Teoreetiline eeltöö: 1. Mida nimetatakse mehaaniliseks tööks ja kuidas seda arvutatakse? Mehaaniliseks tööks nimetatakse nähtust kust kasutatakse energiat keha asukoha muutmiseks. Mehaanilist tööd arvutatakse valemiga A=F*s. 2.Kuidas saab leida raskusjõu poolt tehtavat tööd? Raskusjõu poolt tehtavat tööd arvutatakse valemiga F=mg 3. Kas raskusjõu töö sõltub keha liikumistrajektoori kujust? Raskusjõu töö ei sõltu keha liikumistrajektoori kujust, sest Maa tõmbab kõiki kehasi enda poole võrdselt. 4. Millise märgiga on raskusjõu töö, kui keha liigub üles, kas positiivne või negatiivne? Kui keha liigub üles on raskusjõu töö negatiivne 5.Milline on samal ajal töö, mida teeb see jõud, mille mõjul keha tõuseb? Töö, mida teeb mille mõjul keha liigub üles on positiivne 6. Mida nimetatakse võimsuseks ja kuidas seda arvutatakse?
Selliseid gaaside ruumala muutuseid peab sukeldumisel igaljuhul arvestama. Mõned ülesanded: Kui suurt rõhku avaldab alusele 52 kg neiu, kui ta seisab 1) maapinnal kingades, mille taldade kogupindala on 280 cm2; 2) kelgul, mille pikkus on 82 cm ja laius 46 cm. Kelgu mass on 2,7 kg kelgu põhiaks on risttahukas. Lahendus: 1) Arvutame rõhu esimesel juhul Andmed: Lahendus: S = 280 cm2 = Kasutame kahte valemit. 0,028 m2 Algul arvutame välja neiu raskusjõu, kasutades m = 52 kg raskusjõu valemit : g = 9,8 N/kg F=? Nüüd kasutame rõhu valemit p=? 1. Vastus: neiu rõhkmaapinnale on 18 200 Pa 2) Arvutame rõhu teisel juhul Andmed: Lahendus: mn = 52 kg Kuna maapinnale mõjub koos neiuga ka kelk, siis mk = 2,7 kg liidame massid kokku: a = 82 cm = m = mn + mk 0,82 m Kelgu põhjaks on risttahukas, mille pindala leiame b = 46 cm = valemiga: 0,46 m S = ab
Töö eesmärk: teha kindlaks trepist tõusmisel lihaste poolt tehtav töö ja määratleda enda keskmine ja maksimaalselt arendatav võimsus. Teoreetiline eestöö: 1. Mida nimetatakse mehaaniliseks tööks ja kuidas seda arvutatakse? Mehaaniliseks tööks nimetatakse tööd, kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul ka liigub. Seda arvutatakse valemi abil: A=Fs, kus F on jõud ja s nihe. Töö mõõtühik on 1J. 2. Kuidas saab leida raskusjõu poolt tehtavat tööd? Raskusjõu poolt tehtavat tööd saab arvutada valemiga F=mg, kus m on keha mass ja g raskusjõu poolt tehtud töö 9,81m/s². 3. Kas raskusjõu töö sõltub keha liikumistrajektoori kujust? Raskusjõu töö ei sõltu liikumistrajektoori kujust ega pikkusest, vaid alg- ja lõpp-punkti asendist. 4. Millise märgiga on raskusjõu töö, kui keha liigub üles, kas positiivne või negatiivne? Kui keha liigub üles, siis on raskusjõu töö negatiivne. 5
1. mida nimetatakse mehaaniliseks tööks ja kuidas seda arvutatakse? 2. kuidas saab leida raskusjõu poolt tehtavat tööd? 3. kas raskusjõu töö sõltkub keha liikumistrajektoori kujust? 4. millise märgiga on raskusjõu tö, kui keha liigub üles, kas positiivne või negatiivne? 5. milline on samal ajal töö, mida teeb see jõud, mille mõjul keha tõuseb? 6. mida nimetatakse võimsuseks ja kuidas seda arvutatakse? 7. milliseid erinevaid mõõtühikuid kasutatakse võimsuse mõõtmiseks? 8. tuletada valem keha tõstmisel arendatava võimsuse arvutamiseks. 1. mehaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul ka liigub
Töövahendid: mõõdulint või joonlaud, sekundikella ja vannitoakaal. Tööülesanne: teha kindlaks trepist tõusmisel lihaste poolt tehtav töö ja määrata enda keskmine ja maksimaalselt arendatav võimsus. Teoreetiline eestöö: 1. Mida nimetatakse mehaaniliseks tööks ja kuidas seda arvutatakse? Mehaaniliseks tööks nimetatakse nähtust mille tulemusel keha asukoht muutub ja selleks kulub energia. Seda arvutatakse valemiga A=F*s. 2. Kuidas saab leida raskusjõu poolt tehtavat tööd? Raskusjõu poolt tehtavat tööd saab leida valemiga F=mg 3. Kas raskusjõu töö sõltub keha liikumistrajektoori kujust? Raskusjõu töö ei sõltu keha liikumistrajektoori kujust, kuna Maa tõmbab ühtlaselt asju enda poole. 4. Millise märgiga on raskusjõu töö, kui keha liigub üles, kas positiivne või negatiivne? Juhul kui keha liigub üles on raskusjõu töö negatiivne 5.Milline on samal ajal töö, mida teeb see jõud, mille mõjul keha tõuseb?
kilpvulkaanid. 4. Kivim loodusliku tekkega mineraalide tsementeerunud mass. 5. Libisemine settekeha v kivimiplokk liigub äkitselt nõlvakallakuse suunas mööda kindlat lihkepinda nii, et settekehas v kivimiplokis endas materjali segunemist ei toimu. 6. Nihkumine aeglaseim, tingimustes kus korduv pinnase külmumine ja sulamine lõhub setteosakeste vahelisi seoseid, nii et osakesed liiguvad raskusjõu mõjul aeglaselt nõlvakallakuse suunas. 7. Varisemine kiireim, toimus suure kaldega nõlvadel, mille puhul raskusjõu mõjul nõlva jalami suunas liikuv materjali segunemine. 8. Voolamine mille puhul toimub raskusjõu mõjul nõlva jalami suunas liikuv materjali segunemine. 9. Kurdmäestik maakoore kokkusurumispiirkond. 10. Kuum täpp vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan v vulkaaniline ala. 11
Gravitatsioonijõud mõjub kõikidele kehadele. Selle jõu suurus oleneb üksteist mõjutavate kehade massist. Et planeetide mass on väga suur, mõjuvad nendele tugevad gravitatsioonijõud. Kuigi sa seda ei tunne, mõjutab raskusjõud ka sind, hoides sind Maa pinnal, olenemata sellest, kus sa oled. See tuleb sellest, et Maa peal olevatele kehadele mõjuv gravitatsioonijõud ehk raskusjõud on alati suunatud Maa keskkoha poole. Mõnikord, näiteks redelit mööda üles ronides, tunned sa raskusjõu mõju: sa pead lihaseid pingutama, et ületada raskusjõudu. Kukkumine Maa raskusjõu mõjul kukuvad kehad kiirenevalt (kiirus suureneb). Kukkumise kiirus ei olene kehade raskusest: kui õhutakistust ei oleks, kukuksid kerged kehad niisama kiiresti kui rasked kehad. Ligikaudu 400 aastat tagasi märkas seda Itaalia teadlane Galileo Galilei. Mass ja kaal Keha mass on selle koostismaterjali kogus. Mass ei muutu, olenemata sellest, missuguses maailmaruumis asub keha
- Massist ja kehadevahelisest kaugusest 3. Gravitatsioonijõu suund on suunatud Maa keskpunkti 4. Gravitatsiooniseadus - kaks keha tõmbuvad jõuga, mis on võrdeline mõlema keha massiga ja pöördvõrdeline kehadevahelise kauguse ruuduga. Raskusjõud 1. Raskusjõud - gravitatsioonijõud, millega Maa v mistahes muu taevakeha tõmbab maapinnalähedasi kehi 2. Millest sõltub raskusjõud? - See sõltub keha massist ja teguri g suurusest. F=m*g 3. Raskusjõu suund on suunatud mistahes taevakeha keskpunkti poole Keha kaal 1. Kaal ja mõõtühik - jõud, millega keha mõjutab alust (kui ta on millegi peal) või riputusvahendit. Mõõtühik on 1N ja tähis P 2. Millest sõltub keha kaal? - Kiirendusest 3. Mis on ülekoormus ja millal see esineb? - Tekib kiirendusega üles liikudes, kus kaal on raskusjõust suurem. Nt lennuki õhkutõusmisel 4. Mis on alakoormus ja millal see esineb
Mehaaniline energia Mehaaniline energia on keha võime teha mehaanilist tööd. Mehaaniline energia on summa keha kulg- ja pöördliikumise kineetilisest energiast ning keha potentsiaalsest energiast välisjõudude väljas. Mehaanilise energia alla ei kuulu aga keha siseenergia. Juhul kui dissipatiivseid protsesse ei toimu (mille käigus mehaaniline energia muunduks siseenergiaks), on mehaaniline energia jääv. Näiteks keha vabal langemisel Maa raskusjõu väljas muundub potentsiaalne energia kineetiliseks, kuid nende summa jääb muutumatuks: . Mehaanilise energia jäävuse seadus Mehaanilise energia jäävuse seadus on jäävusseadus mille kohaselt isoleeritud süsteemis, mille kehade vahel mõjuvad ainult konservatiivsed jõud, on süsteemi mehaaniline koguenergia muutumatu.[1] Konservatiivsete jõudude hulka kuuluvad näiteks gravitatsiooniväli (raskusjõud),
tõmme · Surumine e. surve · Painutamine e.paine · Väänamine e.vääne Hõõrdejõud Mõiste: Hõõrdejõud tekib kehade hõõrdumisel , ja hõõrdumine kui kehad puutuvad kokku. Valem: Fh= u m g Tähis : u (müü) Liigid: · Paigalseisuhõõrdejõud · Liugehõõrdejõud · Veerehõõrdejõud Jõu tähis on F. Ning selle valem on F=mg 1. Defineeri mõiste hõõrdejõud 2. Defineeri resultantjõud 3. Avalda raskusjõu valemist mass 4. Mille poolest erinevad raskusjõud ja gravitatsioonijõud 5. Milline hõõrdejõud on üldjuhul kõige väiksema takistusega? 6. Kuidas saab muuta hõõrdejõudu suuremaks? 7. Võrdle veerdehõõrdejõudu ja sisehõõrdejõudu. 8. Kui suur on poisi laskumist takistava pinna hõõrdetegur mäest alla suusatamisel kui poiss laskub raskusjõu mõjul mis on 5% suurem kui hõõrdejõud ja ning raskusjõud on 700 N
Süvik ookeani põhjas olev piklik ja kitsas üle 6000m sügavune järskude servadega lõhe. Kiltmaa rohkete orgudega liigestatud kõrge tasandik enamasti üle 500m kõrge. Pinnamood on maapinna osad mis oma kuju, kõrguse, kallakuse, kivimilise koostise ja tekke poolest erinevad neid ümbritsevatest aladest. Tektoonilised protsessid: kurrutus, murrang, tektooniline kerge, tektooniline vajumine. Setete ärakanne osakeste lahtirebimine ja transport raskusjõu, tuule, vee ja jää poolt. Setete kuhjumine setete kuhjumine raskusjõu, tuule, vee ja jää poolt. Happeline väheliikuv, kiiresti jahtuv, kihtvulkaan. Aluseline kiiresti liikuv ja aeglaselt jahtuv kilpvulkaan.
= 2 f Nüüd joonkiirus d v = r = 2 fr = 2 f = fd 2 Arvutame v = fd = 3,14 1 26 0,0254 2,1 m s . Vastus: Jalgratturi kiirus on 2,1 m/s. 10. 2-kilogrammise massiga vabalt langev keha saavutab enne maapinnani jõudmist kiiruse 5 m/s. Kui suur oli raskusjõu töö selle keha langemisel? Kui kõrgelt langes keha? keha mass m = 2kg kiirus maapinnale jõudmisel v = 5 m s raskuskiirendus g = 9,81 m s 2 Raskusjõu töö A = ? Keha algkõrgus h = ? Lahendus Kasutame mehaanilise energia jäävuse seadust (hõõrdumist ei arvesta). Raskusjõu töö A on võrdne potentsiaalse energiaga, A = mgh , mis energia jäävusest tulenevalt on võrdne keha poolt omandatud kineetilise energiaga mv 2
) , resultantjõud. Ülesanne :Millal keha tõstetakse üles kiirendusega ? Millal keha veetakse mööda pinda kiirendusega ? Millal keha langeb vedelikus kiirendusega ? Newtoni III seadus . Gravitatsiooniseadus : gravitatsiooniseadus, gravitatsioonijõud , gravitatsioonikonstant Vaata valem üle, oska sealt avaldada iga suurust, oska seda rakendada vastasmõjus Keha kaal : Paigalseisva keha kaal, kiirendusega liikuva keha kaal, kaalu muutus liikumisel, ühik Raskusjõud : Raskusjõu muutumine , raskusjõud ja kaal , raskuskiirenduse sõltuvus kaugusest Maa keskpunktist. Ülesannne Kui palju kaalub 40 kg massiga poiss asendis A ja B ? RA = 20m, vA= 10 m/s, RB= 10 m, vB= 5 m/s Elastsusjõud : Elastsusjõud, Hooke`i seadus, vedru jäikus, elastsusjõu suund Hõõrdejõud: hõõrdejõu valem, hõõrdejõu suund, hõõrdetegur , seisuhj., liugehj., vedeliku ja õhutakistusjõud ( ved, üleslükkejõud)
8. Jõu ühik 1 N võrdub jõuga, mis annab kehale massiga 1 kg jõu mõjumise suunas kiirenduse 1 m/s2 9. Gravitatsiooniseadus on, kui kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. F=G (m1m2)/r2 10. Gravitatsioonikonstant näitab jõudu, millega tõmbavad teineteist ühikmassid ühe pikkusühiku kaugusel. 11. Raskusjõuks nim. jõudu millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. 12. raskusjõu valem 13. raskuskiirenduse valem F=mg 14. Keha kaaluks(P) nimetatakse jõudu, millega see keha Maa külgetõmbe tõttu mõjutab alust või riputusvahendit. mg=Q(toereakts.) P=mg Keha liigub alla P=mg-ma (P on väiksem mg-st) Keha liigub üles P=mg+ma (P on suurem mg-st) 15. Erinevus raskusjõu ja kaalu vahel seisneb selles, et raskujõud mõjub alati kehale, aga keha kaal mõjutab teisi kehi. 16.( Hõõrdejõud tekib kehade vahetul kontaktil, kui keha liigub mööda mingit pinda) a)
meetri kõrgusele. Tõstmine toimub ühtlaselt kiirenevalt. Lahendus. Antud: Teeme joonise. Kehale mõjub tõstmisel kaks m = 50 kg jõudu, tema raskusjõud P = mg ja tõstejõud T. h=2m Kõigepealt selgitame, milline jõud meid t=2s huvitavat tööd teeb. Kui me tõstaks keha g = 9,8 m/s 2 ühtlaselt, siis oleks T = P ja me võiks arvutada A=? raskusjõu töö. Kuna aga tõstmine toimub ühtlaselt kiirenevalt, siis tuleb arvutada kehale rakendatava tõstejõu T töö A= T h . Kui kiirendus on suunatud ülespoole, on tõstejõud T = P + ma = m(g + a) (tõstejõud peab ületama raskusjõu ja andma veel kiirenduseks vajaliku jõu F = ma). Töö avaldub seega järgmiselt 5 A = T h = m( g + a )h .
pinnavormid - maapinna ümbritsevast erinevad osad pinnapvormid on positiivsed-ümbritsevast kõrgemad pinnavormid on negatiivsed-ümbritsevast madalamad sisejõud muudavad erinevateks välisjõud ühtlustavad, kulutavad ja kuhjavad maa sisejõudude toimel tekivad struktuursed pinnavormid-mäestikd riftiorud, murranguastangud, süvikud murenemine-murenemispinnavormid-karstiorud, kühmakohrud murenemine-füüsikaline-rabenemine keemiline-porsumine kulutuspinnavormid-setete ärakanne raskusjõu, tuule, vee, jää poolt- liustikuorg, jõeorg, rannaastang kuhjelised pinnavormid-setete kuhjumine raskusjõu, tuule, vee, jää poolt -liivarand, delta, orulamm, oos, otsamoreen, luide tehispinnavormid - inimtegevus - terassid, hüppemäed, kaevandused kurdmäestik-kahe laama kokkupõrkel, teravad mäed pangasmäestik koosneb mäeblokkidest, mis liigub maavärinad - põhjustab kivimite liikumine, põhjuseks laamade liikumine, eriti tugevad laamade äärealadel
positiivne töö on siis kui jõud mõjub liikumisega samas suunas ka aitab liikumisele kaasa ntks atra vedav hobune 7. Mis on negatiivne töö? kui jõud takistab liikumist on liikumisega vastassuunaline või mõjub nürinurga all, nimetatakse tehtud tööd negatiivseks. Mõnel juhul õeldakse et keha töötab jõule vastu. Ntks hõõrdejõud teeb alati aint neg töd, nt raskusjõud 8. Millise jõu töö on alati negatiivne? Ntks hõõrdejõud teeb alati aint neg. Tööd. 9. Miks võib raskusjõu töö olla nii positiivne kui ka negatiivne? *raskusjõu töö on allaliikumisel positiivne, ülesliikumisel negatiivne. 10. Mida näitab kasutegur? kasuliku töö ja kogu tehtud töö suhet 11. Mis on mehaaniline energia? suurust, mis võrdub maksimaalse tööga, mida keha antud tingimustes võib teha. 12. Mis on potensiaalne energia? ehk vastastikmõju energia sõltub kehade vastastikusest asendist. 13. Mis on kineetiline energia? liikuva keha energiat nimetatakse kineetiliseks energiaks
kõikumisele- osad jõed toituvad sademetest, kui on palju sademeid kasvab ka veetase. Osadele jõgedele mõjub õhutemperatuur, kui kevadel hakkavad liustikud sulama siis see vesi satub sealt jõkke ja tõstab vee taset. Maailmamere osa kliima kujunemises: mered ja eriti ookeanid kujundavad Maa kliimat, akumuleerivad päikeseenergiat ja pehmendavad suuri temperatuuri kõikumisi. põhjavesi tekib sademetest mis langevad maapinnale kuid ei satu otse vooluvetesse vaid imbuvad läbi pinnase raskusjõu mõjul. Paikneb maapinna vettpidavates kihtides. Liigub raskusjõu mõjul kõrgemalt madalamale. Hüdrosfäär- vesikest, maad ümbritsev katkendlik kest, mille moodustab ookeanide, järvede, jõgede, mulla-, põhja-, atmosfääri ja liustikuvesi. Geiser- perioodiliselt kuuma vett ja auru purskav kuumaveeallikas vulkaanilistel aladel. Lang- sängi kalle. Vooluhulk- vedeliku kogus, mis teatud ajaühikus läbib voolu ristlõiget. Veereziim- see kudias jõe vooluhulk mingi pikema aja jooksul muutub
1kg keha, kui nende vaheline kaugus on 1m Gravitatsiooniseadus- kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutistega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Raskusjõud on Maa külgetõmbejõud, on võrdeline keha massiga Raskusjõud = Maa külgetõmbejõud = keha mass Keha kaal – jõud, millega keha mõjutab alust või riputusvahendit. Paigalseisva keha kaal on arvuliselt võrdne raskusjõuga. – p, P=m(g+-a), a=gP=0 Keha liikumine raskusjõu mõjul: kaalutus – keha olek, kus talle ei mõju ükski jõud, keha kaal on võrdeline 0-ga. Kõik vabalt langevad kehad on kaaluta olekus. Ülekoormus – keha liigub maast eemale või maa poole suurema kiirendusega, kui vabalangemise kiirus Vabalangemine - on liikumine raskusjõu toimel õhutühjas ruumis (vaakumis). Kõik kehad langevad õhutühjas ruumis ühesuguse kiirendusega, mis ei sõltu ei raskusest ega kujust. Vaba langemise kiirendus tähistatakse tähega g. (Wikipedia)
Õpilase nimi: Peedu Siimo Klass: 8 Tööleht „Üleslükkejõud“ Uuri järgmist mudelit: http://phet.colorado.edu/sims/density-and-buoyancy/buoyancy_en.html Sul on mudeli töölaual 2 keha (puust ja kivist kuup). Kaalule asetades saad määrata mõlemale kehale mõjuva raskusjõu. Kui keha vette paned, siis näed, kui palju tõuseb veetase anumas. Algselt on seal 100 l vett (vee puhul võib võtta, et 1 l = 1 dm3). Keha lisamisel vette tõuseb veetase nii palju, kui suure koguse (ruumala) vett keha välja tõrjub. Kuupe saab muuta järgmiselt: sama massiga, sama ruumalaga ja sama tihedusega (linnuke soovitud valiku ette). Akna all vasakus nurgas olevas menüüs saab märkida ära, milliseid jõude
Vulkaan - koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või lõhede süsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Maavärin - maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kujunenud elastsete pingete lahendumisel koos kivimte rebenemisega. Maavärina kolle - koht maapõues, kust algab kivimite rebesumine. Maavärina kese - ehk epitsenter- maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal või merepõhjas. Nõlvaprotsess - raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju. Ookeaniline maakoor - ulatus: 5-10 km; kivimid: vasaltne magma; vanus 180mlj aastat Mandriline maakoor - ulatus: 35-45 km; kivimid: tard-, sette- ja moondekivimid; vanus 4mlj aastat. Kilpvulkaan - sügavus: 5,8km; voolab suhteliselt rahulikult pinnale, magma on räni ja gaaside vaene ja väikese viskoosusega. Tekivad ookeanties. Nt Mauna Loa. Kihtvulkaan - laavavoolud lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Magma on
Raskusjõu korral avaldub keha potentsiaalne energia kujul kus h on keha kõrgus vaadeldavast nullnivoost. Elastsusjõu korral avaldub potentsiaalne energia kujul kus x on nihe tasakaaluasendist. Mehaanilises süsteemis, kui kehadele mõjuvad jõud nn konservatiivsed jõud (st jõud, millel on potentsiaalne energia), on kineetilise ja potentsiaalse energia summa jääv suurus Kui näiteks keha liigub raskusjõu mõjul, võime kirjutada Ideaalse gaasi olekuvõrrand kus p on gaasi rõhk, V gaasi ruumala, N gaasi molekulide arv, T temperatuur ja k Boltzmanni konstant. Juhul kui on antud gaasi hulk ν või gaasi mass m , saab olekuvõrrandi anda veel kahel, eelmisega ekvivalentsel kujul kus R on universaalne gaasikonstant ja µ molaarmass. Termodünaamika I seadus: kehale antav soojushulk, keha siseenergia muut ja
(seisev õhk, puit, riided, villane, sulejope, linnusulestik, lambavill) 29. Mis on konvektsioon? Soojuse levimine vedelike või gaasi vooluga. 30. Tooge näiteid konvektsiooni kasutamise kohta tehnikas. Keskküte, pliit, kamin, toaahi 31. Tooge näiteid konvektsiooni esinemise kohta looduses. Tuul, koera lõõtsutamine, kui ta end jahutab, järvedes sügisel 32. Mis on küttesüsteemis vee vabaringlus (vabatsirkulatsioon), mis sundringlus? Vabaringlus toimub raskusjõu mõjul sundringlus toimub pumba mõjul 33. Mille mõjul ringleb küttesüsteemis vesi vabatsirkulatsiooni korral? Liikumise mõjul, raskusjõu erinemise tõttu. Raskusjõu mõjul. 34. Miks paneb raskusjõud vee ringlema küttesüsteemis? JOONIS! Igale kuupsentimeetrile laias ja kitsas torus mõjub erineva suurusega raskusjõud. 35. Miks tuulise ilmaga tundub õhutemperatuur olevat madalam kui sama õhutemperatuuriga tuuletu ilma korral?
Põhjenda. Jah, minu katsed õnnestusid, sest elastsustegurid olid kõik samas suurusjärgus ning mul õnnestus kõik tulemused tabelisse märkida. 2) Kas vedru elastsustegur muutub, kui muuta gravitatsiooni? Proovige simulatsioonis seda. Kui muuta simulatsioonis gravitatsiooni, siis vedru elastsustegur ei tohiks muutuda. (kui g1=30m/s2; g2=10m/s2; m=0,1kg; ∆𝑥2=0,2m;∆𝑥1 = 0, 6m, siis k1=(0,1x30):0,6=5 ja k2=(0,1x10):0,2=5(N/m)) 3) Kui suur on raskusjõu kiirendus, kui “Gravity” liugur on maksimaalses asendis “Lots”? Sellisel juhul on raskusjõu kiirendus: 𝑘∙∆𝑥 = 𝑚∙𝑔 𝑗𝑎 𝑔 = (𝑘∙∆𝑥): 𝑚 Ehk kui m=0,1kg; ∆𝑥=0,6m; k=5(N/m), siis g=(0,6•5):0,1=30m/s2 V: raskusjõu kiirendus on siis 30m/s2
MAGMA->Tardumine->KIVIMID->Murenemine->SETTED->Setete ärakanne->SETTED->Setete kuhjumine Magma+kivimid->Tektoonilised protsessid-Kurrutus,murrang,tektooniline kerge,tektooniline vajunemine=STRUKTUURSED PINNAVORMID.Mäestik murranguastang riftiorg,vulkaan. Murenemine-Kivimite ja mineraalide purunemine füüsikkalise ja keemilise murenemise tagajärjel kivimite lahustumine=MURNENEMISPINNAVORMID.Murenemiskoorik,külmakohr. Setete ärakanne-Osakeste lahtirebimine ja transport raskusjõu,tuule,vee ja jää poolt=KULTUSPINNAVORMID.Liustikuorg,jõeorg,rannaastang,tuulekulutusnõgu. Setete kuhjumine-Setete kuhjamine raskusjõu,tuule,vee ja jää poolt=KUHJELISED PINNAVORMID Magma->Tardkivimid->Settekivimid->Moodnekivimid->Magma. Laamade liikumisviisid : **Kohtades kus magma tõuseb intensiivselt vahevööst maakoorde rebitakse kaks maakooreplokki teineteisest eemale ning nendevahelisse lõhesse moodustuvad magma tardumisel uued kivimid.
seadus- Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. F1=-F2 Need jõud ei tasakaalusta teineteist, sest nad mõjuvad eri kehadele. Newtoni 3. seadus määrab, et kui esimene keha mõjutab teist keha, siis teine keha mõjutab ilmtingimata esimest keha vastu. Raskusjõud- Raskusjõuks nimetatakse Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu. F=mg Raskusjõu arvutamiseks kasutatakse gravitatsiooniseadust: Fr = GMm/ R2 Fr raskusjõud 1N G gravitatsioonikonstant M maa mass 6*1024 kg Fr = GMm/(R+h)2 m keha mass 1kg R Maa raadius 6400km h keha kaugus Maa pinnast (raskusjõu arvutamiseks arvestataval kõrgusel 1m
7) kus N on selle jõu moodul, mis neid pindu kokku surub, µ nende pindade suhteline hõõrdetegur. F NB! Valemis (4.7) ei tohi suuruste h ja N kohale kirjutada vektorimärke, sest nende vektorite moodulid on võrdsed, kuid suunad erinevad. Enamikel juhtudel on pindu kokkusuruv jõud põhjustatud raskusjõust. Vaatame seda kaldpinnal asuva klotsi näitel, v.t. järgnev joonis. Pindu kokkusuruvaks jõuks on klotsile mõjuva raskusjõu projektsioon risti kaldpinna tasandiga: N = mg cos . Fh Fv N mg Saadud tulemust valemisse (4.7) asendades saame siledal pinnas paiknevale kehale mõjuva seisuhõõrdejõu Fh = µmg cos , (4.8)
aatomite tuumadeks(heelium). Kergemate aatomite teke Kui temperatuur oli langenud mõne tuhande kraadini, oli elektronide liikumine aeglustunud ning kerged tuumad suutsid neid haarata. Moodustusid kergemad aatomid nagu vesinik, heelium ja liitium. Galaktikate teke Esimesed galaktikad sünnivad 200 miljonit aastat pärast Suurt Pauku. Kui universum oli jahtunud 3000 kraadini ja muutus läbipaistvaks, siis hakkasid gaasipilved raskusjõu mõjul kokku tõmbuma ning tekkisidki galaktikad(algselt kvasaritena). Tähtede teke Tähed tekivad iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbuvast gaasipilvest. Nende esialgne koostis on peaaegu ühesugune-neis on 70 % vesinikku, 29% heeliumi ja 1% kosmilist tolmu. Supernova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heleduskasvab hetkeliselt miljoneid kordi ning selle plahvatuse energiahulk on
massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2. Antud mõõtühikut nimetatakse njuutoniks (N). . Kui kehale mõjuvad samal ajal mitu jõudu (näiteks , ja ), siis tuleb Newtoni teises seaduses jõu all mõista kõigi jõudude resultantjõudu . Joonis 5.2 Jõud on siledal mäenõlval suusatajale mõjuva raskusjõu ja toereaktsiooni resultantjõud. Jõud põhjustab suusataja kiirendusega liikumise Kui resultantjõud , säilitab keha paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise. Niisiis sisaldab Newtoni teine seadus erijuhtumina Newtoni esimest seadust. Newtoni 3. seadus: Kehad mõjutavad teineteist jõududega, mis on arvväärtuselt võrdsed ja suunalt vastupidised. .
masspunkti mõjuvad teineteisele suuruselt võrdsete ja suunalt vastupidiste jõududega mööda neid punkte ühendavat sirgjoont. 4. jõudude mõju sõltumatuse seadus: mitme jõu mõjumisel on masspunkti kiirendus võrdne iga jõu poolt üksikult tekitatud kiirenduste geomeetrilise summaga. Dünaamika põhivõrrand: ma=P, m-punkti inertsuse mõõt Kiirenduse massi ja jõu ühikud:rahvusvaheline1kg ja 1N tehnilises süsteemis: 1kGs2/m ja 1N Raskusjõu töö (+ - 0): raskusjõu töö võrdub jõu suuruse ja tema rakenduspunkti alg- ja lõppasendi kõrguste vahe korrutisega, võetuna + või märgiga. Töö ei sõltu kõvera kujust, millel punkt m liigub punktist m1 punkti m2. Võimsus: 1W=1J/s Vaba punkti dünaamika kaks põhiülesannet- 1) on antud liikumise seadus ja punkti mass, leida resultantjõud. 2)punktile mõjuvate jõudude, tema massi ja algtingimuste järgi määrata liikumise seadus.
- k l, kus Fe on elastsusjõud, l keha pikenemine ja k – jäikustegur . Jäikustegur näitab, kui suurt jõudu tuleb rakendada, et keha pikendada pikkusühiku võrra. Jäikusteguri ühikuks on 1 N/m. Energiaks nimetatakse keha võimet teha tööd. Liikumisest tingitud energia on kineetiline energia Ek = mv2/2, kus m – keha mass, v – keha kiirus. Kehade vastastikusest asendist tingitud energia on potentsiaalne energia. Raskusjõu korral Ep = mgh, kus m – keha mass, g – raskuskiirendus, h keha kõrgus maapinnast. Inimene on üks osa loodusest, mis erineb ülejäänust teadvuse poolest. See lubab tal infot salvestada ja töödelda, arvestades põhjuslikke seoseid. Interferentsiks nimetatakse lainete liitumisel (kohtumisel) esinevat amplituudi muutumist. See esineb ainult koherentsete lainete korral. Sel juhul on lainete faaside vahe ja lainepikkus muutumatu
A absoluutne kõrgus S suhteline kõrgus Kaartidel kasutatakse ainult absoluutset kõrgust. Mäeks loetakse positiivset pinnavormi, mille suhteline kõrgus on üle 200 meetri. Maad mõjutavad vastandlikud jõud: 1) MAA SISEJÕUD (endogeensed) maavärinad, vulkanism, laamade liikumine, kivikihtide kurrutamine. Uuendab ehk noorendab reljeefi. 2) MAA VÄLISJÕUD (eksogenees) Päikese energia. Protsessid : kivimite murenemine, tahke materjali ärakanne, tuule, vooluvee ja raskusjõu mõjul. välisjõud hakkavad kulutama reljeefi. Pinnavormide jaotus tekke järgi: 1) STRUKTUURSED PINNAVORMID (maa sisejõud) -Tekkinud maa sisejõudude toimel. Mäestikud on tekkinud laamade kokkupõrkel. 2) MURENEMISPINNAVORMID (maa välisjõud) karstinähtus (karstumine) 3) KULUTUSPINNAVORMID ( maa välisjõud) on tekkinud tahke materjali edasikandel. 4) KUHJE PINNAVORMID (maa välisjõud) Jõe deltad, maa sääred. EROSIOON pinnase ärakanne.
5 Amorfsete ainete kasutamine......................................................................................................6 Kasutatud allikad........................................................................................................................ 7 2 Sissejuhatus Tahkeid aineid, millel kristallstruktuur puudub, nimetatakse amorfseteks aineteks, mis muudavad raskusjõu mõjul ajapikku oma kuju. Iseloomustab aatomite või molekulide paigutuse korrapärasus ainult väga väikestes piirkondades (kuni 1 nm ulatuses). Amorfses aines võib toimuda väga aeglane molekulide ümberpaiknemine (voolamine), kuid seal on põhiliseks liikumisvormiks võnkumine. Amorfne olek on omane niihästi lihtsaile (näiteks: klaas, sulatatud kvarts) kui ka kõrgmolekulaarseile ühendeile (näiteks: kautshuk, kummi, vaigud, orgaaniline klaas). Amorfseks aineks on ka pigi
Mäeks nim. positiivset pinnavormi mille suhteline kõrgus on üle 200 m. Struktuurilised pinnavormid-tekkinud maa sisejõudude toimel(endogeensed). Näiteks mäestikud vulkaanid, süvikud. Murenemis pinnavormid-välisjõu toimel, näiteks karsti nähtus-see on kivimite füüsikaline ja keemiline reageerimine veega. Kultus pinnavormid-välis jõu toimel, näiteks: jõe deltad, luited, maasääred( Kassari juures, sääretipp-maasäär) Erosioon-see on pinnase ära kanne, tuule, vooluvee ja jää raskusjõu toimel. Kivimid on looduslike mineraalide kogumid. Mineraalid on tahked orgaanilised kindala ehitusega ained. Kivimite kõige rohkem lagundavaks jõuks on järsk temp. Muutumine. Kivimite liigitus tekkeviisi järgi. 1.Tardkivimid on tekkinud magma tardumisel. a) Maakoore sees-süvatardkivimid(graniit) b) Maapinnal-pursketardkivimid vulkaalniline tuff Oma olemuselt on tardkivimid vastupidavad kristallse struktuuri tõttu. 2
nimetatakse liikumist, kus kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra. Kiirendus iseloomustab kiiruse muutumist . Sisuliselt on kiiruse muutumine kiirendus. Kiireneval liikumisel on kiirendusvektor ja kiiursvektor samasuunalised. Aeglustuval vastassuunalised.Igasugune kõverajooneline liikumine on kiirendusega liikumine. Raskuskiirendus kiirendus millega vabalt langev keha kiireneb taevakeha (planeedi, tähe) poolt tekitatava raskusjõu mõjul.Kõik kehad langevad ilma õhutakistust arvamata ühte moodi, sõltumatult massist. Vektori projektsiooniks nimetatakse tema "kujutist" teljel. Projektsioon on skalaarne suurus. Projektsioon loetakse positiivseks , kui tema siht ühtib telje sihiga. Vektori summa ja vahe projektsioon on üksikute vektorite projektsioonide summa või vahe. Ringliikumine on kõverjoonelise liikumise erijuht. Trajektooriks on ringjoon. Tiirlemine kõveruskeskpunkt asub väljaspool keha. Näiteks
Tahkised Mis on tahkis? Tahke aine, millel on kristallstruktuur. Soojusliikumine toimub osakeste võnkumise näol. Võnkeamplituud Molekulidevahelisest kaugusest ~10%. Temperatuuri tõstes suureneb ja lõpuks hakkab kristallstruktuur lagunema s.o aine sulamistemperatuur. Amorfsed ained Tahked ained, millel puudub kristallstruktuur. Klaas, plastmass, pigi. Puudub sulamistemperatuur. Voolavad raskusjõu mõjul. Molekulide paiknemine Terve ainekogus sama süsteemi järgi monokristall. Ainekogus koosneb paljudest monokristallidest polükristall. Anisotroopia Molekulide korrapärase paigutuse korral sõltuvad aine omadused suunast. Ülekandenähtused Difusioon ühed monokristallid tungivad teiste vahele. Soojusjuhtivus võnkumisenergia antakse edasi. Sisehõõre amorfsete ainete puhul. Tänan kuulamast!
Kiirendust, millega langevad kehad vaakumis Maale (Raskusjõu mõjul), nimetatakse vaba langemise kiirenduseks e raskuskiirenduseks (g=9,8 m/s2). Raskusjõud võrdub keha massi ja vaba langemise kiirenduse korrutisega (F=mg, kus F on raskusjõud, m on mass ja g on raskuskiirendus). Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega see keha Maa külgetõmbe tõttu mõjutab alust või riputusvahendit (P=mg, kus P on keha kaal, m keha mass, ja g raskuskiirendus). Erinevus raskusjõu ja kaalu vahel seisneb selles, et raskujõud mõjub alati kehale, aga keha kaal mõjutab teisi kehi. Kui keha liigub Maa gravitatsiooniväljas kiirenevalt ülespoole, siis tema kaal suureneb (P=m(g+a), kus P on keha kaal, m on keha mass, g on raskuskiirendus ja a on keha kiirendus ülespoole liikumisel). Kui keha liigub Maa gravitatsiooniväljas kiirenevalt allapoole, siis tema kaal väheneb (P=m(g-a), kus P on keha kaal, m on keha mass, g on raskuskiirendus ja a on keha kiirendus allapoole
lähedal asuvaid kehi. Kiirendust, millega langevad kehad vaakumis Maale (Raskusjõu mõjul), nimetatakse vaba langemise kiirenduseks e raskuskiirenduseks (g=9,8 m/s2). Raskusjõud võrdub keha massi ja vaba langemise kiirenduse korrutisega (F=mg, kus F on raskusjõud, m on mass ja g on raskuskiirendus). Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega see keha Maa külgetõmbe tõttu mõjutab alust või riputusvahendit (P=mg, kus P on keha kaal, m keha mass, ja g raskuskiirendus). Erinevus raskusjõu ja kaalu vahel seisneb selles, et raskujõud mõjub alati kehale, aga keha kaal mõjutab teisi kehi. Kui keha liigub Maa gravitatsiooniväljas kiirenevalt ülespoole, siis tema kaal suureneb (P=m(g+a), kus P on keha kaal, m on keha mass, g on raskuskiirendus ja a on keha kiirendus ülespoole liikumisel). Kui keha liigub Maa gravitatsiooniväljas kiirenevalt allapoole, siis tema kaal väheneb (P=m(g-a), kus P on keha kaal, m on keha mass, g on raskuskiirendus ja a on keha kiirendus allapoole
Aineringed: VEERINGE Veeringel puudub kindel algus- ja lõppkoht. Veeringe käivitajaks on Päike, mis soojendab ookeanide vett, kuni see hakkab aurustuma (jää ja lumi võib sublimeeruda vahetult veeauruks). Tõusvad õhuvoolud kannavad veeauru atmosfääri, kus see kõrguse kasvades hakkab jahtuma kuni kondenseerumiseni, mille tagajärjel moodustuvad pilved. Õhuvoolude mõjul hakkavad pilved Maal liikuma, mis ühinedes üksteisega suurenevad, kuni küllastumisel hakkavad Maa raskusjõu mõjul sademetena maha langema. Osa sademeid langeb lumena ja teatud kohtades (enamasti pooluste alad) võib akumuleerides moodustuda liustikud ja mandrijää, kus külmunud vesi võib püsida tuhandeid aastaid. Soojematel aladel lumi enamasti kevade saabudes sulab ja hakkab raskusjõu mõjul sulaveena liikuma. Enamik sademeid voolab tagasi ookeanidesse või moodustab maapinnal pindmise äravoolu. Osa äravoolavast veest jõuab jõgedesse, teine osa aga imendub maapinda, kust võib jõuda
*Gravitatsioonijõu suurus sõltub vastastikmõjus olevate kehade massidest ja kehade kaugusest *Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu nimetatakse raskusjõuks Fr = mg Kus me näeme gravitatsiooni ? ........ Keha kaal * Kaal - füüsikaline suurus, mis näitab jõudu, millega kehale mõjub gravitatsioon * Keha kaal avaldub siis, kui keha toetub alusele või on riputatud toe külge * Keha kaal on jõud, millega ta mõjutab raskusjõu tõttu alust või riputusvahendit * Keha kaal oleneb planeedi kaugusest ja massist * Kaalutus on olukord kus keha ei avalda ümbrusele mingit mõju Millal muutub keha kaal ? Kaaluta olek lennukis .
9. Andke vektorite liitmise kaks moodust graafiliselt. 46. Mis vahe on kaalul ja raskusjõul. Mis on kaaluta olek ja ülekoormus?Andke valemid. Raskusjõud- Kehale mõjuv jõud, mis on põhjustatud peamiselt gravitatsioonijõust ja tsentrifugaaljõust. Keha kaal- Jõud, millega keha mõjutab alust või riputusvahendit. Kaalu ja raskusjõu erinevus on rakenduspunktis. Kui tugi liigub alla kiirendusega g, siis on kaalutaolek.F kaal=m(g-g)=0 Kui tugi liigub üles kiirendusega, siis on ülekoormus Fkaal=m(g+a) 23. Lähtudes seosest pöördliikumist iseloomustavate suuruste vahel, tuletage seos kiiruste vahel. 71. Lähtudes alljärgnevatest valemitest , tuletage tuiklemise võrrand. 109. Missugune on Carnot' tsükkel? Skeem p-V teljestikus koos protsesside nimetamisega, soojushulkadega ja temperatuuridega. 56
URAAN CAROLISA HEKTOR 2018 TÄHTSAD FAKTID · Orbitaalperiood: 30589 Maa päev · Päeva pikkus: 17,2 tundi · Läbimõõt: 49 528 km · Raskusjõu tugevus: 8,7 N / kg · Kuude arv: 27 · Uraan teeb tiiru ümber Päikese: 84,3 Maa aastaga ASUKOHT · Seitmes planeet Päikesest eemal · Kaugus päikesest: 2 872 500 000 km KOOSTIS · Vesinik · Heelium · Ammoniaak · Vesi · Metaan Uraani sisemus koosneb peamiselt kivimidest ja jääst. KES AVASTAS? · Avastati William Herscheli poolt 1781 aastal teleskoobi abil KLIIMA Päikesesüsteemi planeetide hulgas kõike madalama temperatuuriga. See võib langeda kuni 49 kelvinini (-224o C)
10. Kuidas lahutatakse vektoreid komponentideks ja miks see on vajalik? Iga vektori võib asendada vähemalt kahe vektoriga, millede summa annab esialgse vektori. On vajalik, et lihtsustada ülessande lahendamist. Tavaliselt lahutatakse vektorid teljesuunalisteks komponentideks. 23. Lähtudes seosest pöördliikumist iseloomustavate suuruste vahel, tuletage seos kiiruste vahel. 35. Lähtudes raskusjõu väljast, tuletage potentsiaalse energia valem. A12=m*g*(y1-y2)=-(m*g*y2- m*g*y1) Tehtud töö võrdub kahe tööga samadimensionaalse suuruse
Hõõrdejõud Hõõrdejõud on jõud mis takistab keha liikuma hakkamist, keha liikumist või libisemist teise kehapinnal. Hõõrdejõud jaguneb: · Paigalseisu hõõrdejõud · Veere hõõrdejõud · Lingle hõõrdejõud Hõõrdejõud mõjub kõikidele liikuvatele kehadele, hõõrdejõud on alati vastassuunaline liikumise suunale. Hõõrdejõud mõjub pikki kokkupuute pinda ja hõõrdejõud on võrdeline pindu kokku suruva jõuga ( ehk rõhumisjõuga) Kui ta liikumist ei säilitata mingi teine jõud, jääb keha lõpuks seisma, hõõrdejõu mõju arvutatakse valemiga: F=µmg F-hõõrdejõud m- kehamass g-raskusjõu võrdetegur 9,8 N/ kg µ- hõõrdejõu tegur, millel on arvuline väärtus. Raskusjõud on arvuliselt võrdne toereaktsiooniga ,mis tähendab pinnasevastasemõjuga Hõõrdejõudu aitavad vähendada rattad, laagrid, detailide õlitamine. Hõõrdejõuga kaasnevad ka deformatsioonid. Deformatsiooni all mõistetakse kehakuju või ruumala muutust. Seega tekib jõud , mida nim elastsusjõuks. Ela...
Potensiaalne energia Kristel Kõiv 2010 Energia koosneb kahest energia liigist potensiaalsest ja kineetilisest. Potensiaalse energia nimetus on tulnud ladinakeelsest sõnast ,,potentia'',mis tähendab võimet. Potensiaalseks energiaks nimetatakse energiat,mis on kehadel nende vastastikuse mõju tõttu. Seda liiki energiat nimetatakse vahepeal ka varjatud energiaks ehk potensiaalset energiat omav keha ei pea ilmtingimata tööd tegema. Nt. Rakulkakummi välja venitades, saame kivi minema lennutada,ent rakulkakumm omab nii kaua potensiaalset energiat,kuniks me kummi kinni hoiame. Lahti lastes energia vallandub. Kehadele mõjuv raskusjõud on F=mg. Raskusjõu mõjul kukkumisel läbib keha teepikkuse h ja tehtav töö A=Fs=mgh. Sellest tuletamegi potensiaalse energi valemi : Ep = mgh. Ep(J) keha potentsiaalne energia; m(kg) keha mass; h(...
g = m M 2 . ( RM + h ) Maapinna lähedal, kus h RM , g = 9,81 m/s2. Keha kaal. Kaaluta olek Keha kaal ( P ) jõud, millega keha mõjutab alust või riputusvahendit: P = m( g ± a ). Märk + vastab üles, märk - alla suunatud kiirendusele a. Kui keha langeb vabalt, siis a = g ja P = 0, st keha on kaaluta olekus. Kaaluta olek olek, milles on kõik vabalt langevad (ainult raskusjõu mõjul liikuvad) kehad. Maa tehiskaaslaste liikumine. I kosmiline kiirus Ümber Maa mööda ringjoonelist orbiiti liikuva tehiskaaslase kiiruse v leiame kesktõmbejõu Fk = m ak ja gravitatsioonijõu Fg avaldiste võrdsustamisel: m v2 m = G mM 2 , ( RM + h ) ( RM + h ) G mM v= , RM + h
KIVIMID- *Kivimid- looduslike mineraalide kogumid *Mineraalid- tahked, anorg, kindla ehitusega ained *Temp suur kõikumine on kivimite kõige suuremaks lagund. jõuks. KIVIMITE LIIGITUSED TEKKEVIISI JÄRGI E GENEESI JÄRGI- *Tardkivimid e kristalsed- tekkinud magma tardumisel, om. tugevad ja vastupidavad. a)magma tard. maakoore sees (süvatardkivimid-graniit) b)-||- maapinnal (vulkaaniline tuff- Island) *SETTEKIVIMID- tekkinud erineva murend matj settimisel aja- ja raskusjõu toimel. a)purd sk- peeneteralised merendmat. settimisel ja kivistumisel e litifitseerumisel(L-Est liivakivi) b)biogeensed sk- tekkinud taimsete- ja loomsete org. kuhju. ja kivistumisel NB!Kõik fos kütused biog sk'd c)keogeensed sk- erinevate soolade ladestumisel ja kivistumisel *MOONDEKIVIMID- tekkinud tard-, sette- ja moondekivimitest kõrgerõhu ja temp. all (kõrgrõhk. ja temp ongi moondumine) *Moone saab ainult toimuda laamade subduktsiooni piirkonnas (sukeldumis piirkonnas)
rakendada, et keha liikuma panna. Kui keha juba liigub, siis ei ole vaja enam niipalju jõudu rakendada, et keha liikumas hoida. Liikuva keha liikuma hoidmiseks tuleb ületada liugehõõre. Seega on seisuhõõre suurem kui liugehõõre. Hõõrdejõu saame leida valemist 𝐹𝐻 = μ∙𝐹𝑅 , (1) kus FH- hõõrdejõud [1 N], μ- hõõrdetegur ja FR- raskusjõud [1 N]. Raskusjõu saame leida järgmisest valemist 𝐹𝑅 = 𝑚∙𝑔 , (2) kus m- keha mass [1 kg] ja g- raskusjõukiirendus [10 m/s2]. Pannes kokku valemid (1) ja (2), 𝐹𝐻 = μ∙𝑚∙𝑔 , (3) sellest valemist või valemist (1) võime tuletada valemi hõõrdeteguri arvutamiseks. See on järgmine
tõttu teiste kehade suhtes (näit. ülestõstetud raskus, pingutatud vedru jne.). Võrdub arvuliselt tööga, mis kulub keha viimiseks sellisesse asendisse. 7 Et tõsta maapinnal olev keha kõrgusele h, tuleb teha tööd raskusjõu mg vastu. Selle käigus nihutatakse keha teepikkuse h võrra ülespoole, nihe on paralleelne mõjuva jõuga, järelikult tehtud töö on E p = A = mgh . (5.25) Elastselt deformeeritud keha potentsiaalne energia võrdub arvuliselt deformeerimiseks tehtud tööga. Et tööd tehakse elastsusjõu vastu, siis absoluutväärtuselt see töö võrdub kx 2 A = Fel dx = kxdx = .
Raskusjõu tähis on F Mis on jõud? Jõud on füüsikaline suurus Millega jõudu mõõdetakse? Dünamomeetriga Kuidas töötab dünamomeeter? Dünamomeetriga mõõtes määrad jõu suuruse vedru abil. Jõu tähis ja ühik? F on tähis ning N(njuuton) Mis on raskusjõud? On maakülgetõmbejõud ehk gravitatsioon. Kuidas on seotud kehamass ja raskusjõud(gravitatsioon)? Mida suurem on keha mass, seda suurem on raskusjõud(gravitatsioon). Mida näitab g ? Tegur g näitab kui tugevalt taevakeha tõmbab antud kohas keha iga kilogrammi. Kui suur on g väärtus maapinnal? 9,8 N/kg. Kuidas arvutatakse gravitatsiooni(raskusjõudu)? F= m ∙ g Kus esineb elektriline jõud? Nt kui paned kile kahe paberi vasu ja hõõrud seda, siis selle tagajärjel tõmbab kile enda külge kõike, plus kui tahad kahte paberit kokku panna põrkuvad nad omavahel. Laetud kehade vahel. Millised laengud on olemas ja kuidas nad omavahel mõjuvad? Kehadel võib olla kas positiivne laeng või negatiivne laeng. Posi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
