Antiikesteetika põhimõtted- 3 ühtsuse printsiip(aja-, koha-ja tegevusühtsuse), ranged reeglid: selge piir ,,kõrge" ja ,,madala" vahel kunstis, tragöödia (,,kõrge" zanr) pidi puhastama ja õilistama, ei midagi labast või ,,madalat", komöödias hinnati õpetlikkust, moraalselt üldistust. Absolutism võitles nii pol. kui ka kul. Individualismi vastu, püüdes maksma panna ühtsed ja üldised, riigi huvidele vastavad põhimõtted. Au sees mõistus ja mõistuspärasus. Rene Descartes ,,Arutlus meetodist", ,,mõtlen, järelikult olen". Mõistuspärasus kunstsis samastati selguse ja korrapäraga, välditi juhuslikku, segast ja korratut. 3.17.sajandi luule John Donne- nn metafüüsiline luuletaja-rõhutatud intellektuaalsus, teadlikud vaimumängud (paradoksid ja nendele toetuvad kontseptid) ,,Jumalikud luuletused", ,,Laulud ja sonetid", ,,Satiirid" Hispaania Gongora ja Quevedo Gongora, hämar luuletaja-vaimne süvenemine loodusega ja kooskõla loodusega,
Mõisted maailmavaim ja maailmamõistus ei ole Hegeli jaoks identsed. Maailmavaim on ajaloo substants ehk alus, maailmamõistus aga kujutab endast ajaloolist seaduspärasust. Kogu Hegeli ajaloofilosoofiat läbib mõte ajaloo mõistuspärasusest ajaloofilosoofia pole võimalik ilma veendumuseta, et ajalugu on mõistuspärane. ,,Kes mõistlikult vaatab maailma, sellele vaatab ka maailm mõistlikult vastu" ( Hegel. Loengud ajaloofilosoofiast, lk 23 ) Maailma ja ka ajaloo mõistuspärasus avaldub tema arvates kahel kujul: 1) Mõistuspärasus kui objektiivne seaduspärasus. Mõistuspärasus ei eelda mingit isiku olemasolu, kes sunniks maailma alluma seadustele, mõistus ei ole miski väline maailma suhtes. Mõistus on maailm selle seaduspärasuse aspektist vaadelduna. 2) Mõistuspärasus kui sihipärasus. Maailma ja ka ajalugu ei ole mitte juhuslike sündmuste kogum, vaid on allutatud lisaks seadustele ka ettenägemisele. Hegeli
Juhtiva meloodia Tartu ülikooli kõlamine peahoone, Toompea mitmehäälses haldushooned ja muusikas. Mõistus ja Kivisild. mõistuspärasus. Tolleaegne prantsuse Descartes' i rajatud muusika ja ka filosoofiline õpetus. enamus tänapäeva Arhidektuuris muusikast. sambad ja kuplid. Muusikas
Klassitsismi arhitektuur Klassitsism mis see on? 16-18. sajandi kunstisuund Iluideaal : Rooma ja Vanakreeka kunstiteosed. Mõistuspärasus, selgus, vormikooskõla, stiilipuhtus Arhitektuur : kuplid, sambad, kolmnurksed viilid Periodiseering Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: 1. Varaklassitsism - kuni aastani 1800. 2. Kõrgklassitsism - pärast seda. ..Prantsusmaal Prantsuse klassitsismi periodiseeritakse tavaliselt järgmisel moel: 1. 1760-1790 - Louis XVI stiil 2. 1790-1800 - Direktooriumi stiil 3. 1800-u. 1820 - ampiirstiil (tuleneb prantsusekeelsest sõnast 'empire'- keisririik) Algus: barokk-klassitsism Prantsusmaa Louvre'i lossi idafassaad Lõplikult juurdus u. 1760 a. Varaklassitsism Prantsusmaal e.Louis XVI stiil Kuulsaim arhitekt oli Jacques Germain Soufflot, kelle tuntuim teos on Pariisis Panteon. ehitusmeister Jaques Ange Gabriel, kes kujundas Concorde'i väljaku Varaklassitsism Itaalias Sünnimaa Avaldustag...
BAROKK KLASSITSISM VALGUSTUS ROMANTISM REALISM AEG 17. sajand 17. sajand 18. sajand 19. sajand 19. sajand *ebakorrapärane *tasakaalukus *ebaloomulik *korrastatus *usk loomulikku *mineviku *sotsiaalsus *kummaline *mõistuspärasus inimesse idealiseerimine *tõetruu tegelikkus AJASTULE *liialdav *selgus *demokraatlikud *võõrdumus *täpne, usutav, ISELOOMULIKUD *tundeküllane *vormikooskõla ideed ja tegelikkusest rahulik sündmustik MÄRKSÕNAD *mänguline *stiilipuhtus sõnavabadus *individu...
BAROKK KLASSITSISM VALGUSTUS ROMANTISM REALISM AEG 17. sajand 17. sajand 18. sajand 19. sajand 19. sajand *ebakorrapärane *tasakaalukus *ebaloomulik *korrastatus *usk loomulikku *mineviku *sotsiaalsus *kummaline *mõistuspärasus inimesse idealiseerimine *tõetruu tegelikkus AJASTULE *liialdav *selgus *demokraatlikud *võõrdumus *täpne, usutav, ISELOOMULIKUD *tundeküllane *vormikooskõla ideed ja tegelikkusest rahulik sündmustik MÄRKSÕNAD *mänguline *stiilipuhtus sõnavabad...
