Anatoomia - südame-veresoonkond (0)

Anatoomia: südame - veresoonkond
106. Südame asend.
Süda paikneb 2 kopsu vahel, diafragma peal. 2/3 südamest paikneb keha keskteljest vasakul, 1/3 paremal. Südamepõhimik on suunatud taha üles ja paremale, südametipp alla-ette ja vasakule, ulatudes 5. Ja 6. roide vahekohale.
107. Südame välisehitus.
Südamel eristatakse tagumist-alumist vahelihasmist pinda ja eesmist -ülemist rinnakroidmist pinda. Südamel on tipp, põhimik, parem ja vasak vatsake , parem ja vasak kojakõrv, aordikaar , kopsutüvi...

Joonis lk 151 + anatoomia joonised – joonis 4
108. Südame kambrid, suistikud , kambritesse sisenevad ja väljuvad veresooned .
Süda koosneb neljast kambrist: 2-kojast (parem ja vasak koda) ja 2-vatsakesest (parem ja vasak vatsake). Südame parem ja vasak pool on teineteisest eraldatud lihaselise vaheseinaga, kusjuures kummalgi pool on koda vatsakesega ühendatud koja-vatsakesesuudme ehk suistiku abil.

• Südame paremasse kotta sisenevad 3 suurt veeni (ülemine õõnesveen ja alumine õõnesveen, pärgurge), mis toovad siia kogu keha venoosse vere. Südame vasakusse kotta sisenevad 4 kopsuveeni (2 paremat ja 2 vasakut kopsuveeni), mis toovad südamesse aretriaalset verd.
  
• Paremast vatsakesest väljub kopsutüvi (sealt edasi parem ja vasak kopsuarter ) ning vasakust vatsakesest väljub aort (edasi aordikaar – sealt väljuvad ülespoole vasak ühisunearter, vasak rangluualune arter ja õlavarre-peatüvi. Allapoole läheb edasi alanev aort.)
  

Joonis lk 152 ja 156 + tv joonis 4 ja 5.
109. Südame klapid , klappide liigid, nende ehitus, paiknemine , tähtsus.
Südame klappe on kahte liiki:
1) kodade-vatsakeste klapid – need ei lase verd vatsakestest kodadesse.
2) poolkuuklapid – südamest väljuvate veresoonte alguses.
Südame klapid tagavad vere ühesuunalise voolamise /liikumise.

• Südame parema koja ja parema vatsakese vaheline suue on suletud kolmest hõlmast koosneva koja-vatsakeseklapiga ehk parema atrioventrikulaarklapiga. Klapi hõlmad kinnituvad üht serva pidi koja-vatsakesesuudme piiridele ja ripuvad alla vatsakese õõnde. Klapi õlmade vabadele servadele kinnituvad vatsakese põhjast näsalihastelt lähtuvad kõõluskeelikud. Kõõluskeelikud ei lase klapi hõlmu vatsakese kokkutõmbumisel kotta pöörduda ja seetõttu ei pääse veri kotta tagasi.
  
• Vasaku koja ja vasaku vatsakese vaheline koja-vatsakesesuue on varustatud kahest hõlmast koosneva vasaku koja-vatsakeseklapiga ehk atrioventrikulaarklapiga. Selle klapi vabadele servadele kinnituvad kahelt tugevalt näsalihaselt algavad kõõluskeelikud.
  
• Vasakust vatsakesest lähtub aort, mille alguses paikneb kolmest poolkuuklapist koosnev aordiklapp.
  

Joonis lk 152 + tv joonis 4
110. Südameseina ehitus, kestade lühiiseloomustus.
Südamesein koosned kolmest kestast:

• Sisemine kest ehk endokard – õhuke, elastsetest sidekoe kiududest koosnev ja valendiku poolt endoteeliga vooderdatud kile. (sellest on tekkinud südameklapid?)
  
• Vahelmise kesta moodustab südamelihas ehk müokard. Koosneb erilisest südamelihaskoest. Südame eri osades on müokardi paksus erinev. Kõige õhem on see kodades, sest sealt tõugatakse kontraktsioonil veri ainult vatsakestesse. (ülesandeks vere liikuma panek?)
  
• Välimine kest on seroosne kelme – epikard . Katab müokardi. Suurte veresoonte algusosade piirkonnas, pöördub epikard ümber ja moodustab veel ühe kesta – südamepauna ehk perikardi. Epikardi ja perikardi vahele jääb pilujas südamepauna õõs ehk perikardiõõs, milles on vähesel määral seroosset vedelikku.
  

