Seede teekond (0)

Nimeta seedekanali osad
Seedekanali seina ehitus, kestad , iseloomustus
Kurgu lümfaatiline rõngas, nimeta mandlid, nende paiknemine
Hammaste arv, liigid
Hamba ehitus
Suured süljenäärmed, nende asend, avanemine suuõõnde
Mao asend, osad
Mao seina ehitus, seina kihtide iseloomustus, limaskesta näärmed
Peensoole osad, ehituslikud elemendid, ülesanded
Jämesoole osad, käärsoole ehituslikud elemendid, ülesanded
Maks, asend, väliskuju, maksasagariku ehitus, maksa seondumine seedekanaliga
Sapipõis, asend, ehitus, seondumine seedekanaliga
Kõhunääre
Kõhukelme, seinmine, sisusmine, kõhukelmeõõs
Kõhukelme dublikatuurid, kinnistid, suurrasvik
Hingamisteed
Hingamiselundite erinevate osade seina toestus
Kõri ehitus, kõri kõhred, nende asend, häälekurdude paiknemine, ehitus, kõri ülesanded
Hingetoru ehitus, asend
Kopsu asend rindkeres , kopsu välisehitus, kopsu värat, kopsu juur
Kopsu sisestruktuur (sagarad, segmendid, sagarikud , alveoolid )
Bronhiaalpuu ehitus
Rinnakelme ehk pleura (kopsupleura, seinapleura, pleuraõõs)
Keskseinandi mõiste, selles paiknevad elundid
Kuseelundkonda kuuluvad elundid
Neeru asend, ümbritsevad kihnud
Neeru värat, seda läbivad elundid
Neeru siseehitus
Nefroni ehitus, arv
Esmase ja lõpliku ehk teisese uriini tekke paik, tekke põhimõte
Kusepõie asend, kusepõie seina kihid
Kusiti ehitus, sulgemine, soolised iseärasused
Nimeta naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded
Ovulatsiooni ja menstruatsiooni mõiste
Nimeta mehe välimised ja sisemised suguelundid
Spermide teke ja kulg mehe organismis
Lahkliha paiknemine, funktsioonid
Arteri, veeni ja kapillaari iseloomulikud ehituslikud elemendid
Südame asend
Südame välisehitus
Parem koda, ülemises õõnesveenis ja vasak koda, vasakus kopsuveenide ühinemises
Südame klapid, hõlmklapid, poolkuuklapid, ehitus, paiknemine, tähtsus
Südameseina ehitus, kestad
Südame paun, moodustumine, tähtsus
Südame enda verevarustus -pärgvereringe
Südamenärvid
Suur vereringe , selle algus, lõpp, ülesanne
Väike vereringe
Suure vereringe arterite ja veenide üldskeem
Aordikaar, sellest lähtuvad arterid
Ülajäseme arterid ja veenid
Alajäseme arterid ja veenid
Kõhuõõne arterid ja veenid
Aju arteriaalse verevarustuse põhimõte (arterioosrõngas)
Aju venoosne verevarustus ( peaaju kõvakesta urked )
Lümfi mõiste
Lümfisüsteemi ehitus, parem lümfijuha, rinnajuha, lümfi kogumise piirkonnad, suubumine vereringesse
Lümfisõlme ehitus, ülesanne
Regionaalsed lümfisõlmed
Suuõõs, neel , söögitoru, magu , peensool ja jämesool
Sisemine limaskest koos selle aluskihi submukooskihiga , sisaldab näärmeid
Keskmine lihaskest , 2-kihiline silelihas, ringi ja pikilihas
Välimine serooskest, õhuke sidekoeline kest
Lümfaatiline rõngas koosneb kuuest mandlist .
2 kurgumandlit - kurgu kaarte vahel
Keelemandel – keelejuure piirkonnas
2 tõrvemandlit – tõrvekanali suubumisel neelu
Neelumandel - neelulaes
20 piimahammast – 2 lõike, 1 silma ja 2 purihammast
32 jäävhammast – 2 lõike, 1 silma, 2 eespuri ja 3 purihammast
Hambakroon, hambakael, hambajuur
Email, dentiin , hambaõõs, ige, juurekanal, juuretipumulk
6 süljenääret, kokku 3 paari
Kõrvasüljenääre – väliskõrva ees, avaneb suuõõnde.
Lõuaalune süljenääre – alalõuanurga kohal, avaneb suu põhja keelealusele lihakesele
Keelealune süljenääre – suu põhjas, avaneb suu põhja keelealusele lihakesele
Vasaku roidekaare all
Maolävis, maopõhi, maokeha, suur kõverik, maolukuti , 12 sõrmik
Mao seinas on limaskest, kolme-kihiline lihaskest ja välimine serooskest
Limaskest on kurruline ja võimaldab venitada. Limaskestas on kolme liiki näärmeid, mis toodavad sekreeti ehk maomahla . Ensüümid, lima ja vesinikkloriidhape.
Kaksteistsõrmik, tühisool, niudesool
Hatt , ringkurd, submukooskiht , lihaskest, serooskest
Toidu peamine seedimine ja toitainete imendumine lümfi ja verre
Ülenev käärsool, ristikäärsool, alanev käärsool, kõverkäärsool, pärasool, umbsool ja ussripik
Kopad , lihaspaelad,rasvripikud, poolkuukurrud
Bakteriaalne lagundamine ja intensiivne vee tagasi imendumine
Parema roidekaare all, maksa neli sagarat toodavad sappi . Sapp liigub sapipõide ja ühisapijuha kaudu 12sõrmikusse.
Ühismaksajuha, maks, sapipõiejuha, sapipõis.
Sapipõis asub maksa all, ta on vahereservuaar sapi säilitamiseks, mis liigub edasi 12sõrmikusse
Kõhunäärmes toodetakse ensüüme, asub mao taga ja on sagarikuline elund , mida läbib juha , mis suubub 12sõrmikusse
Serooskest, mis katab kogu kõhuõõnt. Seinmine, katab kõhuõõne seina, sisusmine, katab kõiki elundeid, kõhukelmeõõs, toodab seroosset antibakteriaalset vedelikku, mis võiab elundite pinda
Kinnistite abil kinnitub soolestik kõhuõõne tagumise seina külge
Suurrasvik algab suurelt maokõverikult, ristikäärsooleni.
Kaitseb mehhaaniliselt, termokaitse, varu
Ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, kõri, hingetoru ja bronhid
Ninaõõnel ja neelul – luud
Kõril, hingetoru ja bronhide seintes on kõhred
Kõri paiknrb kaela eesmises osas, keeleluu all.
Kõri pealis , keeleluu, kilpkõhr, sõrmuskõhr ja hingetoru kõhred
Häälekurrud jäävad kilpkõhre ja kahe pilkkõhre vahele. Õhu juhtimine ja hääle tekitamine
Hingetoru ja U- kujulised kõhred kaela sisepinnal, kokku kasvanud söögitoruga
Kops asub rindkereõõnes. Kopsu tipp, üla, kesk ja alasagar, südamesälk ja põhimik
Mediaalse pinna keskosa nõgusus – kopsu värat
Kopsujuure moodustavad peabronh, kopsuarter, kopsuveenid, närvid, lümfisooned
Kopsusagarad jagunevad segmentideks. Segmendid koosnevad sagarikest. Kopsu kõige väiksemad üksused on alveoolid, kus toimub gaasivahetus
Kopsude sees bronhid hargnevad ja moodustavad kummaski kopsus bronhiaalpuu.
Peabronh jaguneb paremal kolmeks ja vasakul kaheks sagarbronhiks, mis jaguneb segmendibronhideks, siis sagarikubronhid, mis omakorda bronhioolideks.
Serooskelme, mis jaguneb kopsupleuraks ja seinapleuraks. Kopsupleura on kopsuga tihedalt kokku kasvanud, seinapleura katab rindkere siseseinu. Mõlema pleura vahele jääb suletud pilujas ruum pleuraõõs.
Kopsudevaheline ruum, mida piirab alt diafragma , külgedelt pleura, tagant lülisammas, eest rinnak . Elundid - süda, harkelund , suured veresooned , söögitoru, uitnärvid
Neerud, kusejuhad , kusepõis, kusiti
Kõhuõõne tagaseinal, kahel pool lülisammast, alumiste rinna- ja ülemiste nimmelülide kõrgusel. Fibrooskihn, rasvkihn ja sidekirme.
Lülisambapoolset neeru süvendit nimetatakse neeru väratiks. Neeruvaagen ja neerukarikad.
Neerukoor, neerusäsi, suured neerukarikad, neeruvaagen, väikesed neerukarikad, kusejuha, neerusambad
Neeru ehituslik-talituslik üksus, 1 miljon nefronit .
Neerukehakestes moodustub arteriaalsest verest filtratsiooni teel esmane uriin.
Nefroni teistes osades toimub tagasiimendumise teel esmauriini muutumine lõplikuks uriiniks .
Asub väikevaagnas. Sein koosneb limaskestast, selle all paiknevast submukooskihist, lihaskestast ja sidekoelisest kestast
Kusiti kaudu toimub kusepõie tühjendamine. Vöötlihaskiududest koosnev tahtele alluv kusitisulgur. Asub lahklihas. Naistel 4cm ja meestel kuni 26cm.
Sisemised – munasarjad, emakas koos munajuhadega ja tupp .
Välimised – suured ja väikesed häbememokad ja kliitor.
Munarakk väljub munasarjast munajuhasse, olles valmis viljastumiseks.
Munaraku mitteviljastumisel emaka limaskesta pindmine kiht irdub , veresooned katkevad ja toimub verejooks.
Sisemised – munandid , munandimanused, seemnejuhad , seemnepõiekesed, eesnääre, sugutisibulanäärmed
Välis – suguti , munandikott
Munandites tekivad mehe sugurakud ehk spermid . Kulg – munandid, munandimanused, seemnepõiekesed, eesnääre, kusiti
Sulgeb vaagna altpoolt. Asub vaagna alumises osas ja moodustab vaagna põhja.
Arterite sein koosneb kolmest kestast, sise-, vahe- ja väliskestast.
Veeni sisekest moodustab klappe, mis on avatud verevoolu suunas.
Kapillaaride sein on ühekihiline
2/3 keskteljest vasakul ja 1/3 keskteljest paremal
Aordikaar, vasak kopsuarter, vasakud kopsuveenid, vasak koda, vasak vatsake , parem vatsake, aort , alumine õõnesveen, parem koda, ülemine õõnesveen, kopsutüvi, poolkuuklapid
Mõlema poole koja ja vatsakese suue on suletud hõlmklapiga, mis asuvad kodade ja vatsakeste vahel ning ei lase verd kotta tagasi.
Vatsakeste ja kopsutüve vahel on poolkuuklapid.
Süda on lihas kahe sidekoe vahel.
Südamesein koosneb kolmest kestast – sisemine, endokard , õhuke, elastne sidekoeline kile, vahelmine kest ehk südamelihas-müokard ja välimine-seroosne kelme, epikard, sidekude
Südamepaun ehk perikard – sidekoeline moodustis , mis tekib epikardi tagasipöördumisel.
Pärgvereringe varustab verega südant. Vasak ja parem pärgarter ja südameveenid
Südamel on autonoomne närvisüsteem, mis reguleerib kokkutõmbe tugevust ja rütmi
Vere teekonda vasakust vatsakesest läbi kogu keha elundite ja kudede paremasse kotta nimetatakse suureks ehk kehavereringeks.
Viib elunditesse hapnikku ja korjab süsihappegaasi.
Vere teekonda paremast vatsakesest (kopsutüvi, kopsu arterid) kopsude kaudu südame vasakusse kotta nimetatakse väikseks ehk kopsuvereringeks. Viib süsihappegaasi ja korjab hapnikku.
Paremat koda ja paremat vatsakest ühendab ja läbib õõnesveen, mis kannab hapnikku ja vasakut koda ja vasakut vatsakest ühendab aort ja alanev aort, mis kannab süsihappegaasi.
Pea ja ülajäsemete kapillaarid , kopsu kapillaarid, siseelundite kapillaarid, alajäsemete kapillaarid
Ülenev ja alanev aort moodustavad aordikaare.
Üleval seespool ühisunearter ja väljaspool rangluualune arter . Aordikaart läbivad vasak ja parem peabronh. Pärgaretrid ja aordiklapp.
Kaenlaarter, õlavarrearter, süva õlavarrearter, kodarluuarter, küünarluuarter, kämblaarterid, sõrmearterid, pihukaared
Kaelaveenid, õlavarreveenid, küünarluuveenid, kodarluuveenid, kämblaveenid, sõrmeveenid, venoossed pihukaared
Välimine niudekaar, süva reiearter, reiearter, õndlaarter, sääreluuarter, pindluuarter, kaararter, tallaarterid, tallakaar, pöiaarterid
Põrnarter, maoarter, maksaarter, neeruarter, niudearter, munandi ja munasarjaarter
Alumine õõnesveen, maksaveen, maoveenid, põrnaveen, värativeen, neeruveen, kinnisti veenid, niudeveenid.
Eesmine suurajuarter, eesmine ühendusarter, sisemine unearter , keskne suurajuarter, tagumine ühendusarter,tagumine suurajuarter, põhimikuarter, lüliarterid
Ülemine noolurge , alumine noolurge, sirgurge, urgete kokkuvool, ristiurge, sigmaurge, sisemine kägiveen, ülemine ja alumine koljuurge, korgasurge
Ülemine ja alumine koljuurge, sigmaurge, ristiurge ja urgete kokkuvool
Lümfikapillaaridesse kogunenud koevedelikku nimetatakse lümfiks
Parem lümfijuha kogub lümfi rindkere, kaela ja pea paremalt poolelt ning paremast ülajäsemest ning suubub paremasse veeninurka.
Rinnajuha kogub lümfi pea, kaela ja rinna vasakult poolt ning vasakust ülajäsemest, kõhuõõnest ja alajäsemetest ning suubub vasakusse veeninurka.
Toomasoon, lümfifolliikul, viimasoon, säsi, lümfisiinus, kihn ja vahesein
Kubemes, küünarlohus, kaenlaaugus, kaelas ja põlves.