mis katkestab vooluahela sulari nimivoolu ületamisel, peale EFEKTIIVVÄÄRTUS on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis kestva liigvoolu või lühise tekkimist. BIMETALLKAITSE samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga korduvkasutatav, koosneb kahest erinevast metallplaadist, mis võrdse soojushulga. Keskväärtus (U; I) ja efektiivväärtus (Um; soojenevad ja seetõttu kaarduvad kui voolutugevus ületab Im). AKTIIVTAKISTUSES (R) eraldub energia ainult soojusena. etteantud piiri
· Ühik: watt (W), süsteemiväline ühik hobujõud 1hj=736W=0,736kW Töö ja võimsuse arvutamine 2 U A = IUt = I Rt = 2 t R A UIt U 2 N= = = UI = I 2 R = t t R N võimsus A töö U pinge I - voolutugevus T aeg R - takistus Ülesanded · Takistid 2 ja 5 on ühendatud jadamisi vooluringi. Kummas takistis eralduv voolu võimsus on suurem? Mitu korda? · Takistid 2 ja 5 on ühendatud paralleelselt. Kummas takistis eralduv voolu võimsus on suurem? Mitu korda? Vooluallikas · Keemilised vooluallikad vooluallika elektromotoorjõud · Elektromotoorjõud ehk allikpinge on töö, mida teevad vooluallikas toimivad kõrvaljõud ühikulise laengu (1 C) üleviimisel. Vooluring · Vooluring koosneb vooluallikast, tarbijast
4. Mida näitab laengukandjate kontsentratsioon aines? 5. Kuidas leitakse takistite süsteemi kogutakistus rööpühendusel, kuidas jadaühendusel? 6. Kui suur takistus peaks olema tolmuimejal, et teda läbiks 220-voldisel võrgupingel 5-ampriline vool? 7. Arvuta voolutugevus 300 takistusega elektromagneti mähises, kui toitepinge on 12V. 8. Takistid 20 ja 200 on ühendatud rööbiti. Pinge on 100V.Arvuta voolutugevus mõlemas takistis. Leia koguvoolutugevus ja kogutakistus. *9. Korteri kaitsmed taluvad voolu tugevusega 10A. Sisse on lülitatud valgustid (2,5A), teler (1A) ja aeg-ajalt töötab külmkapp (2,5A).Kas kaitsmed põlevad külmkapi sisselülitumisel läbi? Mis juhtub, kui pereema hakkab pesu triikima? Triikraua kütmiseks vajalik voolutugevus on 5A. Millal muutub asi kriitiliseks? Kuidas lahendada olukorda et kõik rahul oleksid? Mida võiks väljalülitada? 1. Mis on elektriline varjestamine
ajaühikus juhi ristlõiget. I=q/t 5. Millised on elektrivoolu olemasolu tingimused? Peavad olemas olema vanad laengukandjad. Vabadele laengukandjatele peavad mõjuma elektrijõud. 6. Sõnastada Ohmi seadus vooluringi osa kohta. Voolutugevus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline takistusega. I=U/R 7. Defineerida üks oom. Juhi takistus on üks oom, kui juhi otstele rakendatud pinge üks volt tekitab juhis voolu üks amper. 8. Millest sõltub juhi takistus? Juhi takistis sõltub materjali eritakistusest, juhi pikkusest, ristlõikepindalast ja temperatuurist. R=P l/S l 9. Defineerida eritakistus. Eritakistus on aine elektrilisi omadusi iseloomustav füüsikaline suurus, mis võrdub elektritakistuse ja ristlõikepindala korrutise ning juhi pikkuse suhtega. 10. Millised on eritakistuse ühikud? ×m või ×mm2/m. 11. Kuidas sõltub juhi takistus temperatuurist? R=R0(1+alpha*t) 12. Milles seisneb ainete ülijuhtivus
· vahelduvvoolugeneraatorite jõuahelad on kontaktivabad seal puudub vajadus voolu ülekandeks pöörlevalt rootorilt · vahelduvpinge lihtne muundamine trafoga kõrgepingeliseks ja tagasi vähendab oluliselt ülekandekadusid elektrivõrkudes · vahelduvvoolumootorid on lihtsamad, odavamad ja töökindlamad kui alalisvoolumootorid; alates XX sajandi viimasest veerandist aga ka samahästi reguleeritavad. Vahelduvvoolu efektiivväärtus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulga. Aktiivtakistusega vooluring Kui alalispinge puhul on tegemist lihtsalt ühe takistusega R, siis vahelduvpinge puhul tekib tunne, et Ohmi seadus ei kehtigi. Kui mõõta mähise oomilist takistust ning, teades pinget, arvutada vool ning siis lülitada see mähis pinge alla, näitab ampermeeter vähem. Seda põhjustavad nähtused, mis tekivad seoses voolu suuna muutumisega igal poolperioodil. Seepärast, et eristada takistust
* 1028 m-3 ? Juhi ristlõike pindala on 50 mm2 ja voolutugevus on 3,2 A. 2. Kas 220-voldise pingega elektrivõrku võib lülitada elektriseadet, millele on kirjutatud 1) 15 Ω ja 6 A; 2) 30 Ω ja 5 A; 3) 1500 Ω ja o,2 A? 3. Elektronkell tarbib voolu tugevusega 0,8 µA ja öötab pingel 1,5 V. a) Mitu elektroni läbib kella vooluringi mingit ristlõiget ühes sekundis?; b) Kui suur on kellamehhanismi takistus? 4. Takistid 5 Ω ja 2 Ω on ühendatud jadamisi vooluringi. Kummas takistis eralduv voolu võimsus on suurem? Mitu korda ? (Voolu võimsuse valemid) 5. Kui suur on 60 – vatise nimisõimsusega 220 – voldisel töötava lambi takistus lambi põlemise ajal? ( voolu võimsuse valemid) 6. Vooluallika, mille elektromotoorjõud on 4,8 v ja sisetakistus on 0,2 Ω, ühendati kaheoomise takistiga. Kui suur voolutugevus on takistis? V: 2,2 A 7. Taskulambipatarei klemmidega ühendatud suure takistusega ühendati rööbiti 2,2 oomine takisti, näitas voltmeeter 4,3 V
