Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vaimse võimekuse kontseptsioonid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
intelligent, intelligentsus, operatsioonal, väljendus, operatsioonid, muusik, korrelatsioon, pärilikkus, uurimineaalsed, nature, simon, stern, york, kujundite, loogilised, lähenemine, faktorid, variatiivsus, psühholoogia, cattell, spearman, thinking, genereerimine, performance, valiidsus, infotöötlus, väsimus, über, assotsiatsioonidVaimse võimekuse kontseptsioonid I Ülevaade probleemidest 1. Kontseptsioonide ja mõõtmise probleem. 1.1 Psühhomeetria intelligentsustestid & IQ valiidsus 1.2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid moodulid praktiline intelligentsus haridus ja vaimsed võimed 1.3. Vaimsed võimed ja kultuur sotsialiseerumine naiivne kontsepsioon võimetest 1.4. Areng ja vaimsed võimed Piaget, Võgotski staadiumid, "dünaamiline" testimine 1.5. Bioloogiline lähenemine aju anatoomia ja füsioloogia 2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus IQ ja vanuselised muutused (kuni 18 punkti) madal korrelatsioon (keskmine r =.36) 2.2. Testide ennustav valiidsus
Teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus. Metateooria. – teooriate teooriad. Ühikuga alustatakse mudeli loomist. Selleks on käitumine või püsijoon (ajas muutumatu). Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“ Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline, teeb mõõdetavaid ennustusi. 2. ISIKSUSE TEOORIAD. Filosoofilised eeldused: - Determinism. - Pärilikkus. Keskkond muudab pärilikkuse poolt determineeritud skeeme. - Unikaalsus. - Proaktiivsus. Isiksus on aktiivne. - Teaduslikkuse printsiip. 3. ISIKSUSE KIRJELDAMINE: Nomoteetiline lähenemine – samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Saavutame võimaluse, et saame võrrelda inimesi, kuna ei saa olla nii et ühel üks omaduste komplekt ja teisel teine.
I Vaimsed võimed ja bioloogilised tegurid Pärilikkus ja intelligentsus Henry Herbert Goddard (1866-1957) 1899 Ph.D Clark'i Ülikoolis 1906-1918 New Jersey Training School for Feeble Minded Girls and Boys (Vineland Training School) vajadus testida arenguhäireid Binet-Simon'i skaala (1908, 1911) tõlge testis 400 last Vineland'i koolis ja 2000 last New Jersey tavakoolides A. Nõrgamõistuslikud Goddard, H.H. (1912) The Kallikak Family. A study in the heredity of feeble-mindedness. New York: Macmillan. 1897 a. 8 a. Deborah Kallikak Vineland'i.
I Vaimsed võimed ja bioloogilised tegurid Pärilikkus ja intelligentsus Henry Herbert Goddard (1866-1957) 1899 Ph.D Clark'i Ülikoolis 1906-1918 New Jersey Training School for Feeble Minded Girls and Boys (Vineland Training School) vajadus testida arenguhäireid Binet-Simon'i skaala (1908, 1911) tõlge testis 400 last Vineland'i koolis ja 2000 last New Jersey tavakoolides A. Nõrgamõistuslikud Goddard, H.H. (1912) The Kallikak Family. A study in the heredity of feeble-mindedness. New York: Macmillan. 1897 a. 8 a. Deborah Kallikak Vineland'i.
1. SISSEJUHATUS - Kenn Konstabel · Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi isiksus ja intelligentsus (vaimsed võimed) · Vanaaegne nimetus: diferentsiaalpsühholoogia · Kuid tuleb arvestada ka, et (a) individuaalsed erinevused on olulised [ja järjest olulisemad] ka teistes psühholoogiavaldkondades, ja (b) ükski tõsine teadus ei saa tegelda ainult erinevustega, neid erinevusi tuleb ka kuidagi selgitada ja põhjendada. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon · Levinud õpikutraditsioon jagab isiksusepsühholoogia "käsitlusteks" (psühhoanalüütiline, humanistlik, biheivioristlik
Individuaalsete erinevuste psühholoogia I loeng - Kõigil on 1 pea – eksam valikvastustega Isiksus, intelligentsus ja individuaalsed erinevused Definitsioonid - Isiksus: suhteliselt püsivad ja mingile konkreetsele inimesele iseloomulikud regulaarsused käitumises, tunnetes ja mõtlemises o Iseloomulik: eristab teda teistest -> individuaalsed erinevused o Iseloomulik on talle tähtis, teeb temast selle kes ta on -> unikaalsus - Intelligentsus: vaimne võimkus, võime lahendada keerulisi mõtlemisülesandeid - Seletus vs kirjeldus:
kujunemisel, seda saab kõige otsesemalt mõõta lahus kasvanud ühemunarakukaksikute intelligenstuste vahelise korrelatsiooniga (jääb vahemikku 0,68...0,8) (ibid.). 1 Kuna kasutatud on kahte Valgu artiklit, millel pole kahjuks aastaarvu, siis siin ja edasi märgib Valk, s.a.1 kasutatud kirjanduse loetelus esimesena esinevat Valgu artiklit, samas kui viide Valk, s.a.2 märgib teist artiklit. 4 Ehkki üldiselt ollakse arvamusel, et inimese intelligentsus on päritav ning et see elu jooksul oluliselt ei muutu, on siiski võimalik IQ testide sooritusvõimet parandada (Russell & Carter, 2009, lk 8). Vaimsete võimete testid Veidi ajaloost Vaimsete võimete mõõtmine sai alguse Prantsusmaal, kui Prantsuse valitsus palus 1904. aastal psühholoog Alfred Binet´l leida meetod, mis aitaks eristada ,,intellektuaalselt normaalseid" (intellectually normal) ja ,,vähem arenenud" (inferior) lapsi. Selle eesmärgiks oli panna
- ergutavad või pidurdavad - suunavad tähelepanu - stimuleerivad mälu - väljendavad (suhtumist, eelistusi) EMOTSIOONID AJUS - limbiline süsteem - talamus, hüpotalamus, ka amügdala *enesestimulatsiooni katse rottidel Olds ja Milner, 1953 J. PANKSEPP – IMETAJATE EMOTSIOONID - uudistav süsteem - hirmusüsteem - raevusüsteem - paanikasüsteem EMOTSIOONIDE ARENG - H. Harlow katsed ahvidega (1950) *kontaktivajadus - lateralisatsioon *rõõmus vs kurb nähu (Öhman) VAIMSED VÕIMED EHK INTELLIGENTSUS (intelligentia – arukus, taibukus) - üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime (David Wechsler, 1975) *Charles Darwin *Francis Galton - 1865. aastal avaldas artikli „Talendi ja iseloomu pärilikkus“ - üldintelligentsus (general intelligence) - eugeenika INTELLIGENTSUSTESTID - tänapäevastele intelligentsustestidele pani aluse prantslane Alfred Binet (1857-1911) *Binet ja Simon intelligentsuse skaala - Lewis M
· Consistent ways of thinking, behaving, or feeling · Trait `theories' are classifications of people's characteristics · Can't be accepted at face value · People can be placed on a continuum (e.g. extraversion-introversion) · Needs to be a scientific approach to understand their nature Key Assumptions · Stability: a person's level on a trait is relatively stable over time · Differences: composition of dispositions varies from person to person · Causation: trait differences cause differences in behaviours Page The Grandfathers of Trait Theory Structure of personality descriptors Allport and Odbert (1936)
Vaimsed võimed Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Vaimsed võimed · Millest tuleb, et inimesed erinevad oma võime poolest mõista keerulisi ideid, kohaneda kiirelt keskkonna muutustega, õppida kogemustest, mõtelda üldistes kategooriates ja jõuda kiiresti probleemide lahenduseni? Intelligentsus · Rahvusvaheline sõna, mis tähistab vaimset võimekust · Ladina keeles intelligentia = taibukus, arukus, üldise vaimse arengu tase · Intelligentsus tähendab võimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid Tänase tunni küsimused · Testimine kui kõige levinum vaimsete võimete hindamise meetod · Mis on IQ? · Kas on olemas üldine vaimne võimekus või palju erinevaid võimekusi
Teine eksam: teemad: · Loengud: kliiniline psühholoogia; vaimsed võimed; isiksuse psühholoogia · Iseseisvalt õpitud: sotsiaalpsühholoogia; mõtlemine; tähelepanu 5. Vaimsed võimed · IQ ja mõõtmine, ajalugu · olulisemad testid · IQ vs EQ · pärilikkuse osakaal, gruppidevaheliste erinevuste probleem · Gardneri teooria paljudest intelligentsustest, Sternbergi praktiline intelligentsus ja triarhiline teooria INTELLIGENTSUS ...võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid (J.Allik) Inimeste käitumiserinevused tulenevad peamiselt kahest tegurist individuaalsusest ja intelligentsusest. Vaimsed võimed: Üksikvõimed ei saa jaotada osadeks (taju kiirus, lühimälu maht) Erivõimed andekus konkreetsel alal (ruumiline taju) Üldvõimed võimete kogumid
Teadus on nähtuste ja tingimuste süstemaatiline vaatlemine selleks, et tuvastada fakte ja seaduspärasusi, mille põhjal formuleerida teooriaid. Teooria hulk omavahel seotud väiteid, mis seletavad teatud reaalsuse vaatluse tulemusi, pakub pildi reaalsusest -> peab olema põhjalik, lihtne, sidus, empiiriliselt valiidne, testitav, kasulik, inspireeriv. Uuritakse: 1) isiksus tüüpiline sooritus (mõtted, tunded, käitumine), eelistuste testid 2) intelligentsus maksimaalne sooritus (kogn võimed), võimete testid Psühholoogia on teadus, mis uurib hinge- ja vaimuelu olemust ja avaldumisviise. Psühholoogia jaoks on igal inimesel isiksus (indiviidile omane mõtlemis-, emotsioonide ja käitumismuster). Isiksusepsühholoogia ül: mõõta, kirjeldada ja seletada, kuidas inimesed üksteisest erinevad, käsitledes nii teadvustatud kui ka teadvustamata mõtteid ja tundeid, mis juhivad käitumist ning ennustada, mida inimesed tulevikus teevad.
võimekust Erinevaid ülesandeid tehes s faktor keskmistub välja ja välja tuleb üldvõimekus. G katab u 50% variatioonidest Indikaatorite indiferentsuse reegel: iq testi kõik alltestid on seotud Binet vaimsete võimete test planeerimine, kohanemine, õppimine kogemusest, abstraktne mõtlemine, keerukad mõisted Thurstone - 7 intelligentsuse näitajat: verbaalne, sõnaline voolavus, numbriline, tajuline, mõtlemine, mälu, ruumiline Raymond Cattell 20.saj 1) fluiidne e voolav intelligentsus, sünnipärane, seoste mõistmine, hindamiseks ruumiülesanded ja maatriksid 2) kristalliseerunud intelligentsus omandatud faktiteadmised, kultuurispetsiifiline, ennustab õpiedukust. Verbaalsed, numbrilised ja üldinforemeeritavuse ülesanded. Intelligentsus = vaimne võimekus x võimalused x motivatsioon James Cattell 19.saj- sensomotoorne test intelligentsue mõõtmiseks (ei sobi, nt nägemisteravus) Binet 1905
Teadus on nähtuste ja tingimuste süstemaatiline vaatlemine selleks, et tuvastada fakte ja seaduspärasusi, mille põhjal formuleerida teooriaid. Teooria hulk omavahel seotud väiteid, mis seletavad teatud reaalsuse vaatluse tulemusi, pakub pildi reaalsusest -> peab olema põhjalik, lihtne, sidus, empiiriliselt valiidne, testitav, kasulik, inspireeriv. Uuritakse: 1) isiksus tüüpiline sooritus (mõtted, tunded, käitumine), eelistuste testid 2) intelligentsus maksimaalne sooritus (kogn võimed), võimete testid Psühholoogia on teadus, mis uurib hinge- ja vaimuelu olemust ja avaldumisviise. Psühholoogia jaoks on igal inimesel isiksus (indiviidile omane mõtlemis-, emotsioonide ja käitumismuster). Isiksusepsühholoogia ül: mõõta, kirjeldada ja seletada, kuidas inimesed üksteisest erinevad, käsitledes nii teadvustatud kui ka teadvustamata mõtteid ja tundeid, mis juhivad käitumist ning ennustada, mida inimesed tulevikus teevad.
.......................................................... 14 5 KOKKUVõTTE................................................................................................................ 15 6 KASUTATUD ALLIKAD................................................................................................16 2 SISSEJUHATUS Mind on pikka aega köitnud teema- intelligentsus. Mis asi on intelligentsus? Sellele küsimusele vist ei olegi nii-öelda seda päris õiget vastust. Intelligentsus lihtsalt eksisteerib, kuid keegi ei tea selle olemust, samuti ei saa ükski inimene intelligentsust endale näiteks juurde osta. See lihtsalt on sünnipäraselt olemas. Intelligentsed inimesed on olnud aastasadu inimkonna seas austatud ja väärikad inimesed. Võib-olla just nende kohanemisvõime, suhtlusoskuse ja targa mõistuse pärast. Kuid kõik
DEDUKTIIVNE lähenemine probleemile INDUKTIIVNE lähenemine probleemile 5) ANDMETE KOGUMINE JA ANALÜÜSIMINE 6) TULEMUSTE ALUSEL TEOORIA ÜMBERLÜKKAMINE VÕI TOETAMINE, KOKKUVÕTETE TEGEMINE 7) TEADUSLIKU TEADMISE KOHANDAMINE TULEMUSTEGA Reliaablus ja valiidsus Reliaablus e korratavus meetodi täpne kirjeldus Kordustestimine Poolitusmeetod Hindajatevaheline reliaablus Korrelatsioon r Küsimustikes: sisemine konsistentsus Cronbachi alfa Psühholoogia uurimismeetodid Valiidsus Väline · Ökoloogiline · Sisu · Konstrukti Näiv Kriteerium (ennustus, konkureeriv) Ajaline periood · Ristlõikeline /läbilõikeline · Longitudinaalne · Järgnevuslik võrdlus Eksperiment · Laboratoorne või loomulik eksperiment · Kontrollgrupp vs eksperimentaalgrupp
Hedonistlik motivatsiooniteooria. Nauding vs valu. Lihtsad ja keerulised ideed – lihtsatest moodustuvad keerulised. Esmased ja teisesed kvaliteedid. Esmased on objektiivsed ja teisesed on subjektiivsed. Idee kui mentaalne kujutlus, mis pärineb aistingust või reflektsioonist. Ei seletanud kuidas see toimub. Aistingud on ideede allikad – nendest võib edasi arendada uusi ideid. Sensoorne stimulatsioon kui mõttetegevuse allikas. Mentaalsed operatsioonid on kaasasündinud. Locke väitis, et meie teadmised ja ideed tulenevad kogemusest - kas siis välistest allikatest meeleelundite kaudu või sisemiste mentaalsete operatsioonide kaudu. Ei ole mingeid kaasasündinud ideid, seega ta vastandus Descartesile. Anumate paradoks. Erinev vee temperatuur anumates muudab temperatuuri George Berkeley (1685-1753) Opositsioneeris materialismi – maailm eksisteerib vaid siis, kui me seda tajume.
Seega erinevused kaksikute intelligentsuses tulenevad kõik erinevustest keskkonnas. 2) Erimunakaksikud on geneetiliselt lihtsalt õed-vennad. Tavakeeles öeldes on neil 50% geenidest samad. 3) Kui ühemunakaksikud on omavahel sarnasemad kui erimunakaksikud, siis on tegemist geneetilise mõjuga, sest eeldatavasti on keskkond mõlemale kaksikule identne. Perekonnastatistiline meetod: See meetod seisneb eri astme sugulaste sarnasuse (tunnuste korrelatsiooni) uurimuses. Kui uuritava tunnuse korrelatsioon on seotud võrreldavate paaride sugulusastmega, siis viitab see geneetiliste tegurite osalusele inimeste erinevuses. Adopteeritud lapse/kasulapse disain. Adopteeritud lapse IQ võrreldakse nii bioloogilistevanemate kui kasuvanemate IQ-ga. Sarnasus kasuvanematega näitab keskkonna mõju; sarnasus bioloogiliste vanematega aga näitab pärilikkuse mõju. · Mis on intelligentsus teaduslikus tähenduses?
grupivõimeid ja üldvõimekust. 6. Mille poolest erineb praktilise intelligentsuse hindamine ülesannete lahendamise põhjal psühhomeetriliste IQ testidega hinnatavast vaimsest võimekusest? Psühhomeetrilised IQ testid teevad järeldusi ülesannete lahendamistulemuste põhjal. Praktilised intelligentsustestid rõhutavad vaimsete operatsioonide ehk toimingute olulisust. 7. Millisesse vahemiku jääb korrelatsioon psühhomeetriliste IQ testidega määratud vaimse võimekuse ja õpiedukuse vahel? Vastavad korrelatsioonid jäävad tavaliselt vahemikku 0,2-0,6. 8. Millise kahe näitaja põhjal määrati intelligentsuse koefitsienti testide kasutusele võtmise algupäevadel? Vaimse ja kronoloogilise vanuse põhjal. 9. Milles seisneb Flynni efekt? Flynni efektiks nimetatakse intelligentsustestide skooride (IQ) keskmiste tõusu ajas. 10
väljendumise määrast. Intelligentsus, temperament (emotsioonide avarus ja jõud), eneseväljendus (ekstra-/introvertsus, esilepüüd/alistuvus, ekspansioon/eraldumine, kompensatioon, insait ja enesehinnang), sotsiaalsus (osalus/koostöö, eneseotsind ja agressiivne enesekehtestamine, müjutatavus sotsiaalsetest stiimulitest). Cattell: Võttes kasutusele faktorianalüüsi, leidis ta 16 faktorit, mille raames antud faktori omadused tugevasti korreleerusid, kui mille vahel korrelatsioon oli nõrk. Iga faktor on isiksuse mõõde (dimensioon). Lõi 16PF testi. (personality factor) Eysenck: Psühholoogiline tunnusjoonte teooria: /faktoranalüüs/: ekstravertsus/introvertsus ja nourootilisus kui superseadumused. Kevade: · Melanhoolik Arno · Flegmaatik Tõnisson · Koleerik Toots · Sangviinik Imelik Omaduste aluseks on kaasasündinud reageerimistüüp välistele ja sisemistele ärritajatele;
tõepärasus) Varane täiskasvanuiga intiimsus vrs. isolatsioon (armastus) Keskiga generatiivsus vrs. stagnatsioon (hoolivus) Vanaduspõlv integratsioon vrs. meeleheide (tarkus) E. Erikson (1968) Mõtlemise areng 0 1,5 sensomotoorne (siin ja praegu domineerib, tekib objektipüsivus) 1,5 - 4 eeloperatsionaalne (kujunditega ja sümbolitega mõtlemine) 4 7 eeloperatsionaalne (intuitiivne mõtlemine, egotsentriline) 7 12 konkreetsed operatsioonid (loogiline mõtlemine, teine vaatepunkt) 12 - formaalsed operatsioonid (loogiline mõtlemine, kolmas vaatepunkt) Piaget (1952) Moraalne areng 1Prekonventsionaalne (sõnakuulmine karistus) 2 Prekonventsionaalne (isiklik kasu, kasulik tehing) 3 Konventsionaalne (teiste heakskiidu taotlemine) 4 Konventsionaalne (reeglite täitmine, õige - vale) 5 Postkonventsionaalne (reeglite/seaduste tõlgendamine) 6 Postkonventsionaalne (universaalne eetika, inimõigused) L
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õigusps�
2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Lievegoed) 3. Isiksuse struktuur 3.1.Suundus (vajadused, huvid, veendumused, ideed, väärtused, tõekspidamised, hoiakud) 3.2.Temperament (Hippokrates, Eysenck, Costa, McCrae) 3.3. Iseloom 3.4. Võimed (Binet, Stern, Spearman, Thurstone, Guilford, Gardner, Sternberg). 3.4.1. Intelligentsus ja selle mõõtmine 3.4.2. Emotsionaalne intelligentsus (Goleman, LeDoux) 4. Motivatsioon ja emotsioonid 4.1. Motivatsiooniteeoriad (Freud, Lewin, Yerkes, Maslow, Rotter, Zuckermann) 4.2. Motivatsiooniseisundid ( seadumused, soovid, kavatsused, püüdlused, kiindumused, kired) 4.3. Emotsiooniteooriad (James-Lange, Schachter) 4.4. Emotsioonide liigid (seisundid, kõrgemad tundmused, empaatia, alaväärsuskompleks), põhiemotsioonid (P.Ekman) 5
intelligentsusteooriast lähtutakse. 5) Vaimsete võimete struktuur J. B. Carrolli järgi. Tegi 468-st testikomplektist faktoranalüüsi. See näitas, et vaimsetes võimetes saab eristada kolme kihistust: I kihistus – kõige kitsamad võimed (c 60). Nt suutlikus edukalt kasutada kirjakeelt. Kitsapiirilised võimed mis on vajalikud toimetulekuks kindlates oludes või kontekstis. II kihistus – kuni 10 laiemat võimet. Olulisemad võimed on : • kristalliseerunud intelligentsus (lugemisoskus ja üldine informatsioon), mis on vajalik keelekasutuseks; • voolav intelligentsus (loogiliste järelduste tegemine, arutlus, ülesannete lahendamine uutes oludes ja kontekstides); • üldine mälu ja õppimisvõime. III kihistus – üldine intelligentsus. 6) Vaimsed võimete mõju edukusele koolis ja tööl. Seos õpitulemustega: intelligentsustestide tulemused korrelleeruvad märkimisväärselt õpitulemustega (jääb vahemikku 0,2-0,6, keskmine 0.4)
raskusi · Laps suudab loogiliselt arutelda ning operatsioone pöörata · Tunnuseks on see, et otsuseid põhjendatakse loogiliselt. Siiski ollakse raskustes ülesannetega, kus korraga vaja keskenduda kahe objekti omadustele · Mõtlemine jääb siiski piiratuks, sest laps vajab mõtlemise toetamiseks konkreetset objekti ei suudeta käsitleda puhtalt hüpoteetilisi probleeme. · Omandatakse järgmised loogilised operatsioonid järjestamine (ajalise/ ruumilise paiknevussuhte mõistmine), klassifitseerimine (objektide paigutamine hierarhilistesse klassidesse), nummerdamine (ühendatakse klassifitseerimise ja järjestamise oskused) Järjestamine A on pikem kui B ja B on pikem kui C. Milline pulk on kõige pikem? · Kui laps suudab selliseid ülesandeid lahendada, on ta mõistnud transitiivse järeldamise reegleid. Samas piirdub järeldamisvõime vaid konkreetse objektidega
Sellist arusaama toetab ka praktikas sageli kasuta- tav andekuse definitsioon: andekus on individuaalne potentsiaal saavutada Mis on andekus 13 silmapaistvat edu ühel või mitmel alal (Urban & Cropley, 2002). Sellise määratlusega rõhutatakse potentsiaali, igas lapses peituvaid võimalusi, mis panevad meile kohustuse lapse annet märgata ja tema arengut toetada. 14 Intelligentsus ja erivõimed Intelligentsus ja erivõimed Intelligentsuse kohta on eesti keeles ilmunud üsna palju kirjutisi, head ülevaadet pakub näiteks Edgar Krulli “Pedagoogilise psühholoogia käsiraa- mat” (2000). Seetõttu ei peatuks siinkohal põhjalikumalt intelligentsuse eri käsitustel, mida üldjoontes võib jaotada struktuurist lähtuvateks (nt
Selline eesõigus keha aktiveerida on mandelkehal säilinud tänaseni, nii nägemis- kui kuulmiskeskustest läheb mandelkehasse otsetee ning infot mõtestamata on keha valmis reageerima sekundi murdosa jooksul. 31. Vasaku ja parema ajupoolkera funktsioonid. VASAKU AJUPOOLKERA FUNKTSIOONID: 1) Seotud parema kehapoolega.2) Integreerib korraga palju sisendeid. 3)Töötleb infot lineaarselt 4)Tegeleb ajaga. 5) Verbaalne väljendus.6) Aritmeetika. 7)Sõnad ja numbrid. 8) Loogika, analüütiline mõtlemine. 9) mõistus PAREMA AJUPOOLKERA FUNKTSIOONID: 1) Seotud vasaku kehapoolega.2)Tegeleb iga sisendiga eraldi. 3) Töötleb infot üheaegselt, difuusselt.4) Tegeleb ruumiga. 5)Näomiimika, kehakeel.6) Suhted, matemaatika.7) Kohtade ja nägude äratundmine. 8) Intuitiivne, terviklik mõtlemine.9) Kirg 32. Psühhofüüsikaline seadus.
kuigi nad ei ole kedagi nii rääkimas kuulnud. 7) Keerulisemad lausungid – 2-25 eluaasta 8) Ülereguleerimine – 3-4 eluaasta. Laps hakkab tegema vigu mida ta varem ei teinud, ilmutades grammatikareeglite tundmist ja kasutades neid ka erandsõnadel. („Kevad tulevad palju palju“ näidates et ta teab mitmuse sõnalõppu –d või siis „Isa tuis“ andes teada, et on saanud selgeks mitmuse kolmanda pöörde. Mõne aja möödudes laps selliseid vigu enam ei tee. 22.Mis on intelligentsus teaduslikus tähenduses? Mida uuris Galton? Intelligentsus on indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. Üldine vaimne omadus, mis avaldub võimes planeerida, ete näha olukordi, mõtelda üldistes kategooriates, mõista keerulisi ideid, õppida varasematest kogemustest ja jõuda kiiresti probleemide lahenduseni. Sir. Francis Galton (1822-1911) – uuris inimeste vaimseid võimeid. Tema
Liiga rasked/lahendamatud ülesanded võivad tekitada nn. õpitud abitust: see tähendab, et inimene, nähes lahendamise keerukust, loobub üldse ülesande lahendamise üritustest (motivatsiooniline ja kognitiivne kriis). VA. 2 Intelligentsus Ja Selle Mõõtmine Intelligentsust on defineeritud kui üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime (Wechsler, 1975). Intelligentsust mõjutavad eeldatavasti suhteliselt võrdselt nii pärilikkus (kaasasündinud omadused) kui ka keskkond. Millest koosneb intelligentsus: • Charles Spearman arvas, et intelligentsus sisaldab nii üldvõimekust kui ka mitmesugust spetsiifilist võimekust (mida mõjutab üldvõimekus), kuna lapsi testides leidis ta, et erineva sisuga testide skoorid on omavahel positiivses korrelatsioonis, st. lapsed, kes said kõrge skoori nt mälutestides, said kõrge skoori ka nt loogilise põhjendamise ja taibukuse ülesannetes.
Kuni reptiilideni, Sensoorne taju, südamelöögid ja keha temperatuur. 31. Vasaku ja parema ajupoolkera funktsioonid. Vasak: · Seotud parema kehapoolega. Parem: · Integreerib korraga palju sisendeid. · Seotud vasaku kehapoolega. · Töötleb infot lineaarselt · Tegeleb iga sisendiga eraldi. · Tegeleb ajaga. · Töötleb infot üheaegselt, difuusselt. · Verbaalne väljendus. · Tegeleb ruumiga. · Aritmeetika. · Näomiimika, kehakeel. · Sõnad ja numbrid. · Suhted, matemaatika. · Loogika, analüütiline mõtlemine. · Kohtade ja nägude äratundmine. · Mõistus · Intuitiivne, terviklik mõtlemine. 8 · Kirg 32
Seega igasugune teadus, mis pretendeerib nende protsesside uurimisele peab sisaldama endas nende struktuuride ja protsesside mõistmist. Carles Robert Darwin (1809-1882) 1859 “On The Origin of Species” raamat Tähtis mõista, et eelnevad ideed evolutsioonist olid juba olemas (Lamarkism jt.) Evolutsiooni põhiprintsiibid (Darwin 1859) Variatiivsus - populatsiooni sees on indiviidid erinevad Pärilikkus – teatud hulk omadusi kandub üle vanematelt lastele Võitlus – toimub populatsiooni sees ressursside pärast Looduslik valik – piiratud ressurssidele toimub looduslik valik Kohanemine – ellu jääb see isend, kes on kõige paremini kohanenud Teooria täiustumine Geneetika “isa“ –– Gregor Johann Mendel (1822- 1884) – geneetika põhiterminid: Genotüüp, fenotüüp, dominantne geen, retsessiivne geen jne.
Klassifitseeriv paradigma Gordon W. Allport (1897-1967) Personality: A psychological interpretation. 1937, NY: Henry Holt Pattern and growth of personality. 1961, NY: Holt, Rinehart & Winston. I. Isiksuse olemus. · dünaamiline organisatsiooon · psühhofüüsikaline süsteem · individuaalsus · temperament, intelligentsus ja füüsiline seisund · tüüp - teiste iseloomujoonte kategoriseerimine vs. isiksus - seesmine determinatsioon · miski, mis determineerib käitumist II. Kriteeriumid isiksuse teooriale · internaalsus, mitte situatsioon · seesmiste muutujate kirjeldus, mis determineerib käitumist · käitumismotiive tuleb ostida olevikus · isiksus on tervik, mitte elementide kogum · eneseteadvuse osa isiksuses III. Iseloomujooned
Klassifitseeriv paradigma Gordon W. Allport (1897-1967) Personality: A psychological interpretation. 1937, NY: Henry Holt Pattern and growth of personality. 1961, NY: Holt, Rinehart & Winston. I. Isiksuse olemus. · dünaamiline organisatsiooon · psühhofüüsikaline süsteem · individuaalsus · temperament, intelligentsus ja füüsiline seisund · tüüp - teiste iseloomujoonte kategoriseerimine vs. isiksus - seesmine determinatsioon · miski, mis determineerib käitumist II. Kriteeriumid isiksuse teooriale · internaalsus, mitte situatsioon · seesmiste muutujate kirjeldus, mis determineerib käitumist · käitumismotiive tuleb ostida olevikus · isiksus on tervik, mitte elementide kogum · eneseteadvuse osa isiksuses III. Iseloomujooned
annaabi.ee 
