Turunduse alused kordamisküsimused (0)

turunduse alused kordamisküsimused.
Eleriin juur
VE-15
1. Kordamisküsimused
1. Kas turundus ja müük on sünonüümid? Kui ei, siis milles on erinevus? 2. Kas mõisted "tarbija" ja " klient " on sünonüümid? Kui ei, siis milles on erinevus? 3. Kas politsei, haigla, kirik , hotell ja teater saavad oma tegevuses kasutada turundusprintsiipe? 4. Too konkreetseid näiteid erinevate turundusfilosoofiate rakendamise kohta! 5. Kas sotsiaalse turunduse kontseptsiooni see osa, mis puudutab ühiskonna üldisemate vajaduste arvestamist, on jäänud vaid unistuseks või on ta praktikas realiseerunud? Too näiteid
Vastused:
1.Võib küll öelda, et need on erinevad turundus ja müük, kuna turunduse eesmärk on kokku viia ostjad ja nende vajadus, selle toote või teenuse järgi. Kuid müük iseenesest hõlmaks minu jaoks seda, et kas ja kui palju suudan oma toodet või teenust müüa just nendele ,kellele oleks seda toodet või teenust vaja.
2.Klient ehk persoon , kes soetab antud toote või teenuse ning saab selle kaudu oma vajaduse täidetud. Tarbija ehk soov oma vajadus millegi järgi täita. Seega võin öelda , et tarbija ja klient on sünonüümid.
Siin kohal võin tuua näite.
Klient, kes soovib korraldada oma sünnipäeva pöördub ettevõtja poole, kes tegeleb selle alaga ning saab teenuse, mis täidab tema vajaduse.
3.Aga otse loomulikult, kuna kõik need ettevõtted samamoodi konkureerivad oma samasuguste või sama laadsete ettevõtetega ning nende edukus sõltub samamoodi klientidest ja tarbijatest.
4. Ise olles klienditeenindaja söögikohas, siis võiksin välja tuua selle, et reklaam on suur mõjutus vahend, kuna tänu sellele paljud kliendid just selle söögikoha leidnud ja samuti tehtud töö juures küsitlusi, et mis muudatusi menüüs teha ja mille järgi oleks kõige suurem nõudlus.
Ning samuti hinnatud ettevõtte siseselt töötajate tugevusi, teadmisi ja nõrkusi, et arendada veelgi paremaks töökollektiivi ja meeskonna tööd ja see läbi anda klientidele parem teenindus ning söögi kogemus ja kindlustada seda , et ikka kliendid tuleksid tagasi just sellesse söögikohta, mitte ei läheks kusagile mujale.
5.Sotsiaalne turundus on kindlasti veel algjärgus ehk seda tihti ei kohta, kuna siiski enamus ettevõtjaid mõtlevad ainuüksi rahasummade peale ja suuremat pilti ei näe ega tahagi näha, kuid siiski on ka ettevõtjaid, kes tahavad sellega tegeleda ja tegelevadki panustavad sellele, et ühiskond saaks ka sellest kasu ning ei hinda ainuüksi rahasummasid.
Eriti meeldib mulle näiteks MTÜ(mitte tulundus ühingud) nagu näiteks loomavarjupaik, nad suudavad loomi päästa ja anda neile lootust leida uut kodu ja see annab tarbijale võimaluse omalt poolt just sealt endale koduloom võtta ja sellega toetada ühiskonda. Sellisel puhul on see minu arust vastastikune võit ja pingutus ühiskonnas.
1.Mõtle ja arutle
1. Kas nõustud väitega: "Tarbijal on alati õigus"? 2. Kas mood muutub turundustegevuse mõjul? Kas näiteks rõivatootjad peavad tootma seda, mis on (neist sõltumatult) moes, või suudavad nad moodi tuua selle, mida nad toodavad? 3. Kas nõustud arvamusega, et turundus muudab inimesed liiga materialistlikeks? Põhjenda! 4. Miks on tänapäeval kõrvuti turunduse edenemisega hoogustunud ka tarbijakaitse ? 5. Kas töökohta otsides Sa turundad ennast? Kuidas Sa valmistaksid end ette töölevõtu intervjuuks piimakombinaati? 6. Kui turunduskontseptsioon näib igati loogilisena, miks siis paljud Eesti ettevõtted järgivad endiselt toote- või müügikontseptsiooni? 7. Turunduskontseptsiooni rakendamine ei tähenda tingimata seda, et ettevõtet peaks juhtima turundusspetsialistid. Küll aga peaks tippjuhtide tegevus olema turule orienteeritud. Kuidas mõjutab see pearaamatupidajat, personalijuhti, tootmisjuhti ja finantsjuhti? 8. Osa inimesi leiab, et teaduse ja tehnoloogia areng lahendab ka ökoloogilised probleemid ja turundus ei peaks sellega tegelema. Milline on Sinu seisukoht? 11 9. Kuidas Sa hindad väidet: "Hea kaup müüb ennast ise"? 10. Kuidas eristatakse Sinu organisatsioonis turundust ja müüki?
