Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
KÄITUMISE FÜSIOLOOGIA EKSAM
SKELETISÜSTEEM
Osteoloogia – õpetus luudest
Sündesmoloogia – õpetus luude ühendustest
Luud on kõvad, veidi elastsed, kollakasvalge värvusega elundid , mis kokku moodustavad luustiku.
Luustiku ülesanded:
  • kogu keha toestamine, luud on kas otse või kaudselt kinnituskohaks kõigile elundeile
  • siseelundite kaitse ( kolju , rinnakorv jne)
  • keha sisekeskkonna keemilise stabiilsuse (pH) säilitamine (mineraalainete reserv )
  • luudes toimub vereloome (vererakkude tootmine)

Luude ehitus:
  • keemiline koostis:
    • 50% vett
    • 17% mitmesuguseid orgaanilisi aineid e osseiin
    • 33% mineraalsooli (Ca, P, Mg soolad jt)
  • 2 erinevat piirkonda:
    • kompakta ( plinkollus ) – tihe väline pinnakiht
    • spongioosa (käsnollus) – käsnataoline siseosa
  • luukoe pinda katab:
    • liigesekõhr – ligesepindadel
    • periost – paks ja tugev sidekoe kiht luu välispinnal
    • endost – õrn sidekoe kiht siseõõnte seintel

Luude tüübid:
  • pikad e toruluud
    • laiemad otsad – epifüüsid
    • keskel toru – diafüüs
    • epi- ja diafüüsi vahel metafüüs
  • lühikesed luud
  • lamedad luud
  • segaluud

Luuüdi e medulla – täidab kõik õõnsused luus

Füüsiline aktiivsus teeb luud tugevamaks.
Luustiku areng lootel: algul tekivad tihedast sidekoest „luumudelikesed“, hiljem asendub sidekude kõhrkoega, edaspidi tekivad kõhrkoe sisse luustumistuumad, mis hakkavad laienema.
Lapseeas : kõhrkude kasvab pikkuses edasi, luustumistuumad laienevad järjest üle terve luu, kui kogu luu on luustunud, siis lõppeb kasv.
Täiskasvanul: luud enam pikkusesse ei kasva, jätkub luude paksuse lisandumine ja ümberehitus.
Luu remodelleerimine: osteoklastid lammutavad luud (muudavad mineraalsoolad lahustuvaks) ja samal ajal osteoblastid ladestavad uut luumaatriksit. Luu remodelleerimist juhivad hormoonid ( kasvuhormoon , suguhormoonid ja kõrvalkilpnäärmete parathormoon. Uue luu kujunemist aktiveerib ka füüsiline koormus luule.
Luumurru paranemise 4 staadiumit:
  • verevalumi (hematoomi) tekkimine – luu veresoonte purunemisel täidab hüübiv veri murrukoha ja selle ümbruse. Murru lähedal surevad vereta jäänud rakud
  • pehme (kõhrelise kallus) teke – hematoom imendub järk-järgult ja asendub granulatsioonikoega. Samal ajal hävitavad makrofaagid surnud rakkude rusud
  • luulise kalluse moodustumine – pehme kallus luustub, uus luu on esialgu käsnjas
  • luu remodelleerumine – kallus muutub tavaliseks luuks
    Kolju jaotus:
    • koljulagi
      • kolju põhimik
    • ajukolju
      • näokolju

    Ajukolju luud: kuklaluu , kiiruluu, otsmikuluu , oimuluu, kiilluu , sõelluu.
    Kolju luude areng: looteeas ei teki luude kohale kõhre. Algul tekib areneva aju ümber sidekoeline kile, milles on paksendid tulevaste luude kohal. Hiljem tekivad neisse paksendeisse luustumistuumad, mis järjest laienevad luudeks. Vastsündinul on kolju luude vahel suhteliselt suured luustumata alad – lõgemed e fontanellid:
    • eeslõge
    • tagalõge
    • 2 eeskülglõget
    • 2 tagakülglõget

    Luude ühendused:
    • pidevühendid e liidused – luud on ühendatud side- või kõhrkoe abil, mis kinnitub mõlema luu külge. Nende ülesanne on siduda luid üksteise külge, võimaldada pisut liikumist, hoida luid murdumast, võimaldada luude kasvamist
      • sidekoelised ühendid
        • fibroosühendid
        • õmblused
        • tappühend e gomfoos
      • kõhrühendid
        • kõhrliidus
        • sümfüüs
      • luuliidus e sünostoos
    • liigesed e artikulatsioonid – luude liigestuvate pindade vahel on pilu , liikumine palju vabam. Liigesed võimaldavad liikumisi suurema amplituudiga ja väiksema lihasjõu kuluga
      Liigeseteljed e liikumisteljed:
      • frontaaltelg – painutus, sirutus
      • vertikaaltelg – pööramine
      • sagitaaltelg – külgpainutus

    Liigeste põhitüübid:

    LIHASTESÜSTEEM
    Kõigi lihasrakkude ühiseks omaduseks on kontraktiilsus – võime kiiresti ja jõuga lüheneda. Lihastel on veel lisafunktsioone – lihaste tööl vabaneb palju soojust, mis on peamine keha normaalse temperatuuri hoidmisel; lihased aitavad kaitsta siseelundeid.
    Lihaskudede liigid:
    • silelihaskude – vanim, rakud on väikesed, tuum paikneb keskel, müofibrillid on raku sees võrgustikuna. Silelihased moodustavad kihte siseelundite seintes ja ei allu meie tahtele
    • südamelihaskude – koosneb pikkadest kiududest, mis on tekkinud paljude väikeste silelihasrakkude ühinemisel. Tuumad paiknevad kiudude keskel, müofibrillid moodustavad paralleelseid ridu – tekib ristvöödilisus. Südamelihas ei allu meie tahtele, leidub südames
    • vöötlihaskude – koosneb väga pikkadest kiududest. Tuumad on surutud raku perifeeriasse, rakumembraani alla. Müofibrillid paiknevad paralleelselt. Vöötlihaskude allub reeglina meie tahtele ning sellest on moodustunud kõiki skeletilihased ning osa siseelundite lihaseid.

    Skeletilihaseid on 300-600. Moodustavad 30-40% meie keha massist. Osa skeletilihaseid paikneb samas kohas, kus nad evolutsiooni algusest peale on arenenud – neid nimetatakse autohtoonseteks lihasteks. Osa skeletilihaseid on evolutsiooni vältel rännanud teise kohta – need on heterohtoonsed lihased.
    Skeletilihaste osad:
    • pea – laienev algusosa, koosneb rohkem lihaskoest ja vähem sidekoest
    • kõht – jäme keskosa, koosneb peamiselt lihaskoest, mille vahel on ka sidekudet
    • kõõlused – peenemad algus- ja lõpposad, koosnevad ainult sidekoest. Alguskõõlus võib olla väga lühike, kuid on alati olemas. Lõppkõõlus on tavaliselt pikk.

    Lihasraku energeetikast:
    • lihasrakus on varuks keratiinfosfaadi molekule – need reageerivad ADP-dega, muutes viimased ATP- deks . See on kõike kiirem viis uute ATP-de tekkeks
    • anaeroobne (ilma hapnikuta) glükoosi lagundamine (glükolüüs) – selle käigus saadakse igast glükoosi molekulist 2 ATP-d ning samal ajal tekib püruuvhape, mis muutub edasi piimhappeks. Viimane on jääkaine, mis muudab raku sees pH happeliseks – häribi raku tööd. Glükolüüsi abil energia tootmine on kiire ja ei vaja hapnikku, kuid raiskab glükoosi
    • aeroobne (hapnikuga) energia tootmine – toimub mitokondrites. See protsess on aeglane, kuid annab palju energiat ja kergemini eemaldatavad jääkained

    Lihaste koostöö:
    • agonist – lihas, mis uuritavat liigutust teeb
    • antagonist – lihas, mis teeb täpselt vastupidist liigutust. Agonist töö ajal annab järele, muutes liigutuse sujuvaks ja juhtivaks
    • sünergist – lihas, mis töötab agonistiga umbes samas suunas või muudab liigutuse suunda meile vajalikus suunas
    • fiksaator - lihas, mis liigutuse ajal fikseerib agonisti alguskoha või alguskohast proksimaalsemal oleva kehaosa , et agonist saaks kogu jõu rakendada distaalsemasse punkti.

    SISENÕRESÜSTEEM JA HORMOONID
    Sisenõresüsteem = endokriinsüsteem = kõik elundid (ja ka üksikrakud), mis eritavad bioloogiliselt aktiivseid aineid organismi sisekeskkonda.
    Bioaktiivsed ained:
    • lokaalhormoonid e prostaglandiinid
      • autokriinsed – rakku mõjustavad tema enda või sama tüüpi rakkude poolt toodetud ained
      • parakriinsed – rakud toodavad aineid, mis toimivad naabruses olevatele teist tüüpi rakkudele
    • neurotransmitterid e mediaatorained – närvirakud produtseerivad aineid, mis toimivad sünapsites teistele rakkudele
    • neurohormoonid – palju närvirakud toodavad aineid, mis mõjutavad teisi rakke mitte sünapsis, vaid koevedeliku ja vere kaudu nende rakkudeni levides
    • hormoonid – sisenõrenäärmetes toodetud ained, mis reguleerivad väga paljusid organismi funktsioone
    • feromoonid – ained, mis lenduvad keha pinnalt ja mõjutavad teist organismi tervikuna , väga olulised paljude loomaliikide suhtlemisel, kuid toimivad ka inimeste vahel

    Sisesekretsiooninäärmed e endokriinnäärmed – näärmed, milledel puudub viimajuha, seega toodetud sekreet eritatakse koevedelikku (verre), toodavad teatud bioaktiivseid aineid (hormoone):

    Hüpofüüs e ajuripats
    Tähtsaim endokriinnääre – juhib teiste tööd.
    On ovaalse kujuga, 0,7 g raskune.
    Koosneb kahest osast:
    • adenohüpofüüs – saab portaalsoonte kaudu hüpotaalamusest releasing-hormoone, mis reguleerivad suuremat osa tema tööst. Selle hormoonid:
      • somatotroopne e kasvuhormoon – reguleerib kasvu, luustiku ja lihaste arengut, üleproduktsiooni korral tekib gigantism või akromegaalia, alaproduktsiooni korral nanism e kääbuskasv
      • prolaktiin – naistel reguleerib piimanäärmete tööd imetamise ajal
      • türotroopne hormoon – juhib kilpnäärme tööd
      • adrenokortikotroopne hormoon – juhib neerupealiste koore tööd
      • gonadotroopsed hormoonid – juhivad sugunäärmete tööd
    • neurohüpofüüs – ise ei tooda eriti midagi, kuid tema kaudu lähevad vereringesse hüpotaalamuse tuumades toodetud hormoonid ja releasing-faktorid. Selle hormoonid:
      • oksütotsiin – reguleerib emaka tegevust – kokkutõmbeid sünnituse ajal ja pärast sünnitust, kaela avanemist suguühte ajal, samuti piima eritumist piimanäärmetest imetamise ajal
      • antidiureetiline hormoon – juhib neerude tööd, vähendab diureesi e uriini produktsiooni neerudes, pannes neerutorukeste rakud rohkem vett tagasi imendama; teiseks selle hormooni toimeks on arterioolide (väikeste arterite) ahendamine – vasopressiin

    Käbikeha e epifüüs
    Käbikujuline, 0,25 g raskune.
    Koosneb närvikoest, sisaldab punakat pigmenti, eritab melatoniini ja teisi hormoone, mis mõjutavad peamiselt organismi ööpäevaseid a sensoorseid rütme ning sugunäärmete tööd. Tema tööd mõjutab valguse ja pimeduse vaheldumine .
    Kilpnääre
    Suurim endokriinnääre – kaal 25-30 g.
    Koosneb kahest sagarast .
    Hormoonid:
    • türoksiin ja trijodotüroniin – sisaldavad joodi, mõjutavad üldist metabolismi, valkude sünteesi, närvisüsteemi talitlust
    • kalksitoniin – alandab kaltsiumi taset veres

    Kõrvalkilpnäärmed
    Tavaliselt 4 väikest (0,1 g) rakukogumit kilpnäärme tagapinnal.
    Toodavad parathormooni, mis reguleerib Ca ja P ainevahetust.
    Harkelund e harknääre e tüümus
    Kuulub lümfisüsteemi.
    Hormoonid: tümosiin ja teised, mis reguleerivad vereloomet, lümfisõlmede arengut, lümfotsüütide küpsemist ja tegevust, antikehade teket.
    Neerupealis
    2 tükki – parem ja vasak, kaal 20 g kumbki.
    Väljaspool on neerupealise koor, sees neerupealise säsi. Koor koosneb mitmest tüüpiliste näärmerakkude kihist ja toodab suurt hulka hormoone.
    Neerupealise koore e korteksi hormoonid:
    • mineralokortikoidid – vee ja soolade bilanss organismis
    • glükokortikoidid – valkude, rasvade, süsivesikute, põletikureaktsioonide takistamine
    • androgeensed kortikosteroidid – meessuguhormoonid, mis on olulised liikumisaparaadi arenemise ja lihastöö reguleerimisel

    Neerupealise säsi hormoonid:

    Neid nimetatakse ka stressihormoonideks, sest nende toime on eriti selgelt väljendunud stressireaktsioonide käivitumisel ja algfaasides.
    Stressireaktsiooni 3 faasi:
  • kiire reaktsioon , kus sümpaatikuse ja katehhoolamiinide toimel tõuseb vererõhk, südame töö tugevneb, hingamine kiireneb – veri küllastub hapnikuga, meeled teravnevad
  • pikaajaline vastupanu – tööle lülitub ka teisi endokriinnäärmeid – toimub varuainete aktiivne lagundamine ATP-de sünteesiks ja rakkude remondiks, organism püüab adapteeruda stressori toimega – tekivad ehituslikud muutused rakkudes
  • kurnatuse faas (tekib, kui stressor on liiga tugev või toimib pikka aega järjest) – varuained saavad otsa, rakkude muutused viivad haiguste tekkele
    Kõhunäärmesaarekesed e Langerhans'i saarekesed e pankreasesaarekesed
    0,3-1 mm läbimõõduga väikeste rakkude kogumikud.
    Vähemalt 2 aktiivsete rakkude tüüpi – alfa, beeta ja delta rakud, millede hormoonid reguleerivad kõik eeskätt suhkrute, aga ka valkude ainevahetust:
    • insuliin (beeta-rakkudest) – glükoosi ja aminohapete minek verest rakkudesse
    • glükagoon (alga-rakkudest) – glükoosi minek maksast verre, glükoosi süntees maksas
    • somatostatiin (delta-rakud) – insuliini ja glükagooni eritamise takistamine

    Suhkruhaigus e diabeet – põhjuseks insuliini vähesus. Veres hüperglükeemia (glükoosi liig), kuid rakud ei saa glükoosi kätte ja kasutavad energia tootmiseks valke ja rasvu enda sees. Neerud ei suuda kogu glükoosi tagasi imendada, see läheb uriiniga välja ning viib kaasa palju vett, tekib dehüdratatsioon (kudede veepuudus ). Tekivad diabeedi välised tundemärgid: polüuuria (uriini hulga suurenemine), polüdipsia (sage vee joomine) ja polüfaagia (liigsöömine). Seda haigust on 2 tüüpi:
  • juveniilne e noorte diabeet – avaldub tavaliselt juba varajases lapseeas, on reeglina kaasasündinud ja raskem vorm – haige töövõimelisena või sageli ka eluspüsimise tagamiseks tuleb tema organismi regulaarselt insuliini viia
  • täiskasvanute diabeet – areneb elu jooksul tavaliselt pankrease kahjustuses, reeglina kergem vorm – raviks piisab tavaliselt suu kaudu võetavatest ravimitest ja dieedist.
    Sugunäärmed
    Munand – kuulub mehe suguelundite hulka, sisesekretoorne osa on munandi seemnetorukeste vahel olevad rakud, mis produtseerivad meessuguhormoone (androgeene – progesteroon, testosteroon ), mis reguleerivad mehe sekundaarsete sugutunnuste arengut, käitumist (agressiivsust), sperma toomist .
    Munasari – kuulub naise suguelundite hulka, hormonaalselt väga aktiivne, toodab naissuguhormoone (östrogeene, gestageene), mis reguleerivad naise seksuaalsfääri kõiki aspekte sekundaarsetest sugutunnustest raseduse ja sünnituseni.
    VERI JA VEREPÕHISED KOEVEDELIKUD
    Veri on üks sidekoe liik, mis koosneb eri tüüpi rakkudest e vormelementidest ja vedelast rakuvaheainest – plasmast. Veri on punase värvusega, veest raskem ja viskoossem. Normaalselt on vere temperatuur 38 kraadi. Veri moodustab 8% kehakaalust.
    Vere ülesanded:
    • Transport – toitained ja hapnik kudedesse, jäägid erituselundeisse, bioaktiivsed ained tekkekohast sihtpunktidesse, ravimid ründepunktidesse.
    • Homöostaasi e sisekeskkonna stabiilsuse tagamine – vere abil reguleeritakse kudede pH-d, vedelikusisaldust, kehatemperatuuri.
    • Organismi kaitse – vereringe on kõige kiirem liikumistee keha kaitserakkudele ja antikehadele, vereloomeelundid on tihedalt seotud immuunsusega, veresoonte purunemisel tekkinud hüübed moodustavad esmase kaitse vigastatud kohale ja soodustavad paranemist.

    Vere vormelemendid e vererakud arenevad punases luuüdis algselt kõik ühest tüvirakkude tüübist – hemotsütoblastist. Eristatakse 3 tüüpi:
  • Punalibled e erütrotsüüdid – 95% kõigist vererakkudest, erütrotsüütide mahu suhe koge vere mahtu on hematokrit. Punalibled sisaldavad hemoglobiini , mis seob hapnikku ja osalt ka süsihappegaasi, hapniku transpordil on oluline just hemoglobiini hulk veres, mitte punaliblede arv. Punaliblede tootmist stimuleerib erütropoietiin – bioaktiivne aine, mida toodetakse neerudes. Punaliblede eluiga on max 120 päeva, seejärel nad lammutatakse maksas.
    Aneemia e kehvveresus on erütrotsüütide või neis oleva hemoglobiini ebanormaalselt väike hulk veres.
    • Hemorraagiline aneemia – verejooksu tagajärjel
    • Hemolüütiline aneemia – punalibled on purunenud
    • Pernitsioosne aneemia – B12 vitamiini puudusest
    • Aplastiline aneemia – luuüdi ei suuda toota
    • Rauapuudus -aneemia – organismi rauavarude lõppemine
    • Sirprakuline aneemia – geenimutatsioon (algselt aafriklastel)

  • Valgelibled e leukotsüüdid – kokku normaalselt 5-9 tuhat /cmm. Eristatakse 5 põhitüüpi, palju alatüüpe, kõik mingil moel seotud organismi kaitsereaktsioonidega. Valgelibled liiguvad vajadusel läbi veresoonte seinte, tegutsevad kudedes.
    Leukotsüütide põhitüübid:
      • granulotsüüdid – rakkude sees sõmerad, mis värvuvad erineva pH-ga värvidega
        • neutrofiilsed granulotsüüdid – ülesandeks fagotsütoos
        • basofiilsed granulotsüüdid – eritavad histamiini ja hepariini (hüübimise takistamine)
        • eosinofiilsed granulotsüüdid – põletiku takistamine
      • agranulotsüüdid
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks #1 Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks #2 Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks #3 Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks #4 Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks #5 Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks #6 Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks #7 Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks #8 Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks #9 Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks #10 Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks #11 Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks #12 Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks #13 Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks #14 Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks #15 Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks #16 Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks #17 Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks #18 Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks #19 Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks #20 Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks #21 Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks #22 Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks #23 Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks #24 Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks #25 Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks #26 Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks #27
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-06-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 56 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Giulia Uggeri Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Minu enda konspekt selle aine eksamiks õppimiseks. Väga põhjalik ja selge.
    käitumine , ülikool , kõrgkool , anatoomia , füsioloogia , psühholoogia

    Mõisted

    sündesmoloogia, luud, kogu luu, paralleelseid ridu, tuumad, osa skeletilihaseid, viimased atp, antagonist, sünergist, tähtsaim endokriinnääre, hormooni toimeks, 2 tükki, pikaajaline vastupanu, munand, veri, veri, punaliblede eluiga, leukotsütoos, leukopeenia, normaaltingimustes, hemostaas, veresoone spasm, vere hüübimine, trombotsütopeenia, hemofiilia, vereplasma, vereanalüüse, kapillaarid, verevool neis, keskmised veenid, vererõhk, vererõhku 80, veno, soonte sooned, tromb, embol, aneurüsm, tromboflebiit, ateroskleroos, infarkt, insult, elunditele, südame ümber, südameõõs, lisaruumist, pärgurge, südame tööks, südame töös, vatsakeste süstol, klapirike, lihaskiud altpoolt, rütmihäired, rinna piirkonnas, kopsuveresooned, seedeelundkond, neelamine, reflukshaigus, okserefleks, pankreaiit, ainevahetus, seedeprotsessis, maofaas, metabolism, lammutavad, anaboolsed reaktsioonid, atsetüül, baasalkoholideks, elektriline isolatsioon, kestab ööpäeva, kestab nädalajagu, antioksüdandid, suguline paljunemine, günekoloogia, munandikott, seemnetorukestes, spermatogenees, oogenees, kapatsitatsiooni, blastomeer, nefroloogia, rändav neer, parenhüüm, neerunärvid, nefron, glomerulaarfiltratsioon, tubulaarne reabsorptsioon, tubulaarne sekretsioon, uriiniks, värske uriin, diureetikumid, hemodialüüs, kusepõis, antigeenideks, mittespetsiifiline immuunsus, spetsiifiline immuunsus, lümfisüsteem, lümfisüsteemi ülesanded, lümf, lümfotsüüdid, hiv, lümfikude, lümfifolliikulid, antikehad, põletik, teguriks, allergia, kõri

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    98
    docx
    Kordamine füsioloogia eksamiks
    35
    doc
    Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused
    29
    doc
    Füsioloogia
    34
    doc
    Kordamisküsimuste vastused
    18
    odt
    Käitumise füsioloogia ja anatoomia kontrolltööks
    937
    pdf
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    34
    docx
    Füsioloogia konspekt eksamiks
    39
    docx
    Inimese anatoomia ja füsioloogia konspekt



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun