Kui konkreetne polümorfne valk esineb doonoril ja retsipiendil erinevate isovormidena, avaneb tee immuunvastuse tekkeks Sekundaarne immuunvastus Immuunsüsteemi evolutsioon Alamad loomaliigid Fagotsütoos, bakteritsiidid, komplement Lümfotsüütide eellasrakud ja IgM Omandatud immuunsuse teke lõualistel selgroogsetel loomadel Selgrootute immuunsus Fagortsütoosi võime (käsnad, vihmaussid jt). Komplement (putukad). Patogeeni retseptorid (putukad). Paljudel selgrootutel loomadel esinevad aglutiniinid ja bakteritsiidid. Kõhrkaladel on kindlaks tehtud immuunglobuliinid, mis koosnevad rasketest ja kergetest ahelatest. Immuunsüsteemi ontogenees
Depolarisatsioon? Membraanipotensiaali suurenemine, vähenemine, .., … Kus asub tasakaalu elundid? Peaajus, väliskõrvas, sisekõrvas, keskkõrvas, Kus toodetakse insuliini?kõhunääre Minimaalne pinge, mis on vajalik piiramatu aja jooksul erutuse tekkeks? Reobaas, kronaksia, parabioos, … Südametoone registreeritakse? EKG, ehhogardiograafia, fonokardiograafia…,… Peamine CO2 transpordiviis? Arteriaalne süstoolne vererõhk? 200-220, 100-140, 120-160, 60-80 Millisel veregrupil puuduvad aglutiniinid?AB Milline vere rakk elab kõige kauem? Erütrotsüüt, leuksotsüüt, trombotsüüt, … Hematokritt inimesel? 45-50 %, 45-50 g/l, 45-50 g/ml, … Keemiline soojusregulatsioon? Ainete mõjul, oksüdatsioon, hormoonid…, …. Välisõhus suurem temp kui organismis, kuidas reg? Higistamine, …,…,… Isomeetrilisel lihaskontraktsioonil? Sarkomeer lüheneb, ei muutu, pikeneb,… Ca liikumine lihase tööl? Sarkoplasmast sarkoplasmaatilisse retiikulumi, sarkoplasmaatilisest retiikulumist
kutsutakse aglutinogeenideks(üldnimetus-antigeen). Nad paiknevad punaliblede membraanide peal. Vastavate aglutinogeenide suhtes on plasmas võimalik aglutiniinide(üldnimetus-antikehad) esinemine. Vastavalt nende kobinatsioonidele eristatakse veregruppe. Nende klassifikatsioone on enam kui üks: 1) AB0 klassifikatsioon, mille avastas Landsteinen. Vastavalt sellele klassifikatsioonile on 4 veregruppi: Grupp aglutinogeenid Aglutiniinid plasmas 0(I) puudub anti A ja anti B A(II) A anti B B(III) B anti A AB(IV) A ja B puudub *Kui A ja anti A satuvad kokku, siis tekib punaliblede kokkukleepumine e. Aglutinatsioon, hapnikku ei saa enam trantsportida, võib tekkida tromb(veresoon sulgub). *0 vere puhul ei ole võimalust kokku puutuda anti A ja anti B-ga. Võib verd üle kanda vaid väikestes kogustes, sest suurema vereülekande korral
immuunsüsteemi häirumise tõttu. Kaasneb mingi teise haigusega, kuid võib tekkida ka toitumishäirete, kiirituse, immuunsupressiivravi ja vananemise tõttu. Vastata loengu põhjal: 1. Millega toimub vaktsineerimine ja mis on selle eesmärk? – Toimub vaktsiiniga, eesmärk on immuunsuse tekitamine/esilekutsumine mingi kindla haiguse vastu. 2. Mille poolest erinevad veregrupid? – Veres esinevate antikehade ja antigeenide (kas A või B) või nende puudumise poolest. 3. Mis on aglutiniinid? – aglutinatsiooni tekitavad antikehad. (Aglutinatsioon on rakkude liitumine antikehade aglutiniinide toimel). 4. Millal tekib reesuskonflikt raseduse ajal? – kui ema ja loote reesus-/veregrupp on erinev, st ema veregrupp on Rh-negatiivne ja lootel Rh-positiivne, seega ema organism hakkab end loote punaliblesid lagundades kaitsma. 5. Miks tekib kudede siirdamisel äratõuke reaktsioon? – Sest tekib immuunreaktsioon, kuna siirdatav kude on võõrkeha
IV. VERI 1. Vere ülesanded. Erinevate vormelementide liikide funktsioonid. *Transpordifunktsioon veri kannab kopsudest hapnikku ja seedetraktist imendunud toitained kudedesse. Toitainete oksüdatsioonil kudedes vabanenud süsinikdioksiidi viib veri kopsudesse ja teisi ainevahetuse jääke neerudesse, veri toimetab hormoone ning muid bioloogiliselt aktiivseid aineid nende toimekohtadesse. Vere vahendusel jaotatakse organismis ühtlaselt ka ainevahetuses tekkinud soojus, mida keha pindmistest kihtidest antakse ära ümbritsevale ruumile *Kaitsefunktsioon Veri kaitseb organismi sissetungiva nakkuse eest tänu sellele, et üks osa vereliblesid on koos veres tekkivate ja ringlevate antikehadega võimelised kahjutuks muutma haiguse tekitajaid. Vere hüübimine kaitseb organismi väikeste vigastuste puhul tekkida võiva verekaotuse eest. *Sisekeskkonna suhtelise püsivuse säilitamine Verel on oluline koht ainevahetuses tekkivate happeliste ja aluselist...
hüpofüüsi eessagar Mis imendub jämesooles? vesi, raud, etanol,…soolad ja ka vett Depolarisatsioon? Membraanipotensiaali suurenemine Kus asub tasakaalu elundid? sisekõrvas Kus toodetakse insuliini? kõhunääre Minimaalne pinge, mis on vajalik piiramatu aja jooksul erutuse tekkeks? Reobaas, Südametoone registreeritakse? fonokardiograafia Peamine CO2 transpordiviis? Arteriaalne süstoolne vererõhk? 100-140, Millisel veregrupil puuduvad aglutiniinid? AB Milline vere rakk elab kõige kauem? Erütrotsüüt Hematokritt inimesel? 45-50 % Keemiline soojusregulatsioon? Hormoonid Välisõhus suurem temp kui organismis, kuidas reg? Higistamine Isomeerilisel lihaskontraktsioonil? ei muutu Ca liikumine lihase tööl? sarkoplasmaatilisest retiikulumist sakoplasmasse, Mis vererakud tagavad immuunsuse? Leukotsüüdid Suured motoorsed ühikud rakenduvad lihastööl? Koheselt, suurel lihaspingutusel, enne aeglasi, peale aeglasi koostöös
puruneda. Hüpertoonilises keskkonnas (rõhk suureneb) rakud kaotavad vett ja kuivavad ära. Veregrupid. Vere andjat nimetatakse doonoriks, vere saajat retsipiendiks. Vereülekande puhul arvestatakse erütrotsüütide omadust teatud tingimustel trombideks kokku kleepuda. Seda nähtust nimetatakse aglutinatsiooniks. Erütrotsüütide aglutinatsioon põhjustab raskeid häireid ja võib saada surma põhjuseks. Aglutinatsiooni põhjustavad erilised ained aglutiniinid (kokkukleepivad ained) ja aglutinogeenid (kokkukleepuvad ained). Aglutiniinid on vereplasmas, aglutinogeenind erütrotsüütides. Aglutiniine ja aglutinogeene on kahte liiki. Grupi nimetus Plasmas sisalduvad Erütrotsüütides sisalduvad aglutiniinid aglutinogeenid Esimene grupp (I,0) , Puuduvad Teine grupp (II, A) A
Vere komponendid ja nende funktsioonid Biokeemia ettekanne MIS ON VERI? Veri on vedel sidekude, voolates teiste kudede vahel ja olles nende vahendajaks. Veri moodustab inimese kehakaalust keskmiselt 6 8 %. VERE KOOSTIS VERE KOOSTIS Plasma Vereliistakud (trombotsüüdid) Punased verelibled Rasvagloobulid (Fat globules) Valged verelibled Keemilised ained: Valgete vereliblede tüübid: süsivesikuid lümfotsüüdid valgud monotsüüdid hormoonid eosinofiilid Gaasid: basofiilid hapnik neutrofiilide süsinikdioksiid lämmastik VERE KOOSTIS VERE PEAMISED ÜLESANDED 1. Veri koos lümfi ja koevedelikuga moodustavad organismi sisekeskkonna; 2. Transpordifunktsioon veri kannab kopsudest hapnikku ja seedetraktist imendunud toi...
6.Hemoglobiin, koostis, ülesanded, normväärtus- Punavereliblede massist on kuni 30% hemoglobiini, mis seob endaga ja transpordib hapniku. Hemoglobiini molekulis 4 alaühikut, millest iga sisaldab heemi ja globiini.Igas heemis on üks Fe aatom , mis seob 4 hapniku molekuli.Naistel hemoglobiini veres 120-160g/l ja meestel 130-160g/l. Alla 100 g/l kehvasti, st pidevat hapnikuvaegust organismis, üle 160g/l läheb veri paksuks( kõrgmäestikes tõuseb kuna õhk hõre)! Äkksurmaoht! 7.Veregrupid, määramise põhimõte, reesusfaktor- 1901 K.Landsteiner kirjaldas 4 põhilist veregruppi, mis moodustavad ABO-süsteemi. Jaotuse aluseks on erürtotsüütide pinnal esinevad A ja B-antigeenid ( aglutinogeenid) ning vereplasmas olevad anti-A ja anti-B antikehad ( aglutiniinid( alfa ja beeta)). Terve inimese veri võib sisaldada aineid, mis on võimelised esile kutsuma teise inimese erütrotsüütide kokkukleepumise e. aglutinatsiooni .AGLUTINA...
4.Missugused erütrotsüütide omadused määravad veregruppide ABO-süsteemi? Aglutinogeenide (entigeen erütrotsüütidel) ja aglutiniinide (entikehad seerumis) esinemine. Aglutinogeeni kokkusaamisel samanimelise aglutiiniga toimub antigeen-antikeha reaktsioon punaliblede kokkukleepumine e hemolüüs. 0-veregrupp ei ole aglutinogeene A - A aglutinogeen B B aglutiongeen AB A ja B aglutinogeenid 5.Millised aglutiniinid esinevad 0, A, B ja AB grupi vereseerumis? 0 anti-A ja anti-A A anti-B B anti-A AB ei ole aglutiine 6.Millal võib tekkida "reesuskonflikt" ema ja loote vahel? Reesuskonflikt võib tekkida siis, kui emal on Rh+ ja isal Rh- reesusgrupp ning selle tulemusena lapsel on emast erinev veregrupp (Rh-). 85% inimestest on Rh+, st neil esineb D-antigeen. Kui erütrotsüütidel D-antigeen puudub, et Rh-, see on ainult u 15% elanikkonnast
nõrgemate süsteemide (MNS, Lewis jne.) suhtes kokku. Veregrupid (jätk) ABO süsteem : A grupp – erütrotsüüdi pinnal aglutinogeen A, plasmas aglutiniin b; B grupp – erütrotsüüdi pinnal aglutinogeen B, plasmas aglutiniin a; AB grupp - erütrotsüüdi pinnal aglutinogeenid A ja B, plasmas pole ei a ega b aglutiniine; O grupp – erütrotsüütides pole ei A ega B aglutinogeene, plasmas nii a kui b aglutiniinid. Rh süsteem: ca 85%-l inimestest on erütrotsüütides Rh (ehk D) antigeen – need on RH+ grupp, muud on Rh-. Kui Rh+ erütrotsüüdid satuvad RH- inimese verre, tekivad nende vastu rh antikehad. Süda Cor Vereringed: A.Suur – e. süsteemne e. “kehavereringe”: Algab aordiga südame vasakust vatsakesest, läbib kõik elundid, lõpeb ülemise ja alumise õõnesveeni ning südame pärgurkega südame paremas kojas. (Arterites arteriaalne veri, veenides venoosne veri) B. Väike – e
1 Kordamispunktid füsioloogias Lihasfüsioloogia Lihasvalgud aktiin ja müosiin. Aktiini ja müosiini kutsutakse mikrofilamentideks ehk pisiniitideks. Leidub eriti rohkelt lihasrakkudes, kutsuvad esile lihaste kokkutõmbeid ehk kontraktsioone. Tekitavad liikumist ja säilitavad rakusisese süsteemi. Kokkutõmbevalgud. Aktiin on väiksema molekulmassiga kui müosiin. MüofibrillSarkomeeride ahel, koosneb aktiini filamentide kimpudest. Lihasrakk ehk lihaskiud koosneb müofibrillidest. Müofibrilli moodustavad pikas reas üksteise kõrval olevad sarkomeerid. Sarkomeer Skeletilihaste struktuurne ja funktsionaalne üksus. Iga sarkomeer koosneb kahte tüüpi filamentidest: peened filamendid, mis koosn...
1 Kordamispunktid füsioloogias Lihasfüsioloogia Lihasvalgud aktiin ja müosiin. Aktiini ja müosiini kutsutakse mikrofilamentideks ehk pisiniitideks. Leidub eriti rohkelt lihasrakkudes, kutsuvad esile lihaste kokkutõmbeid ehk kontraktsioone. Tekitavad liikumist ja säilitavad rakusisese süsteemi. Kokkutõmbevalgud. Aktiin on väiksema molekulmassiga kui müosiin. Müofibrill-Sarkomeeride ahel, koosneb aktiini filamentide kimpudest. Lihasrakk ehk lihaskiud koosneb müofibrillidest. Müofibrilli moodustavad pikas reas üksteise kõrval olevad sarkomeerid. Sarkomeer- Skeletilihaste struktuurne ja funktsionaalne üksus. Iga sarkomeer koosneb kahte tüüpi filamentidest: peened filamendid, mis koosnevad aktiinist ja paksud filamendid, mis koosnevad müosiinist. Lihaste kokkutõmbumise...
ABO-veregrupi süsteem: · Jaotuse aluseks on erütrotsüütide pinnal esinevad A- ja B-antigeenid (aglutinogeenid) ning vereplasmas olevad anti-A ja anti-B antikehad (aglutiinid; IgM tüüpi antikehad). · Kui A-antigeen satub kokku anti-A antikehaga või B-antigeen anti-B antikehaga, siis punalibled kleepuvad kokku e aglutineeruvad ja hemolüüsuvad. Selle tagajärjel inimene haigestub raskelt. Veregrupi nimetus Genotüüp Aglutinogeenid Aglutiniinid (fenotüüp) (erütrotsüütide (seerumis) pinnal) 0 00 H (praktiliselt Anti-A mõjutu) Anti-B A 0A või AA A Anti-B B 0B või BB B Anti-A
ABO-veregrupi süsteem: · Jaotuse aluseks on erütrotsüütide pinnal esinevad A- ja B-antigeenid (aglutinogeenid) ning vereplasmas olevad anti-A ja anti-B antikehad (aglutiinid; IgM tüüpi antikehad). · Kui A-antigeen satub kokku anti-A antikehaga või B-antigeen anti-B antikehaga, siis punalibled kleepuvad kokku e aglutineeruvad ja hemolüüsuvad. Selle tagajärjel inimene haigestub raskelt. Veregrupi nimetus Genotüüp Aglutinogeenid Aglutiniinid (fenotüüp) (erütrotsüütide (seerumis) pinnal) 0 00 H (praktiliselt Anti-A mõjutu) Anti-B A 0A või AA A Anti-B B 0B või BB B Anti-A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
