2.4. Tagumine sääreluuarter (a. tibialis posterior): kulgeb lestlihase ja sääremarja kakspealihase vahel, varustab sääre tagumist poolt; mediaalse peksi alt läheb jalatallale, kus hargneb kaheks tallaarteriks. Pulsi palpeerimise kohad: 1.Oimuarter - temporaalpulss. 2.Näoarter – fatsiaalpulss. 3.Ühine unearter – karootispulss, karotiidpulss. 4.Õlavarrearter – brahhiaalpulss. 5.Kodarluuarter – radiaalpulss. 6.Reiearter – femoraalpulss. 7.Õndlaarter – popliteaalpulss. 8.Jalaseljaarter – jalaselja-, dorsaalis peedise pulss. 9.Tagumine sääreluuarter – tibialispulss. Suure vereringe veenid. Enamik veene jookseb arteri kõrval ja kannab sama nime (sageli nimetatakse neid lihtsalt saate- veenideks). Üldisi erinevusi artereist: -verevool aeglasem ja rõhk madalam, seega veenide maht peab olema suurem, selleks: a) arteri saateveen on kas suurema läbimõõduga või on arteri kõrval 2 saateveeni ja b) osa verd viivad ära eraldiseisvad (tavaliselt pindmised) veenid;
sääre tagumist poolt; mediaalse peksi alt läheb jalatallale, kus hargneb kaheks tallaarteriks. Pulsi palpeerimise kohad: · oimuarter temporaalpulss · näoarter fatsiaalpulss · ühine unearter karootispulss, karotiidpulss · õlavarrearter brahhiaalpulss · kodarluuarter radiaalpulss · reiearter femoraalpulss · õndlaarter popliteaalpulss · jalaseljaarter jalaselja-, dorsaalis peedise pulss · tagumine sääreluuarter tibialispulss Suure vereringe veenid enamik veene jookseb arteri kõrval ja kannab sama nime. Verevool on aeglasem ja rõhk madalam, seega veenide maht peab olema suurem, selleks arteri saateveen on kas suurema läbimõõduga või on arteri kõrval 2 saateveeni või osa verd viivad ära eraldiseisvad veenid; veenidele on väga iseloomulik põimikute ja anastomooside moodustamine, veenidel on väga palju variante.
hiljem (Tunell 1998). Joonis 6. Femoraalarter ehk reiearter (a. femoralis) palpatsioon. Õndlaarter (a. poplitea) palpeeritakse sügaval põlveõndlas reieluu distaalse otsa vastas, kui patsient lamab selili, jalg põlvest kergelt painutatud. Palpeerimiseks on küllaldase kompimisjõu saavutamiseks tarvis 2.- 4. sõrme ja käed asetatakse põlvepiirkonna ümber. Joonis 7. Põlve õndlaarter (a. poplitea) palpatsioon. Jalaseljaarter (a. dorsalis pedis) palpeeritakse jalalaba selgmise pinna keskel pika suurvarbasirutaja kõõluse lateraalsel küljel. 12 Joonis 8. Jalaseljaarteri (a. dorsalis pedis) palpatsioon. Tagumine säärearter (a. tibialis posterior) palpeeritakse sääreluu mediaalsest päksist veidi distaalsemal ja tagapool. (Kupari & Nieminen 2005, Saha 2005, Shelswell & Bentley 2007.) Joonis 9
Paarilised sõrmeveenid, paarilised kämblaveenid, süva ja pindmine pihukaar, 2 kodarluuveeni ja 2 küünarluuveeni, 2 õlavarreveen, kaenlaveen, rangluualune veen. 123) Alajäseme arterid Arterid: Alajäseme arterid on suhteliselt sügaval: Reie arter, süva reiearter, õndlaarter, eesmine sääreluuarter, tagumine sääreluuarter, pindluuarter, jalaseljaarter, kaararter, keskmine ja külgmine tallaarter, selgmised ja taldmised pöiaarterid, iga varvas saab 4 varbaarterit, pealt kaks ja alt kaks. 29 124) Alajäseme veenid Süvadveenid: alajäseme süvade veenide seinad on nõrgad ja veri liigub seal aeglaselt. Süvad veenid on paarilised, mis kulgevad samanimeliste arteritega: varbaveenid, külgmised ja
Paarilised sõrmeveenid, paarilised kämblaveenid, süva ja pindmine pihukaar, 2 kodarluuveeni ja 2 küünarluuveeni, 2 õlavarreveen, kaenlaveen, rangluualune veen. 57 110) Alajäseme arterid? Arterid: Alajäseme arterid on suhteliselt sügaval: Reie arter, süva reiearter, õndlaarter, eesmine sääreluuarter, tagumine sääreluuarter, pindluuarter, jalaseljaarter, kaararter, keskmine ja külgmine tallaarter, selgmised ja taldmised pöiaarterid, iga varvas saab 4 varbaarterit, pealt kaks ja alt kaks. 58 111) Alajäseme veenid? Süvadveenid: alajäseme süvade veenide seinad on nõrgad ja veri liigub seal aeglaselt. Süvad veenid on paarilised, mis kulgevad samanimeliste arteritega: varbaveenid,
Paarilised sõrmeveenid, paarilised kämblaveenid, süva ja pindmine pihukaar, 2 kodarluuveeni ja 2 küünarluuveeni, 2 õlavarreveen, kaenlaveen, rangluualune veen. 57 110) Alajäseme arterid? Arterid: Alajäseme arterid on suhteliselt sügaval: Reie arter, süva reiearter, õndlaarter, eesmine sääreluuarter, tagumine sääreluuarter, pindluuarter, jalaseljaarter, kaararter, keskmine ja külgmine tallaarter, selgmised ja taldmised pöiaarterid, iga varvas saab 4 varbaarterit, pealt kaks ja alt kaks. 58 111) Alajäseme veenid? Süvadveenid: alajäseme süvade veenide seinad on nõrgad ja veri liigub seal aeglaselt. Süvad veenid on paarilised, mis kulgevad samanimeliste arteritega: varbaveenid,
annaabi.ee 