111. Südame paun, selle moodustumine, tähtsus.
Südame põhimikul, suurte veresoonte algusosade piirkonnas, pöördub epikard ümber ja moodustab veel ühe kesta – südamepauna ehk perikardi. Epikardi ja perikardi vahele jääb pilujas südamepauna õõs ehk perikardiõõs, milles on vähesel määral seroosset vedelikku, mis omab antibakteriaalset toimet ja mis vähendab hõõrdumist.
112. Südame enda verevarustus – pärgvereringe.
Pärgvereringe ehk koronaarvereringe ülesandeks on varustada verega südame kõiki kudesid , eriti aga südamelihast. Siia kuuluvad vasak ja parem pärgarter ja südameveenid, mis suubuvad pärgurkesse ehk siinusesse. Vasak ja parem pärgarter lähtuvad esimeste harudena aordi algusosast – aordisibulast. Nad kulgevad ümbritsevalt vastavates pärgvagudes ja moodustavad eesmise ja tagumise vatsakestevahelise haru.
(südant ennast varustavad arteriaalse verega 2 pärgarterit. Nad ümbritsevad südant, jagunevad peenikesteks harudeks , toidavad südant. Südames tekkiv venoosne veri kogutakse südame veenidesse, mis suubub pärgurkesse, mis omakorda suubub südame paremasse kotta.)

Joonis lk 154 + tv joonis 4
113. Südamenärvid.
Südant innerveerib autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem, reguleerides selle kontraktsioonide (kokkutõmmete) tugevust ja rütmi. Südamesse saabuvad sümpaatilised närvid sümpaatikuse tüvest ja parasümaatilised kiud uitnärvist (X peaajunärv). Nende närvide kiud moodustavad südame närvipõimikud.

• A) parasümpaatilised närvid – uitnärv(XPAN), annab rahulikkuse, aeglustab ja nõrgendab südame tegevust. (aeglustab südame rütmi ja vähendab kontraktsioonide tugevust)
  
• B) sümpaatilised närvid – kiirendavad ja tugevdavad südame tegevust. (tugevdab südame kontraktsioonide tugevust ja kiirendab rütmi)
  

114. Südame erutusjuhtesüsteem.
Südame erutusjuhtesüsteem on moodustunud spetsialiseerunud südamelihaskiududest, mis tagab südame automaatsed kokkutõmbed. Paremas kojas paikneb 2 sõlme: ülemise õõnesveeni suubumise kohal sinuatriaalsõlm (Keith-Flacki sõlm) ja alumise õõnesveeni suubumise kohal atrioventrikulaarsõlm (Aschoff-Tawara sõlm). Viimasest lähtub Hisi kimp, mis kulgeb vatsakeste vaheseinas ning hargneb paremaks ja vasakuks sääreks. Säärtest moodustub vasaku ja parema vatsakese müokardis Purkinje kiudude võrgustik.

Joonis lk 155 + tv joonis 4
115. Suur vereringe , selle algus, lõpp (nim südame osad, veresooned), ülesanne.
EHK KEHAVERERINGE
Vasak vatsake → Aort (suundub kogu kehasse, andes ära hapniku ja võttes juurde CO2) → (veri muutub venoosseks) kogunedes alumisse ja ülemisse õõnesveeni →parem koda

Joonis lk 156 + tv joonis 5
116. Väike vereringe, selle algus, lõpp (nim südame osad, veresooned), ülesanne.
EHK KOPSUVERERINGE
Parem vatsake → kopsutüvi → parem ja vasak kopsuarter → kopsu kapillaarid (-CO2 +O2) → 2vasakut ja 2 paremat kopsuveeni → vasak koda

Joonis lk 156 + tv joonis 5
117. Suure vereringe arterite üldskeem.
(joonisel: sisemine unearter , välimine unearter, vasak ühisunearter, vasak rangluualune arter, rinnaaort, õlavarrearter, süva õlavarrearter, põrnaarter, vasak kodarluuarter, vasak küüarluuarter, süva reiearter, reiearter, õlavarre-peatüvi, aordikaar, kõhuõõnetüvi, ülemine kinnistiarter, parem neeruarter, munandiarter, alumine kinnistiarter, parem ühisniudearter, sisemine niudearter, välimine niudearter.)

Joonis lk 157 + tv joonis 6
118. Suure vereringe veenide üldskeem.
(joonisel: venoosne kägiveen, parem õlavarrepeaveen, ülemine õõnesveen, vasak sisemine kägiveen, vasak eesmine kägiveen, vasak välimine kägiveen, vasak rangluualune veen , vasak õlavarrepeaveen, lisa-poolpaarituveen, vasak neeruveen, poolpaarituveen, vasak ühisniudeveen, vasak sisemine niudeveen , paarituveen, alumine õõnesveen, parem välimine niudeveen, parem reieveen)

Joonis lk 167 + tv joonis 7
119. Ülajäseme arterid .
(joonisel: kaenlaarter, õlavarrearter, süva õlavarrearter, kodarluuarter, küünarluuarter, pindmine pihukaar, süva pihukaar, kämblaarterid, sõrmearterid)

Joonis lk 162 + tv joonis 8
120. Ülajäseme veenid .
(joonisel: kaenlaveen, õlavarreveenid, kodarluuveenid, küünarluuveenid, venoossed pihukaared*, kämblaveenid*, sõrmeveenid*)
(joonisel 2: kodarluumine nahaveen , küünarluumine nahaveen, vahelmine küünarluumine nahaveen)

Joonis lk 170 + tv joonis 8
121. Alajäseme arterid.
(joonisel: keskmine tallaarter, külgmine tallaarter, tallaarter)
(joonisel 2: välimine niudearter, süva reiearter, reiearter, õndlaarter, eesmine sääreluuarter, tagumine sääreluuarter, pindluuarter, kaararter, pöiaarterid, varbaarterid)

Joonis lk 166 + tv joonis 9
122.Alajäseme veenid.
(Joonisel: reieveen, õndlaveen, väike alajäsemenahaveen, suur alajäsemenahaveen.)
(joonisel 2: eesmised sääreluuveenid, tagumised sääreluuveenid, õndlaveen, reieveen, parem välimine niudeveen, parem sisemine niudeveen, ühisniudeveen, vasak ühisniudeveen, alumine õõnesveen. ) (+ külgmine ümbritsev veen, keskne ümbritsev veen, süva reieveen, mulgustav veen)

Joonis lk 172 + tv joonis 9
123. Kõhuõõne arterid.
(Joonisel: alumised vahelihasearterid*, kõhuõõnetüvi, põrnaarter, ühismaksaarter, maoarter, aort, ülemine kinnistiarter, keskne neerupealisarter*, neeruarter, munandiarter(munasarjaarter), alumine kinnistiarter, ühisniudearter.)

Joonis lk 164 + tv joonis 6
124. Kõhuõõne veenid.
Joonisel: alumine õõnesveen, maksaveenid, maksa veenikapillaarid, värativeen, vasak maoveen, parem maoveen*, põrnaveen, vasak neeruveen*, alumine kinnistiveen, ülemine kinnistiveen, ühisniudeveen, sisemine niudeveen, välimine niudeveen.

Joonis lk 174 + tv joonis 10
125. Aju arteriaalse verevarustuse põhimõte (arterioosrõngas)
Joonisel: eesmine suurajuarter, eesmine ühendusarter, keskne suurajuarter, tagumine ühendusarter, tagumine suurajuarter, põhimikuarter, lüliarterid, sisemine unearter.
(eesmine ühendusarter---eesmised ajuarterid---sisemised unearterid---keskmised ajuarterid---tagumine ühendusarter---tagumised ajuarterid---ajupõhimiku arter---lüliarterid)

Joonis lk 159 + tv joonis 11
126. Aju venoosse verevarustuse põhimõte ( peaaju kõvakesta urked )
Pea ja kaela piirkonna peamine venoosne magistraalsoon on sisemine kägiveen, mis kogub venoosset verd peaajust, kolju luudest, näost ning kaelast. Veenid, mis asetsevad peaaju sisemuses ja pinnal, suubuvad peaaju kõvakesta urgetesse ehk siinustesse. Nendesse valgub venoosne veri ka silmast, sisekõrvast ja kolju luudest. Erinevalt veenidest ei lange urked kokku, mis loob head tingimused vere äravooluks peaajust. (sisemine kägiveen-sigmaurge-ristiurge-urgete kokkuvool-sirgurge-ülemine noolurge -alumine noolurge)
Peaaju kõvakesta urked:

• Ülemine noolurge kulgeb suuraju sirbi ülaküljel.
  
