SISUKORD 1. Äriseadustiku põhialused 2 Äriseadustiku üldsätted 3. Ärinimi 4. Prokuura 5. Füüsilisest isikust ettevõtja 6. Äriregister 7. Tulundusühistu 8. Mittetulundusühingud ja sihtasutused 9. Täisühing ja usaldusühing 10. Osaühing 11. Aktsiaselts 12. Osaühingu ja aktsiaseltsi lõpetamine 13. Filiaal 14. Ühinemine, jagunemine ja ümberkujunemine 2 1. Äriseadustiku põhialused Äriseadustikku (edaspidiselt ÄS) võib seaduse autorite seisukohast pidada kaubandusõiguse ehk äriõiguse kodifikatsioon, mis kehtestab uute põhimõtete alusel reeglid majandustegevuses osalejatele esitatavate juriidiliste nõuete ning ettevõtjate registreerimise osas. Seadus hõlmab mitmeid varem valitsuse määruste tasandil reguleeritud (näit. aktsiaseltsid) või sootuks reguleerimata valdkondi (näit. nime kaitse, filiaal, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine, prokuura, FIE jne). Seadustiku põhiideeks
Kandemäärus, millega avaldust ei rahuldata kas täielikult või osaliselt, jõustub määruse kättetoimetamisega avaldajae. Ilma avalduseta tehtud kandemäärus jõustub selle tegemisel (TsMS §597 lg2 ja 4) Kui määruskaebus rahuldatakse, siis tuleb see ka põhjendada! Määruskaebust saab esitada kandemäärusele, aga mitte kandele endale. 4. AKTSIASELTS 4.1. Aktsiaseltsi mõiste Aktsiaseltsi mõiste (vt ÄS § 221)- äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital Esimene aktsiaselts Inglismaal (Koskoovia kompanii, 1555). Vastavalt ÄS §-le 221 on aktsiaselts äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Tunnused: 1. Juriidiline isik, äriühing; 2. võõrjuhtimine; 3. korporatiivne struktuur; 4. piiratud varaline vastutus (ÄS §221 lg 2,3); 5. kapitaliühing (min kapitali nõue 400 000.-, ÄS §222). Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsionäri vastutus on eelkõige majanduslik - aktsionär
Aktsiaselts - Aktsiaselts on äriühing, kus on aktsiateks jaotatud pôhikapital. Pôhikapital peab olema vähemalt 25000 eur. Tulundusühistu-eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse. Ühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga. Ühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest. Samuti Euroopa äriühing(SE)-sarnane AS-le:aktsiakapital, aktsionääride piiratud vastutus, kapital vähemalt 120 000 eur. Juhtimine kas ühe või kahetasandiline. Euroopa ühistu(SCE)- sarnane OÜ-ga, osadeks jaotatud osakpital, kuid võib olla nii piiratud kui ka piiramatu vastutusega. Juhtimine kas ühe või kahetasandiline. Euroopa majandushuvi-ühing- sarnane TÜ-le, kuid eesmärgiks ei või olla kaasumi saamine, kuigi saab jagada kasumit kui see tekib. Eesmärk toetada v arendada liikmete majandustegevust (liikmed peavad olema tegevad äris). Mitteäriühingud: MTÜ , Sihtasutus
Usaldusühing: on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses (ÄS § 125); Osaühing: on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. (ÄS § 135 lg 1) Aktsiaselts: on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital (ÄS § 221 lg 1) Tulundusühistu: (edaspidi ühistu) on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad: 1) tarbijate või muude hüvede kasutajatena; 2) hankijatena; 3) tööpanuse kaudu; 4) teenuste kasutamise kaudu; 5) mõnel muul sarnasel viisil. (TüS § 1 lg 1) Eraõiguslik juriidiline isik - muud
Kuid otsuseid tuleb teha häälteenamusega kõigi nõusolekut ei ole vaja, et midagi otsustada. Selleks peab olema vähemalt 2/3 hääli. Hääletuse tulemuseks ei tohi olla see, et kellegi õigusi rikutakse. Näide: Ettevõttel on kaks aktsionäri. Ühel on 90% aktsiaid ja teisel 10% aktsiaid. Dividende ei maksta kellelegi vastavalt enamuse häältele. Teine pool läheb kohtusse, kuna talle ei maksta dividende, esimene aktsionär saab juhtimistasu jms ning seega koheldakse teda ebavõrdselt põhjendamata argument, kuna kedagi ei kohelda ebavõrdselt, sest kellelegi ei maksta dividende. Ühingu tunnused Eraõiguslik isikuteühendus Rajaneb tehingulisel alusel Olemas ühine eesmärk Ühinguõiguse põhiseaduslikud alused 2 Üldine ühinemisõigus, RKPJKo 19.05.1996.a
üks neist isikuteks (täisosanik) vastutab ühingu kohusstuse eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusomanik) vastutab ühingu kohustuse eest oma sissemakse ulatuses (ÄS § 125 lg 1). Usaldusühing on lähedane täisühingule, kuid erineb temast selle poolest, et selles võib osaleda vähemalt üks osanik, kelle isiklik vastutus piirneb ainult oma sessemakse ulatusega. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud aktsiakapital, osanikud ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuse eest, osaühing aga vastutab oma kohustuse täitmise eest kogu oma varaga (ÄS § 135). Võrreldes täis- ja usaldusühinguga, on osaühingu puhul kehtestatud rangemad nõuded asutamisele, juhtimisele, raamatupidamisele ja aruandlusele, samuti miinimumkapitalinõue 2500 eurot. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateksjaotatud aktsiakapital, aktsionär ei vastuta isiklikult
võibolla peaks kaasust hindama hoopis läbi karistusõiguse? o KarS § 289 (kehtetu) ametiseisundi kuritarvitamine o kui politseisse minna, siis ilmselt asja ei saa, sest politsei leiab, et äriühingu sisevaidlus, pole nii oluline nagu tapmised vms o koosseis ilmselt täidetud o lahendatakse ära läbi tagajärgede subjekt olemas, kahjulik tagajärg olemas, ebaseaduslik tegevus ka mingil määral III Aktsiaseltsi üldkoosolek 8. Aktsionär tegi üldkoosolekul ettepaneku täiendada üldkoosoleku päevakorda ja lisaks majandusaasta aruande kinnitamisele arutada aktsiaseltsi laenupoliitikat ning teha selle kohta otsus. Koosolekul viibis 10 aktsionäri, kelle aktsiatega oli esindatud 4/5 aktsiakapitalist (kõigi osalus oli võrdne). 9 aktsionri oli nõus nimetatud küsimuse arutamisega ning arutelu tulemusena tehti otsus, millega keelati juhatusel edasiste laenude võtmine. Kas otsus on seaduslik?
võibolla peaks kaasust hindama hoopis läbi karistusõiguse? o KarS § 289 (kehtetu) ametiseisundi kuritarvitamine o kui politseisse minna, siis ilmselt asja ei saa, sest politsei leiab, et äriühingu sisevaidlus, pole nii oluline nagu tapmised vms o koosseis ilmselt täidetud o lahendatakse ära läbi tagajärgede subjekt olemas, kahjulik tagajärg olemas, ebaseaduslik tegevus ka mingil määral III Aktsiaseltsi üldkoosolek 8. Aktsionär tegi üldkoosolekul ettepaneku täiendada üldkoosoleku päevakorda ja lisaks majandusaasta aruande kinnitamisele arutada aktsiaseltsi laenupoliitikat ning teha selle kohta otsus. Koosolekul viibis 10 aktsionäri, kelle aktsiatega oli esindatud 4/5 aktsiakapitalist (kõigi osalus oli võrdne). 9 aktsionri oli nõus nimetatud küsimuse arutamisega ning arutelu tulemusena tehti otsus, millega keelati juhatusel edasiste laenude võtmine. Kas otsus on seaduslik?
kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otseselt sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine on keelatud) st ühingu (seltsi) põhikirjaga saab mitmetes olulistes küsimustes ette näha seaduses sätestatud erinevaid kokkuleppeid; OÜ on seaduses antud võimalus tegutseda väiksemate formaalsustega. Aktsiaselts (AS) ja Osaühing (OÜ) (2) Nii OÜ's kui ka AS's on osanike/aktsionäride vastutus piiratud: AS on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest, selts aga vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga (ÄS §221). AS puhul on kehtestatud kõige rangemad asutamise, juhtimise, vähemusaktsionäride kaitse ja aruandluse nõuded ning miinimumkapitali nõue 25 000 eurot. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga.
varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemkase ulatuses (ÄS § 125 lg 1). Usaldusühing on lähedane täisühingule, kuid erineb temast selle poolest, et selles võib osaleda vähemalt üks osanik, kelle isiklik vastutus piirneb ainult oma sissemakse ulatusega. 3. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotud aktsiakapital, osanikud ei vastuta isiklikult osühingu kohustuste eest, osaühing aga vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga (ÄS § 135). Võrreldes täisja ja usaldusühinguga, on osaühingu puhul kehtestatud rangemad nõuded asutamisele, juhtimisele, raamatupidamisele ja aruandlusele, samuti miinimumkapitalinõue 2500 eurot. Osaühingu sisulised erinevused
Vastuolu seaduse või põhikirjaga, siis § 302, sh tuleb näidata ära. Rikutud normid on kuskil mujal. Kui kehtetuks tunnistamise alust ei leia, siis tuleb alles § 3011 lg 1 p 2 (ultima ratio pm, kus seda saab kasutada ainult siis, kui otseselt midagi rikutud ei ole, aga olukord on ikkagi väga halb ). Nõude alusnorm on antud juhul 301 1 lg 1 p 4. Kas nõude on esitanud õige isik (kaebeõigus): TsÜS § 38 lg 2 + TsMS § 3 lg 1. Kas aktsionär on huvitatud isik? Jah ÄS § 302 lg 3 järgi ( tõendamaks oma hagi esitamise õigust, tuleks esitada protokoll, kus oleks vastuväide sees e aktsionär teavitaks koosolekul teisi oma vastuväitest. See, kas vastuväide läheb protokolli või mitte, ei sõltu sellest aktsionärist ). Aktsionär on esitanud kehtetuks tunnistamise nõude. Nende nõuete puhul on tegu kassatoornõuetega, st sõltumata sellest, milline on konkreetne nõue, on kohtul õigus
st ei esine alust keeldumiseks (juhatuse toodud keeldumise alus ei ole seaduslik) väga kaalutluslik asi "on alust eeldada", st ei tule hinnata kahju suurust, vaid võimalust, et kahju tekib- tegu on hagita menetlusega §166 lg3 räägib sellest. ei tule tõendamise eeldamisega üle pingutada kui nt osanik on keegi, kes konkureerib sama OÜga, siis on kahju tekkimise potentsiaal olemas vt ka TsÜS § 32: juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve äkki on tegemist õiguste kuritarvitamisega- kas kohus peaks siis jätma rahuldamata hagi kuna see käib tõesti igapäev kohal ja osanik niisuguse käitumisega võtab endale juhatuse positsiooni kuna käib igapäev kohal ja korraldab asju aga sellist õigust tal ju tegelikult pole seega see võiks vb olla alus nõude rahuldamata
Ühendatav ühing loetakse lõppenuks. Äriühingud võivad ühineda ka selliselt, et asutavad uue äriühingu. Ühinevad ühingud loetakse sel juhul lõppenuks. · Ühinemine toimub likvideerimismenetluseta. · Ühinemisel läheb ühendatava ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale ühingule. Uue ühingu asutamisel läheb ühinevate ühingute vara, sealhulgas kohustused, sellele üle. · Ühendatava ühingu osanikud või aktsionärid saavad ühinemisel ühendava ühingu osanikeks või aktsionärideks. Uue ühingu asutamisel saavad selle osanikeks või aktsionärideks ühinevate ühingute osanikud või aktsionärid. · Ühinevateks ühinguteks võivad olla sama või eri liiki Eesti äriregistrisse kantud äriühingud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ühinemiseks sõlmivad ühingute juhatused või ühingut esindama õigustatud osanikud ühinemislepingu
ÄS § 302 lg 3 järgi ei ole lepingupartneril vaidlustusõigust, seega kohus jätab selle vaidlustuse menetlusse võtmata. Tehing kehtib, küsimus selles, kelle suhtes, täitmist saab nõuda, aga kelle käest? ASilt ei saa nõuda lepingu täitmist, vaid see juhatuse liige, kes tehingu sõlmis. Nõue on õige, aga mitte Asi vastu, vaid juhatuse liikme vastu. III Aktsiaseltsi üldkoosolek 3. Aktsionäride üldkoosolek toimus 15. mail. 10. septembril esitas üks aktsionär kohtule hagi nõudega tunnistada üldkoosolekul vastuvõetud otsused kehtetuks põhjusel, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikuti, kuna aktsionäridele saadetud kutsetes ei olnud märgitud üldkoosoleku päevakorda (antud asjaolu leidis ka kohtus tõendamist). Samuti esitas aktsionär nõude tühistada vaidlustatud üldkoosolekul tehtud otsuse alusel äriregistrisse tehtud kanne aktsiakapitali uue suuruse kohta. Aktsiaselts vaidles hagile vastu, väites, et nõue on aegunud. 1
