Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

KÄITUMISE
FÜSIOLOOGIA EKSAM
SKELETISÜSTEEM
Osteoloogia – õpetus luudest
Sündesmoloogia – õpetus luude ühendustest
Luud on kõvad, veidi elastsed, kollakasvalge värvusega elundid , mis
kokku moodustavad luustiku.
Luustiku ülesanded:

  • kogu keha toestamine, luud on kas otse või kaudselt kinnituskohaks kõigile elundeile
  • siseelundite kaitse ( kolju , rinnakorv jne)
  • keha sisekeskkonna keemilise stabiilsuse (pH) säilitamine (mineraalainete reserv )
  • luudes toimub vereloome (vererakkude tootmine)

Luude ehitus:
  • keemiline koostis:
    • 50% vett
    • 17% mitmesuguseid orgaanilisi aineid e osseiin
    • 33% mineraalsooli (Ca, P, Mg soolad jt)
  • 2 erinevat piirkonda:
    • kompakta ( plinkollus ) – tihe väline pinnakiht
    • spongioosa (käsnollus) – käsnataoline siseosa
  • luukoe pinda katab:
    • liigesekõhr – ligesepindadel
    • periost – paks ja tugev sidekoe kiht luu välispinnal
    • endost – õrn sidekoe kiht siseõõnte seintel


Luude tüübid:
  • pikad e toruluud
    • laiemad otsad – epifüüsid
    • keskel toru – diafüüs
    • epi- ja diafüüsi vahel metafüüs
  • lühikesed luud
  • lamedad luud
  • segaluud

Luuüdi e medulla – täidab kõik õõnsused luus

Füüsiline aktiivsus teeb luud tugevamaks.
Luustiku areng lootel: algul tekivad tihedast sidekoest
„luumudelikesed“, hiljem asendub sidekude kõhrkoega, edaspidi
tekivad kõhrkoe sisse luustumistuumad, mis hakkavad laienema.
Lapseeas : kõhrkude kasvab pikkuses edasi, luustumistuumad laienevad järjest üle terve luu, kui kogu luu on luustunud, siis lõppeb
kasv.
Täiskasvanul: luud enam pikkusesse ei kasva, jätkub luude paksuse
lisandumine ja ümberehitus.
Luu remodelleerimine: osteoklastid lammutavad luud (muudavad
mineraalsoolad lahustuvaks) ja samal ajal osteoblastid ladestavad uut
luumaatriksit. Luu remodelleerimist juhivad hormoonid ( kasvuhormoon , suguhormoonid ja kõrvalkilpnäärmete parathormoon. Uue luu
kujunemist aktiveerib ka füüsiline koormus luule.
Luumurru paranemise 4 staadiumit:
  • verevalumi (hematoomi) tekkimine – luu veresoonte purunemisel täidab hüübiv veri murrukoha ja selle ümbruse. Murru lähedal surevad vereta jäänud rakud
  • pehme (kõhrelise kallus) teke – hematoom imendub järk-järgult ja asendub granulatsioonikoega. Samal ajal hävitavad makrofaagid surnud rakkude rusud
  • luulise kalluse moodustumine – pehme kallus luustub, uus luu on esialgu käsnjas
  • luu remodelleerumine – kallus muutub tavaliseks luuks
    Kolju jaotus:
    • koljulagi
      • kolju põhimik
    • ajukolju
      • näokolju


    Ajukolju luud: kuklaluu , kiiruluu, otsmikuluu , oimuluu, kiilluu ,
    sõelluu.
    Kolju luude areng: looteeas ei teki luude kohale kõhre. Algul tekib
    areneva aju ümber sidekoeline kile, milles on paksendid tulevaste
    luude kohal. Hiljem tekivad neisse paksendeisse luustumistuumad, mis
    järjest laienevad luudeks. Vastsündinul on kolju luude vahel
    suhteliselt suured luustumata alad – lõgemed e fontanellid:
    • eeslõge
    • tagalõge
    • 2 eeskülglõget
    • 2 tagakülglõget

    Luude ühendused:
    • pidevühendid e liidused – luud on ühendatud side- või kõhrkoe abil, mis kinnitub mõlema luu külge. Nende ülesanne on siduda luid üksteise külge, võimaldada pisut liikumist, hoida luid murdumast, võimaldada luude kasvamist
      • sidekoelised ühendid
        • fibroosühendid
        • õmblused
        • tappühend e gomfoos
      • kõhrühendid
        • kõhrliidus
        • sümfüüs
      • luuliidus e sünostoos
    • liigesed e artikulatsioonid – luude liigestuvate pindade vahel on pilu , liikumine palju vabam. Liigesed võimaldavad liikumisi suurema amplituudiga ja väiksema lihasjõu kuluga
      Liigeseteljed e liikumisteljed:
      • frontaaltelg – painutus, sirutus
      • vertikaaltelg – pööramine
      • sagitaaltelg – külgpainutus


    Liigeste põhitüübid:

    LIHASTESÜSTEEM
    Kõigi lihasrakkude ühiseks omaduseks on kontraktiilsus – võime
    kiiresti ja jõuga lüheneda. Lihastel on veel lisafunktsioone –
    lihaste tööl vabaneb palju soojust, mis on peamine keha normaalse
    temperatuuri hoidmisel; lihased aitavad kaitsta siseelundeid.
    Lihaskudede liigid:
    • silelihaskude – vanim, rakud on väikesed, tuum paikneb keskel, müofibrillid on raku sees võrgustikuna. Silelihased moodustavad kihte siseelundite seintes ja ei allu meie tahtele
    • südamelihaskude – koosneb pikkadest kiududest, mis on tekkinud paljude väikeste silelihasrakkude ühinemisel. Tuumad paiknevad kiudude keskel, müofibrillid moodustavad paralleelseid ridu – tekib ristvöödilisus. Südamelihas ei allu meie tahtele, leidub südames
    • vöötlihaskude – koosneb väga pikkadest kiududest. Tuumad on surutud raku perifeeriasse, rakumembraani alla. Müofibrillid paiknevad paralleelselt. Vöötlihaskude allub reeglina meie tahtele ning sellest on moodustunud kõiki skeletilihased ning osa siseelundite lihaseid.

    Skeletilihaseid on 300-600. Moodustavad 30-40% meie keha massist. Osa
    skeletilihaseid paikneb samas kohas, kus nad evolutsiooni algusest
    peale on arenenud – neid nimetatakse autohtoonseteks lihasteks. Osa
    skeletilihaseid on evolutsiooni vältel rännanud teise kohta –
  • Vasakule Paremale
    Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks #1 Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks #2 Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks #3 Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks #4 Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks #5 Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks #6 Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks #7 Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks #8 Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks #9 Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks #10 Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks #11 Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks #12 Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks #13 Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks #14 Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks #15 Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks #16 Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks #17 Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks #18 Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks #19 Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks #20 Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks #21 Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks #22 Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks #23 Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks #24 Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks #25 Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks #26 Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks #27
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-06-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 135 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Giulia Uggeri Õppematerjali autor
    Minu enda konspekt selle aine eksamiks õppimiseks. Väga põhjalik ja selge.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    14
    rtf

    Anatoomia: südame- ja vereringeelundkond

    VERI Vere ülesanded: 1.Transport: toitained ja hapnik kudedesse, jäägid erituselundeisse, bioaktiivsed ained tekkekohast sihtpunktidesse, ravimid ründepunktidesse jne. 2.Homöostaasi e. sisekeskkonna stabiilsuse tagamine: vere abil reguleeritakse kudede pH-d, vedelikusisaldust, kehatemperatuuri jne. 3.Organismi kaitse: vereringe on kõige kiirem liikumistee keha kaitserakkudele ja antikehadele, vereloomeelundid on tihedalt seotud immuunsusega; veresoonte purunemisel tekkinud hüübed (“kärnad”) moodustavad esmase kaitse vigastatud kohale ja soodustavad paranemist jne. Vere koostis: Veri on üks sidekoe liik, mis koosneb eri tüüpi rakkudest (kokku ca 45%) ja vedelast rakuvaheainest – plasmast (ca 55%). 1. Vere vormelemendid e. vererakud: - arenevad kõik ühest tüvirakkude tüübist, - eristatakse 3 põhitüüpi: a. Punalibled e. erütrotsüüdid – ca 95 % kõigist vererakkudest (4,2 – 6,2 miljonit/cmm), ilma tuumata, kaksiknõgusa ketta kujulised, läbimõõt ca 7,5 m

    Inimese anatoomia ja füsioloogia
    thumbnail
    7
    docx

    Inimese anatoomia

    Bioloogia arvestus Rakud ja koed: Rakk on organismi väikseim ehituslik ja talituslik üksus, millel esinevad kõik elu tunnused. Hulkrakses organismis sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. Koetüübid: -Närvikude -Sidekude -Lihaskude -Epiteelkude Nahk: Naha ülesanded: 1)Kaitseb (väliste vigastuste, haigustekitajate, kiirguste, veekao eest) 2)Sünteesib erinevaid ühendeid 3)Säilitab kehatemperatuuri 4)Meeleelund 5)Eritusorgan Nahas sünteesitakse D-vitamiini. D-vitamiin on väga vajalik luude ja hammaste jaoks, kaltsiumi imendumisel, vere hüübimisel. Nahk säilitab kehatemperatuuri-nahas on hulgaliselt väikeseid veresooni ja kapillaare. Kui õhutemperatuur langeb, siis veresooned ahenevad. Kui õhutemperatuur tõuseb, siis veresooned laienevad. Läbi naha vabaneb inimene mitmesugustest

    Inimene
    thumbnail
    16
    doc

    Nimetu

    INIMESE ELUNDKONNAD. Katteelundkond. Koosneb epiteelkoest. Ainuke elund ­ NAHK. Katteelundkond katab ja vooderdab inimese keha ning siseelundeid. Naha ülesanded: 1) kaitseb vigastuste, UV- kiirguse, mikroobide, löökide eest; 2) on rasva ja vedeliku depooks; 3) osaleb soojusregulatsioonis: külma puhul tõmbuvad karvapüstitajalihased kokku, vabaneb energia, mida kasutatakse soojuseks, veresooned ahenevad ega anna vett välja; kuuma puhul veresooned laienevad, eraldub rohkem higi ning selle toimel nahapind jahtub; 4) nahk tunneb temperatuuri (külma ja kuuma), puudutust, survet, valu; 5) eritab higi (vesi ja soolad) ning rasu; 6) toodab melaniini, mis kaitseb UV-kiirguse eest ja annab nahale värvuse, ning päikesevalguse toimel D-vitamiini; 7) 2% gaasivahetusest toimub naha kaudu. Tugi- ja liikumiselundkond. Koosneb luudest, lihastest, liigestest ja kõõlustest. LUUD. Umbes 200 luud. Vastsündinu luustik on osalisel

    Kategoriseerimata
    thumbnail
    21
    docx

    Anatoomia arvestus II

    Vere- ja lünfiringe 1. Kirjuta vaste numbritele (ja ka kehaosa või piirkond, kus antud elund paikneb) (13p) Märgi numbriga ja nimeta erinevad regionaalsed lümfisõlmed ja rinnajuha V.Cava superior Süda. Cardia. Rindkereõõs Aort Ülemine õõnesveen 4 kopsuveeni Aordiklapp Sinuatriaalsõlm Vasak koda Parem koda Atrium sinister Atriun dextrum Mitraalklapp Kolmhõlmklapp Atrioventikulaa Hisi kimp r klapp (3 hõlmane) Kodade vahesein Dexter Atriovertikul

    Anatoomia
    thumbnail
    40
    docx

    Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia-eksam

    ANATOOMIA EKSAM Sissejuhatus Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt,

    Bioloogia
    thumbnail
    40
    docx

    Anatoomia ja füsioloogia eksam

    ANATOOMIA EKSAM Sissejuhatus Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt,

    Anatoomia ja füsioloogia
    thumbnail
    34
    docx

    Füsioloogia konspekt eksamiks

    Asukoht: reite vahele jääv piirkond vaagnaväljapääsu kohas Mehel läbivad seda: kusiti Naisel läbivad seda: kuisti ja tupp Rinnanääre ehk piimanääre (MAMMA): Erilaadselt arenenud nahanääre, mille talitlus on seotud suguelunditeha Areneb suguküpsusperioodil Näärme keskel rinnanibu Piimajuhad Urogenitaaldiafragma ehk kusesuguvahe on vaagnapõhja eesmine osa Vaagnadiafragma ehk vaagnavahe on vaagnapõhja tagumine osa FÜSIOLOOGIA Südame ja vereinge füsioloogia Südame ehitus: 4 kambriline Jaotatud vaheseinaga kaheks pooleks - vasakuks (arteriaalne) ja paremaks (venoosne); pole omavahel ühendatud Kodasid lahutavad vatsakestest hõlmased klapid Atrioventrikulaarklapid avanevad ainult ühtepidi - kodadelt vatsakeste suunas; kui klapid lasevad verd tagasi siis on tegemist klapipuudulikkusega Vasaku koja ja vatsakeste vahel on kahehõlmaline ehk bikuspidaal- ehk mitraalklapp (valva mitralis)

    Anatoomia ja füsioloogia
    thumbnail
    14
    doc

    Hingamiselundkond

    Hingamiselundkond. Hingamiselundkond ­ elundkond, mis võtab õhust hapnikku ja eemaldab organismist süsinikdioksiidi. Hingamine on keemiline protsess, milles lagundatakse orgaanilisi aineid, et vabastada energiat. · Rakuhingamine ehk koehingamine ehk sisemine hingamine toimub raku sees, lagundatakse orgaanilisi aineid (nt glükoos), selle tulemusel vabaneb energia. · Välimine hingamine: osaleb hingamiselundkond, toob hapnikku kõikide rakkudeni, et sisemine hingamine võiks aset leida. · Anaeroobne hingamine ­ hingamine, mille puhul pole vaja vaba hapnikku. Glükoosi lagundatakse osaliselt, energiat väheneb vähesel määral. Moodustuvad piimhape, etanool. Leiab aset tsütoplasmas. · Aeroobne hingamine ­ hingamine, mille puhul vaja vaba hapnikku. See on peamine organismi energiaga varustav ainevahetusprotsess. Leiab aset mitokondrites. Üle 40% saadud energiast kasutatakse organismis, ülejäänu

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun