50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-03-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
45 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Annix88
Õppematerjali autor
Nefroni ehitus, arv siseseinu. Mõlema pleura vahele jääb suletud pilujas ruum pleuraõõs. Esmase ja lõpliku ehk teisese uriini tekke paik, tekke põhimõte Kopsudevaheline ruum, mida piirab alt diafragma, külgedelt pleura, tagant lülisammas, eest rinnak. Elundid - süda, harkelund, suured veresooned, Kusepõie asend, kusepõie seina kihid söögitoru, uitnärvid Neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti Kusiti ehitus, sulgemine, soolised iseärasused Kõhuõõne tagaseinal, kahel pool lülisammast, alumiste rinna- ja ülemiste nimmelülide kõrgusel.
Rinnakelme on sile niiske serooskelme(õhuke kattev rakukiht), mis vooderdab rinnaõõnt; kopsupleura ümbritseb kopse. Kopsupleura läheb kopsujuure piirkonnas üle seinapleuraks, mille vahele jääb pleuraõõs-vedelikuga täidetud, vähendab omavahelist hõõrdumist. 93. Keskseisandi mõiste, selles paiknevad elundid. Rindkereõõnes kopsudevaheline ruum, mida piirab alt diafragma, külgedelt pleura, tagant lülisammas, eest rinnak ning ülalt ulatub kuni kaelani. Keskseinandis asuvad süda, suured veresooned, hingetoru, söögitoru, harkelund, lümfisõlmed. 94. Kuseelundkonda kuuluvad: (Joonis 15) neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti. 95. Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud: (joonis 15) Neerud asetsevad kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel. Neeru katab 3 kihnu: fibrooskihn; rasvkihn; neeru sidekirme – hoiab neerusid paigal ja kaitsevad. 96. Neeru välisehitus: (joonis 15) Neerud on kumerad, oataolised kehakesed, ca 150 g
Rinnakelme on sile niiske serooskelme(õhuke kattev rakukiht), mis vooderdab rinnaõõnt; kopsupleura ümbritseb kopse. Kopsupleura läheb kopsujuure piirkonnas üle seinapleuraks, mille vahele jääb pleuraõõs- vedelikuga täidetud, vähendab omavahelist hõõrdumist. 93. Keskseisandi mõiste, selles paiknevad elundid. Rindkereõõnes kopsudevaheline ruum, mida piirab alt diafragma, külgedelt pleura, tagant lülisammas, eest rinnak ning ülalt ulatub kuni kaelani. Keskseinandis asuvad süda, suured veresooned, hingetoru, söögitoru, harkelund, lümfisõlmed. 94. Kuseelundkonda kuuluvad: (Joonis 15) neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti. 95. Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud: (joonis 15) Neerud asetsevad kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel. Neeru katab 3 kihnu: fibrooskihn; rasvkihn; neeru sidekirme hoiab neerusid paigal ja kaitsevad. 96. Neeru välisehitus: (joonis 15) Neerud on kumerad, oataolised kehakesed, ca 150 g
silelihas, mis paikneb siseelundite seintes tagades siseelundite motoorika ja ei allu inimese tahtele skeletilihas, mis paneb meie keha liikuma ning allub meie tahtele 4.Elundi ja elundkonna mõiste. Näited Elund on kindlat kuju ja funktsiooni omas kehaosa, mille moodustavad omavahel mitmesugustes kombinatsioonides seostuvad koed (süda, maks, hammas) Elundkond moodustab aga elunditest, mis sooritavad kehas samaladseid funktsioone ja on omavahel ehituslikult ja talituslikult seotud (südame veresoonkond, seedelundkond) SÜDAME VERESOONKOND 5.Südame asend Asetseb eesmiseses keskseinandis ebasümmeetrili selt. 2/3 keha keskjoonest vasakul, 1/3 paremal. Kahe kopsu vahel, diafragma peal. Südametipp ulatub 5.-6. roide vahekohale. 6. Südame kambrid, suistikud, sisenevad ja väljuvad veresooned - JOONIS! Süda jaguneb neljaks õõneks paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Südame parem ja vasak pool on teineteisest eraldatud lihaselise vaheseinaga, kusjuures
Asetseb eesmiseses keskseinandis ebasümmeetriliselt. 2/3 keha keskjoonest vasakul, 1/3 paremal. Kahe kopsu vahel, diafragma peal. Südametipp ulatub 5.-6. roide vahekohale. 108. Südame välisehitus Koonusekujuline. Eristatakse tagumis-alumist vahelismist pinda ja eesmis-ülemist rinnakroidmist pinda. Põhimik suunatud taha-üles ja paremale, südametipp alla-ette ja vasakule. 109. Südame kambrid, suistikud, sisenevad ja väljuvad veresooned - JOONIS! Süda jaguneb neljaks õõneks paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Südame parem ja vasak pool on teineteisest eraldatud lihaselise vaheseinaga, kusjuures kummalgi pool on koda vatsakesega ühendatud koja-vatsakesesuudme ehk suistiku abil. Paremasse kotta suubuvad alumine ja ülemine õõnesveen ning pärgurge, paremast vatsekesest väljub kopsutüvi Vasakusse kotta suubuvad neli kopsuveeni, vasakust vatsakesest väljub aort 110
5) munasarjad (2) munarakkude ja hormoonide tootmine. Suured häbememokad paksud naha kurrud, mis on seest kaetud limaskestaga. Väikesed häbememokad limaskestakurrud, mis piiravad tupeava. Kliitor korgaskeha, erektsiooni seisundis täitub verega. 80. Ovulatsioon, menstruatsioon: Ovulatsioon munaraku valmimine ning väljumine munasarjast. Menstruatsioon emaka limaskesta irdumine. Südame-veresoonkond 81. Südame asend: (joonis 4) süda paikneb kahe kopsu vahel diafragma peal. Tema tipp on suunatud ette alla ning põhimik taha üles. 82. Südame osad, nendesse sisenevad ja väljuvad veresooned: (joonis 4) süda koosneb kokku neljast kambrist: 2 kojast (parem ja vasak koda) ja 2 vatsakesest (parem ja vasak vatsake). Sisenevad veresooned on ülemine ja alumine õõnesveen ja kopsuveenid. Väljuvad veresooned on aordid ning vasak ja parem kopsuarter. 83. Südame seina ehitus: sein on kolmekihiline:
Anatoomia ja Füsioloogia Praktikum „Südame ja veresoonte süsteem“ 1. Nimeta vereringed 1) Süsteemne-, ehk keha-, ehk suur vereringe; 2) kopsu-, ehk väike vereringe; 3) koronaarvereringe. 2. Kust algab ja kus lõpeb suur vereringe? Suure vereringe funktsioon. Algus: vasak vatsake (ventriculus sinister), käib läbi: aort; koed; ülemine ja alumine õõnesveen, lõpp: parem koda (atrium dextrum). Funktsioon: organismi rakkude varustamine toitainetega ja ainevahetusjääkide transport kudedest. 3. Kust algab ja kus lõpeb väike vereringe? Väikese vereringe funktsioon. Algus: parem vatsake (ventriculus dexter), käib läbi: kopsutüvi, kopsuarterid, kopsuveenid (vasak- ja parempoolsed), lõpp: vasak koda. Funktsioon: gaasidevahetus, soojuse väljaviimine. 4. Koronaarvereringe funktsioon. Koronaarvereringe ülesandeks on südame kõikide kudede, eriti aga südamelihase, varustamine v
Vere- ja lünfiringe 1. Kirjuta vaste numbritele (ja ka kehaosa või piirkond, kus antud elund paikneb) (13p) Märgi numbriga ja nimeta erinevad regionaalsed lümfisõlmed ja rinnajuha V.Cava superior Süda. Cardia. Rindkereõõs Aort Ülemine õõnesveen 4 kopsuveeni Aordiklapp Sinuatriaalsõlm Vasak koda Parem koda Atrium sinister Atriun dextrum
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid