Sisenõrenääre Klass Hormoon Toime organismile Hüpofüüsi -mitte- eessagar glando- troopsed Kasvuhormoon -Kasvuhormooni sekretsioon on hüpotalamuse kontrolli all: 1) kasvuhormooni riliisihormoon 2) kasvuhormooni inhibiitorhormoon -Glükoosi madal kontsentratsioon veres stimuleerib kasvuhormooni vabanemist verre, glükoosi kõrge tase aga pidurdab seda - Kasvuhormooni vabanemine verre on puhanguline: ...
Vasaku käeselja mediaalse osa pindmine veen – süda veresoon kehaosa v.basilica labakäsi, küünar ja õlavars v. brachialis / õlavars ülemine õõnesveen v. axillaris / kaenlaauk, rangluu, kaenlaveen rindkere v.suclavia / rangluu, rindkere rangluualune veen õlavarre peaveen süda, rindkere Süda – parem jalatald veresoon kehaosa aordikaar Süda, rindkere alanev aort (kõhuaort) Süda, rindkere, kõht ühisniudearterid vaagen, reied parem ühisniudearter vaagen, parem reis välimine niudearter suurvaagen, parem reis, kube kubemesideme alt Kube, reis reiearter õndlaarter Põlv, säär, reis sääreluu arter säär (tagumine) keskmine/külgmine jalatald tallaarter Peensool – süda
Vasaku käeselja mediaalse osa pindmine veen – süda veresoon kehaosa v.basilica labakäsi, küünar ja õlavars v. brachialis / õlavars ülemine õõnesveen v. axillaris / kaenlaauk, rangluu, kaenlaveen rindkere v.suclavia / rangluu, rindkere rangluualune veen õlavarre peaveen süda, rindkere Süda – parem jalatald veresoon kehaosa aordikaar Süda, rindkere alanev aort (kõhuaort) Süda, rindkere, kõht ühisniudearterid vaagen, reied parem ühisniudearter vaagen, parem reis välimine niudearter suurvaagen, parem reis, kube kubemesideme alt Kube, reis reiearter õndlaarter Põlv, säär, reis sääreluu arter säär (tagumine) keskmine/külgmine jalatald tallaarter Peensool – süda
Anatoomia: südame - veresoonkond 106. Südame asend. Süda paikneb 2 kopsu vahel, diafragma peal. 2/3 südamest paikneb keha keskteljest vasakul, 1/3 paremal. Südamepõhimik on suunatud taha üles ja paremale, südametipp alla-ette ja vasakule, ulatudes 5. Ja 6. roide vahekohale. 107. Südame välisehitus. Südamel eristatakse tagumist-alumist vahelihasmist pinda ja eesmist-ülemist rinnakroidmist pinda. Südamel on tipp, põhimik, parem ja vasak vatsake, parem ja vasak kojakõrv, aordikaar, kopsutüvi... · Joonis lk 151 + anatoomia joonised joonis 4 108. Südame kambrid, suistikud, kambritesse sisenevad ja väljuvad veresooned. Süda koosneb neljast kambrist: 2-kojast (parem ja vasak koda) ja 2-vatsakesest (parem ja vasak vatsake). Südame parem ja vasak pool on teineteisest eraldatud lihaselise vaheseinaga, kusjuures kummalgi pool on koda vatsakesega ühendatud koja-vatsakesesuudme ehk suistiku abil.
