Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Turunduse alused kordamisküsimused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida nad toodavad?
  • Milline on Sinu seisukoht?
  • Kuidas Sa hindad väidet "Hea kaup müüb ennast ise"?
  • Milliseid kaubamärke sa igapäevaselt kasutad?
  • Miks on mõned tootjafirmad vähemtuntud kui nende margitooted?
  • Millise toote elutsükli faasi kohta käivad alltoodud väited ?
  • Millised mitte Miks?
  • Milliste puhul väiksem?
  • Mille alusel toimub segmenteerimine?
  • Mille alusel toimub positsioneerimine ?
  • Kuidas kellele ja milleks võiks Rakvere linn ennast turundada?
  • Keskkonna tegureid ?
  • Milliseid hüpoteese Sa uuringu abil kontrollid?
  • Millised oleks mõned peamised uurimisvaldkonnad?
  • Keskmine või madal miks?
  • Millisel juhul on ja millal ei ole?
  • Millistega aga tegeleb keegi teine?
  • Millistes tingimustes tuleb eelistada üht millistes teist?
  • Milles seisneb iseseisvate jaemüüjate konkurentsieelis ?
  • Miks kupongidest laekub tagasi vaid tühine osa?
  • Palju vahendajaid?
  • Milliste osatähtsus väheneb?
  • Kui suured on edulootused?
  • Milliseid eeliseid ta reklaami ees omab?
Järvamaa Kutsehariduskeskus
Turunduse alused
VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE
Paide 2014



Sisukord


Sisukord 2
1.Turunduse olemus 3
2. Turunduskeskkond 8
3.Toode ja kaubamärk 10
4.Ostukäitumine 13
5.Turu segmenteerimine 14
6. Turundusuuringud 15
7.Turundustegevus ettevõttes 17
8. Müügitoetus 19
9. Hinnakujundus 23
  • Turunduse olemus


  • Kas turundus ja müük on sünonüümid ? Kui ei, siis milles on erinevus?
    Müük ehk turustus on turunduse osa. Turundus algab enne müüki ning ettevõtte turundusstrateegia kujundamine ning eesmärkide seadmine loob alustalad heale müügile.
  • Kas mõisted "tarbija" ja " klient " on sünonüümid? Kui ei, siis milles on erinevus?
    Klient “ on individuaalne tarbija ehk konkreetsete vajaduste ja soovidega isik. Tarbija on üldine mõiste mis hõlmab endas kõiki kliente.
  • Kas politsei, haigla, kirik , hotell ja teater saavad oma tegevuses kasutada turundusprintsiipe?
    Jah, saavad. Ka need ettevõtted ja asutused peavad endale selgeks tegema kuidas nad „tarbijasse“ suhtuvad ning oma „teenust“ müüvad. Kas rõhutatakse individuaalset lähenemist ( suhtlusturundus ) või näiteks üritatakse pakutavaid teenuseid pidevalt täiustada hea kvaliteedi nimel ning konkurentsis püsimiseks (tootekontseptsioon).
  • Too konkreetseid näiteid erinevate turundusfilosoofiate rakendamise kohta!
    Tootmiskontseptsioon – näiteks Henry Fordi autotehas kus kasutati odavat tööjõudu ning üritati toota võimalikult palju ja võimalikult väikese omahinnaga. Ka tänapäeva arengumaade turud, kus kus oluline on toote kogus ja hind kuid mitte kvaliteet.
    Tootekontseptsioon – paljud elektroonikat tootvad firmad, kelle põhieesmärk on pidevalt tooteid täiustada ja uuendada , et võimalikult paljud tarbijad oleksid rahul ning leiaksid endale sobiva toote.
    Müügikontseptsioon – näiteks LHV panga müügiagendid Eesti suuremates poekettides inimesi agressiivselt manipuleerimas. Samuti teostas Elisa väga agressiivset müüki teenuste „tasuta“ pakkumisel .
    Turunduskontseptsioon – näiteks lastele/emadele suunatud tooted (mähkmed, lasteriided jms).
    Sotsiaalse turunduse kontseptsioon – näiteks elektriautod (sihtturu vajadused + keskkonnakaitse ).
    Suhtlusturundus – näiteks eripakkumised püsiklientidele telekommunikatsiooniettevõtetes.
    Väärtuspõhine turundus – näiteks Lyoness lojaalsusprogramm, mis pakub kliendile väärtusena võimalust raha tagasi teenida ning seega toode/teenus turundab ennast ise.
  • Kas sotsiaalse turunduse kontseptsiooni see osa, mis puudutab ühiskonna üldisemate vajaduste arvestamist, on jäänud vaid unistuseks või on ta praktikas realiseerunud ? Too näiteid.
    On ka realiseerunud. Elektriautode ning suurenenud päikese- ja tuuleenergia kasutamise näol – majade katustel olevad päikesepaneelid näiteks. Propageeritakse no minimajade ja minikorterite soetamist/ehitamist, et ruumi kokku hoida.
  • Kas nõustud väitega : "Tarbijal on alati õigus"?
    Ei ja jah. Tarbijal on õigus oma arvamusele ning õigus vabalt valida talle kõige sobivam toode/teenus. Kuid tarbijal ei ole õigust esitada utoopseid nõudmisi ning käituda „klient on kuningas“ mõtteviisi kohaselt kui ta ei ole ennast eelnevalt vastava toote/teenuse suhtes harinud. Sõnastaksin väite ümber „Targal tarbijal on alati õigus“.
  • Kas mood muutub turundustegevuse mõjul? Kas näiteks rõivatootjad peavad tootma seda, mis on (neist sõltumatult) moes, või suudavad nad moodi tuua selle, mida nad toodavad?
    Ma arvan, et hea turunduse puhul saab moodi muuta kuid kuna rõivatootjad on huvitatud, et riideid kindlasti ostetaks, siis juhinduvad nad eelkõige hetkemoest.
  • Kas nõustud arvamusega, et turundus muudab inimesed liiga materialistlikeks? Põhjenda !
    Kuigi tooted on vajalikud inimeste erinevate vajaduste rahuldamiseks, siis pidevad reklaamid ning kampaaniad sunnivad pidevalt keskenduma parematele pakkumistele ning pidevale ostlemisele. Kuna erinevaid tooteid on väga palju ning tekib ka järjest juurde, siis on vaja pidevalt mõelda asjadele mida on vaja ning suurest valikust otsustada, milline ost on kõige mõistlikum.
    Kuna minu enda maailmavaated on pigem suunatud sellele, et vähendada enda ümber mittevajalikke asju ning keskenduda pigem kõigi inimeste heaolule ning elamisväärsetele tingimustele, on väga kurb jälgida kuidas kõrge elatustasemega maades keskendutakse vaid materiaalsete vajaduste rahuldamisele kui samal ajal on väga palju inimesi elamas vaesuses ning isegi näljas.
    Samuti turunduses töötavad inimesed peavad pidevalt keskenduma tarbijate vajaduste rahuldamiseks parimate toodete kujundamisele.
  • Miks on tänapäeval kõrvuti turunduse edenemisega hoogustunud ka tarbijakaitse?
    Kuna turundus võib luua toodetest pigem idealistliku pildi ning üksik tarbija on kaitsetu suurte tootjate ees, siis on vaja tarbijakaitset, et kaitsta tarbijate õigusi ning tootjad ja turustajad peavad jagama õiglast infot ning kvaliteetseid tooteid.
  • Kas töökohta otsides Sa turundad ennast? Kuidas Sa valmistaksid end ette töölevõtu intervjuuks piimakombinaati?
    Töökoha otsimisel tegeleme kindlasti mingil määral turundusega. Teeme turu-uuringuid teemal millist töötajat ettevõte soovib ning millist töökohta tööotsija soovib. CV-d koostades mõtleme enda jaoks läbi mis teeb meid töövõtjale atraktiivseks ning eriliseks . Võime tegeleda ka suhtlusturundusega, lisades oma suhtlusringkonda uute ja headel positsioonidel olevate inimesi.
    Uuriksin piimakombinaadi ajalugu ning hilisemaid saavutusi ning sobitaksin mõttes enda isiklikud sihid ettevõtte omadega. Samuti mõtleksin läbi enda oskused ning isikuomadused , mis kõige paremini tahetud töökoha saamist soodustavad.
  • Kui turunduskontseptsioon näib igati loogilisena, miks siis paljud Eesti ettevõtted järgivad endiselt toote- või müügikontseptsiooni?
    Lihtsam on liikuda vana ja toimivat rada pidi niikaua kuni tekib vajadus kontseptsiooni uuendada. Arvan, et paljud ettevõtted ei ole veel valmis ega pea vajalikuks turunduskontseptsiooni kasutada, kuna see tähendaks kogu turundusplaani ümber seadmist. Ka võib Eesti ettevõtetes olla veel liiga tootekeskne lähenemine ning tähelepanu suunamine konkreetsetele klientide vajadustele on veel arengujärgus.
    Samuti võib turundusele vähese tähelepanu pööramise põhjuseks olla teadmatus turunduse tähtsusest ning rahapuudus või olulisemana tunduvate probleemide lahendamine ettevõttes.
  • Turunduskontseptsiooni rakendamine ei tähenda tingimata seda, et ettevõtet peaks juhtima turundusspetsialistid. Küll aga peaks tippjuhtide tegevus olema turule orienteeritud. Kuidas mõjutab see pearaamatupidajat, personalijuhti, tootmisjuhti ja finantsjuhti?
    Personalijuht võtab tööle ja koolitab turundusega tegelevaid töötajaid ning seab paika palgad . Personalijuht on vahelüli tegevjuhi ning töötajate vahel. Personalijuht töötab koos juhtkonnaga läbi turunduskollektiivi tähtsuse ning vajalikud eesmärgid.
    Tootmisjuht on turundusse kaasatud kvaliteetse toodangu tähtaegse valmimise kaudu ning kui ettevõte rõhub just toote kvaliteedile või kiirele valmimisele, on tootmisjuhi tegevus ettevõttes ülioluline.
    Raamatupidaja peab täielikult tundma ettevõtte arvestussüsteemi ning hoidma end erialaste ja seaduste muudatustega kursis, et olla valmis ruttu reageerima ning luua raamatupidamisandmeid, mille põhjal saaks juhtkond võtta vastu asjakohaseid juhtimisotsuseid. Väiksemas ettevõttes teostab raamatupidaja suure osa klientide, hankijate, maksuameti ja finantsasutustega suhtlemisest.
    Finantsjuhile olulised etapid on finantsplaneerimine ja eelarvestamine, kuhu tuleb kaasata juba töö alguses ka tootmisjuhid ja personalijuhid ning raamatupidajad. Finantsjuhid peaksid tähelepanu pöörama sellele, et turundusega tegelevatel inimestel oleksid head finantsalased teadmised.
  • Osa inimesi leiab, et teaduse ja tehnoloogia areng lahendab ka ökoloogilised probleemid ja turundus ei peaks sellega tegelema. Milline on Sinu seisukoht?
    Mina arvan, et ökoloogiliste probleemidega peaks tegelema kõik tegevusvaldkonnad ning ka lõpptarbijad. Turundusega saab üldsuse teadvusesse paremini tuua ökotooted ning öko-eluviisi. Turundustegevust saab ka tarbijate vajadustelt suunata ka keskkonna vajadustele ning panna inimesi tarbima keskkonda vähem reostavaid tooteid ning pöörata tähelepanu jäätmekäitlusele ning taaskasutusele.
  • Kuidas Sa hindad väidet: "Hea kaup müüb ennast ise"?
    Ei nõustu. Kui vaid toode on väga hea kuid ei ole kedagi kes toodet müüb, arendab, õigele sihtturule pakub (ja teeb seda õiges kohas ja õigel ajal), siis toode ise ennast müüa ei suuda.
  • Turunduskeskkond