1 AKTSIASELTS 1.1 Aktsiaselts ja liigid Aktsiaks nimetatakse mõttelist (jagamatu) osa aktsiakapitalist, mis väljendab aktsionäri õigust osaleda üldkoosolekul, kasumi jaotamisel ning aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. Aktsia omamist tõendav väärtpaber on aktsiatäht (Õigusleksikon, 2000). Aktsiatest võivad tuleneda erinevad õigused seaduses sätestatud juhtudel. Ühesuguste õigustega aktsiad moodustavad aktsiate ühe liigi. (ÄS § 235 lg 1). Aktsiad on nimelised ning need peavad olema registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Aktsiad jaotatakse liht- ja eelisaktsiateks. Eelisaktsiaks nimetatakse aktsiat, mis annab
Osaühingu võib asutada üks või mitu isikut. Asutajaks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik. Osaniku häälte arv peab olema võrdeline tema osa suurusega. Osaühing lõpetatakse: 1) osanike otsusel; 2) kohtulahendiga; 3) osaühingu pankroti väljakuulutamisega; 4) osaühingu pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist; 5) teistel seaduses või põhikirjas ettenähtud alustel. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest, aktsiaselts aga vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Aktsiakapitali väljendatakse eurodes. Aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot. Iga aktsia annab eraldi hääleõiguse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu isikut. Asutajaks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik. Aktsionärid teostavad
14. Esiplaanil aktsionäride rahalised huvid. 15. Eesmärgiks teenuste osutamine ja raha 15. Eesmärgiks raha teenimine teenimine liikmetele. aktsionäridele, kontrollpaki omanik kontrollib oma huvides raha liikumist. 16. Tegevuspoliitika määravad liikmed, 16. Tegevuspoliitika määravad teenuste kasutajad oma eesmärke silmas aktsionärid, sisuliselt aktsiate pidades. kontrollpaki omanik. 5. Tulundusühistu liikmed. Ühistu liikmeks võib astuda füüsiline isik või juriidiline isik. Ühistu võib uusi liikmeid vastu võtta pärast äriregistrisse kandmist. Ühistu liikmeks astuja esitab kirjaliku avalduse, mille kohta teeb ühe kuu jooksul otsuse kas üldkoosolek, nõukogu või juhatus, olenevalt sellest, kuidas otsuse vastuvõtmine on põhikirjas sätestatud
kohtulahend; osaühingu pankroti väljakuulutamine; osaühingu pankrotimenetluse raugemine enne pankroti väljakuulutamist; teised seaduses või põhikirjas ettenähtud alused. Kui osanikud soovivad osaühingut lõpetada, peab juhatus esitama osanikele eelmise majandusaasta aruande ja ülevaate osaühingu käesoleva aasta majandustegevusest. 16. Aktsiaseltsi mõiste ja asutamine. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. (ÄS § 221) Aktsiakapitali väljendatakse eurodes. Aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot. (ÄS § 222) Analoogselt osaühingule võib ka aktsiaseltsi asutajaid olla üks või mitu ning asutajateks võivad olla nii juriidilised kui füüsilised isikud. Asutajad sõlmivad asutamislepingu ning selle lisana kinnitatakse põhikiri
22) osaühingu pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist; Äriõigus Tegevusluba nõuavad näiteks enamus meditsiiniteenuseid, turvateenuse osutamine, koolitustegevus (erakooliseaduse tähenduses), paljud maa ja keskkonnaga seotud tegevusalad, tolliga seotud tegevusalad, tööturuteenus, noortelaagrite korraldamine ja arhiiviteenus. 34. Aktsiaselts. (1) Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. (2) Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. (3) Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot. (1) Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu isikut. (2) Asutajaks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik. Aktsiaseltsi asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu.
Täis ja usaldusühingu põhiline erinevus seisneb usaldusosaniku staatuses: tema vastutus on piiratud ja sellega seoses üldjuhul on piiratud ka tema tegevus. Mõlema ühingu puhul osanikeks võivad olla nii juriidilised kui füüsilised isikud. Kohalik omavalitsus ja riik olla ei või. Ühingu liikme õigused ja kohustused määrab osaniku staatus. 14. Osaühing ja aktsiaselts. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud aktsiakapital, osanikud ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest, osaühing aga vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Miinimumkapitali nõue on 2500 eurot. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital, aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest, selts aga vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Miinimumkapitali nõue on 25 000 eurot. 15. Tulundusühistu, asutamine ja selle erinevus teistest äriühingutest
Tema kõrgeim võimuorgan on üldkoosolek, veel on tal kohustuslikult ka nõukogu ning juhatus. Aktsionär EI vastuta isiklikul AS kohustuste eest, AS vastutav ise oma varaga. Aktsionärid maksavad sisse aktsiakapitali ning saavad aktsiaid vastu 1 aktsia=1 hääl. Aktsionäridel on õigus saada varalisi väljamakseid (div) ning osaleda üldkoosolekutel ning juhtimises. Nad saavad mõjutada otsuseid ja hääletada. 5. Selgita missuguseid õiguseid annab aktsia aktsia omanikule. 2 olulist rühma: *õigus osaleda juhtimises (ehk üldkoosolekutel, tal on hääleõigus ning õigus saada infot ning sellest lähtuvalt teha otsuseid) *õigus saada varalist kasu nt div, aktsiate tühistamine makstakse välja, tehakse tagasiost, likvideerimine 6. Mille poolest erinevad osaniku õigused aktsionäri õigustest? Peamiselt on mõlemal samad õigused, kuid on väikesed erisused. NT 2 suurt:
Korraline on üldkoosolek, mille päevakorras on majandusaasta aruande kinnitamine. Juhatus kutsub korralise üldkoosoleku kokku põhikirjas ettenähtud korras ja tähtajal, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest. Juhatus kutsub kokku erakorralise üldkoosoleku põhikirjas ettenähtud juhtudel, samuti siis, kui: 1) aktsiaseltsil on netovara vähem kui pool aktsiakapitalist või vähem kui 400 000 krooni või 2) seda nõuavad aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, börsiaktsiaseltsi korral aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist. Osanike koosolek Osanike koosoleku kutsub kokku juhatus. Juhatus kutsub kokku osanike koosoleku, kui see on osaühingu huvides vajalik, samuti kui: 1) osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste
või osaühingu tegevuse lõpetama. Osaühing · Tegevuse lõpetamine · Osaühing lõpetatakse osanike otsusel, kohtulahendiga või pankroti väljakuulutamisega. · Osaühing loetakse lõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest äriregistrisse. Sundlõpetamine jõustub kohtulahendi jõustumisega. Lõpetamisel viiakse läbi likvideerimismenetlus. Aktsiaselts · Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. · Registreerimine · Notaris registreerimine - saata notarile firma registreerimiseks vajalikud andmed (2-3 nädalat), notar koostab dokumendid ise; · Osta juba registreeritud ettevõte (2-3 tööpäeva) Aktsiaselts · Asutamine · Aktsiaseltsi võivad asutada üks või mitu teovõimelist füüsilist või juriidilist isikut. · Asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. Ühe
