Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Ühinguõigus (2)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida on siin erilist ?
  • Mis vahet neil on ?
  • KES võib kaevata ?
  • Kui see kanne aga rikub kellegi õigusi ?
  • Mis näitab seda, et ühing tegutseb ?
  • Mis norme me kohaldame eelühingule ?
  • Kui kaua kehtib üldse leping ?
  • Mis tähendus tal on ?
  • Milles tuleb kkku leppida põhikirjass ?
  • Kui palju ja kui vähe tuleb põhikirja skokku leppida ?
  • Kuidas aktsiad tekivad ?
  • Kus on aktsionäride andmed. Kuidas aktsionärid oma õigusi teostavad ?
  • Kus seda eesõigust kasutatakse ?
  • Kuidas aga saab kontrollida ?
  • Kuidas on nende vahel jagatud pädevus ?
  • Kes kontrollib AS-i ?
  • Kuidas organ tekib ja kes liikmeks olla saavad ?
  • Kes esindab ühingut ?
  • Kuidas ävltida siin huvie konflikti ?
  • Kuidas need olkorrad tekivad ?
  • Mis juhtub siis, kui pärast tekkis kahju. Kas siis tuleb vähendada dividente ?
  • Kuidas see kord toimib ?
  • Kus tekib probleem ?
  • Milleks on vaja kapitali suruendamist ?
  • Kuidas kapitali suurendamine välja näeb ?
  • Mida on selleks vaja ?
  • Mis on vahe, kas loobub või võõrandab eesõiguse ?
  • Kuidas jagame dividente ?
  • Mis on nende vahe ?
  • Milleks on see vajalik ?
  • Miks seda nii tehakse ?
  • Mille üle siin tavaliselt vaieldakse ?
  • Miks ei saa AS puhul kiirmenetlust kohaldada ?
  • Mis on kohane hüvitis ?
  • Miks see nõue on ?
  • Miks ei saa üksi luua ?
  • Mis on kohane täitmine ?
  • Miks see kapitali nõue üldse on ?
  • Miks see eestis nii on ?
  • Palju on neil nt vaja sedaväliskülge ?
  • Mis neil olulist vahet on ?
  • Miks on siis siin vaja seaduse dspositiivsust ?
  • Mis ta on oma õiguslikult olemuselt ?
  • Miks puutub siia õigus ?
  • Miks on need sätted meil ühesugused ?
  • Miks sellest räägitakse ?
  • Kuida steha nii,et ema ei saaks tütart paljaks teha ?
 
Säutsu twitteris
10. 09
8.30 kirjalik eksam. Kaasus eksamil+test. Avatud seadustega. Eksamiks: seminarid – vähemalt 9-l 11-st.
Normatiivmaterjal – 4 esimest seadust.
1. Ühinguõiguse põhimõisted
1.1 Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis
Ühingu põhiõiguslik regulatsioon on, et tegemist on võlasuhetega. Mida on siin erilist? Ühingusõigus reguleerib seda, kuidas isikud saavad koonduda selleks, et midagi koos teha. Müügileping – 2 subjekti, mõlemal on õigused ja kohustused, aga nad on erineva sisuga. Huvid on vastastikkused. Ühinguõigused on seevastu huvid alati ÜHESUUNALISED. Suunatud ühinguhuvi on suunatud kuhugi , et omnavahel midgai paika panna. Teine erinevus tavalisest võlasuhtest – ühingu loomisel on sellised tagajärjed – omavahelised suhted, nad ons eotud nii,et kõigil on vastastikkused õiguse dja kohustused, KUID tuleb juurde veel see, et see on neil ühine – ÜHING – kõigil neil tekivad omakorda täiendavad suhted ühinguga, sellega, mida nad ise on loonud.
Ühing – 2 tähendust – see, et on ühingu liikmed, nende vahel on õigused ja kohustused, neil on need kohustused ja õigused ka ühingu ees. See on siseühing e ühingu sisemine külg. Aga on olemas ka väline külg – suhted kolmandate isikutega. See on aga sekundaarne , esmased on sisesuhted. Väline külg on aga sageli olulisem.
Väline külg – kõik võimalikud lepingute sõlmimised.
Ilma välisküljeta ühing – abielu, kooselu. Kohaldatakse seltsingu kohta käivaid sätteid. Vara jagamine – tekib ühinguküsimus e seltsingu sätted.
Ühinguõiguslikud normid – seaduse dispositiivsus . Pole ühest vastust. Võlaõiguse üldpõhimõte on dispositiivsus, siis ühinguõiguse üldpõhimõte on imperatiivsus. On olemas tugevad erandid, nt seltsing . Eraldi nähtus. Nt teine äärmus – aktsiaselts – praktiliselt dispositiivseid norme pole.
Eeldamine – tõendamiskoormuse jagamine.
1.1.1 Ühinguõiguse mõiste
Esimene küsimus – mis ühinguga on tegemist.
Börsiühing – ohtlikuim isik on tema jaoks see, kes seda juhib. Sest ainult tema suudab selle põhja lasta. Peame kaitsma isikuid turureeglite ees.
Äriühingu eesmärk – kasu teenimine, olla olemas 
Põhiküsimus – millega tegeleda. Juriidilised reeglid – ex post ja ex ante reeglid e kas reguleerime tagajärgi või tegevust.
Kaks mudelit – Mandri-Euroopa ja Common Law mudel. Euroopa s USA. Reeglite ülesehitus olnud ajalooliselt erinev – USAs on ex post, euroopas pigem ex ante reeglid. Meil on palju ülereguleeritud, nt AS-i kapitali normid.
Huvigrupid – kellega tuleb arvestada, arvestame jur normide kohaldamiel ja tõlgendamisel. Nt AS-i huvigrupid – aktsionärid, võlausaldajad, hankijad, ostjad , töötajad, juhatuse liikmed, avalikkus , ühing ise. Hierarhia huvigruppides – kuidas nendega arvestada - tasakaalustatult. Esimene eeldus – võlausaldajate nõuded peavad saama rahuldatud. Töötajad – tööõigus, kaitse.
Hierarhia – ühing, aktsionärid, muud.
Aktsionärid jagunevad enamus ja vähemus. Reeglina kõik otsustatakse hääletamise kaudu – ühinguõiguse üks põhimõtteid. St et kellel on rohkem hääli, sellel ka rohkem võimu, paremini informeeritud, saab kallutada otsuseid enda kasuks. Siin sekkub õigus ja annab vähemusele teatud õigused. Nt enamus ei saa teha kasumi jaotamise otsust, et maksab vaid endale dividende.
Ühingud –mida juhitakse enamuse poolt ja mida juhitakse hääletamisega. Kontrolliblokk – vaja saada üle 50% häältest. Kumb on ohtlikum – kontroll on tihti pankade käes. Meie seadus pigem soodustab seda, kuigi see on ohtlik. Juhatus kontrollib ühingut.
1.1.2 Ühinguõiguse piiritlemine teiste era- ja avaliku õiguse valdkondadest

1.2 Ühinguõiguse süsteem, ühingute liigid ja regulatsiooni allikad
Ühtset seadust pole. ÄS – ühingute regulatsioon ja äriregistri regulatsioon. Tulundusühistu seadus – eraldi. § 32 – hea usu põhimõte tsüsis, § 33 – hääle andmine, tegelt on see tahteavaldus . 35 ja 38 lg 1. Need on üldnormid.
MTÜ – väga lai mõiste, korteriomand nt.
VÕS – 7.osa. siin on kirjas ka mõned eraõiguslikud üldpõhimõtted – hea usu ja mõistlikkuse põhimõte.
Ühinguõiguse tava – hea ühingujuhtimise tava. Tavanormistik on jõustatud läbi tln väärtpaberi börsi. Kui ei täida, siis sind ei usaldata. Mää.
ÜHINGU TÜÜBID
  • Juriidilised isikud ja mittejuriidilised isikud e seltsing.

  • Seltsing on
  • üld- või
  • vaikiv seltsing.
