Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks (0)

KÄITUMISE FÜSIOLOOGIA EKSAM
SKELETISÜSTEEM
Osteoloogia – õpetus luudest
Sündesmoloogia – õpetus luude ühendustest
Luud on kõvad, veidi elastsed, kollakasvalge värvusega elundid , mis kokku moodustavad luustiku.
Luustiku ülesanded:

• kogu keha toestamine, luud on kas otse või kaudselt kinnituskohaks kõigile elundeile
  
• siseelundite kaitse ( kolju , rinnakorv jne)
  
• keha sisekeskkonna keemilise stabiilsuse (pH) säilitamine (mineraalainete reserv )
  
• luudes toimub vereloome (vererakkude tootmine)
  

Luude ehitus:

• keemiline koostis:
  
  • 50% vett
    
  • 17% mitmesuguseid orgaanilisi aineid e osseiin
    
  • 33% mineraalsooli (Ca, P, Mg soolad jt)
    
• 2 erinevat piirkonda:
  
  • kompakta ( plinkollus ) – tihe väline pinnakiht
    
  • spongioosa (käsnollus) – käsnataoline siseosa
    
• luukoe pinda katab:
  
  • liigesekõhr – ligesepindadel
    
  • periost – paks ja tugev sidekoe kiht luu välispinnal
    
  • endost – õrn sidekoe kiht siseõõnte seintel
    

Luude tüübid:

• pikad e toruluud
  
  • laiemad otsad – epifüüsid
    
  • keskel toru – diafüüs
    
  • epi- ja diafüüsi vahel metafüüs
    
• lühikesed luud
  
• lamedad luud
  
• segaluud
  

Luuüdi e medulla – täidab kõik õõnsused luus

• kollane luuüdi – peamiselt rasv
  
• punane luuüdi – retikulaarne
  

Füüsiline aktiivsus teeb luud tugevamaks.
Luustiku areng lootel: algul tekivad tihedast sidekoest „luumudelikesed“, hiljem asendub sidekude kõhrkoega, edaspidi tekivad kõhrkoe sisse luustumistuumad, mis hakkavad laienema.
Lapseeas : kõhrkude kasvab pikkuses edasi, luustumistuumad laienevad järjest üle terve luu, kui kogu luu on luustunud, siis lõppeb kasv.
Täiskasvanul: luud enam pikkusesse ei kasva, jätkub luude paksuse lisandumine ja ümberehitus.
Luu remodelleerimine: osteoklastid lammutavad luud (muudavad mineraalsoolad lahustuvaks) ja samal ajal osteoblastid ladestavad uut luumaatriksit. Luu remodelleerimist juhivad hormoonid ( kasvuhormoon , suguhormoonid ja kõrvalkilpnäärmete parathormoon. Uue luu kujunemist aktiveerib ka füüsiline koormus luule.
Luumurru paranemise 4 staadiumit:

verevalumi (hematoomi) tekkimine – luu veresoonte purunemisel täidab hüübiv veri murrukoha ja selle ümbruse. Murru lähedal surevad vereta jäänud rakud

pehme (kõhrelise kallus) teke – hematoom imendub järk-järgult ja asendub granulatsioonikoega. Samal ajal hävitavad makrofaagid surnud rakkude rusud

luulise kalluse moodustumine – pehme kallus luustub, uus luu on esialgu käsnjas

luu remodelleerumine – kallus muutub tavaliseks luuks
Kolju jaotus:

• koljulagi
  
  • kolju põhimik
    
• ajukolju
  
  • näokolju
    

Ajukolju luud: kuklaluu , kiiruluu, otsmikuluu , oimuluu, kiilluu , sõelluu.
Kolju luude areng: looteeas ei teki luude kohale kõhre. Algul tekib areneva aju ümber sidekoeline kile, milles on paksendid tulevaste luude kohal. Hiljem tekivad neisse paksendeisse luustumistuumad, mis järjest laienevad luudeks. Vastsündinul on kolju luude vahel suhteliselt suured luustumata alad – lõgemed e fontanellid: