Elastsusjõud ja Ühtlane ringjooneline liikumine Mairiin Org Elastsusjõud • Jõudu, mis tekib keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel, nimetatakse elastsusjõuks • Kuju muutmisel tekib elastsusjõud • Elastsusjõud püüab keha esialgset kuju taastada • Elastsusjõud on deformatsiooniga vastassuunaline Hooke'i seadus • elastsusjõud on võrdeline kujumuutuse ehk deformatsiooni suurusega Ühtlane ringjooneline liikumine • Ringjooneliseks liikumiseks nimetatakse keha liikumist mööda ringjoonekujulist trajektoor. • Näiteks: Kui turist sõidab vaaterattal, siis liiguvad kõik tema punktid mööda ühesuguseid ringjoonekujulisi trajektoore. • Ringjoonelist liikumist nimetatakse tihti ka tiirlemiseks Nüüd kahóot ja aitäh kuulamast!
Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud, mis on deformatsiooniga alati vastassuunaline. Deformatsioonid jagunevad: 1) plastilised deformatsioonid, kus peale jõu mõjumise lõppu kaha algkuju ja mõõtmed ei taastu; 2) elastsed deformatsioonid, kus keha algkuju ja mõõtmed taastuvad. Erinevad deformatsiooni liigid on a) tõmbe- ja survedeformatsioonid; b) paindedeformatsioon; c) väändedeformatsioon; d) nihkedeformatsioon. Tõmbe ja surve korral saab elastsusjõud arvutada Hooke'i seadus järgi: Keha deformeerimisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega ja tema suund on vastupidine deformeeritava keha osakeste nihke suunale Fe= -kx, kus Fe on elastsusjõud, k on keha jäikus ja x keha pikenemine (lühenemine) deformeeriva jõu mõjul. Jäikus k (ühik on N/m) näitab, kui suurt jõudu on vaja rakendada, et keha pikkus muutuks ühiku (m) võrra. Tõmbe ja surve korral saab elastsusjõudu arvutada valemist: Fe=k*l F - elastsusjõud
Hõõrdejõud sõltub: a) Pindade ebatasadusest.Pinnakonarused jäävad üksteise taha kinni ja takistavad libisemist. b)Aineosakseste vahelisest tõmbejõust. 11.Mida näitab hõõrdetegur (müü)? Hõõrdetegur µ näitab, kui suure osa moodustab hõõrdejõud toereaktsioonist. µ= Fh / N. (Toereaktsioon on jõud, millega alus või riputusvahend mõjutab keha. Toereaktsioon mõjub alati risti aluspinnaga või siis piki riputusvahendit.) 12.Milest on elastsusjõud? Elastsusjõud on keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel tekkiv jõud. 13.Millest sõltub elastsusjõud? Elastsusjõud sõltub: a)Keha jäikusest b)Deformatsiooni ulatusest 14.Millest on tingitud elastsusjõud? Elastsusjõud tekib kehas aineosakeste vastastikmõju tõttu. Tahkes kehas paiknevad aineosakesed korrapäraselt. Kui keha kokku surutakse, siis aineosakesed lähenevad üksteisele, tekib osakestevaheline tõmbejõud
3.milline seadus väljendab elastsusjõu sõltuvust elastse deformatsiooni pikkusest? selgitage lähemalt ka seadust väljendavas valemis sisalduvate suuruste sisu. 4.kuidas nimetatakse uurimisalust sõltuvust ja millise kujuga on selle sõltuvuse graafik? 5.kuidas saaks seda seadust kasutades määrata kummipaela jäikust? 1.keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. Deformatsiooniliigist sõltumata on elastsusjõud alati deformatsiooniga vastassuunaline, elastsusjõud püüab keha esialgset kuju taastada. 2.elastseks võib lugeda deformatsiooni, mille korral pärast deformatsiooni esile kutsunud jõu kõrvaldamist keha esialgne kuju ja mõõtmed taastuvad. 3.seda väljendab Hookei seadus-kehas tekkiv elastsusjõud on võrdeline deformatsiooni suurusega. Fe=kl 4.keha tekkiv elastsusjõud on võrdeline deformatsiooni suurusega. Graafik on 5.kõverjoon ülesse poole tõmmatud.
Deformatsioon on tingitud: 1) Plastsed deformatsioonid on deformatsioonid, mille korral pärast deformatsiooni esile kutsunud jõu kõrvaldamist keha esialgne kuju ja mõõtmed ei taastu (näiteks plastiliini voolimine, paberi kortsutamine). 2) Elastsed deformatsioonid on deformatsioonid, mille korral pärast deformatsiooni esile kutsunud jõu kõrvaldamist keha esialgne kuju ja mõõtmed taastuvad (näiteks vedru kokkusurumine). 6.Mis on elastsusjõud ning millest on see tingitud: Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud, mis on vastassuunaline ning suuruselt võrdne jõuga, mis keha antud hetkel deformeerib. Elastsusjõud on tingitud: Elastsusjõud on tingitud keha koostisosakeste asendi muutumisest välise mõju tagajärjel. 7.Kuidas on elastsusjõud ja deformatsioon omavahel seotud. Elastsusjõud tekib keha deformeerimisel. Elastsusjõud on keha kuju deformeerimisel tekkiv jõud.
Kui keha algne kuju ei taastu on deformatsioon plastiline. Kehad on elastsed vaid teatud piirini, peale piiri ületamist vedru kuju ei taastu; joonlaud läheb katki jne. Elastsusjõud tekib kehas aineosakeste vastastikmõju tõttu. Tahkes kehas paiknevad aineosakesed korrapäraselt. Kui keha kokku surutakse, siis aineosakesed lähenevad üksteisele, tekib osakestevaheline tõmbejõud. Keha venitamisel aineosakesed kaugenevad üksteisest, tekib aineosakeste vaheline tõmbejõud. Elastsusjõud moodustub osakestevahelisest jõududest. Elektrilaenguga osakeste vahel ja laetud kehade vahel mõjuvaid jõude nimetatakse elektromagnetjõududeks. Kuna elastsusjõu on põhjustanud laengutevaheline vastasmõju, kuuluvad nad oma olemuselt elektromagnetjõudude hulka. Ka dünamomeetri töö põhineb deformatsiooninähtusel. Dünamomeetri abil võrreldakse mõõdetavat jõudu dünamomeetri vedrus tekkiva elastsusjõuga.
kui on tegu samade kehadega) FH = μmg μ - hõõrdetegur, ilma ühikuta sõltub kokkupuutuvate pindade karedusest ja materjalist, tuntud materjalide jaoks mõõdetud ja tabelitesse kantud V ELASTSUSJÕUD Elastsusjõud on jõud, mis tekib kehade deformeerimisel ning mis on alati suunatud vastupidiselt deformatsiooni esile kutsuvale jõule. Elastsusjõud tekib tõmbel, väändel, survel, paindel ja nihkel. a) Alustes tekkiv elastsusjõud, nim ka toereaktsiooniks b) Riputusvahendis tekkiv elastsusjõud, nim ka pingeks c) Vedrus tekkiv elastsusjõud Vedrus tekkiv FE on suunatud alati vedru tasakaaluasendi poole. Elastsusjõud kasvab järkjärgult deformatsiooni kestel. Deformatsiooni kasv lakkab, kui kehas tekkiv elastsusjõud ja deformeeriv jõud saavad võrdseks. Kui deformeeriv jõud ületab elastsusjõu, siis keha läheb katki. Hooke´i seadus: Väikeste deformatsioonide korral on kehas tekkiv
mõjuvad erinevatele kehadele. 2. JÕUD LOODUSES 2.1. NEWTONI SEADUS 2 JÄRG. JÕUD. Jõud on vastasmõju mõõduks. · Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga. · Kehale mõjuvat jõudu saab mõõta mõne tuntud jõuliigi baasil näiteks elastusjõu abil. Vastav seade on nn. vedrukaal e. dünamomeeter. 2.2. JÕUDUDE LIIGID · Gravitatsioonijõud · Raskusjõud · Hõõrdejõud · Elastsusjõud *Gravitatsioonijõud Newtoni ülemaailmne gravitatsiooniseadus: 2 punktmassi tõmbuvad teineteise suhtes jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. *Raskusjõud Keha kaal on jõud, millega keha mõjutab tuge või alust. Kõik vabalt langevad kehad on kaaluta olekus, sest puudub tugi, mida mõjutada. Raskusjõud on gravitatsioonijõu vorm. Raskusjõud on jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal olevaid kehi.
Hõõrdejõud, Elastsusjõud Hõõrdumine on nähtus, kus kehade kokkupuutel tekib liikumist või liikuma hakkamist takistav vastastikmõju. Hõõrdejõud näitab hõõrdumisel tekkiva vastastikmõju suurust. Hõõrdejõud on alati vastassuunas liikumisele. Seisuhõõrdumisel mõjub kehale mingisugune väline jõud, kuid hõõrdejõud tasakaalustab selle ja keha ei liigu. F=-F h Liugehõõrdumisel libiseb ühe keha pind mööda teise keha pinda. Liugehõõrdumise jõud sõltub kehade kokkusuruvast
Liugehõõrdumine tekib ühe keha libisemisel mööda teise keha pinda ja takistab seda liikumist Veerehõõrdejõud Jõud, mille tulemusel hakkab keha liikuma. NT. pall mööda mäge ala. Elastsusjõud - On jõud mis tekib keha kuju muutumisel ( deformeerimine) on alati vastassuunaline keha kuju muutuvale jõule. Deformatsioon - On keha kuju ja ruumala muutumine.0 Toereaksioon - Aluses või riputusvahendis tekkiv elastsusjõud,mille põhjustab alusele toetuv keha, alati pinnaga risti. Kaal On jõud, millega keha mõjutab alust või riputusvahendit Newtoni I seadus - Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt Newtoni II seadus - Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. Määrab millest ja kuidas sõltub kiirendus.
" Katapult " Kätrin Türin & Carolina Tali Häädemeeste Keskkool 2012 Sisukord * Katapult & tema ajalugu *Katapultide kasutus * Katapuldi ehitamine * Elastsusjõud & Hooke seadus * Erinevad katapuldid * Pildid Katapult & tema ajalugu Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Katapult on suur masin ,mis talletab
Lk 54 2. Mille poolest erinevad keha mass ja keha kaal? Lk 56 ja 58 3. Selgita seisuhõõrdumise, liugehõõrdumise ja veerehõõrdumise erinevust. Lk 59 4. Too näiteid elust, kus hõõrdumine on kasulik ja kus ta on kahjulik ning kuidas saame hõõrdumist suurendada või vähendada? 5. Millega võrdub hõõrdejõud? VALEM selgitusega lk 60 6. Sõnasta Hooke'i seadus. Ja pane kirja valem. Lk 61-63 7. Millistes kehades tekib elastsusjõud? Too mõned elulised näited. 8. Võrdle hõõrde- elastsus- ja raskusjõudu, nende suundasid ja too näiteid nende esinemisest igapäevaelus. ÜLESANDED nelja valemi peale: F=ma, F=G, F=kl, F=µN, F=µmg g=9,8 m/s2 Raskusjõud õpikust lk 56 1. Leida Maa ja Kuu vaheline gravitatsioonijõud, kui Maa mass on 6·1024 kg, Kuu mass 7,35·1022 kg ning Maa ja Kuu vaheline keskmine kaugus on 3,84·108 m. (Vastus: 2·1020 N) Elastsusjõudlk õpikust lk 63
• Hõõrdejõudu saab vähendada kokkupuutuvaid pindu vähendades ja määrde lisamisega hõõrduvatele pindadele. Määrdekiht eemaldab hõõrduvad pinnad teineteisest ning takistab seega konaruste kokkupuutumist. 3. Mis on hõõrdetegur? Hõõrdetegur on mõõtühikuta suurus, mis näitab, mitu korda on hõõrdejõud suurem rõhumisjõust. 4.Valem hõõrdejõu arvutamiseks. Fh = µ • Fr. 5.Mis on elastsusjõud? Selle liigitus. Näited Elastsusjõu abil taastab keha oma algse kuju, kui seda kuidagi muudetud on. Liigid: venitus, nihe ja vääne Näide: Kui paigutada palju raamatuid ühele riiulile, siis vajub riiul raskusest veidi allapoole, kuid kui võtta raamatud riiulilt ära, taastab see oma algse kuju. 6.Mis on elastne deformatsioon? Elastne deformatsioon on keha (detaili) kuju muutus, mis kaob täielikult pärast välisjõudude lakkamist. 7.Mis on plastne deformatsioon?
