Space technology The Hubble About the Hubble Built in the 70's Launched to the orbit in 1990 600km from the Earth About 13,2m long 11 110 kg Edwin Paul Hubble 36 000 000 US dollars 15-20 years (Successor James Webb Space Telescope) Solar power panels 97 minutes Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level The importance The rate at which the universe is expanding. Black holes Supernovae Solar systems Galaxies Pillars of Creation Click to edit Master text styles
Edwin Powell Hubble Edwin Powell Hubble (20. november 1889 Marshfield 28. september 1953) oli ameerika astronoom, Rahvusliku Teaduste Akadeemia liige ja Galaktika-välise astronoomia rajaja. 1920ndatel aastatel tegi ta kaasaegse astronoomia tähtsaimad avastused, mis muutsid astronoomide arusaamu Universumist ja meie kohast sellest igaveseks. Enne Hubble'i avastusi uskus suurem osa astronoome, et Linnutee rohkem kui 200 miljardist tähest koosnev galaktika, mille läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja kuhu kuulub ka Maa koos Päikesesüsteemiga moodustabki kogu Universumi. 1924. aastal leidis Hubble aga esimesi tõendusi selle kohta, et väljaspool meie galaktikat on olemas veel teisedki galaktikad. Mount Wilsoni observatooriumis tehtud vaatlused näitasid, et kauged ja
suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised Kepleri seadused: Iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses asub Päike. Planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende planeetide orbiitide suurte pooltelgede kuubid. T = planeedi tiirlemisperiood a = planeedi orbiidi suur pooltelg Hubble'i seadus on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast. Punanihe on spektrijoonte nihe pikemate lainepikkuste suunas kas Doppleri efekti või Einsteini efekti (gravitatsiooniline punanihe) tõttu. Maa liikumine on keeruline, aga seda võib jagada kolmeks põhiliseks komponendiks: · tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil perioodiga 31558150 s ehk 1,0000388 aastat;
................................................................................. 4 Teleskoope iseloomustavad omadused........................................................................................ 4 Teleskoopide monteeringud.........................................................................................................4 Fookused......................................................................................................................................4 Hubble'i teleskoop................................................................................................................................ 5 HST olulisemad saavutused.........................................................................................................6 Mida toob tulevik?....................................................................................................................... 6 Kokkuvõte.................................................................
....................................................................................................4 Suur Pauk........................................................................................................................5 Pärast Suurt Pauku..........................................................................................................6 Suure Paugu ajajoon....................................................................................................6 Hubble'i seadus ehk punanihe ning Universumi paisumine............................................8 Kokkuvõte.......................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................10 Lisad..............................................................................................................................11
12K Arvestuse küsimused ja teemad Kosmoloogiast Planeedid 1. Kuidas määrati esmakordselt Maa ümbermõõtu?(Eratosthenes) 2. Missugune on Maa sisemine ehitus? 3. Missugustest kehadest koosneb Päikesesüsteem? Nimetage planeedid 4. Missugustest liikumistest koosneb Maa liikumine? 5. Kuidas tekib osaline ja täielik päikesevarjutus? Joonis 6. Kuidas tekib osaline ja täielik kuuvarjutus? Joonis 7. Sõnasta Kepleri seadused 8. Missuguseid pikkusühikuid kasutatakse kosmoloogias ja kuidas on nad defineeritud? 9. Kuidas liiguvad komeedid? 10. Mille poolest erinevad Maa tüüpi planeedid ja hiidplaneedid? Tähed, galaktikad, universum 1. Päike – iseloomustavad suurused, ehitus, päikese pinnal esinevad moodustised, energia tekkimise mehanism 2. Doppleri efekt – milles seisneb, kuidas kasutatakse astronoomias. Punanihe 3. Mis on galaktika, galaktikate jaotamine nende kuju järgi. Galaktikate ruumiline paikne...
oktoobril 1957, mille järgselt ta langes tagasi Maa Sputnik 1 koopia atmosfääri ja põles. EstCube-1 • Tudengisatelliidi programmi raames ehitatud Eesti esimene satelliit. • Lennutati orbiidile 7.Mail 2013 guajaana kosmodroomilt kanderaketiga vega • Lisaks õppe-eesmärgile oli satelliidil teaduslik ülesanne- testida elektrilise päikesepurje töökindlust kosmoses. EstCube-1 satelliit • Missiooni lõpp oli 17. veebruar 2015 Hubble kosmoseteleskoop • Hubble'i teleskoop saadeti kosmosesse kosmosesüstikuga Discovery 24. aprillil 1990. • Tema ehitamine nõudis hinnaguliselt üle 2,5 miljardi dollari • Kuna teleskoop asub väljaspoolt Maa atmosfääri ei ole piltidel näha valgusreostust ja neid ei ähmasta atmosfäär. • Kosmoseteleskoop Hubble on aidanud aru saada mitmest astrofüüsika põhiprobleemist. • Üks hubble teleskoobi saavutusi on optilises lainealas teravate fotode tegemine. Nt
Hubble'i teleskoop Hubble'i kosmoseteleskoop on endale astronoom Edwin Hubble'i järgi nime saanud teleskoop, mis tiirleb ümber maakera. Edwin Powell Hubble (18891953) oli ameerika astronoom, Rahvusliku Teaduste Akadeemia liige ja Galaktikavälise astronoomia rajaja. 1920 aastatel tegi ta kaasaegse astronoomia tähtsaimad avastused. Enne Hubble'i avastusi uskus suurem osa astronoome, et Linnutee moodustabki kogu Universumi. 1924. aastal leidis Hubble aga esimesi tõendusi selle kohta, et väljaspool meie galaktikat on olemas veel teisedki galaktikad. Kõige tähtsama avastuse tegi Hubble aga 1929. aastal. Galaktikaid uurides ja liigitades ning nende kiirgusspektreid mõõtes märkas Hubble, et mida kaugemal galaktika maakerast asub, seda kiiremini ta meist eemaldub.
See on sinine hiidtäht, mis kuulub neljatähesüsteemi, 8 Procyon, kaugus maast 11.4 valgusaastat, näeb välja kollakas-valge 9 Achernar, kaugus maast 69 valgusaastat, sinakas-valge hiidtäht, 10 Betelguese, kaugus maast ~1400 valagusaastat, see on punane hiidtäht, mis on üle 13000 korra heledam kui päike ja üle 1000 korra suurem. 5 Hubble'i kosmoseteleskoop (joonis 4) Hubble'i teleskoop tehti 1980. aastal USA-s. Alates kosmosesse saatmist on see olnud üks olulisemaid teleskoope astronoomia ajaloos. Hubble'i teleskoobi tellus USA valitsus. Algselt oli plaanis saata see kosmosesse juba aastal 1986, kuid pärast kosmosesüstiku ,,Challanger" katastroofi lükati see edasi 4 aastat. Selle nelja aasta jooksul hoiti seda säilitamise eesärgil lämmastikuga täidetud ruumis ning see
Teleskoobid Kosmoseteleskoop Hubble´i kosmoseteleskoop Lainepikkuse määrajad lahutavad kosmoseteleskoopi jõudva valguse laiali erinevateks lainepikkusteks. Niisugused pildid teevad võimalikuks määrata kosmoseobjektide keemilist koostist, temperatuuri, magnetvälju. Arvutite kaudu saab kosmose teleskoobile anda 24 tundi kestvaid vaatlusülesandeid mõne kosmoseobjekti jälgimiseks. Vaatlustulemused salvestatakse ja saadetakse edasi Maale. Tänu neile suudab teleskoop teha teravaid pilte kosmoseobjektidest, mida maapealsed
On paraku raske ning kohmakas. Cassegraini süsteem ning kahvelmonteering on tüüpilised USA seeriateleskoopide juures. Kasutatakse nii täisautomaatseid asimutaalmonteeringuga teleskoope (suunatakse GPS- süsteemi vahendusel) kui "tavalise" kellamehhanismiga parallaktilises monteeringus vaatlusriistu. Kahvelmonteeringu suurim "viga" - okulaari sattumine kahvli hargnemiskoha juurde - kõrvaldatakse "murtud okulaari" abil Hubble’i teleskoop Hubble’i kosmoseteleskoop on endale astronoom Edwin Hubble’i järgi nime saanud teleskoop, mis tiirleb ümber maakera. Edwin Powell Hubble (1889-1953) oli ameerika astronoom, Rahvusliku Teaduste Akadeemia liige ja Galaktika-välise astronoomia rajaja. 1920 aastatel tegi ta kaasaegse astronoomia tähtsaimad avastused. Enne Hubble’i avastusi uskus suurem osa astronoome, et Linnutee moodustabki kogu Universumi. 1924. aastal leidis
Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,7 miljardit aastat tagasi: universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis universumi alguseks. Suure Paugu teooria käsitleb ka universumi varajast arengut pärast Suurt Pauku. Suur Pauk ei olnud "plahvatus" olemasolevas ruumis, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest. Paisumine on vaadeldav Hubble'i seose kaudu, mis ütleb, et mida kaugemal mingi galaktika meist on, seda kiiremini ta meist eemaldub. Suurest Paugust umbes 300 000 aasta võrra hilisemast seisundist annab tunnistust kosmiline mikrolainetaust ehk reliktkiirgus: tol ajal omandasid mikrolainetausta footonid absoluutselt mustale kehale omase kiirgusspektri. Suure Paugu teooria on kosmoloogias valdav teaduslik teooria Universumi varajase arengu kohta
Tõestamaks oma väidet, et Andromeeda udukogu on hoopis eraldi funktsioneeriv galaktika, tõi Curtis välja,et Linnutees esinevad tumedad ribad, mis sarnanevad tolmupilvedega ning et Andromeedal on suur Doppleri nihe. Küsimus sai lahendatud 1920.-datel aastatel. Aastal 1922 suutis eesti astronoom Ernst Öpik määrata ära Andromeeda galaktika kauguse, mis toetas seisukohta, et too on kauge Linnuteeväline objekt. Kasutades uut 100. tollist teleskoopi, suutis Edwin Hubble nähe spiraalsete udukogude harusid tähtedena, mis lubasid tal määrata nende kauguse. Need olid, aga liiga kaugel, et olla Linnutee osa. Aastal 1936 tegi Hubble galaktikate klassifikatsiooni süsteemi, mida kasutatakse ka tänapäeval. [redigeeri]Kaasaegne uurimine Aastal 1944 ennustas Hendrik van de Hulst, et mikrolaine kiirgus lainepikkusel 21 sentimeetrit, tuleneb tähtedevahelises ruumis asuvast vesiniku gaasist; seda kiirgust täheldatigi aastal 1951
· 2007. aastal anti J.Einasto juhitud teaduskollektiivile, kuhu kuulusid veel Maret Einast, Enn Saar ja Erik Tago, Eesti Vabariigi Teaduspreemia teadusharu paradigmat ja maailmapilti mõjutava väljapaistva avastuse eest teemal: ,,Tumeaine avastamine galaktikate ümbruses ning universumi kärgstruktuur". Maailmas · Viimastel aastatel on käivitunud väga laiaulatuslik vaatlusprojekt, nimega COSMOS. · Selles osaleb ligi 100 teadlast 12 riigist. · Hubble mõõtis gravitatsiooniläätse efekti, Subaru ja VLT punanihke ehk kauguse ning röntgenteleskoop kuuma röntgengaasi jaotuse galakikaparvedes, mis on tavalise aine suurim osa universumis. · Teleskoopide abil on mõõdistatud kujutletav 2 ruutkraadiline ekvatoriaalne ala ehk vaadeldav ala ei ole kujutatud pildina, vaid see on ruumiline. · COSMOS-es rakendatakse tööle gravitatsiooniläätsed, mis on ainuke kindel vahend, musta aine omaduste uurimiseks.
• Aristoteles (384–322 eKr) uskus, et Linnutee on tekkinud suures koguses tähtede süttimisest, mis olid suured ja väga lähestikku, ning süttimine toimus atmosfääri kõrgemates kihtides. • Tõestus, et Linnutee koosneb paljudest tähtedest tuli aastal 1610, kui Galileo Galilei kasutas teleskoopi selle uurimiseks. Ta avastas, et see koosneb suurel hulgal tuhmidest tähtedest. AJALUGU • 1920. aastate alguses Edwin Hubble kasutades Mount Wilson´i observatooriumi 2,5 meetrilist Hooker teleskoopi, suutis teha astronoomilisi fotosid, millelt oli näha, et osad spiraalsed udukogud koosnevad tähtedest. • Ta oli samuti võimeline kindlaks määrama mõned muutlikud tsefeiid tähed, mida sai kasutada, et ligikaudu arvutada udukogu kaugust, tõestades sellega, et nad olid liiga kaugel, et olla osa Linnuteest. • 1926. aastal E. Hubble lõi galaktikate klassifikatsiooni, mida kasutatakse tänapäevani
UDUKOGU MIS SEE ON? • Udukogu on tähtedevahelise st tolmust, vesinikust, heeliumis t ja teistest ioniseeritud gaasidest koosnev pilv • Algselt kasutati "udukogu" üldnimetusena kõigi ulatuslike astronoomiliste objektide kohta • Näiteks nimetati Andromeeda galaktikat Andromeda udukoguks, enne kui Edwin Hubble galaktikad avastas • Edwin Powell Hubble • Andromeeda galaktika ehk Andromeeda udu on meie Galaktika (Linnutee) naabergalaktika • Asub 2,9 miljoni valgusaasta kaugusel • Selgub, et naabergalaktika on teinud kokkupõrke 29. jaanuaril 2007 • Hawaii saarel on astronoomid vaadelnud Andromeeda galaktika ääreosade ja tähtede spektreid, ning otsustasid, et ta on umbes 700 miljonit aastat tagasi põrganud kokku teise galaktikaga • Niisuguse häirituse tõttu võis tekkida ketta spiraalne struktuur
aastal avalikkusele üldrelatiivsusteooria (ÜRT) ja 1917.aastal esimese kosmoloogilise mudeli (nn Einsteini mudeli). · ALEKSANDER FRIEDMAN konstrueeris 1922.aastal teoreetiliselt tänapäeva kosmoloogia aluseks oleva mudeli (Friedman´i mudeli). · GEORGE GAMOW püstitas 1948.aastal paisuva Universumi "Kuuma" mudeli, selgitamaks elementaarosakeste vastastikmõju ja aatomite tekkimist varases Universumis. · EDWIN HUBBLE avastas vaatuslikul teel 1929.aastal kosmoloogilise punanihke (Hubble´i seaduse). · ARNO A. PENZIAS ja ROBERT W. WILSON avastasid 1965.aastal kosmilise mikrolainelise foonkiirguse (reliktkiirgus, mis pärineb ajast, kui Universumis tekkisid esimesed aatomid). Kosmoloogiliste mudelite teoreetilised alused · Üldrelatiivsusteooria (ÜRT), · Friedman´i mudel, mis järeldus ÜRT-st ja kosmoloogilisest printsiibist, · Elementaarosakeste teooria.
Teleskoobist sai uus ja tõhus vahend taeva uurimiseks. Tänu Galileole ja prillimeistritele levis idee teleskoobist kaugele. Ajapikku see uuenes. Teadlased arendasid teleskoopi edasi, et näha kaugemale, näha täpsemalt jne. Tänapäeval on muutunud teleskoobid hiiglaslikeks. Suurim neist asub kosmoses. Selle 3 teleskoobi nimi on The Hubble Space Telescope. Tõlkes tähendab see Hubble'i kosmose teleskoopi. Teleskoobid pole ainsad seadmed, millega uuritakse astronoomiat. Tänapäeva tehnoloogia võimaldab palju rohkem, kui silmaga näha. Peale tähtedevahelise tolmu ja gaasiliste ainete osakeste on kosmoses ka raadio- ja muud lained. Neid paljalt tavateleskoobiga ei näe. Infrapunakiirgust võtavad vastu tehiskaaslased ja maapealsed teleskoobid. Kiirgus lähtub galaktikate keskmest ja gaasipilvedest, milles moodustuvad tähed.
läbinud neli ja pool miljardit kilomeetrit, kulutades selleks 12 aastat. · Suurima lähenemise hetkel lahutas laeva kaameraid planeedi pilvekihist vaid 4900 km. · Esimestest ülesvõtetest oli juba näha planeedil Maa läbimõõduga tumedat laiku, mille nimeks sai Suur Must Laik. See laik on atmosfäärikeeris, mis toob esile teistsuguse keemilise koostisega ja teist värvi pilvi. · Laik oli kadunud 1994. aastaks, kui Hubble'i kosmoseteleskoop planeeti vaatles. RÕNGAD · Nagu teistele hiidplaneetidele kohane, on ka Neptuunil rõngad. · Kaks kitsast rõngast paiknevad üks 53 000 km ja teine 63 000 km kaugusel planeedi tsentrist. · Rõngaid esineb veel, kuid need on oluliselt nõrgema heledusega ja laiemad. TÄNAN VAATAMAST
Sisukord SISUKORD..............................................................................................................................................................2 GALAKTIKAD.......................................................................................................................................................3 ERINEVAD KLASSIFIKATSIOONISKEEMID...............................................................................................................3 HUBBLE'I KLASSIFIKATSIOON......................................................................................................................4 ELLIPTILISED GALAKTIKAD...................................................................................................................................4 LÄÄTSJAD EHK S0 GALAKTIKAD...........................................................................................................................4 SPIRAALSED GALAKTIKAD...................
võrra. Planeetide liikumine on erinev: Veenus ja Merkuur püsivad alati Päikese lähedal, olles vaadeldavad kas enne päikesetõusu (koidutäht) või pärast loojangut (ehatäht). Ülejäänud kolm rändavad Päikesest sõltumatult, muutes perioodiliselt oma liikumissuunda. Kui kanda planeedi tee taevakaardile, näeme, et see meenutab silmust. 3. Astronoomiainstrumendid. Teleskoop. Hubble'i kosmoseteleskoop. Raadioteleskoop. 15. saj. leiutati nurgamõõtjad ja 1610. a. võttis Galilei kasutusele teleskoobi, mis andis astronoomidele kahekordse võidu: suurendas vaatenurka (e toob kauged esemed lähemale) ja teiseks võimaldas objektiiv kui lääts valgust koguda. Teleskoobi näol on tegemist mõõteriistaga ja suurt teleskoopi ei saa käes hoida. See on monteeritud liikumatule alusele.
See on mitmeti mõistetav teema, kuid olen selle väitega nõus. Üks hea näide selle kohta, et kõik mis on meie ümber, on piirideta ja suhteline on Suure Paugu teooria. Selle kohaselt sai maailm alguse ca. 15 miljardit aastat tagasi ühe tähe plahvatusest. Alguses oli uus maailm väga väike, aga mida aeg edasi, seda suuremaks paisus ka maailm. 30-ndatel aastatel jõuti teooriani, et universub paisub pidevalt. Selle avastuseni jõudis USA teadlane Ervin Hubble ning ta avastas ka, et mida suurem on galaktika seda suurema kiirusega ta meist eemaldub. Sellest, et Universum paisub pidevalt saab järeldada, et universum on piiritu. Teine näide selle kohta, et kõik meie ümber on piirideta on see, et universumisse võib tekkida väga palju galaktikaid, tähti ja muid objekte. Nende teket ei piira miski. Suhtelisuse kohapealt tõestas saksa teadlane Albert Einstein, et ei ole olemas sellist asja nagu absoluutne aeg vaid aja kulg sõltub keha liikumisest
jäänustest, tähtedevahelisest tolmust ja tumedast ainest. · Galaktikaid võib leida igas suuruses, alates kääbusgalaktikatest, mis sisaldavad umbes kümme miljonit tähte kuni hiidgalaktikateni, mis sisaldavad sadu triljone tähti. · Kõik kehad galaktikas tiirlevad ümber galaktika keskme. Jagunemine · Galaktikad jagatakse rühmadesse nende kuju järgi · Galaktikaid jagatakse kolmeks peatüübiks: elliptilised, spiraalsed, ja korrapäratud. · Edwin Hubble (Ameerika astronoom) jagas need vaatluste tulemustena skeemi, Hubble'i järjestusse. · Elliptilised E0, E3, E7 · Spiraalsed S0, Sa, Sb, Sc · Varbspiraalsed SBa, SBb, SBc Elliptilised galaktikad · Elliptilised galaktikad on ümmarguse või pikliku kujuga, nende heledus väheneb ühtlaselt serva suunas. · Suurimad galaktikad on hiidelliptilised galaktikad. · Arvatakse, et elliptilised galaktikad
EinsteiniFriedmanni kosmoloogia Click to edit Master subtitle style 04.04.10 Küsimused Mille poolest erineb kõver ruum tasasest (eukleidilisest) ruumist? Milline võib olla mittestatsionaarse mudeli areng? Kuidas sõltub mittestatsionaarse mudeli areng Hubble'i konstandist? Mis on kosmoloogiline horisont? Milline on Universumi praegune temperatuur? Milline oli ta minevikus? Kõver ja Eukleidiline ruum Einsteini järgi on ruum kõver ja positiivne ehk meenutab kera Eukleidese 5. aksioom ei kehti Kaht täpselt ühesugust sirget ei ole kõvera ruumi käsitluses Kõver ja Eukleidilineruum Milline võib olla mittestatsionaarse mudeli areng? Mittestatsionaarne mudel on praegu tunnnustatud universumi mudel
• Suure Paugu teooria on kosmoloogias valdav teaduslik teooria Universumi varajase arengu kohta • Selgub, et mida kaugemale ajas tagasi minna, seda kuumemaks ja tihedamaks universum osutub Suur pauk • Inglise kosmoloog Fred Hoyle • Nimetus Suur Pauk häiris mitmeid teadlasi • 1993. a. konkurs uue nime saamiseks Suure Paugu teooriale • Üle 13 tuhande nimepakkumise (The Grand Expansion -- Suur Paisumine, Creation -- Loomine, Hubble Bubble -- Hubble'i Mull jne) • Võitjaks osutus F. Hoyle'i poolt pandud vana nimi Kokkuvõtte • On mõned Universum’I tekkimise teoorijad aga peamiseks arvavad teadlased Suur Paugu teoorijat. Ta selgub, et meie Universum tekkis 13,8 miljardit aastat tagasi pärast “Suurt Paugu” ja sellega algas aeg. Allikad • http://miksike.ee/docs/lisakogud/signe_len sment/suur_pauklugemisega/suur_pauk_l ugemisega1.htm • https://et.wikipedia.org/wiki/Universum
Alles tänapäeval, meie aja võimsate teleskoopide abil, mis suudavad tungida kosmosesse 10 000 000 000 000 000 000 000 (10 atmel 22) kilomeetri kaugusele, teleskoopide abil, mille valgustundlikkus on miljon korda suurem inimsilma valgustundlikkusest. -- alles tänapäeval on inimesed nende täppisinstrumentide abil saanud suuteliseks muundama need kauged sosinad piksekärgatustega võrreldavaks informatsiooniks. Kosmose uurimis tehnoloogiad: 1). Hubble kosmoseteleskoop asub väljaspool Maa atmosfääri ja on seetõttu vaba selles tekkinud moonutustest. Tänapäeval tehakse suur osa parimatest kosmosepiltidest just selle aparaadiga. 2). Tegu on Kanaari saartel La Palmases asuva teleskoobi MAGIC laserkiirte abil töötava fokuseerimissüsteemiga. Teleskoop ise ei ole aga mitte nähtava vaguse, vaid gammakiirte püüdmiseks. 3). See USAs New Mexicos paiknev süsteem koosneb 27 väiksemast teleskoobist ja neid saab rööbastel ka liigutada
Johannes Kepler(1571-1630) orbiidid on ellipsikujulised Isaac Newton(1642-1727) gravitatsioon W. Ja C. Herschel päike üks täht tohutu suures lamedas Galaktikas, kataloogisid tuhandeid tähti ja udukogusid 17. sajand Teleskoop Teleskoobi leiutas Hans Lippershey 1608. aastal. Newtoni reflekor Isaac Newton 1672, peapeeglilt tulev valgus suunatakse kaldpeegli abil teleskoobi küljel asuvasse okulaari. ·süstikuga "Discover y" 24. aprillil 1990 saadeti taevasse Hubble kosmoseteleskoop 20. sajand Satelliit Orbitaalmehaanika, GPS ESTCube-1 GLONASS satelliitnavigatsiooni süsteem (1976), 1982 saadeti esimene satelliit orbiidile. 2013. aastal 24 töötavat satelliiti BDS BeiDou on Hiina satelliitnavigeerimise süsteem, mille esimene satelliit jõudis kosmosesse 2000. aastal. Galileo Galileo satelliitide paigutumise plaan Galileo on Euroopa Liidu ja Euroopa Kosmoseagentuuri loodav satelliitnavigatsioonisüsteem, mis
tugevam kokkupuude teiste suuremate religioonide maailmaloomisteooriaga. Kuivõrd probleemi juured ulatuvad sügavamale, kui inimkonna mälestused või tänapäeva teadus suudaks küündida, oleks hõlbus minna kergema vastupanu teed ning mõelda välja muinasjutt elu tekkest, mida on ajaloos ka varem harrastatud, kuid püüan sellegipoolest lahendada probleemi oma peas tuginedes teaduse valdkonnale. 1929. aastal püstitas Edwin Hubble hüpoteesi "Suurest paugust" Väidetavalt sai kõik alguse 15 miljardit aastat tagasi, mil Suur Pauk aset leidis. Suure Paugu ajal toimus üliväikese ja tiheda mateeriakogumiku plahvatuslik laialipaiskumine. Võime sattuda väljendumisraskustesse kirjeldada püüdes elu tekkeks vajalike juhuslike sündmuste kokkulangevust, mis on niivõrd hämmastav õnnemäng, et inimlik mõistus seda ei hooma. Planeet Maa asumine Päikesest just parajal kaugusel on üks tähtsamaid aspekte, mis
"Loomise sambad" Kotka udukogu. 7000 ly Udukogud ja tähtede teke Mis on udukogu? Algselt kasutati udukogu üldnimetusena kõigi ulatuslike astronoomiliste objektide puhul Varem peeti galaktikaid ka udukogudeks (nt Andromeeda udukogu) Edwin Hubble leidis, et osad udukogud ei paikne Linnutee galaktikas ja avastas, et osad udukogud, mis on väga kaugel, on hoopis uued galaktikad Udukogud moodustavad piirkondi, milles sünnivad uued tähed Taust: Andromeeda galaktika (M31) Udukogu koostis Vesinik Heelium Tolm (räni, metallid, jt heeliumist raskemad elemendid) Teised ioniseeritud gaasid Taust: Orioni udukogu Orioni udukogu Tähtede teke udukogus
SETI poolt kasutatav raaditeleskoop Very Large Array (VLA). See raadioteleskoop koosneb 27 suurest, 25-meetrise läbimõõduga antennist, mis paigutatakse vastavalt vastuvõetava kiirguse lainepikkusele kindlatesse punktidesse 27-kilomeetrise läbimõõduga maa-alal. Lõpliku pildi teeb arvuti. Suur osa kiirgusest neeldub Maa atmofsääris ja selle vältimiseks kasutatakse kosmoseteleskoope. Suurim on 1990. aastal orbiidile paigaldaud Hubble, millel on 2,4 meetrine reflektroteleskoop. Kasutatud materjalid: http://opik.obs.ee/osa1/ptk06/box03.html http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4kla
tuhandeid aastaid. Universumis on miljardeid galaktikaid. Enamik teadlasi usub, et galaktikad tekkisid miljardeid aastaid tagasi gaasipilves, mis moodustus võimsa plahvatuse tagajärjel seda n imetatakse Suure Paugu teooriaks. Suur Pauk oli hüpoteetiline sündmus umber 13,7 miljardit aastat tagasi: universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis universumi alguseks. Paisumine on vaadeldav Hubble´i seose kaudu mis ütleb, et mida kaugemale mingi galaktika meist on, seda kiiremini ta meist eemaldub. Suurest Paugust umbes 300 000 aasta võrra hilisemast seisundist annab tunnistust kosmiline mikrolainetaust ehk reliktkiirgus: tol ajal omandasid mikrolainetausta footonid ( footon on elektromagnetkiirguse väiksem osake ehk kvant) absoluutselt mustale kehale omase kiirgusspektri. Mikrolaine-taustakiirguse ehk reliktkiirguse temperatuur on 2,7 kelvinit (umbes -270C)
erineval viisil tekkinud, lihtsam on oletada, et eri tüüpi galaktikad tekkisid erinevast algseisust.Galaktikate tekke valmistab ette Universumi üldine areng ja jahtumine ning esialgsete imeväikeste häirituste kasv aine tihedus- ja kiirusväljades. Maailmaruumis on palju erineva suuruse ja kujuga galaktikaid. Kui astronoomid õppisid avastama teleskoopide abil galaktikaid, märkasid nad nende vahel mitmeid erinevusi värvuses, kujus ja suuruses. 1926 aastal otsustas astronoom Edwin Hubble galaktikate hulgas korra majja luua ja välja mõelda mingid galaktikate liigitamise alused. Näiteks võiks galaktikaid liigitada värvuse järgi, sest galaktikad paistavad läbi teleskoobi erinevat värvi. Alguses olid juhuslikud häiritused Kui Universum oleks oma sünnist peale absoluutselt sile olnud, poleks meid praegu siin. Struktuuri tekkeks Universumis on kindlasti vaja kahte asja jõudu, mis struktuuri kasvataks, ja midagi, millest kasvatada (need ongi alghäiritused)
keskme kiirusega 250 km/s. Ühe täistiiru galaktikas teeb Päike 200 miljoni aasta jooksul. Ajaloost Demokritos (450370 eKr.) esitas idee, et Linnutee võib koosneda kaugetest tähtedest Astronoom Alhazen (9651037 pKr) leidis, et Linnuteel pole parallaksi, siis järeldas, et ta ei asu Maa atmosfääris, vaid väga kaugel sellest. Galileo Galilei avastas 1610 , et see koosneb suurel hulgal tuhmidest tähtedest 1920. aastate alguses Edwin Hubble teha teleskoobiga fotosid ning sellega tõestada, et spiraalikogud koosnevad tähtedest Video http://www.youtube.com/watch?v=cLCpETKkH5I TÄNAN KUULAMAST!
tähtedest ja täheparvedest. Siseküljel on tumedad tolmu ribad, pöörlevad kiiresti T~2mln aastat. Koosnevad kuumadest tähtedest, tsefeiididest, ülihiidudest, tähtede hajusparvedest ja gaasikogudest. Mõhnad ei pöörle, tähed liiguvad kaootiliselt. Mõhnad punakamad, spiraalharud sinakamad. 3)Varbspiraal keskosa pöörleb kui kõva keha. Põhijoontes sarnane spiraalidega, ainsaks erinevuseks on tuuma ja spiraali ühendav sirge "varras". 5.Mis on Hubble´i seadus ja Hubble´i konstant? Hubble'i seadus on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast. Selle seaduse järgi, galaktikate eemaldumiskiirus v on võrdeline nende kaugusega r: v=Hr, kus H on Hubble'i konstant. 7.Kirjeldage spiraalsete galaktikate ehitust? Sisaldavad gaasi ja tolmu, millest tekib uusi tähti. Gaas, tolm ja noored tähed paiknevad õhukeses pöörlevas kettas, mis ümbritseb vanadest tähedest koosnevat
tähtedest ja täheparvedest. Siseküljel on tumedad tolmu ribad, pöörlevad kiiresti T~2mln aastat. Koosnevad kuumadest tähtedest, tsefeiididest, ülihiidudest, tähtede hajusparvedest ja gaasikogudest. Mõhnad ei pöörle, tähed liiguvad kaootiliselt. Mõhnad punakamad, spiraalharud sinakamad. 3)Varbspiraal keskosa pöörleb kui kõva keha. Põhijoontes sarnane spiraalidega, ainsaks erinevuseks on tuuma ja spiraali ühendav sirge "varras". 5.Mis on Hubble´i seadus ja Hubble´i konstant? Hubble'i seadus on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast. Selle seaduse järgi, galaktikate eemaldumiskiirus v on võrdeline nende kaugusega r: v=Hr, kus H on Hubble'i konstant. 7.Kirjeldage spiraalsete galaktikate ehitust? Sisaldavad gaasi ja tolmu, millest tekib uusi tähti. Gaas, tolm ja noored tähed paiknevad õhukeses pöörlevas kettas, mis ümbritseb vanadest tähedest koosnevat
Palja silmaga vaatlejale näib, nagu oleks taevalaotusele ilmunud uus täht. SUPERNOOVA - on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi. MILLINE TAEVAKEHA ON PÄIKE?- Meie Päikesesüsteemi täht, heledaim Maal nähtav täht. TÄHT - Täheks nimetatakse sellist taevakeha, mis on pimestavalt hele hõõguv gaasikera. LINNUTEE - Ehk galaktika on tähesüsteem, meie galaktika, miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus. HUBBLE'I SEADUS - on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast. V=Hr KVASAR - Tähesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldav galaktikate omaga. UNIVERSIUMI KÄRGSTRUKTUUR - Ulatuslikud tühikud, mille vahel paiknevad galaktikad. Galaktika ruumijaotus, Universumi suurema staabiline struktuur. KUIPERI VÖÖ - on Neptuuni orbiidist kaugemal asuv Päikesesüsteemi piirkond, mis
aastal, pärast edukat teekonda Uraani lähedusse aastal 1986. NEPTUUNI VÄLIMUS Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Sarnaselt Uraaniga on selles ka metaani, mis annab planeedile särava sinise värvuse. Neptuun on Uraanist sinisem, sest tema ülemistes pilvekihtides on rohkem metaani kui Uraanil. Planeedi pinnal võib näha heledaid ja tumedaid jooni. Suur Tume Laik avastati "Voyager 2" poolt, kuid see oli kadunud 1994. aastaks, kui Hubble´i kosmoseteleskoop planeeti vaatles. Musti laike ja valgeid pilvi ajavad ringi Neptuuni kõrgpilvedes puhuvad tugevad tuuled. Neptuun pöörleb kellaosuti liikumisele vastassuunas, kuid tuuled puhuvad pöörlemisele vastassuunas, idast läände. Kiirus 220 km/h tähendab kõige raevukamaid tuuli Päikesesüsteemis. AVASTAMINE Neptuun ei olnud antiikaja astronoomidele tuntud. Ta pole palja silmaga nähtav ja avastati pärast seda, kui astronoomid olid Uraani vaadelnud. Nad märkasid, et
19. Troopiline aasta ehk päikeseaasta on aeg Maa kahe järjestikuse läbimineku vahel kevadpunktist.20. Planeetide näiv silmusekujuline liikumine seletub nende vaatlemisega liikuvalt Maalt.21. Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. Kuuvarjutuse tekitab Maa vari, kui planeet tuleb Päikese ja Kuu vahele. 33. 34.Teleskoobid:lääts-,peegel-,raadioteleskoobid. 35.Kosmilise tehnika kasutamine annab võimaluse uurida kosmoseprotsesse nt Hubble. -Eesti astronoomiale panid aluse 1809 Tartu Tähetorn, 1810 seal W. Struve. Eesti astroloogid uurivad tähtede vahelist ainet,helkivaid ööpilvi, koostavad tähekatalooge. - Vööndiaeg on ühes ajavööndis kehtiv kellaaeg. Saab alguse Greenwich, Inglismaa. Kokku 24 vööndit. Eestis Greenwichist 2 tundi ees. - Kuupäevaraja on kokkuleppelise asukohaga kujuteldav joon, mille ületamisel muutub kuupäev. Ületades kuupäevaraja idast läände, tuleb liita 24 tundi.
kuumad! 8. Mis on galaktika? - Galaktika on sadadest miljarditest tähtedest koosnev tähesaar või tähesüsteem, mida hoiab koos gravitatsioon. Meie Galaktikat nimetatakse ka Linnutee galaktikaks. 9. Universumi ehitus.- Peamiselt koosneb Universum tumeainest, tumeenergiast, veel ka vesinikust ja heeliumist. Universumis on miljardeid galaktikaid, mis paiknevad kettide ja kihtidena, moodustades kärgja struktuuri 10. Hubble`i seadus. - Hubble'i seadus ehk punanihke seadus on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast. 11. Päikese laigud ja aktiivsus. - Päikese aktiivsust iseloomustavad päikeseplekid. Päikese aktiivsus on tsükliline. Kui vaadata päikeseplekkide arvu, on tsükli pikkus 11,4 aastat, aga kui nende magnetvälja polaarsust, siis 22,08 aastat. Fotosfääri alla tõusvate
Tähed sünnivad gaasi- ja tolmupilvedes, mida kutsutakse udukogudeks. Meie galaktika sisaldab miljardeid tähti ja nende ümber on planeetide ja kuude süsteemid nagu meie päikesesüsteemgi. Kuid pikka aega ei teadnud me galaktikatest midagi. Kõigest sajand tagasi arvati, et meie linnutee galaktika on ainuke. Teadlased kutsused seda meie saaruniversumiks. Teadlaste jaoks ühtki teist galaktikat ei eksisteerinudki. Siis 1924. aastal muutis astronoom Edwin Hubble seda kõike. Hubble vaatles universumit tolle aja võimsaima teleskoobiga. Sügavas öötaevas nägi ta uduseid valguse kogusid. Ta jõudis järeldusele, et need ei ole üksikud tähed vaid terved tähtede linnad galaktikad, kaugemal kui linnutee. Ühe aastaga läksime me ühe galaktika universumi pildilt miljardite galaktikatega universumi pildile. Astronoomide silmaring laienes tohutult. See oli astronoomia ajaloo suurim avastus. Meie galaktika diameeter on kuskil 100 000 valgusaaastat
tähekogumitest, päike on üks Linnutee tähtedest, samuti on Linnutee osa ka kõik, mis tiirleb ümber selle, kaasa arvatud planeet Maa. Galaktika liigid Tüüpilisim on elliptiline galaktika, mis oma kujult on elliptiline. Spiraalgalaktikad on oma kujult kettad, millel on spiraalharud Galaktikad millel on korrapäratu kuju, liigitatakse korrapäratuteks galaktikateks ja tavaliselt on nad sellised tänu naabergalaktikate gravitatsioonile Elliptilised galaktikad Hubble liigitus jagab elliptilised galaktikad eraldi klassidesse sõltuvalt nende elliptilisusest. Klasse on kokku 8 Elliptilistel galaktikatel on elliptiline profiil, mis annab neile elliptilise kuju sõltumata vaatlemisnurgast Sellistes galaktikates on vähe tähtedevahelist ainet. Samuti on tekib neis uusi tähti vähe, mille tulemusena koosnevad nad põhiliselt vanadest, rohkem arenenud tähtedest, mis tiirlevad ümber gravitatsiooni keskme suvalises suunas. Elliptilised galaktikad
Astronoomiline tehnika on viimastel aastatel kiirelt arenemas. Uus revolutsioon on toimumas ka teleskoobiehituses. Juba on valminud/valmimas 8-, 10- ja 16-meetrised maapealsed teleskoobid, mis on õhukese peegliga, koosnevad mitmest segmendist või on liitteleskoobid, ning on üsnagi keerukate kujutise häiritusi kompenseerivate süsteemidega (nn. aktiiv- ja adaptiivoptika). Vaatlemine satelliitidelt seab teleskoobiehitusele aga veelgi karmimad nõudmised. 1990. a. alates on 2,4-meetrine Hubble'i teleskoop olnud juhtiv optiline kosmoseteleskoop. NASA saatis 2009.aastal orbiidile veelgi suurema segmentidest koosneva 6-meetrise uue põlvkonna kosmoseteleskoobi NGST (Next Generation Space Telescope). Kogu observatoorium on alles kavandamisjärgus ja joonisel on üks mitmest esitatud kavandist. Ka ajakava muutub arvatavasti veel korduvalt. Uued teleskoobid on kavandatud juba uudsema tehnoloogia järgi. Et vältida HST juures tehtud vigu, püütakse uut teleskoopi väga pohjalikult
hajusparved (paarisajast tähest koosnevad korrapäratud täheparved) koos gaasi ja tolmuga moodustavad kettakujulise õhukese kihi, mis justkui jagab galaktikad pooleks. Galaktikate läbimõõt võib olla mõnest valgusaastast paarisaja tuhande valgusaastani. Maailmaruumis on palju erineva suuruse ja kujuga galaktikaid. Kui astronoomid õppisid avastama teleskoopide abil galaktikaid, märkasid nad nende vahel mitmeid erinevusi värvuses, kujus ja suuruses. 1926 aastal otsustas astronoom Edwin Hubble galaktikate hulgas korra majja luua ja välja mõelda mingid galaktikate liigitamise alused. Näiteks võiks galaktikaid liigitada värvuse järgi, sest galaktikad paistavad läbi teleskoobi erinevat värvi. 5 Võib liigitada ka suuruse järgi, nimetades väikeseid galaktikaid kääbusteks ja suuri massiivseteks. Pärast mõningast arutelu otsustas ta liigitada galaktikaid kuju järgi.
Nähtavas universumis on arvatavasti üle 170 miljardi galaktika. Galaktikate läbimõõt on enamasti 1000 100 000 parsekit ja need asuvad üksteisest tavaliselt miljonite parsekite kaugusel. Galaktikatevaheline keskkond on väga hõre, selle tihedus on alla 1 aatomi kuupmeetri kohta. Suurem osa galaktikatest on rühmitunud galaktikagruppideks ja galaktikaparvedeks ning need enamasti superparvedeks. Galaktikate jagunemine kuju järgi Elliptilised galaktikad Hubble liigitus jagab elliptilised galaktikad eraldi klassidesse sõltuvalt nende elliptilisusest. Klasse on kokku 8, E0 galaktikad on peaaegu sfäärilised, E7 aga väga lapikud ja väljavenitatud. Elliptilistel galaktikatel on elliptiline profiil, mis annab neile elliptilise kuju sõltumata vaatlemisnurgast. Sellistes galaktikates on vähe tähtedevahelist ainet. Samuti on tekib neis uusi tähti vähe, mille tulemusena koosnevad nad
See udune kogu jagab öötaeva ligikaudu kaheks võrdseks taevasfääriks, mis viitab sellele, et Päikesesüsteem asub Galaktilise tasapinna ligidal. Koostis ja struktuur Galaktika koosneb lati-kujulisest tuuma piirkonnast, mida ümbritseb gaasist, tolmust ja tähtedest koosnev ketas. See ketas moodustab neli erinevat spiraalset struktuuri, mis keerduvad logaritmilise spiraalina väljapoole tuumast. Galaktika massijaotus sarnaneb varbspiraalsele galaktikale vastavalt Hubble'i klassifikatsioonile. Alles 1990. aastatel hakkasid astronoomid kahtlustama, et Linnutee on pigem tünni-kujuline, kui tavaline spiraalgalaktika. 2005. aastal Spitzeri kosmoseteleskoobi poolt läbiviidud vaatlused näitasid, et galaktika kesk latt ongi suurem, kui varem arvatult oli. Linnutee arvatav mass on varieeruv, olenedes arvutusmeetodist ja kasutatud andmetest. Viimaste arvutuste kohaselt minimaalne Galaktika mass on 5,8x1011 päikese massi (M).
sünnivad uued tähed,laius 100 000va. U 100 mrd tähte,tiirlemisperiood=200 mln a, kiirus 300 km/s. 2)Andromeda, 2mln va kaugusel, 180 000va lai, u200 mrd tähte,2 kaaslast Suur ja Väike Magalhaesi Pilv. Elleptilised on väljavenitatud ringid, korrapäratud avastas Herschel 1924. Kohalik Rühm-Linnutee +20 muud ( galaktika parved) 35 000 galaktikat teada. Sõle,pelgu,p-tallinn,tallinn,harjum,eesti,euroop,maa,päikesesü,linnutee,kohalik rühm,universum. Suur Pauk- universumi tekke teooria. Hubble 1924.1)15 mrd a.t. plahvatus, aine jäi 10- 33 m. Nn punanine(kõik eraldusid keskpunktist). 2)temp 1027-plasmakera 3)10-10 sek prootonid ja neutronid, 4)3 min-tuumad 5)300 000a.aatomid 6)1 mrd a-galaktikad 7)10 mrd päikesesüsteem 8)universum tõmbub kokku aineosakeseks 9) plahvatus ja uus universum
sajandi keskel Iiri astronoom William Parsons. Tal oli siis oma aja kohta väga võimas teleskoop, mille peeglite diameeter oli 1,8 meetrit. Ta joonistas teleskoobi abil nähtu üles. Messier 51a galaktika asub Maast 23 miljoni valgusaasta kaugusel ning on oma läbimõõdult sama suur kui meie Linnutee galaktika ehk 60 000 valgusaastat. Messier 51a puhul on tegemist esimese galaktikaga, mis leiti ning see on spiraalse kujuga. Alles 1922. aastal tõestas astronoom Edwin Hubble, et meie Linnutee on üks paljude galaktikate seas. Vincent van Goghi tuntakse ta psühhedeelilistest maastikest ning enda portreedest. ANALÜÜS Nüüd on juba raske analüüsi teha, sest loetu põhjal sain juba aru et pildil on kujutatud tähti või galaktikaid. Siiski kui vaatan maali tunduvad need tähed olevat, aga samas ei vaidleks ka vastu, et need võivad olla galaktikad. Mina arvan, et pilt on väga huvitavat maalitud, siin pole peale
Kallistole, Titanusele ja Päikesele lähemal kui Neptuun). Tritonile. Avastamise lugu · Pluuto avastas 18. Veebruaril 1930 USA amatöörastronoom Clyde Tombaugh. · Otsiti planeeti, mis põhjustas häiritusi Uraani liikumises ja mis arvutuste kohaselt pidi olema seitse korda Neptuunist suurem, leiti aga planeet, mis oli Neptuunist 6900 korda väiksem. Uurimine · Pluutot ei ole külastanud ükski automaatjaam. Isegi Hubble`I kosmoseteleskoop suudab eristada tema pinnal vaid üksikuid suuremaid vorme. 19. Jaanuaril 2006 asus Pluuto poole teele NASA kosmosesond New Horizons, mis jõuab sinna aastal 2015. Kaaslased · 1978. aastal selgus, et Pluutol on kaaslane, mis tiirleb ainult 19 000 km kaugusel taevakeha keskmest (tiirlemisperiood on 6 päeva). Leitud kaaslane sai nimeks Charon. Pluuto läbimõõduks arvutati 4000 km, tema kuu Charoni läbimõõduks 2000 km (massid vastavalt
18. sajandi lõpus moodustas Charles Messier kataloogi, mis sisaldas 109 heledaimat udukogu, hiljem tuli William Herschel välja suurema kataloogiga, mis koosnes 5000. udukogust. Aastal 1845 ehitas William Parson uut tüüpi teleskoobi . Aastal 1912 uuris Vesto Slipher heledaimate spiraalsete udukogude spektrijooni. Galaktikate jagunemine kuju järgi Galaktikaid jagatakse kolmeks peatüübiks: elliptilised, spiraalsed ja korrapäratud. Edwin Hubble jagas need vaatluste tulemustena skeemi, Hubble'i järjestusse. Elliptilised galaktikad Spiraalsed ja varbspiraalsed galaktikad Korrapäratud galaktikad Kääbusgalaktikad Teistest tunduvalt erinevad galaktikad Tüüpiline spiraalgalaktika Elliptiline galaktika Korrapäratu ehk ebaregulaarne galaktika Kääbusgalaktika Põrkumine Keskmine vahemaa galaktikate vahel galaktikaparvedes on
kogu maailmas. 2007. aastal anti J.Einasto juhitud teaduskollektiivile, kuhu kuulusid veel Maret Einast, Enn Saar ja Erik Tago, Eesti Vabariigi Teaduspreemia teadusharu paradigmat ja maailmapilti mõjutava väljapaistva avastuse eest teemal: ,,Tumeaine avastamine galaktikate ümbruses ning universumi kärgstruktuur". Viimastel aastatel on käivitunud väga laiaulatuslik vaatlusprojekt, nimega COSMOS. Selles osaleb ligi 100 teadlast 12 riigist. Vaatlust teostatakse kosmoseteleskoopide ( Hubble, Spitzer, GALEX, XMM, Chandra ) ja suurte maapealsete teleskoopide ( Subaru, VLA, ESO- VLT jm ) abil. Hubble mõõtis gravitatsiooniläätse efekti, Subaru ja VLT punanihke ehk kauguse ning röntgenteleskoop kuuma röntgengaasi jaotuse galakikaparvedes, mis on tavalise aine suurim osa universumis. Teleskoopide abil on mõõdistatud kujutletav 2 ruutkraadiline ekvatoriaalne ala ehk vaadeldav ala ei ole kujutatud pildina, vaid see on ruumiline. COSMOS-es rakendatakse
annaabi.ee 