Vastused:
1.Päris nõustuda ei saaks, kuna olukordi on väga palju erinevaid kui tarbija teadvustab millise toote või teenuse ta endale soetas ja kui hiljem tekib selle toote või teenuse kohta kaebus tarbijalt, siis tarbijal on õigus. Kuid on ka juhtumeid, kus tarbija ei teadvusta endale, millise toote või teenusega täpsemalt on tegu ja millise vajaduse see peaks täitma, seega kui kliendi ootused ja lootused on väga erinevad sellest, mis tegelikult toode või teenuse eesmärk pakkuda on, siis võiksin öelda, et tarbijal pole alati õigus.
2.Muidugi muutub mood turundustegevuse mõjul, kuna nõudlus on tekkinud sellise moe järgi, mis on reklaamide kaudu tarbijani toodud. Suured rõivatootjad saavad ise kujundada mingil määral oma moe, sest neil on väga tugev reklaami töö, mis mõjutab inimeste ostu käitumist. Kuid väiksematel ettevõttel rõivatööstuses on raskem mitte moega kaasas käia ja erinevaid riideesemeid teha, kuna nõudlus on ikkagi just pigem selle järgi, mis on moes.
3.Inimene, kes on väga teadlik ja teadvustab endale toodete soetamisel ja teenuste soetamisel, siis ei suuda turundus liiga materialistlikuks asja ajada. Kahjuks peab tõdema, suurem osa inimesi ei teadvusta endale asjade ja teenuste soetamisel endale miks, milleks ja kuidas ikka seda vaja oleks. Teevad liiga impulsiivseid oste just turunduse taga järel. Seega soetavad liiga palju tooteid ja teenuseid endale, mida tegelikkuses vaja ei lähe ja ühiskond on teinud oma mõjutuse, et mida rohkem ja kaasa aegseid asju on, seda paremini kuulud ühiskonda.
4.Tarbijakaitse on just selletõttu hoogustunud, kuna inimesi on kerge mõjutada ja haarata kaasa sellise toode või teenusega, mis võib-olla ei olegi kvaliteetne ja sellest tulenevad tarbijakaitse aitab klientidel nende maksud raha tagasi saada või leida sobiv lahendus.
5.Kindlasti turundan ennast. Piimakombinaati minnes tööintervjuule pakun oma teadmisi ja kogemusi ja enda tahet asja teha ning õppida ning samuti võimet vastavalt olukordadele asju lahendada ning kohusetunnet.
6.Toote-ja müügikontseptsiooni järgivad ettevõtted selle tõttu, et eeldavad klintide arusaama, et see toode on kvaliteetsem ning samuti müüa reklaami mõjutamise abil tooteid , mille järgi tegelikkuses nõudlust eriliselt pole.
7.Kõik nad peavad teadma, millega nad tegelevad ja oskavad oma toodet reklaamida ja milleks seda vaja oleks.
8.Peaks ikka tegelema, kuna ettevõtteid on nii palju maailmas , siis nende mõju ühiskonnale on meeletult suur ja iga ettevõtte peaks panustama kas või natuke sellesse, millega nad tegelevad ja millist kahju see võib tuua ühiskonnale, kui nad ei tegele sellega.
9.Väide on päris tõene algselt peaks kindlasti ikkagi palju reklaami ja turustamist tegema, et see toode jõuaks esialgselt tarbijateni ja kui toode on väga hea, siis inimesed teevad ise enamus reklaami ära.
10.
2. Kordamisküsimused
1. Kuidas saab ettevõte otsustada, mitmele turule tal on otstarbekas siseneda?
2. Kui olemas on väga palju sekundaarse info allikaid , kas turundusjuhid peavad siis üldse muretsema primaarse info kogumise pärast?
3. Kust võiks leida sekundaarset infot järgmiste küsimuste kohta:
o erinevate piirkondade elanikkonna suurus ja vanuseline koosseis;
o külmkappe omavate perekondade osakaal Eestis;
o väljaantud eluasemelaenude üldmaht;
o tarbijate kulutused kestvuskaupade ostuks viimastel aastatel?
Vastused:
1.On vaja teha turu uuring, et kui nõudlus oleks sellise toote järgi ja kui suur turg on.
2.Peaksid ikka muretsema, sest primaarse infoga võib saada rohkem tegelikkuses informatsiooni, sest pead ikka enda ettevõtte seisukohalt asjad väga kindlalt teada saama mitte otsustama teiste kogutud info põhjal kuna see võib hoopis pikemas perspektiivis rohkem kahju teha, kui kasu.
3. www.stat.ee on hea koht, kust saab teada infot elanikkonna kohta.
https://www.eestipank.ee/press/uuring-eesti-perede-igakuine-saastmisvoime-viimasel-kahel-aastal-paranenud-05112014
https://www.eestipank.ee/sites/default/files/publication/et/.../_3_211.pdf
2. Mõtle ja arutle
1. Too näiteid juhtumitest, kus Eesti võimuorganite tegevus on oluliselt mõjutanud mingi
tegevusala ettevõtteid!
2. Kuidas Eestis toimuvad demograafilised protsessid mõjutavad eri tegevusalade ettevõtteid
(rõivatootjad, meditsiiniline teenindamine, meelelahutus , kiirtoitlustus, apteegid, restoranid,
raamatukauplused, reisikorraldajad, kasutatud autode müüjad)? Arvesta järgmiste tegurite
mõju:
o suurima sündivusega perioodi laste jõudmine kooliikka;
o sündivuse järsk langus;
o tendents väiksemate perekondade poole;
o elanikkonna vananemine ;
o sissetulekute langus ja diferentseerumine .
3. Millised muutused tehnoloogilises keskkonnas on Sinu arvates kõige rohkem mõjutanud Eesti ettevõtete tegevuse viimasel viiel aastal?
2.2.3 . Mõtle ja arutle vastused:
1. Nt. Majutusettevõtetele kehtestatud tulumaksumäära tõstmine mõjutab majutusettevõtete täituvust.
2. o- suurima sündivusega perioodi laste jõudmine kooliikka;
suureneb koolitarvete läbimüük;
o- sündivuse järsk langus;
väheneb vajadus lasterõivaste järgi;
o- tendents väiksemate perekondade poole;
ostetakse väiksemaid autosid, eluasemeid, vähenevad toidukaupadele, esmatarbekaupadele jpt.kaupadele tehtavad kulud;
o- elanikkonna vananemine;
suurunevad kulutused ravimitele;
o- sissetulekute langus ja diferentseerumine.
Ostetakse odavamaid kaupu/teenuseid, kasutatud autode müük kasvab, kulutused meelelahutusele, restoranidele, reisidele vähenevad. Uute rõivaste ostmine väheneb, eelistatakse second-hand tooteid jpm.
3. Millised muutused tehnoloogilises keskkonnas on Sinu arvates kõige rohkem mõjutanud Eesti ettevõtete tegevuse viimasel viiel aastal?
Kordades on suurenenud e-kaubandus.
3.Toode ja kaubamärk
1. Too iga kaubamärgi liigi kohta 2 näidet
Sõnaline – „ Apple “, „Kullatükk“
Kujutis – „Fazer“
Ruumiline kujund –„Jack Daniels“ viski
Tähtede Kombinatsioon – „HTC“, „EMT“
Kombineeritud märk – „HOME4YOU“
2. Milliseid kaubamärke sa igapäevaselt kasutad? (10 näidet)
Farmi, Eesti Pagar , Tallegg, Paulig , Põltsamaa Felix, E-Piim, Body Shop , Nivea ,Schauma, Santa Maria.
3. Mis on Sulle esmatarbekaubaks, valikkaubaks, erikaubaks ja võõrkaubaks? (vähemalt
2 näidet iga kauba kohta)
Esmatarbekaup – piim,kohv
Valikkaup – tehnika, auto
Erikaup – Body Shop-kehahooldus tooted
Võõrkaup – Coca -cola,;
4. Too näiteid elutsükli erinevates faasides olevate toodete kohta!
5. Kas näed võimalusi langusfaasi jõudnud toodete taaselustamiseks?
Langusfaasi jõudnud toodete taaselustamiseks on olemasolevate toodete edasiarendamine ja uute toodete leidmine.
6. Mis tulu on tootjaettevõtetel, jaemüüjatel ja tarbijatel margitoodetest?
Margitoodetel on tavaliselt välja töötatud kindlad toote omadused ja püsivalt kindel
kvaliteet, mis tagab korduvostude tõenäosuse, positiivse imago ning järelikult kindla
Klientuuri;
7. Miks on mõned tootjafirmad vähemtuntud kui nende margitooted?
Toote etiketil on toote nimetus suurema kirjaga kui tootja nimetus;
8. Kuidas mõjutavad tehniliste uuenduste tempo ja konkurentsikeskkond toote elutsüklit?
langeb toote hind ja läbimüük;
9. Millise toote elutsükli faasi kohta käivad alltoodud väited? (Mõnikord vaadeldakse elutsüklit mitte nelja, vaid viieetapilisena. Sellisel juhul on faasideks juurutusfaas , kiire kasvu faas, aeglustuva kasvu faas, küpsusfaas ja langusfaas ):
o- tehakse minimaalselt kulutusi müügitoetusele; - langusfaas
o- maksimaalsed kulutused müügitoetuseks; - kiire kasvufaas
o- nõrgemad konkurendid on sunnitud turult lahkuma; - küpsusfaas
o- toodete valikut laiendatakse; -aeglustuva kasvufaas
o-müügitoetus peab looma esialgse nõudluse; - langusfaas
o-müügimaht on tundlik majanduses toimuvate muutuste suhtes; - langusfaas
o-müügitoetus peab looma valikulise nõudluse (margieelistused); - küpsusfaas
o-iseloomulik on kõige teravam konkurents.kiire kasv faas
10.Milliste toodete müük laieneb kõige enam elanikkonna sissetulekute tõustes? Millised tooted kannatavad kõige enam, kui sissetulekud langevad?
Sissetulekute tõustes ostetakse enam valikkaupu, sissetulekute langedes kannatavad samuti
Valikkaubad ja erikaubad.
3.Mõtle ja arutle.
1.Milliseid võimalusi näed järgmiste ettevõtete teenuste laiendamiseks: lennukompanii, kinnisvarabüroo, telefoniteenuste pakkuja?
Lennukompanii võiks lisaks liinilendudele pakkuda ka nt.pakettreise, uusi lennu sihtkohti.
Kinnisvara büroo võiks pakkuda lisaks nt.kolimisteenust.
2.Mõtle viimasel ajal silma hakanud uutele toodetele. Millised neist on õnnestunud ja millised mitte? Miks?
3.Millised probleemid ja võimalused seisavad elukindlustusega tegelevate kindlustusseltside ees? Millised on elukindlustuse arenguperspektiivid Eestis? Seoses vananeva elanikkonnaga Eestis ilmselt väheneb potensiaalsete elukindlustajate hulk. Kindlustusseltsidel tuleks tõhusamalt tegeleda oma erinevate teenuste tutvustamisega ja nende reklaamimisega.
4.Kordamisküsimused
1. Too enda hiljutistest kogemustest kolm näidet erineva keerukusega ostuprotsessi kohta:
o keerukas ostuprotsess
o keskmise keerukusega ostuprotsess
o rutiinne ost
2. Too näiteid toodete kohta, kus enamus tarbijaid vajab
o põhjalikku otsustamist;
o pealiskaudset või harjumuslikku otsustamist.
3. Kirjelda oma otsustusprotsessi, kui ostsid viimati hinnalise kestvuskauba? Kui ostuprotsessis
osales rohkem isikuid, siis mis rolli keegi täitis?
4. Kas Sul on oluline roll perekonna kui terviku poolt tehtavate ostuotsustuste tegemisel?
Milliste toodete ostu korral on Sinu roll suurem, milliste puhul väiksem?
5. Kas teised perekonnaliikmed mõjutavad Sinu poolt tehtavaid oste? Selgita!
6. Too näiteid Eestis elavate eestlaste ja venekeelse elanikkonna tarbijakäitumise erinevusest!
Vastused
1. o keerukas ostuprotsess-auto,elamine(maja, korter )
o keskmise keerukusega ostuprotsess-tehnika(telefon, telekas ,arvuti jne)
o rutiinne ost-söök,riided.
2. põhjalikku otsustamist-maja,korter,maa,auto
pealiskaudset või harjumuslikku otsustamist-riided,söök
3.Telefoni ostmine internetist tutvusin erinevate teenuste pakujatega( tele2 ,elisa,emt jne.) ning tutvusin erinevate telefoni markidega,kuid otsustanud veel ei ole millise telefoni kasuks otsustan, kuigi mõned lemmikud telefonid on välja juba valitud.
4.Näiteks kui tegemist telekaga, mis ostetakse koju, siis ikka võetakse arvesse kõigi arvamusi , kuna see ostetakse kõigile ja kõigi arvamus on tähtis.
Kuid selliste igapäevaste asjade ostmise jääb igaühe enda langedada.
5.Otseselt ei mõjuta, kuna ostan ikkagi selle, mis endale sobib,vajalik ning meeldib.Kuid ainult siis võib mõjutada, kui puudub näiteks teatud asja ostu puhul vajalikud teadmised, siis kuulan targema perekonna liikme nõu, kui tema selles valdkonnas paremini orienteerub.
6.Mulle tundub, et vene rahvusest naised soetavad rohkem riideid ja ilu teenuseid, kuna nende temperamendist ja isiksusest tulenevalt tahavad rohkem silma paista.
5.3.3. Kordamisküsimused
1. Mille alusel toimub segmenteerimine ?
2. Mille alusel toimub positsioneerimine ?
3. Kas kõiki turge saab jaotada? Millal ei saa kasutada turu segmentimist oma
tegevusstrateegiana?
4. Kas vanus on hotellituru segmentimiseks sobiv alus? Mille poolest erinevad vanemate
inimeste vajadused noorte omadest ?
5. Millist mõju avaldab turu segmenteerimine turundusmeetmestiku neljale komponendile?
Vastused
1.Sihtturunduse korral tehakse kindlaks grupid ( segmendid ), kellest turg koosneb ja kujundatakse nii tooted kui turundusmeetmed valitud sihtgrupi(gruppide) jaoks.
2. Toote positsioneerimine on toote asendi loomine tarbijate teadvuses võistlevate analoogide suhtes. Toote positsioneerimise aluseks peaks olema tarbijate arvamus tootest ja tema kohast teiste analoogide hulgas.
3. ei saa
4.Tavaliselt noored soovivad hotelle, kus oleks olemas kõik võimalused internet,telekas,kanalid, muusika jne.Kuid vanemad inimesed nende jaoks pole tehnika ja interneti olemasolu nii vajalik ning nemad soovivad pigem lihtsalt mugavat ja hubast hotelli.
5.Iga segment peaks potentsiaalselt nõudluselt olema piisavalt suur, et temale spetsiaalse turundusprogrammi loomine võiks olla tasuv.
5.3.4. Mõtle ja arutle
1. Milliseid segmenteerimisnäitajaid oleks otstarbekas kasutada järgmiste toodete puhul?
o käekellad;
o madala kofeiinisisaldusega kohvi;
o šoti viski;
o pardlid;
o mänguasjad;
o reisikohvrid;
o koopiamasinad;
o audiitori teenused.
2. Millised demograafilised karakteristikud iseloomustavad järgmiste telesaadete auditooriumi?
o hommikutelevisioon;
o Vaprad ja ilusad;
o Eesti - Šoti kohtumine jalgpallis;
o Õnne 13;
o pärast keskööd algavad filmid.
3. Riigi positsioneerimine Welcome to Estonia näitel (arutelu gruppides)
4. Kas oma pakkumist peavad konkreetse turusegmendi nõudlusele kohandama vaid
tootjafirmasid või ka hulgi- ja jaemüüjaid?
Vastused
1. o käekellad-vanus,sugu,sissetulek
o madala kofeiinisisaldusega kohvi-vanus, sugu
o šoti viski-väärtused, geograafia, vanus
o pardlid- sugu,vanus
o mänguasjad- sugu, vanus
o reisikohvrid- sugu,vanus
o koopiamasinad- lisafunktsioonid , asukoht (kodu, kontor), segmenteerimine vastavalt turule
o audiitori teenused-Suuruse vahe
2. o hommikutelevisioon- varajased ärkajad, lapsed, tööinimesed
O Vaprad ja ilusad- naised suuremalt jaolt , üksikud
O Eesti -Šoti kohtumine jalgpallis- spordihuvilised, enamjaolt mehed
O Õnne 13-pensionärid
O pärast keskööd algavad filmid. – hiline ärkaja, täiskasvanud,unetud
3. hapukapsas ,kiluvõilevad,kama
4. Hulgi- ja jaemüüjad peavad ka nõudlusele kohandama, sest nemad teavad paremini, mida ostetakse. Erinevates kohtades on teatud erinevusi
6.3.3. Kordamisküsimused
1. Kirjelda turundusplaanide koostamise süsteemi oma ettevõttes! Milles on kasutatava
süsteemi eelised ja puudused, mida tuleks muuta?
2. Turundajad kasutavad erinevaid ahvatlusi selleks, et tõugata tarbijat mingeid samme astuma .
Too näiteid, kus mängitakse järgmiste motivaatorite peale: hirm, seks, armastus ja
ühtekuuluvustunne, staatus ja prestiiž ;
3. Kuidas, kellele ja milleks võiks Rakvere linn ennast turundada?
4. Kas välisturul turundustegevust arendades tuleb arvestada keelelisi, usulisi, hariduslikke ja
muid kultuurilise keskkonna tegureid? Miks on nad olulised? Kas tarbijad ei oma
asukohariigist sõltumatult samu baasvajadusi ja eesmärke?
5. Oled ette valmistamas turundusuuringut isikliku intervjuu vormis, kusjuures eesmärgiks on
välja selgitada, miks ostjad eelistavad konkreetset toidupoodi. Millised tegurid on
tõenäoliselt olulisimad ehk milliseid hüpoteese Sa uuringu abil kontrollid?
6. Kavanda esialgne turundusuuringu plaan, mis peaks aitama Sinu ettevõttel paremini
kavandada oma tegevust tulevikuks, järgmise vormi alusel!
 Millised oleks mõned peamised uurimisvaldkonnad?
 Valige üks tähtis uurimisvaldkond (eelmises punktis toodud loetelust), mis nõuab
primaarsete andmete kogumist. Täpsustage mõned spetsiifilised uurimisküsimused.
 Millised sekundaarsed andmete allikad võivad sisaldada vajalikku informatsiooni?
 Kavandage uurimisprogramm primaarsete andmete saamiseks:
o Andmete kogumise meetod;
o Küsimustiku või muu uurimisvahendi olemus;
o Valimi ühik;
o Valimi suurus;
o Valimi moodustamise protseduur ;
 Hinnake järgmisi admete kogumisega seotud tegureid:
o Sobiv aeg ja koht;
o Oodatav vastuste protsent (õrge, keskmine või madal, miks?);
o Millised tegurid võivad mõjutada vastuste protsenti ja sisu;
7. Kui kasutate küsimustikku, nimetage mõned konkreetsed küsimused (3-5).
Vastused:
1.Uuringud ja küsitlused
2.Hirm- kampaaniad ,inimesed tahavad kiiresti ja kohe neid asju soodsalt osta,muidu võivad otsa saada, kui kohe ei osta.
Seks-erinevad kondoomireklaamid, mis rõhuvad kui kvaliteetsed ja head tooted on seega inimene alateadlikult ostab neid kondoome, mille reklaam on neid mõjutanud.
Armastus ja ühtekuuluvus tunne-erinevad veebileheküljed, mis annavad tõuke selleks, et üksikud inimesed saavad suhelda ja kuuluda kuhugi , et nad pole üksi ja on palju teisigi, kes otsivad armastust.
Staatus ja prestiiž- Koolide ja koolituste reklaamid . Need panevad inimesi mõtlema, mida nad peaksid veel tegema, et nad saaksid olla sama targad ja sama hea töökohaga nagu need inimesed kellel on need koolid ja kursused läbitud.
3.Rakvere linn võiks rõhku panna ajaloolisuse peale hästi säilinud linnus nt. Ning samuti asukoht ,teised suurlinnad ligidal, teha erinevaid laagreid noortele nt.linnuses, kus saavad noored parema ülevaade ajaloost ning samuti huvitvad orienteerumis mängud linnas.Ning neid saab kõige paremini kajastada internetis(Facebook,Rakvere linna lehel) samuti kohalikud ajalehed ja teleka reklaam(kui selleks on piisavalt rahalisi vahendeid).
