ 10-6 · mega M 106 · nano n 10-9 · kilo k 103 · piko p 10-12 2. Definitsioonid (ise tuleb lisada näited ja selgitused)
Si-süsteem: Füüsikaline suurus Tähis Ühikunimetus Ühik Pikkus Ell(l) meeter M Mass M Kilogram Kg Aeg T Sekund S Temp T Kelvin K Ainehulk N Mool Mol Elektrivoolutugevus I Amper A valgustugevus I Candela Cd Si- süsteemi eesliited: Nimetus tähis Tegur, Mega m 10 6 Kilo k 10 3 Detsi d 10 -1 Senti c 10-2 Milli m 10-3 Mikro u- 10-6 väikse jotiga Nano n 10-9 piko p 10-12
6. Esimene sõna sihitislik. Kelle? Mille? Keda? Mida? KOKKU NT: Avaldab rõõmu rõõmuavaldus. KOKKU JA LAHKU KIRJUTAMINE OMADUSSÕNA · Omadussõna kirjutatakse harilikult teistest sõnadest lahku, selleks, et seda teise sõnaga kokku kirjutada on vaja reeglit. 1. ne ja line lõpulised sõnad. KOKKU NT: Vanaaegne, linnadevaheline. 2. Värvid (värvused). KOKKU NT: Rohekashall 3. Eesliited. KOKKU NT: · Eba - ebaharilik · Ala - alailma · Ime - imelihtne · Puht - puhtilus · Püsti püstihull 4. MAX sõnad. LAHKU NT: üüratu väike, ääretu suur, tohutu võimas. 5. Sidekriips. NT: maa- alune, plekk-karp, päev-päevalt. 6. PANE TÄHELE SISU!! NT: Pikk poiss pikkpoiss. Vana isa vanaisa. KOKKU JA LAHKU KIRJUTAMINE TEGUSÕNA 1. Ühendverb. LAHKU
Halogeenühendid – orgaanilised ühendid, kus halogeen on vahetult seotud aatomiga kovalentse sideme abil (VII A-rühm). Nimetamine: Halogeen funktsionaalse Halogeen asendusrühmana, siis rühmana, siis lõppliide(kloriid, eesliited (kloro, bromo, jodo, bromiid,jodiid,flouriid) CH₃CH₂Cl – flouro) CH₃CHClCH₂CHClCH₃ - 2,4- etüülkloriid ; CH₃Br – dikloropentaan ; metüülbromiid CH₃CHBrCH₂CH₂Cl – 3-bromo-1- klorobutaan Füüsikalised omadused : Hüdrofoobsed ained(ei lahustu vees), üpris suure tihedusega, veest raskemad, mõned vähesed ained on
Aatomifüüsika kontrolltöö kordamismaterjal 1. Mõõtühikute eesliited: · tera T 1012 · milli m 10-3 · giga G 109 · mikro µ 10-6 · mega M 106 · nano n 10-9 · kilo k 103 · piko p 10-12 2. Definitsioonid (ise tuleb lisada näited ja selgitused) Mudel on tegelikkuse lihtsustatud kujutis.
Liikumine ja selle põhjused. Matemaatikast 1. Sirgjoon, kõverjoon, ringjoon 2. Kordinaatide meetod punkti asukoha kirjeldamiseks 3. Vektori mõiste 4. Mõõteühikute eesliited ja teosendamine Loodusõpetusest · päikesesüsteem Mehaaniline liikumine · Liikumise mõiste · Punktmass ja traektoor · Liikumise liigid · Liikumise suhtelisus Liikumise mõiste Kui enda ümber ringi vaadata , võib kõikjal märgata liikusmit. Tuul kõigutab puuoksi, varblane hüõleb teepeenral, auto kihutab mööda ja pritsib jalakõaijaid poriga, laps pillab mängukanni maha, taevas sõuavad pilved ja ega päekegi paigal püsi
MORFEEMIDE BAASJAOTUS. Mis lahtrisse kuuluvad semantiliselt iseseisvad morfeemid? Prefiksid? Infiksid? Sufiksid? Vabad Seotud Iseseisvad morfeemid Prefiksid, infiksid, sufiksid Tüvi-, liide-, tunnusmorfeem Eesti keeles on vabad morfeemid tüvimorfeemid e sõnatüved, mis võib jagada sõnajuurteks, tuletatud tüvedeks ja liitsõnatüvedeks. Seotud morfeemid on liide morfeemid (eesliited ja järelliited) ning tunnus morfeemid (tunnused ja lõpud). Rahvusvahelise päritoluga prefiksid (eesliited): järelda sõnade tähenduste alusel, mida tähendab eesliide. eu/foonia - ilukõla, heakõlalisus eu/femism - ebasündsa v. teatavas situatsioonis sobimatuks peetava sõna v. väljendi asemel kasutatav mahendav sõna v. väljend Mida tähendab vanakreeka eu - ? Vanakreeka eu- tähendab hea, ulus. Mida tähendavad vanakreeka hüper- ja hüpo-
sideme paiknemist tüviühendi ahelas. Kuhu paigutatakse asendusrühmade nimetused? – Tüviühendi nimetuse ette. Kuidas järjestatakse asendusrühmad siis, kui neid on palju? Tähestiku järjekorras Kuidas on määratud molekuli struktuur? - Aatomite paigutusega molekulis ning nendevaheliste keemiliste sidemetega Mida kirjeldab sõnatüvi? - Süsinikahela pikkust Mille kaudu on kõik aatomid alkaani süsinikahelas omavahel seotud? - σ-sidemete Millised eesliited tähistavad mitut ühesugust asendusrühma? di-, tri-, tetra- jne Millisel põhimõttel nummerdatakse tüviühendi süsiniku aatomid? Kas vasakult paremale või paremalt vasakule, nii, et asendusrühmade kohanumbrid oleksid võimalikult väikesed. Millist ahelat sisaldab süsivesiniku molekul? Süsinikahelat, mis võib olla lahtine või tsükliline. Millist liiki on C1-C4 nimetused? - Triviaalsed nimetused Mis põhjustab ühesuguse koostisega isomeeride omaduste erinevuse
See keel on leksikaalselt sarnane 64% Alaba-Kabeenaga, 62% Kambaataga ja 53% Hadiyyaga. Sidamo keel kasutas Etioopia kirjasüsteemi kuni 1993. aastani. Ladina tähestiku on kasutanud alates 1993. aasast. (Ethnologue 2015. 28.10.15) Sidamo keel on aglutinatiivne keel, kus peaaegu kõik tuletusliite morfoloogia ja kõik fleksiooni (sõnavormi moodustamise) morfoloogia sisaldab afikseid. Enamik afiksid on sufiksid. Selles keeles puuduvad eesliited. Reduplikatsioon pole Sidamo keeles midagi ebaharilikku, kuigi see pole produktiivne. Mõned tegusõnad kasutavad reduplikatsiooni, et väljendada korduvaid või intensiivistatud tegevusi. (Kawachi, Kazuhiro (2007) "A grammar of Sidaama (Sidamo), a Cushitic language of Ethiopia": lk 311. 28.10.15) Sidamo keel on nominatiiv-akusatiiv keel, mis kasutab pigem alust ja sihitis kui ergatiivi ja absolutiivi. Alused on nominatiivses käändes, otsesed sihitised akusatiivses käändes ning
2. Soolad 1) Lihtsoolad 2) Liitsoolad Vesiniksoolad Hüdroksiidsoolad Kaksiksoolad 3. Alused 1) Vees lahustuvuse järgi: vees hästilahustuvad ehk leelised ja vees mittelahustuvad 2) Hüdroksiidrühmade arvu järgi: ühehappelised, kahehappelised, kolmehappelised 4. Oksiidid 1) Metallioksiidid: aluselised ja amfoteersed 2) Mittemetallioksiidid: happelised Oksiidide eesliited: di-2, tri-3, tetra-4, penta-5, heksa-6, hepta-7, okta-8, nona-9, deka-10. HAPPED SOOLADE ANIOONID HF vesinikfluoriidha F− fluoriid pe HCl vesinikkloriidhap Cl − kloriid e
Pikkus l; s meeter m Mass m kilogramm kg Aeg t sekund s Voolutugevus l amper A Temperatuur T kelvin K Aine kogus n mool mol Valgustugevus Iv kandela cd Olulisemad eesliited ja nende tähised Eesliide Lühend 10 aste Kordne piko- p 10-12 0,000 000 000 001 nano- n 10-9 0,000 000 001 mikro- µ 10-6 0,000 001 milli- m 10-3 0,001 senti- c 10-2 0,01
30-31) Selles keeles on ka rida sulghäälikuid (Kawachi 2007: 28). Kõiki Sidama konsonante saab lauses kahekordistada. Kuigi on väidetud, et tähte ´h´ ei saa kahekordistada, eksisteerib siiski sõna „ahahhe“, mis tähendab „vanavanemad.“ Ka täht „z“ esineb nii üksikuna kui ka topeltesituses üliharva, seda vaid Amhara keele laensõnades. (Kawachi 2007: 35) Sidamo keel on aglutinatiivne keel, mis on täis afikseid, neist enamus on sufiksid. Selles keeles puuduvad eesliited (kui välja arvata negatiivse tähendusega di, mida kasutatakse pigem verbi eesliitena, mitte iseseisva kliitikuna). (Kawachi 2007: 311) Sidamo keeles on vähemalt kaks viisi, kuidas klassifitseerida tegusõnu. Üks viis põhineb sihitu ja sihilise tegusõna tunnusjoonte vahel. Teine määratulus põhineb erinevaid tegevusi kajastavate verbide ja seisundi muutusi kajastavate verbide vahel. Sihilised verbid peavad „endaga kaasa võtma“ sihitise, kuid kaused verbid seda tegema ei pea
2. Kirjuta koostisosadele peale laengud (oa). 3. Kui aine kogulaeng ei ole null (laengud on absoluutväärtuselt erinevad), siis too need laengud (ilma märgita) ristipidi indeksiteks. III -II III -II II -II Näited: alumiiniumoksiid Al 2 O3 raud(III) oksiid Fe2 O3 tsinkoksiid Zn O Märkus: kui nimetuses sisalduvad arvulised eesliited, siis saab need kohe tuua elementide indeksiteks. Ülesanne: koosta oksiidide valemid! Vask(I)oksiid ................. magneesiumoksiid ............................. dikloortrioksiid .......................... Tsinkoksiid ............................ naatriumoksiid .............................alumiiniumoksiid ....................... Vask(II)oksiid ..
arvestada, asendusrühmade tähtsuse järjekorda ehk vanemuslikust. Olulisemate asendusrühmade tähtsuse järjekord on toodud alljärgnevas tabelis. 1 R tüviühendile vastava rühma nimetus 2 kui on seotud tsükliga 3 funktsionaalse rühma süsinik arvatakse tüviühendi koostisse ja saab asendinumbri 8) Alküülrühmad pannakse omavahel nimetusse tähestikulises järjekorras. Sarnastele asendusrühmadele pannakse ette eesliited vastavalt nende arvule (di-, tri-, tetra-, penta-, heksa- jne...). Näiteks: CH3 -- CH -- CH -- CH2 | | | Br Br Br 1,2,3-tribromobutaan 2. Isomeeria Isomeeria on nähtus, kus sama kvalitatiivse ja kvantitatiivse koostisega ainetel on erinev keemiline struktuur (aatomite ühinemise järjekord) ja sellest tingitult erinevad omadused.
/ / CH3 CH3 CH3 CH3 C - tert-butüül (tertsiaarne butüülrühm) / CH3 · Alküülrühma tähis on R- · Asendusrühmade nimetused paigutatakse tüviühendi nimetuse ette · Mitut ühesugust asendusrühma tähistavad eesliited di-, tri-, tetra- jne. · Tuleb näidata ka asendusrühmade tüviühendiga liitumise kohad. Selleks nummerdatakse tüviühendi ahelsüsinikud järjestikku ning kohanumbrid kirjutatakse asendusrühmi tähistavate eesliidete taha. Number Asendaja Number Asendaja Tüviühendi nimetus · Tüviühendi süsiniku aatomid nummerdatakse (vasakult paremale või paremalt vasakule) nii, et asendusrühmade kohanumbrid oleksid
selle keha ruumala jagatisega. Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga ainekoguse mass. Tähis: (roo) Mõõtühik: 1kg/m³ Valem: a. =m/V Sõltub: a. Temperatuurist b. Gaaside tihedusest c. Rõhust o Ühikute eesliited: Mega- 1000 * 1000 = 1 000 000 Kilo- 1000 Detsi- 0,1 Senti- 0,01 Milli- 0,001 Mehaaniline liikumine o Trajektoor joon, mida mööda keha liigub. o Teepikkus füüsikaline suurus, mis on võrdne trajektoori pikkusega, mille keha mingi ajavahemiku jooksul läbib. Tähis: s Mõõtühik: 1m Valem: s = v * t
OKSIID- hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend 1A, 2A ja 3A rühmas nimetuses metalli nimi+oksiid B rühmas või teistes A rühmades nimetuses metalli nimi (rooma nr metalli o-a) +oksiid Mittemetallioksiid nimetuses eesliited 2-di 3-tri 4-tetra 5-penta 6-heksa 7- hepta 8-okta 9-nona 10- deka Happelised oksiidid (mittemetallioksiid)- SO2-vääveldioksiid CO2- süsinikdioksiid Aluselised oksiidid (enamasti metalloksiidid) Tugevalt aluselised (IA;Ca, Sr, Ba, Ra) Reageeriva veega ja tekib vastav alus - K2O-kaaliumoksiid Nõrgalt aluselised (enamik ülejäänud metallidega) Veega ei reageeri, vastavad alused lagunevad kuumutamisel oksiidideks – Fe(OH)3=Fe2+H2O
Maalikunstis selge ja lihtne kujutamislaad, ülevad ja õpetlikud teemad, värvid tuhmid, varjunditeta. Romantsim - vaba ja julge tunnete väljendamine, loobumine vormipiirangutest ja ainestik ajaloost, legendidest, kirjandusteostest ja saagadest. Kaunid meloodiad, tundeline luule. Rahutus, jõud , liikumine - ülesehitus ja alguse ning varjude teravad kontrastid. Historitsism - romaani , gooti , renesanssi ja barokkstiili jäljendamine arhitektuuris. eesliited neo- , pseudo- tehased, büroohooned, raudteejaamad jne Tuntuimad kunstnikud ja nende teosed: Jacques Louis David (klassitsism) - `Tapetud Marat', `Napoleoni kroonimine', `Horatiuste vanne' Jean Auguste Dominique Ingres (klassitsism) - `Madame Moitessieri portree' Eugene Delacroix (romantism) Caspar David Friedrich (romantism) - `Klooster mändide keskel' Antonio Canova (klassitsism) - `Napoleoni õde Paolina Borghese Veenusena'