Asutamisprotsessid 1) Äriidee 2) Ettevõtlusvormi valik 3) Ärinime valik ja kontroll 4) Asutamisdokumentide koostamine ja äriregistrile esitamine 5) Tegevuslubade/litsentside hankimine 6) Töötajate arvele võtmine 7) Registreering majandustegevuse registris 8) Finantseerimis võimaluste leidmine Juhtimine Omanike pädevused – omaniku pädevus hõlmab põhikirja muutmist, aktsiakapitali suurendamist ja vähendamist, nõukogu liikmete valimist ja tagasikutsumist, audiitorite valimist, erikontrolli määramist, majandusaasta aruande kinnitamist ja kasumi jaotamist, ettevõtte ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja/või lõpetamise otsustamist. Õigused ja kohustused juhatuse liikmetele – Õigused esindada kõikide tehingute tegemisel äriühingut, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad ühingut mitmekesi või ühiselt − se
Ettevõtja võib tegutseda tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud. Küll aga.võib seadusega sätestada tegevusalasid, milleks on vaja tegevusluba või millel võib tegutseda üksnes teatud liiki ettevõtja. Nii näeb seadus ette erinõuded krediidiasutustele ja kindlustusseltsidele, tegevusluba vajavad näiteks kõik arstiabi liigid, ravimite, alkoholi, relvade jne müük ja valmistamine, erinevad transpordiliigid jne . 26.Aktsiaselts ja osaühing Aktsia ja osa. Aktsionär ja osanik Mõisted: Osaühing on äiiühing, millel on.osadeks jaotatud osakapital (A S § 135) . Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital (A S § 221) . Osaühing on hetkel Eestis kõige levinum äriühingu vorm (1999.*aasta l oli äriregistrisse kantud 23989 osaühingut, aktsiaselts e seevastu ainult 547 7 ning muid ettevõtjaid veelgi vähem). Kuivõrd aktsiaselts ja osaühing on oma põhiolemuselt üsnagi sarnased, siis käsitleme aktsiaseltsi erisusi
12,75 tasu kandeavalduse registrisse kandmise eest. Asutamisel Asutamisleping ja Asutamisleping ja põhikiri Asutamisleping ja põhikiri Ühinguleping loodavad põhikiri dokumendid Varaline Aktsionär ei vastuta Osanik ei vastuta isiklikult Osanik ei vastuta isiklikult Osanikud Vähemalt üks vastutus isiklikult aktsiaseltsi osaühingu kohustuste eest; tulundusühistu kohustuste vastutavad täisosanik vastutab kohustuste eest osakapitali sissemakse eest, kui pole kokku lepitud ühingu äriühingu
· Tulundusühistu osakapital koosneb liikmete osamaksudest; · Tulundusühistut ei saa ümber korraldada osaühinguks ega aktsiaseltsiks. · Ühistu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu ja kinnitavad põhikirja. · Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peavad olema notariaalselt tõestatud ja neile kirjutavad alla kõik asutajad. Aktsiaselts (AS) Nagu osaühing, nii ka aktsiaselts, on piiratud vastutusega äriühing, kus aktsionärid ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiakapital jaotatakse aktsiateks, mille väikseim nimiväärtus võib olla 10 krooni. Aktsiad võivad olla nimelised või esitajaaktsiad. Erinevus nende vahel seisneb vaid selles, et nimelisest aktsiast tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on kantud aktsiaraamatusse. Esitajaaktsiast tulenevad õigused kuuluvad aga sellel, kelle valduses on aktsia.
- juhtimine ei pea olema seotud omamisega - usaldusväärsus - võimalus professionaalsete juhtide kaasamiseks - võimalus suurendada ja kaasata kapitali - piiramatu eluiga, suurem stabiilsus - sobivus nii suur-, kui väikeettevõtetele Osaühing PUUDUSED: - asutamine keerulisem - suurem tegevuste reguleeritus - info avalikustamise kohustus - juhtimise väiksem paindlikkus - üksikisiku kontrolli vähenemine - omanike ja juhtide lahkhelid Aktsiaselts · Äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital - asutajaks üks või mitu isikut (füüsilised või juriidilised isikud) - tegutsemise aluseks põhikiri - aktsiakapital minimaalselt 25 000 - sissemakse rahaline või mitterahaline - aktsiad on nimelised - aktsiad peavad olema registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris - nimeline aktsia on vabalt võõrandatav Aktsiaselts · Juhtorganid 1. Aktsionäride üldkoosolek 2. Nõukogu 3. Juhatus · Juhtorganite pädevus ja tegevuse põhimõtted ning lõpetamise alused on
muule organile või isikule. Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid ja nende pädevus nähakse ette seadusega. Juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks. Juriidilise isiku organi liige ei või oma seadusest tulenevaid organi liikme õigusi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. Juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmeks võib olla üksnes teovõimeline füüsiline isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. 2 Juriidilise isiku mõiste Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt ja ta võib tekkida kahel viisil: 1) teatud liiki juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel, näiteks aktsiaselts asutatakse
Aktsiaselts (AS) Aktsiaselts ehk AS on ettevõtlusvorm, mis tavaliselt alustavaid ettevõtjaid väga ei puuduta. AS valitakse äriühingu vormiks siis, kui on plaan minna firmaga börsile või kui on tegemist suuremate projektide ja ettevõtmistega. Kui sul siiski on huvi sellest vormist rohkem teada, siis siit artiklist leiad väikese ülevaate. AS on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Minimaalne aktsia suurus on 10 krooni ja minimaalne AS-i kapital 400 000 krooni. Aktsia omanik ehk aktsionär ei vastuta isiklikult AS-i kohustuste eest. Aktsiad võivad olla kas eelisaktsiad või lihtaktsiad. Eelisaktsiad ei anna hääleõigust, küll aga eelisõiguse dividendide saamisel. Seejuures on eelisaktsia omanikule makstava dividendi suurus kirjas firma põhikirjas (protsendina aktsia algväärtusest) ja need dividendid makstakse välja enne teistele aktsionäridele maksmist.
· Audiitor Audiitorite arvu määrab ja audiitori nimetab üldkoosolek. AS´I loomisel on vaja teada, et: · Kui alustate tegevust erinõuetega tegevusalal, tuleb teil taotleda tegevusluba või registreering. · Aktsiaselts tuleb registreerida Maksu ja Tolliametis. · Kui palkate töötajad, tuleb nad võtta arvele Haigekassas. · Kui palkate töötajaid, tuleb aktsiaseltsi tegutsemise alustamisest teavitada Tööinspektsiooni. Aktsionär · Aktsionär on isik, kellel on aktsias eltsi aktsiaid . Aktsionär on se e g a aktsias eltsi (ettevõtte ) üks omanik e st. Ettevõte aktsionärid omav a d koo s kogu ettev õtet. Se e g a on ettev õtte suurim e e s m ä r k suure n d a d a aktsionärid e vara . · Aktsionärid el võivad olla firma suhte s erinev ad õigus e d vastavalt sellel e, milliseid aktsiaid nad om av a d . Tavalis elt on h ääle õi gu s kõikidel
üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Osaühing ise juriidilise isikuna vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts ise juriidilise isikuna vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad seaduses lubatud viisil (tarbijatena, teenuse kasutajatena, tööpanuse kaudu vmt). Ühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga. Ühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest. 6
Mari Murakas, isikukood 48907255689, elukoht Tartu, Jalaka 7, 51236 oleme otsustanud asutada Aktsiaseltsi järgmistel tingimustel: 1. Üldsätted 1. Aktsiaseltsi ärinimi on AS Kohvi Kohvik (edaspidi aktsiaselts) 2. Aktsiaseltsi asukoht on Tartus ja aadress on Eesti Vabariik, Tartu linn, Pikk 8. 3. Aktsiaseltsi tegevusalad on: pagaritoodete valmistamine ja müümine, klientide teenindamine. 4. Aktsiaseltsi majandusaasta algus on 1.detsember ja lõpp 31. november. 2 Aktsiakapital ja aktsiad Aktsiaseltsi aktsiakapital on kakskümmend seitse tuhat (27 000) eurot. Seltsi aktsiakapital on jaotatud 100 (ühesaja) eurose nimiväärtusega 210-ks nimeliseks lihtaktsiaks ja 100 (ühesaja) eurose nimiväärtusega 60-ks eelisaktsiaks. 130 nimelist lihtaktsiat kuulub Mirjam Vesi´le, 80 nimelist lihtaktsiat kuulub Mari Murakas ja 60 eelisaktsiat kuulub Karin Erimäe. Iga Aktsia annab Aktsionärile Seltsi Üldkoosolekul 1 (ühe) hääle. Aktsiakapitali moodustamine: 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