See tähendab, et keha püüab säilitada liikumist ja paigalseisu. Nagu öeldakse: ,, Algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama.'' Keha Inertsust väljendatakse massides. Mida inertesem on keha, seda suurem on keha mass. Massi mõõdetakse kaaludega: kangkaalude ja vedrukaaludega. Kaalud on tasakaalus, kui Maa tõmbab ühesuuguse tugevusega nii kaalutavat eset kui kaaluvihte. Raskusjõu tõttu venib vedrukaalu verdu rohkem välja, mida suurem on keha mass. Elastsusjõud. · Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud. · Keha kuju muutumist nimetatakse deformatsiooniks. · Defarmatsioon on elastne , kui keha esialgne kuju taastab ja plastiline,kui ei taastu · Elastset keha saab venitada,kokku suruda ja väänata. · Elastsusjõudu saab mõõta dünamomeetriga. · Dümamomeetri abil võrreldakse mõõdetavat jõudu dünamomeetri vedrus tekkiva
- seisuhõõrdejõud: jõud püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale.- liughõõrdejõud: keha liigub ning libiseb mööda teise keha pinda.- veerehõõrdejõud: keha veereb mööda teise keha pinda. 10.Mida iseloomustab ja millest sõltub hõõrdetegur?- iseloomustab pinda- sõltub mõlema kokkupuutuva pinna karedusest ja materjalist. 11.Nimeta deformatsiooni liigid-nihke-, painde-, surve-, tõmbe- ja väändedeformatsioon 12.Mis on jõud, elastsusjõud,elastsusjõu suund.- jõud: füüsikaline suurus, millega mõõdetakse ühe keha mõju teisele kehale.- elastsusjõud: keha kuju muutumisel(deformeerumisel) tekkiv jõud- suund: deformatsiooniga vastassuunaline 13.Sõnasta Hookei seadus,valem,tähis,ühik- kehas tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha deformatsiooni suurusega- valem: Fe = k¤L ,tähis: Fe ,ühik: N 14.Newtoni seaduste rakendused - 15.Ülesanded Newtoni 2.seadusele,gravitatsiooniseadusele,elastsusjõu ja
1. Elastsusjõud. Hooke seadus Elastsusjõud esineb kehade deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva jõuga. Hooke'i seadus: Väikestel deformatsioonidel on elastsusjõud võrdeline keha deformatsiooniga. F e = -k l k-jäikus l-keha pikenemine Elastsusjõud Fe tekib keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel. Tema suund on vastupidine deformeeritud keha osakeste nihke suunale. Hooke'i seaduse kohaselt on suhteliselt väikeste deformatsioonide korral elastsusjõud võrdne pikenemise ja jäikusteguri korrutise vastandarvuga. (N). Jäikus sõltub keha materjalist ja mõõtmetest. Elastsusjõu mõjul hakkab keha võnkuma, kui jõud ja nihe on suunatud mööda ühte ja sama sirget. Elastsusjõu mõjul hakkab keha liikuma ringjooneliselt kui kehale mõjuv Fe on kiirusega risti. Võib väljendada Newtoni II seaduse kaudu: Näide 1
16. Tuletada raskuskiirenduse ühik. 17. Milline on seos raskusjõu arvutamiseks? F=mg 18. Mida nimetatakse keha kaaluks? Keha kaalu all mõistetakse seda jõudu, millega ta Maa külgetõmbejõu tõttu rõhub alusele või venitab riputusvahendit. Kui raskusjõud mõjub alati kehale, siis kaaluga mõjutab keha teisi esemeid. Kui keha on paigal või liigub ühtlaselt, on kaal võrdne raskusjõuga. Kõik vabalt langevad kehad on kaaluta olekus (tugi puudub). Keha kaal on elastsusjõud. 19. Kuidas mõjub kehale raskusjõud, keha kaal? Raskusjõud mõjub kehale, kehakaal mõjutab teisi kehi 20. Keha kaalu tähis. Miks ei tohi kaalu samastada raskusjõuga? P(vektor), Raskusjõudu ei tohi samastada keha kaaluga , kuna nad mõjutavad erinevaid kehi, asju. 21. Mis on ülekoormus - kiirendusest põhjustatud keha kaalu suurenemine, alakoormus- Vähenemine 22. Seisuhõõrdumine mis see on, valem, joonis.
vaheline kaugus on 1m. 6. Mida nimetatakse raskusjõuks? Valem, seletused, ühikud. Raskusjõud on maa külgetõmbejõud. Inimese praktilises elus kõige tähtsam gravitatsioonijõud. F=mg, g - vaba langemise kiirendus 9,8 m/s2, m - keha mass - kg, F- raskusjõud (N, njuuton). Vertikaalselt alla maa keskpunkti suunas. 7. Millist deformatsiooni nimetatakse elastseks? Elastsed on need deformatsioonid, mis kaovad pärast välisjõudude mõju lakkamist. 8. Mis on elastsusjõud? Keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. Vastassuunaline. Välise jõuga arvuliselt võrdne. 9. Hooke'i seaduse sõnastus ja valem koos seletuste ja ühikutega. Millest sõltub keha jäikus? Elastsusjõud on võrdeline keha deformatsiooni suurusega. (Hooke'i seadus kehtob väikestel elastsetel deformatsioonidel). Fe = - K(kolmnurk)l. Fe- elastsusjõud (N), K- võrdetegur, mida siin nimetatakse keha jäikuseks (N/m). Kolmnurk l = keha pikkuse muut (m)
t. rõhumisjõuga: Fh= µN=µmg (N- rõhumisjõud; µ-katseliselt määratud hõõrdetegur, sõltub mõlema kokkupuutuva pinna karedusest ja materjalist) 3) Veerehõõrdumine- Fvh=mv*(N/R) Hõõrdumise põhjused: 1) Pindade ebatasasus. Pinnakonarused jäävad üksteise taha kinni ja takistavad libisemist. 2) Aineosakeste vahelised tõmbejõud. 7.Elastsusjõud ja deformatsioon; Hooke`i seadus; jäikus. Elastsusjõud- keha kuju muutmisel e. deformeerimisel tekkiv jõud. Elastsusjõud püüab keha kuju taastada. On alati deformatsiooniga vastassuunaline. Deformatsiooni liigid: 1) tõmbe- ; 2) painde- ; 3) surve- ; 4) väände- ; 5) nihkedeformatsioon Hooke'i seadus: Väikeste deformatsioonide korral on elastsusjõud võrdeline keha kujumuutuse suurusega, Fe=k(l2-l1)=kl Jäikus- võrdetegurit k nim. deformeeritud keha jäikuseks. Jäikus sõltub keha materjalist ja kujust, mõõtühik on 1N/m. 8.Impulss, impulsi jäävuse seadus; reaktiivliikumine. Impulss- e
