teoreetilisest lähtepunktist, siis on vestern üsna lihtsakoeline filmižanr, mida jäljendada pole raske – sellel on omad kindlad elemendid, mida saab kajastada mitmes võtmes. Sellest tulenevalt võib žanri üldidee poolest ka Zalakeviciuse „Keegi ei tahtnud surra“ ja Akira Kurosawa „Seitset samuraid“ pidada vastavalt leedu ja jaapani vesternideks. 8 Film (sarjast silmaringi teatmik), lk. 177. 9 The Oxford history of world cinema. Edited by Geoffrey Nowell-Smith. Oxford University Press, 1997, lk. 293. 10 [ http://en.wikipedia.org/wiki/Western_(genre)#cite_note-2] 3 Kasutatud kirjandus 1) Bergan, Roland. Film (sarjast silmaringi teatmik). Tallinn: Varrak, 2008. 2) The Oxford history of world cinema. Edited by Geoffrey Nowell-Smith. Oxford: Oxford University Press, 1997 3) http://en.wikipedia.org/wiki/Western_(genre)#cite_note-2 4) http://www.filmsite
aastal, kui Warner Bros. tõi välja esimese kommertsiaalselt eduka, heliga mängufilmi „Džässilaulja“, seekord sünkroonheliga nii muusika kui dialoogi osas. Selle edu andis rohelise tule paigaldada stuudiotesse ja kinodesse helisalvestus- ja projektsiooniseadmed. Aasta hiljem hakkasid kõik helitehnikat kasutama.4 Algas uus epohh filminduses ning inimesed võtsid helifilmi koheselt omaks. Samas tähendas 1 The Oxford history of world cinema. Edited by Geoffrey Nowell-Smith. Oxford University Press, 1997, lk. 43. 2 Roland Bergan. Film (sarjast silmaringi teatmik). Tallinn: Varrak, 2008, lk. 21. 3 The Oxford history of world cinema, lk. 47. 4 Film (sarjast silmaringi teatmik), lk. 25. 1 see ka mõneti turu kokkutõmbamist keelelise aluse põhjal. Endised tummfilminäitlejad elasid sellist üleminekut aga üsna valusalt üle – paljudel ei sobinud hääl helifilmi ning nende karjäär hääbus
9. Milline on eetika ja religiooni vahekord? Läbi suurema osa ajaloost on enamik inimesi samastanud moraali usuga. Kuid on nad olemuselt ühitatavad või ühitamatud? Ilmalikud filosoofid (Russell, Nielsen) väidavad, et moraal ei vaja Jumalat, ka ilma usuta on võimalik moraalne elu. Inimene on ratsionaalselt võimeline tundma head ja kurja, elama omaksvõetud ideaalide kohaselt ja moraal on tähendusrikka elu osa. Nowell-Smith ja Rachels on väitnud, et religioon on alamat sorti moraal ja takistab sügavat moraalset arengut. Rachels argumenteerib, et usklikud loobuvad autonoomiast kummardamise kasuks, mis on vastuolus inimväärikusega. Nowell-Smith kirjutab, et religioon on infatiilne reeglit järgimine pimesi. Religioon lähtub pigem autoriteedist ja ilmutusest, samas kui eetika toetub mõistusele, ratsionaalsusele. Kuid religioon võib anda
9. Milline on eetika ja religiooni vahekord? Läbi suurema osa ajaloost on enamik inimesi samastanud moraali usuga. Kuid on nad olemuselt ühitatavad või ühitamatud? Ilmalikud filosoofid (Russell, Nielsen) väidavad, et moraal ei vaja Jumalat, ka ilma usuta on võimalik moraalne elu. Inimene on ratsionaalselt võimeline tundma head ja kurja, elama omaksvõetud ideaalide kohaselt ja moraal on tähendusrikka elu osa. Nowell-Smith ja Rachels on väitnud, et religioon on alamat sorti moraal ja takistab sügavat moraalset arengut. Rachels argumenteerib, et usklikud loobuvad autonoomiast kummardamise kasuks, mis on vastuolus inimväärikusega. Nowell-Smith kirjutab, et religioon on infatiilne reeglit järgimine pimesi. Religioon lähtub pigem autoriteedist ja ilmutusest, samas kui eetika toetub mõistusele, ratsionaalsusele. Kuid religioon võib anda
annaabi.ee 