matemaatilist funktsiooni eksponentfunktsiooniks ja kõverat eksponendiks. Ettekujutuseks: Kui kondensaatori mahtuvus C = 10 µF, siis pinge saavutab 63% väärtuse 10 sekundiga kui takistus R = 1 M, 1 sekundiga kui takistus R = 100 k, 0,1 sekundiga kui takistus R = 10 k. Täispinge saavutatakse siis vastavalt umbes 50, 5 või 0,5 sekundiga. Sama kaua kestab ka tühjakslaadimine. 68 5.7 Elektrivälja energia Kondensaatori laadimisel muundub toiteallikast saadavast energiast osa takistis R soojuseks, osa salvestub kondensaatori elektriväljas. Laadimise käigus kondensaatori laeng kasvab võrdeliselt pingega, sest Q =CU. Elektriväljas tehtud töö võrdub laengu ja pinge korrutisega: A= Q U . Laadimisprotsessi vältel kondensaatori pinge muutub nullist kuni toiteallika pingeni. Keskmine pinge võrdub siis poole lõpp-pingega. Järelikult on laetud kondensaatori energia U We = A = Q . 2 Et Q =CU , siis elektrivälja energia
kõverat eksponendiks. Ettekujutuseks: Kui kondensaatori mahtuvus C = 10 µF, siis pinge saavutab 63% väärtuse 10 sekundiga kui takistus R = 1 MΩ, 1 sekundiga kui takistus R = 100 kΩ, 0,1 sekundiga kui takistus R = 10 kΩ. Täispinge saavutatakse siis vastavalt umbes 50, 5 või 0,5 sekundiga. Sama kaua kestab ka tühjakslaadimine. 68 5.7 Elektrivälja energia Kondensaatori laadimisel muundub toiteallikast saadavast energiast osa takistis R soojuseks, osa salvestub kondensaatori elektriväljas. Laadimise käigus kondensaatori laeng kasvab võrdeliselt pingega, sest Q =CU. Elektriväljas tehtud töö võrdub laengu ja pinge korrutisega: A= Q U . Laadimisprotsessi vältel kondensaatori pinge muutub nullist kuni toiteallika pingeni. Keskmine pinge võrdub siis poole lõpp-pingega. Järelikult on laetud kondensaatori energia U We = A = Q . 2 Et Q =CU , siis elektrivälja energia
VEENID- Pehmed seinad ja hukesed, lihaskiht hem. KAPILLAARID- hest rakukihist koosnev sein, huke. 12)Miks veri voolab ja kui kiiresti toimub see arterites, veenides, kapilaarides, miks? Veri voolab suurema rhu poolt viksema rhu poole. ARTERID-20cm/s, VEENID- 5cm/s, KAPILLAARID alla 1mm/s 13)Selgita: sdametoonid, pulss, lemine vererhk, alumine vererhk, elektrokardiogramm. SDAMETOONID- Phjustab vere turbolentne voolamine ja klappide vibratsioon. PULSS- Veresoonte seinte vnkumine sdame lkide takistis. LEMINE VERERHK- Sstoolne(120mm/Hg) ALUMINE VERERHK- Diastoolne(70-80mm/Hg) ELEKTROKARDIOGRAMM- Sdamelihaste kokkutmmete moodustavate elektrivoolude graafiline leskirjutis. 14)Mida tead sdamelihase infarktist, sdamepuudulikkusest, rtmihiretest, hpertooniast, ateroskleroosist? Millised eluviisid on vajalikud nende vltimiseks? Sdamelihase infarkt- prdumatu sdamelihase kahjustus. Teatud osa sdamelihasest sureb, kuna ei saa piisavalt verd. Selle phjustavad veresoonte (arterite) ummistumine.
kujul Augustin Jean Fresnel, mistõttu seda nimetatakse ka Huygensi-Fresneli printsiibiks. Huygensi printsiibist moodustub palju erijuhtumeid, näiteks difraktsioon kaugväljas (Fraunhoferi difraktsioon) ja difraktsioon lähiväljas (Fresneli difraktsioon). 4. Vahelduvvoolu efektiivväärtus ja võimsus Vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub. Vahelduvvoolu efektiivväärtus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulga. 5. Pindpinevus Pindpinevus on nähtus, mis iseloomustab vedeliku molekulide vahel mõjuvaid jõude. Vedelik püüab alati võtta sellise kuju, et tema vaba pind oleks võimalikult väike. Kui kõrvaliste jõudude mõju on tühine, võtab vedelik kera kuju, sest kera pindala on vähim antud ruumala korral (näiteks võrreldes kuubiga). Kõigile teada, et vesi tuleb taevast tilkadena (vihmana).
takistusega. I=U/R. R=takistus. Takistus väljendab juhi omadusi. Traat: pikkus, jämedus, materjal, temperatuur. R=U/I. Leidmiseks tuleb pinge takisti otstel jagada voolutugevusega, mis läbib takistit. Takistuse ühikud R=1V/1A= 1Ω. Takistuse valem: ρ=1/S S=Ristlõikepindala. Ρ näitab, et 1m pikkuse ja 1mm2 läbilõikega (materjal) traadi takistus on ... Ω. Jadaühendus: Juhtide järjestikku ja paralleelühendus. I=U/R U=I/R. I=I2-I1 Voolutugevus on mõlemas takistis samasugune. V= V1+V2. Kogupinge on üksikute pingete summa. Rööpühendus: Vooluring hargneb U1=U2=U. Rohkem elektrone läheb sinna kus on väiksem takistus.
1. Mis on vahelduvvool. Vahelduvvooluks nim voolu, mille suund ja tugevus muutuvad perioodiliselt. Selle sagedus Euroopas on 50hertzi. 2. Mida näitab vahelduvvoolu amplituud, hetk- ja efektiivväärtus? kuidas on seotud? Amplituud on maksimaalne hälve tasakaaluasendist. Hetkväärtus on muutuva suuruse väärtus mingil hetkel. Efektiivväärtus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulga. 3. Faasjuhe? Nulljuhe? Maandusjuhe? Faasijuhe on juhe, mis omab alaliselt pinget maa suhtes. Nulljuhe ei oma pidevat pinget maa suhtes, kuid on vaja selleks, et tekiks kinnine vooluring .Maandusjuhe on ühendatud ühest otsast seadme metallkorpusega ja teisest otsast võimalikult otse maaga. 4. Miks kasutatakse kaitsmeid? kuhu ühendatakse? Kaitse rakendub, kui seadme metallkest satub pinge alla, ning tekitab kinnise
keskväärtusest rääkida poolperioodi kohta. Keskväärtus saadakse voolu hetkväärtuste aritmeetilise keskmisena. Voolu keskväärtuste aritmeetilise keskmisena. Voolu keskväärtus poolperioodi kohta väljendub graafiliselt ristküliku kõrgusena, mille alus võrdub poolperioodi pikkusega T/2 ja ristküliku pindala võrdub voolukõvera poolt piiratud pindalaga. 31. Voolu ja pinge efektiivväärtus Vahelduvvoolu efektiivväärtuson võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulga. 32. Vektordiagramm Vektordiagramm tuleneb siinuskõvera joonistamise konstruktsioonist. 33. Aktiivtakistusega vooluring Oomilist takistust vahelduvvoolu ahelas tähistatakse tähega r ja nim aktiivtakistuseks. Aktiivtakistust läbiv vool on alati faasis takistile rakendatud pingest. 34.
ja takistid. Pinge vooluahela osal, mis sisaldab takistit ja vooluallikat, on võrdne takisti otste potensiaalide vahe 1- 2 ja vooluallika emj. algebralise summaga: U = 1 - 2 + Kui ahela osa on homogeene (ei sisalda vooluallikaid), siis toodud valemist järeldub, et pinge temal on võrdne potensiaalide vahede summaga ahela elementidel. Kuna tasakaalulises seisundis (alalisvoolu ahelas) potensiaalide vahe saab takisti otstel olla ainult juhul, kui takistis on vool, siis voolu puudumisel pinge hargnemata ahela osal on võrdne temas leiduvate elektromotoorjõudude algebralise summaga. Seega, kui vooluallikas ei ole koormatud , on pinge temal võrdne elektromotoorjõuga. See kehtib ligikaudu ka siis, kui r << R. Seetõttu võib väikese sisetakistusega vooluallikate elektromotoorjudu mõõta suure sisetakistusega voltmeetri abil, tegematta seejuures märkimisväärset viga.
kohta. Siinusvoolu ja -pinge kesk- ja maksimaalväärtuste vahel kehivad seosed: Keskväärtusega arvestatakse vahelduvvoolu alaldamise korral. Poolperioodalaldi keskväärtus Vahelduvvoolu ja -pinge efektiivväärtus Keskväärtuses ei iseloomusta vahelduvvoolu õigesti energeetilisest seisukohast. Selleks kasutatakse vahelduvvoolu efektiivväärtust. Vahelduvvoolu efektiivväärtus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulga. Efektiivväärtus, kui kõige sagedamini kasutatav, tähistatakse sama tähega ilma indeksita ja kujutab siinussuuruste korral ruutkeskmist väärtust: Kõik energia alased arvutused teostatakse efektiivväärtustega. Vahelduvvoolu mõõteriistade enamus näitab efektiivväärtust. Ülesanne Eesti madalpinge võrkude pinge on 230V. Kui suur on selle maksimaal- ja hetkväärtused? Aktiivtakistus
). Pinge vooluahela osal, mis sisaldab takistit ja vooluallikat, on võrdne takisti otste potensiaalide vahe 1- 2 ja vooluallika emj. algebralise summaga: Kui ahela osa on homogeene (ei sisalda vooluallikaid), siis toodud valemist järeldub, et pinge temal on võrdne potensiaalide vahede summaga ahela elementidel. Kuna tasakaalulises seisundis (alalisvoolu ahelas) potensiaalide vahe saab takisti otstel olla ainult juhul, kui takistis on vool, siis voolu puudumisel pinge hargnemata ahela osal on võrdne temas leiduvate elektromotoorjõudude algebralise summaga. Seega, kui vooluallikas ei ole koormatud , on pinge temal võrdne elektromotoorjõuga. Elektromotoorjõu definitsioonist on teada, et laengu q läbiviimisel kogu vooluringist tehakse töö: Järelikult vooluallika koguvõimsus Samal ajal tarbial eraldunud võimsus ehk nn. kasulik võimsus