.....................................................................5 Artiklid ja eessõnad.................................................................................................................7 Eessõnad......................................................................................................................... 7 Kesksõnad.......................................................................................................................8 Prefiksid ehk eesliited.....................................................................................................8 Sufiksid ehk järelliited.................................................................................................... 9 Artikkel the pärisnimedega...........................................................................................10 Artikkel the geograafiliste nimedega............................................................................10
Täisminevik The present perfect 4 Enneminevik The past perfect 4 Ennetulevik Future perfect 5 Üldminevik Past tense 5 Üldtulevik Future indefinite 5 Artiklid ja eessõnad 7 Eessõnad 7 Kesksõnad 8 Prefiksid ehk eesliited 8 Sufiksid ehk järelliited 9 Artikkel the pärisnimedega 10 Artikkel the geograafiliste nimedega 10 Artikkel a, an 10 Muu 11 Otsekõne Direct speech 11 Kaudkõne Reported speech 11 Kaudküsimused Reported questions 12
aeg. Põhiühikud SUURUS ÜHIK TÄHIS Aeg sekund s Pikkus meeter m Mass kilogramm kg Temperatuur kelvin K Ainehulk mool mol Valgus-tugevus kandela cd Elektrivoolu tugevus amper A Põhiühikutele lisanduvad põhiühikutest tuletatud ühikud ning kümnendkordajad. Kõik tähised ja eesliited on standardiseeritud. Ühtlaselt kiireneva liikumise võrrandi liikmete mõõtühikud (dimensioonid): 1)Kui võrrandi mõlemal poolel on samad ühikud, siis ei pruugi veel olla tagatud, et võrrand on õige. 2)Kui võrrandi liikmed on kirjeldatud erinevates ühikutes, siis on garanteeritud, et võrrand on vale! võrrandi liige ühik q L3/T
FÜÜSIKA EKSAM LÕPUEKSAM GÜMNAASIUMIS MÕÕTÜHIKUD Pikkus - meeter - m Mass - kilogramm - kg Aeg - sekund - s Voolutugevus - amper - A Temperatuur - kelvin - K Ainehulk - mool - mol Valgustugevus - kandela - cd SUURENDAVAD EESLIITED ___ VÄHENDAVAD EESLIITED _ Tähis Nimetus Suurusjärk Tähis Nimetus Suurusjärk T tera- 1012 d detsi- 10 1 G giga- 109 c senti- 10 2 M mega- 106 m milli- 10 3 k kilo- 103 mikro- 10 6
Propanoon ehk atsetoon CH3-CO-CH3 on erilise lõhnaga vedelik, kergesti süttiv, keemis to +56oC, väga hea lahusti Kasutamine: 1) lakkide, värvide lahustina ja plekieemaldusvahendina 2) plastikute tootmiseks Karboksüülhapped Tunnusrühmaks - karboksüülrühm COOH COOH koosneb kahest rühmast: CO karbonüülrühmast ja OH hüdroksüülrühmast Üldvalemiks on R-COOH R on süsivesinikrühm Nimetused tuletatakse süsivesinikest, kus eesliited näitavad C aatomite arvu + lõpp hape. Metaan CH4 ---- HCOOH metaanhape ehk sipelghape Etaan C2H6 --- CH3COOH etaanhape ehk äädikhape Karboksüülhapete ühised omadused: · On happelised, hapu maitse · Mõned toksilised · Mõned muutuvad organismis toksiliseks · Terava lõhnaga · Värvitud vedelikud / tahked ained · Lahustuvad hästi vees kõrgemad homoloogid ei lahustu · Kõigil keemisto üle 100oC
a a , kui b 0. b b NÄIDE: 1) Leiame x, kui x = 5. Kui x < 0, siis kui x 0, siis x = -x x=x -x = -5 x=5 x = -5 vastus: võrrandi lahendid on -5 ja 5. ARVU KÜMME ASTET Mõõtühikute Klassid Järgud Kümne aste kümnend- Tähis Eesliited Sada triljonit 1014 Triljonid Kümme triljonit 1013 Üks triljon 1012 tera- T 11 Miljardid Sada miljardit 10 Kümme miljardit 1010 Üks miljard 109 giga- G Miljonid Sada miljonit 108 Kümme
kohustuslikult liituks teisi morfoloogilisi elemente Seotud morfeem esineb ainult koos teiste morfeemide või sõnadega, mitte kunagi iseseisva sõnavormina. Selle kohta kasutatakse ka terminit afiks. (Juured ja) tüved mis tahes sõnaosa, millele afiks liitub; juurmorfeem tüve minimaalne põhiosa, mis esindab lekseemi Leksikaalne morfeem Grammatilised morfeem Afiks liitub tavaliselt tüvele (seotud morfeemid) Prefiks tüve ees asuvad afiksid (eesliited, mis muudavad sõnatähendust) Sufiks tüvejärgsed afiksid (ee tunnused ja lõpud) Tsirkumfiks prefiksi ja sufiksi kohustuslik kombinatsioon (nt ge+komm+en) Infiks tüve sees paiknevad afiksid Nullmorfeem erandlik morfitüüp, mis ei avaldu struktuuriliselt, st ei realiseeru ei foneemide ega tähtede kujul (nt kirjuta+n oleviku tunnus puudub) Kliitik (kliitiline morfeem) liituvad sõnavormile (nt -ki ja -gi)
Arvatakse, et siit on edasi levinud. Lutsi: Kagu-Lätis Latgalis Ludza rajoonis, idavõrulised jooned. Kraasna: Venemaal Pihkva oblastis Krasnogorodskoje piirkonnas, setupärased jooned. Keel kadunud umbes 20nda sajandi alguses. Kõige paremini aru saada, sest eripärasid kõige vähem Leivu · Mõjutused läti keelest · Helilised klusiilid, sibilandid, afrikaadid: baaba 'eit, naine', azundus 'asundus', üdzi 'süsi' · H-kadu: ummok 'hommik' · Läti eesliited: pa/laku 'lakkuda' · Läti tõlkelaenud: puul'naist 'armuke' · De-illatiiv: korstnadõ 'korstnasse' · De-lised viisimäärsõnad · N-inessiiv Lutsi · Latgali, vene ja valgevene mõjud · Helilised klusiilid ja sibilandid: deed'ä 'taat, mees', jezä 'isa' · Tagavokaalsetes sõnades vene l: kala · H säilinud: kabõhhõzõq 'neiud' · S- või st- translatiiv: ilozas ilozast 'ilusaks'
5) Pane graafikule nimi, nt ’’Mari puu kasvu sõltuvus aastatest’’ 6) Kirjuta alla, mis graafikust järeldub. NB! Ära unusta graafiku otstes olevaid noolekesi! Anorgaaniliste ainete nomenklatuur (nimetamine): Oksiidide nimetamine: 1) Kindla o-a-ga metallioksiid = metalli nimi + oksiid 2) Muutuva o-a-ga metallioksiid (B rühm, III-VIIIA v.a. Al) = metalli nimi (oksüdatsiooniaste) + oksiid 3) Mittemetallioksiid = eesliited: mono, di, tri, tetra, penta, heksa, hepta, okta, nona, deka. Hüdroksiidide nimetamine: 1) Kindla o-a-ga metall = metalli nimi + hüdroksiid Ca(OH)₂-kaltsiumhüdroksiid 2) Muutuva o-a-ga metall = metalli nimi(oksüdatsiooniaste)+hüdroksiid (CR(OH)₃ - kroom(III) oksiid. Soolade nimetamine: F – fluoriid SO₄ - sulfaat Cl – kloriid CO₃ - karbonaat
Liigid tulid koondada taksonitesse süsteemi ülestikustes järkudes ehk kategooriates . Takson on ühte süstemaatika kategooriasse kuuluvate organismide rühm, nt. mingi liik, selts, klass jm. See on hierarhiline süsteem . Riik – hõimkond – klass – selts – sugukond – perekond – liik . Eesliited ülem, alam. Liikide nimetamise jaoks binaarne nomenklatuur. Esimene sõna perekond, teine liik. Ladinakeelse liiginime perekonnaosa kirjutatakse alati suure tähega. Tavaliselt järgneb esmakirjeldaja nimi või rahvusvaheliselt tunnustatud lühend. L. on Linné. Liigist kõrgemate taksonite nimetused ühesõnalised. Paljudes keeltes tuntud taksonitele teaduslik rahvakeelne nimi .
Liigimääratlus sarnase ehitusega isendid, kes ei erine üksteisest rohkem kui ühe vanempaari järglased. Praegu mitmekesisem natuke. --- Põhivend on siiski Karl von Linné ,,Looduse süsteem". Liigid tulid koondada taksonitesse süsteemi ülestikustes järkudes ehk kategooriates. Takson on ühte süstemaatika kategooriasse kuuluvate organismide rühm, nt. mingi liik, selts, klass jm. See on hierarhiline süsteem. Riik hõimkond klass selts sugukond perekond liik. Eesliited ülem-, alam-. Liikide nimetamise jaoks binaarne nomenklatuur. Esimene sõna perekond, teine liik. Ladinakeelse liiginime perekonna-osa kirjutatakse alati suure tähega. Tavaliselt järgneb esmakirjeldaja nimi või rahvusvaheliselt tunnustatud lühend. L. on Linné. Liigist kõrgemate taksonite nimetused ühesõnalised. --- Paljudes keeltes tuntud taksonitele teaduslik rahvakeelne nimi. Animalia -> loomad. Kui liigis eristatakse alamliike, kasutatakse trinaarset (kolmeosalist) nomenklatuuri
episteemiline modaalsus- viitab teabe tõeväärtusele esimene liigendus- tähenduseks ja vormiks esperanto- üks tuntuim abikeel, selle tõi avalikkuse ette poolakas Zamenhof 1887. aastal etnolingvistika- keele ja rahvuse vaheliste seoste uurimine etümoloogia e sõnapäritoluõpetus filoloogia e keeleteadus. Seda nimetust kasutatakse eriti siis, kui uuritakse keele ja kultuuri vahelisi seoseid. flekteerivad e. flektiivkeeled- neis on nii järel- kui eesliited, aga need võivad tüvedega liituda niivõrd keeruliste muutumis- ja sulandumisprotsesside vahendusel, et koostisosi on üksteisest raske eraldada. foneem e. häälikusüsteemi üksus foneetika- uurib kõnehääle omadusi ja kõne tajumist fonoloogia- häälikusüsteemide lingvistiline uurimine fonoloogiline süsteem e häälikusüsteem fonotaktika- häälikute ühendamine fonotaktilised reeglid- kehtivad alati konkreetse keele puhul
Aeg sekund s Elektrivoolu tugevus amper A Termodünaamiline temperatuur kelvin K Ainehulk mool mol Valgustugevus kandela cd DETSIMAALSETE KORD- JA OSAÜHIKUTE EESLIITED JA NENDE TÄHISED Eesliide Tähis Arvkordaja jotta Y 1024 zetta Z 1021 eksa E 1021 peta P 1015 tera T 1012
Ühik 1 MJ 1 kWh 1 kgoe Mcal 1 MJ 1 0,278 0,024 0,239 1 kWh 3,6 1 0,086 0,86 1 kgoe 41,868 11,63 1 10 Mcal 4,187 1,163 0,1 1 Märkused: Ühikute enamkasutatavad eesliited kgoe kilogrammi õli ekvivalenti, 103 kilo (k), tuhat (tuh), toe tonni õliekvivalenti, 1 toe = 106 mega (M), miljon (mln), 41868 kJ/kg ehk 11,63 MWh. 109 giga (G), miljard (mld), 1012 tera (T), triljon, Biomass 1015 peta (P), kvadriljon. Bioloogilist päritolu ja põllumajandusest (k.a taimsed ja loomsed), metsandusest ja nen-
keele abil infot edasi andaja osata säilitada ja kasutada keelelist infot. laps omandab keelevormid vastavalt väljendatava sisu keerukusele. Objekti- ja ruumisuhteid väljendatakse ajasuhetest varem, tingimust hiljem kui jaatust, sõnavormid ainsuses varem kui mitmuses. Keeleüksus järelpositsioonis omandatakse avrem ja kergemini kui eespositsioonis, lõppude omandamine on kergem, kui õigete tüvevariantide kasutamine(laadivaheldus), tagasõnad omandatakse kergemini kui eessõnad või eesliited. Lapsed pööravad enam tähelepanu keeleüksuste järjestusele ütluses kui nende üksuste vormidele, eelistavad lauses standardset sõnajärge.Grammatilise kategooria omandamiseks-valdamiseks on vaja aru saada vastavast suhtest, omandamise aeg jakiirus sõltuvad vastava kategooria formaalsest keerukusest keeles ning esinemissagedusest. Kui hakatakse baaslauseid grammatiliselt õigesti vormistama ning neid ühendama, algab muuteoperatsioonide aktiivne omandamine.
annaabi.ee 