4.Jah, ikka tuleb.Kuna igas riigis võivad natuke erineda baasvajadused , seega tuleb seda arvestada.Samuti geograafiline asetus on väga tähtis.
Ei oma, sest igal riigil on vastavalt oma asukohale, omad uskumused ja eesmärgid, mille poole nad püüdlevad.
5.Mis on selles toidupoes teistsugust, mida teistes pole?Millist reklaami viiakse läbi, et seda toidupoodi turundada?
6. Kui tihti külastate pubi /restorani?
Milliseid toite sooviksite menüüs näha?
Kas teile meeldik pubi,kus viiakse läbi erinevaid meelelahutus üritusi ning mänguõhtuid?
• Internet
• Uurimisprogramm primaarsete andmete saamiseks:
o Andmete kogumise meetod- küsitlus
o Küsimustiku või muu uurimisvahendi olemus- paberkandjal
o Valimi ühik- inimene
o Valimi suurus- kuskil 200-300 inimest
o Valimi moodustamise protseduur- saadan küsitluslehed koolidesse kus õpivad niivanad õpilased nagu mul vaja on.
• Hinnake järgmisi admete kogumisega seotud tegureid:
o Nädala sees, koolid.
o Oodatav vastuste protsent - keskmine , sest fakt on see, et kõik inimesed nagunii ei viitsi seda küsimustikku täita. Aga muidugi mida rohkem vastuseid seda parem.
o Millised tegurid võivad mõjutada vastuste protsenti ja sisu- palju neid see teema huvitab, koolis viibijate arvust, viitsimine.
7.Kui vana te olete?
Milliseid meelelahutus kohti eelistate?
Kas oleksite huvitatud Rakveres pubi avamisest, kus saab mitmekülgset menüüd proovida ning toimuksid erinevad üritused?
7.5.3. Kordamisküsimused
1. Turundusstrateegia peaks olema orienteeritud kindlale sihtturule. Kas see garanteerib
ettevõtte turundusstrateegia edukuse?
2. Keda võib lugeda järgmiste ettevõtete/organisatsioonide konkurentideks?
o Estonian Air;
o Vanalinnastuudio;
o Carrols;
o Statoil .
3. Kas ettevõtete ühinemised on vastuolus avalikkuse huvidega? Millisel juhul on ja millal ei ole?
4. Kirjelda turundusosakonna rolli oma ettevõttes (kui teil on selline osakond olemas)!
5. Kui teil puudub turundusosakond, siis kuidas langetatakse järgnevaid tegureid puudutavaid
otsustusi? Kui turundusosakond on olemas, siis millised neist küsimustest kuuluvad tema
kompetentsi , millistega aga tegeleb keegi teine?
o toodete täiustamine;
o hinnakujundus;
o tarbija teenindamise tase;
o füüsiline distributsioon ;
o reklaami korraldamine;
o müügi edendamine;
o müügipersonali juhtimine;
o info kogumine turgude kohta.
Vastused
1.Ei garanteeri
2.Estonian Air- Ryanair konkurent
Vanalinnastuudio-Eesti Draamateater
Carrols- Hesburger
Statoil- Premium 7
3. vastuolus on siis, kui ühinevad kaks sellist firmat, mis oleks võinud lahku jääda. Ja vastuolus nad ei ole siis, kui avalikkusele meeldib, et firmad oma vahel ühinesid.
4.Meil sellist osakonda pole, hakkame sellega ise tegelema.
5. o toodete täiustamine-klientide arvamust kuulates ja tagasi sidet saades , saame teha täiustusi oma toodetes
o hinnakujundus-vastavalt turule eelnevalt uurides oma konkurente ning küsitluste käigus antud tagaside võimaldab kujundada hinnad vastavalt turule ja soovidele.
o tarbija teenindamise tase-tagasiside küsimine klientidelt
o füüsiline distributsioon-ise
o reklaami korraldamine-internetis, erinevad kampaaniad
o müügi edendamine- ise
o müügipersonali juhtimine- juhin ise
o info kogumine turgude kohta-ise
8.4.3. Kordamisküsimused
1. Selgita tõmbe- ja tõukestrateegiat uute toodete turuletoomisel. Millistes tingimustes tuleb eelistada üht, millistes teist?
2. Kas muudatused jae- või hulgikaubanduse struktuuris mõjutavad turustuskanali teisi lülisid?
3. Milles seisneb iseseisvate jaemüüjate konkurentsieelis? Kuidas võiksid nad ületada
piiranguid, mis tulenevad suhteliselt väikese ulatusega tegevusest?
4. Müügitoetuse efektiivsuse hindamine on sageli väga keeruline. Miks on see nii?
5. Miks kupongidest laekub tagasi vaid tühine osa?
Vastused
1. 1. Tõmbestrateegia (pulling strategy) on toetussõnumite suunamine lõpptarbijatele, ergutamaks vahendajate (hulgi- ja jaekaubanduse) ostunõudlust. Eeldatakse, et tarbija küsib toodet jaemüüjalt,
kes omakorda taotleb pakkumist hulgivahendajalt ja viimane esitab tellimuse tootjale. Selle strateegia korral on suur kaal reklaamil, mis suurendab tarbijanõudlust. Näiteks eksportijalt nõuab tõmbestrateegia vahetut kontakti toote lõpptarbijaga. See on kallis strateegia, mistõttu väike- ja keskmise suurusega ettevõttele ülemäära kulukas .
Tõukestrateegia (pushing strategy) on toetuse suunamine vahendajatele (hulgi- ja jaemüüjatele) ning üldnõudluse suurendamisele. Toetustegevus - isiklik müük, reklaam, müügi edendamise meetmed jms on suunatud sellele, et veenda vahendajaid töötama koos toote turustamise nimel. Tootja üksnes toimetab kauba lähima vahendaja kätte. Agendid külastavad hulgimüüjaid, julgustavad neid tellimisel ja pakuvad vajalikku abi. Müügi soodustamiseks ja nõudluse stimuleerimiseks tehakse hinnaalandusi. Protsess jätkub seni, kuni jõutakse lõpptarbijani. Tihti on toodete eduka välisturustuse eelduseks tõukestrateegia kasutamine ning partnerluse loomine võtmepositsioonil oleva vahendajaga, kellel on juurdepääs sihtturu kaubaga varustamise kanalitele. Ettevõtte eesmärgiks on sõlmida ärialane koostöö head mainet omava partneriga, kes on võimeline suunama eksporditavad tooted kohastesse turustamispunktidesse.
Tõukestrateegiat rakendatakse, kui:
• sihtrühm on kergesti määratletav;
• pakkumine on kompleksne ;
• ostjad käsitlevad toodet riskantsena;
• toode on elutsükli alguses;
• tarbijate otsetoetamiseks on vähe ressursse.
Praktikas kasutatakse sageli mõlemaid meetmeid koos, kuid rõhuasetus võib olla neist rohkem ühel või teisel (näiteks organisatsiooniturul rohkem tõukestrateegial, tarbekaupade korral aga rohkem tõmbestrateegial).
2.Jah
3. Jaemüük (retailing) on tegevus, mille põhisisuks on isiklikuks, st mitteäriliseks tarbimiseks mõeldud kaupade müük otse lõpptarbijale. Jaemüük jaguneb kaupluste müügiks ja otsekaubanduseks.
4.Müügitoetus ehk müügi soodustamine hõlmab neid toetusmeetmeid, millega stimuleeritakse tarbijaid ostma, vahendajaid tõhusamalt tegutsema või siis mõlemat. Need on meetmed, mis püüavad toodet kliendile lähemale tuua, anda tootele lisaväärtust. Näiteks toodete näitusmüügid, esitlused , kataloogid jms.
5.Kupongidel alati omad tingimused aegumise kuupäev, mitmele toodele kehtib jne.Seega paljud ei vaevu ja ei viitsi, selliseid asju jälgima ning pigem ei kasutagi kuponge, liiga palju eri tingimusi kaasneb nendega.
8.4.4. Mõtle ja aruta
1. Kui vahendajad on vajalikud, miks siis paljud inimesed suhtuvad neisse halvasti ja sooviksid
neid kõrvaldada?
2. Kas enamuses turustuskanalites on liiga palju vahendajaid? Kas vahendajate kasutamine
tõstab lõpptarbija jaoks toote hinda?
3. Miks erinevad kosmeetikafirmad ( Avon , Yves Rocher jt) kasutavad väga erinevaid
turustuskanaleid? Milline turustuskanali ülesehitus on antud toodete puhul otstarbekaim?
4. Naisterõivaste tootja kavandab oma tooteid turustada läbi suuremate Eesti linnade
kaubamajade muid vahendajaid kasutamata? On selline plaan arukas?
5. Millised trendid ilmnevad käesoleval ajal Eesti jaekaubanduses? Milliste jaekauplejate
osatähtsus lähitulevikus tõenäoliselt kasvab ja milliste osatähtsus väheneb?
6. Millest peaks tootja lähtuma otsustamisel , kas muretseda kaupade laialiveoks oma veoautod
või osta vastav teenus transpordiettevõtetelt?
7. Milliseid transpordivahendeid kasutatakse tõenäoliselt järgmiste kaupade transportimisel:
kivisüsi , kellad , ravimid , tööriistad, jalatsid, banaanid ja apelsinid, autod ja veoautod,
töödeldud toiduained?
8. Elukindlustusselts kavandab kindlustuspoliiside müüki kaubanduskeskuses. Milliseid tegureid
peaks ta selle juures arvestama? Kui suured on edulootused?
9. Müügitoetust (eriti reklaami) on kritiseeritud järgnevalt:
 see maksab liiga palju;
 see on majanduslik raiskamine;
 see nüristab meie mõistust;
 see on eksitav, baseerub emotsionaalsetel, mitte ratsionaalsetel printsiipidel ning
on ebaeetiline;
 see viib inimese eemale tõelistest väärtustest elus.
Kas Sa nõustud nende väidetega? Kas on argumente müügitoetuse kaitseks?
10. Kujunda hüpoteetiline turundusmeetmestik järgmiste kasumit mittetaotlevate
organisatsioonide jaoks: Riiklik Turismiamet, Luteri Kirik, Eesti Politsei, Verekeskus.
11. Hinda 10 punktilises skaalas turundusmeetmestiku nelja komponendi tähtsust järgmiste
toodete turundusstrateegia ülesehitamisel:
Toode Toode Hind Turustuskanalid
Müügitoetus
Elukindlustus
Meeste riided
Närimiskumm
Tolmuimejad
12. Kas reklaam peaks olema tähtsaim müügitoetuse komponent järgmiste kaupade müügil -
sool, uus grillkaste, piim, tolmuimeja , treipink? Põhjenda!
13. Milliseid tegureid tuleb reklaamikanalite valikul eelkõige arvestada?
14. Milline meedium on sobivaim järgmiste toodete reklaamiks : Microlink'i arvutid , Colgate
hambapasta , Võru delikatessjuust, vasarad ja kruvikeerajad, juuksevärvid, Felix'i toodete
degusteerimine ja soodusmüük Tallinna Kaubamajas, elukindlustus, seadmed
tekstiilitööstuse ettevõtetele.
15. Millist mõju avaldab inimeste keskmise vanuse tõus reklaamitegevusele?
16. Osa ärimehi eelistab suhtekorralduse kasutamist reklaamile. Milliseid eeliseid ta reklaami ees
omab? Kas reklaamist saab täielikult loobuda ?
17. Vastata erinevate reklaamide kohta:
 Millise eesmärgiga antud reklaam on tellitud?
 Millist sõnumit antakse selle reklaamiga edasi?
Mõtle seejuures reklaami, toote elutsükli ja valitud sihtgrupi seostele.
18. Kas heale müügimehele vajalike oskustega sünnitakse või kujunevad need õpingute ja
kogemuste käigus?
19. Milline peaks olema põhipalga ja komisjonitasu suhe järgmiste kaupade müügipersonalil:
lennukid, purgisupid, personaalarvutid, karastusjoogid .
20. Kas reklaamikampaania võib kodu- ja välisturul olla samasugune (põhimõtteliselt sama
kanalivalik, samasugune sõnumi ülesehitus jne)?
21. Kas sigaretireklaamide kohustuslik lause - " Suitsetamine on kahjulik teie tervisele" - on
efektiivne?
22. Kas alkoholi- ja tubakareklaami keelustamine vähendab nende toodete tarbimist?
Vastused
1.Kuna vahendajad on lisa kulu ja seega toode hinnad tõusevad, kuna kõik tahavad oma osa saada.
2.Loomulikult hind tõuseb, mida rohkem vahendajaid, seda kallimaks lõpp hind kujuneb, kuna kõik tahavad oma osa saada.
3.Nende firmade puhul on kõige parem reklaam inimesed ise, kes räägivad kui head tooted on jne.
6.Lähtuma hinnast, et milline variant oleks mõttekam.
8.Kindlasti tuleks arvestada inimeste tõrjumist,kuna paljudele ei meeldi kui neile kaubandustest asju peale hakatakse suruma.
9. Ühelt poolt on nende väidedega nõus, kuid teisalt mina kes tahan oma ettevõtte luua, siis reklaami kaudu on kõige parem võimalus end nähtavaks teha.
18. Need omadused ja teadmised ikka kujunevad õpitu ja kogemuste käigus.
20.Ei, kuna erinev rahvus ja erinevad usulised tõekspidamised ning erinev keel, seega ühesuguselt ei saa reklaam olla, kuna osad võivad pahaseks saada, kuna väga erinevad taustad ja tõekspidamised on eri rahvustest inimestel, sellega tuleks arvestada.
21.otseselt mitte, kuna see kaob kuidagi tahaplaanile ja inimesed ei teadvustada seda lauset reklaamist eriti sama alkoholiga .
22.Kindlasti, kuid siiski need, kes soovivad neid tarbida need tarbivad ikka neid asju edasi.
9.1.3. Kordamisküsimused
1. Kas võib esineda olukordi, kus on otstarbekas kehtestada hind kuludest madalamal tasemel?
Kas see on a) seaduslik? b) eetiline?
2. Hinnaalandusi võib teha otseselt või kaudselt (kupongid, ostule lisanduvad preemiad jne).
Millistest kaalutlustest lähtuvalt võib olla otstarbekas kaudse hinnaalanduse kasutamine?
3. Kas nõustud väitega, et efektiivseim viis müümiseks on madalate hindade kasutamine?
4. Kas on olemas „õiglane hind“?
Vastused
1.Kulud võivad panna paika minimaalse hinnataseme, millest allapoole ei tohi hinda lasta langeda, kuid tegeliku hinna määramiseks ei tohiks neid kasutada. See on seaduslik.
2.Kui inimesed saavad hinnaalandusi kaudselt, Nt rimi kaardile kogutav raha, mida saab hiljem kasutada, meelitavad need inimesi poodi ostma, sest neile tundub, et rimi kaardi kasutamine on hea moodus raha korjamiseks ning sellega maksmiseks.
3.See ei pruugi alati nii olla. Osad inimesed ostavad asju hinna järgi, eeldades, et kallime hinnaklassiga tooted on kvaliteetsemad kui odava hinnaklassiga.
4.jah