hästi ABS-pidurite anduriteks. Viimasel võib ta olla integreeritud rattalaagriga. MRE anduri sees on takistist, mille takistus sõltub magnetväljast ja magnetvoo tiheduse muutmise suunas. Pöörlev rootor tekitab anduris 7...14 mA vooluimpulsi, mille sagedus muutub koos pöörlemissagedusega. Toitepinge on tavaliselt 12 V ja väljundsignaal samapinge, mille min/max väärtused sõltuvad juhtplokis asuvast takistist. Takistis on paigaldatud kas toitevoolu või maanduse poolele. MRE anduri eri liigiks on magnetrattaga andur. Selle anduri rootor koosneb mitmest üksteise kõrval asuvast magnetist. Ühendusskeemilt sarnaneb magnetrattaga Halli andurile. Tal on kolm juhet toitepinge maandus ja signaaljuhe. Anduri võimendi ühendab ja takistab maandust takistites nii pöölemissagedusega võrdelise sammpinge signaali. Signaalpinge muutus on mõõdetav anduri ühelt juhtmelt. Sõltuvalt juhtplokist
Valgusdiood on elektroonikas kasutatav pooljuhtdiood, mis kiirgab valgust. 24. Mis on vahelduvvool ja selle sagedus euroopas? Vahelduvvool on elektrivool, mille suund perioodiliselt muutub. Sagedus Euroopas 50 Hz. 25. Mida näitab vahelduvvoolu amplituud, hetk- ja efektiivväärtus? Kuidas on seotud? Amplituud on maksimaalne hälve tasakaaluasendist. Hetkväärtus on muutuva suuruse väärtus mingil hetkel. Efektiivväärtus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulga. 26. Faasjuhe? Nulljuhe? Maandusjuhe? Faasijuhe on juhe, mis omab alaliselt pinget maa suhtes. Nulljuhe ei oma pidevat pinget maa suhtes, kuid on vaja selleks, et tekiks kinnine vooluring. Maandusjuhe on ühendatud ühest otsast seadme metallkorpusega ja teisest otsast võimalikult otse maaga. 27. Miks kasutatakse kaitsmeid? Kuhu ühendatakse? Kaitse rakendub, kui seadme metallkest satub pinge alla, ning
). Pinge vooluahela osal, mis sisaldab takistit ja vooluallikat, on võrdne takisti otste potensiaalide vahe 1- 2 ja vooluallika emj. algebralise summaga: U 1 2 Kui ahela osa on homogeene (ei sisalda vooluallikaid), siis toodud valemist järeldub, et pinge temal on võrdne potensiaalide vahede summaga ahela elementidel. Kuna tasakaalulises seisundis (alalisvoolu ahelas) potensiaalide vahe saab takisti otstel olla ainult juhul, kui takistis on vool, siis voolu puudumisel pinge hargnemata ahela osal on võrdne temas leiduvate elektromotoorjõudude algebralise summaga. Seega, kui vooluallikas ei ole koormatud , on pinge temal võrdne elektromotoorjõuga. Elektromotoorjõu definitsioonist on teada, et laengu q läbiviimisel kogu vooluringist tehakse töö: A q Järelikult vooluallika koguvõimsus A q 2 N I t t Rr
on mõõtetakisti 1, rõhukompensaator 2 Selel 9.15 on toodud kahe liiteavaga ja selle vedru 3. vooluhulka reguleeriv ventiil, kus Töövedeliku temperatuuri või rõhukompensaator paikneb enne viskoossuse muutus põhjustab mõõtetakistit. Reguleeriv takisti A1 ja rõhulanguse p1 p2 muutuse mõõte- mõõtetakistus A2 on ühendatud takistis 1. Seda saab kõrvaldada valides järjestikku. Rõhukompensaatori kolvi sobiliku konstruktsiooniga mõõtetakisti. paremale poolele mõjub rõhk p2 ja Rõhukompensaatori paigutus ventiilis vasakule p3 ning jõud FF. määrab ära vooluhulka reguleeriva ventiili tüübi. 95 Tallinna Tööstushariduskeskus Voolamist reguleerivad ventiilid Kui mitte-arvestada vedeliku voolamisel
P vooluallikast võetav võimsus W; P elektriliini kaovõimsus, W. 32. Vahelduvvoolu amplituudväärtus ja tähised? Perioodiliselt muutuva suuruse suurimat hetkväärtust nimetatakse maksimaalväärtuseks ehk amplituudiks ja tähistatakse suurtähega koos indeksiga m. Vooluamplituudi tähis on siis Im ja pingeamplituudil Um. 33. Vahelduvvoolu efektiivväärtus ja tähistus? Vahelduvvoolu efektiivväärtus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulga. Efektiivväärtus, kui kõige sagedamini kasutatav, tähistatakse sama tähega ilma indeksita ja kujutab siinussuuruste korral ruutkeskmist väärtust: I=Im/2 ; U=Um/2 34. Vahelduvvoolu keskväärtus ja tähistus? Keskväärtus saadakse voolu hetkväärtuste aritmeetilise keskmisena. Voolu keskväärtus poolperioodi kohta väljendub graafiliselt ristküliku kõrgusena, mille alus võrdub