Tee süljenäärmest kõrvaganglionisse Süljeeritus Alumine süljeerituse tuum X 10. paar n. vagus, uitnärv Sensoorsed Neel, kõri, söögitoru, väliskõrv Pinnatundlikkus Kolmiknärvi sensoorne tuum Karotiidgloomused ja aordikaar Kemoretseptor / baroretseptor Rindkere- ja kõhuõõneelundid Vistseraalne tundlikkus Solitaartuum Motoorsed Pehme suulagi, kõri, neel, ülemine söögitoru
sise-, vahe- ja väliskestast. Veeni sisekest moodustab klappe, mis Suur vereringe, selle algus, lõpp, on avatud verevoolu suunas. ülesanne Kapillaaride sein on ühekihiline 2/3 keskteljest vasakul ja 1/3 keskteljest paremal Aordikaar, vasak kopsuarter, Väike vereringe vasakud kopsuveenid, vasak koda, vasak vatsake, parem vatsake, aort, alumine õõnesveen, parem koda, ülemine õõnesveen, kopsutüvi, poolkuuklapid Suure vereringe arterite ja veenide Mõlema poole koja ja vatsakese suue
suunduvad vastavasse kopsu, mille väratis jagunevad nad sagarabronhideks. Parem peabronh on vasakust lühem ja laiem ning haruneb hingetorust väiksema nurga all. Peabronhide ehitus on analoogiline hingetoru ehitusele, kuid koosneb kõhrelistest rõngastest ja neid ühendavatest sidemetest ja limaskestast. Parema peabronhi pikkus on 13 cm, vasakul 46 cm. Parema peabronhi kohal kulgeb paaritu veen, vasaku kohal aordikaar. 10. Kopsud lad. k. pulmones Parem kops koosneb (mitmest?) 3 sagarast ja vasak kops koosneb (mitmest? 2 sagarast. Kopsude asend: paiknevad rindkereõõnes pleurakottides Kopsude ehitus Kopsud kujult meenutavad koonust, mille alumine laiem osa põhimik toetub vahelihasele ja ümardunud ülemine ots tipp ulatub kaela piirkonda 23 cm rangluust kõrgemale. Kopse on 2
Inimese anatoomia ja füsioloogia 1.Koe mõiste: ühisuguse ehituse, talitluse ja tekkega rekud ning nende poolt moodustatud vaheaine moodustavad koed 2.Nimeta kudude põhirühmad, nende lühiiseloomustus Koe põhirühmi on 4: 1 epiteel (kattekoed) katavad keha välis- ja sisepindu(nahk) 2 tugi-toitekude (sidekoed) tal on palju rakkudevahelisi toitainet ning ta seob teisi kudesi 3 lihaskoed neil on omane kontraktsiooni kokkutõmbevõime 4 närvikude moodustab närvisüsteemi, pea-seljaaju ning närvid 3.Nimeta kukude liigid, nende esinemine inimorganismis kohev sidekude, mis paikneb organite ümber neid omavahel sidudes ning kaitstes tihe sidekude, mille alla kuulub pärisnahk, sidemed, kõõlused kõhrkude, mis omab toestusfunktsi ooni, on elastne, katab liigesepindu, moodustab üksikuid skeletiosi. luukude, mis moodustab kogu inimese skeleti silelihas, mis paikneb siseelundite seintes tagades siseelundite motoorika ja ei allu inimese tah...
südameveenid. Südame närvid-automaatne närvisüsteem reguleerib tugevust, rütmi. Südamesse saabuvad sümpaatilised(kiirendavad), parasümpaatilised(aeglustavad) närvid, mis mood südame närvipõimikud. Südame erutusjuhtesüsteem-südamelihase sees, mood südamelihaskiududest, tagab südame automaatsed tõmbed. Suur vereringe e kehavereringe-vere teekond vasakust vatsakesest läbi kogu keha elundite ja kudede paremasse kotta. Südame osad(aort, aordikaar, sisemine ja välimine unearter, rangluualune arter, ülajäseme arterid, alanev aort). Vereringe(ülemine ja alumine õõnesveen). Väikevereringe e kopsuvereringe-veri siirdub paremast vatsakesest kopsude kaudu südame vasakusse kotta. Lümf-lümfikapillaaridesse kogunenud koemahlad. Lümfisüsteemi ül-rakkudevahelise vedeliku kogumine, suunamine, keha kaitsevõime tagamine. Lümfijuhad-parem lümfijuha kogub lümfi rindkere, kaela, pea paremalt poolelt, paremast
Põlvekeder patella Sääreluu tibia Pindluu fibula Kodarluu-randmeliiges articulatio kopsuveenid vv. pulmonales radiocarpea kopsutüvi truncus pulmonalis aort aorta Vaagen pelvis kopsutüvi truncus pulmonalis Sümfüüs symphysis ülenev aort aorta ascendens Puusaliiges articulatio coxae aordikaar arcus aortae Põlveliiges articulatio genus alanev aort aorta descendens Kontsluu-sääreliiges e. ülemine unearter a. carotis interna hüppeliiges art. talocruralis välimine unearter a.carotis externa Alalõualiiges art. temporomandibularis kaenlaarter a. axillaris Lõgemed e. fontanellid fonticuli lüliarter a. vertebralis rinnaaort ja kõhuaort aorta thoracica et
Kodarluu-randmeliiges articulatio semilunares radiocarpea kopsuveenid vv. pulmonales kopsutüvi truncus pulmonalis Vaagen pelvis aort aorta Sümfüüs symphysis kopsutüvi truncus pulmonalis Puusaliiges articulatio coxae ülenev aort aorta ascendens Põlveliiges articulatio genus aordikaar arcus aortae Kontsluu-sääreliiges e. ülemine alanev aort aorta descendens hüppeliiges art. talocruralis unearter a. carotis interna Alalõualiiges art. temporomandibularis välimine unearter a.carotis externa Lõgemed e. fontanellid fonticuli kaenlaarter a. axillaris lüliarter a. vertebralis lihaste süsteem systema musculorum rinnaaort ja kõhuaort aorta thoracica et
ligamenta anularia paries membranaceus adventitsiaalkest PEABRONHID – BRONCHI PRINCIPALES - bronchus principalis dexter + bronchus principalis sinister - lahkenvad 70-80 kraadise nurga all - kiil – trahhea valendikku – carina tracheae -> jaotab sissehingatavat õhuvoolu - parem bronh vasakust lühem (vastavalt 2-3 ja 4-5 cm), jämedam ja jätkab rohkem trahhea suunda - paremat bronhi ületab vena azygos - vasakul bronhil “ratsutab” aordikaar KOPSUD – PULMONES Jäljendid - südame - aordi - vena azygos’e - söögitoru Pinnad - apex + basis - facies costalis - facies medialis - facies diaphragmatica - margo anterior + posterior + inferior Pulmo dexter - diafragma kõrgema asendi tõttu lühem ja südame asümmeetrilise asendi tõttu laiem, paksem ja mahukam - mahtude vahekord vasaku kopsuga on 11:10 Kopsuvärat – hilum pulmonis - mediaalpinna keskosas
HINGAMISELUNDKOND Anatoomia Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet. Koosneb järgnevatest elunditest: NINAÕÕS cavum nasi KÕRI larynx HINGETORU trachea PEABRONHID bronchi principales KOPSUD pulmones Vastavalt talitusele jagatakse hingamisteed kaheks: 1. Päris-hingamisteed kopsude alveoolid, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel. 2. Hingamisteed kohad, kus õhk liigub. Hingamiselundite iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati õhuga täidetud. Seespoolt on hingamisteed vooderdatud limaskestaga, mis on varustatud ripsepiteeliga. Limaskest osaleb sissehingatava õhu puhastamises ja hoiab teda niiskena ning soojendab. Väline hingamine toimub ringkere rütmiliste liigutuste tõttu. Sissehingamisel satud õhk hingamisteede kaudu kopsu alveoolidesse ja väljahingamisel nendest välja. Hapnik jõuab kehasse tä...
unearter Vasak sisemine ja välimine Parem ühisunearter unearter Parem rangluualune arter Vasak ühisunearter Õlavarre-pea tüvi Vasak rangluualune arter Aort Kõhuõõnetüvi Aordikaar Ülemine kinnistiarter Vasak kaenlaarter Alumine kinnistiarter Vasak õlavarre arter Parem ühisniudearter Rinnaaort Parem sisemine niudearter Vasak neeruarter Vasak Parem välimine niudearter munandi/munasarjaarter
käib läbi: kopsutüvi, kopsuarterid, kopsuveenid (vasak- ja parempoolsed), lõpp: vasak koda. Funktsioon: gaasidevahetus, soojuse väljaviimine. 4. Koronaarvereringe funktsioon. Koronaarvereringe ülesandeks on südame kõikide kudede, eriti aga südamelihase, varustamine verega. 5. Aordi osade nimetused. Piirkonna järgi jaguneb aort viieks osaks: 1) ülenev aort - aordi algusosa, mille jooksul see suundub ülespoole; 2) aordikaar (arcus aortae) ehk piirkond, mille jooksul aort teeb pöörde ja hakkab liikuma allapoole; 3) alanev aort - aort liigub allapoole; 4) rinnaaort - alaneva aordi osa, mis asub vahelihasest ülevalpool; 5) kõhuaort - alaneva aordi osa, mis asub vahelihasest allpool ja lõppeb aordi hargnemisega. 6. Millised veresooned lähtuvad aordikaarest? Ühise unearteri hargnemise kohal välimiseks ja sisemiseks unearteriks, samuti
Parem ja vasak peabronh lähtuvad hingetorust ja suunduvad vastavasse kopsu, mille väratis jagunevad nad sagarabronhideks. Parem peabronh on vasakust lühem ja laiem ning haruneb hingetorust väiksema nurga all. Peabronhide ehitus on analoogiline hingetoru ehitusele, kuid koosneb kõhrelistest rõngastest ja neid ühendavatest sidemetest ja limaskestast. Parema peabronhi pikkus on 1-3 cm, vasakul 4-6 cm. Parema peabronhi kohal kulgeb paaritu veen, vasaku kohal - aordikaar. KOPSUD pulmones Kopsud paiknevad rindkereõõnes pleurakottides. Kujult meenutavad koonust, mille alumine laiem osa - põhimik - toetub vahelihasele ja ümardunud ülemine ots - tipp - ulatub kaela piirkonda 2-3 cm rangluust kõrgemale. Kopsu välimine e. roidmine pind on kumer, alumine e. vahelihasmine ja mediaalne ehk keskseinandmine pind on nõgusad. Kopsu mediaalse pinna keskosas on süvend - kopsuvärat
neis sageli äkksurma põhjus. Insult mingi arteri purunemine ja selle arteri varustusala rakkude suremine; arteri purunemise põhjuseks võib olla vererõhu järsk tõus, mõni mehaaniline tegur (löök, raputus, põrutus), mõne mürgi toime; insult võib esineda kõigis kudedes (,,sinikad" nahas), kuid eriti iseloomulik ajukoele (ajurabandus). Suure vereringe arterid on kõik aordi harud ja harude harud. Aordi suuremad osa: aordikaar, rinnaaort ja kõhuaort. Aordikaar: · südame pärgarterid e koronaararterid 2 tükki: parem ja vasak; algavad kohe aordi algusest, kulgevad südame pinnal kodade ja vatsakeste piiril olevas pärgvaos; vasak annab enam harusid südame eespinnale, parem rohkem tagapinnale · õlavarre-pea tüvi lühike jäme haru, hargneb kaheks: parem rangluualune arter ja parem ühine unearter, mis edaspidi kulgevad ja harunevad umbes samamoodi, nagu samanimelised
jätkab rohkem trahhea suunda laterale - neelamisel aitab kõrikaanele survet avaldada kõrirasvkeha corpus - paremat bronhi ületab vena azygos adiposum laryngis - vasakul bronhil "ratsutab" aordikaar ligamentum hyoepiglotticum + ligamentum thyrohyoideum medianum = nendevahelises ruumis KÕRIJUURDEKÄIK ADITUS LARYNGIS
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