  • Kuidas saab ettevõte otsustada, mitmele turule tal on otstarbekas siseneda?
    Koostatakse turuanalüüs, turusegmentimine ning turu üldine määratlus – kellele ja miks toodetakse. Selgitatakse välja peamised kliendid ning nende vajadused ja millised tooted sobivad nende vajaduste rahuldamiseks.
  • Kui olemas on väga palju sekundaarse info allikaid, kas turundusjuhid peavad siis üldse muretsema primaarse info kogumise pärast?
    Kuna iga ettevõte ning nende pakutav toode/teenus on teistest mõnevõrra erinev, siis tuleb kindlasti teostada ka konkreetse ettevõtte jaoks küsitlused ning turu-uuringud, et saavutada parim tulemus.
  • Kust võiks leida sekundaarset infot järgmiste küsimuste kohta:
    • erinevate piirkondade elanikkonna suurus ja vanuseline koosseis
    • külmkappe omavate perekondade osakaal Eestis
      • külmkappe tootvate/müüvate ettevõtete müügistatistika, vastavate ettevõtete majandusaruanded, rahvaküsitlus
    • väljaantud eluasemelaenude üldmaht
      • Eesti Panga majandusaastaaruanne, rahvaküsitlus
    • tarbijate kulutused kestvuskaupade ostuks viimastel aastatel
      • kestvuskaupade müügikäibe analüüs ettevõtete kaupa juhul kui puudub konkreetse tootegrupi kohta tehtud analüüs

  • Too näiteid juhtumitest, kus Eesti võimuorganite tegevus on oluliselt mõjutanud mingi tegevusala ettevõtteid!
    http://www.aripaev.ee/uudised/2014/06/11/palo-turg-pangakontorite-sulgemise-probleemi-ei-lahenda
    Näide sellest, kuidas riik sekkus kui pangad soovisid suure osa oma kontoritest sulgeda ning riik pidi sekkuma tavainimeste ja ettevõtete kaitseks. „Selge, et turg ja konkurentsisituatsioon seda probleemi ära ei lahenda. Seetõttu on riigil kohustus sekkuda.“ ( Urve Palo)
  • Kuidas Eestis toimuvad demograafilised protsessid mõjutavad eri tegevusalade ettevõtteid (rõivatootjad, meditsiiniline teenindamine, meelelahutus, kiirtoitlustus , apteegid, restoranid , raamatukauplused, reisikorraldajad, kasutatud autode müüjad)?
    Arvesta järgmiste tegurite mõju:
  • suurima sündivusega perioodi laste jõudmine kooliikka
  • sündivuse järsk langus
  • tendents väiksemate perekondade poole
  • elanikkonna vananemine
  • sissetulekute langus ja diferentseerumine
    Vastamisel arvestan kõigi tegurite koosmõju, mitte tegurite mõju eraldi protsessidena.
    Noorte seas levivate moetrendide müügimahu suurenemine, noortemoe ühendamine „koolimoega“ ning reklaamkampaaniate tegemine enne kooli algust ning vaheaegadel .
    Rõivatootjad peaksid keskenduma nüüd rohkem ka keskealistele ning vanematele inimestele suunatud müügile ja reklaamile, mõtekas on ühte riidepoodi koondada kogupere kaup (lasteriided, meesteriided, naisteriided) ning selle võrra suureneks ka müügimaht .
    Keskendada turu-analüüs keskealistele ning vanuritele ning analüüsida erinevate vanusegruppide ostuvõimet (vanuritele sooduspakkumised vms).
    Oluline on arstiabi parem kättesaadavus vanuritele, meditsiiniasutustele tähendab see paremat logistilist süsteemi ning suuremat tööjõukulu.
    Samas elanikkonna vananemisel ning sissetulekute languse tõttu ei suudeta osta kallimaid ravimeid. Noortele ja keskealistele mõeldud ravimite hinna tõus, samal ajal vanuritele vajalike ravimite hinna reguleerimine vastavusse pensioni/elatustasemega (kui see on võimalik).
    Meelelahutuse valdkonnas tuleb arvestada noortele suunatud meelelahutusvaldkondade ja keskealistele ning vanematele suunatud meelelahutuse mõningase eristamisega – näiteks noored käivad vähem teatris ning vanurid kinos ning pubides. Samas võib ka suurendada teatritükkide reklaami noorte seas ning vastupidi kinodes näidata ka rohkem keskealisi ning vanemaid huvitavaid filme.
    Kiirtoitlustuse müügimaht ilmselt suureneb sel hetkel kui suure sündivusega perioodi lapsed koolieas on kuid väheneb nende keskikka jõudmisel.
    Restoranide käibe ajutine tõus kuna keskealised käivad tihedamini väljas söömas ning samuti ka gümnaasiumi või kõrgkoolide õpilased. Elanikkonna vananemise tendents aga võib restoranide teenistusele pikemas perspektiivis halvasti mõjuda, kuna vanurid enamasti ei saa endale väljas söömas käimist lubada. Käivet saab tõsta soodsate päevapakkumiste ja päevapraadidega.
    Raamatukauplused peaksid tähelepanu pöörama noorsookirjandusele ning õppekirjandusele ning uudiskirjandusele. Samuti vanade raamatute odavatele pakkumistele.
    Reisikorraldajad saavad pakkuda rohkem perepakette või seeniorpakette.
    Kasutatud autode müüjad saavad keskenduda pereautode ning vanemate inimeste jaoks väiksema mootori ning ülalpidamiskuludega autode müügile. Samuti noored, kes kooli lõpetavad ning esimest autot ostma hakkavad, ostavad ilmselt kasutatud auto.
  • Millised muutused tehnoloogilises keskkonnas on Sinu arvates kõige rohkem mõjutanud Eesti ettevõtete tegevust viimasel viiel aastal?
    Enamustel restoranidel ning poodidel on uued puutetundlikud kassasüsteemid , maksta saab pangakaardi asemel ka mobiiltelefoniga.
    Ettevõtetel on tänu nutitelefonidele lihtsam nähtav püsida – erinevad rakendused mis näitavad ümbruses olevaid turismiobjekte jms.
  • Toode ja kaubamärk


  • Too iga kaubamärgi liigi kohta 2 näidet.
    Sõna või sõnad – Fanta, Philips
    Kujutis – Reebok , Nike
    Ruumiline kujund – Duracelli patareid, Jägermeistri pudel
    Tähekombinatsioon – IBM, HULU
    Kombineeritud märk ehk logo – Mac Donalds (I´m lovin it), Teeme ära, minu eesti
  • Milliseid kaubamärke sa igapäevaselt kasutad? (10 näidet)
    Vici, Lipton, Ford, Neste Oil, Alpenrose, Fruitland, Virtuosso
  • Mis on Sulle esmatarbekaubaks, valikkaubaks, erikaubaks ja võõrkaubaks? (vähemalt 2 näidet iga kauba kohta)
    Esmatarbekaubad – kohv, kütus ; valikkaubad – riided, kosmeetika; Erikaubad – Avoni tooted (eelistan nt Oriflame´ile), Neste tankla kütus ; Võõrkaup – suhkruasendaja, toidulisandid
  • Too näiteid elutsükli erinevates faasides olevate toodete kohta!
    Arengufaas - 1950ndaltel Venemaal välja arendatud ekraanlennukid, mis juurutusfaasi ei jõudnudki; tegu oli lennukiga mis lendas väga maadligi ning suutis toimida ka laevana;
    Juurutusfaas - Microsoft PixelSence ehk Microsoft Surface (õhuke tahvelarvuti elastse klaviatuuriga) – omab hetkel väikest turgu ning on suures osas veel arendamisel; sihtgrupiks on restoranid, hotellid, kauplused; on arendanud ka koostööd Samsungiga; tellida saab enamasti vaid Microsofti esindusest ning interneti teel (toode saadetakse tootjalt otse tarbijani)
    Kasvufaas
    Küpsusfaas –
    Langusfaas
  • Kas näed võimalusi langusfaasi jõudnud toodete taaselustamiseks?
    Võimalusel tuua toode langusfaasist tagasi kasvufaasi – uuendada ja täiustada toodet, vallutada uusi turusegmente ja võtta kasutusele uued turustuskanalid.
  • Mis tulu on tootjaettevõtetel, jaemüüjatel ja tarbijatel margitoodetest?
    Kui margitoode on jõudnud teatud tuntuseni ning saavutanud tarbijate poolt eeldatava kvaliteeditaseme, siis peavad margitooted pidevalt tööd tegema, et kvaliteeti säilitada kuid samas areneda. Ehk teisisõnu – margitooteid on turvaline osta ja müüa kuna kvaliteedis võib kindel olla ning samuti on margitooted selle võrra kallimad, et omavad lisaks lihttootele ka margiväärtust.
  • Miks on mõned tootjafirmad vähemtuntud kui nende margitooted?
    Sest margi taga olevat tootjafirmat sageli ei märgata kuna väga vähesed inimesed teevad ostetavatele toodetele taustauuringuid.
  • Kuidas mõjutavad tehniliste uuenduste tempo ja konkurentsikeskkond toote elutsüklit?
    Toodet on lihtsam arendada kuid keerulisem turustada ja müüa.
  • Millise toote elutsükli faasi kohta käivad alltoodud väited ? (Mõnikord vaadeldakse elutsüklit mitte nelja, vaid viieetapilisena. Sellisel juhul on faasideks juurutusfaas, kiire kasvu faas, aeglustuva kasvu faas, küpsusfaas ja langusfaas):
    • tehakse minimaalselt kulutusi müügitoetusele; KASVUFAAS
    • maksimaalsed kulutused müügitoetuseks; JUURUTUSFAAS
    • nõrgemad konkurendid on sunnitud turult lahkuma ; LANGUSFAAS
    • toodete valikut laiendatakse; KASVUFAAS
    • müügitoetus peab looma esialgse nõudluse; LANGUSFAAS
    • müügimaht on tundlik majanduses toimuvate muutuste suhtes; KÜPSUSFAAS
    • müügitoetus peab looma valikulise nõudluse (margieelistused); KÜPSUSFAAS
    • iseloomulik on kõige teravam konkurents . JUURUTUSFAAS

  • Milliste toodete müük laieneb kõige enam elanikkonna sissetulekute tõustes? Millised tooted kannatavad kõige enam, kui sissetulekud langevad?
    Sissetulekute tõustes suureneb valikkaupade ja erikaupade müük, sest elanikkonnal on rohkem ressursse teha suuremaid kulutusi. Sissetulekute langedes kannatavad kõige enam erikaubad, kuna puuduvad võimalused osta kallist brändikaupa.
  • Milliseid võimalusi näed järgmiste ettevõtete teenuste laiendamiseks: lennukompanii, kinnisvarabüroo , telefoniteenuste pakkuja?
    Lennukompanii – koostöös mõne reisifirmaga hea hinna ja sihtkohtadega pakkumiste tegemine.
    Kinnisvarabüroo – lisada oma teenustesse rohkem kinnisvaraobjekte, pakkuda mõnd lisateenust koos maakleriteenusega (lepingute vormistamise abi vms).
    Telefoniteenuste pakkuja – head pakkumised uutele klientidele.
  • Mõtle viimasel ajal silma hakanud uutele toodetele. Millised neist on õnnestunud ja millised mitte? Miks?
    3D pliiats – liiga suur ja ebapraktiline, liiga kallis ning tavainimesed ei oska sellega midagi teha.
  • Millised probleemid ja võimalused seisavad elukindlustusega tegelevate kindlustusseltside ees? Millised on elukindlustuse arenguperspektiivid Eestis?
    Probleemid ja võimalused – probleeme võib esineda kui sooritatakse kindlustuspettusi või kui inimene on makseraskustes; võimalusi tekitab noorte liitumine elukindlustusega.
  • Ostukäitumine


  • Too enda hiljutistest kogemustest kolm näidet erineva keerukusega ostuprotsessi kohta:
    • keerukas ostuprotsess – auto soetamine.
    • keskmise keerukusega ostuprotsess – riiete ostmine .
    • rutiinne ost – kohv ja toidukaup.

  • Too näiteid toodete kohta, kus enamus tarbijaid vajab:
    • põhjalikku otsustamist – kinnisvara või auto ostmine.
    • pealiskaudset või harjumuslikku otsustamist – toidukauba ostmine.

  • Kirjelda oma otsustusprotsessi, kui ostsid viimati hinnalise kestvuskauba? Kui ostuprotsessis osales rohkem isikuid, siis mis rolli keegi täitis?
    Arvuti ostmisel otsisin informatsiooni erinevate arvutite näitajate kohta internetist, seejärel vaatasin mida pakutakse mulle kõige lähemal olevates poodides ning ostlemisele võtsin kaasa arvutiasjatundjast sõbra. Loomulikult naisterahvana mängis rolli ka arvuti värv ja kuju lisaks muudele näitajatele.
  • Kas Sul on oluline roll perekonna kui terviku poolt tehtavate ostuotsustuste tegemisel? Milliste toodete ostu korral on Sinu roll suurem, milliste puhul väiksem?
    Meie peres tehakse suuremad ja kallimad ostud pärast ühiseid läbirääkimisi ehk siis minu roll on ilmselt võrdne teistega sellisel juhul.
  • Kas teised perekonnaliikmed mõjutavad Sinu poolt tehtavaid oste? Selgita!
    Väga mitte. Olen suhteliselt isekas ostleja ning ostan seda mis vaieldamatult ikka mulle meeldib. Auto ostmisel kuulasin aga hoolega pere meeste nõu, millist autot tasub osa ning millist mitte.
  • Too näiteid Eestis elavate eestlaste ja venekeelse elanikkonna tarbijakäitumise erinevusest!
    Kui eestlased otsivad võimalikult soodsaid lahendusi siis venelased on nõus kulutama rohkem.
  • Turu segmenteerimine


  • Mille alusel toimub segmenteerimine?
    Toimub erinevate näitajate alusel: demograafilised näitajad (vanus, sugu, pere suurus, sissetulek, elukutse, rahvus, haridus ); geograafilised näitajad (eri riikide turud, piirkondlik turg, kliimaolud , linna- ja maarahvastiku hulk, rahvastiku tihedus); sotsiaal-psühholoogilised näitajad (inimeste omadused, seltsivus, ambitsioonikus, elustiil, sotsiaalne klass).
  • Mille alusel toimub positsioneerimine?
    Positsioneerimise üldisteks alusteks on ainulaadsus, olulisus ja püsivus. Positsioneerimisega mõjutatakse tarbija alateadvust. Eristatakse brändi unikaalsed väärtused – emotsionaalsed (seosed pakkujafirmaga, brändi personaalsus), funktsionaalsed (toote paremad omadused võrreldes konkurentidega).
  • Kas kõiki turge saab jaotada? Millal ei saa kasutada turu segmentimist oma tegevusstrateegiana?
    Segmentimist ei ole mõtet kasutada kui turg on liiga väike; kui kaalukad ostjad on suures ülekaalus; toode domineerib turul (segmentimine ei suurenda käivet ega kasumit); segmendi kindlakstegemine on võimatu; toode on elutsükli lõppfaasis; tarbekaupa turustatakse täieliku konkurentsi tingimustes.
  • Kas vanus on hotellituru segmentimiseks sobiv alus? Mille poolest erinevad vanemate inimeste vajadused noorte omadest ?
    Kindlasti. Noored inimesed kasutavad rohkem hotelli lisaväärtusi kui vanemad inimesed. Samuti on noored liikuvamad ning oluline on hotelli lähedus linna keskpunktile ja põhiatraktsioonidele. Enamus vanemaid inimesi hindab traditsioone ja asjalikku hinda, noored on nõus rohkem kulutama.
  • Millist mõju avaldab turu segmenteerimine turundusmeetmestiku neljale komponendile?
    • hind ( Price ) – erinevatele segmentidele sobivad erinevad hinnad
    • müügitoetus (Promotion) – erinevad segmendid vajavad erinevaid müügitoetuse meetodeid (toodete positsioneerimine vastavalt segmendile; erinevate turustuskanalite valimine jne)
    • toode (Product) – kõik segmendid ei vaja kõiki tooteid; tuleb toodet muuta/ täiendada
    • koht ( Place ) – ei saa müüa toodet kohas, kus puudub sellele turg