3. Sisendpinge suurenemine aga kutsub esile analoogilise suuruste muutused ning jällegi tagatakse väljundpinge stabiilsus : suureneb stabilitroni läbiv vool Iz, väheneb tema takistus alalisvoolule, kutsudes eisile takistuse Rb tekkiva pingelangudu suurenemise. 4. Vaatleme varianti- toitepinge ei muutu, kuid muutub koormus- väheneb koormusvool Ik. Kuna sisendpinge on muutumatu ja järelikult ka vool takistis Rb on muutumat, kuid suureneb stabilitroni läbiv vool Iz kuna väheneb tema takistus alalisvoolule. See aga tagab takistil Rb oleva pingelangu muutumatuse. Oluline: 1. Koormusvoolu suurenedes hakkab stabilitroni voolu Iz väärtus vähenema ning võib kergesti ületada stabiliseerimise reziimi tagamiseks lubatud väärtuse piiri 2. Koormusvoolu vähenedes aga võib stabilitroni vool suureneda ning ületada
Takistust juhtmete üleminekukohtades, näitkes pistikus, nim üleminekutakistuseks. Väikese takistusega takistite ühendamisel tuleb arvestada ka ühenduskoha üleminekutakistust. Selle suurusjärk pistikuühenduses on millioom. Juhid on ohutuse tagamiseks tavaliselt kaetud isolatsiooniga. Kui teki vajadus arvestada isolatsiooni läbivat lekkevoolu, on vaja teada juhtmetevahelist isolatsioonitakistust. Takistite valikul tuleb silmas pidada vajalikku võimsust või voolutugevust, mis selles takistis on vajalik. Takistuse sõltuvust tempist Peale materjali ja suuruse sõltub takisti ja juhtme takistus veel temperatuurist. Temperatuuri tõus põhjustab metalljuhtide takistuse suurenemist ja temperatuuri langus vähenemist. Seda muutust iseloomustab temperatuuritegur Aine takistuse temperatuuritegur näitab, millise osa esialgsest takistusest (20C juures) moodustab takistuse juurdekasv temperatuuri tõstmisel ühe kraadi (kelvini) võrra.
-6 -3 0 3 6 9 12 15 10 10 10 10 10 10 10 1 µ 1 m 1 1 k 1 M 1 G 1 T 1 P mikro-oom millioom oom kilo-oom megaoom gigaoom teraoom petaoom Takistus ja takistid Takistite valikul tuleb silmas pidada vajalikku võimsust või voolutugevust, mis selles takistis on vajalik. Väikesemõõtmeline takisti ei talu suurt voolu. 1.6 Takistuse sõltuvus temperatuurist Peale materjali ja suuruse sõltub takisti või juhtme takistus veel temperatuurist. Temperatuuri tõus põhjustab metalljuhtide takistuse suurenemist ja temperatuuri langus vähenemist. Seda muutust iseloomustab temperatuuritegur . Aine takistuse temperaturitegur näitab, millise osa esialgsest takistusest (20 °C juures) moodustab takistuse juurdekasv temperatuuri
-6 -3 0 3 6 9 12 15 10 10 10 10 10 10 10 1 µ 1 m 1 1 k 1 M 1 G 1 T 1 P mikro-oom millioom oom kilo-oom megaoom gigaoom teraoom petaoom Takistus ja takistid Takistite valikul tuleb silmas pidada vajalikku võimsust või voolutugevust, mis selles takistis on vajalik. Väikesemõõtmeline takisti ei talu suurt voolu. 1.6 Takistuse sõltuvus temperatuurist Peale materjali ja suuruse sõltub takisti või juhtme takistus veel temperatuurist. Temperatuuri tõus põhjustab metalljuhtide takistuse suurenemist ja temperatuuri langus vähenemist. Seda muutust iseloomustab temperatuuritegur . Aine takistuse temperaturitegur näitab, millise osa esialgsest takistusest (20 °C juures) moodustab takistuse juurdekasv temperatuuri
-6 -3 0 3 6 9 12 15 10 10 10 10 10 10 10 1 µ 1 m 1 1 k 1 M 1 G 1 T 1 P mikro-oom millioom oom kilo-oom megaoom gigaoom teraoom petaoom Takistus ja takistid Takistite valikul tuleb silmas pidada vajalikku võimsust või voolutugevust, mis selles takistis on vajalik. Väikesemõõtmeline takisti ei talu suurt voolu. 1.6 Takistuse sõltuvus temperatuurist Peale materjali ja suuruse sõltub takisti või juhtme takistus veel temperatuurist. Temperatuuri tõus põhjustab metalljuhtide takistuse suurenemist ja temperatuuri langus vähenemist. Seda muutust iseloomustab temperatuuritegur . Aine takistuse temperaturitegur näitab, millise osa esialgsest takistusest (20 °C juures) moodustab takistuse juurdekasv temperatuuri
emj seadme klemmide vahel on + , kui liigume vastupidises suunas. 18.Võimsus alalisvooluahelas. Võimsuse sõltuvus takistusest vooluahelas ja kasutegurist. Võimsus vooluringides Vooluringides toimub energia ülekandmine vooluallikast tarbijale. Tarbijaks võib olla elektrimootor, laetav aku, takisti jne. Elektrimootoris muudetakse vooluallika energia mehaaniliseks energiaks, laetavas akus keemiliseks energiaks, takistis soojusenergiaks jne. Võimsus tähendab sisuliselt kiirust, millega energia kantakse vooluallikast tarbijale. Ülekantav energia sõltub peale kiiruse laengute energiast ehk potentsiaalide vahest vooluallika klemmidel. Järeldused: Lühise puhul kui R=0 on võimsus maksimaalne ja kasutegur võrdub 0 Kui R on lõpmata suur, on kasutegur 1 ehk 100% Kahjuks ei saa sellisel juhul tarbida mingit energiat