ülemaailmne gravitatsiooniseadus). Raskusjõud on jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Keha kaalu all mõistetakse seda jõudu, millega ta Maa külgetõmbejõu tõttu rõhub alusele või venitab riputusvahendit. Kui raskusjõud mõjub alati kehale, siis kaaluga mõjutab keha teisi esemeid. Kui keha on paigal või liigub ühtlaselt, on kaal võrdne raskusjõuga. Kõik vabalt langevad kehad on kaaluta olekus (tugi puudub). Keha kaal on elastsusjõud. Hõõrdejõud mõjub maapealsetes tingimustes kõikidele liikuvatele kehadele. Hõõrdejõud mõjub ka paigalseisvatele kehadele (klaas käes, nael seinas). Hõõrdejõud tekib alati kehade vahetul kokkupuutel ja mõjub piki kokkupuutepinda. Seisuhõõrdumisega on tegu, kui mingi jõud püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale. Liugehõõrdumise puhul liigub ning libiseb keha
Võib tekkida: 1. kui keha hõljub vaakumis(kosmos) 2. Kui keha hakkab langema kiirendusega, mis on võrdne raskuskiirendusega. Elastsusjõud. Elastsed ained-kumm-deformeeritav, võtab tagasi oma esialgse kuju Plastsedained-näts. Deformeeruv kuid kuju tagasi ise ei võta. Elastsusjõud on jõud, mis tekib kehade deformeerimisel ja on suunatud nii ,et keha püüab võtta tagasi oma esialgset kuju. Elastsusjõu kohta käib Hooke seadus.Keha deformeerimisel tekkiv elastsusjõud on alati võrdeline suhtelise pikenemisega ja suunatud vastupidiselt osakeste nihke suunaga deformatsioonil. Deformatsioonid. Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju või ruumala muutumist ingite väliste jõudude mõjul. Nt. 1. plastiline muljumine 2. kummipaela venimine 3.lusika painutamine Deformatsioone liigitatakse: 1) 1.Elastsed- võtab pärast jõu mõjumist esialgse kuju tagasi 2) Plastilised keha ei võta tagasi esialgset kuju. Jõu mõjumise suuna järgi:
Seisuhõõrdumine Jõud F ei suuda keha paigalt nihutada. Fh + F = 0 Liugehõõrdumine keha liigub mööda teise keha pinda. Veerehõõrdumine üks keha veereb mööda teise keha pinda (nt rattad). Fh = müü * N Müü (pika sabaga m) = hõõrdetegur Fh = hõõrdejõud, N N = rühumisjõud (sisuliselt raskusjõud) = m*g Tekkepõhjused: 1. Aineosakeste vahelised tõmbejõud 2. Pindade ebatasasus 7. Elastsusjõud. Elastsusjõud on jõud, mis tekib keha kuju muutmisel e. Deformatsioonil. Püüab keha esialgset kuju taastada. Elastne deformatsioon keha taastab oma kuju pärast välisjõudude mõju lakkamist. Plastne deformatsioon pärast välisjõudude mõju lakkamist keha kuju ei taastu. (plasteliin, lumi, savi.) Rabe keha juba väikeel deformatsioonil puruneb (klaas, portselan, jää) Deformatsiooniliigid: Tõmbe,surve,painde,väände,nihke = deformatsioon. VT VIHIK. 8. Hooke'i seadus.
lakkamist taastub), plastilised (kui uus kuju või ruumala kergesti säilib) või rabedad (kui keha kergesti puruneb). 36. Mis on deformeerimine? Keha kuju või ruumala muutmist välise jõu mõjul nimetatakse deformeerimiseks 37. Mil viisil me saaksime erinevaid kehi deformeerida? (5-el viisil) Deformeerimise viisid on: venitus või kokku surumine, painutamine, väänamine ja nihe. 38. Millal tekib kehas elastsusjõud ja kuidas on see suunatud? Keha deformeerimisel tekib temas elastsusjõud, mis püüab taastada keha esialgset kuju ja ruumala. Seega on elastsusjõud suunatud keha osakeste liikumisele vastupidises suunaga. 39. Sõnasta Hooke’i seadus. Kirjuta valem ja selgita tähtede tähendust ning ühikuid. „Elastses kehas deformeerimisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikkuse muutusega.“ Fe k (l l o ) Valem: kus k-on keha jäikus, mis näitab kui suur elastsusjõud tekib kehas selle
veerehõõrdetegur). Elastsusjõud on jõud mis tekib keha deformeerimisel e keha kuju ja mõõtmete muutmisel. Deformatsioonid jagunevad: 1) plastilised deformatsioonid, kus peale jõu mõjumise lõppu kaha algkuju ja mõõtmed ei taastu; 2) elastsed deformatsioonid, kus keha algkuju ja mõõtmed taastuvad. Erinevad deformatsiooni liigid on a) tõmbe- ja survedeformatsioonid; b) paindedeformatsioon; c) väändedeformatsioon; d) nihkedeformatsioon. Tõmbe ja surve korral saab elastsusjõud arvutada Hooke'i seadus järgi: Keha deformeerimisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega ja tema suund on vastupidine deformeeritava keha osakeste nihke suunale Fe= -kx, kus Fe on elastsusjõud, k on keha jäikus ja x keha pikenemine (lühenemine) deformeeriva jõu mõjul. Jäikus k (ühik on N/m) näitab, kui suurt jõudu on vaja rakendada, et keha pikkus muutuks ühiku (m) võrra.
on veerehõõrdetegur). Elastsusjõud on jõud mis tekib keha deformeerimisel e keha kuju ja mõõtmete muutmisel. Deformatsioonid jagunevad: 1) plastilised deformatsioonid, kus peale jõu mõjumise lõppu kaha algkuju ja mõõtmed ei taastu; 2) elastsed deformatsioonid, kus keha algkuju ja mõõtmed taastuvad. Erinevad deformatsiooni liigid on a) tõmbe- ja survedeformatsioonid; b) paindedeformatsioon; c) väändedeformatsioon; d) nihkedeformatsioon. Tõmbe ja surve korral saab elastsusjõud arvutada Hooke'i seadus järgi: Keha deformeerimisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega ja tema suund on vastupidine deformeeritava keha osakeste nihke suunale Fe= -kx, kus Fe on elastsusjõud, k on keha jäikus ja x keha pikenemine (lühenemine) deformeeriva jõu mõjul. Jäikus k (ühik on N/m) näitab, kui suurt jõudu on vaja rakendada, et keha pikkus muutuks ühiku (m) võrra.
Füüsika kordamine- jõud ! Elastsusjõud Mõiste: Elastsusjõud tekib elastse keha kuju muutumisel. Valem: Fe=k L Tähis : Fe Liigid : · Tõmbamine e.tõmme · Surumine e. surve · Painutamine e.paine · Väänamine e.vääne Hõõrdejõud Mõiste: Hõõrdejõud tekib kehade hõõrdumisel , ja hõõrdumine kui kehad puutuvad kokku. Valem: Fh= u m g Tähis : u (müü) Liigid: · Paigalseisuhõõrdejõud · Liugehõõrdejõud · Veerehõõrdejõud Jõu tähis on F
N Fh v Katsed näitavad, et Fh N , Fh = µN , millest Fh µ= , N kus on liugehõõrdetegur, mille väärtus sõltub kehade materjalist ja hõõrduvate pindade siledusest. Deformatsioonid. Elastsusjõud Deformatsioon keha mõõtmete ja kuju muutus. Deformatsiooni liigid: - tõmme - surve - vääne - paine - nihe Elastne deformatsioon deformatsioon, mis kaob peale deformeeriva jõu lakkamist. Mitteelastne (plastne) deformatsioon deformatsioon, mis säilib peale deformeeriva jõu lakkamist. Hooke´i seadus: Elastsel deformatsioonil kehas tekkiv elastsusjõud on võrdeline deformatsiooni suurusega ja on suunatud vastupidiselt deformatsiooni suunale.
Hõõrdejõud on võrdeline kokkupuutuvate pindade vahelise rõhumisjõuga ja sõltub pindade karedusest ning materjalist.Hõõrdejõud on vastupidine keha liigutava jõuga. F=N - hõõrdetegur N- rõhumisjõud (pinnaga risti) (F= mg) Elastsusjõud püüab taasatada deformeerunud keha kuju. On alati deformeeriva jõuga vastassuunaline. Deformatsioon on keha kuju muutumine. Keha deformeerub kuna tema erinevad osad liiguvad erineva kiirusega. F =k l F- elastsusjõud 1N k- jäikus, sõltub materjalist, keha kujust 1N: m l- keha pikkuse muut, kas venitamisel või kokku surumisel 1m Deformatsioon jaguneb: plastiline- keha ei taasta algset kuju elastne- keha taastab algse kuju Väikestel deformatsioonidel (elastsuse piires) kehtib Hooke'I seadus, mis ütleb, et elastsusjõudon võrdeline deformatsiooni ulatusega. Impulss on vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusvektori suunaga. Impulss ehk
Jõud põhjustab keha kiiruse muutumist. Jõu tähiseks on F ja ühikuks N.. Tähis: F Ühik: 1 N Keha mass Mõiste: Keha massi abil väljendatakse keha raskust. Tähis: m Ühik: 1 kg Raskusjõud Mõiste: Raskusjõud ehk Maa külgetõmbejõud on gravitatsioonijõud, millega Maa tõmbab enda lähedal asuvaid kehasid. F=m*g g=9,8 m/s2, ühikuks võib kasutada ka N/kg. Tähis: F Ühik: 1 N Elastsusjõud Mõiste: Elastsusjõud on keha deformeerimisel tekkiv jõud. Elastsusjõud tekkib osakeste kokkusurumise tõttu deformeerimisel. Tähis: F Ühik: 1 N Hõõrdejõud Mõiste: Hõõrdejõud tekkib ühe keha libisemisel või veeremisel teise keha pinnal. On tingitud pinnakonaruste haakumisest ning molekulide vahelistest mõjutustest. Tähis: F Ühik: 1 N Temperatuur Mõiste: Temperatuur näitab keha soojust. Tähis: t Ühik: c ° Tihedus Mõiste: Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass. Tähis: = roo Ühik: 1 kg/ m3 Rõhk
F=mg Keha kaal võib suureneda tekib ülekaal. Keha kaal võib-olla väiksem kui raskusjõud. N: kiirlift alustab laskumist,tekib alakoormus. Keha vabal langemisel tekib kaalutus e. Keha kaal on võrdne 0-ga. P=0N Hõõrdejõud on alati vastassuunaline keha liikumisele.(JOONIS KA!) Deformatsioon keha mõõtmete muutumine välisjõude tõttu. Liigid: SURVE-, TÕMBE-, PAINDE-, VÄÄNDE-, NIHKEDEFORMATSIOON. Elastsusjõud alati vastupidise suunaga välisele jõule; põõab keha esialgset kuju taastada. N: me ei vaju põrandast läbi. Hõõrdumine on KASULIK KAHJULIK Esemed seisavad paigal Pinnad kuluvad Saame istuda toolile Auto pidurid võivad kuumeneda Töövillid võivad tekkida Rattad veerevad Hõõrdumist saab
2. Kuidas jõudusid liidetakse? Jõudude liitmisel jälgitakse vektorite liikumise reegilt. Erisuunaliste puhul rööplüliku reeglit. 3 näidet-nurga all mõjuvad jõud, vastassuunaline ja samasuunaline 3. Mis on inertsus ja millest see sõltub? Inertsus on nähtus, kus keha püüab oma liikumisseisundit säilitada. Inertsus sõltub kiirendusest ja jõust. 4. Mis on impulss, sõnastus ja valem? Keha impulss ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis. p=m korda v 5. Defineeri elastsusjõud ja kirjuta Hooke'i seadus? Millised on liigid? Elastsusjõud on jõud, mis tekib keha kuju muutumisel. Deformatsiooni liigid-elastne, plastne ja rabe Habras- kui keha aga juba väga väikese deformatsiooni tagajärjel puruneb, siis öeldakse, et see on habras. Elastne, keha taastub kas täielikult või osaliselt. Plastne- taastub kuju täielikult.. Hooke'i seadus- elastsusjõud on võrdeline kujumuutuse ehk deformatsiooni suurusega 6. Mis on periood ja mis sagedus?
Raskusjõud jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehasid, Kehakaal jõud, millega keha mõjutab enda alust pinda või riputusvahendit, tähis P, ühik puudub, ühtlaselt liikudes , Hõõrdejõud vastupanu vastassuunalisele liikumisele, mõjub kehade vahel piki nende kokkupuutepinda, (F on rõhumispiirkond, ühikut pole), , Elastsusjõud tekib kehade deformeerumisel. Suund on alati vastupidine deformeeriva jõuga. Arvväärtus võrdub deformeeriva jõuga, (x on pikenemine/lühenemine, ühik meeter) (k on jäikus, ühik on N/m) Gravitatsioonijõud mõjub kogu universumi kõikide kehade vahel, kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, , , , r on kehade vaheline kaugus, Raskuskiirendus vaba langemise kiirendus, tähis g, , , I seadus määratleb paigalseisu ja ühtlase liikumise: Keha seisab paigal ja/või liigub ühteaegselt sirgjooneliselt kui talle jõud ei mõju või talle mõjuvad jõud kompenseerivalt. Nt.: raamat laual, langevarjur, laev...
m e etrite s ( m ) . Kon stant G o n v õrd n e 6, 67*1011N m 2 k g2 . 4 ) J õ uü hik . Avaldi s . SIs ü st e e mi s m õ õ d etak s e jõud u njuutonit (N) . Jõud 1 N annab kehale , mille mass on 1 k es g, kiirenduse 1m/s2 . 1N=k g*m/s2 . 5)Hook'I seadus . Elastsel deformatsioonil tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega: Fe=k , kus Fe on elastsusjõud, keha pikenemine ja k jäikustegur . Jäikustegur näitab, kui suurt jõudu tuleb rakendada, et keha pikendada pikkusühiku võrra . Jäikusteguri ühikuks on 1 N/m 6)Deformatsiooni liigid . Deformatsioonid jagunevad plastseteks ja elastseteks . Plastilised deformatsioonid on deformatsioonid, mille korral pärast deformatsiooni esile kutsunud jõu
kasvades raskuskiirendus väheneb, sest valemis (2.15 ) tuleb Maa raadiusele liita ka kõrgus maapinnast h: Seda jõudu, millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjub alusele, keskkonnale või riputusvahendile, nimetatakse keha kaaluks. Kaalu tähis käesolevas kursuses on ning mõõtühik 1 N .Kaalu ja raskusjõudu ei tohi samastada, sest need jõud mõjuvad eri kehadele. Keha kaal mõjub alusele või riputusvahendile ja on olemuselt elastsusjõud. Raskusjõud on olemuselt gravitatsioonijõud, mis mõjub kehale endale. Need on täiesti erinevad jõud. Kaalu seost kiirendusega saab väljendada Kui aga alus või riputusvahend üldse eemaldada, siis kaob ka keha mõju sellele. Kui pole mõju alusele või riputusvahendile, ei saa olla ka kaalu ning tegemist on kaalutuse ehk kaaluta olekuga. Kõik vabalt langevad kehad on kaaluta olekus. Rõhumisjõuks nimetatakse
Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruudugaRaskusjõud on võrdne keha massi ja raskuskiirenduse korrutisegaKeha kaal on jõud, millega keha (Maa külgetõmbejõu tõttu) mõjutab alust või riputusvahenditElastsusjõud esineb kehade deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva jõugaHooke'i seadus: Väikestel deformatsioonidel on elastsusjõud võrdeline keha deformatsioonigaToereaktsioon on elastsusjõud, mis mõjub pinnale toetuvale kehale, on alati risti toetuspinnagaHõõrdejõud esineb ühe keha liikumisel mööda teise keha pindaImpulss on keha massi ja kiiruse korrutisImpulsi jäävuse seadus: Kui kehade süsteemile ei mõju väliseid jõude või see mõju tasakaalustatakse, siis süsteemi koguimpulss on nende kehade igasugusel vastastikmõjul jäävMehaaniline töö on mingi
Tähis: S Ühik: 1 m Aeg Mõiste: Aeg on sündmuste kestus või sündmuste järgnevus. Tähis: t Ühik: 1 s Kiirus Mõiste: Kiirus näitab liikuva keha läbitud teepikkust ühes ajaühikus. Tähis: v Ühik: 1 m/s Jõud Mõiste: Jõud on ühe keha mõju teisele kehale. Tähis: F Ühik: 1 N Keha mass Mõiste: Keha massi abil väljendatakse keha raskust. Tähis: m Ühik: 1 kg Raskusjõud Mõiste: Raskusjõud on Maa külgetõmbejõud. Tähis: F Ühik: 1 N Elastsusjõud Mõiste: Elastsusjõud tekib elastse keha kuju muutumisel. Tähis: F Ühik: 1 N Hõõrdejõud Mõiste: Hõõrdejõud iseloomustab kehade hõõrdumise tugevust. Tähis: F Ühik: 1 N Temperatuur Mõiste: Temperatuur näitab keha soojust. Tähis: t Ühik: c ° Tihedus Mõiste: Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass. Tähis: p = roo Ühik: 1 g/ cm kuubis Rõhk Mõiste: Rõhk näitab, kui suurt jõudu avaldab gaas ühikulise pindalaga pinnale. Tähis: p Ühik: 1 pa Ainehulk
On saanud algtõuke ja jäetud siis omapead(niidi otsa viidud raskus) 2)ise-e autovõnkumised-sundvõnkumine, mille puhul võnkuv süst. Ise reguleerib oma võnkumist 3)parameetrilised võnkumised-sundvõnkumine, välismõju muudab perioodilidelt süsteemi mingit parameetrit · Elastsujõu mõjul toimuvad võnkumised: vedrupendliks nim. Horisontaalsel vardal hõõrdevabalt vedru elastsusjõu mõjul toimuvaid võnkumisi(füüsikaline pendel) Vastavalt hook´i seadusele on elastsusjõud suunatud tasakaaluasedi poole, max kaugus tasakaaluasendist on amplituut(A) Võrdetegur k on arvuliselt võrdne Fe=-k*deltax Fe=m*a -k*deltax=m*a a=-k*(delta)x/m võrrand, võrdetegur ja miinusmärgi tähendus, kiirenduse suurus ja suund ???? · matemaatiline pendel-kaaluta ja absoluutselt venimatu niidi otsa riputatud ainepunkt. Kui pendlikeha (koormise) mõõtmed on niidi pikkusest palju kordi väiksemad ja niidi mass
Raske ja inertne mass? 10. Mis on raskusjõud? 11. Maa mass ja Maa raadius? 12. Mis on raskuskiirendus/gravitatsioonikiirendus? 13. Mis on kaal? 14. Mis tähendab kaaluta olek? 15. Mis erinevus on raskusjõu ja kaalu vahel. 16. Mis on rõhumisjõud? 17. Mis on toereaktsioon? 18. Mida nimetatakse rõhuks? (p=F/S Pa) 19. Mis on hõõrdejõud? (takistusjõud) 20. Mis on seisuhõõrdejõud? 21. Mis on liugehõõrdumine? 22. Mis on deformatsioon 23. Mis on elastsusjõud? 24. Mis on ringjooneline liikumine? 25. Mis on pöörlemine? 26. Mis on periood? 27. Mis on sagedus? 28. Mis on joonkiirus? Vastused 1. Vastastikmõjuks nimetatakse ühe kehaga juhtunud toimunut mingi teise keha mõjul 2. Resultantjõuks nimetatakse kehale mõjuvate jõudude summat 3. Newtoni I seadus - vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel keha on paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt 4
ning näitab oma arvväärtusega, kui suure osa moodustab liugehõõrdejõud pindadega risti mõjuvast jõust. N risti olev jõud. ELASTSUSJÕUD Deformatsioon keha mõõtmete ja kuju muutus. Elastne deformatsioon deformatsioon, mis kaob peale deformeeriva jõu lakkamist. Mitteelastne (plastne) deformatsioon deformatsioon, mis säilib peale deformeeriva jõu lakkamist. Hooke´i seadus (esimesel kujul): Elastsel deformatsioonil kehas tekkiv elastsusjõud on võrdeline deformatsiooni suurusega ja on suunatud vastupidiselt deformatsiooni suunale K keha jäikustegur (k) = 1N/m Fe =-k l Hooke´i seadus (esimesel kujul): Elastsel deformatsioonil kehas tekkiv mehaaniline pinge on võrdeline suhtelise deformatsiooni F l suurusega: =E .
Mida iseloomustab keha kaal ja millistes ühikutes seda mõõdetakse Keha kaal iseloomustab jõudu, millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjub alusele, keskonnale või riputusvahendile. Ühik on N. Võrdle rõhumisjõudu ja toereaktsiooni Need on vastasjõud, mis on võrdsed. Mida iseloomustab füüsikaline suurus rõhk ja lisa arvutamisvalem Rõhk iseloomustab rõhumisjõudu pindalaühiku kohta. Valem on P=F/S Millal tekib kehas elastsusjõud ja mida iseloomustab keha jäikus Elastsusjõud tekib kehal deformeerimisel. Jäikustegur iseloomustab elastsusjõu tekkimise suurust keha pikkuse ühikulisel muutumisel.
Newton II- keha kiirendus on võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga a-vektor=F-vektorm; a=kiirendus1m/s F=jõud 1N m=keha mass 1kg NewtonIII- kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid suunalt vastassuunalised. F¹ vektor= - F² vector. Need jõud ei tasakaalusta teineteist, sest nad mõjuvad eri kehadele. Elastsusjõud tekib keha deformeerimisel ja püüab keha esialgset kuju taastada. Sõltub keha jäikusest=k. Hooke'i seadus: kehas tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha deformatsiooni suurusega. Felastsusjõud.=kl Kaks keha tõmbuvad gravitatsioonijõuga, mis on võrdeline õlema keha massiga ja pöördvõrdeline nende massikeskmete vahekauguse ruuduga. F=G m¹m²/r²., kus G=6,7*10astmel-11 Raskusjõud on gravitatsioonijõud, millega Maa mõjutab lähedalasuvaid kehi. F=mg Keha kaal on jõud, millega keha mõjutab alust või riputusvahendit Hõõrdejõud tekib kehade kokkupuutel ja takistab nende liikumist või liikumahakkamist
Inertsus keha omadus säilitada oma liikumisolek muutumatuna, kusjuures liikumisoleku muutmiseks kulub alati teatud aeg. Mass- füüsikaline suurus, millega mõõdetakse keha inertsust. Raskusjõud- (gravitatsioonijõud), jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Keha kaal- jõud, millega keha Maa külgetõmbe tõttu rõhub alusele või venitab riputusvahendit.(tähis P, ühik 1N) Toereaktsioon- aluses või riputusvahendis tekkiv elastsusjõud, mille põhjustab alusele toetuv keha, alati pinnaga risti. Elastsusjõud- jõud, mis tekib keha kuju muutmisel e. deformeerimisel. Hõõrdejõud- jõud, mille tõttu jääb keha alati seisma, kui talle ei mõju mõni muu jõud. Hõõrdetegur- mõõtühikuta suurus, mis sõltub kokkupuutuvate pindade karedusest, materjalist jne. Jäikus- näitab kui suur jõud tekib kehas 1N jõu rakendamisel, et pikenemine oleks 1m. New I
keha kaal on see jõud millega keha mõjutab alust või riputusvahendit. vabalt langev keha on kaaluta olekus. 2. hõõrdejõud on kahe kokkuopuutuva pinna vahel, on pidurdav jõud, vähendab kiirust.F = (hõõrdetegur)*N(rõhumisjõud). hõõrdejõuta ei saaks liikumist alustada. tekib sest ükski pind pole sile(konarlikud pinnad haakuvad) ja aineosakeste vahel on külgetõmbejõud. liigitus: seisuhõõrdejõud (keha seisab), ja luige/veerehõõrdejõud(kui keha liigub). 3. elastsusjõud tekib keha sees, kui keha deformeeritakse. liigid: 1)tõmbe ja survedeformatsioon. tahket või vedelat keha maal koku suruda ei saa(pole sellist jõudu). 2)nihkedeformatsioon: üks kehaots on paigal ja teist liigutatakse keha osad liiguvad teineteise suhtes = väändedeformatsioon. elastsusjõud püüab keha kuju taastada, olles välisele jõule vastassuunaline. elastnetaastab kuju, plastneei taasta kuju. hooke'i seadus: F=k*delta*l (kjäikus, delta l keha kuju muutus)
kahe keha vahel (m) 6. Mis on keha kaal? Millest sõltub? Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega keha mõjutab alust või riputusvahendit. Kaal sõltub massist, kaugusest Maast ja kiirendusest. 7. Defineerida hõõrdejõud (+valem, valemi selgitus) Jõud, mis takistab keha liikuma hakkamist või liikumist. Fh = * N hõõrdejõud(N) = hõõrdetegur * raskusjõud (N) 8. Defineerida elastsusjõud (+valem, valemi selgitus) Jõud, mis taastab keha kuju peale välise deformatsiooni lõppu. Fe= kl elastsusjõud(N) = jäikus * muut *pikkus (m) 9. Defineerida impulss (+valem, valemi selgitus) e. liikumishulk keha massi ja kiiruse korrutis p = mV impulss (kg*m/s)= mass (kg) * kiirus (m/s) 10. Defineerida impulsi jäävuse seadus (+valem, valemi selgitus) Suletud süsteemis on kehade igasugusel vastastikmõjul impulss jääv.
Elastne deformatsioon - pärast deformeeriva mõju lõppemist taastab keha oma esialgse kuju Plastne deformatsioon - keha oma kuju ei taasta Deformatsiooni liigid: tõmbe- ja surve; väände; painde; nihke. Kui keha juba väga väikse def. järel puruneb, siis keha on habras. Elastsusjõud - tekib kuju muutumisel, alati deformatsiooniga vastassuunaline, tekkepõhjuseks aineosakeste vaheline vastastikmõju Hooke'i seadus - väikeste deformatsioonide korral tekkiv elastsusjõud on võrdeline kuju muutuse e. deformatsiooni suurusega [F e = -k * delta l] l - alg- ja lõpp-pikkuse vahe; k - jäikustegur Elastsusjõu potentsiaalne energia e. vedru potentsiaalne energia - (tekib keha osade vastastikuse asendi muutumise tõttu) [Ep = k * delta l 2 / 2] Elastsusjõud kehas [delta l = l - l 0 - absoluutne pikenemine; delta l / l 0 = ε - suhteline pikenemine] Mehaaniline pinge - suurus, mis võrdub kehas tekkiva elastsusjõu mooduli F ja keha ristlõike pindala
3) Tugev vastastikmõju (tuumajõud) 4) Nõrk (radioaktiivne) Raskusjõud on jõud, millega Maa või mõni muu suur taevakeha tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. F=mg Raske ja inertne mass: Rasket massi saab määrata kaalumisel, avaldub gravitatsioonis. Inertne mass, avaldub kehade vastastikmõjus, temast sõltub kehale antav kiirendus. Keha kaal – jõud, millega Maa külgetõmbe tõttu mõjutab alust või riputisvahendit.(tähis p) Keha kaal on olemuselt elastsusjõud, raskusjõud aga gravitatsioonijõud.! Hõõrdejõud – jõud, mis tekib kehade kokkupuutel ja takistab nende liikumist või liikuma hakkamist. Kuidas arvutatakse liugehõõrdejõudu? valem + selgitusFh= μ *N (horistontaalsel pinnal Fh= μmg ¿ Fh-hõõrdejõud μ -hõõrdetegur N – rõhumisjõudMax seisuhõõrdejõud on suurem liugehõõrdejõust. Keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel nim Elastsusjõuks. Jõud on alati deformatsioonile vastupidine.
Laboratoorne töö nr.2 Elastsusjõu uurimine Töövahendid: 15 cm pikkune kummipael, kilekott, nööpnõel, 100 ml mahuga veemõõdutopsik, joonlaud, pabeririba, kleeplint, pliiats, tundmatu massiga keha, vesi. Tööülesanne: Uurime kummipaela venitamisel tekkiva elastsusjõu sõltuvust deformatsiooni pikkusest, kontrollime Hooke´i seadust ja määrame mingi keha massi. Teoreetiline eestöö: 1. Mis on elastsusjõud? Keha kuju muutumisel ehk deformeerimisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. 2. Millist deformatsiooni võib lugeda elastseks? Elastseks võib lugeda tõmbe-, väände-, surve-, nihke-, paindedeformatsiooni. 3. Milline seadus väljendab elastsusjõu sõltuvust elastse deformatsiooni pikkusest? Selgita lähemalt ka seadust väljendavas valemis sisalduvate suuruste sisu?
See sõltub: 1)Kummagi keha massist. 2)Kahe massi vahelisest kaugusest. 3)Mis on hõõrdejõud? Millest see sõltub? V: Hõõrdejõud on jõud, mis takistab kehade liikuma hakkamist või liikumist. See sõltub: 1)Kokkupuutuvatest materjalidest. 2)Pinna konarlustest. 3)Vedeliku olemasolust kahe pinan vahel. 4)Ümaratest objektidest kahe pinna vahel. 5)Keha massist. (seisu hõõrdejõu korral) 4)Mis on elastsusjõud? Millest see sõltub? V: Elastsusjõud on jõud, mis taastab keha kuju pärast välise deformatsiooni lõppu. See sõltub: 1)Materjalist. 2)Deformeerimis jõust. 5)Defineerida rõhk, juurde valem ja selle selgitus. V: Rõhuks nim. füüsikalist suurust, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja kehade kokkupuutepinna pindala jagatisega. Rõhk (p) = jõud (F) / pindala (S) 6)Mis on resultantjõud? V: Resultantjõuks nim. jõudu, mille mõju kehale on samasugune kui sellele
1kgm÷s N II seadus (a=)F÷m=v-v0÷t Ft=mv-mv0 Ft= mv Keha impulssi muut on võrdeline jõu ja selle mõjumis aja korrutisega Impulsi jäävuse seadus m1v1+m2v2=m1v1'+m2v2' R=6,4103 M=61024 Keha kaal Kaalu jõuühik Newton Tähis P=mg Keha kaal = raskusjõuga, kui keha on paigal P=m(g+a) Elastsusjõud Tekib kehade deformeerumisel. See on jõud mis püüab keha kuju taastada Deformatsiooni liigid: 1)Tõmme 2)Surve deformatsioon 3)Paindedeformatsioon 4)Vöäände deformatsioon 5)Nihke deformatsioon Hooke'I seadus Fe=k l Fe=elastsusjõud k-jäikus 1N÷m -deformatsiooni suurus(delta l) Fr=Fe-mg Hõõrdejõud Liigid: 1. Seisuhõõrdumine(tekib paigal seisvate kehade vahel)on alati võrdne ja vastassuunaline veojõuga 2
34. Eksperimentaalsel teel. 35.Plastsed materjalid võtavad kergesti uue kuju ja säilitavad uue kuju. Rabedad kehad purunevad deformeerimisel kergesti. Elastsed kehad taastavad algse kuju/ruumala välisjõu lõppemisel. 36.Keha kuju muutumine. 37.Tõmbedeformatsioon, väändedeformatsioon, survedeformatsioon, nihkedeformatsioon, paindedeformatsioon. 38.Tekib keha deformeerimisel. Vastassuunaline väliselejõule. 39.Elastsuspiirides on kehas tekkiv elastsusjõud võrdeline tema pikkuse muutusega. 40.Keha jäikus, kui suur elastsusjõud tekib kehas selle pikkuse muutumisel ühiku võrra. 41.Kui osakeste kaugust suurendada vähenevad nii tõmbe-kui tõukejõud. Tõmbejõud vähenevad aeglasemalt sp taastab välisejõu mõju lõppemisel keha oma esialgse pikkuse. 42.Impulss on vektor . P=mv 43.Impulss sõltub keha massist. 44. igasuguse kehade süsteemi impulss on jääv, kui sellele süsteemile ei mõju väliseid jõude. P=mv 45.Kinniköitmata paat, 46
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
