Anatoomia: südame- ja vereringeelundkond (0)

VERI
Vere ülesanded:
1.Transport: toitained ja hapnik kudedesse, jäägid erituselundeisse, bioaktiivsed ained tekkekohast sihtpunktidesse, ravimid ründepunktidesse jne.
2.Homöostaasi e. sisekeskkonna stabiilsuse tagamine: vere abil reguleeritakse kudede pH-d, vedelikusisaldust, kehatemperatuuri jne.
3.Organismi kaitse: vereringe on kõige kiirem liikumistee keha kaitserakkudele ja antikehadele, vereloomeelundid on tihedalt seotud immuunsusega; veresoonte purunemisel tekkinud hüübed (“kärnad”) moodustavad esmase kaitse vigastatud kohale ja soodustavad paranemist jne.
Vere koostis: Veri on üks sidekoe liik, mis koosneb eri tüüpi rakkudest (kokku ca 45%) ja vedelast rakuvaheainest – plasmast (ca 55%).
1. Vere vormelemendid e. vererakud : - arenevad kõik ühest tüvirakkude tüübist, - eristatakse 3 põhitüüpi: a. Punalibled e. erütrotsüüdid – ca 95 % kõigist vererakkudest (4,2 – 6,2 miljonit/cmm), ilma tuumata, kaksiknõgusa ketta kujulised , läbimõõt ca 7,5 mikronit, sisaldavad hemoglobiini , mis seob hapnikku (siis helepunane!) ja osalt ka süsihappegaasi (siis tumepunane!). Erütrotsüütide purunemisel (hemolüüsil) vabanenud hemoglobiin denatureerub – ei seo enam hapnikku!
b. Valgelibled e. leukotsüüdid: - kokku 5 –9 t/cmm, eristatakse 5 põhitüüpi, palju alatüüpe, kõik mingil moel seotud organismi kaitsereaktsioonidega. Leukotsüütide põhitüübid: 1) Neutrofiilsed granulotsüüdid – diam. 10-12 mikronit, tuum 2- 4 osaline, ül.- fagotsütoos . 2) Basofiilsed granulotsüüdid – diam. 10-12 mikronit, tuum 2 osaline, ül. – eritavad histamiini – põletik !, ja hepariini – hüübimise takistamine. 3) Eosinofiilsed granulotsüüdid – diam. 11-14 mikronit, tuum 2 osaline, ül. – põletiku takistamine. Lümfotsüüdid – diam. 6-14 mikronit, ümar tuum, ül.- võitlus infektsioonidega ( antikehad , “mälu” jne.). 5) Monotsüüdid – läbimõõt 12-20 mikronit (!), tuum ümar või kõver, ül. – “suured õgirakud”.
c. Trombotsüüdid e. vereliistakud:- trombotsüüdid ei ole rakud , vaid rakufragmendid, mida toodavad vereloomeelundites asuvad hiidtuumsed rakud , - arv ca 300 – 400 tuhat /cmm, diam. ca 3 mikronit, - ül. – väga oluline lüli keerulises verehüübimise kompleksis.
Vereanalüüsidest: - vereanalüüse on palju eri variante , olenevalt sellest, mis haigust jälgitakse (või otsitakse), - sagedamini kasutatavad on nn. “üldveri” koos “leukotsüütide valemiga”, kus määratakse just vererakkude hulka, eriti informatiivne on leukotsüütide eri liikide omavaheline suhe ja noorte rakkude esinemisprotsent.
Vereplasma . Vereplasma on kollakas läbipaistev vedelik, mis koosneb ca 90% veest ja 10% vees lahustunud või vees suspendeeritud ainetest.