Kirjutada valem. Mida tähendavad valemis olevad tähed? 12.Elektrienergia muundumine soojusenergiaks 1. Mida kujutab endast elektrivool? 2. Miks juhe elektrivoolu toimel soojeneb (kuumeneb)? 3. Millest oleneb juhtme soojenemine (kuumenemine)? 4. Milline soojushulk on 1kalor (cal)? 5. Kus kasutatakse elektrivoolu soojuslikku toimet 6. Mida nimetatakse elektriseadme kasulikuks võimsuseks? 7. Mida nimetatakse lühiseks? 8. Kuidas elektrivõrke lühisvoolude eest kaitstakse? 9. Kirjutada takistis eralduva soojuse valem kalorites. 10.Kirjutada takistis eralduva soojuse valem vattides. 13.Kirchoffi seadused. 1. Mida nimetatakse hargnemispunktiks e. sõlmeks? 2. Sõnasta Kirchoffi I seadus ja teha skeem. 3. Kirjuta Kirchoffi I seaduse valem. 4. Millega võrdub hargnemispunktis voolude algebraline summa? 5. Sõnasta Kirchoffi II seadus ja kirjuta valem. 6. Millega võrdub pinge toiteallika klemmidel üksikute tarbijate järjestikku ühendamisel? Kirjuta valem. 14
alghetkeni, mida tähistab teljestiku nullpunkt. 2. Siinusvoolu hetkväärtus, efektiivsus ja ampliduutväärtus. Siinusvoolu hetkväärtus - i = Imsin(t+0), kus Im on voolu ampliduut vääryus ja on ringsagedus antud hetkel, 0 algfaas ja t on aeg. Muuruva suuruse väärtus mingil hetkel nim. hetkväärtuseks ja seda tähistatakse tähistatakse väiketähega. Siinusvoolu efektiivsus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulge. Efektiivväärtus kujutab siinussuuruse korral ruutkeskmist väärtust amplituudväärtusest : Siinusvoolu amplituudväärtus Perioodiliselt muutuva suuruse suurimat hetkväärtust nimetatakse maksimaalväärtuseks ehk amplituudiks. 3. Võimsustegur ja selle parendamine. P cos = S; · Võimsusteguriks nimetatakse Cos , mis on vahelduvvoolu ahela aktiiv- ja
3. Siinuselise vahelduvvoolu väärtused a)Hetkväärtus Hetkväärtus on muutuva suuruse väärtus mingil ajahetkel. Tähistatakse väiketähega, näiteks voolu hetkväärtus i, pinge hetkväärtus u. b)Amplituudväärtus Amplituudväärtuseks ehk maksimaalväärtuseks nimetatakse perioodiliselt muutuvat suuruse suurimat hetkväärtust. Tähistatakse koos alaindeksiga m. Im, Um c)Efektiivväärtus Efektiivväärtus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulga. Ief=Im/ √ 2 =0,707 Im Uef=Um/ √ 2 =0,707 Um d)Keskväärtus Keskväärtus saadakse voolu hetkväärtuste aritmeetilise keskmisena. Ik=(2/π)*Im=0,6371 Im 4. Ideaalsed vahelduvvooluringi takistused ja nende vektordiagrammid a)Aktiivtakistus Tähistatakse tähega r. Aktiivtakistuses eraldub energia ainult soojusena. Aktiivtakistus on alati faasis takistile rakendatud pingega. b)Induktiivtakistus
Elektromotoorjõu reegel: kui liituda läbi ideaalse emj allika emj noole suunas, siis potentsiaalide vahe emj seadme klemmide vahel on + , kui liigume vastupidises suunas, siis - Võimsus vooluringides Vooluringides toimub energia ülekandmine vooluallikast tarbijale. Tarbijaks võib olla elektrimootor, laetav aku, takisti jne. Elektrimootoris muudetakse vooluallika energia mehaaniliseks energiaks, laetavas akus keemiliseks energiaks, takistis soojusenergiaks jne. Võimsus tähendab sisuliselt kiirust, millega energia kantakse vooluallikast tarbijale. Ülekantav energia sõltub peale kiiruse laengute energiast ehk potentsiaalide vahest vooluallika klemmidel. Võimsuse ühik on SI süsteemis watt 1VA=( ) ( )=1 =1W Elektrienergia ülekandmisel, sõltumata sellest, milliseks energiaks elektrienergia muundub, kasutatakse valemit P=UI
-6 -3 0 3 6 9 12 15 10 10 10 10 10 10 10 1 µ 1 m 1 1 k 1 M 1 G 1 T 1 P mikro-oom millioom oom kilo-oom megaoom gigaoom teraoom petaoom Takistus ja takistid Takistite valikul tuleb silmas pidada vajalikku võimsust või voolutugevust, mis selles takistis on vajalik. Väikesemõõtmeline takisti ei talu suurt voolu. 1.6 Takistuse sõltuvus temperatuurist Peale materjali ja suuruse sõltub takisti või juhtme takistus veel temperatuurist. Temperatuuri tõus põhjustab metalljuhtide takistuse suurenemist ja temperatuuri langus vähenemist. Seda muutust iseloomustab temperatuuritegur . Aine takistuse temperaturitegur näitab, millise osa esialgsest takistusest (20 °C juures) moodustab takistuse juurdekasv temperatuuri
Suletud vooluringis i=ε/R; i= ε/R+r. U=iR= ε/R+r*R, kui R=0, siis U=0; kui R->∞, siis U= ε/R+r*R= ε 12. OHMI SEADUS DIFERENTSIAALKUJUL i=U/R j*ds=E*dl/ρ(dl/ds) j=1/ ρ*E Takistuse suurus sõltub juhi kujust, mõõtmetest ja juhtivmaterjali omadustest. Takistuse põhjuseks on elektronide ja ioonide omavahelised põrkumised. Takistuse ühikuks on oomid. Homogeense silindrilise juhi jaoks R= ρl/S, kus ρ on aine elektriline eritakistus. R=R0(1+αt) Kui takistis ühendada jadamisi, siis kogutakistuse leidmiseks peab kõik takistused liitma. Kui aga takistid on ühendatud paralleelselt, siis 1/R=1/R1+1/R2+.... 14. JAULE-LENZI SEADUS Voolu läbiminekul juht soojeneb ja juhis eralduva soojuse hulk on võrdeline tema takistuse, voolutugevuse ruudu ja ajaga Q=RI2t. Kui voolutugevus on ajas muutuv, siis Q=integraal 0st tni Ri2dt. Q ühikus on džaulid J. N=iU=i2λ=U2/R. Aja- ja ruumalaühiku kohta tulevat soojushulka dQ nimetatakse voolu erivõimsuseks ω
Keskväärtusega arvestatakse vahelduvvoolu alaldamise korral. Poolperioodalaldi voolu keskväärtus 78 1 Ik = I m = 0,318 I m , täisperioodalaldil aga 2 Ik = I m = 0,637 I m . Keskväärtuses ei iseloomusta vahelduvvoolu õigesti energeetilisest seisukohast. Selleks kasutatakse vahelduvvoolu efektiivväärtust. Vahelduvvoolu efektiivväärtus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulga. Võrdleme olukorda 10-oomise takistiga R alalisvoolu- ja vahelduvvooluahelas. Eralduvat soojushulka iseloomustab võimsus, mis igal hetkel on pinge ja voolu hetkväärtuste korrutis. p = u i. Soojushulk on võimsuse ja aja korrutis. Efektiivväärtus, kui kõige sagedamini kasutatav, tähistatakse sama tähega ilma indeksita ja kujutab siinussuuruste korral ruutkeskmist väärtust: Im
Keskväärtus saadakse voolu hetkväärtuste aritmeetilise keskmisena. Voolu keskväärtuste aritmeetilise keskmisena. Voolu keskväärtus poolperioodi kohta väljendub graafiliselt ristküliku kõrgusena, mille alus võrdub poolperioodi pikkusega T/2 ja ristküliku pindala võrdub voolukõvera poolt piiratud pindalaga. Voolu ja pinge efektiivväärtus Vahelduvvoolu efektiivväärtus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulga. 15.Mahtuvusega vooluring. On vaadeldud kondensaatori laadimist alalisvooluahelas. Seal on vool võimalik vaid lühiajaliselt, seni kuni kondensaator laetakse või tühjendatakse. Rakendades kondensaator laetakse või tühjendatakse. Rakendades kondensaatori klemmidele vahelduvpinge tekib tema plaatidel laeng mis muutub võrdeliselt pingega.
miinusklemmile jõudnud positiivsed laengukandjad viia läbi vooluallika uuesti plussklemmile. Järelikult tuleb neid nihutada vastupidiselt elektrijõu suunale. Seda suudavad teha ainult kõrvaljõud. Elektromotoorjõud on võrdne kõrvaljõudude tööga Ak ühikulise suurusega laengu ühekordsel läbiviimisel kogu vooluringist: E=Akq. Lihtne elektriline vooluring, milles EMJ tekitav seade teeb tööd laengukandjate nihutamisel ja säilitab takistis takistusega R ajas muutumatu voolu I. Keemilise vooluallika korral teeb kõrvaljõud selle töö ära vooluallika sees, tekitades vooluallika pooluste vahel elektrivälja, mistõttu laengukandjad saavad väljaspool vooluallikat ehk vooluringi välisosas liikuda juba elektrijõu mõjul. See energia, mille arvel laengukandjad suunatud liikumist takistavate jõudude kiuste kogu vooluringi läbivad, tuleb lõppkokkuvõttes kõrvaljõult. Keemilise vooluallika
pingelangudega algebralise summaga n1
3.Vahelduvvoolu väärtused.Vahelduvvoolu efektiivväärtus on võrdeline niisuguse väärtuselt muutumatu Pöörlemissagedus- Kui asünkroonmootor pöörleb, siis sagedus f2
VT1 suletuna. Diood on selleks, et VT3 oleks kindlalt VT2 suletud, kui VT4 on küllastuses. ABC Kui mõnes sisendis on null, siis on VT 1 vastavad emittersiirded avatud ja VT2 on suletud kuna VT4 baasil on väike pinge, siis on VT4 sammuti ABC suletud ja väljundis on üks. Samal ajal on VT 3 VT4 baasil kõrge pinge, mistõttu VT3 on avatud. Takistis R4 on VT3 voolu piiramiseks. R3 Tänu keerulisele ja inverterile on väljundtakistus väike, nii asendis 1 kui asendis 0. Seetõttu on koormatavus suurem ja lülitusprotsessid kiiremad. 3.7. MOP loogika Põhiliselt kasutatakse indutseeritava kanaliga väljatransitore, sest nende valmistamine on kõige lihtsam. Selline transistor võtab vähe ruumi, mille tulemusena saadakse integraallülitustes kõrge integratsiooniaste.
VT1 suletuna. Diood on selleks, et VT3 oleks kindlalt VT2 suletud, kui VT4 on küllastuses. ABC Kui mõnes sisendis on null, siis on VT1 vastavad emittersiirded avatud ja VT2 on suletud kuna VT4 baasil on väike pinge, siis on VT4 sammuti ABC suletud ja väljundis on üks. Samal ajal on VT3 VT4 baasil kõrge pinge, mistõttu VT3 on avatud. Takistis R4 on VT3 voolu piiramiseks. R3 Tänu keerulisele ja inverterile on väljundtakistus väike, nii asendis 1 kui asendis 0. Seetõttu on koormatavus suurem ja lülitusprotsessid kiiremad. 3.7. MOP loogika Põhiliselt kasutatakse indutseeritava kanaliga väljatransitore, sest nende valmistamine on kõige lihtsam. Selline transistor võtab vähe ruumi, mille tulemusena saadakse integraallülitustes kõrge integratsiooniaste.
Oskused Ühikute teisendamine, näiteks 0,1 mg = 0,1 10 -3 g = 0,1 10 -6 kg =10 -7 kg või kg m kg m 2 1J = 1N m = 1 2 m = 1 s s2 A= F s = mas Tuletatud ühikute defineerimine. Valemi põhjal, näiteks jõud 1 N (F=m·a): 1 N on jõud, mis massile m U 1 kg annab kiirenduse 1 2 või 1 A I = on voolutugevus, mille tekitab pinge 1 V 1-oomises s R [1] takistis. Ühiku eesliite ja vastava kümneastme vastastikune väljendamine, näiteks kilovatt (kW) on 103 W või 0,03 N = 3·10-2 N = 3 cN. 1. kursus MEHAANIKA Mehaaniline liikumine Ühtlane sirgliikumine (s = v·t) keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teeosad mööda sirgjoont. Ühtlaselt muutuv liikumine keha kiirus muutub (suureneb või väheneb) mistahes võrdsetes ajavahemikes võrse suuruse võrra, kiirendus a on const ehk jääv, kas positiivne (kiirenev) või
Oskused Ühikute teisendamine, näiteks 0,1 mg = 0,1 10 -3 g = 0,1 10 -6 kg =10 -7 kg või kg m kg m 2 1J = 1N m = 1 2 m = 1 s s2 A= F s = mas Tuletatud ühikute defineerimine. Valemi põhjal, näiteks jõud 1 N (F=m·a): 1 N on jõud, mis massile m U 1 kg annab kiirenduse 1 2 või 1 A I = on voolutugevus, mille tekitab pinge 1 V 1-oomises s R [1] takistis. Ühiku eesliite ja vastava kümneastme vastastikune väljendamine, näiteks kilovatt (kW) on 103 W või 0,03 N = 3·10-2 N = 3 cN. 1. kursus MEHAANIKA Mehaaniline liikumine Ühtlane sirgliikumine (s = v·t) keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teeosad mööda sirgjoont. Ühtlaselt muutuv liikumine keha kiirus muutub (suureneb või väheneb) mistahes võrdsetes ajavahemikes võrse suuruse võrra, kiirendus a on const ehk jääv, kas positiivne (kiirenev) või
Elektriskeemis (joonisel) , kui ei ole vaja näidata mingi seadme enda tingtähist, võib selle asemel näidata takisti tingtähis, milleks on külgedega 3 x 10 ristkülik. Vooluringi on takistiga jadamisi lülitatud vooluallikas, mis koosneb antud skemil kolmest elemendist. Elektriskeemis on veel jadamisi lülitatud ampermeeter A, mis mõõdab voolutugevust ahelas ja takistiga rööbiti voltmeeter V, mis mõõdab pinget (õigemini pingelangust ) takistis. Kui teostada mõõtmisi, siis olenemata, milline on vooluallika klemmipinge on voltmeetri ja ampermeetri näitude suhe (voltmeetri näit jagada ampermeetri näiduga) ühe takisti jaoks on alati üks ja seesama ehk jääv suurus. U/I = const. Seda jäävat suurust tähistatakse R- ga ja nimetatakse elektritakistuseks ehk lihtsalt takistuseks. Siit tulenedes R = U/I. Harilikult antakse see seos järgmisel kujul : I = U / R , kus
Keskväärtus näitab pinge hetkväärtuste aritmeetilist keskmist ja on avaldatav valemiga 2 U U 0,637 U k m m Vahelduvvoolu iseloomustamiseks energeetilisest seisukohast kasutatakse pinge ruutkeskmist ehk efektiivväärtust (katkendjoon Joonis 3.4). Voolu efektiivväärtus on võrdne niisuguse alalisvoolu väärtusega, mis samasuguses takistis eraldab sama aja jooksul sama suure soojushulga Q. Vahelduvvoolu mõõtmisel ampermeetri või voltmeetriga näitab enamus mõõteriistadest mõõdetava suuruse efektiivväärtust, mis on avaldatav U U m 0,707 U 2 m Toitepingena on Euroopa elektrivõrgus kasutusel 230 V ± 10 % , Ameerikas 120 V ± 5 %.
- c. d. Joonis 3.11 CGUs2 E= , 2 kus Us on toiteallika pinge. Seega ei sõltu hajutatud energia jadatakisti suurusest. Lülitussageduse f puhul takistis hajutatud energia RG avaldub PG = fCGU s2 . Takistuse RG maksimaalväärtuse määrab nõutud lülitussagedus, st, mida väiksem takisti RG, seda lühem lülituskestus. Juhtimisviisi puuduseks on MOSFET-ja IGBT-transistoride juhtelektroodide mahtuvuste erinevused, mis vahetult mõjutavad lülituskestusi ja lülituskadusid. Jadatakistuse asemel kasutatakse ka pingeallikat Us transistori juhtahelas, mis vähendab
annaabi.ee 
