Ühinguõigus (2)

10. 09
8.30 kirjalik eksam. Kaasus eksamil+test. Avatud seadustega. Eksamiks: seminarid – vähemalt 9-l 11-st.
Normatiivmaterjal – 4 esimest seadust.
1. Ühinguõiguse põhimõisted
1.1 Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis
Ühingu põhiõiguslik regulatsioon on, et tegemist on võlasuhetega. Mida on siin erilist? Ühingusõigus reguleerib seda, kuidas isikud saavad koonduda selleks, et midagi koos teha. Müügileping – 2 subjekti, mõlemal on õigused ja kohustused, aga nad on erineva sisuga. Huvid on vastastikkused. Ühinguõigused on seevastu huvid alati ÜHESUUNALISED. Suunatud ühinguhuvi on suunatud kuhugi , et omnavahel midgai paika panna. Teine erinevus tavalisest võlasuhtest – ühingu loomisel on sellised tagajärjed – omavahelised suhted, nad ons eotud nii,et kõigil on vastastikkused õiguse dja kohustused, KUID tuleb juurde veel see, et see on neil ühine – ÜHING – kõigil neil tekivad omakorda täiendavad suhted ühinguga, sellega, mida nad ise on loonud.
Ühing – 2 tähendust – see, et on ühingu liikmed, nende vahel on õigused ja kohustused, neil on need kohustused ja õigused ka ühingu ees. See on siseühing e ühingu sisemine külg. Aga on olemas ka väline külg – suhted kolmandate isikutega. See on aga sekundaarne , esmased on sisesuhted. Väline külg on aga sageli olulisem.
Väline külg – kõik võimalikud lepingute sõlmimised.
Ilma välisküljeta ühing – abielu, kooselu. Kohaldatakse seltsingu kohta käivaid sätteid. Vara jagamine – tekib ühinguküsimus e seltsingu sätted.
Ühinguõiguslikud normid – seaduse dispositiivsus . Pole ühest vastust. Võlaõiguse üldpõhimõte on dispositiivsus, siis ühinguõiguse üldpõhimõte on imperatiivsus. On olemas tugevad erandid, nt seltsing . Eraldi nähtus. Nt teine äärmus – aktsiaselts – praktiliselt dispositiivseid norme pole.
Eeldamine – tõendamiskoormuse jagamine.
1.1.1 Ühinguõiguse mõiste
Esimene küsimus – mis ühinguga on tegemist.
Börsiühing – ohtlikuim isik on tema jaoks see, kes seda juhib. Sest ainult tema suudab selle põhja lasta. Peame kaitsma isikuid turureeglite ees.
Äriühingu eesmärk – kasu teenimine, olla olemas 
Põhiküsimus – millega tegeleda. Juriidilised reeglid – ex post ja ex ante reeglid e kas reguleerime tagajärgi või tegevust.
Kaks mudelit – Mandri-Euroopa ja Common Law mudel. Euroopa s USA. Reeglite ülesehitus olnud ajalooliselt erinev – USAs on ex post, euroopas pigem ex ante reeglid. Meil on palju ülereguleeritud, nt AS-i kapitali normid.
Huvigrupid – kellega tuleb arvestada, arvestame jur normide kohaldamiel ja tõlgendamisel. Nt AS-i huvigrupid – aktsionärid, võlausaldajad, hankijad, ostjad , töötajad, juhatuse liikmed, avalikkus , ühing ise. Hierarhia huvigruppides – kuidas nendega arvestada - tasakaalustatult. Esimene eeldus – võlausaldajate nõuded peavad saama rahuldatud. Töötajad – tööõigus, kaitse.
Hierarhia – ühing, aktsionärid, muud.
Aktsionärid jagunevad enamus ja vähemus. Reeglina kõik otsustatakse hääletamise kaudu – ühinguõiguse üks põhimõtteid. St et kellel on rohkem hääli, sellel ka rohkem võimu, paremini informeeritud, saab kallutada otsuseid enda kasuks. Siin sekkub õigus ja annab vähemusele teatud õigused. Nt enamus ei saa teha kasumi jaotamise otsust, et maksab vaid endale dividende.
Ühingud –mida juhitakse enamuse poolt ja mida juhitakse hääletamisega. Kontrolliblokk – vaja saada üle 50% häältest. Kumb on ohtlikum – kontroll on tihti pankade käes. Meie seadus pigem soodustab seda, kuigi see on ohtlik. Juhatus kontrollib ühingut.
1.1.2 Ühinguõiguse piiritlemine teiste era- ja avaliku õiguse valdkondadest
1.2 Ühinguõiguse süsteem, ühingute liigid ja regulatsiooni allikad
Ühtset seadust pole. ÄS – ühingute regulatsioon ja äriregistri regulatsioon. Tulundusühistu seadus – eraldi. § 32 – hea usu põhimõte tsüsis, § 33 – hääle andmine, tegelt on see tahteavaldus . 35 ja 38 lg 1. Need on üldnormid.
MTÜ – väga lai mõiste, korteriomand nt.
VÕS – 7.osa. siin on kirjas ka mõned eraõiguslikud üldpõhimõtted – hea usu ja mõistlikkuse põhimõte.
Ühinguõiguse tava – hea ühingujuhtimise tava. Tavanormistik on jõustatud läbi tln väärtpaberi börsi. Kui ei täida, siis sind ei usaldata. Mää.
ÜHINGU TÜÜBID

• Juriidilised isikud ja mittejuriidilised isikud e seltsing.
  

Seltsing on

üld- või

vaikiv seltsing.

Juriidilised isikud a)MTÜ-d ja
b) äriühingud.
- isikuühing
*täisühing
* usaldusühing
- kapitaliühingud
* osaühing - SEP
* aktsiaselts - SE
- tulundusühistu - SCE
Vahe on eesmärgis. Mtü annab käibemaksueelised teatud ürituste korraldamisel. Vormi järgi ei tohi kunagi kellelegi anda mingeid soodustusi, tuleb neid anda tegevuse järgi.
Kapitaliühing – võetakse investeerimiskohustus. Ida-India Kompanii oli üks esimesi aktsiaseltse. OÜ (saksa k GmbH) oli esimesena loodud saksamaal 19. saj.
Rumeenia pole võtnud üle saksa õigusdoktriini, teine on leedu. Esimesel on prantsusmaa õigus, leedul on aga ameerika õigus, sest raha tuli sealt. Hahahaaaa 
Tulundusühistu – pole kasumi teenimine. Esmärk on toetada oma liikmete tegevust. Se lehmade näide.
Sihtasutus läheb kõrvale – ta pole ühing. Allub samale loogikale ja samadele reeglitele, kuid pole siiski ühing.
EL ühingud – SEP, SE, SCE, EMHÜ (euroopa majandushuvi ühing) – inglisekeelsed nimetused. Societas europaea – euroopa aktsiaseltsid.
FIE on tavaline inimene, see ei tähenda isiku kahestumist. Blablabla
Meil on neid 20 000 äriregistris. Tegelt tegutsevad vaid pooled.
Täisühing ja usaldusühing on neid kokku 1100
Tulundusühinguid on ca 600.
ALLIKAD
Kolm põhiallikat – saksa, holland , rootsi – AS ja OÜ
Tulundusühistu – saksa seadus, osaühingureeglid üle tõstetud.
MTÜ,sihtasutus – kohapeal välja mõeldud.
Täisühing – saksa kohtupraktika
1.3 Ettevõtja ja ettevõtte mõiste
Ettevõtja – ÄS § 1 – praktiline väärtus on kahtlane.
- äriühing – kõik äriühingud on ettevõtjad.
- FIE – faktiline suhe. Ettevõtja mõiste järgi eraõiguses on FIEks olemine faktiline suhe. Kui tegutsed , siis oled FIE, kui ei tegutse, siis pole. Maksuõiguses on teine regulatsioon – FIE on see, kes on formaalselt FIE.
Ettevõte – ettevõtte üleminek VÕSis – õiguste ja kohustuste üleminek. Ettevõtja on isik, ettevõte on vara, lepinguline suhe teatud asjade vahel.
AS – 5700 .
1.4 Füüsilisest isikust ettevõtja
2. Nimi ja ärinimi
2.1 Mõiste
2.2 Nimele ja ärinimele esitatavad nõuded
2.3 Ärinime seos ettevõtja ja ettevõttega
2.4 Nime kaitse
VAATA NORME. JURIDICA 96 NR 4 VILJAR PEEBU ARTIKKEL.
3. Äriregister
3.1 Üldpõhimõtted
Selle mõte – ettevõtja kantakse sinna. Eesmärk on generaalses mõttes – usaldatavuse tagamine. Meil on andmed, mida kolmandad isikud kasutavad äriühingute kohta. Andmete õigusust eeldatakse. Kui keegi teeb midagi tuginedes nendele andmetele, on tema õigused kaitstud. Teine mõte - avalikustada ettevõtete kohta teatud infot.
Meil on 4 registrit – oblasti põhimõttel töötavad – harju, viru, tartu ja pärnu maakohtute juures. See on füüsiline paiknemine . Ei tähenda eriti midagi.
On olemas ka keskäriregister. Seega on meil üks äriregister, ühtne andmebaas .
Kohapeal hoitakse dokumente.
1. On olemas registrikaart – on olemas keskäriregistris. Infole saab toetuda.
2. Toimikud – on kohapeal 4 piirkonnas.
3. Äriregistri keskandmebaas – siin võib info olla vale.
Mis vahet neil on? Numbriline kood on registrikaardil.
Konstitutiivsed e õigustloov kanne – esmakanne tervikuna , loob ühingu, ärinimi, aktsia osakapitali suurus (reeglina konstitutiivne ). § 65. asukoht ja aadress – dekl. Juhatuse liikmete likv andmed deklarativne.
Põhikirja kinnitamise aeg – konstitutiivne. Ka põhikirja muutmine. Maj aastaaruande lõpp ka, kustutuskanne ka.
Deklaratiivne kanne. Vahe tuleb välja seadusest. Konst kandest tulenevad asjaolud siis, kui kanne on tehtud.
Otsus juhatuse liikme kohta – ühing – kui otsus on tehtud. juhatuse liige ise - tahteavaldusest teadasaamine, võib kohe teada saada, kuid ÄR kanne kehtib ka tema kohta, reg kanne+15 päeva. 3ndad isikud – kuni kanne on ära kustutatud, saab ta juhatuse liiget pidada juhatuse liikmeks, Kolmandad isikud saavad käsitleda isikut juhatuse liikmena kuni ÄR kanne on muutunud, kui 3. isik on heauskne. § 34 lg 2.
Neid puudutab juhatuse liikmete tagasikutsumine. Kui otsus on tehtud, tekivad õiguslikud tagajärjed.
3.2 Äriregistri sisu
3.3 Äriregistri kanded
3.4 Vastutus ja kaebused
ÕIGUSLIK REGULEERIMINE
TMS 58. ptk – kehtib kõigi kohtus peetavate registrite suhtes.
Kuidas kande tegemine käib.

avalduse esitamine – 2 võimalust: notariaalne ja elektrooniline kandeavaldus, mis on digitaalallkirjastatud.
tavamenetlus (elektrooniline avaldus ja paberkandjal ) ja kiirmenetlus (elektroonilised avaldused ). § 53 lg 5 – 11 punkti, kuna on kiirmenetlus rakendatav. Tavamenetlus kestab kuni 5 tööpäeva. Kiirmenetlus – hiljemalt järgmisel tööpäeval.
Muudatuskandeid saab ka teha kiirmenetluses. Kiirmenetluseks - Kõik dokumendid peavad olema elektroonsed.
Kiirmenetlusel on mõtet nt kande muudatusel.
Läbivaatamine:
Kiirmenetlusel kas rahuldatakse või ei (läbivaatamata).
Tavamenetlusel – jah (kanne), ei (määrus) või osaliselt rahuldatakse (määrus)
Saab kaevata kande määruse peale see,kelle avaldus jäeti rahuldamata TMS § 599.
Kui kanne aga rahuldati,siis saab minna tsiviilkohtusse, et lõpetatakse õiguste rikkumise ja et kustutataks sinule kuuluvat nime. Kannet ei saa vaidlustada nagu määrust.
KAEBUSED
Mida saab vaidlustada ja kuidas see käib. Regisri menetlusele kohaldatakse mõneti tsiviilkohtumenetluse reegleid. TMS § 58. ptk – hagita menetluse alaliik , § 599.
Kaevata saab:
- Kandemääruse peale
§ 599. Kandemääruse peale määruskaebuse esitamine
Kandemääruse peale, millega kandeavaldus jäeti rahuldamata või rahuldati osaliselt, samuti määruse peale, millega määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, võib avaldaja esitada määruskaebuse 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohtu omal algatusel tehtud kande aluseks oleva määruse peale võib määruskaebuse esitada kandest puudutatud isik 30 päeva jooksul kande tegemisest alates.
Kui kanne äratehakse, siis menetlus on lppenud ja kaebamisvõimalust pole.
KES võib kaevata?
- Avaldaja.
3ndad siikud ei saa menetlusse sekkuda. Kui see kanne aga rikub kellegi õigusi?? Nt maolen kantud äriregistrisse, kuigi ise sellest midagi ei tea. üks võimalus – lähen ja nõuan ebaõige kande parandamist. Teine võimalus – minna tsiviilkohtusse. Tuvastushagi esitamine, et ma pole juhatuse liige tegelt jne. äriregister ei lahenda õigusvaidlusi, seega tuleb minna kohtusse. Böö
3-2-1-79-06 – p 14 – kuidas toimub vaidluste lahendamine registri sees.
Enam pole palju neid vaidlusi.
REGISTRI ÜLDINE JÄRELEVALVEMENETLUS
Register – tahab,et andmed on õiged, kättesaadavad jne. aga talle on antud ka järelevalveõigus, et tagada andmete õigsust. ÄS § 61.
§ 23 – notar peab teatama ebaõigetest andmetest.
Mis näitab seda, et ühing tegutseb? Kuni tal on organid , mis toimivad . Kas ta koostab majandusaasta aruannet. ÄS § 60 – mida teha „surnute” äriühingutega.
Kuidas käib maj aruande esitamine. Aeg – 6 kuud peale majandusaruande lõppu. Siis kui aruannet ei esitata , kirjutab register TEATE ja annab tähtaja esitamiseks - vähemalt 6 kuud. Kehtib üldine kohtuteadete esitamise kord. Siis kui siis ka ei esitata, avaldatakse ametlikes teadaannetes – võlausaldajad peavad ära esitama oma nõuded. siis nad taotlevad likvideerimismenetluse läbiviimist, algab 6-kuuline täthaeg neile. Siis kas ühing kustutatakse või alustatakse sundlõpetamine.
Trahv – toimingu tegemiseks. Seega kui on aruanne hilinemisega esitatud ja saba trahvi , on see juba karistus .
Trahvist vabastamine on võimalik üldises tsiviilkohtumenetluse korras.
4. Aktsiaselts
4.1 Aktsiaseltsi mõiste
Kõigepealt tuleb teha äriplaan. Ühing ise on teisel kohal, tugistruktuur . AS on mõeldud suurematele ühinguvormidele, kus on palju aktsionäre ja see on peamine alus, millest on selle õiguslik olukord välja mõeldud. Kui aga on ainult 1 või 2 aktsionäri – pole hullu, kuigi seadusandja on lähtunud teisest tüübist.
ÄS § 221 – defineerib AS-i.
1) Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital .
(2) Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest.
(3) Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga.
Osaühingu mõiste on sarnane § 135 lg 5-ga. :D
Piiratud vastutuse kontseptsioon – kui ühing ei sudua oma kohustusi täita, siis võlausaldajad ei sa aoma nõude dmaksma panna liikmete vastu. Mõjub majandustegevusele positiivselt. Inimestele antakse võimalusi riskida. Oluline kategooria on dünaamika. Liberaalne majanduskäsitlus soosib ka seda.
Piiratud vastutuse erandid – kui keegi kuritarvitab seda piiratud vastutust.meie õiguses tähendab see juhtorgani liikmete säteid, aktsionäride vastutust, kuigi on rakse rakendada.
Keegi tahab tulla AS-i, peab t sinna investeerima. Aktsionär ja ühing on teineteisest eraldatud.
4.2 Aktsiaseltsi asutamine
Teatud tehniliste toimingute kogum. Meil kehtib asutamisvabadus. Küll on aga olemas erikorrad, mida on kehtestatud KOV-leja riigile.
Asutajate arv – peaks tekkima küsimus – kui vähemalt 2 inimest epivad milleski kokku. Kuidas saab üksi teha ühingu. Kui vaatame klassikalise ühingu eooriat, siis pole tegemist 1 inimes epuhul ühinguga.
a) Asutamislepingu sõlmimine – sellest hetkest alates tekib eelühing. Tekib mingi õigusvõimega ühing. ÄS § 253 –
1) Enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmist asutatava aktsiaseltsi nimel tehtud tehingutest tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad tehingu teinud isikud solidaarselt.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kohustused lähevad üle aktsiaseltsile aktsiaseltsi registrisse kandmisest, kui tehingu teinud isikul oli õigus tehingut teha.
(3) Kui isikul ei olnud õigust tehingut teha, lähevad tehingust tulenevad kohustused üle aktsiaseltsile, kui üldkoosolek kiidab selle tehingu heaks.
(4) Kui aktsiaseltsi varast ei jätku aktsiaseltsi võlausaldaja nõude rahuldamiseks, vastutavad asutajad aktsiaseltsi võlausaldaja ees isiklikult ja solidaarselt aktsiaseltsi kohustuste täitmise eest ulatuses, milles aktsiaseltsi vara vähenes enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmist aktsiaseltsile võetud kohustuste tõttu. Nimetatud nõude aegumistähtaeg on viis aastat aktsiaseltsi äriregistrisse kandmisest.
Lg 2 – tuleneb esimesest äriühingu direktiivist. Kui tehing on tehtud äriühingu kasuks, läheb ta üle ühingule.
Lubamatu – kui keegi vabaneb kohustustest, mis on võetud eelphingu staadiumis . Tehingute keelamine ses staadiumis ei anna tulemust. Kolmas isik peab ka teadma, et see on eelühing. Kolmanda isiku kaitse – esinduõiguse korral taandub tavalisele tsiviilõiguslikule esindamisele. Mis norme me kohaldame eelühingule? Saksamaal kohaldatakse seltsingu sätteid. Juhatuse liige on märatud asutamisepinguga, siis on selgtsingu esindaja on tema. Peaks tulenema täiendav volitus tema jaoks seltsingu esindamiseks. Teine võimalus – ütleme, et tegu on aktsiaseltsiga ja sealt tuleneb see, et juhatuse liige võib esindada. Vutt kaldub esimese konseptsioon poole, meil puudub selle kohta praktika. Kalle saal jur´06 nr 6 artikkel – KOHUSTUSLIK!!!!!!!
Asutamisleping – tsüs § 27 lg 2 – asutamislepingut ei saa pärast reg kande tegemist enam tühistada, ta jääb alati kehtima. Kui asutamisel on mingid defektid , siis on võimalik jur isik sundlõpetada. Meil ei sa aolla ühing tühine. Meil on: oli, mis oli, se ekehtib, aga lõpetame selle ära. Me kaitseme 3ndaid isikuid natukene paremini.
Asutamislepingu õoguslik tähendus – kui kaua kehtib üldse leping? Kui kaua kehtib müügileping? Mis tähendus tal on? Antakse ette tulevikustruktuur, aga se eon kõik. Me ei saa asutamislepinguga sõlmida kokkuleppeid, mis ulatuvad väga kaugele. 2 – asutamisleping ja põhikiri. Asutamislepingu küsimuse don lahendatavad põhikirjas. Seega kui põhikiri muudetakse, kehtib see viimane parandus. Asutamisleping kaotab siis ähenduse. Alates registrisse kandmisest hakkab kehtima PÕHIKIRI.
b) Registrikanne – tekib juriidiline isik.
Milles tuleb kkku leppida põhikirjass? ÄS § 244 lg 1 – 244. Põhikiri
(1) Aktsiaseltsi põhikirjas peab olema märgitud:
1) aktsiaseltsi ärinimi ja asukoht;
2) aktsiakapitali suurus, mis võib olla määratud kindla suurusena või miinimum- ja maksimumkapitalina, kusjuures miinimumkapitali suurus peab olema vähemalt 1/4 maksimumkapitali suurusest ;
3) aktsiate nimiväärtused;
5) erinevat liiki aktsiate väljalaskmise korral erinevat liiki aktsiate tähistus, igat liiki aktsiate nimiväärtus ja nendega seotud õigused;
6) üldkoosoleku kokkukutsumise ja otsuste vastuvõtmise kord;
7) juhatuse ja nõukogu liikmete arv, mis võib olla väljendatud kindla suurusena või ülem- ja alammäärana ning vajaduse korral juhatuse liikmete esindusõiguse erisused ;
9) kui aktsia eest tasutakse mitterahalise sissemaksega - mitterahalise sissemakse hindamise kord;
10) reservkapitali suurus;
11) muud seaduses sätestatud kohustuslikud tingimused.
NB!!! § 244 lg 2
(2) Põhikirjas võib ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Kui põhikirja säte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut.
Selgelt imperatiivne norm. Kui palju ja kui vähe tuleb põhikirja skokku leppida? Maitse küsimus. On olema skohustuslikud tingimuse,d mis peaad olema ära näidatud seal. Vuti rekord: 32 lk põhikirja. Piisab 2 lk-st. ühingu eesmärgi küsimus – varemoli vaja kirja panna ühingu tegevusalad, see määras ära ühingu põhieesmärgi. tegevusalad – juhatuse volituste küsimus. Nt AS Kalev – puhas omavoli. Tegeles magusa tootmisega, nüüd tegutseb kirjastusega. Mina advokaadina ütlen Kruudale, et nii ei või teha.
AS-i kasutamisel poevõimalik kiirmenetlust kasutada, selle rikub ra Eesti Väärtpaberite Keskregister.
AS-i puhul saab rohkem möngida keerukate rahaliste mehhanismidega.
4.3 Aktsiad
OÜ – osalussuuruse järgi jagame õigusi ja kohustusi. Igaühel on osa, aga need võivad olla erinevad (mood kapitali alusel).
AS – õigused ja kohustused jagunevad aktsiate arvu järgi. Võime soaluse jagada aktsiateks, väikesteks alaosadeks, mille suurus pole seotud otseselt asutajate arvuga. Suur vabadus,olen vaba neid käsutama, tervikuna või ükskaupa. Oluline kriteerium , mis eristab teistest – avatud ühing. Nt aktsiate käibe tagab see, et ükskõik, kes võib saada selle omanikuks. BÖRS – osaühinguga pole võimalik minna borsile. Aktsiad on õigused. Igaüks võib käsutama oma aktsiaid ilma teiste loata.
Kuidas aktsiad tekivad? Aktsiate väljalaskmine e emissioon. Aktsiate märkimine – see kujutab endast lepingut. Aktsiate märkija kohustub nende eest tasuma . § 226´
Aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused.
Tegemist on mittetäieliku kohustusega, st täitmisnõuet alati pole. Sest aktsiaid võib märkija nõuda siis, kui kapitali suurendamine on toimunud. Muidu on kahju hüvitamise nõue ainult olemas, kui ole kapitali suurendamist toimunud.
Börsil olevad ühingud – aktsia nimiväärtus peab olema vähemalt 10 krooni – minimaalnõue. Aktsia nimiväärtus – kokkulepe, mis väljendab teatud proportsiooni kapitali suhtes. Reaalne majanduslik tähendus puudub. Kõrgeim hind – AS Merko ehitus – 300-400 krooni. Kõige madalam on Kalevil. Hinda mõjutavad teised tegurid.
Aktsionäride õigused – olulised lävendid,mis annavad otsustusõiguse.
On olemas eelisaktsia , mid aon eestis väga harva kasutatud, kus on võimalik aga hääleiust piirata. Selle aktsia omanikul on õigus saada dividente teistest varem, aga hääleõigus on piiratud.
Vahetusvõlakiri – iga aktsiaselts võib võtta laenu. Ta sisaldab endas alternatiivi, et võlakirja omanikul e võlausaldajal on võimalus nõuda teatud juhul aktsiaid, mitte ainult see,e t ta saab raha tagasi nõua. Need on aktsia derivaadid. Kasutatakse suht harva võrreldes põhjamaadega. Esimesena AS Rikabel ehk tänane Tele2.
Aktsiate liigid ka tavapäraste aktsiate korralolemas – võib koku leppida diidendimääras. See,kes seda kokkulepet tahab, peab ütlema, et kle, sa saad vähem dividente, siis ju keegi ei tule.Seetõttu pole ktsiate liigitamine pole eriti popp tänapäeval.
Aktsiad on õigused, mis on elektroonselt peetavad. Eesti Väärtpaberit Keskregister – peetakse kõiki aktsiaid. Nad käibivad elekroonses vormis. Miks on see hea? Annab selgust ja kindlust . Teeb käibe lihtsamaks. EVK peab ka teisi pabereid , nt võlakirju jm. EKV seadus on olemas. Seda registrit peab AS, kelle aktsionärideks on põhiliselt pangad ja võib-olla ka eesti riik.
Asi toimib väga lihtsalt. AS esitab avalduse EVK-le ja see registreeritakse ära. Tekib aksiaraamat, kus on aktsionäride andmed. Kuidas aktsionärid oma õigusi teostavad? Neil on olemas väärtpaberikontod. Toimib nagu pangakontode süsteem. Toimingud tehakse läbi kontohalduri, kelleks on pank.
Aktsiad kantakse üle omandajale pangast.
Esitaja väärtpaber. Olemas ka nimeline.
Aktsia võõrandamine:
Milline on võõrandamistagajärg ühingu jaoks.
Võõrandamise põhitingimused:

• aktsid on vabalt võõrandatavad, kirjas ÄS § 229 lg 1
  

Aktsiad on nimelised. Aktsiad peavad olema registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Aktsiaseltsi asutamisel tuleb äriregistri pidajale esitatavale avaldusele lisada Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja teatis aktsiate registreerimise kohta.
Kokkulepe peab olema põhikirjas. Kokkulepe sisu no seadusega paika pandud. Aktsiate võõrandamisel ont eistel aktsionäridel ostueesõigus – ainuke asi, mida võib pihkirjaga ette näha.
Kus seda eesõigust kasutatakse? Börsiühingud ei kasuta seda õigust. Eesmärgiks on kontrollida aktsionäride ringi. Kuidas aga saab kontrollida? Reegel – kui põhikirjas midagi ei ole, siis on vaba võõrandamine, kui on, siis on ostueesõigusega.
Regulatsioon on VÕSis,mis kehtib kõik ostueesõiguse kohta.
Ostueesõigus – müügileping, teade ja ostuesõiguse avaldus. ML ja avaldus on lepingud . Teine on olemuselt ka müügileping.
Kinnisasjadega – eelmärge või kaasomanikud.
Vallasasjad – seadusest (kaasomand) – omab eelmärke jõudu. Tehinguline võib ka olla.
Põhikirjaga ettenähtud ostueesõigus on tehinguline ostueesõigus, seega 244 lg 6. kohaldatav on ÄS § 229 lg 2´´.
Kui aktsiaseltsi põhikirjas on ette nähtud aktsionäride ostueesõigus, kantakse aktsiaseltsi taotlusel Eesti väärtpaberite keskregistrisse ostueesõiguse kohta märge. Aktsia käsutamine pärast märke kandmist registrisse on tühine osas, milles see ostueesõiguse teostamist kahjustab või piirab.
EVK-s on märge, et ostueesõigus on olemas või ei. AS peab ise kandma hoolt, et märge oleks EVK-s.
Müüüja peab teatama AS-ile ja AS ise teavitab aktsionäre. 2 kuud sellest peale, kui ostueesõiguslane saab teate kätte.
Tsüs - § 39 lg 1.
4.4 Aktsionäri õigused ja kohustused
Generaalnorm on ÄS § 272.
Aktsionäre tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt.
Kohaldamine – üldnorm, eelkõige tuleb arvestada, et kuulub kohaldamisele kui erinorme pole. Aktsionärid ei ole ju võrdsed – aktsiate põhjal nt pole üldse võrdne. Teatud juhtudel on olemas ka erireeglid.
Kapitali vähendamine ja võrdse kohtlemise rakendamine.
Isiku nõusolek reeglina kõrvaldab rikkumine , võb alati teisiti kokku leppida.
Meil on 3 aktsionäri. A – 100 aktsiat, B-l 10 ja C-l on 1 aktsia. Tahame kapitali vähendada poole võrra. Jääb järgi – 50, 5 ja C-l 0. C eeldused on nii kasinad, et pole midagi parata.
§ 272 – siit ei ule mingid nõude alused. Nagu hea uus põhimõte. Nõudenormi siin pole.
Aktsionäridele tuleb õigused anda. Nt õigus saada teavet üldkoosolekul. Vähemus ei tohi kuritarvitama oma õigusi. Õigus saada teavet õigus võtta osa üldkoosolekust (AKTSIONÄR peab saama võimaluse seal kohal olla ja talle tuleb teavitada).
Kord peab olema mõistlik. Kui AS keeldub teabe andmisest – taotleda,et ülskoosolek otsustaks teabe andmise üle. Teabe saamise õigus on ikkagi, isegi kui pole hääleõigust.
Aktsionär – see, kelle nimel on aktsid EVK-s.
4.5 Aktsiaseltsi juhtimine
4.5.1. Üldkoosolek
4.5.2 Nõukogu
4.5.3 Juhatus
4.5.4 Audiitor
5.6 Aktsiaseltsi aruanded ja avalikustamine
4.7 Aktsiakapital
Võib nii toimuda, et annan kellelegi laenu. Tegemist on abstraktse nähtusega. Kui me tema reaalse eksistentsi leida tahame, siis leiame ühingu raamatupidamisraamatust (kõik maj sündmused kajastatakse ja fikseeritakse. Iga ühing koostab bilanssi – varade ja kohustuste seis. Koosneb aktivast ja passivast. Aktivas on ühingu vara (asjad, nõuded), passivas on kohustused ja omakapital ). Passiva – kust on vara saadud.
Kasumiaruanne – tulud miinus kulud=kasum/ kahjum . Lõpptulemus kantakse omakapitali.
Aktsiakapital pannakse omakapitali reale. Ka reservkapital - selle moodustamine - iga-aastasest kasumist tuleb mingi osa välja jagamata jätta). Kuni 10% on kohustuslik reservkapital. Omakaptali juures on kasum/kahjum. Ülekurss – kui aktsiad ostetakse kõrgema hinnaga kui turuväärtus. See kantakse ka omakapitali reale.
Probleem - kui tekib väga suur kahjum. Tähtis – kas on nõue või pole, kas on vaja tagasi aksta või ei, sellest sõltub, kas oled pankrot või mitte.
4.7.1 Aktsiakapitali moodustamine
4.7.2 Aktsiakapitali kaitse
4.8 Aktsiakapitali suurendamine
4.9 Aktsiakapitali vähendamine
24.09.2007
JUHTIMINE
Juhtimisorganeid on vaja, et äriühingul oleks võimalik elada. Reeglina on palju aktsionäre. Selge, et nad ei suuda ise juhtimist korraldada ja tuleb leida abivahendid , et tegelt saaks seda teha. Abivahendiks on see,e t moodustatakse juhtorgan. On olemas kindel struktuur, mille järgi peavad juhtorganid moodustuma. Se eon imperatiivne. Struktuurinormid, sõltumata ühingust, tuleb juhtorganeid samamoodi moodustada.
AS organeid on 3:
- üldkoosolek
- nõukogu
- juhatus
Nõukogu ülesanne on olla aktsionäride käepikendus ja kontrollida, mida juhatus teeb. Juhatus – juhtimisorgan.
Maailmas on ka teine süsteem, kus kaheastmelist juhtimists el kujul pole, nt USA – aktsionärid, board of directors. Nende ühingut juhib aga tegelikult CEO – tegejuht, kelle käitumist reguleerib leping. Pole organite struktuuris sees. Nende direktorite nõukogu jääb meie nõukogu tasemele ja nende tegevjuht täidab meie juhatuse funktisooni . USAs võb ainuke organ tegelda juhtimisküsimustega ja CEO võib olla ka organi liige. Seal polerollid nii selgelt jagunenud. Seda mudelit kasutab ka SB, ka Prantsusmaa alternatiivina.
Kuidas on nende vahel jagatud pädevus?
Üldkoosoleku pädevus - § 298
1) Üldkoosoleku pädevuses on:
1) põhikirja muutmine;
2) aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine;
3) vahetusvõlakirjade väljalaskmine;
4) nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine;
5) audiitori valimine;
6) erikontrolli määramine;
7) majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine;
8) aktsiaseltsi lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise otsustamine;
9) nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses aktsiaseltsi esindaja määramine;
10) muude seadusega üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine.
See loetelu pole ammendav . Üldkoosoleku pädevust võib sätestada vaid SEADUS.
Ka nõukogu ja juhatsue ettepanekul teatud küsimus arutada – veel pädevus üldkoosolekule.
Nõukogu pädevus - §
Üldiste funktsioonide alusel jagatud - § 306., § 316. järelevalve juhatuse üle.
Juhatuse pädevus
Igapäevane juhtimine kui selline. Igapäevane majandustegevus . § 317 lg 1.
Põhikiri – juhatus ei või teha ilma nõukoguta ühtegi tehingut, ka muid piiranuid võib seada.
Nõukogu võib teha ka igapäevase maj tegevusega seodnuvatest küsimustest.
Organite toimimine
Aktsionäri õiguste direktiiv – pole veel jõustunud. Üks olulisemaid märksõnu – koosolekute läbiviimist tuleb lihtsustada. Nt elektrooniline hääletamine otsuse vastuvõtmiseks. Reform tuleb kindlalt.
Koosoleu vormis, inimeste vael ruumiline seos. Sellest tuleb teatada aktsionäridele. Tuleb teatada avalike teadaannete kaudu. Kui aktsionäre on vähem, saavad nad teate. Alati võib dubleerida (kõigile aktionäridele eraldi kutse, nt Eesti Telefon).
Tuleb avalikustada kõigepealt börsi kaudu, kui on börsifirma – see avaldatakse internetis. Omx.
ÄS § 294 – vorm tähitud kirjal – kiri registreeritakse, et mingil aadressil on kiri saadetud . See kaitseb saatjat. Võib saata ka lihtkirjana või fakti teel.
§ 294. Üldkoosoleku kokkukutsumise teade
(1) Juhatus saadab üldkoosoleku toimumise teate kõikidele aktsionäridele. Teade saadetakse tähitud kirjaga aktsiaraamatusse kantud aadressil. Kui aktsiaseltsil on üle 50 aktsionäri, ei pea aktsionäridele teateid saatma , kuid üldkoosoleku toimumise teade tuleb avaldada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.
(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate võib edastada ka lihtkirjana või faksi teel, kui kirjale või faksile on lisatud teatis dokumendi kättesaamise kinnituse viivitamatu tagastamise kohustuse kohta. Teade loetakse lihtkirja või faksi teel või elektrooniliselt kätte toimetatuks, kui saaja tagastab juhatusele dokumendi kättesaamise kohta kinnituse omal valikul kirjalikult, faksiga või elektrooniliselt.
(2) [ Kehtetu – RT I 2000, 57, 373 – jõust. 1. 01. 2001]
(3) Korralise üldkoosoleku toimumisest peab ette teatama vähemalt kolm nädalat, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Erakorralise üldkoosoleku toimumisest peab ette teatama vähemalt ühe nädala, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega.
(31) Kui aktsiaselts teab või peab teadma, et aktsionäri aadress erineb aktsiaraamatusse kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt , et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini hiljemalt käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud tähtpäevaks.
(4) Üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb näidata:
1) aktsiaseltsi ärinimi ja asukoht;
2) üldkoosoleku toimumise aeg ja koht;
3) märge selle kohta, kas koosolek on korraline või erakorraline;
4) üldkoosoleku päevakord;
5) muud üldkoosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud.
(5) Iga päevakorrapunkti kohta peab nõukogu esitama oma ettepaneku, mis tuleb märkida üldkoosoleku kokkukutsumise teatesse. Kui üldkoosoleku päevakorras on majandusaasta aruande kinnitamine, põhikirja muutmine või lepinguga nõustumine, tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates näidata koht, kus on võimalik tutvuda majandusaasta aruandega, põhikirja projektiga või lepinguga või selle projektiga.
(6) Kui pärast üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmist päevakorda juhatuse või aktsionäride nõudel muudetakse, tuleb päevakorra muutmisest enne üldkoosoleku toimumist teatada samas korras ja sama tähtaja jooksul nagu üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmisel.
Kuna on teade kätesaadud? AS peab näitama tõendi, et ta postitas õigel ajal ja aadressil. Vastuvide – kui ta ütleb,et ta ei saanud, siis see ei loe, peaasi , et AS esitas saatmise andmed ja tõendid.
ÜLDKOOSOLEK
Tuleb avaldada teade, teate nõuded on ÄS § 294 lg 4. formaalsed tingimused jne.
Lg 5 – problemaatiline koht. Iga päevakorrapunkti kohta peab nõukogu esitama oma ettepaneku,
Aktsionäri kaitsenorm.
Koosooelu päevakorra täiendamine on võimalik. Kaks võimalust – võib muuta enne koosoleku toimumist (§ 294 lg 6) või siis kohapeal (293 lg 4).
Koosolek võib teha otsuse, kui kohal on üle 50% häältest. Kui on tavaotsuse tegemine – siis selle poolt oleks üle poole kohalolijate häälest. Kui on 100 häält, siiss aab otsuse teha kui on kohal 51 häält ja otsus on astu võetud kui poolt on 26. loetakse peade järgi. Kui kohal on 1 aktsionäri, kui ühel on 100000 häält, teisel 1 hääl. 1-hääle omanik võib panna sel juhul veto peale.
Loetakse hääli ka kapitali järgi. Arvestatakse kapitali. Ühesõnaga loe § 293.
Kes on häältega enamuses, ei pruugi olla mapitaliga enamuses.
Tasakaalustav jõud – ühtepidi ei saa enamus oma otsuseid peale suruda. Ja vähemus ei saa terroriseerida enamust.
Aktsionärid võivad ka nõuda küsimuste päevakorda lülitamist. § 293 lg 2. aktsionärid võivad piirduda oma pädevuses, mis on antud üldkoosolekule.
§ 296 – kui on rikutud koosoleku kokkukutsumiskorda. Kui kõik on kohale tulnud, siis saab vastu võtta. Ja kui mõne don puudu ja nad seda otsust heaks ei kiida, siis on otsus tühine. See on väga karm olukord. See on üks vaidluste liik kohtus.
Koosolekud : korraline ja erakorraline. Korraline – kutsutakse kokku majandusaruande kinnitamiseks ja erakorraline – tavaasjade arutamiseks. Korraline koosolek on üks kord aastas ja see peab toimuma. Vahet pole, va kokkukutsumise tähtajad (3 ja 1 nädal).
Koosoleku läbiviimine - § 297. esiteks tuleb läbi viia aktsionäride registreerimine. Lg 5.
See, kes kokku kutsub (juhatus) peab tagama, et rahvas oleks olemas. Kes on koosoleku juhataja kes protokollija jne.
ÜLDKOOSOLEKU PROTOKOLL
See, mis protokollis kirjas on, see kehtibki.
Formaliseerituse nõue on oluline. On võimalim taodelda protokolli muutmst, aga kohus ei saa muuta protokollis olevaid sisulisi otsustusi.
Nõukogude liikmete vahetus on notariaalne. Norat saab kontrollida nõukogu liikmeid ja fikseerida sündmusi ja tal pole keeldusmisõigust.
Hääleiguse piiramine - § 303. vajalik selleks, et mõndades olukordades ei arvestata neid hääli.
Hääletuskokkulepete sõlmimine ja häälte kokkuostmine
Probleem on selles, et kes kontrollib AS-i? Kuvõrd on lubatud hääletuskokkulepped?
Tsüs § 33 lg 4 – kuis eadusest ei tulene teisiti – ÄS § 504´´´´
Hääletuse tulemus – eiole võimalik nõuda, et keegi kuidagi häletaks.lepingu täitmine tagatakse muude abivahendtega, nt leppetrahv . Kahju hüvitamist ei ole võimalik välja arvutada. Sest kahju võib seisneda väga kõrvalistes asjades.
Koosoleku otsuste vaidlustamine :
Vähemuste kaitse. On tühised ja on kehtetuks tunnistatavad otsused. § 301´. Tühisuse alused on kirjas seal.
Otsuse tühisus:
Tühiseks tunnistaimiseks ei pea kohtusse hagi esitama. Ühinguga seotud aktsionäride ring on väga suur. Kohus peab tuvastama ja siis võib tugineda tühisusele. § 302 – 3 kuud on täthaeg alates otsuse vastuvõtmisest.
302 lg 1 – aegumise tähaeg on 3 kuud. Lg 4 – kohus ei aruta vaidlustamisasja enne kui aegumistäthaeg on täis. Hagi esitatakse ühingu vastu.
JUHATUS
Kuidas organ tekib ja kes liikmeks olla saavad?
Liikmeks saavad olla: § 308 – ei pea olema aktsionär, teovõimeline, füüsiline isik. Üks ja sama isik ei saa olla juhatuse ja nõukogu liige samaaegselt. See viitab kahetasandilisele juhtimisele, kus juhtimine ja järelevalve on teineteisest eraldunud. Vähemalt poolte juh liimete elukoht pea olema eestis või mõnes teises eur maj piirkonnas või šveitsis.
Juhatuse liikme ja ühingu vahel on käsundisuhe ja ühinguõiguslik suhe. Suhte tekkimine ja lõpemine on sarnane lepingu sülmimisele ja lõppemisele. On vaja ühingu otsust, et valitakse juhatust. Hierarhiline valimine. Nõusolekut on ka vaja.
Lõppemine – juhatuse liikme surm.
Tagasikutsumine – võib alati tagasi kutsuda, ei pea olema põhjendatud, § 309 lg 3.
Tähtaja möödumine – 3 aastat (põhikirjaga pikendatakse kuni 5 aastat).
Juhatuse liige võib suhte üles öelda ehk tagasi astuda. See on problemaatiline, sest siin on vaja mõjuvat põhjust. Kataloog on puudu.
Ülesütlemisõiguse teostamine – tagasiastumisest on vaja teatada nõukogule. Kuna on täidetud teavitamiskohustus. § 320. § 309 lg 5 – kui pole võimalik üle anda nõukogule, võib esitada avalduse äriregistri pidajale.
§ 309 lg 2 ls 3 – reguleeritud ametiaja pikendamist. On keelav norm.
Juhatuse tegitsemisvorm – otsuste tegemise kohta puuduvad reeglid, puhtalt phingu korraldada.
NÕUKOGU
Peab kord kolme kuu jooksul kogunema koosolekuks. nõukogu liikme valimine võib olla määratud ka teistmoodi kui on seaduses.
Tagasikutsumiseks on vaja 2/3 kohalolijatest. § 319.
JUHATUSE LIIKMETE TASU
§ 314. käsundusleping põhimõtteliselt. VÕS § 627. palgalisel juhatuse liikmel on õigus tasu saada. Tasu maksmiseks peab olema kõrgema organi otsus (lg 1). Tasu pole ainult rahaline väljamakse, vaid ka kõik muud hüved, mida saab isik ühingult.
4.10 Ülevõtmine
4.11 Aktsiaseltsi lõpetamine
5. Osaühing
5.1 Osaühingu mõiste
5.2 Osaühingu asutamine
5.3 Osa ja osanik
5.4 Osakapitali kaitse
5.5 Osaühingu juhtimiine
5.6 Osakapitali suuruse muutmine
5.7 Osaühingu lõpetamine
6. Täisühing
6.1 Mõiste ja asutamine
6.2 Osanikevahelised suhted
6.3 Täisühingu suhted kolmandate isikutega
6.4 Täisühingu lõpetamine ja osaniku lahkumine
6.5 Täisühingu likvideerimine
7. Usaldusühing
8. Tulundusühistu
8.1 Ühistu mõste
8.2 Asutamine
8.3 Ühistu liikmed
8.4 Juhtimine
8.5 Lõpetamine
9. Mittetulundusühing
Juhatuse liimete vastutus
Sama kehtib põhimõtselt ka nõukogude liikmete suhtes. Trhniliselt saab toime panna küll erinevalt, ülesanded on erinevat laadu. Kosseisuda mõttes on kõik sama.
Juhatuse liikme säte on TsÜSis § 37. kui räägie konkreetsetest äriühingutest, peame igal juhul kohaldama erinorme. Kõigi ühingute juure on need erinormid olemas. Tsüsi sõib kohaldada de facto avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul.
Mida eeldatakse juhatuse liimmelt ehk õiguspräane käitumine.
Alustame TsÜSist § 35 sisaldab 2 kohustust: 1) hoolsuskohustus ja 2) lojaalduskohustus. Neil on ka muud kohustused, aga nee don üldised. Nende hindamine tekitab kõige enam probleeme, sest normid on väga abstraktsed ja neid reaalselt rakendada on selle tõttu väga keeruline.
Hoolsuskohustus – juhtorgani liikmelt tavaliselt oodavat hoolega. See norm püstitab küsimuse, mis on tavapärane hool , mida me nõuame. Kogu prbleemi lahendus on selline, et me ei saa ehitada ideaalmudelit, vaid me saame küsimust analüüsida nii, kui küsime, kas konkreetne küitumine vastab antud nõudele ehk kas võime öelda, et juh liige on käitunud ni, nagu tavapäraselt temalt oodatakse . Ideaallahendusi pole olemas.
Ärilise otsuse reegel – äriline õigustatus kõlab paremini. Business judgement rule on see inglise keeles. Kasutatakse ka mandri-euroopa kohtutes. Kui inimese käitumine on sellega kooskõlas, siis on kõik ok. Isegi kui see käitumine on toonud kahju.
Hoolsuskohustus on liiga lai mõiste. 3 kategooriat –

peab käituma heauskselt + seadused.käitumine peab olema objektiivselt legaalne .

Nagu teine juhatuse liige samas olukorras – pole olemas ideaalsei käitumisi. Saame püstitada küsimuse, kas teine JH oleks ka samamoodi käitunud? See on hüpoteetiline. Juhatuse liikmele esitatavad standardid on kõrgemad kui tavalisele inimesele esitatavad käitumisstandardid. Vabandatavat asjaolu nagu RUMALUS pole olemas. Kui keegi võtab jh positsiooni, peab ta vastama üldistele hoolsusstandarditele. Suurim probleem on info. Kui palju peab jl hankima infot, et ta võimalikult hästi saaks ennustada tulemust. Tavaliselt on aega vähe. Infot peab ise hankima. PROBLEEM – kohtud on tagantjärele targad. Nad ei suuda end asetada sellesse olukorda, kus tegevus tegelikult toimus.

Ühingu huvides – mida iganes ta ka ei teeks , peavad tema otsused lähtuma ühingu kui terviku huvidest.
Pole rikkumist, pole ka kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise nõuded – väga sageli esitatakse juhatuse liikme vastu. Ärilise õigustuse reegel – annab õige tulemuse.
Lojaalsuskohustus – tsüs § 35. JL peavad olema äriühingule lojaalsed. Kõik kaasuses peaaegu on seotud huvide konfliktiga.
1. Juhatuse liikme tehing juhatuse liikmega. Nõukogu peab andma nõusoleku tähtsamate tehingute jaoks. Kui äriühing tee tehingu enda juhatuse liikmega, on eraldi kaasus - § 307 lg 3, 4.
(3)Aktsiaseltsi ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse aktsiaseltsi igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel.
(4) Juhatuse liikmel ei ole õigust esindada aktsiaseltsi õigustoimingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustavad esindaja määramise eraldi aktsionärid või nõukogu.
§ 317 lg 8.
Nõukogu otsustab juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja määrab tehingute tingimused, samuti õigusvaidluste pidamise juhatuse liikmetega. Tehingu tegemiseks ja õigusvaidluse pidamiseks määrab nõukogu aktsiaseltsi esindaja.
St et juhatuse liige ei saa teha tehingut juhatuse liikmega. !!! nõukogu – kas ja mis tingimustel teha tehing ja kes esindab ühingut?
§ 307 lg 3 – (3) Aktsiaseltsi ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse aktsiaseltsi igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel.
Juhatuse liige peab tõendama, et se eoli igapäevane majandustegevus.

Äriühing + äriühing, millel on sama juhatuse liige, teevas trhingu. Se ejuhatuse liige peab olema mõlemale ühingule lojaalne. Kuidas ävltida siin huvie konflikti? Küsima nõusoleku nõukogult. Kui on tavaline tehing, kahju ei teki. 3-2-1-68-06. üks ühing oli jl enda oma, teise müüs maha. Tüübi enda ühing jäi võõrale ühingule võlgu. Kui mindi raha küsima, ilmus, et leping, mille ühingud sõlmisid ja mida esindas sama inimene, oli võõras ühing võlgu leppetrahvi. § 131 tsüs – juhatuse liige on oma koh rikkunud ja lep tühistatakse.
Ellu jääda on võimalik siis, kui teha tehing tavatingimustel, muidu võidakse tühistada.

äriühingu võimaluse kasutamine. Juhatus paneb teatud tegevuse kõrvale.
Kahju hüvitamise koosseis
Räägime lepingulisest kahjust. Põhikonstruktsioon on sama, mis VÕSis.
On võima,ik kasutada diferentsihüpoteesi. Vt WALKO kaasust. Walko oli pankroti äärel. Tehas anti teisele äriühingule. Kuulutati välja pankrot. Jl mõisteti süüdi ametiseisundi kuritarvitamises 1 tehingu tõttu.
Panktorihaldus esitas kahju hüv nõude. Tuleb rakendada kõiki abinõusid, et taastada endine olukord ja siis diferentsihüpoteesi (vaid siis, kui pole võimalik taastada endine olukord – selle peab tõendama). RK – jl pole süüdigi, sest ta pole kahju tekitanud.
8.10.2007
Teema 4.7 Aktsiakapital
Tekib aktsionäride sissemaksetest ja eesmärk on olla tagatiseks kolmandatele isikutele. Abstraktne nähtus, mida kajastatakse bilansis.
Kapitalireeglitega seoses – uuendused jaanuaris. Seaduseeelnõu tehakse.
Tänane kapitalireeglistik – terve rida norme, kuidas tuleb teha, käituda, tehtud keelavate normidega.
Kapitali juures reguleeritakse sissemakset ja kaitset. Eraldi reeglid – kapitali suurendamise ja vähendamise jaoks.
Erinevad kaitsenormid, peamine kaitstav huvigrupp on võlausaldajad, kellega üritatakse aidata. Aga kõige juures on palju aktsionäride kaitsenorme.
Kapitali sissemaksmine – lihtne. Kapitali kaitse - reeglid.
Esimene reegel – netovara kaitse põhimõte – mida inglise keeles kasutatakse taastav põhimõte. Mõte on tagada, et ühingul oleks reaalne vara tegutsemiseks. Et ei tekiks ühinguid, mis on varatud ja mis ei suuda võlausaldajate reegleid täita. Selgus – aitab kaasa sellele, et see reegel töötab.
§ 301 –
§ 301. Vara vähenemine
Kui aktsiaseltsil on netovara vähem kui pool aktsiakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suurus või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalne suurus, peab üldkoosolek otsustama:
1) aktsiakapitali vähendamise või suurendamise, tingimusel et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole aktsiakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalse suuruse või
11) muude abinõude tarvituselevõtmise, mille tulemusena aktsiaseltsi netovara suurus moodustaks vähemalt poole aktsiakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalse suuruse;
2) aktsiaseltsi lõpetamise ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või
3) pankrotiavalduse esitamise.
Netovara – tegemist on paljus majandusteadusest üle kantud terminiga. Neto – puhas vara,mis on katmata kohustustega. Kust me leiame netovara – bilansist. Bilansil on aktiva ja passiva. Aktivas on vara ja passivas on kohustused ja omakapital.
171 lg 2 p 1
1) osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus või
siin on öeldud, et netovara võrdub aktiva miinus kohustused.
Netovara kattub tegelt omakapitaliga. Tekib küsimus, kui suure kahjuga võib ühing töötada.
Need näited on: REEGLID
1) omakapital on väiksem kui ½ aktsiakapitalist - absoluutne reegel – kehtib kõigile ühingutele ühesugusel määral.
2) netovara ei tohi olla väiksem kui miinimumkapital - seatud sõltuvusse ühingu kapitali suurusest.
kuidas need olkorrad tekivad?

• aktsiakapital
  
• reservkapital
  
• omakapital – miinusmärgiga
  
• kasum/kahjum
  

see on omakapitali põhiskeem. Miinused saavad tekkida omaaktsiate omandamisega või kahjumiga. Omaaktsiate omandamine - § 283
3) aktsia eest tasutakse varast, mis ületab aktsiakapitali, reservkapitali ja ülekurssi.
See lõige peaks välistama omakapitali enesesäilitamise kaotamise. Omaaktsiaid ei tohi teatud tingimustel osta.
Kui neid reegleid rikutakse , et too kaasa see tehingute tühisuse.
Peamine koht, kus miinus tekib, on kahjum. Majandustegevusest. Siin on sätestatud teatud piirid. Kui kahjum ületab teatud lävendi, tuleb teha otsuseid, mis seda olukorda lahendaksid.
AK – 700 000
Reservkapital on 70 000
Kasum – -350 000
Kokku on 420 000. kui hakkame hindama, et kahjum on suur, aga nende üleval olevate reeglite järgi on situatsioon selline: 1) reegli järgi – ½ 700 000 on väiksem või võrdne kui 420000. seega on kõik korras.
Teine reegel – 400 000 on suurem võiv võirdne kui 420 000.
Esimest päeva eksisteeriv AS:
AK – 400 000
RK – 0
OA – 0
ÜK – 0
Kasum – 100 krooni pangale
Kokku: 399 900. seega iga esimest päeva eksisteeriv AS on rikkunud neid reegleid.
Netovara oeab olema igal ajahetkel. Perioodiline kontroll on vajalik. Iga ühing peab koostama vahebilanssi.
Tuleb kutsuda kokku üldkoosolek. Kapitali võib suurendada ja vähendada, võib ühingut ümber kujundada. Nt AS OÜks, siis kaovad paljud nõuded. äriregistril on järelevalveõigus, võib NB juhtida, et kapital ei vasta seadusele ja rakendada muid abinõusid.
Muud abinõud – kuidas saabkahjumit vähendada – kasumiga.
Advokaadil on hoolsuskohustus hoiatada klienti kapitali vähendamisest.
Kasumi jaotamise juures on 2 liiki küismused – kapitali küs ja aktsionäride omavahelisi suhteid. Kapitalireeglid:
1 nõue - §-s 278 – 3 ls - dividetide maksimummäär.
Dividendi suuruse kinnitab üldkoosolek. Nõukoguga kooskõlastatud ettepaneku esitab juhatus. Aktsionäridele ei tohi teha väljamakseid, kui aktsiaseltsi viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruandest ilmnev aktsiaseltsi netovara on väiksem või jääks väiksemaks aktsiakapitali ja reservide kogusummast, mille väljamaksmine aktsionäridele ei ole lubatud seadusest või põhikirjast tulenevalt.
AK - 400
RK - 40
ÜK – ülekurss - 0
OA – omaaktsiad - -40
Eelmise perioodi kasum - -40
Majandusaasta kasum - 100
KOKKU_460 000
Dividendimakse on vahe on 460-440=20. kogusummast võtame RK ja AK summa ja saame 20.
Dividendid =OK-(AS+RK+ÜK)-OA-K+K tegelt see võrdub kui liita kokku OA, K ja K.
Peab alles jääma – AK; RK, ÜK – ei tohi dividentidena välja maksta.
Miinusmärk võib tulla omaaktsiatest – see võib vähendada väljamakstavat kasumit. Ja eelmise perioodi kasumis ja majandusaasta kasumis võib tulla miinus.
Majandusaasta lõpuseisu tuleb arvesse võtta.
1. Me jagame alati varasemat kasumit – mis on tekkinud eelmise majandusaasta jooksul)
2. mis juhtub siis, kui pärast tekkis kahju. Kas siis tuleb vähendada dividente?
Kui lõpptulemus on hea, aga vahepeal on midagi halba juhtunud, siis peame sellega siiski arvestama.
Meil pole dividendimaksu. Dividendimaksjal on maksukohustus, mitte dividendisaajal. Probleem – materiaalõigus sellega ei arvesta. Nüüd jäi meil 20 tuhat , siis dividendid on 20*22/78. siia tuleb 5,64 juurde.
Kuidas see kord toimib? Meil kord – jätab aktsionäri suht kaitsteta.
§ 281
(1) Aktsiaselts ei või anda laenu:
1) oma aktsionärile, kelle aktsiatega on esindatud rohkem kui 1 protsent aktsiakapitalist;
2) oma emaettevõtja osanikule, aktsionärile või liikmele, kelle osa või aktsiatega on esindatud rohkem kui 1 protsent emaettevõtja osa- või aktsiakapitalist;
3) isikule aktsiaseltsi aktsiate omandamiseks;
4) oma juhatuse ega nõukogu liikmetele ega prokuristile.
Ei tohi anda laenu aktsionäridele. Ei tohi sissemakseid tagastada. Kahju võib tekkida vara realiseerimise käigus.
15.10.2007
Omaaktsiate omandamine ja tagatiseks võtmine
§ 282 jj.
Kus tekib probleem? Kapitaliosalused on määratud aktsiatega, on võimalik, et tekib olukor, kus AS saab iseenda aktsionäriks. See on teiste ühingute puhul välistatud. Omaaktsiate omandamine võib olla põhjendatud, seega keelata pole mõtet. Kui keegi soovib müüa nt konkurendile, siis tänu pmaaktsiate omandamisele saab seda välistada. Halb – omaaktsiate omandamise kaudu üritatakse turuga manipuleerida. Nt ostetakse suurte koguste kaupa omaaktsiaid. Keelatud on see, eriti kui kasutatakse siseinfot. Keelatud on aga omaaktsiate märkimine § 282 - § 282. Oma aktsiate märkimine
(1) Aktsiaselts ega kolmas isik tema arvel ei või märkida oma aktsiaid.
(2) Tütarettevõtja ei või märkida emaettevõtja aktsiaid.
Selts ise ei saa osaleda iseenda misssioonis. See ei too talle midagi juurde. Pigem on suunatud avalikkuse eksitamisele. Ei tohi 3. isik AS arvel aktsiaid märkida – nt siis kui AS annab korralduse omaaktsiate märkimiseks professionaalsele turuosalisele.
Omaaktsiate omandamine pole keelatud, aga võib tekkida vastuolu printsiipidega. On olemas rida erandeid . Eelkõige majanduslikest kaalutlustest. Mis tingimused:
- üldkoosolek peab andma selleks nõusoleku § 283 lg 1. Peab väljenduma põhikirjas (saab olema 5-aastane periood). On abstraktne luba teatud tehingute tegemiseks.
- piiratud 1/10 nimiväärtuses
- § 283 lg 2 p 3 – võib omandada omaaktsiaid sama raha arvel, mis on saadud dividentide arvel, mitte muust allikast saadud raha arvel. § 278 ls 3 – see on õige sisu asja juures, § 283 sõnastus pole just õnnestunud.
Erandid reeglitest:
- lg 3 – võib piisata ka nõukogu otsusest . (3) Aktsiaselts võib aktsiaid omandada nõukogu otsusel üldkoosoleku otsuseta, kui aktsiate omandamine on vajalik aktsiaseltsile olulise kahju ärahoidmiseks. Järgmisel aktsionäride üldkoosolekul tuleb aktsionäridele teatada aktsiate omandamise asjaoludest ja üksikasjadest
Peab ära põhjendama, et sii n hoitakse äraolulist kahju. Pole sama mõiste, mis VÕSis. See võib-olla ka tulevikus tekkiva kahju ärahoidmine. Põhjendamise küsimus.
- pärimise korral ei kohaldata mingeid piiranguid. Testanemdijärgne pärimine. Probleem – mis saab, kui aktsionär pärandab 100% aktsiatest oma AS-le. AS on siis iseenda aktsionär.
Aktsiaid tuleb võõrandada. § 284 – tähtajad võõrandamiseks. Aktsionäri õigust nendest aktsiatest ei teki, nendega hääletada ei saa. Erand § 250 lg 5 5) Fondiemissioonis osalevad ka aktsiaseltsile kuuluvad oma aktsiad.
Omandamisreeglid käivad ka tagamisreeglite kohta.
TAGATISEKS VÕTMINE on samaväärne omandamisega.
Kapitali suurendamine ja vähendamine
§ 338 jj.
Seaduses on selleksolema serireeglid. Põhjuskes on see, et kaitsta erinevaid huvigruppe. Kõigepealt see, et kaitsta võlausaldajaid. Kohalduvad üldised kapitali moodustamise sätted. Aga kaitset vajavad ka aktsionärid.
Milleks on vaja kapitali suruendamist? Et suurendada akstionäride osalust, tuua uut kapitali ühingusse. Aga võivad olla põhjuseks ka teatd formaalsed nõuded. väljapoolt tulenevad nõuded. see reaalses elus sagedasem juhtum, et ühing ise ei vaja suuremat kapitali, aga 3. isik vajab. Nt pangad võivad nõuda suuremat kapitali, kui ühing tahab laenu võtta.
Või nt siduda oma kapital ära. Dividentide maksmise asemel päöäratakse kasum akstiakapitaliks. Need reeglid peaksid kaitsma VU ja aktsionäre. Makdri-euroopalik lähenemine.
Kuidas kapitali suurendamine välja näeb??
Kui tegu on omakapitali puudutavate õigustega, on õigus aktsionäridel, seega on vaja üldkoosoleku otsust. Järgmine käik – tuleb moodustada kapital, nt teha sissemaks . Ja lõppfaas on registrikande tegemine. Seega 3-etapiline suurendamine.
Üldkoosolek – 2/3 häälteenamuse nõude. Kui on eriliiki aktsiaid, siis hääli tuleb lugeda igat liiki aktsiate kohta eraldi. 2/3 igat liiki aktsiaid on poolt, siis saab alles otsus vastu võtta. See on seotud põhimõttega – eesõigused aktsiate omandamisel annabs eadus aktsionäridele, kuid kui on erinevat liiki aktiaid, siis see eesõigus antakse esmalt sama liiki aktsionäridele.
Need aktsionärid, kellel on aktsiatevähemus, nende kapital muidu siis ei suureneks, kui poleks seda eesõigust, vaid väheneks.
Kapitali suurendamise aktsiate märkimise eesõigus: Võimalus aktsionäridel säilitada endine priportsioon. Seetõttu on see eesõigus antud, et nad saaksid vähemalt senise osalusmäära ühingus säilitada. Eesõigus on välistatav, aga selleks on vaja ¾ üldkoosoleku häältest. 75% häältest on see koht, kus läheb kontroll AS üle. Aga see peab lähtuma selgelt AS huvidest. Otsus peab olema sisuliselt põhjendatud. Eesõiguse välistamine põhjendatud - Kui meil on vaja kaasata väljapoolt kedagi. Nt pakume osalust sellele, ke son meiega seotud lepingutega. Aga enamasti on argumendks vähemuse väljasöömine.
Esiguse välistamune saab toimuda VAID ühekordse otsuse alusel. Prontsiip, et loobun alati oma eesõigustest, on kehtetu ja põhikirjaga ei saa ka nii ette näha.
Eesõiguse juures tehnline probleem - § 345 lg 1´ - (11) Aktsionär võib võõrandada oma aktsiate märkimise eesõiguse samadel tingimustel kui aktsia.
Mida on selleks vaja? Et looksime õigused samal kujul. Seda saab teha nii, et peaks mäkrimisõiguse tegema EVKsse nagu aktsiate puhul, aga seda pole praegu veel nii.
Mis on vahe, kas loobub või võõrandab eesõiguse? Võõrandamise puhul saab raha. Tekib valikuvõimalus – kas annan raha või võtan raha sest loobun märkimise eesõigusest.
Tähtajad - § 345 – vähmalt 2 nädalat kapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest, aga lg 3 - (3) Juhatus saadab üldkoosoleku otsuse uute aktsiate märkimise eesõigust omavatele aktsionäridele, kes ei võtnud üldkoosolekust osa.
(4) Aktsiate eesõigusega märkimise aeg on kaks nädalat aktsiakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest, kui üldkoosoleku otsuses ei ole ette nähtud pikemat tähtaega.
MÄRKIMINE

emissioon märgitakse täpselt täis ja on

alamärkimine § 347 lg 3 – 2 võimalust:
) Üldkoosoleku otsusega võib juhatusele anda õiguse pikendada märkimise aega või tühistada aktsiad, mida ei ole märkimisaja jooksul märgitud. Juhatus võib nimetatud õigusi teostada 15 päeva jooksul pärast märkimisaja lõppu. Kui juhatuse antud uueks tähtpäevaks on aktsiad märgitud, loetakse märkimine kehtivaks.
3) Ülemärkimine – kui aktsiaid märkgitakse rohkem kui neid välja lastakse:
§ 346´. Reegel – märgitakse vastavalt märgitud aktsiatele. Võib ette näha teisiti: võib märkimise ennetähtaegselt lõpetada. Õiglane – kui aktsiaid jagatakse üldreegli alusel. Aluseks peab võtma senist osavõttu.
Tasumine – võibolla nii, et ma ei saa enne aktsiaid märkida, kui olen ära maksnud. § 343 lg 5 – oluline. Aktsiakapital loetakse suurendatuks ja uutest või suurendatud nimiväärtusega aktsiatest tulenevad õigused tekkinuks kande tegemisest äriregistrisse.
Kapitali suurendamise viisid

§ 350 fondi emissioon – suht erand. Näide: Aktsiakapital on 400 ja vara 400. suurendame papitali 100 võrra – mõlemad suruenevad ja on nüüd 500. ka bilanss suurenes 100 ühiku võrra. Fondi emissioon on aktsiakap suurendamine omakapitali arvel. Eelduseks : bilansis on olemas positiivne osa omakapitalis, nö vaba omakapital,mida võib kapitali suurendamiseks kasutada.

§ 349. erand on selles, et ka nõukogu võib suurendada aktiskapitali, kui see õigus on talle antud põhikirjaga. Miks see hea on? Nimetatakse ka volituse alusel kapitali suurendamine. Mida täpsemalt võimalused kirja panna, sed aparem. Sellest ei piisa, et kirja panna, et nõukogul on see õigus olemas.

§ 351, 351´ - aktsiakapitali tingimuslik suurendamine. Tülikas ja keeruline, mida eestis on mõnel korral ainult kasutatud. Võimalus saada aktsionäriks laenu nõudest loobumise kaudu. Me ei tea, kas töötajale antakse võimalus aktsiaid märkida. Otsustuskord – toimingud on lükatud tulevikku. Asi hakkab toimuma – saabub tähtaeg, saabuvad sündmused. Erand: kui tavapäraselt tuleb registrikaart, siis seal on tavapärane kanne. Tingimusliku otsuse puhul kantakse 2 numbrit – palju võime vvälja lasta ja iga aasta esitatakse avaldus, palju on TEGELIKULT kapitali välja lastud . See on deklaratiivne kanne. Tegelik kapitali suurus on alati esitatud hilinemisega.
22.10.2007
Kapitali vähendamine
Kui kapitali suurendamine on normaalne äritegevuses, siis vähendamine on pigem vastandtendentside ilming. Põhjused vähendamiseks:
- ühing on oma kapitali ära söönud ja on vaja seis bilansis viia eluga vastavusse. Kuidas on ärasöömine – kahjumi kaudu.
- plaanipärane kapitali vähendamine . selts luuaks eselleks, et ta pannakse mingil ajal kinni. Meil pole see reguleeritud. Se eon see juhtum, kui kaevandatakse maavarasid. Kaevanduse eesmärk on see, et lõpus pannakse see kinni.
- ülekapitaliseerimine – meil pole nii palju vahendeid, on nt algselt valesti planeeitud.
See menetlus käib üldkoosoleku otsuse alusel – erandeid pole. Samad põhimõtted, nagu lapitali suurendamise kohta. Probleemid tekivad: aktsionäride kaitsel. Emspilgul võiks nähtuda, et see on võlausaldajate kaitse pigem. Vähemuse kaitse – aktsionäride puhul. Probleem on sarnane, mis on kapitali suruendamise juures. Kui kap suurendatakse,siis seaduse eeldusel kõigi osalus suureneb proportsionaalselt . Vähendamise juures on küsimus sama. Ma ei saaks apitali vähendamise kaudu nt vähemust välja süüa või välja arvata ühingust. Siin on reeglid isegi rangemad kui kap suruendamise juures
§ 372´. See, et aktsiatest tahetakse ra võtta suruem tükk, peab olema nõus.
Kaks võimalust vähendamiseks – tavapärane ja lihtsustatud vähendamine.

Tavapärane – käime läbi tavapärase menetluse, mis algab üldkoosolekuga, siis tuleb teatada vähendamisest VU-tele (§ 358) ja VU-d võivad nõuda oma nõuete tagamist või täitmist (teatud juhtudel) ja seejärel esitatakse ÄR-le kandeavaldus ja siis on võimalik teha väljamakse. Eksitus tekib – väljamakse ei pruugi alati kaasneda kapitali vähendamisega.

Kapitali lhtsustatud vähendamine - § 362, 363. see on kapitali vähendamine kahjumi katteks. Ehk vähendame kapitali kahjumi arvel. Aktsionärid on oma investeeringust ilma jäänud mingis osas. VU olukord muutub? Ei. Sellist otsust võib võtta vastu väga kiiresti. Seadus näeb erkorra selleks – on välistatud menetlusest VU-le teatamine, kuna nende õigusi ei kahjustata. § 361 - 3 kuud. Minimaalne on 6,5 kuud tavapärase menetluse korral. Lihtsustatud korral on ajaks mõni nädal. Kuidas jagame dividente? Pärast kapitali lihtsustatud vähendamist on parem võimalus dividente maksta. § 363 on kasumi jaotamise piirangud. 2 järgneva maj aasta jooksul ei tohi teha väljamakseid.  See on selle variandi negatiivne tagajärg.
Meil on ka olukord, kus kaks menetlust pannakse korraga - vähendatakse ja suurendatakse kapital – rekapitaliseerimise eesmärgil. Meil on nt kahjum, teeme lihtsustatud vähendamise, tõmbame aktsiakapitali nulli ja aktsionärid maksavad uuesti kapitali sisse. § 353 lg 4 kohaldub siin, kus niisuguses olukorras on võimalik seda teha kuni nullini – st ei pea järgima miinimumkapitali nõuet, reg kanne tehakse sealsamas . Siin ei pea ka mõnel juhul VU-tele teatama – juhul kui suurendatakse kapital endisesse suurusesse.
§ 198- ei rägi mitte endisesse suurusesse suurendamisest, vaid miinimumkapitali suurendamisest. See on absurd . RK –
ÜLEVÕTMINE
2 seadust ja 2 menetlust – ÄS ptk 29´ ja väärtpaberituru seadus ptk 19.
Mõiste ülevõtmine õiguslikus tähenduses ja tavakeeles on teatud juhtudel erineva tähendusega. Squeezed out või freezed out, ülevõtmispakkumine on ingl k – take over bids. Mis on nende vahe? VPTS-s on ette nähtud teatud juhtumid , kui keegi omandab seaduses ettenähtud % häältest ühingust, mis on bärsil, siis peba ta tegema ülejäänud aktsionäridele ülevõtmispakkuminevähenalt selle hinnaga,mille ta ise oma osaluse omandas. % määrad on erinevad. Milleks on see vajalik? Selleks, et vähemusaktsionäre kaitsta. Kui börsilolev ühing on ühe aktsionäri kontrlli all, võb see vähendada aktsia hinda. Nt AS Rakvere lihakombinaat.
Keegi teeb õlevõitmiskohustuse ja aktsionäril on vabadus, kas ta tahab müüa või ei.
ÄS on hoopis teise iseloomuga – sela pole aktsionäridel vaba tahet. Need on ülevõitmised, kus vähemus võetakse jõuga ära. See menetlus on väikeaktsionärile siduv. Nad jäävad lihtsalt oma aktsiatest ilma, ja saavad jõuga vastu raha. 
Miks seda nii tehakse? Eeldus – vähemalt 1/10 kuulub suuraktsionärile. Kui vähemusaktsionäre pole – rohkem riske.
Kas see menetlus on õiguspärane? Leitud on argumente PS-st omandikiatse kohta – RK riivet ei esine.
Menetlus: enamusaktsionär 9/10 kapitaliga esitab taotluse (§ 363 ja kõik primmid) --- peab aktspnär ette nägema hüvitise --- tuleb kokku üldkoosolek aruandega,miks üle võetakse jm – suured informeerimiskohustused --- otsuse tegemine – otsuse täitmine EVK kaudu.
Mille üle siin tavaliselt vaieldakse? HIND. Seda on võimalik vaidlustada. Juridica artikkel – triin partenson 2004 nr 2.
TMS järgi menetlus – kui aktsionär pole nõus hüvotisega, esitab kohtule avalduse (§ 608 lg 2 – tähtaeg on 3 kuud) ja kui avaldusi on mitmeid, neid liidetakse kõik aktsionärid, kelle aktsiad üle võetakse, osalevad menetluses, isegi kui nad ei esita neid avaldusi KÕIK. Otsus kehtib ka KÕIGI aktsionäride suhtes. § 610 lg 5 kohaldub alati. Selle ekpertiisi järgi tehakse ka lahend .
29.10.2007
OSAÜHING
Reeglistik tugineb AS-i reeglitele. Eeldus – osanikke on väga vähe. Sellest ka ERINEVUS Asist. See on suletud ühing.
Peamised erinevused – regulatsiooni ebatäiuslikkus kohati. See võib tähendada, et me anname inimestele võimalusi kokkulepeteks või kui kokkuleppeid pole, siis kohaldame AS-i norme (ka teiste üingute norme). Juhtimine on lihtsam.
Valdav ühingu vorm on see. Selle reglatsiooni tundmine on kõige olulisem.
ASUTAMINE
Pole eriti vahet Asiga üldkorra juures. NB! Osaühingu juures kehtib ka kiirmenetluse kord. Ehk OÜ on äriphing mida on võimalik asutada kiiremenetluse korras. ÄS § 53 lg 3 – eeldused. Et ned oleksid täidetud – kogu andmete ja dok esitamine käib digitaalses vormis. Avaldus allkirjastatakse digitaalselt. Miks ei saa AS puhul kiirmenetlust kohaldada? EVK tõttu. OÜ pole kohustust regada osasid EVK-s.
Kuidas menetlus välja näeb:
- EER.ee ettevõtja portaal – sisene ID- kaardiga . Tavapärase avalduse täitmine netis. Seda avaldust vaadatakse läbi järgmiseks tööpäevaks. Praktikas vaadatakse samal päeval. Peamine erinevus ASiga on see.
Veel erinevused:
- Osalusõigused. AS-is on osalusõigused jagatud mitte osanike vaid muul alusel e tekitatud aktsiad, milel eesmärk on kiire käibe võimaldamine. Osaühingu eesmärk pole osaluse kiire käive. Seega seadus seda ka ei toeta. Siin kehtib põhimõte – igal soanikul on üks osa (reeglina).
- miinimumkapitali nõue on 40 000
- OÜ-s on reegliks ostueesõigus. § 149 lg 2 näeb ette seadusest tuleneva ostueesõigust. Kuidas erineb AS-ist? AS-is on vaba võõrandamine. AS-i puhul võib põhikirjaga ette näha ostueesõigus ja OÜ puhul võib ette näha põhikirjas teiste osanike nõusolekut võõrandamiseks. Peamine erinevus kahe ostueesõiguse vahel on see, VÕS § 244 lg 6 – käsutuse tühisus teatud juhtudel. Pole vaja täiendavaid toiminguid , et see kohmandate suhtes kehtiks.
§ 149 lg 3 – OÜ muutmine veel suletumaks. Kui vastav kord on ette nähtud, teised osanikud hääletavad, kas lubavad tehingut teha või ei ja kui ei luba, siis osa võõrandada soovival osanikul on õigus nõusolekut nõuda. Võib minna kohtusse ja nõuda nõusoleku. Nõusoleul on omakorda siin tähendus – TSüS § 111 jj. Et saaks osanike ringi kontrolli all hoida.
Praegu on olemas veel põhikirjad, kus on vanad kokkulepped. Võis ka teisiti ette näha. Ehk nt vaba võõrandamine vmt. Tegi osavõõrandamise võimatuks. Nüüd on see ostueesõiguseks muutunud.
Kuidas läheneda kaasusele, et keegi soovib osa võõrandada. Esimene asi, mida vaadata, on PÕHIKIRI. Ega seal pole teiste osanike nõusolekut kehtestatud. Kui pole, siis on ostueesõigus jne.
Osa pärimine § 153 – erinevus AS-ist. Suletud ühingu põhimõte. AS – aktsiad lähevad üle pärijale. Küll aga osa puhul on võimalik seada piiranguid. Siin on küsimuseks – mis on pärand? 153 lg 1 – põhikirjas võib ette näha ka teisiti – saab öelda, et osa ei lähe pärandvara hulka ning pärija saab selle asemel hüvitist. Halvasti reguleeritud. Pole öeldud, kelle käest saab hüvitise. Peab olema tähtaeg ja kord. Seadus kasutab „kohane hüvitis” – peab olema piisav kompensatsioon osaväärtuse eest. Mis on kohane hüvitis? Kohtupraktikas sisustamata. Võib kasutada keerulisemaid meetodeid . RK – diskonteeritud rahavoogude meetod. § 111 – likvideerimispõhimõte. Kui saabub sündmus, tuleks võtta ühingu likvideerimisväärtus aluseks.
OSANIKE ÕIGUSED
Erinevus – info saamise õigus olulisim. § 166. suletud ühingu põhimõte.AS i kaitstakse aktsionäride eest. Aktsionäride teadasaamine piirdub üldkoosolekuga. Nende sisuline piirang on see, et neil poe õigust tutvuda dokumentidega. OÜ kohta – õigus saada juhatuselt teavet ja tutvuda dokumentidega. Kaks piirangut on siin maas – pole ajalist piirangut (üdkoosolek) ja on dok tutvumise võimalus.
JUHTIMINE
Suurimad erinevused siin. AS - Juhtimine ja järelevalve eraldatud eri organitesse. OÜ on aga üheastmeline juhtimine. Järelvalveorganit pole. Osanikud võiva dise järelvalvet osaleda või määrata inimest juhatusse, kes selle teostaks, aga see toimub ühe organi raames. Pole keelatud ka 2-tasandilist juhtimise kehtestamine - § 189 lg 1. kui osakapital on üle 400 000,siis kas vähemalt 3-liikmeline juhatus või nõukogu. See on valik, mis ette antakse. Tuleb lahendada põhikirjaga osanike poolt.
Osanike pädevus: AS § 298 on suletud loetelu. OÜ – lubab phikirjaga anda teatud küsimusi osanike pädevusse. Võib ette nha, et teatud juhtudel on vaja osanike nõusolekut, et juhatus ei saakspäris vabalt tegutseda.
Juhtimise võib teha vähem formaalseks . Enamus otsuseid tehaks ilma koosolekid kutsumata. Siin on võim – teha kirja teel hääletamine.
§ 173 lg 7 – kirjalik otsus. Võimali otsus võimalik kirjalikult, et allkirjastavad kõik osanikud. Kirjaliku otsus epuhul pole mingeid nõudeid – kui kõik otsus eallkirjastavad, võib kõiki vorminõudeid rikkuda. Menetlusnormid siin puuduvad. Kas selline otsuse tegemine on hea? Vutt soovitab sellist viisi. Sest siin pole tähtaegu nt.
§ 173 lg 2 – ära eksita end. Kirjalik seisukoht – loe teist lauset ühesõnaga.
Juhatuse üldine tegevus – pm erinevusi ei ole.
KAPITAL
Pole identsed alati. Pole lubatud vahetusvõlakirjad. Pole lubatud maksta avansilisi dividende. Kapitali suurendamine ja väh on natuke lihtsam. § 349 ja 351 analoogsed korrad üuuduvad.
Ühingu lõpetamine on sama. § 157 lg 1 – 276 lg 1.
5.11.2007
TULUNDUSÜHISTU
ÄS-s maru vähe sellest. Tulundusühistus seaduses on hoopis. Tulundusühistu idee oli ühtlustamine. Tulundusühistu ideed on väga vanad – üle 150 aasta. teiste riikide õiguse areng – saksal tänaseni 19. saj seadus kehtib. Eests on tuludnsuhistuid alla 700 kogu 19 000 ühingutest. Meil pole sots majanduslikku eeldust, kuhu neid luua. Oma liikmete muu tegevuseda toetamine , mitte kasumi saamine.
Eesmärk pole teenida liikmetele kasumit, vaid võimaldada lahendada olukordi , kus üksinda ei saa hakkama. Selles mõtte solid nad levinud 20ndatel aastatel – maareformi toimumise ajal, kui talud olid väga nõrgad. Kehtib terve rida põhimõtteid. Sakslased paigutavad TU ärihpngute kõrvale. Põhimõtted – näitavad seda, et tegu pole puhta äriga.
Põhimõtted:
- liikmete võrdsus – ühinguliikmete võrdsus - 1 liige 1 hääl. Võib natuke varieeruda. Siin ei sõltu liikmete hääl nende investeeringutest, vaid sellest, et liige on ülds eolemas. Se eannab selle, et suurem ei saa tha väiksematele kahjulikke otsuseid teha. Vähemust ei saagi olla, kõik on võrdsed. Negatiivne – keegi on nõus sinna rohkem raha panema , siis ta ei saa selle eest midagi vastu, nt suuremaid õigusi. Mõte – väiksemad saaksid ka osaleda samaväärselt.
- kasumi jaotamise piirang – vidente ei jagata.
- toetada liikmete tegevust muul viisil. Nt mingi teenud teha võimalikuks. Eesmärk pole see, et keegi saaks dividente, vaid et keegi saaks midagi reaalset, käega katsutavat. Näiteks
- liikmete avatuse põhimõte – ühistu n avatud kõigile isikutele, kes tema teenuseid soovivad. Kannab teatud sotsiaalset ideed rohkem kui tavaline äriühing. Nt vala ühistu koondab enda alla väikseid lehmaidajaid – keegi tuleb juurde ja TU võtab ta endale liikmeks.
LIIKMED
Liikmelisusel põhinev ühing. Et keegi saaks liikme staatuse, peab olema avstastikune tahteavaldus tehtud. Ühingu ja isiku vaheline suhe, suhe on vahetu. Liikiemdi peab olema vähemalt 5. § 4. miks see nõue on? Inimeste kaitseks. Tüüpiline – miks ei saa üksi luua? Sest selle mõte on see, et kellegagi koos seda teha. Keeldumise kriteerum peab olema mõitslik.
Liikmeks astumine toimub avalduse alusel – ühistu vaatab üle, reeglina juhatus, keeldumise alus on § 14.
Liikmesuse lõppemine – kinni hoida ei saa, aga väljaastumisõigust saba teha nats raskemaks. § 17 ja 18. annavad võimaluse näha põhikirjaga ette mitmeid tingimusi. Võib kehtestad ahüvitise nõude ja võib seada tähtajalise piirangu. Tähtajalist piirangut saba alati asendada hüvitisega. § 17 lg 2 – ka tese dühistu liikmed võivad sed akompenseerida. Ainuke võimalus on raha saada – müüa ettevõtte maha. See tähendaks ühistus jaoks selle lõppemist. Sa võid ära minna, kuid Sa ei thi teisi kahjustada – mõistlik hüvitis. Väljaarvamine – ähistu otsuse alusel – mõjuv põhjus – oluline rikkumine.
Liikmesuse üleandmine - § 24 – võib üle anda teisele isikule – tekivad relatiivsed suhted. Avaldus lahkumiseks, avaldus vastuvõtmiseks.
Omavahelisest suhtest ei teki ühistule mingit kohustust, ta vaatab selle avalduse läbi nii nagu igast teist vastuvõtmisavaldust.
Leping A ja B vhael – mis on kohane täitmine? Ei ole täitmisnõuet, aga kõik ülejäänud õõkv-d. Sest täitmine sõlõltub 3nda isiku tegevusest, mida pole otseselt võimalik mõjutada.
Liikmete staatus – tulundusühistu eeldatakse, et neil on palju liikmeid. Siin pole ruumi erilisteks kokkulepeteks, eelkõige lepinguvabaduseks, se epole efektiivne. Liikmete õiguse don sarnased aktsionäride õigustega – koosolekul võivad käia. § 28.
Piiratud vastutus, lisavastutus, täisvastutus. Võib ette näha kas lisa- või täisvastutust. Võib anda suuremad õiguse dpõhikirjaga. Vaikimisi – piiratud vastutus.
Lisavastutuse – kokku 40 000.
Kapital – puudub kapitali kontseptsioon. Osakapitali väljamakset näeb seadus küüll ette. Kapitalil on sekundaarne tähendus. Miks see kapitali nõue üldse on? Ida-eur riikides eriti.
Väljamaksete tegemine - § 29-30: mitmed juriidilied reeglid. Kasumi jaotamine lähtub eesmärgist, etühistu reeglina ei tohiks ma liikmetele dividende maksta. See ei tohiks olla eesmärk. Dividentide maksmisel on 3-astmeline süsteem:

esimene tase – seadus: ei maksta, põhikiri – saab maksta

teine – kui nähakse ette põhikirjaga, siis sel juhul 30 lg 2 – reegel – osalemine tegevuses.

Põhikirjaga võib ette näha +osakapital.
§ 30 lg 3 - ei tohi olla suurem kui tavaline intress ja e tohi maksta rohkem kui ta saab osaleda tegevuses.
Juhtimine.
Üldkoosolek ja juhatus. Üldkosooleku pädevus - § 38 – kattub osaühingu juures § 69 lg 1. põhikirjaga võib laiendada.
Spetsiifika - § 64 lg 1 – kuna nõukogu. Alternatiivid ja erisused sõltuvalt ühistu suurusest.
2-astmeline juhtimine sel juhul.
Omaette nähtus - § 54lg 1 – volinike koosolek. Vabatahlikus vormis, keegi ei kohusta seda looma. 50 liikme kohta vähemalt 1 volinik. See on liikmete esindusorgan, neil pole käsundit. Asja iva – tulundusõhistu liikmed ei käi reeglina koosolekul. Sisemine kontroll peab olema siiski.
12.11.2007
MITTETULUNDUSÜHING
Väga omapärane nähtus. Niisugust õiguslikku vormi pole enamikes maailma maades olemaski. Inimesed saavad mingisuguse mitteärilise tegevuse jaoks ‚luua juriidilise isiku. Miks see eestis nii on? Ajalooline küsimus. Selle valdkonna juures pole keegi seda kontseptsiooni päris korrektselt läbi mõelnud.
MTÜ seadus on vastu võetud 1999. peale ÄS on kiirelt välja töötatud. Mis vahet on, kas tegemist on juriidilise isikuga või ei? Ühingu välisküljes on näha seda erinevust. Aga palju meil väliskülge ülds evaja on? Seltsing ajaks muidu enamus asju ära. Nt üliõpilaskorporatsioon. Palju on neil nt vaja sedaväliskülge? Eriti pole ju vaja.
MTÜS kaldus eraõiguse poole, seadus on äärmiselt dispositiivne, sest meil pol võimalik neile ette anda ühtset reeglistikku.
Juhtimine – seadus näeb tratud vormi ette näha. Korteriühistu nt on MTÜ – neil on kõige enam, üle poole kõvasti. Erakonnad – MTÜd ka.
Erakond ja KÜ – mis neil olulist vahet on? Pole eriti vist .
Kirikute ja koguduste seadus – ka MTÜ regulatsioon.
Miks on siis siin vaja seaduse dspositiivsust? Nt kogudus – kuidas neid inimesi nimetada seal? Kas neil on ka juhatuse esimees kirikus? 
Formaalselt pole ju see tähistatav. Peame teistmoodi tähistama. Neil on oma alaregister.
Peamised juriidilised probleemid:
Asutamislepingul pole vaja notariaalselt tõestatud vormi. Piisab lihtkirjalikust vormist .
Liikmed: peab olema vähemalt 2 liiget. § 31 – lisaks juhatusele võib ette näha ka muu organi, mille pädevuse mood kord nähakse ette põhikirjas.
MTÜS on olemas ka registrisätted. Aga viited ka ÄR sätetele. Sealt algavad üldnormid TsÜSist.
SELTSING
Loe selle kohta juridicast: kalev saar 2003/1.
SIHTASUTUS
Läheb MTÜdega samasse plokki , ta tegeleb mitteärilise tegevusega. Vara valitsemine ja kasutamine põhikirjas olevate eesmärkide saavutamisele . Viitab sihtkapitalile. Isik ei sa amingi põhjusel oma vara valitseda, siis sobib SA. Enamasti luuakse neid testamendi alusel. Meil on teine olukord – testamendi alusel on SA tehtud vaid üksikuid. Sest inimestel pole olnud midagi pärandada. Nt sihtasutus võib anda paremaid võimalusi vara valitsemiseks. Nt SA iuridicum – peamine eesmärk on toimetada Juridicat. Raha saab ajakirja müügist ja annetustest (justiitsasutused). TÜ Kliinikum SA – vormi väär kasutus. Kliinikumil pole sihtkapitali, see osutab raviteenuseid ja see on ÄRI. Miks on SA – haiglat pidav
Riühing on eetilsielt vastuvõetamatu.
Oluline on see, et siin on seaduses täielik IMERATIIVSUS. Mõndasid kohti saab seadusega määrata. Sihtasutusel pole liikmeid. Lünk on siin, mis tuleb põhikirjaga ära täita – määrame ära selle, kes määrab nõukogu liikme.
Vorm on suhteliselt kallis. Range juhtimisstruktuur ja igaaastane audiitorikontroll. Selle kulu peab ju katma ja see on suur raha. Tegevusmaht peab olema kriitilise piiri peal.
Nn koduse testamendiga ei saa.
Organid: kaks organid – nõukogu ja juhatus. Imperatiivne. Põhipädevusi – AS juhtimine on aluseks võetud. Põhikirja muutmisel on ainuke koht, kus asutajad võivad seda muuta. Muidu on imperatiivne. Seda võib teha ka nõukogu, kui kõik asutajad on välja langenud.
§ 40 – põhikirja muutmine pärast registrisse kandmist.võib teha ka juhatus, kui asutajaid enam pole. Ja teine § on selle kohta, kui on juba registrisse kantud.
Kui tahad SA sihtmärki muuta, tuleb see SA lõpetada.
Põhistruktuur – organite otsustuste vaidlustamist peaaegu pole.
VÄLISMAA ÄRIÜHINGU FILIAAL
Sätteid leiame ÄSist. § 384 jj. Normi alusels on EÜ 11. äriühinguõiguse direktiiv. Kohustab nägema ette välisphingute filiaali . Mis ta on oma õiguslikult olemuselt? Mida ütleb meile registrikanne? Et äriühing on olemas. Deklaleeeib enda olemas olu meie registri kaudu. Me saavutame sellega selle, et meil on enda riigi registrist saada andmeid selle kohta.
Paljude riikide registrid on meie reg süsteemi kaudu kättesaadavad.
AVALIKUSTAMINE!!!
Direktiiv tahab lõhkuda rahvuslikke barjääre riikide vahel.
EL-s on isikute vaba liikumine. Isik pole inimene ainult, vaid ka juriidiline isik.
Filiaali loomise juures on oluline küsimus, kas see on siseriiklikult lubatud? Jah, on võimalik. Me oleme aga liiga väikesed selleks. Meil on üks register, seega me ei saa siseriiklikku filiaali lubada. Nt saksas ja prantsusmaal on see tehniliselt võimalik.
Ta pole jur isik, ta on vaid avalikustatud välismaa jur isik siin. Tehing – välismaa äriühingu tehing. Välismaa äriühing vastutab selle eest, mis filiaalis toimub.
Viimane loeng 19.11.2007
Äriüühingu filiaal jätkub.
Miks puutub siia õigus? Filiaali juhtimine/ esindamine ja registriga seotud õigussuhted.
Filiaali juhtimise kohta on olemas § 385 lg 5. tegu pole otseselt ühingu organi loomisega – juhataja puhul. Tavaliselt ton tegemist teenistussuhtega. Juhataja pole jur isiku organi mõttes. On olemas keegi, kes on kohal. Nordea pangal on nt filiaal.
Teine pool on registripool. Tuleb filiaal kanda registrisse. Tuleb tähele panna asjaolu – eestis kehtib ÄR-s keelenõue – suhtlemine on kulukas tõlkimise tõttu. Filiaali kustutamine – sundlõpeamise alused on toodud lõpetamise alusteks. Nt ei ole esitatud maj aasta aruannet § 60. filiaali kohta eraldi reeglistik. Miks pole sundlõpetamist – pole äriühingut, mida tuleks lõpetada. Filiaali kustutamise alusena on ette nähtud ka äriühingu enda lõpetamine, selle kohta reg idajal puudub igasugune info. Õigused ja kohustused ei saa olla selle alusel tühised, aga probleem õib tekkida – filiaal teguseb, aga äriühing enammitte.
Aruannete esitamine – filiaali kohta pab olema tegevus avalikustatud, nagu äriühingu kohta. Kuna filiaal pole iseseisev aruande koostamise kohustuslane , siis tuleb reg pidajal esitada välismaa äriühingu maj aruanne. Tõlkekulud on suured, sest arianded võivad olla 100-des lk-des.
Maj aasta aruanne näitab äriühingu kui tervikus eisundit. Kui äriühingu riik ei nõua aruannet, siis me ka ei saa nõuda seda. Nt saksa usaldusühing. § 308 lg 2 kohta kehtib see aint euroopa maj piirkonna riikidele. Mujal mitte esitada pole võimalik. Euroopa majanduspiirkond – EL+lichtenstein, island ja norra.
ÜHINEMINE; JAGUNEMINE; ÜMBERKUJUNDAMINE
Võimaldavad teha muudatusi ühingu õiguslikes vormides . Nende menetluste olulisus on selles, et ühinemise puhul nt – ühinemine 2 või enam äriühingut hakavad koos tegutsema. See on ühinemise kõige laiem mõiste.
Nt AS Starman aktsiate müük. Omaaegse 10 a tagasi toimunud maailma suurima ühinemine – benz ja chrysler. Ebaõnnestunud ühinemine.
Kõik ühinemised põhimevad epingutel. Ühinemine on selline, kus ühingud pannakse täielikult kokku. Bilanside liitmine . 90% ebaõnnestub sisulises mõttes.
Ühinemine: EL ütleb,e t see peab olema sedusega reguleeritud. Reeglistik ÄS-s on paljus direktiivist üle õetud.
2 skeemi:
- Ühinevad nii,et pks ühing lõpeb ja tema varakohustused ja õigused antakse üle teisele ühingule. A+B=A
- Ühingud ühinevad, mõlemad kaovad ja tekib uus. A+B=C
Probleemid: esimese svariandis kaob B ära. Peame midagi andma B aktsionäridele. Mida me anname? Aktsionäride kaitse on siin rpioriteetne küsimus. Raske seadusega määrata. Üks ühing, mis ära ei kao, peab suurendama oma aktdiakapitali. Teine prpbleem on see ka, et see äriühing, mis ära kaob, selle aktsionäridel pole uues ähingus osalust, aga se eon valestu sõnastatud 
Ühinevad ühingud on üldmõiste, ühendatav ühing on see, keda ala neelatakse. Phendav neelab ise alla.
Ühinemine menetluslikult : kindel protseduur .

Sõlmitakse ühinemisleping. Mida enam ühinguid, seda segasem.

Ühinemise avalikustamine – tuleb ühinemisleping teha aktsionäridele ja osanikele teatavaks, juurde tuleb panna ühinemisaruanne. Mida see toob kaasa ühingule, aktsionäridele. Ühendatava ühingu aktsionäridel on alati positsioon parem. Tugevam neelab tavaliselt alla nõrgema. Hansapank ja hoiupanga ühinemine – hansapank neelas alla täielikku säässtu ja tema aktsiad millegipärast tõusid kohe - ebanormaalne.

Ühinemisotsus tuleb teha. Koht, kus saab teha ühte laadi otsuse – kas kiita heaks ühinemisleping või mitte. See saab toimuda vaid põhimõttel – võta või jäta. Lõplik otsustamine jääb kõrgemale organile. Meil peab olema üks kokkupuutepunkt ja see ka alguses.

Ühinemine tuleb kanda registrisse.

Tuleb avaldada teated võlausaldajatele. Usaldajate kaitse on viimas ejärgu probleem. § 398 kirja son tehnilise lg 1 p 1 ja p 1´. Asendussuhe. EL ütleb, et leppige kokku – meie seadus ütleb, et TLS järgi ei juhtu idagi töötajatega, kui ühinetakse.
Tuleb kokku leppida ka ühinemise bilansimääras. Kirjutatakse ühinemislepingusse suvaline kuupäev ja raamatupidamises lüüakse bilanss kokku.
Ühinemine on kohutavalt tehniline. Tuleb vaadata täpselt, mida kellegi käest mingil hetkel nõutakse. ÄS on üle sehitatud nii,et alguk on üldnormid ja siis erinormid üksikute ühingute kohta. Ei tohi unustada – 419 lg 1 . pikendatud tähtaeg.
Ühinemise kanne – 2 ühingut ja tehakse 2 kohta 2 reg kaardile kanded. Kande lõpptulemus on se,e et üks ühing lõpeb ja kaob registrist ära. Kannete tegemisega on nii, et avaldused võidakse esitada suvalisel ajal. Kande tegemise aeg – sõltub eelneva kande tegemisest.
Kandeid on 3 tükki. A on ühendav ja B on ühendatav. Kannete tegemine algab – phendatava hingu juurde tehakse informatiivne kanne – B juurde – kellega. Siis on A juurde konstitutiivne kanne. Tagajärgede saabumiseks. Informatiivne kanne näitab seda, et ühinemine on toimunud ja konstitutiivne loob õigusliku tj ka ühendatavale ühingule. Järgneb kustutuskanne. Register viiakse õigesse seisu. Loeb õiguslikult konstitutiivne kanne. Tagajärg on § 403. vara läheb üle, osad asendatakse.
§ 403 lg 5 – eriti oluline. Pärast reg kandmist ei saa enam vaidlustada phinemist.
§ 404 – kompensatsiooninõuded.
Ühinemisleping peab sis uue hingu asutamisotsust, mida üle antakse, kuidas antakse, kuidas jagunevad osad jne, nagu asutamislpingus. Iga ühingu kohta on vaja avaldust. Seega 3 avaldust.
26.11.2007
JAGUNEMINE
Kui on ettenähtud jagunemine, siis peab olema kokreetses korras. Kui vaadata direktiivi faktilist rakendamist, siis viimane märk oli, et põhjamaad võtsid jagunemise ka endale üle – menetlus ettevõttele kasulik. Tänane üldise suundumus EL-s on see,e t liikmesriigid üritavad oma seaudsi teha võimalikult ettevõttesõbralikuks. Miks on need sätted meil ühesugused?
Jagunemisem põhiskeemid: kakas alaliiki § 434 lg 2, 4 – mõisted kirjas.
- Esimene on JAOTUMINE – üks äriühing, kellest jagunemine peale hakkab. Üriühing annab oma vara vähemalt kahele üriühingule ja sie lõpeb.
- ERALDUMINE – lähtealuseks 1 äriühing,kes annab oma vara üle ühele äriühingule ja ise ei kao kuhugi.
Vara üleandmise skeem on samasugune , menetlus sama, mis ühendamisegi puhul. Me ei sa aöelda, e tühinguid tekib rohkem, sest jagunemise käigus tekivad ühingud võisid juba varem eksisteerida.
Eesmärk – vara üleandmine ja mõnikord ka osaluse üleandmine. Teatud ümberstruktureerimiste puhul kasutatakse. Nt ühe ühingu tegevust tahetakse jätkata erinevates ühingutes. Esimene variant on üks ääärmiselt mugav lahendus selleks, et lõpetada suhted – abielulahutuse puhul. Eraldumise korral võib olla nii, et osalussuhe tekib kohe utues ühinguts. Jagunemine tekib, et asutatakse enne alla tütarühing. Järjepidevuse probleemid.
Leping peab olema notariaalses vormis!!!!! Jagunemisleping tuleb heaks kiita, siis äriregistrile esitada.
§ 440 lg 4 – öeldud, et kui kõik aktsionärid peavad olema jagunemise poolt. See säte kuulub analoogsele kohaldamisele.
Spetsiifika – vara saatuse küsimus. Ühinemise juhul läheb vara ühendatavale ühingule. Me ei aruta, mis seal täpselt on. Jagunemise kroral – jaotumis ekorral – kes läheb ära, peab jagama ara kahe ühingu vahel, mis tema pärast tekivad. Raske kompromissi saavutada. Kige lihtsam on jaotada ühinguid, kus on selged üksused olemas. Seda probleemi lahendab § 444 lg 6 – jagamata vara jagatakse omandatavate hingute vahel võrdeliselt nende osadega. Jagamata vara jagamise aluseks on see §.
Teine probleem – ühendavat phingu võlausaldajad võivad olla kahjstatud, kui ühendatav ühing on nõrguke. Jagunemise korral on võlausaldajate suhtes potentsiaalne skeem paplju hullem – me ei saa seadusega märata,mida võib üle anda. Juhtumid on selleks liiga erinevad. Oluline reegel - § 447 – enne jagunemist tekkinud kohustiste suhtes on uutel ühingutel ja vanal ühingul solidaarvastutus.
Alatu tuleb vaadata erisätteid.
ÜMBERKUJUNDAMINE
Kolmas menetlus üingute ümberkorraldamise teemal. Palju lühem menetlus. ka normide struktuur on kergem ja mitte nii reguleeritud. Me tegeleme mitte kahe ühingu probleemidega – vaid räägime ühest ühingust, see on ühinguõigusliku vormi muutmine. Ta on mõeldud selleks,,et kaitsta põhieesmärki. Jätkuvuse põhimõte. Äritegevus peab olema jätkuv. Me ei tohi luua jur barjääri, mis seda takistaks. Saame vahetada õguslikku vormi teatud jur toimingute kaudu.
Nt AS pole aktsiatega börsil, neil on börsil võlakirjad. Tahtsid suurendada usaldust ja tahavad aktsiatega tulla vist, ma ei saand aru päris sellest. 90ndatel aastatel on pea ainuke õiguslik vorm ühingul AS. OÜ jaoks olid karmimad nõuded. sellepärast tahavad paljud oma AS-e ümber kujundada. Varem asutati ühinguid põllumajanduses.
Kõrgema organi otsusega peab seda lahendama ja otsustama. Tekib üks küsimus – kuidas me uue ühingu püsti paneme . Peame täitma uuele ühingule kehtestatud nõuded. juhtimise peab ümber korraldama . Käib ühe otsuse alusel. Keeruline probleem – osanike ja aktsionäride probleem. Mis neidts saab. Reegel – kõik peab jääma nii nagu oli.
Nt varem polnud häleõigust, siis uues ühingus saame anda talle mingi madalama õiguse. Kas uus ühing on vana oma õigusjärglane?
See on nagu inimese puhul soovahetus. Seega pole siiski õigusjärglane. Asi lahendatakse ühe registrikandega, võlausaldjaatele tuleb teatada. Kuigi nende õiguste rikkumist põhimõtteliselt siin toimuda ei saa.
§ 510 – rakendusperiood.
§ 134 – ka ümberkujundamine. Puudutab täisühingut ja usaldusühingut. Nende omavaheline ümberkujundamine ei vaja eraldi menetlusi ega otsuseid, ümberkujundamine käib nii, kui ühingusse võetakse või lahkub mõni usaldusosanik . Usaldusosanik on vaja äriregistrisse – sellega ex officio äriregister teeb ümberkujundamiskande usaldusühinguks. Ja kui usaldusühingust lahkub viimane usaldusosanik, siis on sama protseduur.
Ümberkuj käigus muudetakse ka ärinimi. Se eon koht, kus pole asi õnnestunud eriti. Mis alternatiiv võiks olla?
KONTSERNIÕIGUS
Miks sellest räägitakse? Vaiedamatult pole meil see eriti selgelt välja kujunenud. Meil on valitud lihtne regul võimalus. Erinevalt saksamaast, kus on olemas keeruline reeglistik. EL ei ütle selle kohta midagi.
§ 6 ÄS – üks ühing on osanik või aktsionär teises äriühingus ja omab häälteenamust (50% +1 hää), siis on ema ja sütre suhe. Tüüpiline osaluskontsenr, kus on hälteenamuse kaudu saavutatakse seda.
Teine juhtum on § 6 lg 2 – kaks ühingut, ühel on teises osalus + valitsev mõju ja teine e faktiline kontsern , kuson olemas osalus + leping+ sellest tulenev valitsev mõju. Vahe – lepinguline kontsenr (leping teiste aktsionäride vahel). Faktilise kontserni puhul (see, mis pole lapienguline) on mõju saavutatud teiste asjaolude mõjul. Nt need juhtumid, kui aktsionäride osalus on väga killstatud. Nt USAs.
Lepinguline kontsern on tüüpiline USAs.
Probleemid – suurte sigaduste korraldamine. Tütarühing ei saa midagi otsustada. Emaühing ütleb talle kõik ette. Nad teenivad emaühingute huve.
Probleemid – avalikustamise küsimus. Eraldi maj aasta aruande peab koostama. Konsolideeritud aruanne – kontserni tütarde kohta peab koostama ema aruande. See on ühendatud aruanne. Väljapoole väljanägemise pilt peaks olema sel juhul parem. Ei pea eksamil teadma, millal peab neid aruandeid tegema ja kuna mitte. EV aruanne on ka konsolideeritud aruanne.
Vastutus – olulisim teema. Kuida steha nii,et ema ei saaks tütart paljaks teha? Aktsionäri või osaniku vastutuse sätted - § 299. kahe otsaga asi – tihti korraldused antakse mitteformaliseeritud kujul ja rakse on tõendada. Sellest olukorrast teatud väljapääsu võiks pakkuda - § 289´´. Säte, mille alsel on võimalik esitada nõudeid tankisti kasutamise korral.
Kapitali kaitse normid – omaaktsiate omandamine nt. § 285.
§ 281 lg 2´ - laenukeelu kohta.
Juhtimine on seaduses lahti kirjutamata.
50