Vereplasma koostises olevad ained:Plasmavalgud. - albumiinid – suht. väiksema molekulmassiga, annavad plasmale viskoossuse, tagavad onkootset rõhku, pH puhvrid, seovad (transpordiks) rasvhappeid , bilirubiini ja mõningaid hormoone - globuliinid – suure molekulmassiga, siia kuuluvad komplementvalgud ja antikehad; samuti transportvalgud raua, vase, rasvade, süsivesikute, hormoonide jne. jaoks- fibrinogeen – vere hüübimisel vabaneb fibriin
Vereplasma koostis (jätk) 2) Ioonid – K, Na, Ca, Mg, Fe, Cl, fosfaat -, karbonaat- jne. Ioonid tagavad plasma osmootse rõhu ja pH3)Toitained – aminohapped , rasvhapped , kolesterool , glükoos jne. – on keha rakkudele energiaallikad ja “ehituskivid” suuremate molekulide sünteesil4) Vitamiinid – hädavajalikud paljudes protsessides 5)Jääkained – uurea , kusihape, kreatiniin jt. valkude laguproduktid - neerudesse; bilirubiin jt. hemoglobiini laguproduktid - maksa (sapiks); piimhape jt. anaeroobse lihastöö produktid - maksa6) Gaasid – ca 2% hapnikku ja 70% süsihappegaasist liigub plasmas lahustunult! 7) Regulaatorained – hormoonid jne. reguleerivad paljude protsesside kulgu rakkudes
Veregrupid . Vereülekannete puhul on oluline eri inimeste vere sobivus : mittesobiva vere ülekandel tekib aglutinatsioon – erütrotsüütide kokkukleepumine, ja hemolüüs – erütrotsüütide lagunemine . Vere gruppideks jagamise aluseks on erütrotsüütide pinnal asuvate erinevate molekulide – antigeenide (aglutinogeenide) ja plasmas leiduvate antikehade (aglutiniinide) esinemine ja vahekord. Teaduslikes uuringuis arvestatakse kokku ca 40 eri veregrupiga , igapäevases kliinilises praktikas on piisav, kui määratakse grupp ABO süsteemis (4 gruppi), Rh süsteemis (2 gruppi) ja “üldsobivus” muude, nõrgemate süsteemide (MNS, Lewis jne.) suhtes kokku.
Veregrupid (jätk) ABO süsteem : A grupp – erütrotsüüdi pinnal aglutinogeen A, plasmas aglutiniin b; B grupp – erütrotsüüdi pinnal aglutinogeen B, plasmas aglutiniin a; AB grupp - erütrotsüüdi pinnal aglutinogeenid A ja B, plasmas pole ei a ega b aglutiniine ; O grupp – erütrotsüütides pole ei A ega B aglutinogeene, plasmas nii a kui b aglutiniinid .
Rh süsteem: ca 85%-l inimestest on erütrotsüütides Rh (ehk D) antigeen – need on RH+ grupp, muud on Rh-. Kui Rh+ erütrotsüüdid satuvad RH- inimese verre, tekivad nende vastu rh antikehad.
Süda Cor
Vereringed:
A.Suur – e. süsteemne e. “kehavereringe”:
Algab aordiga südame vasakust vatsakesest, läbib kõik elundid , lõpeb ülemise ja alumise õõnesveeni ning südame pärgurkega südame paremas kojas. ( Arterites arteriaalne veri, veenides venoosne veri)
B. Väike – e. kopsuvereringe:
Algab kopsutüvega südame paremast vatsakesest, läbib kopsud , lõpeb (tavaliselt) nelja kopsuveeniga südame vasakus kojas. (Arterites venoosne veri, veenides arteriaalne veri!).
Üldiselt südamest:
Asukoht: paikneb rindkereõõnes, keskseinandi alumises-keskmises osas; 2/3 vasakul, 1/3 paremal pool keskjoonest.
Mõõtmed: kaal ca 300g, suurus vastab ca inimese enda lõdvalt kokkupandud rusikale.
Välised orientiirid : kujult tüvikoonus – ülal lame põhimik ( basis ), all kumera otsaga tipp (apex). Tiputõuge tunda 5-6 roidevahemikus. Põhimiku piirkonnas väljuvad ja sisenevad suured veresooned – eespool kopsutüvi, selle taga aort , veel tagapool veenid . Südame ümber on perikard, mis sarnaneb peritoneumi ja pleuraga.
Südame seina ehitus:
A. Endokard – südame sisekest , kaetud endoteeliga (õhuke sisemine rakukiht, sarnaneb siseelundite epiteeliga); endoteeli all on elastse sidekoe kiht, mis moodustab ka klapid.
B. Müokard – südame lihaskest , kodade seintes 2-kihiline, kuni 3mm paks; vatsakeste seintes 3-kihiline, paremal ca 5mm, vasakul ca 15mm paks. Kodade ja vatsakeste lihased on eraldi ja töötavad ka eraldi!
C. Epikard – serooskest: 2 kihti – südame peal on epikard, mis suurte veresoonte väljumiskohal eemaldub südamest ja moodustab perikardi.
Südamekambrid:
Südameõõs on vaheseinte (septae) abil jagatud kaheks pooleks – parem pool (venoosne veri) ja vasak pool (arteriaalne veri), ning kumbki pool omakorda kaheks – ülemised osad on kojad , alumised – vatsakesed .
Vasak koda (atrium sinistrum) – sisenevad 4 kopsuveeni;
Vasak vatsake (ventriculus sinister ) – väljub aort;
Parem koda (atrium dextrum) – sisenevad 2 õõnesveeni ja südame pärgurge;
Parem vatsake (ventriculus dexter ) – väljub kopsutüvi.
Südame töö ja verevool läbi südame:
Südame tööks on vere pumpamine läbi enda, iga südamelihase kokkutõmbega paisatakse südamest välja ca 50 ml verd.
Südame töös on 3 faasi:
a)Kodade kokkutõmme ( süstol ) – veri surutakse kodadest läbi koja-vatsakese (atrioventrikulaar-) suistike vatsakestesse .
b)Vatsakeste süstol – veri surutakse vatsakestest aorti ja kopsutüvesse.
c)Kogu südame diastol (lõdvestus) – veri voolab veenidest kodadesse.
Vere voolu õige suuna tagavad südameklapid .
Südameklapid:
Vasak koja-vatsakese klapp e. vasak atrioventrikulaarklapp e. mitraalklapp e. Bikuspidaalklapp (valva bicuspidalis): koosneb kahest hõlmast (hõlm – cuspis), mida pingutavad näsalihastele kinnituvad kõõluskeelikud.
Parem koja-vatsakese klapp e. parem atrioventrikulaarklapp e. trikuspidaalklapp: koosneb kolmest hõlmast, muus osas sarnane eelmisega.
Aordiklapp (valva aortae )– aordi alguses, koosneb kolmest poolkuuklapikust.
Kopsutüve klapp (valva trunci pulmonalis)– kopsutüve alguses, sarnane aordiklapiga.
Südame skelett :
Südame lihaskiudude kinnituskohaks on tihedast sidekoest skelett. See koosneb kahest fibroosvõrust atrioventrikulaarklappide ümber (ka aordi ja kopsutüve alguskohtade sidekoest), sidekoelistest kolmnurkadest klappide vahel ja vatsakeste vaheseina ülemisest (sidekoest!) osast.
Südame erutusjuhtesüsteem:
Südame lihased ei saa otse motoorseid impulsse närvikiududelt! Motoorsete närvide erutus antakse üle sinuatriaalsõlmele, levib sealt edasi kodade lihastele (kodade süstol!) ja nende kaudu atrioventrikulaarsõlmele, viimasest algab His`i kimp, mis kahe sääre abil viib erutuse vatsakeste lihastele.
Veresoontest:
A.Veresoonte seina ehitusest:
a)Veresoonte sisekesta (tunica intima) katab seespoolt tavaliselt üks rakukiht – endoteel , mille all on basaalmembraan . (Kapillaaride sein võibki sellega piirduda!) Edasi tuleb intima päriskiht, mis koosneb sidekoest ja/või silelihaskiududest; selle peal võib olla sidekoeline elastne membraan .
b)Veresoonte keskkesta (tunica media) paksus on väga erinev, see võib jälle koosneda kas peamiselt sidekoest või lihaskoest ning selle peal võib olla jälle (välimine) elastsest sidekoest membraan.
c)Veresoonte väliskest (adventitia) sarnaneb siseelundite väliskestaga.
B. Veresoonte jaotus:
Veresoonte jaotamise võimalusi on palju, siin toome vaid mõned võimalikud!
a)Läbimõõdu järgi: suured arterid ja veenid, väikesed arterid ja veenid, kapillaarid .
b)Seina ehituse järgi: sidekoelised arterid, lihaselised arterid, kapillaarid ja veenid.
c)Närvide ja hormoonide (või mürkide!) toime järgi : c1. Makrotsirkulatsioon (suured, silmaga nähtavad) arterid ja veenid ning c2. Mikrotsirkulatsioon (silmaga nähtamatud arterioolid , veenulid ja kapillaarid) – mikrotsirkulatsioon on väga oluline paljude haiguslike protsesside puhul!
Veresooned :
A.Vereringed algavad südamest suurte arteritega (aort ja kopsutüvi) – nendes on suur vererõhk , kiire verevool; paksud seinad, milles palju elastset sidekudet – see aitab pulsilainet edasi lükata.
B.Elunditesse ja nende osadesse viivad verd keskmise kaliibriga arterid (näit. kodarluuarter ja selle harud jne.) – ka neis on vererõhk kõrge ja seinad paksud, kuid sidekoe kõrval on seinas järjest rohkem lihaskiude.
C.Väiksematesse piirkondadesse viivad vere peened arterid ja arterioolid (palja silmaga raske näha) – nendes on verevool juba aeglasem ja rõhk madalam; sein õhuke, seinas lihaskiud , mis võivad vajadusel soone sulgeda.
D. Kapillaarid:
- need on peenimad veresooned, läbimõõt võib olla vaid 6-7 mikronit (väiksem kui erütrotsüüdil!);
- verevool neis on väga aeglane ja sein koosneb vaid ühest rakukihist – hea gaasivahetus !;
-kapillaari arteriaalses otsas väljub hulk vereplasmat rakkudevahelisse ruumi, kapillaari venoosses otsas läheb ca 9/10 vereplasmast vereringesse tagasi (ülejäänu viib ära lümfisüsteem)
-kõik kapillaarid ei ole korraga avatud – elundi eri piirkondi varustatakse kordamööda; töötavas elundis avaneb rohkem kapillaare, puhkavas elundis vähem.
E. Veenulid ja väikesed veenid – verevool veidi kiirem kui kapillaarides kuid vererõhk madal; sein õhuke, selles nii sidekudet kui ka lihaskiude, veidi jämedamatel veenidel võivad olla juba klapid.
F. Keskmised veenid – enam vähem sarnased väikestega, enamikel keskmistel veenidel on klapid, vere panevad neis liikuma nn. “lihaspump ja arteripump” – lihaste ja arterite pulsi perioodiline surve veeni seinale.
G. Suured veenid (alumine- ja ülemine õõnesveen, ka kopsuveenid): sein läbimõõduga võrreldes õhuke, verevool pisut kiirem kui väikestes veenides; vererõhk paar mmHg negatiivne (verevoolule aitab kaasa hingamise ajal tekkiv alarõhk !). NB! Suuremad veenid imevad sisse õhku ja rasva, kui sein katki!
Veel mõisteid veresoontest ja vereringest:
a)Anastomoos: ühendus kapillaarist jämedamate soonte vahel – arterio -arterioosne (arterite vahel); veno-venoosne (veenide vahel); arterio-venoosne (arteri ja veeni vahel).
b)Soonte sooned (vasa vasorum): suuremate veresoonte seinu toitvad väikesed veresooned
c) Tromb : veresoone sees vere hüübimisest tekkinud klomp (tavaline põhjus – endoteeli vigastus, näiteks ateroskleroosi või sisselõike tõttu; algul seina vigastuse koha küljes kinni)
d)Embol: veresoones liikuv võõrkeha (näiteks õhumull, rasvakogumik, liikuma hakanud tromb jne.), mis lõpuks suleb mõne veresoone haru
E. Aneurüsm: veresoone seina väljasopistus, eriti sage aordil ja teistel suurematel arteritel
F. Veenilaiendid e. vaariksid e. veenikomud (varicosis): veenide (eriti alajäsemetel!) seinte väljavenimisest tekkinud laiad kohad veenidel
G. Ateroskleroos (atherosclerosis): otsetõlge – “pudrutaoline kõvastus”; haigus, mille puhul veresoone (arteri) seina hakkab ladestuma rasva, valke ja hiljem kaltsiumi, tekkinud aterosklerootiline naast ahendab arteri valendikku ja muudab arteri vähem elastseks, lõpuks võib naast arteri hoopis sulgeda või lagunedes lõhkuda endoteeli ja panna aluse trombi tekkele. Ateroskleroosi põhjused pole selged, kindel on kõrge vererõhu soodustav toime (suitsetamisest, stressist, ülekaalulisusest jne.)
Suure vereringe arterid.
Suure vereringe arterid on kõik aordi harud ja harude harud!
Aordi suuremad osad: A. aordikaar , B. rinnaaort ja C. kõhuaort.
A.Aordikaar ( arcus aortae) :
1. Südame pärgarterid e. koronaararterid (arteriae coronariae): 2 tükki – parem ja vasak; algavad kohe aordi algusest, kulgevad südame pinnal kodade ja vatsakeste piiril olevas pärgvaos; vasak annab enam harusid südame eespinnale, parem rohkem tagapinnale. (Arteriharude kõrval on südameveenid, mis kogunevad lõpuks kokku pärgurkeks, mis avaneb eraldi paremasse kotta.)
2. Õlavarre-pea tüvi (truncus brachiocephalicus): lühike jäme haru, hargneb varsti kaheks – parem rangluualune arter ja parem ühine unearter , mis edaspidi kulgevad ja harunevad umbes samamoodi, nagu samanimelised sooned vasakul kehapoolel!
3. Vasak ühine unearter ( arteria carotis communis): tõuseb kaelalihaste vahel ülespoole, annab harusid kaela elunditele ; alalõualuu lähedal jaguneb kaheks:
3. a. (Vasak) sisemine unearter (a. carotis interna ), mis edasi siseneb koljuõõnde ja varustab suuremat osa peaaju , silma jne.
3.b. (Vasak) välimine unearter (a. carotis externa), mis hargneb koljust väljaspool – varustab nägu, kaela, pea külgi (harud: näoarter, keelearter jne.)
4. Vasak rangluualune arter (arteria subclavia ): rangluualune arter (nii vasak kui parem!) väljub rinnaõõnest I roide ja rangluu vahelt; annab harusid õlavöötmele, seljale ja rindkerele – NB! tähtsaim neist on lüliarter (a. vertebralis), mis varustab kaelalülisid ja ka aju! Seejärel siseneb “subklaavia” kaenlaauku, kus ta nimi muutub kaenlaarteriks.
4.1. Kaenlaarter (a. axillaris): kulgeb kaenlaaugus alla, annab harusid õlavöötme lihastele, õlaliigesele ja õlavarre lihastele. Kaenlaaugust väljudes muutub nimi õlavarrearteriks.
4.2. Õlavarrearter (a. brachialis): kulgeb õlavarre lihaste vahel alla, annab harusid õlavarre lihastele ja nahale ning küünarliigesele; jõuab küünraauku kus jaguneb kaheks: küünarluu - ja kodarluuarteriks.
4.3. Kodarluuarter (arteria radialis ) ja
4.4. Küünarluuarter (arteria ulnaris):
-mõlemad kulgevad käsivarrel samanimelise luu läheduses alla ;
-annavad harusid käsivarre lihastele ja nahale, küünarliigesele ja lõpus randmeliigestele;
-pärast randme ületamist hargnevad labakäe sees, lõppharud kulgevad kaarjalt peopesa lihaste vahel ja all, moodustades pindmise ja süva pihukaare.
-Pihukaarte lõpposad anastomoseeruvd teise arteri harudega; pihukaartest lähtuvad harud sõrmedele.
-Sõrmede arterid kulgevad sõrmede teineteise poole pööratud pindadel.
Peaaju verevarustus :
Peaaju varustavad verega 4 arterit:
-Vasak ja parem sisemine unearter – toovad ca 2/3 verest; tulevad ajju läbi oimuluu;
-Vasak ja parem lüliarter – toovad alla 1/3 verest; on rangluualuse arteri harud; tulevad ajju läbi kuklaluu (läbi suure kuklamulgu).
-Aju alumisel pinnal on kõik need arterid omavahel ühenduses – moodustub nn. aju arterioosring e. Willisi ring.
-Suured aju arterid lähtuvad arterioosringist ja neid on 3 paari ( tagumine , keskmine ja eesmine ajuarter).
B. Aordi rinnaosa harud:
-aordi rinnaosast lähtuvad harud on kõik suhteliselt peened;
-Aordi rinnaosa harud jagatakse kaheks: a)paarilised ja b) paaritud harud.
-a) Aordi paarilistest harudest on suuremad roietevahelised arterid (arteriae intercostales), mis kulgevad roiete alumise serva lähedal ja varustavad rindkere seina.
-b) Aordi paaritud harud lähevad mediastiinumis paiknevatele elunditele – söögitorule, trahheale (ja siit edasi koos bronhidega kopsu – bronhiaalarterid!), harknäärmele, sidekoesse jne.
C. Aordi kõhuosa harud:
-Aordi kõhuosa harud varustavad verega kõhuõõne elundeid ja kõhuseina;ka kõhuosa harud jaotatakse a)paarilisteks ja b) paarituteks.
-a) Aordi kõhuosa paarilised harud:
1.Neeruarterid (aa. renales), kõige jämedamad paarilised harud, viivad verd neerudesse.
2.Neerupealiste arterid (aa. suprarenales), suhteliselt peened, kuid väga tähtsad
3.Munandi- või munasarjaarterid (aa. testiculares resp. ovaricae)
4.5 – 6 paari nimmeartereid kõhu tagaseinale, jne.
b. Aordi kõhuosa paaritud harud:
1.Kõhuõõnetüvi (truncus coeliacus): kõige jämedam haru, algab peaaegu kohe vahelihase alt ja hargneb kolmeks suureks haruks: pärismaksaarter, maoarter ja põrnaarter.
1.1. Pärismaksaarter (a. hepatica propria), vt. maks!
1.2.Maoarter (tegelikult vasak maoarter ) – annab harud mao suurele kõverikule.
1.3. Põrnaarter (a. lienalis) – varustab verega põrna, annab harusid ka pankreasele.
2. Ülemine kinnistiarter (a. mesenterica superior ): varustab verega kogu peensoolt, lisaks umbsoolt, ülenevat- ja ristikäärsoolt.
3. Alumine kinnistiarter (a. mesenterica inferior ): algab eelmistest tunduvalt allpool, varustab verega alanevat käärsoolt, sigmakäärsoolt ja pärasoole ülaosa .
Ülemise ja alumise kinnistiarteri harud soolte seina lähedal on soole kaararterid – need on omavahel anastomoseerunud kogu soole pikkuses!
Viimase nimmelüli kõrgusel on aordi kahendhargus (bifurcatio aortae) – kõhuaort hargneb kaheks ühiseks niudearteriks, mis varustavad verega puusavöödet ja alajäsemeid.
c) Ühine niudearter (a. iliaca communis): annab mõned harud vaagna seinale, edasi hargneb kaheks: 1. Sisemine niudearter ja 2. Välimine niudearter.
1.Sisemine niudearter (a. iliaca interna): varustab verega vaagnaõõne elundeid, vaagna seina ja osa puusavöötme lihaseid.
2.Välimine niudearter (a. iliaca externa): läheb kubemesideme alt vaagnaõõnest reiele ja tema nimi muutub reiearteriks.
2.1. Reiearter (a. femoralis): varustab verega reit ja puusaliigest ning osa vöötme lihaseid; kulgeb rätsepalihase all reie sisepinnal õndlaauku, kus nimi muutub õndlaarteriks.
2. 2. Õndlaarter (a. poplitea): lühike arteritüvi (osa autoreid seda eraldi ei nimetagi!), paikneb õndlaaugu ülaosas , annab paar haru põlveliigesele ja hargneb seejärel kaheks suuremaks haruks: eesmine sääreluuarter ja tagumine sääreluuarter.
2.3. Eesmine sääreluuarter (a. tibialis anterior): kulgeb sääre eesmiste lihaste vahel alla, annab harusid sääre eesmisele osale, lõpuks jõuab jalalaba seljale, kus teda nimetatakse jalaseljaarteriks (a. dorsalis pedis).
2.4. Tagumine sääreluuarter (a. tibialis posterior ): kulgeb lestlihase ja sääremarja kakspealihase vahel, varustab sääre tagumist poolt; mediaalse peksi alt läheb jalatallale, kus hargneb kaheks tallaarteriks.
Pulsi palpeerimise kohad:
1.Oimuarter - temporaalpulss.
2.Näoarter – fatsiaalpulss.
3.Ühine unearter – karootispulss, karotiidpulss.
4.Õlavarrearter – brahhiaalpulss.
5.Kodarluuarter – radiaalpulss.
6.Reiearter – femoraalpulss.
7.Õndlaarter – popliteaalpulss.
8. Jalaseljaarter – jalaselja-, dorsaalis peedise pulss .
9.Tagumine sääreluuarter – tibialispulss.
Suure vereringe veenid.
Enamik veene jookseb arteri kõrval ja kannab sama nime (sageli nimetatakse neid lihtsalt saate- veenideks).
Üldisi erinevusi artereist:
-verevool aeglasem ja rõhk madalam, seega veenide maht peab olema suurem, selleks: a) arteri saateveen on kas suurema läbimõõduga või on arteri kõrval 2 saateveeni ja b) osa verd viivad ära eraldiseisvad (tavaliselt pindmised) veenid;
-Veenidele on väga iseloomulik põimikute ja anastomooside moodustamine;
-Veenidel on väga palju variante.
Suure vereringe veenide jaotus:
-kuna südamesse saabub venoosne veri kahe suure veeni – ülemise ja alumise õõnesveeni kaudu, siis võib kõik suure vereringe veenid jagada kahte ossa:
- a) ülemise õõnesveeni süsteem – veenid, mis lõpuks suubuvad ülemisse õõnesveeni (vena cava superior), siia kuuluvad pea-, kaela-, ülajäseme- ja rinnapiirkonna veenid.
-b) alumise õõnesveeni süsteem – veenid, mis lõpuks suubuvad alumisse õõnesveeni (vena cava inferior), siia kuuluvad alajäseme-, vaagna- ja kõhupiirkonna veenid.
-bb) sageli tuuakse eraldi välja maksa värativeeni süsteem (vena porta) – kõhuõõne elunditest.
Ülemise õõnesveeni veenide eripärad:
A.Pea ja kael :
-aju suured veenid on aju kõvakelme (vt.aju!) lestmete vahel ja neid nimetatakse urgeteks (sinus); need ühinevad järjest, lõpuks koljuõõnest väljub veri kägimulgu ( foramen jugulare) kaudu – siit algab sisemine kägiveen (v. jugularis interna), mis jookseb kaelal ühise unearteri kõrval!
-välimine kägiveen (v. jugularis externa) jookseb kaelal naha all, kogub vere näost ja kaelast;
-Sisemine ja välimine kägiveen (+ mõned väiksemad) ühinevad rinnaku -rangluu liigese taga sama poole rangluualuse veeniga, ühinemiskoht on venoosnurk (angulus venosus).
B. Ülajäseme veenid:
-ülajäseme arterite kõrval olevad saateveenid kannavad samu nimesid, mis arteridki;
-Samal ajal on ülajäseme nahaaluskoes tihe pindmiste veenide võrk, millest moodustub 2 suuremat veeni – a) peamine veen (v. cephalica) - lateraalküljel ja b) põhimine veen (v. basilica) – mediaalküljel; nende vaheline anastomoos on küünra keskpidine veen (v. mediana cubiti), mis on kõige tavalisem vere võtmise ja veenisüstide tegemise koht.
C. Rinnapiirkonna veenid:
-enamik veene on arterite kõrval ja samade nimedega;
-Rindkere tagaseinal koguneb veri kahte veeni – paaritu veen (v. azygos) paremal ja poolpaaritu veen (v. hemiazygos) vasakul – need ühinevad ja suubuvad lõpuks ülemisse õõnesveeni;
-Rangluualuse veeni ja sisemise kägiveeni ühinemisel (venoosnurk!) tekib mõlemal pool õlavarre-pea veen (v. brachiocephalica), need ühinevad ja moodustavad ülemise õõnesveeni.
Alumise õõnesveeni süsteem:
A.Alajäseme veenid:
-enamik veene on saateveenid – kulgevad arterite kõrval ja on samade nimedega;
-Ka alajäsemel moodustavad nahaalused veenid 2 peamist tüve:
-a) väike alajäseme nahaveen (v. saphena parva ) – kogub vere sääre tagapinnalt, suubub õndlaveeni;
-b) suur alajäseme nahaveen (v. saphena magna) – kogub vere sääre eespinnalt ning reie ees ja tagapinnalt, kulgeb reie mediaalpinnal, suubub reieveeni.
B. Kõhupiirkonna veenid:
-kõhu ja vaagna seina veenid ning kuse-suguelundite veenid on enamuses saateveenid (st. arteri kõrval ja sama nimega);
-Mao-, peensoole-, jämesoole-, pankrease - ja põrna veenid kogunevad algul kokku maksa värativeeniks, mille kaudu veri viiakse maksa, alles pärast töötlemist maksas läheb see veri maksaveenide kaudu alumisse õõnesveeni.
Veenisüsteemide vahelised anastomoosid:
Mõnes kohas on veenide võrgustikud, kust lähevad harud mõlemasse suurde süsteemi: söögitoru lõpposa ümber, naba ümber ja pärasoole ümber.