KLASSITSISM Kirjanduses Arhitektuuris Kunstis Muusikas Mis on Klassitsism Classicus (lad.k.) eeskujulik,korrapärane Kultuuriperiood 1750(80)1820 Valitses kirjanduses, kunstis, muusikas Vastandas end barokile Pani end maksma Prantsusmaal, kus ta muudeti ametlikuks kultuuriideoloogiaks Mis iseloomustab klassitsismi Mõistuspärasus samastati selguse ja korraga Välditi juhuslikku, segast, korratut Toetuti antiigile Töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima Tõmmati range piir "kõrge" ja "madala" vahel kunstis Klassitsism kirjanduses Tragöödia pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast Komöödiazanris hinnati õpetlikkust Draamas tehti normiks kolme ühtsuse (aja, koha, ja tegevusühtsuse) põhimõte Luules hinnati puhtaid riime
Baroki ajastul pakuti kõigega üle. Tunded allutati mõistusele. Tehti muusikat kuulamiseks. Tekkisid esimesed orkestrid. Tekib ka ooper. Tähtsad pillid: orel, muud klahvpillid, viiul. Klassitsism 1750 1825 Classicus ( ladina keeles ) eeskujulik, korrapärane Valitses kirjanduses, kunstis, muusikas Vastandas end barokile. Pani end maksma Prantsusmaal, kus ta muudeti ametlikuks kultuuriideoloogiaks. Iseloomustab mõistuspärasus ja mõistuse tähtsustamine. Selgus ja kord olid ideaaliks. Välditi juhuslikku, segast, korratut. Töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima. Tõmmati selge piir ,,kõrge" ja ,,madala" vahel Range üles ehitusega teosed. Kõik osad pidid olema täpselt tasakaalus Erilise tähtsuse omandas sonaadivorm ehk sonaat- allergo Tuntumateks heliloojateks olid Viini klassikud: Haydn, Mozart, Beethoven. Romantism 19. Sajand R
imetegusid. Lava, dekoratsioonid ja kostüümid olid suurejoonelised. Lava jagunes kolme ossa: taevas, maa ja põrgu. Näitlejad olid enamasti asjaarmastajad. Näidendid kirjutati üheks korraks või kindlal tähtpäeval mängimiseks ning etendused olid tasuta. Renessansiteater Püüti elustada antiikaja teatritraditsioone. Hakati ehitama teatreid hobuserauakujulise saali ja eesriidega. Palju kasutati maalitud dekoratsioone. Klassitsistlik teater Väga tähtsad olid mõistuspärasus, selgus, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtus. Teatris muutus klassitsismi ajal üldiseks tänini püsiv karplava. Lavakujundus pigem lihtsustus. Näitlemisstiil põhines deklameerimisel, liikumine ja zestid allusid värsirütmile. Pearõhk pandi ansamblimängule. Modernistlik teater Näidendites hakati tegelastena kasutama pühakute ja imetegijate asemel tavalisi igapäevaseid isiksusi. Selle tõid omaga kaasa Voltaire' mõju ning suurenev vabadusesoov rahva seas.
,,Idee üleüldisest ajaloost pidades silmas maailmakodanlikku kavatsust" Immanuel Kant Põhiidee: Kant usub, et ajaloo mõtte otsimine ja selle leidmine aitab looduse sihi suunas kulgemisele kaasa ja ajalugu saab selge sisu, mis vastasel juhul oleks vaid lõputu kaootiliste inimtegude kogum, mida mõistuspärasus aga lubada ei saa. Samas arutab autor ka inimesse otsesemalt puutuvaid teemasid nagu mõistus, võim ja vabadus. Põhipunktid: 1. Loodus toimib justkui oleks ta eesmärgipõhine ehk igal organil peab olema oma mõte ja selle võimalikult hea funktsioon. 2. Inimene, kui mõistuslik olend, on loodud ilma loomadele omaste kaitsevormideta (teravad küüned ja hambad, sarved jne) ning ei oma plaanipärast ajalugu (nagu näiteks mesilased või koprad)
Klassikalise esteetika põhimõtted saavutasid suure mõju juba renessasis. Juba Aristo ja Tasso järgisid oma näidendeis kolme ühtsuse printsiipi(ajaühtsus, kohaühtsus ja tegevusühtsus). Ametlikuks kultuuriideoloogiaks muudeti klassitsism siiski alles absolutistlikul Prantsusmaal. Absolutism võitles nii poliitilise kui ka kultuurilise individualismi vastu, püüdes maksma panna ühtsed ja üldised, riigi huvidele vastavad põhimõtted. Au sisse tõsteti mõistus ja mõistuspärasus, mis pidid allutama individualismi ja egoistliku kire. Mõistuspärasus kunstis samastati selguse ja korrapäraga. Välditi juhuslikku, segast, korratut. Toetudes antiigi esteetikale, töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima. Klassitsistlik tragöödia pidi puhastama ja õilistama. Selles ei tohtinud olla midagi labast või ''madalt''.Samuti ei tohtinud seal olla füüsilist vägivalda. Tegelased pidid olema suursugused juba päritolult, sest oldi veendunud, et
Barokk ja klassitsism 17.sajand Barokk- Hispaania, Itaalia, Saksamaa kontrastid, vastandid ja äärmused Teatraalsus ja dramaatislised situatsioonid Fantaasia, mäng Metafoorsus ja sümbolid Erakordsed kangelased Tunded ja kirg Pessimism ja skeptilisus Segadus ehk reeglite eiramine Juhuslikkus Mitmemõtteline, mänglev Kirjanduses lemmikkujunditeks-elu kui unenägu, kui teater, kui vangla jne. Lope da Vega draama "Sevilla täht"(1623) Moto: Carpe diem!(kasuta päeva) Memento mori!(mäleta surma) Arhitektuur: Kadrioru loss Klassitsism-Prantsusmaa ja Inglismaa Mõistuspärasus, selgus ja loogika Range täpsus, reeglid ja kord Eeskujuks antiik Etikett ja moraal Kirjandus kui kasvatus vahend Teadmised ja haridus Välditi juhuslikkust, segadust ja tundeid Elu tõepärane kujutamine Lihtsus Elulised ja tõetruud kangelased Moliere komöödia "Tartuffe"(1664,1669) Moto: Cogito, ergo sum!(mõtlen, järelikult olen olemas) Artektuur: Tartu Ülikooli peahoone Põhi...
ja miski inimlik pole mulle proosavormi tunnused. Romeo" võõras." Trüki-ja maalikunsti areng. Inglismaal draamakirjanduse õitseaeg. Klassitsism Prantsusmaa Prantsusmaa, Inglismaa. Antiiksüzeede kasutamine; kirjandus kui Moliere "Tartuffe" 17.saj Absolutistlik monarhia, kasvatusvahend; mõistuspärasus, reeglid. Descarte kodanlus. Eelnevast eeskuju Teravad kontrastid, dramaatilised võtmine, korra loomine. situatsioonid, äärmused, fantaasia. Itaali ja Barokk Hispaania, kuid Feodaalkord, katoliiklus. Paradoks ja konseptism, skeptism ja "Vaimuteravuse ja loovuse kunst"
Klassitsism tekkis seal maades, kus oli absolutistlik monarhia. Suure Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. 18. sajandi lõpus algas Euroopas täielik antiigi vaimustus. Nii taotles ka klassitsism antiigi omadusi. Avaldumisvaldkonnad arhitektuur, kujutav kunst, kirjandus, teatrikunst, muusika, tarbekunst. Põhitunnused 1)emotsioonide asemel on oluline mõistus ja mõistuspärasus ratsionalism 2)Kui barokis valitses kaos, siis klassitsismis on selgus ja korrapära ; välditakse juhuslikkust 3) Tõmmati selge piir kõrge ja madala vahele, nt. tragöödia kui kõrge zanr pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast. Komöödia kui madalam zanr pidi olema õpetlik ja sisaldama labasusi 4) Draamas tehti normiks kolme ühtsuse põhimõte 5) Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi
Kirjandus Itaalias sai valitsevaks barokk, prantsusmaal klassitsism Baroki kirjandus Maailm on lõhestatud ja kaootiline Vastandite ja kontrastide kunst Väga emotsionaalne Baroki inimene sisemiselt lõhestunud ja moraalselt alla käinud Skeptiline ja pessimistlik Kirjandus Pierre Corneille Klassitsismi kirjandus Antiikeetika edasiarendus Oluline on mõistus ja mõistuspärasus Selgus ja korrapära Tõmmati selge piir kõrge ja madala vahele Luule puhtad riimid ja range vorm Molière Filippo Brunelleschi Kunst Renesanssi kunst Suur ilmalike ehitiste osatähtsus Seinamaali kõrval tahvelmaal lõuendil või puutahvlil Maastiku ja olustikuelemendid Domineerib religioosne ainestik
1. ,,Klassitsism" tuleb ladina keelsest sõnast classicus- esmaklassiline. 18.saj II pool 19.saj I veerand. Märgib aega, kus pooldati lihtsat, selget ning arusaadavat. Püüti jäljendada vanakreeka ja rooma kunsti. 2. Võrdlus BAROKK RENESSANSS KLASSITSISM Rahutu, liikuv, ilutsev, Looduskultus, Kindlad reeglid, ülepaisutatud, stiilide huviobjektiks inimene, mõistuspärasus, selgus, paljusus, teravad kontrastid, tegelikkuse kujutamine, kord, toetumine antiigile, müstika, afektiteooria, fantastika, ajastuga lihtsus, ratsionalism ebakorrapärasus. vastuollu minevad (teadmised maailmast Valitsev Itaalias, Hispaanias. kangelased. saadakse mõistuse abil) Valitsev Madalmaades. Rene Descartes:
-esikohal tööstuslik tootmine -teenindussektori osatähtsuse kasv -info suur osatähtsus -töö korraldatud konveieril -teaduse ja tehnoloogia osa -teadus, uurimisasutused, -distsipliin, kontroll tootja üle majanduses tähtsustamine avastusteleiutiste rakendamine -''aeg on raha'' -haritud spetsialistide nõue -paindlik, vaba töökorraldus -ratsionaalsus e mõistuspärasus -keskklassi kujunemine -loovus, meeskonnatöö, teadmiste -bürokraatia laienemine -mänedzeride revolutsioon e rakendamine -tööaja domineerimine puhkeaja üle omaniku rolli vähenemine -konkurents -leibkonnamudel -masstootmine, massikultuur -demokraatia levik -linnainimeste osakaal -massimeedia
lopergust pärlit. Baroki nimetus võib tuleneda ka itaalia keelest, kus barocco tähendab eriskummalist ja veidrat. Barokk kasvas välja renessenassist. Barokk taotleb rahutust ja liikumist, vormide mitmekesisust ja kontrasti. Barokkile on iseloomulikd jooned tundeküllasus, jõulisus, emotsionaalsus, dünaamiline energia, lopsakas dekoratiivne külluslikkus ning musitseerimisrõõm. Barokk süvendas inimese elutunnetamist. Barokkile ei ole omane mõistuspärasus, vaid pigem rõhumine inimese tundemaailmale. Barokk on muusika ajaloos umbes 1600-1750 väldanud ajajärk, mis hõlmab nn generaalbassiepohhi (tähendust ei tea). Tol ajal asendusid polüfoonia (mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine muusikas) homofooniaga (mitmehäälsus, kus üks hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad talle harmoonilise saate), kontrapunkt (üldine polüfooniaõpetus, samaaegsete meloodiate kooskõla muusikas)
KLASSITSISM Klassitsism- ladina keeles Classicus- eeskujulik ja korrapärane. Kultuuriperioodiks 1750-1820. Valitses kirjanduses, kunstis ja muusikas. Klassitsism vastandas end barokile. Klassitsismi iseloomustab: · mõistuspärasus, samastati selguse ja korraga, · välditi juhuslikku, segast, korratut, · toetuti antiigile, · töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima, · kunstis tõmmati range piir 'kõrge' ja 'madala' vahele. Klassitsism muusikas: · püüti luua selge ülesehitusega teoseid, · kõik osad pidid olema täpselt tasakaalustatud, · erilise tähtsuse omandas sonaadivorm ehk sonaatallegro vorm,
Kirjandusvool Aeg Omadused Näited Harmoonia, kangelased, Huvi inimese olemuse vastu. Vana- Kreekas toimus mõtterevolutsioon: universumi Homeros ,,Ilias", ,,Odüsseia" keskpunkti asetati INIMENE, mitte Alkaios, sappho, Anakreon antiik 8.saj eKr-5.saj pKr jumal. Aischylos, Sophokles (trag) Kreeklased lõid jumalad oma näo järgi, Plautus, Terentius (kom)' selleni pole inimmõte enne küündinud. Horatius, Vergilius (luule) Tähtsaks usk ja kiriku mõju Inimene on patune olend, keda oota...