• Alumine noolurge kulgeb suuraju sirbi alaküljel.
  
• Korgasurge ümbritseb türgi sadulat.
  
• Ülemine ja alumine kaljuurge ühendavad korgasurget sigmaurkega.
  
• Sirgurke tagumise otsa juures moodustub urgete kokkuvool, seetõttu on kõik urked üksteisega ühendatud.
  
• Ristiurked lähtuvad kahele poole urgete kokkuvoolust. (ristiurge läheb üle sigmaurkeks, mis ulatub kuni kägimulguni ja jätkub sealt edasi sisemise kägiveenina.)
  

Joonis lk 168 ja 169 + tv joonis 11
127. Lümfi mõiste.
Lümf on koemahl, mis on kogunenud lümfikapillaaridesse. On värvusetu või natuke kollakas vedelik. Lümf osaleb ainevahetusprotsessis, tema kaudu satuvad mitmed ainevahetusproduktid verre.
Lümf koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud lümfotsüütidest.
128. Lümfisüsteemi ehitus: parem lümfijuha, rinnajuha (lümfi kogumise piirkonnad, suubumine vereringesse.
Lümfisüsteemi ülesandeks on rakkudevahelise vedeliku kogumine ja suunamine, ainevahetusproduktide edasikandmine ning keha kaitsevõime tagamine. Lümfisüsteemi moodustavad erineva läbimõõduga lümfisooned, lümfisõlmed ja lümfoidsed elundid – limaskesta lümfifolliikulid, mandlid , põrn. Lümfisüsteem on lisaäravoolusüsteem, täiendus venoossele süsteemile.

• Parem lümfijuha kogub lümfi oma harude kaudu rindkere , kaela ja pea paremalt poolelt ja paremast ülajäsemest ning suubub paremasse veeninurka – parema rangluualuse veeni ja parema sisemise kägiveeni ühinemiskohta.
  
• Rinnajuha kogub lümfi ülejäänud kehaosadest ja suubub vasakusse veeninurka – vasaku rangluualuse veeni ja vasaku sisemise kägiveeni ühinemiskohta.
  

Joonis lk 177 + tv joonis 5
129. Lümfisõlme ehitus, ülesanne.
Lümfisõlmed on ovaalsed või ümmargused hernetera suurused lümfoidsest koest ülesehitatud kehaosad. Nendessu suubub tavaliselt mitu lümfisoont (toomasooned), ning väljub 1-2 viimasoont. Lümfisõlme katab sidekoeline kihn , millest tungivad sisemusse vaheseinad – trabeekulid. Lümfisõlme pindmine osa –koor, sellle all asub säsi. Lümfisõlmes on arvukalt pilujaid ruume – lümfisiinuseid, mida mööda liikudes lümf rikastub lümfotsüütidega. Veel on seal lümfifolliikul ja kihn.

• Lümfisõlme ülesanne on toota lümfotsüüte ja filtreerida lümfi (hävitades teistest organitest lümfiga siia sattunud võõrkehi ja -aineid.
  

Joonis lk 178 + tv joonis 5
130. Regionaalsed lümfisõlmed.
Lümfisõlmed asetsevad tavaliselt rühmiti. Iga rühma lümfisõlmed saavad lümfi keha kindlast piirkonnast ja neid nimetatakse regionaalseteks lümfisõlmedeks.

• Ülajäsemel on 2 peamist lümfisõlmede piirkonda – küünraaugus ja kaenlaaugus.(küünralümfisõlmed, kaenlalümfisõlmed)
  
• Pea ja kaela piirkonnas asuvad arvukad lümfisõlmed kuklas , kõrvalesta ees ja taga, lõuaaluses kolmnurgas ning kaelal kägiveenide läheduses. (kaelalümfisõlmed)
  
• Rindkereõõnes paiknevad lümfusõlmed hingetoru ümbruses, keskseinandis ja kopsuväratis.
  
• Alajäsemel asuvad lümfisõlmede rühmad peamiselt põlveõndlas ja kubemes. (kubemelümfisõlmed)
  
• Vaagna ja kõhuõõne lümfisõlmed paiknevad piki suuremaid veresooni, eriti rohkesti on neid peensoole kinnistiarteri läheduses.