Anatoomia ja Füsioloogia „Südame ja veresoonte süsteem“ (0)

Q: Kust algab ja kus lõpeb suur vereringe?

Vastus leiad õppematerjalist: Anatoomia ja Füsioloogia „Südame ja veresoonte süsteem“

Q: Kust algab ja kus lõpeb väike vereringe?

Vastus leiad õppematerjalist: Anatoomia ja Füsioloogia „Südame ja veresoonte süsteem“

Q: Millised veresooned lähtuvad aordikaarest?

Vastus leiad õppematerjalist: Anatoomia ja Füsioloogia „Südame ja veresoonte süsteem“

Q: Kust lähtub millisteks veresoonteks jaguneb?

Vastus leiad õppematerjalist: Anatoomia ja Füsioloogia „Südame ja veresoonte süsteem“

Q: Millisteks harudeks jaguneb?

Vastus leiad õppematerjalist: Anatoomia ja Füsioloogia „Südame ja veresoonte süsteem“

Q: Mida meditsiinipraktikas määratakse õlavarrearteril?

Vastus leiad õppematerjalist: Anatoomia ja Füsioloogia „Südame ja veresoonte süsteem“

Q: Kust tavaliselt katsutakse pulssi?

Vastus leiad õppematerjalist: Anatoomia ja Füsioloogia „Südame ja veresoonte süsteem“

Q: Millist piirkonda varustab verega?

Vastus leiad õppematerjalist: Anatoomia ja Füsioloogia „Südame ja veresoonte süsteem“

Q: Kust saab verd kuhu suubub?

Vastus leiad õppematerjalist: Anatoomia ja Füsioloogia „Südame ja veresoonte süsteem“

Q: Kuhu suubuvad Mida meditsiinipraktikas määratakse?

Vastus leiad õppematerjalist: Anatoomia ja Füsioloogia „Südame ja veresoonte süsteem“

Bioloogia - Füsioloogia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kust algab ja kus lõpeb suur vereringe?
Kust algab ja kus lõpeb väike vereringe?
Millised veresooned lähtuvad aordikaarest?
Kust lähtub millisteks veresoonteks jaguneb?
Millisteks harudeks jaguneb?
Mida meditsiinipraktikas määratakse õlavarrearteril?
Kust tavaliselt katsutakse pulssi?
Millist piirkonda varustab verega?
Kust saab verd kuhu suubub?
Kuhu suubuvad Mida meditsiinipraktikas määratakse?
Milliste elundite veenidest kogub verd?
Kuidas moodustub milliste piirkondade veenidest voolab veri alumisesse õõnesveeni?

Anatoomia ja Füsioloogia Praktikum
„Südame ja veresoonte süsteem“

Nimeta vereringed

Süsteemne-, ehk keha-, ehk suur vereringe ;

kopsu-, ehk väike vereringe;

koronaarvereringe .

Kust algab ja kus lõpeb suur vereringe? Suure vereringe funktsioon.
Algus: vasak vatsake (ventriculus sinister ),
käib läbi: aort ; koed ; ülemine ja alumine õõnesveen ,
lõpp: parem koda (atrium dextrum).
Funktsioon: organismi rakkude varustamine toitainetega ja ainevahetusjääkide transport kudedest.

Kust algab ja kus lõpeb väike vereringe? Väikese vereringe funktsioon.
Algus: parem vatsake (ventriculus dexter ),
käib läbi: kopsutüvi, kopsuarterid , kopsuveenid (vasak- ja parempoolsed),
lõpp: vasak koda.
Funktsioon: gaasidevahetus, soojuse väljaviimine.

Koronaarvereringe funktsioon.
Koronaarvereringe ülesandeks on südame kõikide kudede, eriti aga südamelihase, varustamine verega.

Aordi osade nimetused.
Piirkonna järgi jaguneb aort viieks osaks:

ülenev aort - aordi algusosa, mille jooksul see suundub ülespoole;

aordikaar (arcus aortae ) ehk piirkond, mille jooksul aort teeb pöörde ja hakkab liikuma allapoole;

alanev aort - aort liigub allapoole;

rinnaaort - alaneva aordi osa, mis asub vahelihasest ülevalpool;

kõhuaort - alaneva aordi osa, mis asub vahelihasest allpool ja lõppeb aordi hargnemisega.

Millised veresooned lähtuvad aordikaarest?
Ühise unearteri hargnemise kohal välimiseks ja sisemiseks unearteriks, samuti õõnesveenide südamesse suubumise kohal ja veel veresoonkonna mõnedes kohtades. (Piirkondi). nim. vaskulaarseteks refleksogeenseteks.

Õlavarre-peatüvi: ladinakeelne nimetus, kust lähtub, millisteks veresoonteks jaguneb?
Lad. keeles (truncus brachiocephalicus) on paaritu, ligikaudu 4cm pikkune veresoon, mis lähtudes aordikaarest, suundub paremale ja üles ning jaguneb parema rinnaku - rangluu liigese kohal paremaks ühiseks unearteriks ja paremaks rangluualuseks arteriks.

Ühine unearter : ladinakeelne nimetus, asetus , millisteks harudeks jaguneb?
Lad.keeles (a. carotis cummunis) on paariline , kulgeb kaelal ülespoole kõrvuti söögi- ja hingetoruga ning kilpkõhre (щитовидный хрящ) ülemise serva kõrgusel, jaguneb välimiseks ja sisemiseks unearteriks. Vasak ühine unearter, olles aordikaare haruks, parempoolsest veidi pikem, sest parempoolne väljub brahhiotsefaaltüvest.

Välimine unearter: asetus, peamiste harude nimetused ja verevarustuse piirkonnad.
Välimine unearter lad.k.( a.carotis externa) on paariline; lähtudes ühisest unearterist, suundub ta kaelal ülespoole, kulgeb siis kõrvasüljenäärme sees alalõunurga taga. Ta annab ära arvukaid harusid.

ülemine kilpnäärmearter eraldub välimisest unearterist, suundub alla ette ja varustab oma harudega verega kilpnääret, kõri ja kaela lihaseid.

keelearter algab keeleluu kõrgusel, suundub üles ja ette, annab harusid keelealusele näärmele, suulaemandlile ning kulgeb siis süva keelearteri nimetuse all keeletipuni.

näoarter eraldub eelmisest kõrgemal, suundub lõualusesse auku, pöördub siis ümber alalõua serva näole ja kulgeb silma mediaalse nurga suunas. Annab harusid lõuaalusele näärmele, pehmesuulaele ja näo pehmetele kudedele.

kuklaarter suundub taha üles, annab harusid kukla piirkonnale ja kaela lihastele .

rinnaku-rangluu-nibujätkearter osaleb samanimelise lihase verevarustuses.

tagumine kõrvalestaarter annab harusid kõrvalestale, kaela lihastele.

ülenev neeluarter eraldub välimise unearteri mediaalselt küljelt ja varustab verega neelu ja neelumandlit.

ülalõuaarter (a. maxillaris) kulgeb oimualuses augus , ja tiibjätke- suulae augus. Oma teekonnal annab ta harusid alumistele hammastele ja alalõualuule, aju kõrvakestele, ülemistele hammastele, ninaõõnte seintele ja mälumislihastele.

pindmine oimuarter suundub üles oimu piirkonda ja annab harusid selle naaberpiik. pehmetele kudedele. Seega välimine unearter var. oma arvukate harude kaudu verega kaela elundeid, osa lihaseid, näo ja kogu pea pehmeid kudesid , ninaõõne seinu ja suuõõne elundeid.
Sisemine unearter: asetus, peamiste harude nimetused ja verevarustuse piirkonnad

Silmaarter läbistab koos nägemisnärviga nägemisnärvikanali ja tungib silmakoopasse, kus annab harusid silmamunale , pisaranäärmele, silmalihastele, otsmiku piirk. pehmetele kudedele (silmakoopaüline arter ).

Eesmine ajuarter käändub ümber mõhnkeha (мозолистое тело) ja annab harusid peamiselt suuraju poolkera med. küljele.Parema ja vasaku eesmise ajuarteri vahel on anastomoos-eesmine ühendusarter.

Keskne ajuarter (a.cerebri media) suundub peaaju külgmisesse ajulõhesse ja annab harusid otsmiku, oimu ja kiirusagarale (теменная доля).

Rangluualune arter: ladinakeelne nimetus, kust lähtub, asetus, peamiste harude nimetused

Rangluu arter (a. subclavia ) on paremal pool õlavarre-peatüve vasakul aordi haru, mis kulgeb kaela piirk.-s üle pleurakupli.

Lüliarter (a. vertebralis) suundub ülespoole, läbib kaelalülide ristijätkemulgud ja jõuab läbi kuklaluu suulmulgu koljuõõnde. Lüliarterist lähtuvad harud seljaajule, piklik ja väikeajule. Koljuõõnes nõlva peal parem ning vasaka lüliarterid ühinevad ja moodustavad paaritu põhimikuarteri (a. basilaris), mis annab harusid sisekõrvale ajusillale ja väikeajule, ja hargneb siis 2-ks tagumiseks ajuarteriks.
Nad varustavad verega peamisel aju suurte poolkerade kuklasagaraid. Järelikult aju verevar. -s osalevad oma harude abil 2 paari artereid: sisemine unearter ja lüliarter.

Sisemine rindkerearter kulgeb rinnaku kõrval piki rindkere sisemist seina allapoole, annab harusid roietevahemikesse, rinnanäärmele, vahelihasele, perikardile, kõhuseina eesmisele-ülemisele osale.

Kaela ristiarter kulgeb taha abaluu suunas ja varustab verega sellele luule kinnituvaid lihaseid.

Kaenlaarter: ladinakeelne nimetus, asetus, verevarustuse piirkond.
Kaenlaarter (a. axillaris) asub samanimelises augus kõrvuti kaenlaveeni ja õlapõimiku tüvedega. See on rangluualuse arteri jätk 1. roide servast kuni suure rinnalihase alumise servani. Tema harud varustavad verega õlavöötme lihaseid, osa rinnalihastest ja õlaliigese kihnu. (Kaenlaarter annab verevarusteuse õlavöötme- ja rinnalihastele ning õlaliigesele).
Tema harude hulka kuuluvad:

rindkere-õlanukiarter,

külgmine rindkerearter,

abaluualune arter,

eesmine ja tagumine õlavarreluud ümbritsev arter.

Õlavarrearter: ladinakeelne nimetus, asetus, verevarustuse piirkond. Mida meditsiinipraktikas määratakse õlavarrearteril?
Õlavarrearter (a. brachialis ) on kaenlaarteri (a. axillaris) jätk õlavarrel ja asetseb kõrvuti kahe õlavarreveeni ja keskpidise närviga õlavarre-kakspealihasest mediaalsemalt kulgevas vaos . Õlavarrearter varustab verega õlavart. Tema harud annavad verd õla lihastele ning nahale ja õlavarreluule, ka osalevad nad küünarliigese verevarustuses. Õlavarrearteril määratakse arteriaalne rõhku.

Peamised küünarvarre ja käe arterid . Kust tavaliselt katsutakse pulssi ?
Õlavarrearter ulatub suure rinnalihase alumisest servast kuni küünarauguni, kus ta hargneb kaheks suureks tüveks: kodarluuarter ehk a. radialis ja küünarluuarter ehk a. ulnaris . (Küünraaugu piirkonnas jaguneb õlavarrearter kodara- ja küünraarteriks.) Tavaliselt katsutakse pulssi randmepiirkonnas kodararteris, seepärast nimetatakse randmepiirkonnast mõõdetud pulssi radialispulsiks.
Kodaraarter (a.radialis) Kodarluuarter ehk a. radialis algab küünraaugust, kulgeb randme välisküljel (pulsi katsumise koht!) ning moodustab peopesas koos küünarluuarteriga (a. ulnaris) süva pihukaare (arcus palmaris profundus). Olulisem haru on tagasipöörduv kodarluuarter (a. radialis recurrens).
Küünraarter (a.ulnaris) kulgeb küünarvarre eesmise rühma lihaste vahel, nende mediaalsel küljel küünarvaos; hernesluu kohal läheb üle peopesale, kus võtab osa pindmise pihukaare moodustamisest. Küünraarter annab ära harud küünarliigesele, küünarvarre ja käe lihastele, samuti haru , mis anastomoseerudes kodaarteri vastava haruga kujundab süva pihukaare. Küünraarteri kõige suuremaks haruks on ühine luudevaheline arter, mis jagunedes eesmiseks ja tagumiseks luudevaheliseks arteriks, varustab vastavaid küünarvarre lihaste rühme. Käel, randme piirkonnas on kodara- ja küünraarteri harude poolt moodustatud pihkmine ja selgmine arteriaalne võrgustik. Käe pihkmisel küljel paiknevad pindmine ja süva pihukaar.
Pindmine pihukaar asub pihukilekõõluse all painutajatelihaste kõõluste peal. Ta on moodustatud küünraarterist ja kodaraarteri pindmisest pihuharust. Pihukaarest lähtuvad pihkmised ühised sõrmearterid. Igaüks neist jaguneb kaheks pihkmiseks päris-sõrmearteriks, mis kulgevad piki üksteise poole pööratud naabersõrmede külgi.
Süva pihukaar paikneb kämblaluude põhimike kohal painutajatelihaste kõõluste all. Teda moodustavad kodaraarter ja küünraarteri süva pihuharu. Pihukaarest lähtuvad pihkmised kämblaarterid, mis kämblaluude peade kohal suubuvad pihkmistesse ühistesse sõrmearteritesse.

Aordi rinnaosa : asetus, millist piirkonda varustab verega?
Aordi rinnaosa ( pars thoracica aortae) on aordikaare jätkuks, mis kulgeb kuni diafragmani. Aordi rinnaosa ette jääb söögitoru.
Aordi rinnaosa varustab verega rindkere seinu, kõiki rindkereelundeid (v.a. süda), bronhe, söögitoru, diafragmat. 10 paari tagumisi roietevahelisi artrereid anastomoseeruvad ees seesmise rindkerearteri samanimeliste arteritega ja all ülemise ülakõhuarteriga.

Aordi kõhuosa (pars abdominalis aortae): asetus, millist piirkonda varustab verega?

Aordi kõhuosa on aordi rinnaosa jätkuks. Ta paikneb kõhukelmetaguses ruumis, liibudes lülisambale; temast paremale jääb alumine õõnesveen. Aordi kõhuosa algab vahelihase aordilahist ja ulatub IV-V nimmelülini, kus jaguneb paremaks ja vasakuks ühiseks niudearteriks.

Aordi kõhuosast saavad alguse arterid, mis varustavad verega kõhuõõne elundeid. (maks, magu , põrn , pankreas, peensool , ülenev käärsool , sigmasool, pärasool ).

Niudearter (sisemine ja väline): asetus, millist piirkonda varustab verega?

Sisemine niudearter (a. iliaca interna ) kulgeb väikevaagnas umbes 4 cm tüvena. Tüvi hargneb kaheks ja jaguneb harudeks, mis varustavad verega vaagnaõõne organeid.

Välimine niudearter (a. iliaca externa) on ühisniudearteri haru, mis ulatub kubemesidemeni. Arter varustab verega kõhuseina ja osaliselt välissuguelundeid. Oluliseim haru on alumine ülakõhuarter (a. epigastrica inferior) mis suundub piki kõhuõõne eesseina ülespoole ja anastomoseerub alumise ülakõhuarteriga (a. Epigastrica inferior), mis on sisemise rindkerearteri (a. thoracica interna) haru.

Reiearter: ladinakeelne nimetus, asetus, verevarustuse piirkond.
Reiearter (a. femoralis ) ulatub kubeme piirkonnast põlveõndlasse. Reiearteri harusid annavad toite reieluule ja suudab põlve piirkonda. Arteri suurimaks haruks on süva reiearter (a. profunda femoris ) mis on peamine reie verevarustust tagav arter.

Õndla-arter: ladinakeelne nimetus ,asetus, harud.
Õndlaarter (a. poplitea) on lühike reiearteri jätk põlveõndlas enne jagunemist lõppharudeks säärel . Harudeks on põlvearteri (a. genus ) erinevad harud, mis varustavad verega põlveliigest.
Õndlaarter jaguneb sääre tagumises ülaosas kaheks: eesmiseks sääreluuarteriks (a. tibialis anterior ) ja tagumiseks sääreluuarteriks (a. tibialis posterior ).

Peamised sääre ja pöia arterid
Eesmine säärearter: kulgeb sääre esiküljel alla sääreluudele-vahekilel.
Tagumine säärearter: kulgeb sääre tagaküljel allapoole kuni mediaalse pekseni, käändub ümber selle ja siirdub pöia taldmisele pinnale, kus hargneb keskmiseks ja külgmiseks tallaarteriks, mis moodustavad arteriaalse tallakaare.

Ülemine õõnesveen: ladinakeelne nimetus, asetus, milliste piirkondade veenide veri voolab ülemisesse õõnesveeni?
Ülemine õõnesveen (Vena cava superior)
Asetsus : aortas
Piirkond: kogub venoosset verd pea ja kaela piirkonnast, ülajäsemetest, õlavöötme piirkonnast, rindkere seintest ja osast rindkere elunditest.

Sisemine kägiveen: asetus, kust saab verd, kuhu suubub ?
Sisemine kägiveen (Jugularis interna)
Asetsus: peaaju sisemises ja pinnal
Kust saab verd: saab verd peaajust, kolju luudest, näost ning kaelast.
Kuhu suubub: peaaju kõvakesta urgetesse ehk siinustesse.

Ülajäseme pindmised veenid : suuremate veenide nimetused ka ladina keeles, kus kulgevad, kuhu suubuvad? Mida meditsiinipraktikas määratakse?
Kodarluumine nahaveen (Vena cephalica),
Küünarluumine nahaveen (Vena basilica)
Kus kulgevad: algavad käeseljal atsesevast veenipõimikust.
Kuhu suubuvad: suundudes ülespoole, suubub kodarluumine nahaveen kaenlaveeni, küünarluumine nahaveen aga õlavarreveeni.

Külgmine käe nahaalune veen (v.CEPHALICA) algab käeseljalt, kust suundub küünarvarre kodarmisele küljele, läheb siis üle õlavarrele, kulgedes kakspealihase külgmist serva mööda lateraalses kakspealihasmises vaos, üleneb rangluuni ja suubub kaenlaveeni.
Keskmine käe nahaalune veen (v. BASILICA) algab samuti käeseljalt, kulgeb küünarvarre küünarmisel küljel, asetub siis õlavarrel piki kakspealihase mediaalset serva ja suubub lõpuks õlavarreveeni.
Keskpidine küünraveen (v. MEDIANA CUBITI) küünraaugu kohal esineb külgmise ja keskmise käe nahaaluse veeni vahel hästi arenenud anastomoos – keskpidine küünraveen.

Eriti viimast ja teisi küünraaugu veene kasutatakse sageli mitmesugusteks manipulatsioonideks –vere võtmiseks, ravimite manustamiseks jm.

Ülajäseme süvad veenid: asetsus, suuremate veenide nimetused ka ladina keeles.
Kaenlaveen (v. axillaris) ühineb üheks mõlemad õlavarreveenid kaenlaaugu alumise serva juures. Kaenlaveen läheb vahetult üle rangluualuseks veeniks (v.subclavia).
Rangluualuse veeni (v.subclavia), mis ühinedes sisemise kägiveeniga moodustab õlavarre-peaveeni (v. brachiocephalica) ja sisemise kägiveeni ühinemisel tekkivat nurka nimetatakse veeninurgaks (angulus venosus).

Alumine õõnesveen: ladinakeelne nimetus, asetsus, kuidas moodustub, milliste piirkondade veenidest voolab veri alumisesse õõnesveeni?
Alumine õõnesveen (v. cava inferjor) paikneb kõhuõõne tagaseinal kõhuaordist vasakul. Läbides diafragma õõnesveenimulgu, jõuab ta rindkereõõnde, kus suubub südame paremasse kotta. Alumine õõnesveen moodustab paremast ja vasakust ühisniudeveenist.

Värativeen: ladinakeelne nimetus, asetsus, milliste elundite veenidest kogub verd?
Värativeen (v. portae) koguneb kõhuõõne kõigist paaritutest elunditest venoosne veri. Ta suundub venoosne veri maost, sooltest, kõhunäärmest ja põrnast. Väiksest maokõverikust ja sapipõiest suubuvad veenid vahetult värativeeni.

Alajääseme peamised veenid:
Sisemine niudeveen (v. iliaca interna) asetseb väikevaagnas lühikese jämeda tüvena, millesse suubuvad veenid vaagna seintest ja elunditest.
Välimine niudeveen (v. iliaca externa) on reieveeni vahetiks jätkuks.
Sisemine ja välimine niudeveenid ühinevad vastava poole ühisniudeveeniks (v. iliaca communis).
Reieveen (v. profunda femoris) asetseb süva reiel ja moodustab mulgustavatest veenidest (vv. perforantes) ning reie keskmistest ja külgmistest ümbritsevast veenidest. Kubemesideme all jätkub reieveen välimise niudeveenina.
Suur alajäseme-nahaveen (v. saphena magna ) on inimese nahaveenidest kõige suurem ja pikem. Kogu ulatuses on suurel alajäseme-nahaveenil arvukaid anastoomse süvade veenidega ning sellesse suubub väikesi nahaveene.
Väike alajäseme-nahaveen (v. saphena parva ) nimetatakse ka peitveenideks, saab alguse pöia lateraalse serva veenipõimikust ja kulgeb ülespoole sääre tagumisel pinnal, kus õndlaaugu piirkonnas suubub õndlaveeni.

Ülajäseme süvad veenid: asetus, suuremate veenide nimetused ka ladina keeles.
Kaenlaveen
Rangluualune veen

Alumine õõnesveen: ladinakeelne nimetus, asetus, kuidas moodustub, milliste piirkondade veenidest voolab veri alumisesse õõnesveeni?

Värativeen: ladinakeelne nimetus, asetus, milliste elundite veenidest kogub verd?

Alajääseme peamised veenid:

Niudeveen
Suur jala nahaalune veen
Väike jala nahaalune veen
Reieveen

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 68 allalaadimist

Anatoomia ja Füsioloogia-Südame ja veresoonte süsteem #1

Anatoomia ja Füsioloogia-Südame ja veresoonte süsteem #2

Anatoomia ja Füsioloogia-Südame ja veresoonte süsteem #3

Anatoomia ja Füsioloogia-Südame ja veresoonte süsteem #4

Anatoomia ja Füsioloogia-Südame ja veresoonte süsteem #5

Anatoomia ja Füsioloogia-Südame ja veresoonte süsteem #6

Anatoomia ja Füsioloogia-Südame ja veresoonte süsteem #7

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-04-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

68 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaLipskaja Õppematerjali autor

1. Nimeta vereringed
1) Süsteemne-, ehk keha-, ehk suur vereringe;
2) kopsu-, ehk väike vereringe;
3) koronaarvereringe.
2. Kust algab ja kus lõpeb suur vereringe? Suure vereringe funktsioon.
Algus: vasak vatsake (ventriculus sinister),
käib läbi: aort; koed; ülemine ja alumine õõnesveen,
lõpp: parem koda (atrium dextrum).
Funktsioon: organismi rakkude varustamine toitainetega ja ainevahetusjääkide transport kudedest.
3. Kust algab ja kus lõpeb väike vereringe? Väikese vereringe funktsioon.
Algus: parem vatsake (ventriculus dexter),
käib läbi: kopsutüvi, kopsuarterid, kopsuveenid (vasak- ja parempoolsed),
lõpp: vasak koda.
Funktsioon: gaasidevahetus, soojuse väljaviimine.

veen veenid unearter õõnesveen rindkere vereringe nahaveen pihukaar

Sarnased õppematerjalid

rtf

Anatoomia: südame- ja vereringeelundkond

VERI Vere ülesanded: 1.Transport: toitained ja hapnik kudedesse, jäägid erituselundeisse, bioaktiivsed ained tekkekohast sihtpunktidesse, ravimid ründepunktidesse jne. 2.Homöostaasi e. sisekeskkonna stabiilsuse tagamine: vere abil reguleeritakse kudede pH-d, vedelikusisaldust, kehatemperatuuri jne. 3.Organismi kaitse: vereringe on kõige kiirem liikumistee keha kaitserakkudele ja antikehadele, vereloomeelundid on tihedalt seotud immuunsusega; veresoonte purunemisel tekkinud hüübed (“kärnad”) moodustavad esmase kaitse vigastatud kohale ja soodustavad paranemist jne. Vere koostis: Veri on üks sidekoe liik, mis koosneb eri tüüpi rakkudest (kokku ca 45%) ja vedelast rakuvaheainest – plasmast (ca 55%). 1. Vere vormelemendid e. vererakud: - arenevad kõik ühest tüvirakkude tüübist, - eristatakse 3 põhitüüpi: a. Punalibled e. erütrotsüüdid – ca 95 % kõigist vererakkudest (4,2 – 6,2 miljonit/cmm), ilma

Inimese anatoomia ja füsioloogia

docx

Anatoomia - südame-veresoonkond

Anatoomia: südame - veresoonkond 106. Südame asend. Süda paikneb 2 kopsu vahel, diafragma peal. 2/3 südamest paikneb keha keskteljest vasakul, 1/3 paremal. Südamepõhimik on suunatud taha üles ja paremale, südametipp alla-ette ja vasakule, ulatudes 5. Ja 6. roide vahekohale. 107. Südame välisehitus. Südamel eristatakse tagumist-alumist vahelihasmist pinda ja eesmist-ülemist rinnakroidmist pinda. Südamel on tipp, põhimik, parem ja vasak vatsake, parem ja vasak kojakõrv, aordikaar, kopsutüvi... · Joonis lk 151 + anatoomia joonised joonis 4 108. Südame kambrid, suistikud, kambritesse sisenevad ja väljuvad veresooned. Süda koosneb neljast kambrist: 2-kojast (parem ja vasak koda) ja 2-vatsakesest (parem ja vasak vatsake).

Füsioloogia

odt

Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks

Täiskasvanul: luud enam pikkusesse ei kasva, jätkub luude paksuse lisandumine ja ümberehitus. Luu remodelleerimine: osteoklastid lammutavad luud (muudavad mineraalsoolad lahustuvaks) ja samal ajal osteoblastid ladestavad uut luumaatriksit. Luu remodelleerimist juhivad hormoonid (kasvuhormoon, suguhormoonid ja kõrvalkilpnäärmete parathormoon. Uue luu kujunemist aktiveerib ka füüsiline koormus luule. Luumurru paranemise 4 staadiumit: 1. verevalumi (hematoomi) tekkimine luu veresoonte purunemisel täidab hüübiv veri murrukoha ja selle ümbruse. Murru lähedal surevad vereta jäänud rakud 2. pehme (kõhrelise kallus) teke hematoom imendub järk-järgult ja asendub granulatsioonikoega. Samal ajal hävitavad makrofaagid surnud rakkude rusud 3. luulise kalluse moodustumine pehme kallus luustub, uus luu on esialgu käsnjas 4. luu remodelleerumine kallus muutub tavaliseks luuks Kolju jaotus: · koljulagi kolju põhimik · ajukolju

Füsioloogia

docx

Anatoomia arvestus

Algab liigeseõõnsuse mokalt (täiendav moodustis, mis suurendab liigeseõõnt). Kinnitub õlavarreluu anatoomilisele kaelale. VERERINGE 12. Joonista EKG. 13.Punane – ventrikulaarosa (vatsake), roheline – atriaalosa (koda) EKG- ajas muutuvate potentsiaali-diferentside kõver . 3 faasi: P - kodade depolarisatsioon, QRS –vatsakeste depolarisatsioon T – vatsakeste repolarisatsioon 14. Veregruppide pilt, ABO süsteem ABO-veregrupisüsteem – jaotuse aluseks on er-de pinnal es A- ja B-antigeenid ja vereplasmas es anti-A ja anti-B antikehad. Vereplasmas esinev antikeha reageerib erütrotsüüdi rakumembraani pinnal oleva antigeeniga, põhjustades erütrotsüütide aglutinatsiooni ja seejärel hemolüüsi. ABO süsteemi antigeenid erütrotsüüdi pinnal on rakumembraani ekstratsellulaarse pinnaglükoproteiinid ja glükolipiidid.Universaaldoonor on O ( st võib anda kõigile, väikeses koguses) ja

Anatoomia ja füsioloogia

docx

Anatoomia arvestus

Anatoomia ja füsioloogia

docx

Anatoomia arvestus II

Luuüdi Humoraalne immuunsus tsellulaarne immuunsus antigeen B- lünfotsüüt T- lünfotsüüt 5 plasmarakk antikeha makrofaag tappurrakk Vere hüübimine: (Kastid, nooled lisada, vt.pdf 007) Välimine süsteem Sisemine süsteem Koefaktor Plasmafaktor tromboplastiin Antihemofiilne faktor Xa (Stuart-Proweri faktor) (valge tromb) protrombiin trombiin fibrinogeen lahustumatu fibriin lõhustunud fibriin (fibriini polümer) (punane tromb) Leia vale ja asenda õigega. 1

Anatoomia

doc

Anatoomia teise kontrolltöö vastused

5) munasarjad (2) munarakkude ja hormoonide tootmine. Suured häbememokad paksud naha kurrud, mis on seest kaetud limaskestaga. Väikesed häbememokad limaskestakurrud, mis piiravad tupeava. Kliitor korgaskeha, erektsiooni seisundis täitub verega. 80. Ovulatsioon, menstruatsioon: Ovulatsioon munaraku valmimine ning väljumine munasarjast. Menstruatsioon emaka limaskesta irdumine. Südame-veresoonkond 81. Südame asend: (joonis 4) süda paikneb kahe kopsu vahel diafragma peal. Tema tipp on suunatud ette alla ning põhimik taha üles. 82. Südame osad, nendesse sisenevad ja väljuvad veresooned: (joonis 4) süda koosneb kokku neljast kambrist: 2 kojast (parem ja vasak koda) ja 2 vatsakesest (parem ja vasak vatsake). Sisenevad veresooned on ülemine ja alumine õõnesveen ja kopsuveenid. Väljuvad veresooned on aordid ning vasak ja parem kopsuarter. 83. Südame seina ehitus: sein on kolmekihiline:

Anatoomia

doc

Ladina-eesti terminid

Põlveliiges articulatio genus alanev aort aorta descendens Kontsluu-sääreliiges e. ülemine unearter a. carotis interna hüppeliiges art. talocruralis välimine unearter a.carotis externa Alalõualiiges art. temporomandibularis kaenlaarter a. axillaris Lõgemed e. fontanellid fonticuli lüliarter a. vertebralis rinnaaort ja kõhuaort aorta thoracica et lihaste süsteem systema musculorum abdominalis kõõlus tendo parem ja vasak südame pärgarter aponeuroos aponeuroosis arteria coronaria cordis dextra et fastsia fascia sinistra algusots orgio õlavarre-peatüvi truncus kinnitusots insertion brachiocephalicus vasak ühine unearter a. carotis communis painutajad flexores sinistra

Anatoomia

Rohkem sarnaseid