· Väga emotsionaalne empiiriline teadmine (kogemusel põhinev, tunnetuslik) · baroki inimene on sisemiselt lõhestunud ja moraalselt alla käinud Hispaania luuletajad Luis de Goncora ja Fransisco de Quevedo Klassitsism 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. · Emotsioonide asemel on oluline mõistus ja mõistuspärasus ratsionalism · klassitsismis on selgus ja korrapära; välditakse juhuslikkust ja segast · Toetudes antiigile töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima · Tõmmati selge piir kõrge ja madala vahele, nt. tragöödia kui kõrge zanr pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast. Komöödia kui madalam zanr pidi olema õpetlik ja sisaldama labasusi · Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi · Lahutas vastandid
Käivitus nn. vastureformatsioon , võitlus kaotatud positsioonide taastamise eest eelkõige inimeste südames. Selleks et katoliku usku inimestele lähemale tuua kasutati väga erinevaid vahendeid. Itaalias 16. sajandi lõpul renessansist välja arenenud barokk oma tundeküllase ja kaasahaarava jõuga saigi kiriku liitlaseks. Barokk oma suurejoonelisusega sobis hästi ka ülikkonnale. Barokk-kunst on tundeküllane, jõuline, äge, täis rahutust ja tormlemist. Barokile ei ole omane mõistuspärasus, vaid pigem rõhumine inimese tundemaailmale. Pärisbarokk: barokkarhitektuur Peamiseks kunstiliigiks arenes barokiajastul arhitektuur. Selle sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Barokk tõi muutusi ka hoonete põhiplaanidesse. Tekkis ehitisi, mille põhiplaan moodustus üksteisesse põimunud ovaalidest. Ümarad ruumiosad, kaarjad ja vonklevad jooned sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Taas tuli käibele basiilika, kuid uudselt ümberkujundatuna.
arusaadavamaks muuta ja samas tekitada usklikes tunde taevasse ülendumisest. Itaalias 16. sajandi lõpul renessansist välja arenenud barokk oma tundeküllase ja kaasahaarava jõuga saigi kiriku liitlaseks. Barokk oma suurejoonelisusega sobis hästi ka ülikkonnale. Barokk ehk siis Itaalia keeles barocco tähendab eriskummalist ja veidrat. Barokk-kunst ongi tundeküllane, jõuline, äge, täis rahutust ja tormlemist. Barokile ei ole omane mõistuspärasus, vaid pigem rõhumine inimese tundemaailmale. Baroki tunnused Barokkmaalijad eelistasid sooje küpseid toone ning maalisid sujuvate värviüleminekutega, ilma teravate piirjoonteta. Rahuliku ühtlase valgustatuse asemel eelistatakse heleda-tumeda suuri kontraste. Maalid on ebatavalised ja ebarealistlikud. Teadus 1593 - Galileo Galilei konstrueerib termomeetri 1609 - Galileo Galilei konstrueerib teleskoobi
2. Nimetada baroki tunnused. Maailm on lõhestatud ja kaootiline. Võrreldes renessansi elujaotusega on barokk skeptiline ja pessimistlik. Inimest kujutati kui sisemiselt lõhestunud ja moraalselt alla käinud inimest. Levis kujund maailmast kui absurdsest näitelavast. 3. Nimetada klassitsismi tunnused. Klassitsismis on selgus ja korrapära. Emotsioonide asemel on oluline mõistus ja mõistuspärasus ehk ratsionalism. Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi. Draamas tehti normiks kolme ühtsuse põhimõte. 4. Tuua näiteid 17. sajandi luuletajate kohta. Inglismaal: John Milton - Teda nimetatakse 17. sajandi suurimaks inglise kirjanikuks. Hispaanias: Francisco de Quevedo – Oli Hispaania aadlik, poliitik ja kirjanik. Saksamaal: Paul Fleming - Saksamaa suurim lüürik. Prantsusmaal: Jean de la Fontaine - maailma kirjanduse tuntuim valmimeister. 5
Absolutism võitles nii poliitilise kui kultuurse individualismi vastu, püüdes maksma panna ühtsed, riigi huvidele vastavad põhimõtted. Samasugune normeerimine kui keele puhul toimus klassitsismi ajal ka kirjanduses. Kirjandust mõjutas kuulsa matemaatiku, füüsiku ja filosoofia Rene Descartes´i ratsionalism ( lad k ratio = mõistus), mille järgi inimliku maailmatunnetuse aluseks on mõistus (Descartes: ,,mõtlen, järelikult olen olemas"). Ka kirjanduses tõsteti au sisse mõistus ja mõistuspärasus. Mõistuspärasus kunstis samastati selguse ja korrapäraga. Välditi juhuslikku, segast, korratut. Klassitsistid jäljendasid antiikkirjandust, mida pidasid täiuslikuks ja kunsti igaveseks eeskujuks. Toetudes antiikirjandusele, töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos pidi jälgima. Tõmmati selge piir n-ö kõrge ja madala vahele kunstis. Nt tragöödiat ja oodi peeti ,,kõrgeks" zanriks ja nendes ei tohtinud olla midagi labast ega madalat
Madalmaad (Belgia), Hispaania ja Lõuna Saksamaa). Barokk tekkis Itaalias 16. sajandi lõpul, levis sealt üle kogu Euroopa ja kustus 18. sajandi keskel. 18. sajandi viimasel veerandil arenes Prantsusmaal klassitsism 2.Klassitsism lähtub oma põhitõdedes antiik kutuurist arhitektuurist ja kirjandusest. 3.klassitsismi tunnused-. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtustEmotsioonide asemel on oluline mõistus ja mõistuspärasus ratsionalism , Tõmmati selge piir kõrge ja madala vahele, nt. tragöödia kui kõrge zanr pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast. Komöödia kui madalam zanr pidi olema õpetlik ja sisaldama labasusi, Draamas tehti normiks kolme ühtsuse põhimõte ,Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi 4.Barokk-Maailm on lõhestatud ja kaootiline ,Vastandite ja kontrastide kunst nt. ilus põimub inetuga, mütoloogia argisega,
ühiskonna ehk modernse ühiskonna ellurakendumisega. *Postmodernism-inimesed muutuvad pessimistlikumaks, arvatakse, et maailmas toimub regress.Iseloomulikuks on killustatus-igal inimesel oma maailmavaade, inimene ajab segamini näilist ja tõelist maailma. 4) *A.Smith-turumajandussuhted paranevad, inimesed on majanduslikus tegevusus egoistlikud. Turumajandus toimub kõigi hüvanguks. *K.Marx-tunnete ja traditsioonide asemele peab asuma mõistuspärasus, tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi-kapitalistide eraomandisse. Proletariaadid pole vabad majanduslikult. Pooldas kapitalismi-kasumi tootmine ja konkurentsis püsimine. *M.Weber-uskus, et protestantlikud väärtused soosivad turumajandusefa hästi sobivate iseloomujoonte kujunemist nagu tööarmastus, kokkuhoidlikkus, ausus ning arvepidamine. *E.Durkheim-vaimuelu ja sostsiaalse solidaarsuse areng. Tööstusühiskonnas suurenes individualism
saj I veerand Sissejuhatus: ● Classicus (ld. K.) - eeskujulik, korrapärane ● Kultuuriperiood 17(20)50-1820 ● Vastandas end barokile ● Keskuseks kujunes Prantsusmaa, Pariis Ajalugu: ● Suur Prantsuse Revolutsioon (1784-1794) ● Napoleoni sõjad (1799-1814) ● Viini kongress, mille käigus muutus põhjalikult Euroopa riiklik jaotus ja sellest said alguse 19. saj rahvuslikud liikumised Klassitsismi iseloomustus: ● Mõistuspärasus samastati selguse ja korraga ● Välditi juhuslikku, segast, korratut ● Toetuti antiikkultuuri iluideaalile ● Ranged reeglid olid ilu mõiste Klassitsism filosoofias: ● Valgustusfilosoofid: Rousseau, Voltaire, Diderot Montesquieu, Kant ● “Inimese kodaniku õiguse deklaratsioon” viis Vana-Euroopa lõpuni Vorm!! Kõikides kunstiliikides jälgiti kindlat vormi, ülesehitust ja struktuuri ● Kunst ja arhitektuur - geomeetrilisi kujundeid
veidrat. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. Barokk kasvas välja renessenassist. Barokk taotleb rahutust ja liikumist, vormide mitmekesisust ja kontrasti. Barokkile on iseloomulikd jooned tundeküllasus, jõulisus, emotsionaalsus, dünaamiline energia, lopsakas dekoratiivne külluslikkus ning musitseerimisrõõm. Barokk süvendas inimese elutunnetamist. Barokkile ei ole omane mõistuspärasus, vaid pigem rõhumine inimese tundemaailmale. Tekkisid uued dramaatilised meloodiad. Suur huvi püsis vokaalmuusika vastu. Kasvas instrumentaalmuusika populaarsus. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus. Puhkes orkestrimuusika buum. Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites, 18.saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes.
autobiograafiline romaan-autori elust ispireeritud romaan ood- ülistuslaul karakterkomöödia- komöödia, milles pearõhk on peategelase karakteri esiletoomisel eepos- kangelaslugu kompositsioon- ülesehitus proloog- teose eellugu humanism- isiksust väärtustav maailmavaade dramatiseering- proosa- või luuleteksti töötlus draamatekstiks pastoraalromaan- maaelu idülliliselt kujutav proosateos kadunud põlvkond- I maailmasõjas osalenud noored mehed remark- ääremärkus paroodia- pilav jäljendus monoloog- pikem üksikkõne prototüüp- kangelase aluskuju satiiriline komöödia- teravalt pilkeline naljamäng sonett- 14-realine luuletus novell- lühike puändiga lõppev proosapala poeem- jutustavat laadi värssteos Antiik müüdid-pärimuslik kujutelm maailma ja ühiskonna nähtuste tekkimisest ning seda põhjustanud üleloomulikest olenditest jumalad- Zeus- peajumal, taeva ja tuulte valitseja, Athena- tarkuse jumalanna ja sõjameeste kaitsja, Apollon- kunstide ja muus...
KESKAEG 5-14 saj AJASTU ÜLD- ISELOOMUS-TUS: Kiriku võim; ideaaliks päevad läbi palvetav pühak; ristisõjad; oluline inimese päritolu; askeetlikud elulaadid; rüütlimoraal (aus võitlus); Gregoorius Suur ühtlusab kirikuliturgia; Euroopa rahvuste sünd, riikide teke, keelte kujunemine, valdavalt suuline kultuur; alusepanek kultuuriväärtustele; katkud ja sõjad; ebahügieenilisus; usk MUUSIKA ISELOOMUSTUS: vaimulik, monotoonne, saateta, kindel taktimõõt puudub, ladinakeelne, ühehäälne (10.-11. saj hakkab tekkima 2- häälsus; mitmehäälne muusika à burdoon taustajoru; parafoonia meloodia dubleerimine; heterofoonia suvaline mitmehäälsus); põhiintervallid kvart, kvint ZANRID: Vaimulikus: gregooriuse koraal, organum, liturgiline draama, motett. Ilmalikus: rüütlilaul, instrumentaalne tantsuvorm estampii. RENESSANSS 14 16 saj AJASTU ÜLD- ISELOOMUSTUS: Antiigi taassünd; humanism; eneseteadvuse kasv, teadmishimu; lapsi kasvatati nagu väikseid täi...
Boccaccio novell ,,Dekameron''; Petrarca ,,Laulude raamat''; Cervantes rüütliromaan ,,Don Quijote'' BAROKK JA KLASSITSIM Kus? Millal? barokk: Hispaania ja Itaalia, 16.sajandi lõpp/ *klassitsism: Prantsusmaa, 17.sajand Barokile iseloomulik. korrapäratu; ebatavaline; rõhutatud sümbolisus; maise elu tühisus; vastandite rõhutamine(ilus-inetu) Klassitsismile iseloomulik. lahutas vastandeid; tasakaalukus; korrastatus; mõistuspärasus Baroki ja klassitsistliku draama võrdlus. klassitsistlik oli kas komöödia või tragöödia, kuid barokis need segunesid; barokis olid tegelased keerukamad; barokis olid uhkemad dekoratsioonid „Tartuffe“ Moliére VALGUSTUSKIRJANDUS Aeg, tekkeriik. 1680.-1780. aastad; Inglismaa Mida tähistab valgustusajastu? ajajärk, mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine
Prantsuse barokiajastu kujutav kunst Prantsusmaast kujuneb Lääne-Euroopa kõige tugevam riik. Seal valitseb absoluutne monarhia = Louis XIV, kes on ka kunstis küllaltki asjatundlik: võimeline arhitektide projektides vigu parandama. Kunsti iseloomustab rahulik kujutamisviis, mõistuspärasus. Riik on suur tellija, paljud unistavad seega suure-kunstniku-ametist. Omapärane on Pr kunst 17 saj alguses, kui pole veel abs monarhiat. Võetakse itaallastelt eeskuju ning sünnivad ehtsad barokktööd. Kõige tuntumad Prantsuse 17. saj. maalikunstnikud tegutsevad Roomas Nicolas Poussin ja Claude Lorrain. See on õukondlik kunst. Poussin Tegi peamiselt paljufiguurilisi antiikmütoloogilisi ja religioosseid maale.
Pärisbarokk Taavi Aasmäe Heidi Margus Rõngu Keskkool 2010 Kes või mis on barokk? Barokk on stiil, mis on iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Baroki nimetus tuleneb itaalia keelest, milles barocco tähendab eriskummalist ja veidrat. Barokkkunst ongi tundeküllane, jõuline, äge, täis rahutust ja tormlemist. Barokile ei ole omane mõistuspärasus, vaid pigem rõhumine inimese tundemaailmale. 16.sajandi lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil barokk. Barokkkunsti tundeküllast jõudu kasutas roomakatoliku kirik, püüdes suurendada rahvahulkade usutunnet. Nii saigi barokkkunst erilise tähenduse katoliku usu maades või seal, kus ta leviku eest hoolitsesid vallutajad. Ta vallutas peaaegu kogu Euroopa ning jõudis hispaanlaste kaudu isegi Ameerikasse. Nii
Klassitsismi tunnused Ooluline on mõistus ja mõistuspärasus ratsionalism. Antiikkunsti eeskujude järgimine KÕIGE PEAMINE TUNNUS.(selge ja reeglipärane vormitäius). Miks antiiki jäljendatakse: vana kreeka., vana rooma,. Leiti et antiikkunst on ideaalile lähedaöl. Ja prooviti sea tagasi tuua, aga samasugust ei osatud ikka tuua. Klassits. põhitunnused: Üllas ilu ja rahulik suurus, Kunsti kolm nõuet: õpetlik, , ülistama vooruseid, võitlema pahede vastu . Kuidas tunned ära kalssititsism: Viili, sambad, sümmeetria. VARAKLASSITSISM 1760-1800 tunnused: Antiigi jäljendamine. Püüti jäljendada vana kreeka, rooma kusnti. ilu, rahulikkus, lihtsus , suursugusus. Kunst pidi olema õpetlik. Ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. SKluptuur: Teosed olid lihtsad, selged ,kerged, graatsilised, elulähedased. maalikunst:Tuli tõsisem suhtumine inimesse, loodusesse ja ühiskonda, Tärkas huvi antiikkusnti vastu. arhitektuur:tugev klassitsitlik joon, kao...
Ophelia armastus Hamleti vastu ning tema naiivsus, tema kuulekus isale ( ta näitab isale Hamleti kirja, ta laseb isal pealt kuulata oma vestlust Hamletiga ). Hamleti kõhklused kas tappa Claudiust või mitte. Hamleti kahtlused oma ema suhtes. Claudiuse soov Hamletist vabaneda. 3. Mercutio ja Horatio Horatio on Hamleti usaldusväärseim sõber. Erinevalt Mercutiost on Horatio väga tõsine. Teda iseloomustab veel tema tasakaalukus, ratsionaalsus ja mõistuspärasus. Mercutio on Romeo üks parimaid sõpru. Ta on naljatlev, lõbus ja teravmeelne ( ka surma võttis ta vastu naljaga: ,,Tulge mind homme vaatama, ja te leiate, et olen surmtõsine ja haudvaikne mees."). Nad sarnanevad oma rollide poolest ja ka selle poolest, et kumbki ei ole otseselt seotud kummagi leeriga. Horatio kohta öeldakse ainult, et ta on Hamleti sõber. Mercutio ei ole seotud kummagi perekonnaga, kuid on teretulnud mõlemas majas, olles Vürst Escaluse sugulane
eriskummalist ja veidrat. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. Barokk kasvas välja renessenassist. Barokk taotleb rahutust ja liikumist, vormide mitmekesisust ja kontrasti. Barokkile on iseloomulikd jooned tundeküllasus, jõulisus, emotsionaalsus, dünaamiline energia, lopsakas dekoratiivne külluslikkus ning musitseerimisrõõm. Barokk süvendas inimese elutunnetamist. Barokkile ei ole omane mõistuspärasus, vaid pigem rõhumine inimese tundemaailmale. Tekkisid uued dramaatilised meloodiad. Suur huvi püsis vokaalmuusika vastu. Kasvas instrumentaalmuusika populaarsus. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus. Puhkes orkestrimuusika buum. Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites, 18.saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes.
VALGUSTUSE KONTROLLTÖÖ KORDAMINE 1. Valgustuslik liikumine pääses mõjule 18. sajandil, kestis umbes 1660-1770. Valgustusele on iseloomulik sügav usk mõistuse jõusse ja inimväärikusse, samuti hariduse ning kultuuri nõutamine rahvahulkadele. Liikumine sai alguse Inglismaalt liikudes edasi Prantsusmaale ja Saksamaale. Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti kindlalt, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ja keskajast pärit dogmaatika ja fanatism. Nende teiseks ideaaliks oli nn loomulik inimene. Teadmiste talletamiseks loodi entsüklopeediaid. Tuntuim entsüklopedist oli Denis Diderot. Valgustusaja kirjanikud on: Montesquieu, Voltaire, Diderot, Rousseau, Schiller, Goethe, Defoe, markii de Sade, Faehlmann. Valgustusajal olid hinnatud romaanid ja draamad.Valgustusaja olulisemad ideed on: vastuhakk autoriteedile (kulmineer...
Klassitsism (1750 1850, kunstistiil) mõjutused antiigist ja antiikkunsti eeskujude järgimine, mõistuspärasus samastati selguse ja korraga, kindel vormitunnetus, mõistus pärasuse harmoonilisus, õpetlik ja ülistas voorusi, ranged reeglid, loomingus kujutati kaasaja elu, tõde oli kõige tähtsam, tõmmati piir madala ja kõrge kunsti vahele; arhitektuur eeskuju antiigist ja renessaansist, kolossaalorderite ja sammasportikuse kasutamine (A. Palladio mõju), ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud, lihtsus, rangus,
Proportsiooniks 1:7 Staatilisus kaob Kujutati liikumist, pole stabiilne Üks kuulsamatest skulptoritest – Pheidias Al 7.saj muutub -> kaob pidulikkus, rahu Meeleolud mitmekesistuvad Emotsionaalsus, dramaatilisus Rõhutatakse inimlikkust Naised paljad Pikemad, õõtsuvamad Rohkem liikumist Mõistuspärasus kadunud Hellenismlik periood Valmistatakse palju koopiaid Kunsti kogumine Rõhku pannakse tunnete ja siseelu väljendamisele. Vormilise ilu ja täiuslikkuse taotlemine Õrnus leebus kunstis – kaunis stiil LuksusÜldistamise asemel fragmendid ja detailid maailmast. Idamaise müstika mõju Maalikunst Pole säilinud arhailise ja klassikalise perioodi originaalteoseid
Renessansis taassündinud antiikesteetika edasiarendus . Klassitsism sai valitsevaks kultuuriideoloogiaks Prantsusmaal seoses absolutistliku monarhia tekkega. Võimul oli kuningas Louis XII. Tema mõjuvõimas kardinal Richelieu asutas 1635.a 40 liikmest koosneva Prantsuse Akadeemia (PA) . PA võitles nii poliitilise kui ka kultuurilise individualismi vastu, nad püüdsid maksma panna ühtsed ja üldised riigi huvidele vastavad põhimõtted. . Emotsioonide asemel on oluline mõistus ja mõistuspärasus ratsionalism . Ratsionalism avaldus ka tollase filosoofia arengus René Descartes ,,Cogito, ergo sum" mõtlen, järelikult olen. . Kui barokis valitses kaos, siis klassitsismis on selgus ja korrapära; välditakse juhuslikkust ja segast . Toetudes antiigile töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima . Tõmmati selge piir kõrge ja madala vahele, nt. tragöödia kui kõrge zanr pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast
Kuressaare Gümnaasium Caspar David Friedrich Referaat Koostaja: Kattre Adramees Kool: Kuressaare Gümnaasium Klass: 11D 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Elulugu.............................................................................................................................................4 2. Looming...........................................................................................................................................5 Kokkuvõte............................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus...............................................................
AEG, KESTUS KESKAEG 5-14 saj RENESSANSS 14 16 saj BAROKK 17 saj 18 saj I p KLASSITSISM 18. saj IIp 19. saj I veerand AJASTU ÜLD- Kiriku võim; ideaaliks päevad läbi palvetav Valgustus, Napoleoni sõjad, seisusliku korra muutumine; ISELOOMUS- pühak; ristisõjad; oluline inimese päritolu; Antiigi taassünd; humanism; eneseteadvuse kasv, teadmishimu; Kujundipeenus, ornamentaalsus, sümbolistlik väljendusviis; vormiselgus, korrapärasus; au sisse tõsteti mõistus ja TUS askeetlikud elulaadid; rüütlimoraal (aus lapsi kasvatati nagu väikseid täiskasvanuid; vastuoluline vastandite ühtsus; kirjanduses skeptilisu...
propageeris tootmisest ja tootmisviisi rajaja. turumajandussuhteid, klassisuhetest. vaimsetest Tööjaotuse rõhutas et väärtusi Uskus, et tunnete eeldustest. põhifunktsioon on loob majanduses ja traditsioonide Saksa nimekaim sotsiaalse inimtöö asemele peab sotsioloog solidaarsuse Turumajandus toimub asuma Maades kus hoidmine. kõigi hüvanguks. mõistuspärasus. toimius Inimsuhete Turg juhib majandust, Kapitalism reformatsioon äärmused ei ole riigil pole tarvis tähendas tema arenes hea edasimineku majandust jaoks kapitalistlik siimulid. reguleerida. tööstusühiskonda, tootmisviis Toetati kuis jõudsamalt Traditsioonilised vabakaubandust
majandusteadlane tunnete ja 2) Kapitalistlik vaimuelu ja sotsiaalse 2) Rõhutas, et traditsioonide tootmisviis arenes solidaarsuse areng väärtusi loob asemele peab jõudamalt nendes 2) Ühiskondlik majanduses asuma kristlikes riikides, kus oli tööjaotus, inimtöö mõistuspärasus toimunud reformatsioon ühiskonnastruktuur 3) Turumajandus 2) Kapitalism 3) Uskus, et läbipõimunum toimib kõigi tööstusühiskond protestantlikud väärtused sotsiaalse solidaarsuse hüvanguks , kus soosivad selliste hoidmine 4) Turg juhib tootmisvahendid turumajandusega hästi 3) Tööstusühiskond
vaatab maailma, sellele vaatab ka maailm mõistlikult vastu". Mõistus, avaldudes maailmaajaloos, on maailmamõistus. Mõisted maailmavaim ja maailmamõistus ei ole Hegeli jaoks identsed. Maailmavaim on ajaloo substants ehk alus, maailmamõistus kujutab endast ajaloolist seaduspärasust (ajalugu tema loogika aspektist). Seega võib öelda, et maailmavaimu atribuut (lahutamatu omadus, tunnus) on mõistus. See ongi maailmamõistus. Ajaloo mõistuspärasus avaldub kahel kujul. Esiteks: mõistuspärasus kui objektiivne (s.o inimese tahtest sõltumatu) seaduspärasus. Teiseks: mõistuspärasus kui sihipärasus. Ajalugu ei ole juhuslike sündmuste kogum, vaid on allutatud lisaks seadustele ka ettenägemisele. Ajalooline progress ja vabadus Hegel rõhutab, et ajalugu teostub vaimses sfääris. Ka loodus mängib siin mingit rolli, kuid substantsiaalseks (alustpanevaks) on siiski vaim ja tema areng. Vaimu olemus on vabadus, kuid oma arenguastmetel teadvustab vaim oma olemust erinevalt
metafoorne või allegoorilis-sümbolistlik väljendusviis. Vastandite ja kontrastide kunst. Kirjanduses juhtteemana maise elu tühisus ja kaduvik. Näiliku ja tegeliku vastandamine. Barokk on võrreldes renessansi elujaatusega pessimistlik ja skeptiline. Klassitsism: lahutas vastandid. Ametlikuks kultuuriideoloogiaks muudeti Prantsusmaal. Absolutism – võitles nii poliitilise kui kultuurilise individualismi vastu. Au sisse tõsteti mõistus ja mõistuspärasus. Mõistuspärasus kunstis samastati selguse ja korrapäraga. Selge piir kõrge ja madala vahel kunstis. Draamas tehti kõigutaatuks normiks 3 ühtsuse põhimõte. 15.XVII sajandi proosa: Baltasar Gracián (Käsioraakel), John Bunyan (Palveränduri teekond), Grimmelshausen (Simplicissimus), La Fayette (Printsess de Clèves), La Rochefoucauld (MKL) Küpse baroki – XVII saj 2. poole tunnusteks oli allegoorilisuse ja sümbolismi laienemine. Gracian: Hispaania moraalifilosoof
aitavad usku inimestele arusaadavamaks muuta ja samas tekitada usklikes tunde taevasse ülendumisest. Itaalias 16. sajandi lõpul renessansist välja arenenud barokk oma tundeküllase ja kaasahaarava jõuga saigi kiriku liitlaseks. Barokk oma suurejoonelisusega sobis hästi ka ülikkonnale. Baroki nimetus tuleneb itaalia keelest, milles barocco tähendab eriskummalist ja veidrat. Barokk-kunst ongi tundeküllane, jõuline, äge, täis rahutust ja tormlemist. Barokile ei ole omane mõistuspärasus, vaid pigem rõhumine inimese tundemaailmale. Selline n.ö. ehtne barokk on omane piirkondadele, kus katoliku kirik kõige ägedamalt tegutses - Itaaliale, Hispaaniale, tol ajal Hispaania võimu all olnud Lõuna- Madalmaadele ehk Flandriale (praegune Belgia) ja neile Saksamaa piirkondadele, mis katoliiklikuks olid jäänud, samuti Poolale-Leedule. Neis maades pöörati suurt tähelepanu jumalakodade ehitamisele (sakraalarhitektuurile) ja usulise sisuga kujutavale kunstile.
Tema meelest on teravmeelsus kaasaegse inimese eripärane omadus. Antiikautorid ei olnud veel teravmeelsust käsitlenud. Pidev oli näiliku ja tegeliku vastandamine. Barokk on skeptiline ja pessimistlik. Inimese sisemine lõhestumine ja moraalne allakäik. Kui barokk ühendas vastandid, siis KLASSITSISM lahutas need. Ametlikuks kultuuriideoloogiaks muudeti klassitsism alles absolutistlikul Prantsusmaal. Au sisse tõsteti mõistus ja mõistuspärasus, mis pidi allutama individualismi ja egoistliku kire. Klassitsistid umbusaldasid tundeid. Maine elu on tühine. Tekkis teadusharu anatoomia. Välditi juhuslikku ja segast. Töötati vlja ranged reeeglid, mida kunstiteos pidi järgima. Tragöödia pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast. Komöödia zanris hinnati õpetlikkust. Draamas- 3ühtsuse põhimõte. Luules- hinnati puhtaid riime ja ranget vormi. RENE DESCARTES- (1596-1650) prantslane
1600 eKr. Palju rõhku pandud soengutele ja ehetele. Keraamika- enamasti vaasid. Mükeenes oli sõrmustel kujutatud mütoloogilisi stseene. Kuningas Agamemnoni (Mükeene kuningas) surimask, mis oli kullast. Mõõgad kaunistatud graveeringutega ja reljeefidega. Phaistose ketas- arvatavasti kalender. Kreeka kultuur Kreeka kultuur on antiikkultuur. Kreeklased olid kõrge eneseteadusega. Jumalad olid nagu inimesed. Kreeka kultuuri iseloomustab lihtsus, selgus, loogilisus, mõistuspärasus (eriti arhitektuuris) Ajastud: 1. Arhailine aeg 600-480 eKr 2. Klassikaline aeg 480-323 eKr (õitseaeg) 3. Hellenistlik aeg lõppes 30 eKr (Kreeka kultuur levib) Arhitektuur Vanimad templid pärinevad arhailisest ajast, kus hakatakse kasutama marmorit ja eeskujuks megaron. Klassikalisel ajal templid muutuvad ilusamaks. Võeti aluseks üks moodul nt samba läbimõõt, et saavutada täielik harmoonia. Põhiplaan on ristküliku kujuline.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
