Turundusplaani koostamise juhend (0)

Turundusplaani koostamise juhend

Äriplaan ja turundusplaan
Turunduse planeerimise protsess
Turundusplaan
Turundusplaani kokkuvõte
Situatsioonianalüüs
Eesmärgid ja strateegiad
Turundusmeetmestik
Turunduseelarve
Turunduse organisatsioon  
Turundusplaani lisad
Järjest tiheneva konkurentsi tingimustes ei saa ükski ettevõtte või ettevõtja loota , et kui tal on oskus midagi toota, siis ilmtingimata leidub toodetule ka ostja. Konkurentsitihedal ja tarbijakesksel turul suudab pikaaegselt edukas olla ainult see, kes lähtub oma tegevuste kavandamisel turunduskontseptsioonist. See tähendab, et kõigepealt määratakse kindlaks see, mida tarbijad vajavad ja soovivad, ning seejärel kohandatakse tootmine ja turundusmeetmestik vastavaks nendele lähteandmetele.
Turundus on väga lai mõiste. Ettevõtte turundustegevus hõlmab endas nii turu- uuringuid , turusituatsiooni analüüsi, toote kujundamist, hinnapoliitikat, turustuskanalite valikut, müüki, toetusmeetmeid ning mitmesuguseid muid erinevaid osategevusi. Turundustegevuse eesmärk on teha õige toode õigele tarbijale õigel ajal ja õiges kohas kättesaadavaks ning kanda hoolt, et tarbija oleks tootest teadlik.
Liiga tihti keskendutakse erinevates ettevõtetes oma tegevuse kavandamisel rohkem tootmisele ja müügile ning turundustegevuse terviklik, kompleksne planeerimine jäetakse tahaplaanile. Põhjenduseks tuuakse sageli see, et on ju juba koostatud äriplaan ja turundusplaani ei ole seetõttu vaja. Kuid selle väitega võib nõustuda ainult osaliselt. Need kaks ettevõttele väga vajalikku plaani on ainult teatud osades sarnased. Seetõttu on sellel, kes omab korraliku äriplaani tunduvalt kergem alustada turundusplaani koostamisega. Alljärgnev joonis püüab selgitad nende kahe plaani omavahelist seost.
 Äriplaan ja turundusplaan
 Nagu jooniselt näha, on turundusest ka äriplaanis juttu, kuid tunduvalt üldisemalt, kui turundusplaanis. Sageli on ettevõtte turundusplaan isegi mahukam, kui äriplaan, kuna sisaldab väga põhjalikku käsitlust selle kohta, kuidas on kavandatud ettevõtte turundustegevus.
Korralikult koostatud turundusplaan võib olla ettevõttele mitmeti vajalik:
omatakse selgemat nägemust turunduskeskkonnast, milles tegutsetakse, valitsevatest ohtudest ja võimalustest
aitab selgusele jõuda ettevõtte toodete tugevustes ja nõrkustes
sunnib suuremat tähelepanu pöörama tarbijatele, nende vajadustele ja soovidele
paremini on välja toodud tuleviku nägemus ning turunduse eesmärgid
tagab eesmärkide parema kooskõlastuse
annab ettevõtte töötajatele selge ettekujutuse firma sihtidest
paneb täpsemalt paika juhtnöörid
aitab paika panna põhilised turunduse strateegiad ja määratleda tähtsusejärjekorra
aitavad koordineerida erinevaid funktsionaalseid operatsioone ettevõttes
väga selge arusaam prioriteetidest
aitab määratleda tulevikuvajadusi
parem kontroll turunduse üle
vähem tundlik ootamatutele situatsioonidele jne.
Turundustegevuse planeerimine ei saa olla mitte ühekordne protsess, et saadi üks turundusplaan valmis, ning hakkame nüüd ainult selle järgi talitama. See peab olema järjepidev protsess, mis sisaldab pidevaid uuringuid, info kogumist ja analüüsimist, hindamist, ülevaatamist ning vajadusel plaani ja eesmärkide ümberformuleerimist. 
Turunduse planeerimise protsess
Iga organisatsioon on erinev. Erinev on suurus, finantsilised võimalused tegutsemisareaal, kliendid ja eelpooltoodust lähtuvalt ka turundusprotsess . Seetõttu ei ole olemas täpseid ja ainuõigeid reegleid, mida turundusplaanide koostamisel tuleks järgida. Küll saab aga kirja panna üldised momendid, millele võiks plaani koostades tähelepanu pöörata.
Turundustegevuse planeerimine – see on teatud tegevuste loogiline järjekord, mille käigus fikseeritakse turunduse eesmärgid ja nende eesmärkideni jõudmise teed. Turunduse planeerimisetegevuse lõpptulemuseks on turundusplaan.
Turundusplaani võib koostada:
ühtse kogu firmale
eraldi kindlatele toodetele või tooteseeriatele
erinevatele sihtturgudele
eraldi firma strateegilistele äriüksustele
korporatsiooni divisjonidele jne.
Oluline on siinjuures aga kindlasti jälgida seda, et kõik osad oleksid kooskõlas firma üldiste - äriplaanis määratletud eesmärkide ja strateegiatega. Kui ettevõttes on koostatud mitu erinevat turundusplaani, siis kokku peavad nad moodustama ühtse tervikliku turundusprogrammi.
Vastavalt toodetele, firma vajadustele ja sellele, millisel sihtturul tegutsetakse, tuleks paika panna turundusplaani ajaperiood . Turundusplaani võib koostada nii mõneks kuuks, aastaks, kaheks aastaks, kuid ta võib olla koostatud ka mitmeteks aastateks. Pikemaks perioodiks kui 5 aastat tehakse turundusplaane aga üldiselt väga harva. Olenevalt sellest, kui pika ajaperioodi kohta konkreetne turundusplaan on koostatud, tuleb seal siis vastavalt välja tuua kas strateegiline, taktikaline või operatiivne tegevusplaan.
 
Turundusplaani koostamise etapid
 
Esimeseks sammuks on iga turundusplaani koostamisel situatsioonianalüüs. Situatsioonianalüüsi käigus vaadeldakse:
üldist turunduskeskkonda
konkurentsisituatsiooni
klienti.
Teiseks sammuks turundusplaani koostamisel on prognoosite tegemine. Aluse selleks annavad varem tehtud analüüsid. Prognoosid tuleb teha  turusituatsiooni võimaliku arengu, klientide vajaduste ja nende võimaliku muutuse ning konkurentsisituatsiooni ja selle muutuste kohta.
Kolmas samm on eesmärkide püstitamine. Turunduse eesmärk peab tulenema vahetult organisatsiooni üldistest eesmärkidest. See peaks arvestama firma võimalusi, üldisi sihtide, turusituatsiooni ja tulevikutrend. Kui tegemist on lühiajalise turundusplaaniga, siis tuleb ilmtingimata lähtuda ka varem püstitatud pikaajalistest turunduseesmärkidest.
Neljandaks sammuks on eesmärkide saavutamiseks sobiva strateegia väljatöötamine. Strateegiad peaksid arvestama firma siseseid ja väliseid võimalusi, organisatsiooni liikmete väärtushoiakuid ja püüdlusi ning püstitatud eesmärke.
Viienda sammuna tuleb kavandada meetmed e taktikad strateegiate elluviimiseks.
Kuues samm on juba kavandatud meetmete elluviimine.
Järgnevalt ongi ära toodud turundusplaani ülesehitus ja see, mis ühe või teise punkti all kirja tuleks panna. Oluline on, et turundusplaani koostamisel kõik faktid ja järeldused kirja pannakse. See annab võimaluse
 
Turundusplaan
1. TURUNDUSPLAANI KOKKUVÕTE
Kokkuvõte on turundusplaani üks olulisemaid osasid. Lühikese ülevaate ülesandeks on aidata lugejal kiiresti aru saada turundusprojektidest, ilma et ta peaks kulutama liiga palju aega vaadates läbi detaile, mis ei pruugi teda üldse huvitada.
Kokkuvõte peab andma täieliku ülevaate turundusplaanist ning olema sealjuures võrdlemisi lühike – mitte üle kahe-kolme lehekülje.
Kokkuvõttes tuleks välja tuua alljärgnevat informatsiooni:
Kokkuvõtte alguses võiks üldsõnaliselt kirjeldada, millise organisatsiooniga on üldse tegemist, millised on selle üldnäitajad jmt. Hea oleks kirja panna ka organisatsiooni missioon .
Millal turundusplaan on koostatud? Kes on koostaja ?
Millist ajaperioodi hõlmab analüüsiosa?
Milliste toodete ja milliste sihtturgude jaoks antud turundusplaan on koostatud? Põhisuundumused tooteti ja sihtgrupiti.
Milleks plaan on koostatud? Mida soovitakse saavutada?
Situatsioonianalüüsi lühikokkuvõte võimalikult lühidalt ja konkreetselt.
Välja võiks tuua kesksed tegurid, mille poolest erinetakse konkurentidest ning rõhutada erilisi tugevaid külgi, mille najal kavatsetakse teiste seast välja paista – ainuomane omadus ehk USP (unicue selling point).
Millised on põhilised turundusstrateegiad?
Tootestrateegia
Hinnastrateegia
Turustusstrateegia
Toetusstrateegia
Kokkuvõte turunduseelarvest, sh ka ajaline jaotus.
Muud olulised punktid
Kindlasti tuleks kokkuvõttes välja tuua ka see, millist loodetavat mõju avaldab konkreetse turundusplaani elluviimine firmale. Kokkuvõttes ei ole vajalik pikalt selgitada, välja tuleb tuua see, mis on tõeliselt oluline.
Kuigi kokkuvõtte paigutatakse alati turundusplaani ette (kuna selle otsimine plaani lõpust või lisade eest võtaks liiga palju aega) koostatakse ta siiski reeglina kõige viimasena – siis kui kogu turundusplaan on korralikult paika pandud.
2. SITUATSIOONI ANALÜÜS
Turundusplaan peab olema koostatud kindlale turule ja reaalseid tingimusi silmas pidades. Seetõttu on eriti oluline, et väga hästi orienteerutaks turunduskeskkonnas, milles tegutsetakse. Hästi on võimalik turunduskeskkonda aga ainult siis, kui on põhjalikult uuritud oma turgu, konkurente ning potentsiaalseid kliente. 
2.1 Turundus – uuring
Turundusotsused peavad põhinema informatsioonil . Mida täpsemad ja usaldusväärsemad on andmed, seda pädevamaid turundusotsuseid saab vastu võtta. Kui koostada turundusplaan, mis põhineb vaid oletustel ja arvamustel, siis võib see osutuda lihtsalt ajaraiskamiseks.
Turundusplaani allosas “turundus – uuring” peaks näitama seda, millistel infoallikatel baseeruvad järgnevad turundusotsused. Kust ja kuidas on saadud informatsiooni turu, konkurentsi ja klientide kohta. Välja ei ole vaja tuua iga pisemat detaili, turundus-uuringute läbiviimise ja andmete kogumise kohta, küll peaks aga ära märkima kõige olulisema.
Turundusplaani tuleks kirja panna, mille kohta informatsiooni on otsitud ja kogutud, ning kuidas seda täpsemalt tehtud on:
Probleemi kirjeldus. Millist informatsiooni otsiti ja mille kohta andmeid koguti?
Kuidas informatsiooni koguti
Kas tugineti teisesele (ehk sekundaarsele) informatsioonile?        
Millised on sisesed teisese informatsiooni allikad? (raamatupidamise aruanded , erinevad eelarved ja kokkuvõtted, klientide andmebaasid , müügiaruanded jmt)
Millised on välised teisese informatsiooni allikad? (raamatukogud ja muud avalikud allikad, valitsuse väljaanded, kommertsallikad, uuringufirmade väljaanded, standardandmed, meediaallikad, arvuti andmebaasid vmt)
Teiseste infoallikate usaldusväärsus?   
Teisese informatsiooni töötlemise ja selle põhjal järelduste tegemise juures on eriti oluline kaaluda andmete usaldatavust. Kas neid andmeid ikka saab 100%-liselt uskuda , et nende põhjal olulisi ja võib olla firma jaoks otsustavaid otsuseid langetada.
Millist esmast (ehk primaarset ) informatsiooni on kogutud ja analüüsitud?
Kes olid andmete edastajad?
Milliseid esmase info allikaid kasutati?  
Küsitlused – kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed       
Vaatlused – osalusvaatlus ja kõrvaltvaatlus      
Eksperiment – labori ja tavatingimustes
Kes informatsiooni kogus?
Spetsiaalse firma teenused? Millise?
Organisatsiooni enda eriosakond?
Organisatsiooni töötaja? Kes?
Kes ja kuidas informatsiooni töötles?
Kes andmeid analüüsis ja järeldusi tegi?
Kõige olulisem on turundus-uuringute allosa juures siiski see, et kogu ülejäänud turundusplaani koostamise juures oleks tuginetud õigetele andmetele ja asjakohasele informatsioonile.
2.2 Turunduskeskkond
Iga firma tegevust mõjutab teda ümbritsev keskkond. Turunduskeskkond hõlmab kõiki neid tegureid, mis avaldavad kas otsest või kaudset mõju organisatsiooni tegevusele. Ilma turunduskeskkonna analüüsita on võimatu püstitada turunduslikke eesmärke. Samuti ei saa  vastu võtta muid turunduslikke otsuseid. Seetõttu tuleb igas turundusplaanis anda lühiülevaade konkreetsest turunduskeskkonnast, milles tegutsetakse.
Turunduskeskkonda võib liigitada:
mikrokeskkond
makrokeskkond
Turunduse mikrokeskkonnaks on need jõud, mis otseselt mõjutavad firma äritoimingute edukust . Lühidalt tuleks turunduskeskkonna analüüsi juures iseloomustada mikrokeskkonna kuute komponenti:
firmat
hankijaid
konkurente
vahendajaid
tarbijaid  
huvigruppe.
Ka siin ei ole vaja laskuda üksikasjadesse, küll aga tuleks välja tuua olulisemad aspektid, mis võivad mõjutada turundustegevuse edukust. Turundusplaani järgnevate osade juures käsitletakse mitmeid eelpool nimetatud komponente tunduvalt täpsemalt ja suurema põhjalikkusega.
Turunduse makrokeskkond koosneb põhijõududest, mis mõjutavad organisatsiooni mikrokeskkonda ning kujutavad endast turunduse ohte ja võimalusi. Neid makrokeskkonna faktoreid ei saa firma kontrollida ega muuta, seda enam peab ta aga neid teadma ja tundma, et nendega arvestada ning võimaluse korral oma huvides ära kasutada.
Makrokeskkonna juures on oluline kirjeldada kuute osa:
demograafiline keskkond – rahvastikku iseloomustavad tegurid, demograafilised sündmused ja tendentsid;
kultuuriline keskkond – institutsioonid , inimeste väärtushinnangud ja käitumisnormid, ühiskonna suhtumine, elulaad jmt;
poliitiline keskkond – seadused ning nende mõju tegevusele ja toodetele, ametivõimud, huvigrupid, ning muud tegurid, mis mõjutavad üksikisikuid ja organisatsioone ning piiravad nende tegevust;
teaduslik-tehnoloogiline keskkond – teaduse ja tehnika arengutendentsid, peamised muudatused selles valdkonnas;
ökoloogiline keskkond – loodusressursid, mis on turunduse sisendiks või mida turundustegevus mõjutab;
majanduslik keskkond – tarbijate ostujõudu, reaaltulude suurust ja kulutuste struktuuri mõjutavad tegurid, olulised sündmused hindade, vahendite kokkuhoiu ja krediteerimise vallas.
Sageli soovitatakse välja tuua makrokeskkonna faktoritest 3-4 sellist, mis kõige enam võivad ettevõtte turundustegevust tulevikus mõjutada. Seejärel tuleks nad koondada tabelisse ja tuua välja, millised võivad olla nende faktorite muutumise tagajärjed ettevõttele ning sellest tulenevad järeldused.
Ettevõtte turundustegevust võivad kõige rohkem tulevikus mõjutada:
....................................................................................................
....................................................................................................
....................................................................................................
Nimetatud faktorite võimalikud muutused, mõju firma tegevusele ja järeldus tegutsemiseks:
Faktor
 Muutus
 Mõju
 Järeldus
 
1.
 
 
 
 
2.
 
 
 
 
3.
 
 
 
 
 
Lõppu võiks veel lisada üldised järeldused.
2.3 Sihtturgude analüüs
Sihturg on turusegment, millele on suunatud konkreetne turundusmeetmestik. Sihtturu analüüs on vajalik selleks, et teha strateegilisi otsuseid turu ja selle võimalike arengute kohta.
Turu analüüsil tuleks kasutada andmeid, mis käivad konkreetselt antud sihtturu kohta. Kui statistilisi andmeid ei ole kusagilt võtta, siis tuleks turgu püüda hinnata muude näitajate abil. Kindlasti tuleks teha ka prognoos. Seda olenemata sellest, kas  usaldatavaid numbreid on või ei ole. Sellisel juhul tuleb aga valmis olla iga hetk oma andmeid korrigeerima niipea kui saadakse täiendavat informatsiooni.
Sihtturgude analüüsi alapunkti alguses tuleks välja tuua turu segmenteerimise alus. Tüüpilisemad segmenteerimise alused eratarbijaturul on näiteks tarbijaid iseloomustavad:
geograafilised
demograafilised
psühholoogilised näitajad.
Organisatsioonituru segmenteerimise aluseks on kõige sagedamini:
geograafilised näitajad
organisatsiooni tüübid.
Sihtturu analüüsi juures tuleks kindlasti püüda vältida alljärgnevaid võimalikke vigu, mida kahjuks küllaltki sageli siiski tehakse:
Ebaselge sihtturu määratlemine       Jälgida tuleks seda, et sihtturg on ikka õigesti määratletud. Liiga lai piiritlemine annab halva turustusefekti ning madala tasuvuse, liiga kitsas piiritlus tähendab aga kaotatud võimalusi.     
Väga oluline on tähele panna ka seda, et näitajad, mille alusel turgu on segmenteeritud vastaksid alljärgnevatele kriteeriumitele:
segmentimisnäitajad peavad olema seotud toote tarbijate vajaduste ja käitumisega, ning nad peavad olema mõõdetavad;
näitajate alusel loodud ostjategrupp peab olema vastavate turundusmeetmetega kättesaadav;
loodud turusegment peab olema oma potentsiaalselt ostujõult nii suur, et tema jaoks tasub spetsiaalset turundusprogrammi luua.
Kui firma on otsustanud tegutseda mitmetel erinevatel sihtturgudel, siis tuleks ilmtingimata iseloomustada iga sihtturgu eraldi. Näiteks:
Sihturg nr 1: .... iseloomustus.
Sihtturg nr 2: ... iseloomustus jne.
Samuti oleks väga hea ära märkida ka see, kui suurt tähtsust omistab firma konkreetsele sihtturule – kui suur osa toodangust pakutakse just sinna. 
2.3.1 Turuosa ja turu suurus
Turu osa on ettevõtte käive mingil turul jagatud selle turu mahuga, väljendatuna protsentides.
Juhul kui on tegemist alles turule tuleva firmaga või siis uue toote turule toomisega , siis võib turuosa arvestamisel ja määratlemisel abi olla alljärgnevast kolmest sammust:
määratleda kogu toote-grupi turu suurus (kogu müük rahaliselt mõõdetuna) konkreetses sihtpiirkonnas
püüda välja arvestada konkurentide turuosa suurust
määratleda, kui suur võiks olla tulevane turuosa.
Siinjuures võiks kirjeldada veel ka alljärgnevaid punkte:
Kas sihtturg on kasvav? stabiilne? kahanev?
Kui kiiresti ja millisel määral turg kasvab või kahaneb? (väga hea kui suudetakse lisada ka põhjuseid või seletusi)
Kui palju võiks olla pakutavale kaubale ostjaid ?
Konkreetse tootegrupi kogupakkumise ja kogunõudluse üldine analüüs.
Kas nõudmine firma kauba järele suureneb või väheneb? Millisel määral? Millega seda seletada?
Kui palju üldse vastaval sihtturul kulutatakse antud kaubagrupi toodetele teatud ajaperioodi jooksul?
Hea oleks tabeli kujul välja tuua eeldatav läbimüük:
Oodatav müük kuude kaupa (valida võib ka muu ajavahemiku)
Tooted
 1.kuu
 2.kuu
 3.kuu
 ...
 12.kuu
 1. a
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
KOKKU:
 
 
 
 
 
 
 
Kokku kasvavalt
 
 
 
 
 
 
 
Tabeli lõppu tuleks lisada seletused ja põhjused vastavate ajavahemike kaupa.
Eraldi tabeli võiks koostada ka aasta (või muu ajavahemiku) ostupotentsiaali kohta:     
 
Aasta (või muu ajaperioodi) osutpotentsiaal
Tarbija (rühm)
  Ostjad kokku tk
 Ühe ostja kulutused (EEK)
 Kogu nõudmine (EEK)
 Oma osa turul %
 Oodatav läbimüük (EEK)
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Konkreetsete arvude ülesmärkimine peaks andma organisatsioonile täpsema ettekujutuse sellest, kui suurt tähelepanu antud turuosale peaks pöörama, ning milliseid turundus-meetmeid tuleks kasutada.
 
2.3.2 Turu kirjeldus
Kõigepealt tuleks välja tuua see, millisel turul üldse tegutsetakse –  tarbijaturg , tööstusturg, kaubandusturg või ametkonnaturg – ning seejärel anda selle üldiseloomustus. Igal turul on oma spetsiifilised iseärasused, oma tugevused ja nõrkused, oma ohud ja võimalused.
Kui turundusplaani koostatakse sisenemaks uutele turgudele, siis tuleks kindlasti tähelepanu pöörata sellele:
Kas antud sihtturul on üldse ruumi uuele tegijale?
Kas eksisteerib turule sisenemise barjääre?
Kuidas need ületada kavatsetakse?
Veel tuleks antud alaosas kirjeldada:
Turu struktuur geograafilisest, hinnalisest ja kvaliteedilisest lähtepunktist?
Millest sõltub õnnestumine ja läbilöömine antud turul?
Potentsiaalsete käibekanalite arengustrateegiad ja osatähtsused?
Turu vajadused?
Klientide vajaduste rahuldamise tase momendil turul olevate toodete poolt?
Turu nõudluse ja pakkumise iseloomustus. Nõudluse ja pakkumise elastsus ? Hinnatundlikkus ? Jmt
Turutrendid
Sihtturru sessoonsus
Konkurentsisituatsioon sihtturul. Lühike ülevaade tuleks anda sellest, milliste konkurentidega tuleb võistelda? Palju on sihtturul konkurente? Kas konkurendid müüvad rohkem, vähem või sama palju?   
 
Antud alapunktis ei ole jällegi mõtet anda eriti üksikasjalikku kirjeldust, kuna tavaliselt on turundusplaanides eraldi osa, kus konkurente kirjeldatakse väga suure põhjalikkusega. Sihtturu kirjeldamise juures tuleks aga lühidalt välja tuua see, mis on ainuomane just ainult konkreetsele sihtturule.
Milliste vahendite ja meetoditega on võimalik sihtturuni jõuda?
Milliseid marketingistrateegiad antud turul põhiliselt kasutatakse?
Muud turu iseärasused.   
Selle punkti all saab välja tuua kõik, mida peetakse antud sihtturu iseloomustamise juures märkimisväärseks, kuid mis muude alapunktide alla ei mahu.  Kirjeldada tuleks jaotuskanaleid, juurdepääsu ressurssidele jmt.    Välja võiks tuua ka just antud sihtturule omased kommunikatsioonikanalid ja kommunikatsioonisüsteemid.
Mida täpsemalt ja üksikasjalikumalt turgu on kirjeldatud, seda lihtsam on välja töötada ja valida just konkreetsele sihtturule sobilikku lähenemist.
2.3.3 Turg tulevikus
Sihtturu analüüsi juures peaks kirja panema ka turu üldised suundumused , eksisteerivad ohud ja võimalused. Ohtude ja võimaluste kirjeldamise juures tuleks kindlasti tähelepanu pöörata nii turu, tööstusharu kui ka varustamise ja realiseerimisega seotud üldistele teguritele. Väga hea oleks jällegi täita alljärgnev tabel:
Ohud ja võimalused
 
OHUD / VÕIMALUSED
 
JÄRELDUSED FIRMALE
 MEETMED OHTUDE VÄLTIMISEKS JA VÕIMALUSTE ÄRAKASUTAMISEKS
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Lisaks peaks selles allosas välja tooma :
Turu laienemise võimalused.
Kui suur arv potentsiaalseid kliente ostab pakutava toote teilt ja mitte konkurentidelt?
Kas ja kuidas kavatsetakse laiendada oma ostjaskonda?
2.4 Sihtrühma analüüs
Järjest tiheneva konkurentsi tingimustes on väga tähtis endale teavitada, et kõige olulisem on määratleda, mida kliendid ja tarbijad konkreetsetelt toodetelt ootavad. Tarbijate soovide kindlakstegemine peab toimuma enne tegevuse alustamist. Täna ei ole võimalik toota ja pakkuda mingit kaupa ning oletada, et just seda inimesed vajavad ja soovivadki. Lähtuda tuleks turunduskontseptsioonist, mis seab tegevuste keskpunkti kliendi tema teadvustatud ja teadvustamata vajadustega.
Sihtrühm on nende tarbijate grupp, kellele on konkreetne toode mõeldud.
Lühemates ja üldisemates turundusplaanides võib antud osa paigutada ühe allpunktina ka sihtturu analüüsi juurde, põhjalikemates turundusplaanides tuleks ta aga kindlasti eraldi peatükina välja tuua.
Kõige alguses tuleks täpselt ära määratleda, millise kliendiga on üldse tegemist, kas:
eratarbijatega või
ettevõtetega (milliste ettevõtetega?).
Sihtrühmaanalüüsi juures võiks tähelepanu pöörata eelkõige alljärgnevatele küsimustele:
Kui suur on sihtrühm?
Sihtrühma iseloomustus?
Milline on tarbijate ettekujutus ideaalsest tootest?
Tarbimisharjumused (intensiivsus, sagedus, juhuslikkus jne)?
Tarbijate kvaliteedi- ja hinnateadlikkus?
Tarbijate ostuhoiakud ja ostukäitumine?
Sihtrühma soovid ja ootused turul? Milliseid teenuseid oodatakse enne ja milliseid pärast ostu sooritamist?
Kuidas hangib sihtgrupp informatsiooni konkreetse toote kohta?
Kui lojaalsed on kliendid? Millest see tuleneb?
Kuuluvus gruppi, mis võib mõjutada toodete valikut?
Lokaliseerimine – kus sooritatakse ostud?
Avaliku arvamuse kujundaja sihtgrupis?
Harjumused, huvid, hinnangud , soovid?
Sihtrühma põhjalik iseloomustamine aitab paremini mõista ja rahuldada tarbijate vajadusi ning seeläbi ka efektiivsemalt paigutada turundusressursse.
2. 4. 1 Eratarbija 
Tavaliselt on eratarbijate ostuotsused isiklikud ja individuaalsed ning nad võetakse vastu ühe inimese või perekonnaliikmete poolt. Eratarbijate turu iseloomustamiseks võiks kasutada võimalikult erinevaid näitajaid.
Demograafilised näitajad
Inimese vanus, sugu, perekonnaseis, majapidamise suurus, rahvus, sotsiaalne ja religioosne kuuluvus, haridus , elukutse jmt.
Tulunäitajad – sissetulekute suurus (üksiku inimese kohta, leibkonna kohta), kas omab või üürib maja/korterit, auto olemasolu ning muud taolised andmed.
Geograafilised näitajad
Elukoht (riik, maakond, linn, küla), elukoha asustustihedus ( linlane , eeslinn, maa)
Kliimaolud , loodusressursid jmt.
Kui pika vahemaa on kliendid valmis maha sõitma, et osta konkreetset pakutavat toodet?
Psühholoogilised näitajad
Antud alapunkti on vist kõige keerulisem täita, kuid samas on see üks olulisemaid. Siinjuures tuleks kirjeldada:
Inimeste elulaad ( hobid , sotsiaalne tegevus, puhkus, meelelahutused, seltsielu jmt), iseloomuomadused, tegevusalad,  kas hinnatakse kvaliteeti või väärtust, suhtumine keskkonda, poliitilised vaated, toitumisharjumused jmt.
Siinjuures oleks hea ära märkida ka kommunikatsioonikanalite eelistusi – kas eelistatakse lugeda, kuulata või vaadata.
Tarbimisega seotud näitajad
Hüved, mida loodetakse ostetava toote kasutamisest saada (majanduslikku kasu, mugavust , prestiizi)
Muud tarbimisega seotud näitajad: margitruudus, lojaalsus, ostuvalmidus,  tarbimisstiil, tarbimiskäitumist mõjutavad tegurid jmt.
Ostukäitumine        Kes ostab? Mida vajatakse/ostetakse? Millal ostetakse? Kus ostetakse? Miks ostetakse? Kuidas ostetakse? Kas kliendid võrdlevad sisseoste tehes kaupu omavahel?
Ostuotsuse mõjutajad
 2. 4. 2 Organisatsiooniturg
Turul osalevad organisatsioonid võib tinglikult jagada kolmeks: tööstustarbijad, edasimüüjad ja eelarvelised asutused. Kuigi paljuski sarnaneb organisatsioonituru kirjeldus eratarbija omale, on siin siiski mõningasi erinevusi.
Geograafilised näitajad
Firma asukoht, firma klientide asukoht
Kliima, loodusressursside kasutus jmt
 Organisatsiooni iseloomustus
Tööstusharu, suurus, tüüp, aastane käive, harukontorite arv ja suurus, töötajate arv, firma koht tööstusharus ( turuliider , väikefirma), firma kuulumine erinevatesse ühendustesse ja organisatsioonidesse, organisatsiooni kasvukiirus, keskkonnasõbralikkus jmt.
Nii nagu eratarbijate puhul tuleks ka siin ära välja tuua, kes on firmas otsuste vastuvõtja, milliseid kommunikatsioonikanaleid jälgitakse jmt.
Toote kasutamisotstarve ja kasutamisviis
Kui üldiselt eraklient on lõpptarbija, siis firmadel on võimalik ostetud tooteid kasutada oma tootmisprotsessis sisenditena või abivahenditena, neid edasi müüa, olla lõpptarbija. Väga hea kui suudetakse kirjeldada, milleks täpsemalt klient tooteid vajab.
Tarbimisega seotud näitajad
Ostuotsustusprotsess, ostuotsuse mõjutajad, otsustajad, ostude suurus ja sagedus jmt.
Seaduspärasused organisatsiooniturul on tavaliselt keerulisemad kui eratarbijaturul – nad sõltuvad nii organisatsioonist enesest, selle klientidest ning väga mitmetest välismõjuritest. 
2. 5 Konkurentsisituatsioon
Kõik ettevõtted tegutsevad paratamatult konkurentsitingimustes. Organisatsiooni edu turumajanduses sõltub eelkõige õige konkurentsistrateegia valikust. Õige strateegia valik aga põhineb konkurentsikeskkonna tundmisel. Efektiivse strateegia planeerimiseks peab firma püüdma välja selgitada konkurentide kohta kõik mis võimalik:
mida nad pakuvad
nende hinnad
turustuskanalid
turunduskommunikatsiooni alased tegevused jms.
Oma positsiooni säilitamiseks turul peab ettevõte pidevalt uurima kõike, mis mõjutab firma positsiooni konkurentide suhtes, ning siis vastavalt oma konkurentsistrateegiat täiendada. Õige konkurentsistrateegia valikust oleneb, kas ettevõte positsioon turul tugevneb või nõrgeneb.
2. 5. 1 Konkurentsisituatsiooni üldiseloomustus
Kuna igal ettevõttel on võimalus kujundada oma konkurentsisituatsiooni, siis järelikult tuleb omada väga head ülevaadet üldisest konkurentsiolukorrast turul. Oma konkurentide tundmine aitab firmal paremini paika panna täpsemaid konkurentsistrateegiaid – kas keskendutakse madalatele kuludele, diferentseeritusele või siis fokuseeritusele. 
Konkurentsisituatsiooni üldiseloomustuse korral tuleb välja tuua nii otsesed kui kaudsed konkurendid. Samuti ei tohiks unustada iseloomustamast võimalikke potentsiaalseid turulesisenejaid.
Plaani tuleks kirja panna, kes on:
Otsesed konkurendid
Kui palju on otseseid konkurente sihtturul?
Kes nad on? Konkurentide nimed ning lühike hinnang nende suuruse, tugevate-nõrkade külgede ning pakutavate toodete ja lisateenuste kohta. Keskenduda tuleks kõige olulisemale, märkida ära need asjad, mis on antud tegevusala seisukohalt tähtsad.
Kaudsed konkurendid
Palju on kaudseid konkurente?
Kes nad on? Mida nad pakuvad?
Üldine lühiiseloomustus
Uued turule sisenejad
Palju on potentsiaalseid turule sisenejaid?
Sisenemisbarjäärid?
2. 5. 2 Konkurentide kirjeldus
Järgnevalt tuleks määratleda neli-viis põhilist konkurenti ning seejärel analüüsida nende tegevust ja tooteid. Võimalikult täpselt tuleks püüda kirja panna neile iseloomulikud jooned, välja tuua tugevused-nõrkused, määratleda eesmärgid, hinnata strateegiaid jmt.
Konkurente analüüsides tuleb ilmtingimata olla aus. Konkurente ei tohi ei ala- ega ülehinnata. Samuti ei tohiks mingil juhul kirja panna olematuid eeliseid või puudusi.
Informatsioon konkurentide kohta võiks olla turundusplaanis fikseeritud järgmise skeemi alusel.
Ettevõte ............  
(nimi, aadress, juhtpersoon, tegutsemisaastad, aastakäive jmt)
Konkurendi suurus
Millised on konkurendi tugevad ja nõrgad küljed?
Konkurendi too(de)te omadused ja kvaliteet.
Konkurendi maine.
Nii ettevõtte füüsiline väljanägemine kui ka ettevõtte reputatsioon ümbruskonnas.        
Kas kliendid on neile lojaalsed?
Konkurendi asukoht.
Kas tema asukohal on eeliseid või puudusi?    Kas klientidel on mugav juurdepääs asukohale? (Siin tuleks arvestada kaugust klientidest, liiklusolukorda, parkimisvõimalusi ja nähtavust.)
Kas konkurent pakub mingit garantiid või tagatist?
Toodete puhul on oluline arvestada ka pakutavate tooteliikide täiuslikkust ja konkurentide kaubamärgi tuntust.
Lisaks oleks hea ära märkida ja analüüsida ka kõike seda, mis on vähegi teada konkurentide igapäeva tegevuse kohta — tootmisprotsessi, juhtkonna, tarnijate , strateegiate, finantsressursside tugevuse jmt kohta.           
2. 5. 3 Võrdlus konkurentidega
Ükski analüüs ei oma mõtet, kui seda ei viida järeldusteks. Seetõttu tuleks kirja panna ka võrdlus konkurentidega:
Mida teevad konkurendid paremini?
Mida teeb teie firma paremini konkurentidest?
Mille poolest erinevad tooted? Jmt.
Tuleks püüda määrata oma ettevõtte koht konkurentide hulgas. Seda on võimalik teha mitmel erineval viisil:         
1. Positsiooni analüüs 
Kõigepealt tuleb määrata toote kaks kõige olulisemat omadust ning kanda need telgedele. Näiteks x-hind, y-kvaliteet. Seejärel tuleb määrata, kus asutakse ise ja kus asuvad konkurendid.          
2. Võrdlusmaatriks
Võrrelda oma äri konkurentide omadega.  Reastada ettevõtted näiteks 1-5 skaalal. (“1” kõige parem, “5” kõige halvem )
TABEL 
Võrdlusmaatriks
 
Omadus
 
Enda firma
 Firma A
 Firma B
 Firma C
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Lõppu lisada järeldused.
3. Graafik
Olukorda aitab piltlikumalt ette ka kujutada graafik selle kohta, millised on ühe või teise eelised. Graafikult on selgelt näha, millistele eelistele enda äri võiks toetuda ning kus oleks veel konkurentidega võrreldes arenguruumi.
JOONIS 4
Profiildiagramm
Omadused
 0
 
 1
 
 2
 
 3
 
 4
 
 5
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
                   - konkurent A;                  - konkurent B;                  - oma
Konkurentide võrdluse võib kirja panna ka tavalise tabelina:
 
Konkurentide võrdlus
Toote muutujad
 Firma toote omadused
 Konkurendid
 
A        B       C
 Toote tugevus konkurendi suhtes
 Oma eelis, tähendus kliendile
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Konkurentide analüüsi ja võrdluse abil peaks selguma , milles ollakse oma konkurentidest tugevam – mida tasub rõhutada; ning see, milles on veel arenguruumi – mille poolest ollakse konkurentidest nõrgem.
 
3. TURUNDUSE EESMÄRGID JA STRATEEGIAD
Iga turundusplaan peaks andma selge ülevaate organisatsiooni turunduse eesmärkidest – mida üldse soovitakse saavutada ja mille poole püüeldakse. Samuti oleks hea kirja panna ka turunduse strateegiad – ehk siis kuidas neid püstitatud eesmärke plaanitakse ellu viia. 
3.1 Turunduse eesmärgid
Turunduse eesmärgid sõltuvad otseselt sellest, millise organisatsiooniga on tegemist ja millised on selle üldised suundumused ja eesmärgid, mida tahetakse saavutada. Eesmärgid peaksid tulenema firma tugevustest, nõrkustest, võimalustest ja ohtudest. Mida täpsemalt on sõnastatud firma eesmärk mahu, koha ja aja suhtes, seda lihtsam on püstitada ka turunduseesmärke.
Organisatsioon võib enda jaoks seada nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid turunduseesmärke. Kvantitatiivseteks eesmärkideks võivad olla näiteks käive, kasum, kasv, turuosa, kulud jmt; kvalitatiivseteks aga tuntus, maine, kvaliteet, klientide rahulolu jmt. Võidakse püstitada ka mitu turunduseesmärki – nii tooteid, hindu, turustust kui tarbimist puudutavaid – ja seda igale allüksusele. Jälgida tuleb siinjuures aga kindlasti seda, et turunduseesmärgid oleksid kooskõlas organisatsiooni üldiste eesmärkidega, ning et lühiajalised turunduseesmärgid tuleneksid juba varem püstitatud pikaajalistest eesmärkidest.
Turundusplaanis tuleb kindlasti välja tuua kõik firma olulised turunduseesmärgid. Need võivad olla näiteks:
Turuga seotud eesmärgid
Turuosa
Turuliider, hinnaliider
Tuntus, maine
Klientide rahulolu
Toodete ja turgudega seotud eesmärgid
Olemasolevad tooted olemasolevatel turgudel
Olemasolevad tooted uutel turgudel
Uued tooted olemasolevatel turgudel
Uued tooted uutel turgudel
Finantsidega seotud eesmärgid
Kasum
Käive
Muud
Nõrkade lülide kõrvaldamine
Sotsiaalsed eesmärgid
Püsimajäämine jmt
 
Eesmärkide püstitamise juures tuleb kindlasti järgida teatud reegleid:
Eesmärgid peavad olema...
mõõdetavad (Neid võib väljendada, kas rahaliselt, koguseliselt, turuosana, protsentuaalselt vm.)
väljendatud üheselt ja konkreetselt
suunatud tulemustele
saavutatavad ja teostatavad (Ebareaalsed ja keerulised eesmärgid ei ole kuigi motiveerivad ja edasiviivad)
realistlikud
objektiivselt hinnatavad
etapiviisilised
samasihilised (firma teiste eesmärkidega või osaeesmärkidega).
Eemärgid peavad olema püstitatud kindlaks ajaperioodiks – nad peavad sisaldama täitmise aega.
3. 2 Turunduse strateegiad
Turunduse eesmärgid väljendavad seda, mida tahetakse saavutada. Turunduse strateegiad peaksid täpsemalt välja tooma selle, kuidas neid määratletud sihte kavatsetakse saavutada.
Strateegia näitab seda, millele keskenduda ja kuidas tuleb tegutseda, et saavutada püstitatud eesmärke. Firma turundusstrateegia tuleneb turunduseesmärkidest ja põhineb turu kompleksel analüüsil. Strateegiaga kujundab firma oma läbimõeldud, kavakindla turundustegevuse ja koostöö kõikide osakondade vahel.
Üldjuhul on firma turundusstrateegiad seotud sihtturu ja turundusmeetmestiku elementidega.
4. TURUNDUSMEETMESTIK
Klassikaline turundusmeetmestik koosneb neljast elemendist – toode, hind, turustus ja toetus. Kõik need elemendid on omavahel väga tihedalt seotud ning ühte puudutavad otsused mõjutavad otseselt teisi. Seega tuleb iga konkreetse turundusmeetme kujundamisel alati arvestada ka kõikide teiste elementidega.
Toode:            Milliseid tootega seotud otsuseid on vaja vastu võtta?
Hind:              Milline hind tuleks määrata?
Turustus:       Kus ja kuidas tuleks turustada?
Toetus:           Kuidas tuleks suhelda tarbijatega, veenmaks neid pakutavat ostma?
 
Turundusmeetmestiku elemendid peavad olema omavahel kooskõlas ja vastama parimal võimalikul viisil sihtturu vajadustele.
Kui sihtturud on väga erinevad, siis oleks hea koostada igale sihtturule eraldi turundusmeetmestik.
4.1 Toode
Head tooted on tavaliselt ettevõtte turunduse tähtsaimateks vahenditeks. Kui tooted on kvaliteetsed, kui nad vastavad tarbijate vajadustele ning kui kliendid on rahul levitavad nad positiivset infot teistelegi. See omakorda soodustab aga ettevõtte eesmärkide saavutamist. Tooted või teenused, mida ettevõte turule pakub on äärmiselt olulised ning seetõttu tuleb ka turundusplaani koostamise juures antud punkti põhjalikult käsitleda ja korralikult kirja panna.
4. 1. 1 Toote iseloomustus
Mis see siis ikkagi on, mida toodetakse ja pakutakse?         Selles osas tuleks anda võimalikult täpne ülevaade pakutavast tootest.
Kõigepealt tuleks välja tuua, millise tootega on üldse tegemist:
tarbekaubad – tooted, mida tarbijad ostavad isiklikuks tarbimiseks.
lühitarbekaubad – võimaldavad ühe või mõnekordset tarbimist
kestvuskaubad – mõeldud korduvkasutamiseks
esmatarbekaubad – ostetakse sageli, ilma suurema kaalumiseta (esmatarbekaubad võib veel omakorda jagada regulaar-, impulss - ning hädaabikaupadeks)
valikkaubad - tooted, mida tarbija ostuotsustusprotsessis põhjalikult valib ning hindab sobivuse, kvaliteedi, hinna ja moe seisukohalt
erikaubad –  eriliste omaduste ja margitunnustega tooted, mille hankimiseks on ostjad valmis kandma täiendavaid tarbimiskulusid.
tööstuskaubad –  tooted, mida üksikisikud või organisatsioonid omandavad edasiseks töötlemiseks või äritegevuseks.
toorained ja materjalid – tooted, mida kasutatakse lõpptoote valmistamisel sisenditena
abimaterjalid – tooted, mis ei kandu valmistatavasse tootesse, kuid mida kasutatakse valmistamise protsessis
kapitalikaubad – tootmisvahendid , mis kannavad oma väärtuse valmistoodangusse üle järkjärgult.
Seejärel tuleks kirja panna põhiandmed tootest:
tehnilised andmed   (Kuidas toodet kasutada? Kas seda on kerge või keeruline tarvitada? Kasutusjuhendid , ohutusabinõud jmt.)
toote koostis (Kasutatud materjalid, tooraine jne)
toote kasutusala(d) (Milliseid tarbija vajadusi rahuldab? Missuguseid probleeme lahendavad ?)
toote kvaliteet omadused    (Millised on toote kõige tähtsamad ja ka vähemtähtsamad omadused?)
erisused , tugevad ja nõrgad küljed  (Selle punkti all tuleks välja tuua kõik vähegi olulised tugevused ja nõrkused, rõhutada erisusi ning selgitada, kuidas tugevusi ära kasutatakse ja   nõrkusi või negatiivseid omadusi kõrvaldada kavatsetakse?)
milline on toote imago ? Millisena tarbijad seda näevad?
Toodete kirjeldamise juures tuleb püüda vältida alljärgnevaid sageli esinevaid vigu:
Ei suudeta täpselt määratleda, milliseid hüvesid toode annab; selle asemel keskendutakse vaid toote omaduste kirjeldamisele.
Tooteid kirjeldatakse liiga tehniliselt või kasutatakse termineid, mida tuntakse vaid kitsas ringkonnas.
Iseloomustatakse liiga üldsõnaliselt.
Analüüsitakse vaid oma vaatepunktist lähtudes, eiratakse kolmandate osapoolte nägemusi.
Oluline on tähelepanu pöörata ka toote positsioonimisele. Toote positsioonimine on temale koha loomine tarbijate teadvuses konkureerivate toodetega võrreldes.
Toote positsioonimise aluseks võib võtta vägagi erinevaid näitajaid. Seda võib positsioonida konkreetsete näitajate, eriliste toote omaduste, kasutegurite, kasutusviiside, tarbijatüüpide, tooteklasside või konkureerivate toodete alusel. Samuti võib võtta aluseks korraga mitmeid eelpool toodud näitajaid ning analüüsida nö segaalusel. 
4. 1. 2 Toote arendamine
Pikaaegselt turul edukas olla sooviv firma peab pidevalt üleval hoidma tarbijate huvi oma toodete vastu. Seetõttu tuleb tal tegeleda tootearendusega, ning seetõttu peaks antud osa ka igas põhjalikumas turundusplaanis kajastuma.
Tootearenduse iseloomustamise juures võiks tähelepanu pöörata alljärgnevatele etappidele:
ideede genereerimine (Ideedeallikad? Organisatsioon? )
uurimine (Kes uurivad?)
valimine (Kirjeldada võiks täpsemalt valimise protsessi. Mis on võtmetegurid?)
analüüsimine (Kes analüüsivad? Millistele küsimustele pööratakse kõige rohkem tähelepanu? Tootmis- ja finantsvajadused, nende vastavus firma eesmärkidele ja poliitikale?)
arendamine (Protsess? Organisatsioon? Ajaplaan? Esialgne turundusmeetmestik?)
testimine (Milline on prooviturg? Ajaline kestvus? Tingimused? jmt.)
Järeldused (Uudistoodangu õnnestumine või ebaõnnestumine? Põhjused?)
 4. 1. 3 Toodetega liituvad teenused 
Tarbijad on aja jooksul muutunud teadlikumaks ja nõudlikumaks kui varem. Tootjalt oodatakse rohkem lisateenuseid ning eeldatakse paremat klienditeeninduse taset. Kusjuures klienditeenindus on ühtviisi oluline nii eratarbija- kui ka organisatsiooniturul.
Igale konkreetsele tootele võib lisaks pakkuda erinevaid lisateenuseid. Nendeks lisateenusteks võivad olla näiteks ostueelne teenindamine, kohaletoimetamine, paigaldamine, järelhooldus, garantii jms. Lisateenuseid võib liigitada:
eelteenindus
tootega kaasnevad teenused
järelteenindus
Turundusplaanis tuleks kirjeldada:
Milliseid teenuseid täpsemalt pakutakse?
Mis tingimustel?
Kas on mingeid seadusandlikke kohustusi või piiranguid?
Kes neid teenuseid pakuvad?
Missugused on tasumise ja krediiditingimused?    
4. 2 Hinnakujundus
Ettevõtte tasuvuse seisukohalt on hinnakujundus kõige tähtsam turundusmeetmestiku tegur. Hind on rahasumma , mida nõutakse toote (ning pakutavate lisateenuste) eest. Liiga madalad hinnad viivad ettevõtte lühikese ajaga raskustesse, liiga kõrged hinnad peatavad aga müügi ja taas on ettevõte raskustes. Seepärast peavadki hinnad olema optimaalsel tasemel. Nad peaksid olema kooskõlas ettevõtte eesmärkidega, ettevõtte siseste ja väliste teguritega.
Hinnakujunduse peatüki alguses tuleks kõigepealt üldse kirjeldada tegureid, mis mõjutavad ettevõtte hinnakujundust.
Nendeks võivad olla näiteks:
Ettevõtte sisesed hinnapoliitikat mõjutavad tegurid
ettevõtte struktuur
kulude struktuur
ettevõtte rahaline olukord
kasutatavad tarne- ja maksemeetodid
ettevõtte eesmärgid, turunduseesmärgid
ning kindlasti ka teised turundusmeetmestiku komponendid.
Ettevõtte välised hinnapoliitikat mõjutavad tegurid
poliitilised, majanduslikud ja õiguslikud raamtingimused
sihtturg ja nõudlus; nõudluse elastsus
tarbijate struktuur ja hoiakud
konkurentide struktuur, hoiakud ja kvaliteet
ettekujutused hinnast
Enne täpsema hinnastruktuuri juurde asumist tuleb uurida ja kirja panna:
Milline on tarbijate ettekujutus õiglasest hinnast?
Milline on ülempiir, millest rohkem ei maksta? Muud hinnapiirangud?
Milline on turul olevate konkureerivate analoogtoodete keskmine hind?
Milline võib olla tulevikuhind?
Kas tarbija on hinnatundlik või ei?
Milline on nõudlus? On see elastne või mitteelastne?
Samuti tuleks antud peatükis kirjeldada, kuidas toimib firma hinnakujundussüsteem? Kuidas jälgitakse turuhindu? Kuidas tehakse allahindlusi? Millised on maksetähtajad ja maksetingimused?
Kui ettevõttel on välja kujunenud erinevad hinnapoliitikad erinevate situatsioonide jaoks, siis tuleks need kõik ka turundusplaanis välja tuua.
4. 2. 1 Hinnastrateegiad
Hinnastrateegiad kujundatakse vastavalt sellele, mida soovitakse saavutada – on selleks siis turuosa, imago, kasum vms. Peale teatud eesmärgi saavutamist võivad ka ettevõtte hinnaalased eesmärgid muutuda.
Hinnastrateegia valik sõltub eelkõige turusituatsioonist, toote kvaliteedist, toote elutsükli faasist jms.
Turundusspetsialistidel on tavaliselt võimalik valida nelja põhilise hinnakujundus-meetodi vahel. Igal meetodil on omad head ja vead – rõhutakse erinevatele asjadele ning tähelepanu pööratakse erinevatele punktidele.
Tarbijakeskne meetod
Kuna tarbijakeskne meetod orienteerub toote tarbijate tajutud väärtustele, siis tuleb esmajoones selgeks teha see, kas ikka tuntakse piisavalt hästi oma kliente ning nõudlust sihtturul? Kas tuntakse tarbijate ostuharjumusi? Tarbijate hoiakuid ja väärtushinnanguid?
Kulukeskne meetod
Kuna antud meetodi puhul pööratakse põhitähelepanu pakkumise ja kulude poolele, siis tuleb kõigepealt kindel olla, et omatakse ikka  täielikku ülevaadet ettevõtte kuludestruktuurist – ettevõtte püsi- ja muutuvkuludest, välditavatest- ja vältimatutest kuludest, lisakuludest, tasuvuspunktist jmt. 
Kasumikeskne meetod
Kui firma soovib tasakaalus hoida nii tulusid kui ka kulusid , siis tuleks kasutada kasumikeskset hinnakujundusmeetodi. Sellisel juhul tuleb aga eriti täpselt tunda nii oma firma kuludestruktuuri kui ka sihtturu nõudlust.
Konkurentsikeskne meetod
Kuna konkurentskeskse meetodi puhul on toote hinna määramisel otsustavaks konkurentide hind, siis tuleb tunda konkurentsisituatsiooni turul, olla kursis konkurentide tegevusega ning nende hinnakujundusega.
Peale hinnastrateegia põhiotsuse tegemist peaks otsustama ka seda, kas kasutatakse stabiilset või muutuvat hinnastrateegiat. Kui otsustatakse muutuva hinnastrateegia kasuks, siis tuleks kindlasti välja tuua ka see, millest lähtuvalt hindu muudetakse ning millistel tingimustel.
Kirja tuleks selle punkti juures panna:
Millist põhilist hinnakujunduse meetodit kasutatakse?
Millistel tingimustel võetakse ette hinnakujundusmeetodite ümbervaatamine?
Kuivõrd oluline on konkurentide hinna jälgimine?
Kui hinnatundlikud on põhilised tarbijad?
4. 2. 2 Hinnasoodustus-strateegiad
Hinnasoodustused on mahahindlused alghinnast.
Kõige olulisem on kõigepealt ära määratleda:
Kellele hinnasoodustusi pakutakse?
Missuguseid hinnasoodustusi pakutakse?
Mis tingimustel?
Tavaliselt on võimalik valida mitmesuguste erinevate hinnasoodustus-strateegiate vahel. Turunduse seisukohalt on tavaliselt olulised koguse-, hooaja -, funktsionaalsed- ning rahalised soodustused.
Kindlasti tuleb iga soodustuse puhul paika panna kindlad tingimused. Tähelepanu võiks pöörata alljärgnevatele punktidele:
Kas kasutakse kumulatiivset või mittekumulatiivset hinnaalandust?Kellele neid pakutakse? Missugustele kogustele missugused hinnasoodustused kehtivad?
Millal kasutatakse hooajalisi hinnasoodustusi? Kui suur on siis hinnasoodustus?
Kellele pakutakse? Mille eest pakutakse? Mis ulatuses? Milliseid rahalisi hinnasoodustusi kasutatakse – skonto, tagasiostutasu, aktsioonipreemia? Mis tingimustel? Mis ulatuses? jms.
Ka hinnasoodustuste andmine tuleb korralikult planeerida ja ette arvestada. Ei tohiks enda lasta mõjutada igast hetkeolukorrast.
4. 2. 3 Hinna diferentseerimine
Üks oluline otsus hinnakujundamise juures on ka see, kas firma müüb tooteid ühe kindla hinnaga kõikidele turgudele ja kõikidele tarbijatele või kasutatakse ka hinna diferentseerimist. Hinna diferentseerimine tähendab seda, et erinevad turusegmendid maksavad ühe ja sama toote eest erinevat hinda.
Kindlasti tuleb kirja panna:
Mille alusel hindu diferentseeritakse?
Kas diferentseerimine on tarbijajärgne, tootejärgne, asukohajärgne, ajajärgne või kasutamisejärgne?
Kellele ja milliseid hindu pakutakse?
Hinnadiferentside strateegia puhul ei määrata kindlaks ühte ja konkreetset püsivat hinda, vaid jäetakse see varieeruvaks vastavalt turusegmendile.
 
4. 3 Turustamine
Organisatsioonidest ja üksikisikutest koosnevat käibevahendajate süsteemi, kelle abil toode liigub tootjalt tarbijale nimetatakse turustuskanaliks ning nimetatud protsessi turustamiseks. Iga tootja peab hoolitsema selle eest, et tema tooted oleksid õigel ajal õiges kohas ja õigesti kättesaadavad. Turustamise all mõeldaksegi neid ettevõtte tegevusi, mille tulemusel kliendid saavad soovitud kaubad oma kasutusse võimalikult väiksema vaevaga, kiiresti ja täpselt.
Selles alapunktis tuleks kirjeldada:
missuguseid nõudmisi turustuskanalitele esitatakse
mis funktsioone nad peaksid täitma – kas põhitähelepanu pööratakse ruumi-, aja-, kvantiteedi -, krediidi- või kommunikatsioonifunktsioonile.
Täpsemalt tuleks välja tuua:
Kas kasutatakse otseseid või kaudseid turustuskanaleid?
Milliseid turustuskanali süsteeme kasutatakse?
Vastavalt iga firma eesmärkidele tuleb valida ja otsustada, millist turustuse-strateegiat kasutatakse
Turustus-strateegiad
 
 STRATEEGIA
 
 
Eksklusiivne
 Selektiivne
 Intensiivne
 
Toote müümiseks kasutatakse üht väljundit
 Toote müümiseks kasutatakse antud territooriumi mõnesid hästi valitud väljundeid
 Toote müümiseks kasutatakse antud territooriumi kõiki väljundeid
 
 
 VÄLJUNDID
 
 
Üks
 Mõned
 Võimalikult palju
 
  
 
4. 3. 1 Kasutatavad turustuskanalid
Selles alapunktis oleks tarvis kirjeldada valitud turustuskanaleid juba täpsemalt. Milliseid turustuskanaleid kasutatakse on välja toodud alljärgneval joonisel, kuid erinevaid kombinatsioone võib leida veelgi.
Veel peaks kirjeldama:
Milliseid nõudmisi esitatakse turustuskanali liikmetele ? (finantsolukord, imago, firmapoliitika, suhted lõpptarbijatega/edasimüüjatega, tuleviku väljavaated, usaldusväärsus jmt)
Mille alusel turustuskanali liikmeid valitakse?
Millised tingimusi turustuskanali liikmetele esitatakse? Millised piirangud püstitatakse?
Millised on iga turusutskanali liikme funktsioonid? Tehingulised, logistilised ja abistavad funktsioonid?
Suhted erinevate turustuskanalite liikmetega?
Turundusplaani oleks võimaluse korral hea lisada ka juba valitud või kasutatavate turustuskanali liikmete nimekiri, nende iseloomustus ning vastavus firma poolt esitatavatele nõudmistele. 
4. 3. 2 Turustuslogistika
Turustuslogistika punkti all tuleb kirjeldada toodete liikumist tootja juurest lõpptarbijani.
Antud punktis tuleks tähelepanu pöörata alljärgnevatele küsimustele:
Millised on nõuded jaotussüsteemi struktuurile?
Kuidas tooted turustussüsteemis liiguvad?
Milliseid transpordivahendeid kasutatakse?
Kuidas kaupu ladustatakse?
Milline on tellimuste käsitlemise süsteem?
Milline on klientide teenindamise süsteem?
Eraldi võiks välja tuua toote pakendamise osa.
4. 4 Turunduskommunikatsioon
Turundusteabe levitamise all mõeldakse kõiki meetmeid, mille kaudu viiakse informatsioon toote kohta tarbijani – milliseid tooteid firma pakub, millise hinnaga, kust ja millal neid saab, millistel tingimustel jne. Selle tegevuse abil püütakse mõjutada tarbijate ostuotsuseid.
Turunduskommunikatsiooni juures kehtib ka üks oluline reegel, mida kahjuks küll sageli kiputakse ära unustama – turundusteabe levitamise meetmeid planeerides tuleb asetada end ostja rolli.
Toetusmeetmete valik on vägagi rikkalik – seega tuleb teha korralik eeltöö, et valida võimalike variantide seast just antud olukorrale ja eesmärkidele vastav ning sobiv. Kuna tavaliselt on firmal turunduse jaoks vaid piiratud ressursid , siis peab valitud otsus olema kindlasti majanduslikult põhjendatud ning tootma võimalikult suurt kasu.
Turunduskommunikatsiooni koostisosade põimingut nimetatakse toetusmeetmestikuks. See sisaldab turunduseesmärkide saavutamiseks kasutatavat reklaami, isiklikku müüki, müügi soodustamist ja avaliku arvamuse kujundamist.
Enne täpsema toetusmeetmestiku paika panemist tuleks kõigepealt tähelepanu pöörata alljärgnevale:
Millised on toetuse eesmärgid? Millisel turul, millal ja mida tahetakse saavutada?Siinjuures ei tohi ära unustada seda, et ka toetuse eesmärk peab olema mõõdetav – et siht on kvantitatiivselt väljendatud, et on kindlaks määratud piirkond ning kindel ajavahemik.
Kellele toetustöö suunatakse?
Millised on turunduskommunikatsiooni põhiülesanded – on selleks informeerimine, veenmine , õpetamine, meeldetuletamine , soodustuste pakkumine vmt?
Millist reageeringut või tagasisidet soovitakse saavutada? Kui kiiresti?
Kas soovitakse vahetut isiklikku- või mitteisiklikku lähenemist?
Eelistatakse ühe- või kahesuunalist kommunikatsiooni?
Kas toetus peaks olema lühi- või pikaajaline?
4. 4. 1 Isiklik müük
Isiklik müük on müüja isiklik suhtlus ühe või mitme potentsiaalse kliendiga selleks, et toode maha müüa.
Juhul kui soovitakse kahesuunalist kommunikatsiooni ostja ja müüa vahel, otsekohest tagasisidet või siis soovitakse toetus suunata vaid väga täpselt piiritletud sihtgrupile, siis tuleks kindlasti otsustada isikliku müügi kasuks.
Selle alapunkti juures tuleks täpsemalt kirjeldada:
Kellele müüakse?
Kuidas leitakse potentsiaalseid ostjaid? Kuidas neile lähenetakse?
Milliseid isikliku müügi meetodeid kasutatakse?
Müügipersonali struktuur? Palju on müügiinimesi?
Milline näeb välja müügiprotsess?
Milliseid abimaterjale on võimalik kasutada?
4. 4. 2 Müügitoetus
Müügitoetus ehk müügi soodustamine hõlmab neid toetusmeetmeid, millega stimuleeritakse tarbijaid ostma, vahendajaid tõhusamalt tegutsema või siis mõlemat. Need on meetmed, mis püüavad toodet kliendile lähemale tuua, anda tootele lisaväärtust.
Kuna iga müügitoetuse kampaania on ainukordne ja mõeldud vaid konkreetseks juhuks, siis ei saa üldjuhul toetuda varasematele kogemustele, ning seetõttu on ka võimalike vigade oht suhteliselt suur.
Müügitoetusalast tegevust kirjeldades tuleks kirja panna:
Millised on müügitoetuse eesmärgid? Kas soovitakse stimuleerida tarbijate nõudlust, täiustada vahendajate turundustegevust, motiveerida firma müügipersonali või täiendada reklaami ja isiklikku müüki?        
Kellele müügitoetust soovitakse suunata?
Kas müügitoetus on orienteeritud tarbijatele?
Milliseid toetusvahendeid kasutatakse? (võistlused, kupongid, tootenäidised, esitlused müügikohtades, osalemine näitustel ja messidel , müügimaterjalid, ergutushinnad, preemiad jmt)
Kas müügitoetus on orienteeritud vahendajatele?
Milliseid toetusvahendeid kasutatakse? (ergutushinnad, aktsioonipreemiad, müügivõistlused, kingitused, osalemine messidel, kataloogid , lisateenused jmt)
Kas müügitoetus on orienteeritud firma oma töötajatele?
Milliseid toetusvahendeid kasutatakse? (võistlused, boonused, abimaterjalid, kingitused, nõustamine jmt)
Kui suurele hulgale ostjatele ollakse valmis müügitoetust jagama ? Milline on potentsiaalsete klientide hulk? Ennustada tuleks mitu inimest võiks konkreetsele müügitoetuskampaaniale reageerida? Kas ollakse valmis ka oluliselt suuremaks reageerijate hulgaks?
Kas müügitoetuskampaanial on teatud piiranguid? (Näiteks kas jagatavate materjalide arv on piiratud? Teatud seadusandlikud piirangud?) Kas ja kuidas neid kavatsetakse ületada?
Millisel ajavahemikul müügitoetust läbi viiakse? Kas vajaduse ja soovi korral on võimalik kampaaniat pikendada?
Kuidas preemiad välja loositakse? Kuidas võitjaid teavitatakse? Kuidas auhinnad üle antakse?
Kas tehakse teiste firmadega koostööd? Kellega? Millistel alustel?
Kes müügitoetuse kampaania läbiviimist koordineerib?
Kui palju ollakse valmis müügitoetusele kulutama?
4. 4. 3 Avaliku arvamuse kujundamine
Avalikud suhted (public relations) – see on personali omavaheline suhtlemine , suhtlemine klientide ja avalikkusega.  Kuna avalikke suhteid ei kujundata mitte ainult sihtturuga, vaid nad luuakse kogu ühiskonnaga, kõigiga, keda mõjutab või seob organisatsiooni tegevus, siis tuleb antud allosa korralikult läbi töötada, planeerida ja kirja panna.
Avalike suhete kujundamise juures tuleks paika panna:
Milline on eesmärk? (Mida soovitakse muuta? Millist muljet organisatsioonist või tootest jätta?)
Kellele tegevus suunatakse?
Kas suuremat rõhku pannakse firma sisesele või firma välisele tegevusele?
Kes avalike suhete organiseerimist koordineerib? Kas firma oma töötaja või tehakse koostööd avalikke suhteid korraldavate firmadega?
Kuidas saab avalike suhete korraldaja informatsiooni?
Kuidas ja millist informatsiooni kommunikeeritakse?
Milliseid kanaleid kasutatakse?
Milliseid meetmeid kasutatakse? Eriüritused, lobbytöö, erifondid, väljaanded, ajaleheartiklid, pressikonverentsid jmt
Milliseid vahendeid kasutatakse? (fotod, intervjuud, tuntud inimesed jmt)
Selleks, et tänapäeva tihedates konkurentsitingimustes hästi hakkama saada peaks pidevalt avalikkust teavitama tehtust ja teoksil olevast ning pidevalt positiivselt konkurentidest eristuma.
4. 4. 4 Reklaam
Reklaam on kõige tuntum, kõige nähtavam ja tavaliselt ka kõige sagedamini kasutatav turunduskommunikatsiooni vahend.
Praktilise reklaamitegevuse üheks põhisuunaks on luua võimalikult palju järjepidevaid ja kergesti äratuntavaid tunnuseid nii toote kui ka organisatsiooni enda juures, nii et need kõik seostuksid ja võimaldaksid reklaami mõjudel aktualiseeruda hetkel kui potentsiaalne tarbija tootega kokku puutub.
Selle alapunkti juures tuleks välja tuua:
Millised on reklaami eesmärgid?
Millise tegevuse reklaam peaks esile kutsuma?
Mida tahetakse öelda?
Mida peaks reklaamisõnumis rõhutama?
Milliseid omadusi soovitakse esile tõsta?
Milline funktsioon peaks reklaamisõnumil olema?
Millised on reklaami taotlused?
Kas suund on esmasele või valivale nõudlusele, otsesele või kaudsele tegevusele, tootele või tootjale, informeerimisele, veenmisele või meeldetuletamisele, üksikreklaamile või reklaamikampaaniale?
Kas reklaami soovitakse luua vaid kindlale turustuskanali tasandile või peaks ta mõju avaldama võimalikult erinevatele tasanditele?
Kellele reklaam on suunatud? Kes on sihtgrupp?
Kas vastavalt tootele, sihtauditooriumile või sihtturule eksisteerib teatud piiranguid? Kas ja kuidas neid ületada kavatsetakse?
Kes töötab välja täpsema reklaamikontseptsiooni? Kas firma oma reklaamitöötaja või siis reklaamiagentuur?
Millise reklaamiagentuuriga tehakse koostööd? Millistel tingimustel ta valitakse? Milles koostöö seisneb?
Kes suhtleb reklaamiagentuuriga?
Kes töötab välja meediakontseptsiooni?
Kas ja millise meediaagentuuriga tehakse koostööd?
Milles koostöö seisneb?
Millise reklaamikanali kaudu sõnum edastatakse?      Kõigepealt tuleks paika panna reklaamikanali liigid ning seejärel ka täpsemad kanalid.
Reklaami ajastus?
Lühi- või pikaajaline
Ühekordne või pidevreklaam
Regulaarne või ebaregulaarne
Millised on kindlad nõuded reklaamile, mida tuleb ilmtingimata järgida?
Kas, kuidas ja kes teeb reklaamile eel- ja järelteste?
Reklaami eelarve
Samuti võiks kirja panna selle, kas, kes ja kuidas analüüsib reklaami efektiivsust. Milliseid järeldusi oleks vaja teha ja kellele neid andmeid edastada .
Tihtipeale koostatakse lisaks turundusplaanile veel ka eraldi reklaamiplaan, mis lisatakse turundusplaani lisasse.
 
5. TURUNDUSE EELARVE
Üks oluline küsimus turundusplaani paika pannes on ka see, kui palju mingi tegevuse peale tuleks raha eraldada või kui palju on seda üldse võimalik kulutada. Selleks, et omada võimalikult täpset ülevaadet olemasolevatest võimalustest tuleb paika panna korralik eelarve. Turunduseelarve peaks läbimõeldult ja kindlasti ajastatult koostama kogu konkreetses plaanis käsitletava ajaperioodi kohta – seda eelkõige seetõttu, et vältida finantsvahendite kohest ja vaid ühes kohas ära kasutamist. Eelarve jaotus tuleb hästi planeerida, sest kui eraldada teatud tegevuseks liiga vähe raha, siis võib see osutuda lihtsalt raiskamiseks, kuna antud summadega polegi võimalik püstitatud eesmärki korralikult saavutada. Samas, kui aga eraldada liiga palju rahalisi ressursse, on see taas raiskamine – lisakasu sellest ei sünni, kuid samad summad oleks võinud kusagil mujal tunduvalt efektiivsemalt ära kasutada.
Turunduseelarve suurus ja jaotus sõltub:
Firma suurusest , eesmärkidest ja võimalustest
Firma finantssituatsioonist
Turu suurusest
Tarbijate paiknemisest turul, sihtauditooriumi iseloomust
Toote iseloomust (sh ka toote elutsüklist)
Võimalikest müügimahtudest
Turunduse eelarves peaksid olema välja toodud kõik turundusega seotud otsesed ja kaudsed kulud. Välja tuleks tuua:
Kulutused turundusorganisatsioonile
Kontorikulud
Kulutused turunduskomponentidele:
Toodetootearendus, toote parendamine jmt
Hindvõimalikud allahindlused , hinnakirjad, komisjontasud jmt
Turustustranspordikulud, ladustamine , pakendamine, tellimuskulud, võimalikud soodustused erinevatele turustuskanalitele jmt
Turunduskommunikatsioonreklaamikulud, müügitoetus, müügiorganisatsioon, avalikud suhted jmt
Kindlasti tuleks arvestada ka müügiorganisatsiooni kuludega , tellimuskuludega, jaotuskanalite kuludega jmt. Samuti aga ka nende võimalike kulutustega, mis võivad kaasneda tagastatavate toodetega.
Turunduse eelarve juures võiks välja tuua ka selle:
Millal kulutada? Ajaline jaotus?
Millele kulutada?
Palju kulutada?
Reservfond eriolukordadeks?
Väga hea oleks mainida ka seda, kust üldse tulevad turunduse finantsvahendid? Kui suured nad on? Kas ja millest nad on sõltuvuses?
Kindlalt paika pidavaid eelarveid on pika aja peale suhteliselt raske koostada, kuid hea oleks välja tuua võimalikud lahendused. Eeskujuks võiks võtta kasvõi möödunud perioodide protsentuaalsed näitajad ning püüda nende alusel ennustada. Samas ei tohi aga ära unustada seda, et kõiksugused turunduskulutused peaksid kindlasti olema seotud toote iseloomuga ja vastava elutsükli faasiga.
Kuna toetuse eelarvet saab kõige paremini seostada konkreetse toote ja sihtturuga, siis võiks selle ka eraldi välja tuua.
Toetuseelarve võib koostada järgmiste meetodite abil:
Käibeprotsendi meetod – toetuskulud tuletatakse vastavalt läbimüügile (seda kas siis möödunud või eeldatava läbimüügi järgi)
Kasumiprotsendi meetod – toetuskulud tuletatakse vastavalt kasumile (eeldatava või möödunud ajaperioodi põhjal)
Ühikupõhine meetod – kindel toetuskulu arvestatakse igale toodetavale ühikule
Konkurentsipõhine meetod – toetuskulude planeerimisel lähtutakse põhiliste konkurentide toetuskuludest
Turupõhine meetod – toetuskulud planeeritakse lähtuvalt tootmisharu keskmistest tootmiskulude ja käibe suhtest
Sihtmeetod – toetuseelarve määratakse vastavalt toetuse eesmärkidele ja vajadustele
Katsemeetod – toetuseelarve püütakse paika panna vastavalt igal turul tehtud uuringutele ja katsetele
Matemaatilised meetodid – toetuseelarve määratakse arvestuslikul meetodil kindlate arvutiprogrammide abil
Võimaluste meetod – toetusele eraldatakse niipalju raha kui antud hetkel võimalik on (tavaliselt summad, mis jäävad üle peale muude kulutuste tegemist)
Vt. Turunduseelarve
6. TURUNDUSE ORGANISATSIOON
Selleks, et kogu turundus korralikult toimiks on vaja luua just antud ettevõttele sobilik turundusorganisatsioon. Turunduse edukus sõltub suuresti turundusorganisatsiooni struktuurist, organisatsioonist enesest ja selle liikmetest. Õigetele asjadele tuleb õigel ajal tähelepanu pöörata, vastu võtta õigeid  otsuseid ja tegeleda õigete probleemidega.
Enne firma turunduse organisatsiooni täpsemat paika panemist, tuleks teada:
Millise organisatsiooniga on tegemist?   Siit peaks järelduma, milliseid funktsioone oleks üldse vaja täita, kui palju on vaja tehnilist personali, kui palju teenindavat personali, milline peaks olema müügiorganisatsioon jne.
Milline on firma üldine organisatsiooniline struktuur?  Kas tegemist on detsentraliseeritud või tsentraliseeritud organisatsiooniga?
Milline on turunduse funktsioon ettevõttes?
Milline on toode?
Kui suur on firma kogu tooteportfell?
Mitmel turul tegutsetakse? Millistel turgudel tegutsetakse? jne
Sõltuvalt eeltoodud punktidest tuleks turundusplaanis kirjeldada vajalikku (või olemasolevat ) turundusorganisatsiooni.
Kõigepealt tuleks välja tuua, millise orienteeritusega on turundus-organisatsioon? Funktsionaalselt-, tootele-, turule/tarbijatele- või piirkondlikult orienteeritud, või on hoopis kombinatsioon eelpool nimetatutest?
Kas turunduse erinevate funktsioonide täitmiseks on eraldi osakonnad või koordineeritakse neid ühest kohast? (näit müük, turustus, reklaam, toote arendamine, hinnapoliitika , turu-uuringud jne)
Kuidas erinevad osakonnad üksteisega suhtlevad?
Millisel tasandil suhtlemine toimub?
Millisel tasandil võetakse vastu millised turundusotsused? Kui madalale on antud otsustusõigus?
Kes määrab põhieesmärgid? (kellega sellel teemal konsulteeritakse?)
Kes teeb igapäevaotsuseid?
Kust ja kellelt saadakse informatsiooni otsuste tegemiseks?
Kes, milliseid ülesandeid täidab?
 Kes koostab eelarveid? Mille alusel neid koostatakse?
Kes planeerib, ellu viib, kontrollib?
Milliseid spetsialiste kasutatakse väljaspool firmat? Milliste firmade teenuseid? Milliseid nõudeid neile esitatakse?
Hea oleks joonistada juhtimisstruktuur .
Kes kellele allub ja aru annab?
Kes kellele infot jagab ? Kes seda infot töötleb, kes kasutab?
Kuidas valitakse turunduspersonali?
kui suur osa peaeesmärgist on võimalik saavutada praeguse organisatsiooni liikmete tööga?
kuhu, kui palju ja keda vajatakse juurde, et saavutada järele jäänud eesmärgid?
kui palju kulub aega õigete inimeste leidmiseks ja nende maksimaalse produktiivsuse saavutamiseks?
milliste meetoditega kindlustatakse inimeste püsivus ja lojaalsus?
milliste vahenditega kindlustatakse inimeste soov areneda?
milliseid meetodeid firma kasutab inimeste arendamiseks ?
milliste vahenditega meelitatakse uusi töötajaid firmasse?
Olulisemate positsioonide juures oleks hea ära välja tuua ka veidi täpsemaid andmeid töötajate kohta. Võtmepositsioonidel olevate isikute kohta võiks märkida nende nimed, haridustee, funktsioonid firmas, eelnevad kogemused, erioskused jmt.
 
7. TURUNDUSPLAANI LISAD
Turundusplaani põhiosas tuleks välja tuua vaid olulised andmed, analüüside tulemused ja kokkuvõtted. Kogu kogutud detailsema informatsiooni, teisesed andmed, infoallikad ja muud olulised pisidetailid on aga võimalik lisada turundusplaani lõppu – lisasse.
Lisasse võiks panna näiteks alljärgnevaid andmeid:
Müügiaruanded
Müügiväljavõtted erinevate turustuskanalite lõikes
Igakuised müügiaruanded jmt
Müügiprognoosid
Turustuskanalid
Turustuskanalite nimekiri
Täpsemad võimalikud investeeringud erinevatele turustuskanali osadele jmt
Turundus-uuringud ja turundusuuringute tulemused
Informatsiooniallikad
Turundus-managemendi resümeed
Tootepildid ja detailsed kirjeldused
Täpsemad eelarvelised jaotused
Toetusmaterjalid
Varasemate toetusmaterjalide (kataloogide, tootelehtede jmt) näidised
Väljavõtted ajakirjandusest
Toetusplaan
Reklaamiplaan
Reklaami layout’id
Varasemad reklaamid
Meediaplaan
Samuti võiks siia lisada ka väljavõtted ajakirjandusest lähedasemate konkurentide kohta
Tähele tuleb aga kindlasti panna seda, et isegi mitte lisasse ei tohiks panna igat pisidetaili. Turundusplaanile võiks lisada vaid materjalid ja informatsioon, mis on tõesti oluline ja asjakohane .
41