  • Juriidilised isikud a)MTÜ-d ja
    b) äriühingud.
    - isikuühing
    *täisühing
    * usaldusühing
    - kapitaliühingud
    * osaühing - SEP
    * aktsiaselts - SE
    - tulundusühistu - SCE
    Vahe on eesmärgis. Mtü annab käibemaksueelised teatud ürituste korraldamisel. Vormi järgi ei tohi kunagi kellelegi anda mingeid soodustusi, tuleb neid anda tegevuse järgi.
    Kapitaliühing – võetakse investeerimiskohustus. Ida-India Kompanii oli üks esimesi aktsiaseltse. OÜ (saksa k GmbH) oli esimesena loodud saksamaal 19. saj.
    Rumeenia pole võtnud üle saksa õigusdoktriini, teine on leedu. Esimesel on prantsusmaa õigus, leedul on aga ameerika õigus, sest raha tuli sealt. Hahahaaaa 
    Tulundusühistu – pole kasumi teenimine. Esmärk on toetada oma liikmete tegevust. Se lehmade näide.
    Sihtasutus läheb kõrvale – ta pole ühing. Allub samale loogikale ja samadele reeglitele, kuid pole siiski ühing.
    EL ühingud – SEP, SE, SCE, EMHÜ (euroopa majandushuvi ühing) – inglisekeelsed nimetused. Societas europaea – euroopa aktsiaseltsid.
    FIE on tavaline inimene, see ei tähenda isiku kahestumist. Blablabla
    Meil on neid 20 000 äriregistris. Tegelt tegutsevad vaid pooled.
    Täisühing ja usaldusühing on neid kokku 1100
    Tulundusühinguid on ca 600.
    ALLIKAD
    Kolm põhiallikat – saksa, holland , rootsi – AS ja OÜ
    Tulundusühistu – saksa seadus, osaühingureeglid üle tõstetud.
    MTÜ,sihtasutus – kohapeal välja mõeldud.
    Täisühing – saksa kohtupraktika
    1.3 Ettevõtja ja ettevõtte mõiste
    Ettevõtja – ÄS § 1 – praktiline väärtus on kahtlane.
    - äriühing – kõik äriühingud on ettevõtjad.
    - FIE – faktiline suhe. Ettevõtja mõiste järgi eraõiguses on FIEks olemine faktiline suhe. Kui tegutsed , siis oled FIE, kui ei tegutse, siis pole. Maksuõiguses on teine regulatsioon – FIE on see, kes on formaalselt FIE.
    Ettevõte – ettevõtte üleminek VÕSis – õiguste ja kohustuste üleminek. Ettevõtja on isik, ettevõte on vara, lepinguline suhe teatud asjade vahel.
    AS – 5700 .
    1.4 Füüsilisest isikust ettevõtja

    2. Nimi ja ärinimi
    2.1 Mõiste
    2.2 Nimele ja ärinimele esitatavad nõuded
    2.3 Ärinime seos ettevõtja ja ettevõttega
    2.4 Nime kaitse
    VAATA NORME. JURIDICA 96 NR 4 VILJAR PEEBU ARTIKKEL.
    3. Äriregister
    3.1 Üldpõhimõtted
    Selle mõte – ettevõtja kantakse sinna. Eesmärk on generaalses mõttes – usaldatavuse tagamine. Meil on andmed, mida kolmandad isikud kasutavad äriühingute kohta. Andmete õigusust eeldatakse. Kui keegi teeb midagi tuginedes nendele andmetele, on tema õigused kaitstud. Teine mõte - avalikustada ettevõtete kohta teatud infot.
    Meil on 4 registrit – oblasti põhimõttel töötavad – harju, viru, tartu ja pärnu maakohtute juures. See on füüsiline paiknemine . Ei tähenda eriti midagi.
    On olemas ka keskäriregister. Seega on meil üks äriregister, ühtne andmebaas .
    Kohapeal hoitakse dokumente.
    1. On olemas registrikaart – on olemas keskäriregistris. Infole saab toetuda.
    2. Toimikud – on kohapeal 4 piirkonnas.
    3. Äriregistri keskandmebaas – siin võib info olla vale.
    Mis vahet neil on? Numbriline kood on registrikaardil.
    Konstitutiivsed e õigustloov kanne – esmakanne tervikuna , loob ühingu, ärinimi, aktsia osakapitali suurus (reeglina konstitutiivne ). § 65. asukoht ja aadress – dekl. Juhatuse liikmete likv andmed deklarativne.
    Põhikirja kinnitamise aeg – konstitutiivne. Ka põhikirja muutmine. Maj aastaaruande lõpp ka, kustutuskanne ka.
    Deklaratiivne kanne. Vahe tuleb välja seadusest. Konst kandest tulenevad asjaolud siis, kui kanne on tehtud.
    Otsus juhatuse liikme kohta – ühing – kui otsus on tehtud. juhatuse liige ise - tahteavaldusest teadasaamine, võib kohe teada saada, kuid ÄR kanne kehtib ka tema kohta, reg kanne+15 päeva. 3ndad isikud – kuni kanne on ära kustutatud, saab ta juhatuse liiget pidada juhatuse liikmeks, Kolmandad isikud saavad käsitleda isikut juhatuse liikmena kuni ÄR kanne on muutunud, kui 3. isik on heauskne. § 34 lg 2.
    Neid puudutab juhatuse liikmete tagasikutsumine. Kui otsus on tehtud, tekivad õiguslikud tagajärjed.
    3.2 Äriregistri sisu
    3.3 Äriregistri kanded
    3.4 Vastutus ja kaebused
    ÕIGUSLIK REGULEERIMINE
    TMS 58. ptk – kehtib kõigi kohtus peetavate registrite suhtes.
    Kuidas kande tegemine käib.
  • avalduse esitamine – 2 võimalust: notariaalne ja elektrooniline kandeavaldus, mis on digitaalallkirjastatud.
    tavamenetlus (elektrooniline avaldus ja paberkandjal ) ja kiirmenetlus (elektroonilised avaldused ). § 53 lg 5 – 11 punkti, kuna on kiirmenetlus rakendatav. Tavamenetlus kestab kuni 5 tööpäeva. Kiirmenetlus – hiljemalt järgmisel tööpäeval.
    Muudatuskandeid saab ka teha kiirmenetluses. Kiirmenetluseks - Kõik dokumendid peavad olema elektroonsed.
    Kiirmenetlusel on mõtet nt kande muudatusel.
    Läbivaatamine:
    Kiirmenetlusel kas rahuldatakse või ei (läbivaatamata).
    Tavamenetlusel – jah (kanne), ei (määrus) või osaliselt rahuldatakse (määrus)
    Saab kaevata kande määruse peale see,kelle avaldus jäeti rahuldamata TMS § 599.
    Kui kanne aga rahuldati,siis saab minna tsiviilkohtusse, et lõpetatakse õiguste rikkumise ja et kustutataks sinule kuuluvat nime. Kannet ei saa vaidlustada nagu määrust.
    KAEBUSED
    Mida saab vaidlustada ja kuidas see käib. Regisri menetlusele kohaldatakse mõneti tsiviilkohtumenetluse reegleid. TMS § 58. ptk – hagita menetluse alaliik , § 599.
    Kaevata saab:
    - Kandemääruse peale
    § 599. Kandemääruse peale määruskaebuse esitamine
    Kandemääruse peale, millega kandeavaldus jäeti rahuldamata või rahuldati osaliselt, samuti määruse peale, millega määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, võib avaldaja esitada määruskaebuse 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohtu omal algatusel tehtud kande aluseks oleva määruse peale võib määruskaebuse esitada kandest puudutatud isik 30 päeva jooksul kande tegemisest alates.
    Kui kanne äratehakse, siis menetlus on lppenud ja kaebamisvõimalust pole.
    KES võib kaevata?
    - Avaldaja.
    3ndad siikud ei saa menetlusse sekkuda. Kui see kanne aga rikub kellegi õigusi?? Nt maolen kantud äriregistrisse, kuigi ise sellest midagi ei tea. üks võimalus – lähen ja nõuan ebaõige kande parandamist. Teine võimalus – minna tsiviilkohtusse. Tuvastushagi esitamine, et ma pole juhatuse liige tegelt jne. äriregister ei lahenda õigusvaidlusi, seega tuleb minna kohtusse. Böö
    3-2-1-79-06 – p 14 – kuidas toimub vaidluste lahendamine registri sees.
    Enam pole palju neid vaidlusi.
    REGISTRI ÜLDINE JÄRELEVALVEMENETLUS
    Register – tahab,et andmed on õiged, kättesaadavad jne. aga talle on antud ka järelevalveõigus, et tagada andmete õigsust. ÄS § 61.
    § 23 – notar peab teatama ebaõigetest andmetest.
    Mis näitab seda, et ühing tegutseb? Kuni tal on organid , mis toimivad . Kas ta koostab majandusaasta aruannet. ÄS § 60 – mida teha „surnute” äriühingutega.
    Kuidas käib maj aruande esitamine. Aeg – 6 kuud peale majandusaruande lõppu. Siis kui aruannet ei esitata , kirjutab register TEATE ja annab tähtaja esitamiseks - vähemalt 6 kuud. Kehtib üldine kohtuteadete esitamise kord. Siis kui siis ka ei esitata, avaldatakse ametlikes teadaannetes – võlausaldajad peavad ära esitama oma nõuded. siis nad taotlevad likvideerimismenetluse läbiviimist, algab 6-kuuline täthaeg neile. Siis kas ühing kustutatakse või alustatakse sundlõpetamine.
    Trahv – toimingu tegemiseks. Seega kui on aruanne hilinemisega esitatud ja saba trahvi , on see juba karistus .
    Trahvist vabastamine on võimalik üldises tsiviilkohtumenetluse korras.
    4. Aktsiaselts
    4.1 Aktsiaseltsi mõiste
    Kõigepealt tuleb teha äriplaan. Ühing ise on teisel kohal, tugistruktuur . AS on mõeldud suurematele ühinguvormidele, kus on palju aktsionäre ja see on peamine alus, millest on selle õiguslik olukord välja mõeldud. Kui aga on ainult 1 või 2 aktsionäri – pole hullu, kuigi seadusandja on lähtunud teisest tüübist.
    ÄS § 221 – defineerib AS-i.
    1) Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital .
    (2) Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest.
    (3) Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga.
    Osaühingu mõiste on sarnane § 135 lg 5-ga. :D
    Piiratud vastutuse kontseptsioon – kui ühing ei sudua oma kohustusi täita, siis võlausaldajad ei sa aoma nõude dmaksma panna liikmete vastu. Mõjub majandustegevusele positiivselt. Inimestele antakse võimalusi riskida. Oluline kategooria on dünaamika. Liberaalne majanduskäsitlus soosib ka seda.
    Piiratud vastutuse erandid – kui keegi kuritarvitab seda piiratud vastutust.meie õiguses tähendab see juhtorgani liikmete säteid, aktsionäride vastutust, kuigi on rakse rakendada.
    Keegi tahab tulla AS-i, peab t sinna investeerima. Aktsionär ja ühing on teineteisest eraldatud.
    4.2 Aktsiaseltsi asutamine
    Teatud tehniliste toimingute kogum. Meil kehtib asutamisvabadus. Küll on aga olemas erikorrad, mida on kehtestatud KOV-leja riigile.
    Asutajate arv – peaks tekkima küsimus – kui vähemalt 2 inimest epivad milleski kokku. Kuidas saab üksi teha ühingu. Kui vaatame klassikalise ühingu eooriat, siis pole tegemist 1 inimes epuhul ühinguga.
    a) Asutamislepingu sõlmimine – sellest hetkest alates tekib eelühing. Tekib mingi õigusvõimega ühing. ÄS § 253 –
    1) Enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmist asutatava aktsiaseltsi nimel tehtud tehingutest tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad tehingu teinud isikud solidaarselt.
    (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kohustused lähevad üle aktsiaseltsile aktsiaseltsi registrisse kandmisest, kui tehingu teinud isikul oli õigus tehingut teha.
    (3) Kui isikul ei olnud õigust tehingut teha, lähevad tehingust tulenevad kohustused üle aktsiaseltsile, kui üldkoosolek kiidab selle tehingu heaks.
    (4) Kui aktsiaseltsi varast ei jätku aktsiaseltsi võlausaldaja nõude rahuldamiseks, vastutavad asutajad aktsiaseltsi võlausaldaja ees isiklikult ja solidaarselt aktsiaseltsi kohustuste täitmise eest ulatuses, milles aktsiaseltsi vara vähenes enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmist aktsiaseltsile võetud kohustuste tõttu. Nimetatud nõude aegumistähtaeg on viis aastat aktsiaseltsi äriregistrisse kandmisest.
    Lg 2 – tuleneb esimesest äriühingu direktiivist. Kui tehing on tehtud äriühingu kasuks, läheb ta üle ühingule.
    Lubamatu – kui keegi vabaneb kohustustest, mis on võetud eelphingu staadiumis . Tehingute keelamine ses staadiumis ei anna tulemust. Kolmas isik peab ka teadma, et see on eelühing. Kolmanda isiku kaitse – esinduõiguse korral taandub tavalisele tsiviilõiguslikule esindamisele. Mis norme me kohaldame eelühingule? Saksamaal kohaldatakse seltsingu sätteid. Juhatuse liige on märatud asutamisepinguga, siis on selgtsingu esindaja on tema. Peaks tulenema täiendav volitus tema jaoks seltsingu esindamiseks. Teine võimalus – ütleme, et tegu on aktsiaseltsiga ja sealt tuleneb see, et juhatuse liige võib esindada. Vutt kaldub esimese konseptsioon poole, meil puudub selle kohta praktika. Kalle saal jur´06 nr 6 artikkel – KOHUSTUSLIK!!!!!!!
    Asutamisleping – tsüs § 27 lg 2 – asutamislepingut ei saa pärast reg kande tegemist enam tühistada, ta jääb alati kehtima. Kui asutamisel on mingid defektid , siis on võimalik jur isik sundlõpetada. Meil ei sa aolla ühing tühine. Meil on: oli, mis oli, se ekehtib, aga lõpetame selle ära. Me kaitseme 3ndaid isikuid natukene paremini.
    Asutamislepingu õoguslik tähendus – kui kaua kehtib üldse leping? Kui kaua kehtib müügileping? Mis tähendus tal on? Antakse ette tulevikustruktuur, aga se eon kõik. Me ei saa asutamislepinguga sõlmida kokkuleppeid, mis ulatuvad väga kaugele. 2 – asutamisleping ja põhikiri. Asutamislepingu küsimuse don lahendatavad põhikirjas. Seega kui põhikiri muudetakse, kehtib see viimane parandus. Asutamisleping kaotab siis ähenduse. Alates registrisse kandmisest hakkab kehtima PÕHIKIRI.
    b) Registrikanne – tekib juriidiline isik.
    Milles tuleb kkku leppida põhikirjass? ÄS § 244 lg 1 – 244. Põhikiri
    (1) Aktsiaseltsi põhikirjas peab olema märgitud:
    1) aktsiaseltsi ärinimi ja asukoht;
    2) aktsiakapitali suurus, mis võib olla määratud kindla suurusena või miinimum- ja maksimumkapitalina, kusjuures miinimumkapitali suurus peab olema vähemalt 1/4 maksimumkapitali suurusest ;
    3) aktsiate nimiväärtused;
    5) erinevat liiki aktsiate väljalaskmise korral erinevat liiki aktsiate tähistus, igat liiki aktsiate nimiväärtus ja nendega seotud õigused;
    6) üldkoosoleku kokkukutsumise ja otsuste vastuvõtmise kord;
    7) juhatuse ja nõukogu liikmete arv, mis võib olla väljendatud kindla suurusena või ülem- ja alammäärana ning vajaduse korral juhatuse liikmete esindusõiguse erisused ;
    9) kui aktsia eest tasutakse mitterahalise sissemaksega - mitterahalise sissemakse hindamise kord;
    10) reservkapitali suurus;
    11) muud seaduses sätestatud kohustuslikud tingimused.
    NB!!! § 244 lg 2
    (2) Põhikirjas võib ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Kui põhikirja säte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut.
    Selgelt imperatiivne norm. Kui palju ja kui vähe tuleb põhikirja skokku leppida? Maitse küsimus. On olema skohustuslikud tingimuse,d mis peaad olema ära näidatud seal. Vuti rekord: 32 lk põhikirja. Piisab 2 lk-st. ühingu eesmärgi küsimus – varemoli vaja kirja panna ühingu tegevusalad, see määras ära ühingu põhieesmärgi. tegevusalad – juhatuse volituste küsimus. Nt AS Kalev – puhas omavoli. Tegeles magusa tootmisega, nüüd tegutseb kirjastusega. Mina advokaadina ütlen Kruudale, et nii ei või teha.
    AS-i kasutamisel poevõimalik kiirmenetlust kasutada, selle rikub ra Eesti Väärtpaberite Keskregister.
    AS-i puhul saab rohkem möngida keerukate rahaliste mehhanismidega.
    4.3 Aktsiad
    OÜ – osalussuuruse järgi jagame õigusi ja kohustusi. Igaühel on osa, aga need võivad olla erinevad (mood kapitali alusel).
    AS – õigused ja kohustused jagunevad aktsiate arvu järgi. Võime soaluse jagada aktsiateks, väikesteks alaosadeks, mille suurus pole seotud otseselt asutajate arvuga. Suur vabadus,olen vaba neid käsutama, tervikuna või ükskaupa. Oluline kriteerium , mis eristab teistest – avatud ühing. Nt aktsiate käibe tagab see, et ükskõik, kes võib saada selle omanikuks. BÖRS – osaühinguga pole võimalik minna borsile. Aktsiad on õigused. Igaüks võib käsutama oma aktsiaid ilma teiste loata.
    Kuidas aktsiad tekivad? Aktsiate väljalaskmine e emissioon. Aktsiate märkimine – see kujutab endast lepingut. Aktsiate märkija kohustub nende eest tasuma . § 226´
    Aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused.
    Tegemist on mittetäieliku kohustusega, st täitmisnõuet alati pole. Sest aktsiaid võib märkija nõuda siis, kui kapitali suurendamine on toimunud. Muidu on kahju hüvitamise nõue ainult olemas, kui ole kapitali suurendamist toimunud.
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    Ühinguõigus #1 Ühinguõigus #2 Ühinguõigus #3 Ühinguõigus #4 Ühinguõigus #5 Ühinguõigus #6 Ühinguõigus #7 Ühinguõigus #8 Ühinguõigus #9 Ühinguõigus #10 Ühinguõigus #11 Ühinguõigus #12 Ühinguõigus #13 Ühinguõigus #14 Ühinguõigus #15 Ühinguõigus #16 Ühinguõigus #17 Ühinguõigus #18 Ühinguõigus #19 Ühinguõigus #20 Ühinguõigus #21 Ühinguõigus #22 Ühinguõigus #23 Ühinguõigus #24 Ühinguõigus #25 Ühinguõigus #26 Ühinguõigus #27 Ühinguõigus #28 Ühinguõigus #29 Ühinguõigus #30 Ühinguõigus #31 Ühinguõigus #32 Ühinguõigus #33 Ühinguõigus #34 Ühinguõigus #35 Ühinguõigus #36 Ühinguõigus #37 Ühinguõigus #38 Ühinguõigus #39 Ühinguõigus #40 Ühinguõigus #41 Ühinguõigus #42 Ühinguõigus #43 Ühinguõigus #44 Ühinguõigus #45 Ühinguõigus #46 Ühinguõigus #47 Ühinguõigus #48 Ühinguõigus #49 Ühinguõigus #50
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 50 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-10-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 220 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor janektim Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Ühinguõiguse põhimõisted

    Märksõnad

    Mõisted

    müügileping, suunatud ühinguhuvi, tavalisest võlasuhtest, väline külg, väline külg, ühinguõiguslikud normid, üldpõhimõte, eeldamine, börsiühing, juriidilised reeglid, kaks mudelit, huvigrupid, hierarhia huvigruppides, hierarhia, ühingud, kontrolliblokk, äs, ühinguõiguse tava, tavanormistik, kapitaliühing, tulundusühistu, esmärk, societas europaea, fie, kolm põhiallikat, tulundusühistu, täisühing, ettevõtja, ettevõtja, toimikud, äriregistri keskandmebaas, ptk, avalduse esitamine, kiirmenetlus, kiirmenetluseks, kiirmenetlusel, tavamenetlusel, ptk, register, teadaannetes, trahv, trahvist vabastamine, ühing ise, osaühingu mõiste, oluline kategooria, asutajate arv, aegumistähtaeg, lg 2, lubamatu, asutamisleping, , börs, aktsiad, aktsiate märkimine, aktsia nimiväärtus, kõrgeim hind, aktsionäride õigused, vahetusvõlakiri, aktsiad, ekv seadus, regulatsioon, ostueesõigus, kinnisasjadega, vallasasjad, evk, evk, kohaldamine, jääb järgi, aktsionär, aktivas, kasumiaruanne, juhtimisorganeid, abivahendiks, nõukogu ülesanne, nõukogu pädevus, põhikiri, üldkoosoleku päevakorras, vastuvide, lg 5, tasakaalustav jõud, koosoleku läbiviimine, formaliseerituse nõue, hääleiguse piiramine, lg 4, lõpemine, tagasikutsumine, kataloog, juhatuse tegitsemisvorm, hoolsuskohustus, 3 kategooriat, lojaalsuskohustus, ellu jääda, tänane kapitalireeglistik, eraldi reeglid, aktsiaseltsil, netovara, neto, perioodiline kontroll, äriregistril, muud abinõud, advokaadil, netovara, dividendimaksjal, aktsiatega, olema 5, tagatiseks võtmine, põhjuskes, makdri, üldkoosolek, eesõigus, häältest, valikuvõimalus, tasumine, fondi emissioon, erand, otsustuskord, vähemuse kaitse, vähendamise juures, tavapärane, eksitus tekib, aktsionärid, kapital, teatama, juridica artikkel, peamised erinevused, erineb as, oü kohta, , , kirjalik seisukoht, ühingu lõpetamine, tulundusühistus seaduses, eests, tüüpiline, liikmesuse lõppemine, väljaarvamine, liikmesuse üleandmine, liikmete staatus, kapital, kapitalil, väljamaksete tegemine, üldkosooleku pädevus, spetsiifika, omaette nähtus, asja iva, mtü seadus, erakonnad, mtüs, lünk, põhipädevusi, põhikirja muutmisel, põhistruktuur, normi alusels, filiaali kustutamine, aruannete esitamine, tõlkekulud, euroopa majanduspiirkond, reeglistik äs, ühinevad ühingud, usaldajate kaitse, äs, ühinemise kanne, kannete tegemisega, spetsiifika, jagunemise kroral, jagunemise korral, hullem, juhtumid, oluline reegel, keeruline probleem, uus ühing, usaldusosanik, konsolideeritud aruanne, ev aruanne

    Kommentaarid (2)

    vaabel profiilipilt
    Jaan Vaabel: sisukas. hea töö!
    14:56 15-12-2013
    katykenny profiilipilt
    katykenny: abiks ikka!
    13:55 16-01-2013


    Sarnased materjalid

    48
    docx
    Ühinguõigus
    37
    doc
    Ühinguõigus
    57
    doc
    Ühinguõigus
    18
    docx
    Äriühinguõigus
    23
    docx
    Äriõigus
    80
    doc
    Haldusõigus
    118
    docx
    Riigiõigus
    72
    doc
    Riigiõigus





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun