ametikohale 9. Konflikti tolerants - milline on konfliktide iseloom, kuidas suhtutakse kriitikasse 10. Kommunikatsioon - mitteametliku kommunikatsiooni osatähtsus 8. Selgitage mõistet ,,individuaalsus" Individuaalsus on inimeste psüühiliste ja isiksuseomaduste kogum. Individuaalsus on isikupära, see näitab, mille poolest me teistest erineme. Iga inimene on kordumatu. 9. Kirjeldage ühte organisatsioonikultuuri tüpoloogiat Üheks on näiteks Handy ja Aitkeni kultuuritüpoloogia: Organisatsioonid peavad alustades sageli olema rohkem jõulisemad ja kiired ning seetõttu on ,,noortes" organisatsioonides sageli õlekaalus Zeusi kultuur. Organisatsioonide kasvades tekib vajadus korra, ametikirjelduste ja protseduurireeglite järele domineerib Apollo kultuur. Sama juhtub ka muutuste elluviimisel organisatsioonikultuuris. Et soovitud muutusi organisatsioonis kinnistada, on vajalik uus olukord fikseerida, st luuakse reegleid ning kultuur nihkub Apollo
struktuurist. Seejuures tuleb kultuuriajaloolase käsutuses olevate faktide kogusummas eristada teoreetiliselt rekonstrueeritavat süsteemi (antud kultuuri keel) ja antud kultuuri realisatsiooni süsteemivälise materjali massis (tema kõne). Niisiis, kogu kultuuri ajaloo materjali võib vaadelda teatud sisulise informatsiooni vaatepunktist ja seda informatsiooni teatud märkides väljendada võimaldavate ja inimkollektiivide käsutusse andvate sotsiaalsete koodide vaatepunktist. (Kultuuritüpoloogia probleemist. 1967) KULTUUR II erilisel viisil organiseeritud märgisüsteem. Kultuuri määratlevaks tunnuseks on just nimelt organiseerituse moment, mis väljendub teatava süsteemile asetatud reeglite ja piirangute summana. Ta võtab paratamatult sekundaarse süsteemi kuju, mis ehitub ühele või teisele antud kollektiivis kasutuses olevale loomulikule keelele ning reprodutseerib oma sisemiselt ülesehituselt keele struktuuriskeemi. ... iga kollektiivi kultuur kujutab endast keelte kogumit
Algtekst; arhetüüp hoolimata teksti suulisuse arvestamisest, Mentaalne tekst: lähtutakse ettekujutusest, mis on omane Esituseelselt lauliku peas olemasolev ja muutumatule tekstile. teatud viisil organiseeritud lähtematerjal. - tekstuaalsed elemendid - esituse üldreeglid 10. oktoober Rahvaluule kultuuritüpoloogia vaatevinklist Arhailine, klassikaline ja tänapäeva uurimus Liigikeskne lähenemine kultuuritüpoloogia Liigikeskne lähenemine sobib: Kultuuritüpoloogiline vaatepunkt sobib: - Pärimuskeskkonna sünkroonseks - Rahvaluuleprotsessi jälgimiseks uurimiseks pikema perioodi vältel ( nt. - Tekstihulkade süstematiseerimiseks rahvausund 13. sajandist tänapäevani)
saj) reisikirjad (17-18.saj.) Varasemad kroonikad olid nt ,,Saxo Grammaticus" e ,,Taanlaste vägiteod" 12. saj, Henriku Liivimaa kroonika (13 saj), hilisem nt Balthasar Russowi kroonika (16 saj). Laulud esimene teadaolev ragilaulu üleskirjutus aastast 1660. Lühivormid - on seotud eesti keele alaste materjalidega 17. sajandist Usund/kombestik - on seotud reformatsiooni ja pastorite aruannetega koguduse vaimuelu kohta 4. Rahvaluule suulise ja kirjakultuuri osana Kultuuritüpoloogia kultuuriteooria, mis võimaldab analüüsida kultuuride erinevusi, sõltuvalt informatsiooni talletamise, alal hoidmise ja esitamise spetsiifikast. Niisiis, suulise ja kirjaliku kultuuri eristamine: Suuline kultuur/teadvus Kirjalik kultuur/teadvus Orienteeritus tulevikule (ended, ennustused) Orienteeritud minevikku põhjus/tagajärg seoste vastu huvi, kroonikad, ajaloohuvi Vajadus oluliste asjade taasesituse järele
Rahvaluule liigid ja zanrid * rahvalaul on ainult see, mis on uuritav kirjandusteaduse kaudu. 3 jaotust: 1)lüüriline 2)eepiline 3)dramaatiline * lüüriline teemaarendus: põhjendus puudub, miks midagi tehakse * eesti rahvalaul jaguneb lüüriliseks ja lüroeepiliseks * Rutt Mirov jagas Laugaste terminid kaheks: l (laulud) j (jutud) lv (lühivormid) ning mäng, tants --> rahvaluule kitsamas tähenduses ___________________________________________________________ u/k (usund/kombestik) --> rahvaluule laiemas tähenduses (tänapäeval kitsamat ja laiemat tähendust ei kasutata) 20. sajandil: * humanitaarteadused liiguvad sotsiaalteaduste suunas. Muutus ka laulude süsteem. * rahvapärimuses olemas zanritunnetus *akadeemiline ja naturaalne käsitlus vs, rahvapärande ja akadeemiline nimetus ei kattu * pajatus - Laugaste välja mõeldud zanr (argipäevajutustus) * muistend pole legend. Legend märgib kirjalikku teksti, kuigi levib suuliselt. 1970. a kui Lau...
Algtekst; arhetüüp Mentaalne tekst: hoolimata teksti suulisuse arvestamisest, Esituseelselt lauliku peas olemasolev ja teatud lähtutakse ettekujutusest, mis on omane viisil organiseeritud lähtematerjal. muutumatule tekstile. - tekstuaalsed elemendid - esituse üldreeglid Folkloristika 10. oktoober 2011 Rahvaluule kultuuritüpoloogia vaatevinklist Arhailine, klassikaline ja tänapäeva pärimus. Liigikeskne lähenemine- kultuuritüpoloogia. Liigikeskne lähenemine sobib Kultuuritüpoloogiline lähenemine sobib Pärimuskeskkonna sünkroonseks uurimiseks Rahvaluuleprotsessi järgimiseks pikema perioodi vältel Tekstihulkade süstematiseerimiseks Rahvaluule muutumise ja järjepidevuse
annaabi.ee 