  • Turundusuuringud


  • Turundajad kasutavad erinevaid ahvatlusi selleks, et tõugata tarbijat mingeid samme astuma . Too näiteid, kus mängitakse järgmiste motivaatorite peale: hirm, seks, armastus ja ühtekuuluvustunne, staatus ja prestiiž;
    Hirm, seks, armastus – erinevate ilutoodete reklaam naistele kus rõhutakse sellele, et kui sa teatud toodet ei kasuta, ei ole sa vastassugupoolele piisavalt atraktiivne .
    Ühtekuuluvustunne, staatus, prestiiž – automüügi reklaamid; ostes teatud marki auto, kuulud vastavasse ühiskonnaklassi ning omad teatud staatust.
  • Kuidas, kellele ja milleks võiks Rakvere linn ennast turundada?
    Rakveres on moodne linnaväljak, suur kaubanduskeskus (Põhjakeskus) ja Aqua Spa – nende baasil saab Rakvere end turundada kui moodsat linna puhkuse veetmiseks.
    Rakveres on ka palju vaatamisväärsusi ja linnuse varemed – nende baasil saab Rakvere end turundada ajaloohuvilistele aktiivse ja teadmisi täiendava puhkuse veetmiseks.
  • Kas välisturul turundustegevust arendades tuleb arvestada keelelisi, usulisi, hariduslikke ja muid kultuurilise keskkonna tegureid? Miks on nad olulised? Kas tarbijad ei oma asukohariigist sõltumatult samu baasvajadusi ja eesmärke?
    Baasvajadused on inimestel samad kuid neid piiravad ja kujundavad keskkonna mõjud (haridus, usk, kultuur). Igas riigis ei räägita inglise keelt ning kui alustada turundustegevust mõnes sellises riigis, on kindlasti vaja ületada keelebarjäär ning koostada reklaamikampaania kohalikus keeles.
  • Oled ette valmistamas turundusuuringut isikliku intervjuu vormis, kusjuures eesmärgiks on välja selgitada, miks ostjad eelistavad konkreetset toidupoodi. Millised tegurid on tõenäoliselt olulisimad ehk milliseid hüpoteese Sa uuringu abil kontrollid?
    Uurin välja kas konkreetses toidupoes on paremad hinnad, parem asukoht või ehk ei ole inimestel võimalust muudesse poodidesse minna (bussid ei liigu, pole autosid) ning seega eelistavad kohalikku toidupoodi. Samuti mida nad sealt enamasti ostavad ning kui on vaja midagi muud tavapärasest, kas ka siis eelistatakse kohalikku poodi või leitakse võimalus minna kaugemale suurema keskuse poodi.
  • Kavanda esialgne turundusuuringu plaan, mis peaks aitama Sinu ettevõttel paremini kavandada oma tegevust tulevikuks, järgmise vormi alusel!
    • Millised oleks mõned peamised uurimisvaldkonnad? Kui suur on kliendite nõudlus minu teenuse järgi ja kui palju on nad valmis selle eest maksma. Millised on üldised majandustrendid ning millised on konkureerivad teenused.
    • Valige üks tähtis uurimisvaldkond (eelmises punktis toodud loetelust), mis nõuab primaarsete andmete kogumist. Täpsustage mõned spetsiifilised uurimisküsimused. Kas klientidel on minu teenust vaja?
    • Millised sekundaarsed andmete allikad võivad sisaldada vajalikku informatsiooni? Üldised majandustrendid antud hetkel ja konkureerivad teenused.
    • Kavandage uurimisprogramm primaarsete andmete saamiseks:
      • Andmete kogumise meetod – küsitlus interneti kaudu.
      • Küsimustiku või muu uurimisvahendi olemus – tarbija vajaduste uuring.
      • Valimi ühik – punkt skaalal.
      • Valimi suurus – skaala ühest kümneni.
      • Valimi moodustamise protseduur – internetiküsitlus.
    • Hinnake järgmisi admete kogumisega seotud tegureid:
      • Sobiv aeg ja koht – küsitleda samal hooajal, mil teenust on plaanis pakkuda (valida õige sihtgrupp ).
      • Oodatav vastuste protsent (kõrge, keskmine või madal, miks?) – kõrge (internetiküsitlus levib kiiresti).
      • Millised tegurid võivad mõjutada vastuste protsenti ja sisu – internetiküsitluse puhul turusegmendid segunevad.

  • Turundustegevus ettevõttes


  • Turundusstrateegia peaks olema orienteeritud kindlale sihtturule. Kas see garanteerib ettevõtte turundusstrateegia edukuse?
    Kui strateegia on piisavalt hästi läbi töötatud, siis ideaaljuhul peaks garanteerima
  • Keda võib lugeda järgmiste ettevõtete/organisatsioonide konkurentideks? Estonian Air; Vanalinnastuudio; Carrols; Statoil .
    Estoninan Air – konkurendid puuduvad.
    Vanalinnastuudio – kõik muud Tallinna teatrid ; ka televisioon kui käimasolevaid näidendeid on võimalik telest vaadata.
    Carrols – muud kiirtoiduettevõtted (MacDonalds jne).
    Statoil – teised bensiinijaamad (Neste, Lukoil, Olerex).
  • Kas ettevõtete ühinemised on vastuolus avalikkuse huvidega ? Millisel juhul on ja millal ei ole?
    Kui ettevõtete ühinemine on tarbjale kasulik, siis ei ole vastuolu. Kui aga ühinemisel tarbijale toote/teenuse kättesaadavus halveneb või hind tõuseb, tekib vastuolu.
  • Kui teil puudub turundusosakond, siis kuidas langetatakse järgnevaid tegureid puudutavaid otsustusi? Kui turundusosakond on olemas, siis millised neist küsimustest kuuluvad tema kompetentsi , millistega aga tegeleb keegi teine?
    • Toodete täiustamine – toimub omanike ja töötajate omavahelisel arutelul; samuti analüüsitakse tarbija käitumist.
    • Hinnakujundus – vastavalt tooraine hinnale ning üldisele hinnatõusule.
    • Tarbija teenindamise tase – peab püsima kvaliteetne ning võimaluse korral muutuma veelgi paremaks (kui töötajad vahetuvad, siis väga oluline on teenindamise taseme säilitamine)
    • Füüsiline distributsioon – suur.
    • Reklaami korraldamine – vastavalt vajadusele uue ürituse saabumisel või uue toote väljatulekul juhatuse poolt.
    • Müügi edendamine – suuremate tellimuste puhul soodustuse pakkumine.
    • Müügipersonali juhtimine – omanikud on ise müügipersonal.
    • Info kogumine turgude kohta.

  • Müügitoetus


  • Selgita tõmbe- ja tõukestrateegiat uute toodete turuletoomisel. Millistes tingimustes tuleb eelistada üht, millistes teist?
    Tõmbestrateegia on kallis strateegia, mistõttu väike- ja keskmise suurusega ettevõttele ülemäära kulukas . Selle strateegia korral on suur kaal reklaamil, mis suurendab tarbijanõudlust.
    Tõukestrateegia on toetuse suunamine vahendajatele. Tootja üksnes toimetab kauba lähima vahendaja kätte. See sobib väikestele ettevõtetele.
  • Kas muudatused jae- või hulgikaubanduse struktuuris mõjutavad turustuskanali teisi lülisid?
    Oleneb muudatuse iseloomust – ettevõttesisesed väikesed muudatused ei mõjuta kuid kui muutuvad tehnoloogia, hinnapoliitika või varustamine, siis see mõjutab nii tootjaid kui ka logistikatöötajaid.
  • Milles seisneb iseseisvate jaemüüjate konkurentsieelis ? Kuidas võiksid nad ületada piiranguid, mis tulenevad suhteliselt väikese ulatusega tegevusest?
    Võivad pakkuda konkurentidest parema hinnaga tooteid (kui see on majanduslikult võimalik) või pakkuda konkreetsele sihtgrupile konkreetse suunitlusega tooteid.
  • Müügitoetuse efektiivsuse hindamine on sageli väga keeruline. Miks on see nii?
    Kui peale müügitoetuse mõne aspekti kasutamist klientide arv hüppeliselt ei kerki, siis on väga raske aru saada kas ettevõtte olemasolu on tarbija teadvuses aktuaalsemaks saanud. Võib minna veidi aega kuni tarbimine suureneb tänu müügitoetusele.
  • Miks kupongidest laekub tagasi vaid tühine osa?
    Sageli unustatakse kupongid ära või visatakse minema kuna kui kupong kehtib kaupluses kus inimene sageli ei käi, siis võib juhtuda, et toote hind ja kupongi allahindluse väärtuse suhe ei tekita tugevat tungi kupongi kasutada.
  • Kui vahendajad on vajalikud, miks siis paljud inimesed suhtuvad neisse halvasti ja sooviksid neid kõrvaldada?
    Inimesed ei usalda vahendajaid ning arvavad , et nood soovivad vaid kasumit teenida oma teenuse pealt. Kliendid soovivad suhelda otse ettevõttega kuid ei mõista, et see on ettevõttele liiga koormav ning seetõttu kasutatakse vahendajaid.
  • Kas enamuses turustuskanalites on liiga palju vahendajaid? Kas vahendajate kasutamine tõstab lõpptarbija jaoks toote hinda?
    Tõstab hinda – vahendajale on oluline vahendustasu ning ka see kajastub toote hinnas .
  • Miks erinevad kosmeetikafirmad ( Avon , Yves Rocher jt) kasutavad väga erinevaid turustuskanaleid? Milline turustuskanali ülesehitus on antud toodete puhul otstarbekaim?
    Kuna kosmeetikatooteid on väga palju siis Avoni ja Oriflame strateegia minu arvates on väga otstarbekas – müügiinimesed „värbavad“ tuttavaid kataloogist tellima .
  • Naisterõivaste tootja kavandab oma tooteid turustada läbi suuremate Eesti linnade kaubamajade muid vahendajaid kasutamata? On selline plaan arukas?
    Kuna inimesed sageli ei usalda uusi turule tulijaid, siis mõistlik oleks kasutada siiski ka muid vahendajaid. Vastasel korral võib jääda märkamatuks.
  • Millised trendid ilmnevad käesoleval ajal Eesti jaekaubanduses? Milliste jaekauplejate osatähtsus lähitulevikus tõenäoliselt kasvab ja milliste osatähtsus väheneb?
    Väheneb riiete ja majapidamistarvete müügikohtade arv kuna inimesed tellivad aina rohkem interneti kaudu või käivad neid kaupu ostmas vaid suuremates kaubanduskeskustes. Samuti kaovad väikesed iseseisvad toidupoed kuna inimesed eelistavad nii kaupade valiku kui hinna poolest suuri jaekaubanduskette.
  • Millest peaks tootja lähtuma otsustamisel , kas muretseda kaupade laialiveoks oma veoautod või osta vastav teenus transpordiettevõtetelt?
    Lähtuma peaks sellest kumb variant on ettevõttele kasulikum ja odavam.
  • Milliseid transpordivahendeid kasutatakse tõenäoliselt järgmiste kaupade transportimisel: kivisüsi , kellad , ravimid, tööriistad , jalatsid, banaanid ja apelsinid, autod ja veoautod, töödeldud toiduained?
    Suured kabaveoautod ja väikesed kaubaveoautod. Autode transpordiks on spetsiaalsed veokid.
  • Elukindlustusselts kavandab kindlustuspoliiside müüki kaubanduskeskuses. Milliseid tegureid peaks ta selle juures arvestama? Kui suured on edulootused?
    Arvestama peaks, et inimesed üldiselt ei soovi müügimeestega suhelda ning tavapärased strateegiad kaubamajades müües ei pruugi töötada. Mõnedel inimestel on ka lausa vastumeelsus müügimeeste suhtes ja ettevõttel võib mõnede potensiaalsete klientide kujutluses tekkida halb maine.
    Müügistrateegia tuleb hästi läbi mõelda ning üritada teha paremini kui teised enne neid ning siis on edulootused suuremad.
  • Müügitoetust (eriti reklaami) on kritiseeritud järgnevalt: see maksab liiga palju; see on majanduslik raiskamine; see nüristab meie mõistust; see on eksitav, baseerub emotsionaalsetel, mitte ratsionaalsetel printsiipidel ning on ebaeetiline; see viib inimese eemale tõelistest väärtustest elus. Kas Sa nõustud nende väidetega? Kas on argumente müügitoetuse kaitseks?
    Kaldun ise olema samuti üks kritiseerijatest kuid pannes ennast tootja/ ettevõtja rolli, siis annab müügitoetus võimaluse oma toodet/teenust nähtavaks teha.
  • Kas reklaam peaks olema tähtsaim müügitoetuse komponent järgmiste kaupade müügil - sool, uus grillkaste, piim, tolmuimeja , treipink ? Põhjenda!
    Sool ja piim ei vaja reklaami kuna neid tooteid on inimestel niikuinii vaja. Uus grillkaste vajab inimeste teadvusesse jõudmiseks head reklaami, samuti tolmuimeja kuna nende valik on väga suur.
    Treipink minu arvates ei vaja samuti reklaami kuna seda kasutava turuosa suurus on väike ning samuti ei ole valik ülemäära suur.
  • Milliseid tegureid tuleb reklaamikanalite valikul eelkõige arvestada?
    Tuleb arvestada sellega milliseid reklaamkanaleid eelistab vastav turusegment (sihtgrupp).
  • Milline meedium on sobivaim järgmiste toodete reklaamiks : Microlink'i arvutid , Colgate hambapasta , Võru delikatessjuust, vasarad ja kruvikeerajad, juuksevärvid, Felix'i toodete degusteerimine ja soodusmüük Tallinna Kaubamajas, elukindlustus , seadmed tekstiilitööstuse ettevõtetele.
    Arvutid – ajakirjad, arvutipoodide tootelehed, ajalehed, internetilehekülgede pop-up saidid.
    Delikatessjuust – TV, kokandusportaalid, kokandusajakirjad, toidupoodide tootelehed.
    Vasarad ja kruviteerajad – ehitusportaalid, -ajakirjad.
    Juuksevärvid – naisteajakirjad, internetileheküljed, Facebook .
    Felixi tooted – Tallinna kaubamaja tooteleht, TV, Facebook.
    Elukindlustus – TV, pankade koduleheküljed, kindlustusportaalid.
    Tekstiilitööstuse seadmed – portaalid ettevõtjatele, ettevõtetesse saadetavad reklaamid, otse ettevõtte meilile saadetud pakkumine.
  • Millist mõju avaldab inimeste keskmise vanuse tõus reklaamitegevusele?
    Vanemad inimesed on reklaami suhtes skeptilisemad ning ei lähe nö „reklaami õnge“ nii kergesti kui noored. Samuti kaaluvad vanemad inimesed oma oste rohkem läbi.
  • Osa ärimehi eelistab suhtekorralduse kasutamist reklaamile. Milliseid eeliseid ta reklaami ees omab? Kas reklaamist saab täielikult loobuda ?
    Suhtekorraluse kasutamisel on tulemused pikema aja jooksul nähtavad kuid arvan, et pikemas perspektiivis on suhtekorraldus reklaamist tõhusam kuna tekitab rohkem lojaalseid kliente.
    Reklaamist täielikult loobuda võib kuid sel juhul ei ole toode/teenus/ettevõte enam avalikkusele kuidagi nähtav.
  • Kas heale müügimehele vajalike oskustega sünnitakse või kujunevad need õpingute ja kogemuste käigus?
    Müügimeheks on võimalik ka suurt tööd tehes õppida kuid minu arvates müügimeheks pigem sünnitakse – peab olema piisavalt loomupärast šarmi ja enesekindlust ning head sõnaseadmisoskust, et inimesed kuulama jääksid ja laseksid ennast „ pehmeks rääkida“. Kasuks tulevad ka teadmised ja müügioskused, läbirääkimisoskused ja kogemused.
  • Milline peaks olema põhipalga ja komisjonitasu suhe järgmiste kaupade müügipersonalil: lennukid , purgisupid, personaalarvutid, karastusjoogid.
    Lennukid – lennukite müügil komisjoni tasu protsent suhteliselt suur (kuna müügitehinguid on vähem).
    Personaalarvutid – komisjoni tasu keskmine.
    Karastusjoogid ja purgisupid – komisjonitasu pigem väiksem.
  • Kas reklaamikampaania võib kodu- ja välisturul olla samasugune (põhimõtteliselt sama kanalivalik, samasugune sõnumi ülesehitus jne)?
    Oleneb välisturust. Riikides on erinevad uskumused, huumorisooned, väljendid jne. Kui Eesti riigis on teatud reklaam üheselt mõistetav siis näiteks Venemaal sama reklaami kasutades võivad inimesed sellest mitmeti aru saada (oletades et reklaamis on kasutatud näiteks huumorit vms).
  • Kas sigaretireklaamide kohustuslik lause - " Suitsetamine on kahjulik teie tervisele" - on efektiivne?
    Ei ole. Inimesed teavad, et suitsetamine on kahjulik kuid kuna sõltuvus on nii suur, siis nad jätkavad seda tegevust.
  • Kas alkoholi- ja tubakareklaami keelustamine vähendab nende toodete tarbimist?
    Võib vähendada – vähenevad uued tarbijad mingil määral. Kuid sageli alustatakse tubaka või alkoholi tarbimist just sõprade survel. Tuleb mõjutada praeguseid tarbijaid – tõsta aktsiise – et tarbimine väheneks.
  • Hinnakujundus


  • Kas võib esineda olukordi , kus on otstarbekas kehtestada hind kuludest madalamal tasemel? Kas see on a) seaduslik? b) eetiline?
    Kulud võivad panna paika minimaalse hinnataseme, millest allapoole ei tohi hinda lasta langeda, kuid tegeliku hinna määramiseks ei tohiks neid kasutada.
  • Hinnaalandusi võib teha otseselt või kaudselt (kupongid, ostule lisanduvad preemiad jne). Millistest kaalutlustest lähtuvalt võib olla otstarbekas kaudse hinnaalanduse kasutamine?
    Kaudse hinnaalanduse puhul on lihtsam uusi kliente leida – kui lisaks tootele saab veel mõne lisahüve siis väga suur protsent kliente eelistab just lisahüvedega toodet ning vaatab teinekordki kas firmal on midagi sellist pakkuda.
  • Kas nõustud väitega, et efektiivseim viis müümiseks on madalate hindade kasutamine?
    Ei nõustu. Madalad hinnad tekitavad vaid ühekordse ostubuumi.
  • Kas on olemas „õiglane hind“?
    Igal tootel on minu arvates konkreetses hetkes võimalik välja kalkuleerida „parim hind“. Kas see on ka õiglane hind, seda otsustab tarbija.
  • Vasakule Paremale
    Turunduse alused kordamisküsimused #1 Turunduse alused kordamisküsimused #2 Turunduse alused kordamisküsimused #3 Turunduse alused kordamisküsimused #4 Turunduse alused kordamisküsimused #5 Turunduse alused kordamisküsimused #6 Turunduse alused kordamisküsimused #7 Turunduse alused kordamisküsimused #8 Turunduse alused kordamisküsimused #9 Turunduse alused kordamisküsimused #10 Turunduse alused kordamisküsimused #11 Turunduse alused kordamisküsimused #12 Turunduse alused kordamisküsimused #13 Turunduse alused kordamisküsimused #14 Turunduse alused kordamisküsimused #15 Turunduse alused kordamisküsimused #16 Turunduse alused kordamisküsimused #17 Turunduse alused kordamisküsimused #18 Turunduse alused kordamisküsimused #19 Turunduse alused kordamisküsimused #20 Turunduse alused kordamisküsimused #21 Turunduse alused kordamisküsimused #22 Turunduse alused kordamisküsimused #23
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 51 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Maryan7 Õppematerjali autor
    INNOVE Turunduse alused I õpiku kordamisküsimuste vastused.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Turunduse alused kordamisküsimused
    16
    docx

    Turunduse alused kordamisküsimused

    turunduse alused kordamisküsimused. Eleriin juur VE-15 1. Kordamisküsimused 1. Kas turundus ja müük on sünonüümid? Kui ei, siis milles on erinevus? 2. Kas mõisted "tarbija" ja "klient" on sünonüümid? Kui ei, siis milles on erinevus? 3. Kas politsei, haigla, kirik, hotell ja teater saavad oma tegevuses kasutada turundusprintsiipe? 4. Too konkreetseid näiteid erinevate turundusfilosoofiate rakendamise kohta! 5. Kas sotsiaalse turunduse kontseptsiooni see osa, mis puudutab ühiskonna üldisemate vajaduste arvestamist, on jäänud vaid unistuseks või on ta praktikas realiseerunud? Too näiteid Vastused: 1.Võib küll öelda, et need on erinevad turundus ja müük, kuna turunduse eesmärk on kokku viia ostjad ja nende vajadus, selle toote või teenuse järgi. Kuid müük iseenesest hõlmaks minu jaoks seda, et kas ja kui palju suudan oma toodet või teenust müüa just nendele ,kellele oleks seda toodet või teenust vaja. 2

    Turundus
    Turunduse alused konspekt
    110
    docx

    Turunduse alused konspekt

    Turunduse alused I INNOVE õpiku konspekt 1. TURUNDUSE OLEMUS 1.1. Turundusega seotud põhimõisted Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil

    Turundus
    TURUNDUSE EKSAM
    20
    docx

    TURUNDUSE EKSAM

    4. Eristumine ehk diversifikatsioon - tähendab uue tootega uuele turule minekut. Müügimahtu suurendatakse uute toodetega uusi turgusid vallutades, ka mitmetel aladel tegutsedes; uued tooted rajanevad kas vanale või uuele tehnoloogiale. See on kõige riskantsem strateegia. Mida enam erinevad uus toode ja uus turg vanast, seda riskantsemaks ettevõtmist peetakse. Riski suurendab ka see, kui toode põhineb uuel tehnoloogial. 2. Millest koosneb makrokeskkond ja miks on oluline turunduse makrokeskkonna analüüs? Makrokeskkonna all mõistetakse ettevõtlust soosivaid ja pidurdavaid tegureid. Kõike mis ettevõtja tegevust mõjutab, kuid mida ettevõtja ise otseselt mõjutada ei saa. Makrokeskkonna moodustavad mikrokeskkonda laiemalt mõjutavad jõud. Makrokeskkonna puhul saab rääkida ühesuunalisest mõjust keskkonna poolt ettevõtetele, millega ettevõte peab arvestama. Makrokeskkonna tundmine on vajalik, et ettevõte teaks, millistes raamides ta tegutseb. On

    Turundus
    TURUNDUSE KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED-põhjalikult
    46
    docx

    TURUNDUSE KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED (põhjalikult)

    TURUNDUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Turunduse olemus ja mõiste, turunduse objekt Turundus on kontseptsioonide, hinnakujunduse, promotsiooni ja jaotuse planeerimise ning täideviimise protsess ideede, toodete ja teenuste turundamiseks, loomaks mõlemaid osapooli rahuldavaid vahetusi. Turundus on klientide vajaduste kindlakstegemine ja rahuldamine ettevõttele kasumlikul viisil ehk turundus on vajaduste kasumlik rahuldamine. Turundus on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst. Turunduse olemus jaguneb kaheks: strateegiline ja taktikaline. Strateegiline – tarbijavajaduste analüüs, turu segmenteerimine, turuvõimaluste hindamine (turu potentsiaal ja toote eluiga), konkurentide analüüs (konkurentsieelise leidmine) ning turundusstrateegia kujundamine. Taktikaline – keskendub valitud sihtrühmade kesksete turundusplaanide

    Turundus
    Turundusplaani koostamine
    27
    doc

    Turundusplaani koostamine

    Situatsioonianalüüsi käigus vaadeldakse: 1. üldist turunduskeskkonda 2. konkurentsisituatsiooni 3. klienti. Teiseks sammuks turundusplaani koostamisel on prognoosite tegemine. Aluse selleks annavad varem tehtud analüüsid. Prognoosid tuleb teha turusituatsiooni võimaliku arengu, klientide vajaduste ja nende võimaliku muutuse ning konkurentsisituatsiooni ja selle muutuste kohta. Kolmas samm on eesmärkide püstitamine. Turunduse eesmärk peab tulenema vahetult organisatsiooni üldistest eesmärkidest. See peaks arvestama firma võimalusi, üldisi sihtide, turusituatsiooni ja tulevikutrend. Kui tegemist on lühiajalise turundusplaaniga, siis tuleb ilmtingimata lähtuda ka varem püstitatud pikaajalistest turunduseesmärkidest. Neljandaks sammuks on eesmärkide saavutamiseks sobiva strateegia väljatöötamine. Strateegiad

    Majanduse alused
    Turunduse alused
    29
    doc

    Turunduse alused

    TURUNDUSE ALUSED Õppevahend Koostas: Priit Tannik Tartu 2008 Turunduse alused Mainori Kõrgkool Priit Tannik SISUKORD 1. TURUNDUSE OLEMUS.......................................................................................... 2 1.1. Turunduse mõiste ja olemus................................................................................ 3 1.2. Turulõhed ja turunduse funktsioonid...................................................................4 2. TURUNDUSKESKKOND........................................................................................ 4 3. SIHTTURUNDUS..................................................................................................... 5 3.1. Turu määratlemine .............................................................................................6 3.2. Turu segmenteerimine .....................................

    Turunduse alused
    Turundusplaani koostamise juhend
    41
    doc

    Turundusplaani koostamise juhend

    turundustegevus. Korralikult koostatud turundusplaan võib olla ettevõttele mitmeti vajalik: 1 omatakse selgemat nägemust turunduskeskkonnast, milles tegutsetakse, valitsevatest ohtudest ja võimalustest aitab selgusele jõuda ettevõtte toodete tugevustes ja nõrkustes sunnib suuremat tähelepanu pöörama tarbijatele, nende vajadustele ja soovidele paremini on välja toodud tuleviku nägemus ning turunduse eesmärgid tagab eesmärkide parema kooskõlastuse annab ettevõtte töötajatele selge ettekujutuse firma sihtidest paneb täpsemalt paika juhtnöörid aitab paika panna põhilised turunduse strateegiad ja määratleda tähtsusejärjekorra aitavad koordineerida erinevaid funktsionaalseid operatsioone ettevõttes väga selge arusaam prioriteetidest aitab määratleda tulevikuvajadusi parem kontroll turunduse üle vähem tundlik ootamatutele situatsioonidele jne.

    Turundus
    TURUNDUSE KONSPEKT
    24
    docx

    TURUNDUSE KONSPEKT

    · Turunduskommunikatsioon · Kommunikeeritakse tarbijale logo pakendi reklaami jm kaudu. Brändi imago kujundab tarbija silmis töötajad ja kommunikatsioonist saadud sõnumid · · Peatükk 8 ,,Hind" · HINNAKUJUNDUS PROTSESS 1. Hinna kujundust mõjutavad tegurid 2. Hinna eesmärkide määramine 3. Hinaakujundusmeetodite valik 4. Hinaapoliitika väljatöötamine · Hinna kujundust mõjutavad tegurid · Ettevõtte sisesed: · Ettevõtte eesmärgid ja strateegiad · Turunduse eesmärgid ja strateegiad · Tootmiskulud-muutuv kui püsikulud · Kasumivajadus ­ hinnalisa tänu kasuminõudlusele · Laovarud ­ nende kuhjumine tingib hinnaalandusi · Turupositsioon ­ tugevam positsioon annab rohkem mänguruumi · Ettevõtte välised: · Nõudlus · Hinnaelastsus - näitab kui palju muutub kauba nõutav kogus protsentides, kui hinda tõstetakse 1%. Kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on suurem kui hinnatõus,

    Turundus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun