Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

MOTIVATSIOON JA EMOTSIOONID (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks on suitsetamine tervisele kahjulik?
  • Mitu päeva on aastas?
MOTIVATSIOON JA EMOTSIOONID
MOTIVATSIOON – üldine asjade kogum, mis meid tegutsema paneb ja tegutsemas hoiab
- vajadus
- motiiv
- eesmärk
VAJADUSED
- orgaanilised vajadused
- funktsiooni ja füüsilise aktiivsuse vajadus
- sotsiaalsed
- vaimsed
- esteetilised
VAJADUS > MOTIIV > PINGUTUS > EESMÄRK > VAJADUSE RAHULDAMINE
VAJADUS > MOTIIV > PINGUTUS > EESMÄRGI MITTESAAVUTAMINE > FRUSTRATSIOON, KAITSEMEHHANISMID
BILOOGILINE MOTIVATSIOON – tegutsemise eesmärgiks kehaliste vajaduste rahuldamine
- valu vältimine
- hirm
- uni
- nälg
- janu
- sugutung
- uimastisõltuvus
KULTUURILINE MOTIVATSIOON
- arenguvajadus
*uudishimu
*tunnetusvajadus
- tunnetuslik kooskõla ehk kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger)
KONTROLLKESE (Rottel, 1966)
- sisemine: eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määravad oskused ja kompetentsus
- väline: eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määrab vedamine või juhus
MASLOW VAJADUSTE HIERARHIA
1.) tunnustus, kuuluvus ja armastus, turvalisus, füsioloogilised vajadused
2.) esteetilised vajadused, kognitiivsed vajadused
3.) eneseteostus
SAAVUTUSMOTIVATSIOON
McLelland ja Atkinson 1960ndad
*edu saavutamine vs läbikukkumise hirm
- McLelland motivatsiooni tõukejõudude teooria: >kuulumine >ENESEMÄÄRATLEMISE TEOORIA ( Ryan ja Deci)
- sisemine motivatsioon
*keskendub tegevuse enda väärtustamisele (huvid, saavutusvajadus, enda proovilepanek jne)
*NT raamatumäng, reis, raamat, film , eriala
- väline motivatsioon
*keskendub tegevuse tagajärgedele
*NT palk, hinne, avalik tähelepanu
ATRIBUTSIOONID EHK OMISTAMISED (Weiner 1986/1989)
- kuidas seletavad inimesed oma edu või ebaedu põhjuseid väärtustatud eesmärkide saavutamisel
*edu ja ebaedu seletused :
sisemine/väline
püsiv/ebapüsiv
kontrollitav/ kontrollimatu
ATRIBUTSIOON
- püsiv - ebapüsiv
- sisemine VÕIMED: „olen tark/rumal“ JÕUPINGUTUS: „töötasin kõvasti/ei püüdnudki“
- väline ÜLESANDE RASKUS: „oli kerge/liiga raske“ ÕNN: „mul vedas/ei vedanud“
SAAVUTUSMOTIVATSIOON
- Dweck (1999/2006) mõttemustrite teooria (mindset):
*valdamisele orienteeritud eesmärgid (mastery)
*esitusele orienteeritud eesmärgid (performance)
EMOTSIOONID
- intensiivsus
- polaarsus
- kestus
KLASSIKALISED EMOTSIOONITEOORIAD
- James-Lange teooria
*põhjus: motoorne ja füsioloogiline reaktsioon
*tagajärg: subjektiivne emotsioon
stiimul > erutus > emotsioon
- Cannon- Bardi teooria
* talamus : kui aktiveerib ajukoore, siis tekib emotsioon
stiimul > talamus > erutus ja emotsioon
- kognitiivne emotsiooniteooria (Schachter ja Singer )
*hinnang
*emotsioon on tunnetuse ja vastava füsioloogilise erutuse tulemus
stiimul > erutus > hinnang > emotsioon
EMOTSIONAALSE KÄITUMISE OSAD (Mesquita ja Frida )
- sündmus
- sündmuste kodeerimine (alandus, solvang, oht...)
- hinnang (vastavalt sellele, millist mõju sündmus avaldab inimese heaolule)
- füsioloogiline reaktsioon
- tegevusvajadus
*emotsiooni väline avaldamine (miimima, žestid , näoväljendused...)
* regulatsioon : avaldumist pidurdatakse või võimendatakse tahtlikult ( kultuurinormid )
NÄOVÄLJENDUSE UNIVERSAALSUS
- bioloogiliselt määratud vastavate näolihaste kokkutõmbe või lõõgastumisega närviimpulsside toimel
- näoväljendused on inimese enda poolt kontrollitavad nn kultuurilised väljendusreeglid
PÕHIEMOTSIOONID
- viha, hirm, vastikus, kurbus, rõõm , üllatus
MIKS MEILE EMOTSIOONID?
- hindamine (isikud, olukorrad)
- ergutavad või pidurdavad
- suunavad tähelepanu
- stimuleerivad mälu
- väljendavad ( suhtumist , eelistusi)
EMOTSIOONID AJUS
- limbiline süsteem
- talamus, hüpotalamus, ka amügdala
*enesestimulatsiooni katse rottidel Olds ja Milner, 1953
J. PANKSEPP – IMETAJATE EMOTSIOONID
- uudistav süsteem
- hirmusüsteem
- raevusüsteem
- paanikasüsteem
EMOTSIOONIDE ARENG
- H. Harlow katsed ahvidega (1950)
*kontaktivajadus
- lateralisatsioon
*rõõmus vs kurb nähu (Öhman)
VAIMSED VÕIMED EHK INTELLIGENTSUS (intelligentia – arukus , taibukus)
- üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime (David Wechsler, 1975)
*Charles Darwin
*Francis Galton
- 1865. aastal avaldas artikli „Talendi ja iseloomu pärilikkus
- üldintelligentsus (general intelligence)
- eugeenika
INTELLIGENTSUSTESTID
- tänapäevastele intelligentsustestidele pani aluse prantslane Alfred Binet (1857-1911)
*Binet ja Simon intelligentsuse skaala
- Lewis M. Terman ( 1877 -1956) tõlkis aastail 1910 -1916 Binet'i tekstis inglise keelde ja kohandas Ameerikale
*Stanford-Binet test
*Ch. Spearman ( 1904 ) üldintelligentsus
- g-faktor
- üksikvõime > erivõime > üldvõime
*R. B. Cattell
- liikuv intelligentsus
- kristalliseerunud intelligentsus
INTELLIGENTSUST MÕJUTAB
- vaimne kiirus
- töömälu ja tähelepanu
- täidesaatev kontroll
INTELLIGENTSUSKOEFITSENT (IQ)
- W. Stern 20. sajandi alguses
- IQ = (vaimne vanus/kronoloogiline vanus)*100
* Flynni efekt (1987/2007)
- intelligentsuse skoor kasvab ajas
- 1 SD 50 aata jooksul
NATURE OR NURTURE
- tunnuste varieeruvuse ja arengu määravad ära kaks faktorit :
*genotüüp (pärilikkuse alus)
*keskkonna mõjud
PEREKONNASTATISTILINE MEETOD
- SUGULUS x IQ korrelatsioon
*adoptiivlapsed, pärisvanemad .36
*mittesugulased, koos kasvanud .23
*lapsed, vanemad .49
*mittesugulased, lahus kasvanud .00
KAKSIKUTE MEETOD
* ühemunakaksikud (genotüübi kattuvus 100%) ja erimunakaksikud (50%)
*ühemunakaksikud koos kasvanud .86
*erimunakaksikus koos kasvanud .60
*õed-vennad koos kasvanud .47
TESTI PUHUL ON OLULINE
- standardiseerimine
- sooritus varasema valimi normidega võrreldes
- reliaablus
- valiidsus
INTELLIGENTSUSE MÕÕTMISEST
- üldine vaimne võimekus
*kliinilised testid
- spetsiifiliste võimekuste testid
*akadeemilise võimekuse testid
*sooritustestid
- praeguseks on rohkem levinud David Wechsleri poolt loodud skaala WAIS ja WISC
*verbaalne ja toiminguline
* WAIS-IV
*WISC
* WPPSI
NÄITED
- verbaalsed alatestid:
*mõõdavad üldist arusaamist – miks on suitsetamine tervisele kahjulik?
*mõõdavad informeeritust – mitu päeva on aastas?
- sõnaliste aritmeetikaülesannete lahendamine – kui pliiats maksab 63 krooni... jne
*Kaufman Assessment Battery for Children (K-ABC)
- samaaegne vs järjestikune infotöötlus
- kultuurilised ja keelelised vähemused
*loodud on ka mittesõnalisi teste
- John Raveni 1938. aastal loodud Raveni Standardsed Progresseeruvad Maatriksid
*vastuvõtutestid ja akadeemiline võimekus
- SAT (Scholastic Aptitude/Assessment Tests)
1) andmete piisavus (ülesanded, mis nõuavad selle otsustamist, kas antud informatsioonist piisab mingi ülesande lahendamiseks)
2) jooniste , tabelite , diagrammide tõlgendamis/kasutamisoskus
3) sõnavara (võõrsõnade ja arhailiste sõnade tähenduse tundmine )
4) loetud teksti mõistmine
SPETSIIFILISED VÕIMED I (R. Sternberg , s. 1949)
- IQ testid mõõdavad ühte võimet ehk analüütilist intelligentsus
*siia lisaks: loovus , praktiline intelligentsus
SPETSIIFILISED VÕIMED II
- harimatu õpetlased termin tähistab inimest, kelle üldvõimekus on väga madal, kuid kes on üliandekas mingis kindlas valdkonnas (nt aritmeetikas, muusikas)
*neid on rohkelt autistide seas
SPETSIIFILISED VÕIMED III
- Howard Gardner (s. 1943) üksteisest sõltumatute võimete teooria:
*keeleline
*loogilis-matemaatiline
*ruumiline
*muusikaline
*kehaline
*interpersonaalne
*intrapersonaalne
*naturalistlik
* eksistentsiaalne
VAIME ALAARENG
- kerge (50/55-70)
- mõõdukas (35/40-50/55)
- raske (20/25-35/40)
- väga raske (alla 20/25)
INTELLIGENTSUS JA SOOLISED ERINEVUSED
- meestel paremad tulemused visuaal-ruumilses mõtlemises
- naistel paremad tulemused verbaalses võimekuses
*Machin ja Pekkarinen (2008): tüdrukud on osavamad lugemises, poisid matemaatikas
INTELLIGENTSUS JA ERINEVAD GRUPID
- etnilised grupid ja intelligentsus
*negriidid europiidid * Arthur Jensen – 1969. aastal ilmunud essee
IQ UURINGUD EESTIS
- Juhan Tork tõlkis ja kohandas Eesti oludele Ameerikas loodud testi National Intelligence Tests (rahvuslikud intelligentsustestid)
- „Eesti laste intelligents “ - 1940
IQ JA KRIMINAALSUS
- H. Goddard (1866-1957) – üks esimesi IQ ja kriminaalsuse seose uurijaid
- 1914. aasta artikkel, millest selgub , et keskmiselt 50% noortevanglate kasvandikest USA-s olid nõrgamõistuslikud
Vasakule Paremale
MOTIVATSIOON JA EMOTSIOONID #1 MOTIVATSIOON JA EMOTSIOONID #2 MOTIVATSIOON JA EMOTSIOONID #3 MOTIVATSIOON JA EMOTSIOONID #4 MOTIVATSIOON JA EMOTSIOONID #5 MOTIVATSIOON JA EMOTSIOONID #6
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor leksikon Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask
128
docx

Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine (Õppejõud: Kristjan Kask)

– basaalganglionid Liigutuste täpsus. Vaheaju – kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija. Vaheaju koosneb taalamusest ja hüpotaalamusest. Taalamus – virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus Hüpotaalamus 9 10 – kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid, seksuaalse käitumise olulised keskused Amügdala e mandelkeha – emotsionaalsed sündmused (emotsionaalne õppimine) Limbiline süsteem – Talamus, amügdala, hüpotalamus (emotsioonid, motivatsioon) Aju on lateraliseerunud Erinevad psüühilised funktsioonid paiknevad eri poolkerades. Corpus Collosum- Kus info saadetakse ühest ajupoolest teise. Otsmiku ehk frontaalsagar: Analüüsimisvõime, järeldusvõime, planeerimisvõime.

Ülevaade psühholoogiast
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast»
36
docx

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast»

Väikeaju ­ asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine ­ basaalganglionid Vaheaju ­ kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija Taalamus ­ virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus Hüpotaalamus ­ kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid Amügdala e mandelkeha ­ emotsionaalsed sündmused Limbiline süsteem ­ Amügdala, hipokampus Otsmikusagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine Kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine Oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine Kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine.

Ülevaade psühholoogiast
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA
178
docx

ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA

a) vennalik armastus (brotherly love). armastus kõigi vastu. võrdsus, teiste armastuste alus, teistele suunatud. b) emalik armastus (maternal love). hädavajalik tingimus lapse arenguks, tingimatu lapse elu ja vajaduste jaatus. armastus elu vastu. ebavõrdsus, teistele suunatud. sügavam olemus: soov, et laps eemalduks. c) erootiline armastus (erotic love). petlik - suguiha=armastus. iha tekitajaks on igasugune intensiivne emotsioon. piiratud iseloom - ühele suunatud. d) enesearmastus (self-love). vajalik tingimus teiste armastamiseks.enesearmastus vs. Nartsissism.ensesearmastuse puudumine - omakasupüüdmatu armastus, isekus, enesevihkamine. e) jumalaarmastus (love of God). ema aspekt - kaitstus, hoolitsus. isa aspekt - õiglane, karistav, väljavalitud. tootem, ema, isa, tõde, partner. Ebavõrdsus. • Armastuse kunst

Isiksusepsühholoogia
Psühholoogia eksami kordamisküsimused vastused
12
docx

Psühholoogia eksami kordamisküsimused/vastuse d

liigutused, sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) ümberlülitamine, Temperatuuri regulatsioon ja valu tajumine, koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimine; Vaheaju- kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija VA jagun: Taalamus-virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus; Hüpotaalamus - kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid, Amügdala e mandelkeha- emotsionaalsed sündmused, Limbiline süsteem -Amügdala, hipokampus Väikeaju- asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine basaalganglionid;. Suuraju - koorega on seotud meeleelundite tegevus, õppimine, kujutlusvõime, otsuste tegemine, jms tahtlik tegutsemine. SA sagarate funktsioonid- Kukla e oktsipitaalsagar- nägemisinfo töötlus, Oimu e temporaalsagar – kuulmisinfo, mälu,

Psühholoogia
Psühholoogia konspekt
74
docx

Psühholoogia konspekt

ärkveloleku tsükli reguleerimine Väikeaju - asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine, basaalganglionid – ühendavad erinevaid ajuosasid omavahel Vaheaju - kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija. Motoorse info liikumine. Talamus - virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus, info töötlemine Hüpotalamus - kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid Amügdala e mandelkeha - emotsionaalsed sündmused, nende töötlemine ja reguleerimine Limbiline süsteem - amügdala, hipokampus – info minek lühimälust püsimällu. Aju poolkerad omavahel ühenduses mõhnkehaga. Aju on lateraliseerunud – vasak ajupoolkera kontrollib keha paremat poolt, parem ajupoolkera vasakut poolt. Erinevad psüühilised funktsioonid paiknevad eri poolkerades (nt: paremakäelistel juhib keelekasutust vasak poolkera). Plastilisus – aju osad on võimelised üle

Psühholoogia
Psühholoogia konspekt
36
docx

Psühholoogia konspekt

ärkveloleku tsükli reguleerimine Väikeaju - asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine, basaalganglionid ­ ühendavad erinevaid ajuosasid omavahel Vaheaju - kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija. Motoorse info liikumine. Talamus - virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus, info töötlemine Hüpotalamus - kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid Amügdala e mandelkeha - emotsionaalsed sündmused, nende töötlemine ja reguleerimine Limbiline süsteem - amügdala, hipokampus ­ info minek lühimälust püsimällu. Aju poolkerad omavahel ühenduses mõhnkehaga. Aju on lateraliseerunud ­ vasak ajupoolkera kontrollib keha paremat poolt, parem ajupoolkera vasakut poolt. Erinevad psüühilised funktsioonid paiknevad eri poolkerades (nt: paremakäelistel juhib keelekasutust vasak poolkera). Plastilisus ­ aju osad on võimelised üle

Psühholoogia
Individuaalsete erinevuste psühholoogia
25
pdf

Individuaalsete erinevuste psühholoogia

Neurootilisus (ninasarvik) · Ärevus (Anxiety) · Vaenulikkus (Angry Hostility) · Masendus (Depression) · Kohmetus (Self-Consciousness) · Impulsiivsus (Impulsiveness) · Abitus (Vulnerability) Ekstravertsus (lõvi) · Soojus (Warmth) · Seltsivus (Gregariousness) · Kehtestavus (Assertiveness) · Aktiivsus (Activity) · Elamustejanu (Excitement-Seeking) · Positiivsed emotsioonid Avatus kogemusele (leopard) · Avatus fantaasiale (... to fantasy) · ... kunstile (Aesthetics) · ... tunnetele (Feelings) · ... teguviisidele (Actions) · ... mõtetele (Ideas) · ... väärtustele (Values) Sotsiaalsus (sinignuu) · Usaldus (Trust) · Otsekohesus(Straightforwardness) · Omakasupüüdmatus (Altruism)

Enesejuhtimine
Ülevaade psühholoogiast
10
docx

Ülevaade psühholoogiast

Keskaju ­ automaatsed liigutused, temp. reguleerimine ja valu tajumine. Väikeaju ­ asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine. Vaheaju ­ kehast ja meelelenduitest tulevneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja. Taalamus ­ virgus ja tähelepanuseisund. Hüpotaalamus ­ kehatemp., ainevahetus, nälg. Amügdala e mandelkeha ­ emotsionaalsed sündmused. Kukla e. oktsipitaalsagar ­ nägemine Oimu e. temporaalsagar ­ emotsioonid, mälu, kuulmine Kiirusagar ­ info, mis tuleb seljaajust, selle vastuvõtmine Otsmiku e frontaalsagar ­ mõtlemine, arutelu, sihipärase tegevuse kavandamine ja elluviimine Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus. Igal närvirakul on tuuma sisaldav rakukeha e perikaarüon, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja akson ­ pikk jätke, mis juhib

Sissejuhatus psühholoogiasse




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun