Moraalne õigsus on määratletud ainuüksi selle kaudu, mis on hea minule, ükskõik, kas see on või pole hea kellelgi teisele. 2)Universaalne eetiline egoism-Igaüks peaks tegema alti neid tegusid, mis teenivad paremini tema enda parimaid huvisid, isegi kui see on vastuolus teiste huvidega. Samas tunnistab see teooria, et teatud määral peame kõik loovutama mingi osa oma vabadusest ning tegema kostööd teistega, saavutamaks oma eesmärke. 7.Milliste argumentidega üritavad altruistid egoistidega vaielda? Avalikkuse argument- moraaliprintsiibid peavad olema avalikud, kuid egoisti omahuvi seisukohalt pole neid kasulik avalikustada. Egoistid tahavad pigem, et meie teised oleksime altruistid. Seega oleks oma seisukohtade kaitsmine egoisti jaoks iseenda ümberlüke. Egoismi paradoks- siit tekib küsimus, et kas egoistil on sõpru, kas ta suudab sõbruneda?? Egoist on omakasupüüdlik, kuid ,, Armastus ei otsi omakasu"
leiavad, et valik toimub põhimõtteliselt siiski kõigil tasanditel alates geenist ja lõpetades liigiga. Organismid ise ei tee midagi, mis võiks olla kasulik liigile kui sellisele. Iga isend konkureerib vaid oma liigikaaslasega, et saavutada edu paljunemises. Seepärast soosib LV selles suhtes vaid iga organismi isiklikke "ambitsioone", sest liigikaaslasega arvestamine soosib tegelikult olelusvõitluses mitte teda ennast, aga seda kellega arvestatakse. Altruistid on määratud populatsioonist kaduma. Samas tunduvad pealtnäha nii mitmedki indiviidide käitumuslikud omadused olevat altruistlikud ja alles lähemal vaatlusel selgub, et see tegelikult nii ei ole. Seega võib organismide käitumine olla ühelt poolt altruistlik, teiselt poolt aga on see vägagi iseendaga arvestamine. Paljunemise edukusel on kaks komponenti: · otsene: sobivus ehk kohasus (fitness), toimub indiviidi tasemel
· Lisaks tundub, et mõned inimesed ongi vahel altruistlikud. · Kas meid motiveerib egoism või altruism? Kas psühholoogiline egoism on tõene? Psühholoogiline egoism · Kirjeldav teooria inimloomus on egoistlik. · Selle teooria järgi: mistahes teo eesmärgiks kõigi inimeste puhul on vältida isiklikku kahju või saavutada isiklik kasu (või mõlemad) kas siis lühi- või pikaajaliselt. · Seos eetikaga: kui meil on psühholoogiliselt võimatu olla altruistid, on liig seda nõuda. Motiivi interpreteerimine · Altruistliku käitumise seletus psühholoogilise egoismi seisukohalt altruistlik käitumine üksnes näib sellena, sügavamal tasandil on tegemist omahuvi rahuldamisega. Näited: päästetakse uppuv laps, et pälvida ühiskonna tunnustus; tehakse vabatahtlikku tööd, sest seda nauditakse; annetatakse kirikule, et saavutada igavene elu teispoolsuses. Thomas Hobbes
mis neid motiveerib. Eetiline egoism on preskriptiivne või normatiivne teooria sellest, kuidas inimesed peaksid käituma. Psühholoogiline egoism Psühholoogiline egoism on teooria, mis põhineb teatud arusaamal inimloomusest. Igaüks soovib seda, mis kõige rohkem tema huvides. Kui võimuses pole miskit teha, siis pole ka kohustust seda teha. Altruism vastuolus inimloomusega, järelikult võimatu. Seepärast pole altruistlik toimimine kohustuslik. Et tõestada, et inimesed on loomult altruistid või egoistid, peab inerpreteerima nende tegutsemise aluseks oelvaid motiive. Vastu: Kõik toimingud on motiveeritud omahuvi poolt. mõnikord on mängus ka kohustus. Altruistlik tegu on tingitud omahuvist, inimene saab heateost rahulolu. inimene tunneb heast toimingust rahulolu seepärast, et ta on teatud tüüpi inimene isetu. Eetilised teooriad Tegevus (deontoloogiline eetika) Õige, vale, kohustuslik, valitav
Teised teenigu mind. See on isekuse version, aga pretendeerib moraalsele autoriteedile. Universaalne - seisukoht, et igaüks peaksid alati tegema neid tegusid, mis kõige paremini teenivad tema enda parimaid huvisid, isegi kui see on vastuolus teiste huvidega. 38. Mis on eetiline altruism ? isetu hool ja mure teiste pärast, erapooletu, teisi arvestav käitumine,tegu. 39. Kuidas saab tõestada, et eetiline egoism ei pea paika ? Et tõestada, et inimesed on loomult altruistid või egoistid, peab interpreteerima nende tegutsemise aluseks olevaid motiive. ·Inimesed ju annetavad vaestele, sageli anonüümselt, saamata ise midagi vastu? ·Vanemad hoolitsevad laste eest, kus on seal omakasu? ·Inimesed on valmis päästma teisi inimesi uppumisest, pannes oma elu ohtu. Kus on sellise teo puhul omahuvi? ·Mida teha ema Teresaga, kes pühendas oma elu abistamisele? ·Psühholoogilise egoismi pooldajad väidavad, et kõik toimingud on motiveeritud omahuvi poolt.
· Moraalselt käituma motiveerib meid Adam Smithi järgi soov erapooletu vaatleja sümpaatia ehk heakskiidu järele. 31. Mis vahe on psühholoogilisel ja eetilisel egoismil? Psühholoogiline egoism on deskriptiivne, eetiline egoism normatiivne teooria. Psühholoogiline egoism inimloomus on egoistlik, mistahes teo eesmärgiks on vältida isiklikku kahju või saavutada isiklik kasu. Meil on psühholoogiliselt võimatu olla altruistid. Eetiline egoism igaüks peaks järgima ainult omahuvi. Meil ei ole kohustust teisi aidata. 32. Milliste argumentidega püütakse toetada psühholoogilist egoismi ja mis teeb need argumendid problemaatilisteks? Hobbesilik argument: selle tõlgenduse kohaselt pole me üdini psühholoogilised egoistid, vaid valdavalt meil on võimas tendents selle suunas. Ligimesearmastus, lahkus tähendab iseenda võimu ja suutlikkuse demonstratsiooni. Kaastunne häiritus kujutlusest, et
Moraalselt käituma motiveerib meid Adam Smithi järgi soov erapooletu vaatleja sümpaatia ehk heakskiidu järele. 31. Mis vahe on psühholoogilisel ja eetilisel egoismil? Psühholoogiline egoism on deskriptiivne, eetiline egoism normatiivne teooria. Psühholoogiline egoism – inimloomus on egoistlik, mistahes teo eesmärgiks on vältida isiklikku kahju või saavutada isiklik kasu. Meil on psühholoogiliselt võimatu olla altruistid. Eetiline egoism – igaüks peaks järgima ainult omahuvi. Meil ei ole kohustust teisi aidata. 32. Milliste argumentidega püütakse toetada psühholoogilist egoismi ja mis teeb need argumendid problemaatilisteks? Hobbesilik argument: selle tõlgenduse kohaselt pole me üdini psühholoogilised egoistid, vaid valdavalt – meil on võimas tendents selle suunas. Ligimesearmastus, lahkus – tähendab iseenda võimu ja suutlikkuse demonstratsiooni. Kaastunne – häiritus kujutlusest, et
Empaatia indikaatorid Empaatia kui probleem, empaatia õppimine ja tootmine Miks eurooplane abistab aafriklast, kas vägivaldne naaber on minu probleem. Prosotsiaalsus Probleemsed äärmused Individuaalsed filtrid: varjatud inimesekäsitlused Vahendajaks igal inimesel väljakujunenud veendumus selle kohta, millised inimesed üldiselt on. - Usaldusväärsed vs salakavalad - Mõistuspärased vs irratsionaalsed/afektiivsed - Altruistid vs enesekesksed - Ühetaolised vs erinevad Kuivõrd fikseerunud, rigiidsed on nn vaiksed eeldused. Lahtine ja kinnine taju. Atributsiooniteooria Filtriks viis kuidas seletame teiste käitumist. Fritz Heider (1958). Seletamistendentsid. Määramatuse ületamine seletuste omistamise kaudu. Igaüks on väike teadlane. Personaalsed vs situatiivsed põhjused Ajutised vs püsivad põhjused
• Empaatia kui probleem, empaatia õppimine ja tootmine • Miks eurooplane abistab aafriklast, kas vägivaldne naaber on minu probleem. Prosotsiaalsus • Probleemsed äärmused Individuaalsed filtrid: varjatud inimesekäsitlused • Vahendajaks igal inimesel väljakujunenud veendumus selle kohta, millised inimesed üldiselt on. – Usaldusväärsed vs salakavalad – Mõistuspärased vs irratsionaalsed/afektiivsed – Altruistid vs enesekesksed – Ühetaolised vs erinevad • Kuivõrd fikseerunud, rigiidsed on nn vaiksed eeldused. Lahtine ja kinnine taju. Individuaalsed filtrid: emotsioonid • Emotsioon: reaktsioon stiimulile ja selle väljendus. Komponendid: füsioloogiline, käitumuslik, subjektiivne üleelamine • Emotsioonide lugemine • Paul Ekman – 6 põhiemotsiooni - rõõm, hirm, kurbus, viha, üllatus, vastikus.