TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimise osakond Valli Kink Turunduse lõpupraktika Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkoolis praktikaaruanne Juhendaja:Helle Liblik Tallinn 2014 0 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................
Tallinn 2012 SISUKORD 2 1. SISSEJUHATUS Erialapraktika üldeesmärgiks on rakendada teoreetilise õppe käigus omandatud teadmisi ja meetodeid konkreetse ettevõtte ühes funktsionaalses tegevusvaldkonnas. Antud erialapraktika kirjeldab müügipersonali juhtimist hotellis Dzingel. Praktika koht jäi valituks, sellepärast, et antud töö autor ise töötab valitud ettevõttes müügiosakonnas. Dzingel AS asutati aastal 1996. Ettevõte pakub toitlustus, majutus ja konverentsi teenuseid. Ettevõttel on kaks haru Pärnus: Lehekohvik ja Rannakohvik. Ettevõte annab püsivalt tööd umbes 70 inimesele ja hooajaliselt kuni 90 inimesele. Dzingel AS on hotell, mis tegutseb üle 15 aastat Eesti hotelli turul. Hotelli maja on üheksakorruseline paneelmaja, mis oli ehitatud ühiselamust hotelliks ümber. Hotellis on 9 korrust, 285 tuba, kuhu mahub kuni 600 inimest. Suur konverentsikeskus on eraldi hotelliosa, kus on kokku 8 saali ja suurim saal
Tartu Kutsehariduskeskus Teeninduse ja kaubanduse osakond Kristlin Kallas TARTU KUTSEHARIDUSKESKUSE KOPLI KOHVIK JA Maxima Eesti OÜ Praktikaaruanne Juhendaja: Eda Sõõru Grupp: Mko212 Tartu 2013 1. Püstitatud praktikaeesmärkide ja ülesannete lühikirjeldus
1. Mis on majutustoode? On klendi elamus, kogemus, mulje, mis kujuneb paljude komponentide koosmõjul, nagu majutuskoha asukoht, keskkond, interjöör, eksterjöör, teenuste valik ja tase, teenindajate profesionaalsed oskused ja välimus, hotelli imago.söök, jook, , lõhnad, materjalid, värvid mööbel disain.rahuldus ja turvatunne. Külastuseelne koha tellimine, sisseregistreerimine saabumisel, väljaregistreerimine lahkumise, pakihoid,arveldamine, puhtus ja kord, külalislahkus, toitlustamine, muud teenused, bassein, juuksur, kauplused rõivaste puhastus, jne. Majutustoode on kompleksne sulam erinevatest teguritest, mis üksteise koosmõjul peaksid meelitama külastajaid seda tarbima.
TALLINNA TEENINDUSKOOL PRAKTIKA RADISSON BLU HOTELL TALLINN Praktikaaruanne TALLIN 2010 Sisukord:........................................................................................................Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud. 1 ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS............................................................................................................3 2 ÜLEVAADE VASTUVÕTUOSAKONNAST......................................................................................................
tunnustust leidnud. Täiendkoolitusi või ümberõpet läbib EHTE-s keskmiselt 500 täiskasvanud õppijat aastas. Õppurid on majutus- ja toitlustusettevõtete ning turismifirmade töötajad ja juhid, koolide ja lasteaedade kokad. 2 Täiendõppijatel on võimalik osaleda EHTE valikkursustel: Ettevalmistus koka kutseeksamiks, prantsuse keel (toitlustus), soome keel (toitlustus, majutus, turism), vene keel (toitlustus, majutus, turism), hispaania keel, baarmeni algõpe, joogiõpetus, Tallinna giidide kursus, turismiteeninduse filosoofia. Majutusteenindus ja turismimajandus on tempokalt arenevad majandusharud nii Eestis kui kogu maailmas. Kiiresti arenevas ja muutuvas töökeskkonnas on edu eelduseks kõrge professionaalsuse kõrval võime kohaneda ja muutuda, samuti tahe areneda ja teha koostööd inimestega enda kõrval. Hotelli- ja turismimajanduse valdkonnas vajatakse töötajaid, kes suudavad suhelda
Hiiumaa Ametikool Väikeettvõtlus Käesolev töö on koostatud Siret Tara poolt Radisson Blu Hotell Tallinna kohta Suuremõisa 2012 SISUKORD: 1.ÜLEVAADE ETTEVÕTTEST................................................................................................3 1.1Ettevõtte nimetus, asukoht ning põhitegevusala................................................................3 1.2Ettevõtte ärinimi, omandivorm, ettevõtte majandamise mudel.........................................3 1
Tartu Kutsehariduskeskus Teeninduse ja kaubanduse osakond Käty Kivirand TARTU KUTSEHARIDUSKESKUSE KOPLI ÕPPERESTORAN JA TARTU KAUBAMAJA AS Praktikaaruanne Juhendaja: Vetka Vaike Grupp: MY08 Tartu 2009 1. Püstitatud praktikaeesmärkide ja
käesoleval hetkel kindel koolituste korraldamise kord, süsteem ja juhendid. Ettevõte on huvitatud koolituspõhimõtete kirjeldamisest, igapäeva töös nende kasutamisest ja arendamisest. 6 1. KIRJANDUSE ÜLEVAADE 1.1. Koolituse ja arengu põhimõisted Uute teadmiste, arusaamade, oskuste ja hoiakute omandamisega seonduvad mõisted on Ruth Alas raamatus "Personalijuhtimine" (2001) välja toonud järgmiselt: Haridus laialdaste baasteadmiste ja oskuste süstemaatiline omandamine, mis aitavad inimesel elus mitmesuguste sotsiaalsete rollide täitmisega toime tulla. On suunatud rohkem isiku individuaalsete, kui ühiskonna vajaduste rahuldamisele. Treening põhirõhk on konkreetsel tööl või ülesandel, treenitakse tööks vajalikke oskusi ja vilumusi, saamaks juurde näiteks spetsialiseerumiseks olulisi teadmisi.
· Missugune olukord on -------------es? Uurimisülesannete lahendamiseks uurin siseklienditeeninduse teoreetilist olemust. Samuti vaatlen enda organisatsiooni sisekliendi teenindust. Töö esitatakse kirjeldavas vormis ning lähtutakse eelkõige elektroonilistest materjalidest ja teenindusalasest kirjandusest. 3 I.SISEKLIENDI TEENINDUS Grönroos-Gummessoni teooria kohaselt on siseklient organisatsiooni töötaja. Organisatsioonikultuur ja maine määratakse seestpoolt väljapoole, omavaheline suhtlemine on siinkohal väga oluline. Siseklientidena käsitletakse niisiis kõiki organisatsiooni töötajaid, kelle hea teenindamine organisatsioonis sees on eelduseks välisklientide heaks teenindamiseks. (Tooman, Rekkor 2011) Siseklienditeenindus on (Siseinfo 2012): · kolleegide kohtlemine nii, justkui nad oleksid firma kliendid - samasuguse viisakuse ja austusega;
...........................................................28 1.6 Liider, järgija ja eestvedamise ning järgimise tehnikad ...................................................................33 1.7 Tulemusjuhtimine..............................................................................................................................37 1.8 Muudatuste juhtimine ........................................................................................................................42 2. ORGANISATSIOON JA KULTUUR 44 2.1 Organisatsiooni mõiste ja struktuuritüübid .......................................................................................44 Funktsionaalne organisatsioon - ettevõtet organiseeritakse ....................................................................45 2.2 Rahvuskultuuride käsitlused..............................................................................................................50 Takistused kultuuride mõistmisel: .........................
Loeng 1 Suhtekorralduse eesmärgid, funktsioonid. Suhtekorraldus kui elukutse. Suhtekorralduse seos personalitööga. Suhtekorraldus Eestis. Kommunikatsioon. Kommunikatsiooni sihtgrupid. Kommunikatsiooni protsess. Sõnumist arusaamine ja vastuvõtmine. Organisatsiooni sisemine- ja väline kommunikatsioon Suhtekorralduse alaliigid. Suhtekorraldus versus ajakirjandus, turundus ja reklaam. Imago ja maine. Organisatsiooni maine. Tööandja maine. Tööandja turundus. Maine mõju organisatsiooni edukusele. Õppekirjandus Kommunikatsiooni käsiraamat. Äripäeva Kirjastus Internet: http://ksrmt.aripaev.ee/ Üheaegselt saab internetis lugeda käsiraamatut 2 inimest: · Kasutaja 1> kasutajanimi: MainoriKõrgkool parool: DCY3T6u7 Kasutaja 2> Mainor Q0h18EOO
Kohviku tarbijaskond on väga erinev ning seega tuleb teenindada nii sees kui väljaspool ettevõtet. Pakutakse toitlustust ja teenindust väga erinevate sündmuste puhul: pulmad, peied, sünnipäevad, seminarid, konverentsid, kongressid, laagrid, suvepäevad, pidulikud vastuvõtud, firmade üritused. Soovi korral on võimalik reserveerida ka kohviku põhi- ja/või peeglisaali. Toitlustuse ja teeninduse planeerimine kliendi ürituse tarbeks on väga mugav. Klient saab kohviku juhatajaga kokku ning üheskoos arutatakse läbi külaliste arv, ürituse eelarve, kuupäev ning kellaaeg. Seejärel pannakse paika menüü ning võimalikud kliendi erisoovid toitude osas. Kui aga pole võimalik kokku saada, siis on kliendil võimalus saata kohviku juhatajale e-kiri, kus täpsustatakse külaliste arv, ürituse kuupäev ja kellaaeg ning menüü sisu. Juhataja saadab seejärel kliendile
Organisatsiooni analüüs SISSEJUHATUS Analüüsin organisatsiooni Hotell Malibuu valdusesse kuuluvat toitlustuskohta. Töötasin ise seal 3 kuud teenindajana. Tegu on söögikohaga, kus hotelli külastajad saavad einet võtta. Päeval külastavad toidukohta ka väljaspoolt lõunale tulijad ning nädalavahetustel on võimalik seal sünnipäevasid, peiesid, konverentse jms pidada. Töötajateks on 2 kokka, kes töötavad vahetustega köögis. Leti taga on üks põhikohaga teenindaja ning ülejäänud 5 teenindajat käivad kohal vastavalt vajadustele
Kui sellises organisatsioonis on personali kohta kokku lepitud mingid reeglid, siis võib juhtuda, et juhid peavad ennast neist reeglitest kõrgemal või väljaspool olevateks. Kuidas sel juhul toimida? Esmaseks ülesandeks on välja selgitada, kas see näiv arusaam ka tegelikult paika peab või oleme ise lihtsalt vääriti mõistnud. Kuidas tajutakse mõistet "personal"? Kindlasti tuleb sellest rääkida, tagada, et kogu organisatsioon saaks mõistest ühtmoodi aru. Kui on kokku lepitud ja kõigile teada, et omanikud ei kuulu personali hulka nt juhul, kui nad ei tööta mõnel kindlal ametikohal, siis ei tule ka arusaamatusi, mis mõnikord võivad viia ka konfliktideni. Mõistes "personal" väljendub isiksuslik lähenemisviis inimesele organisatsioonis. Inimene on organisatsiooni jaoks väärtuslik. Kaasajal on personal organisatsiooni oluliseim ressurss ja kapital ning organisatsiooni missiooni,
suvepäevad, pidulikud vastuvõtud, firmade üritused. Soovi korral on võimalik reserveerida ka kohviku põhi- ja/või peeglisaali. Turunduse eesmärgiks on õppida tundma tarbijate vajadusi, neid rahuldada ja ühtlasi realiseerida ka ettevõtte enda eesmärgid. Treegeri kohvikus tegeleb turunduse ja selle alaste küsimustega kohviku juhataja Tiia Paosalu. Toitlustuse ja teeninduse planeerimine kliendi ürituse tarbeks on väga mugav. Klient saab kohviku juhatajaga kokku ning üheskoos arutatakse läbi külaliste arv, ürituse eelarve, kuupäev ning kellaaeg. Seejärel pannakse paika menüü ning võimalikud kliendi erisoovid toitude osas. Kui aga pole võimalik kokku saada, siis on kliendil võimalus saata kohviku juhatajale e-kiri, kus täpsustatakse külaliste arv, ürituse kuupäev ja kellaaeg ning menüü sisu. Juhataja saadab seejärel kliendile
efektiivsus mitte (eesmärk saavutamata, ressursse kasutatakse mõistlikult), Ei ole efektiivne ega tootlik (Eesmärk pole saavutatud, ressursse on raisatud). 4. Organisatsiooni toimimise mudel Majandamine/ Arveldamine, Oskused/ Teadmised, Seadmed/ Tooraine, Ruumid/ Keskkond,, Tooted/ Teenused, Hinnakujundus, Turundus. 5. Meeskonnatöö olemus Eesmärgi püstitus- Eesmärgid on mõistetavad- läbiarutatud ülesanded- koostöö organisatsioon – varjatud alade märkamine. (Üheskoos, igaüks, saavutab, rohkem). 6. Organisatsiooni kultuur ja seda mõjutavad tegurid Asutajad ja ajalugu - Annavad edasi väärtused, hoiakud, nende nägemuse organisatsioonid. Väline keskkond - tunnustab organisatsiooni teatud tegevuste, toodete ja teenuste eest, mis viib erinevate hoiakute ja väätuste arendamiseni. Töötajad ja nende vahelised suhted - Toovad organisatsiooni kaasa teatud ootused, väärtused ja hoiakud
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Infohariduse osakond Raamatukogunduse ja infokeskkondade eriala Personalijuhtimine Referaat Viljandi 2009 Sisukord TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA.................................................. 1 Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Sissejuhatus personalijuhtimisse - põhimääratlused
kursuse õpilastele. 18 küsimusega ankeedi saatsime läbi Google Docsi õpilasteni, et õpilastel oleks mugav vastata ning säilitada anonüümsus. 4 2 KOOLIELU, SELLE PAREMAKS MUUTMINE Me ei õpi mitte elu, vaid kooli tarvis Seneca noorem eKr 4-65 2.1 Koolileht QVaade 22.veebruaril ilmus Tartu Kutsehariduskeskuse oma esimene koolisisene ajaleht Qvaade. 1.trükk tiraaziga 200 läks õpilaste seas ringlema nagu soe sai. Tänaseks on kooli ajalehel juba teine trükk. Kuidas õpilased sellesse suhtuvad? Tervelt 67% vastanutest on lehte küll lehitsenud, ent mõistnud, et see pole koolielu edendav ega vajalik. Vaid kaks inimest kõigist vastajatest ütlesid, et loevad lehte, sest neile meeldib see. Peamised põhjused mis välja toodi selgitamaks, miks leht ei meeldi, oli see, et leht on
Swedbank 1.2 Kliendid Kliendid oma erinevate vajadustega, mugavuste otsimisega, nõudmiste ja valikutega, pidevalt hinna võrdlemisega ja selle alusel otsustamisega mõjutavad organisatsiooni tegevust. Pikkaajaline suhe kliendiga on üks võimaluseks püsiva konkurentsieelise saavutamiseks. Mida rohkem on kliente, seda rohkem organisatsioon saab kasumit.Tuleb vaadata pidevalt ette, mõelda tulevikule, olla lähemal klientidele, et nõudmiste muutustele kiiresti reageerida. Üldise majanduslangusega suurenes maksuraskustesse sattunud kliendide osakaal, mille tagajärjel ei saa Swedbank oodatava tulemust tulud kahanevad. Swedbank mõjutab ka kliente pakutakse E- ja mobiilseid teenuseid, mis muutuvad kasutamisel järjest mugavamaks ja turvalisemaks. Lisaks sellele pakkub ka investeerimis-
Personaliarendus kogum sihipäraseid tegevusi org-s, mille kaudu luuakse tingimused personali kvaliteedi muutumiseks soovitud suunas. Põhieesmärgiks saavutada iga töötaja valmisolek iseenda arendamiseks ning töötaja aktiivsus ses osas Personali arendamine on töötajate professionaalse ja isiksusliku kasvu toetamine läbi sihipärase ja pideva kompetentsuse hindamise, arendustegevuste kavandamise, elluviimise ja tagasisidestamise; metatasandil muudatuste läbiviimist toetavate hoiakute ja oskuste kujundamine Koolitus on oskuste, reeglite, kontseptsioonide või hoiakute süstemaatiline omandamine, mille tulemusena paraneb töösooritus
Ka teenused ei ole midagi uut. Tõsi, uued tehnoloogilised lahendused pakuvad üha rohkem võimalusi uute kaupade ja teenuste loomiseks, andmete ja info töötlemiseks ning teevad need inimestele kättesaadavamaks kui see varem võimalik oli. Infotehnoloogia areng Uueks tuleb aga pidada seda, et tekkinud on ja üha kasvab vajadus informatsiooni, teadmiste, kaupade ja teenuste kasutamiseks klientidele orienteeritud ja väärtust lisaval viisil. Kuna tänapäeva ühiskonnas on iga inimene klient (vt joonis 1.1), siis võiks eeltoodule lisada inimestele orienteeritud ja väärtust lisaval viisil. Igal tööl on oma eripära ja eesmärgid, kuid kõikidest primaarsem ja üllam on orienteeritus inimestele. Kui tekiks vajadus kaasaja ühiskonnale ühe katusnimetuse panemiseks, mille alla mahuks olulisem, mis seda ühiskonda iseloomustab, siis sobiks selleks ilmselt teenindusühiskond, mis baseerub teenindusmajandusele selle kõige avaramas tähenduses. Võib öelda, et me elame
Mittetulundusühing Kliendid Ülikool, haigla Sihtrühma valimine Liit Liikmed Ühistu Liikmete vajaduste rahuldamine Avalik-õiguslik Rahvas Politsei, riigikool Standardiseeritud teenuse asutus pakkumine kõigile Tabel 1 - Organisatsioonitüübid Edukas organisatsioon lähtub klientide vajadustest ja püüab saavutada toodete kõrget kvaliteeti, madalamat omahinda ja toodete õigeaegset tarbijateni jõudmist. See annab organisatsioonile konkurentsieelise ning võimaldab teenida keskmisest suuremat kasumit. Et tarbijate vajadusi pidevalt rahuldada peab organisatsioon olema suunatud pidevale arengule (loovus, uuendused, muutused) ning jälgima ja arvestama väliskeskkonnaga. Uuendustel on mõte vaid siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib.
Kahjuks on igapäevaelus just see etapp tihti vaeslapse osas ning nii nagu teistelgi elualadel tormatakse ka suhtekorraldustegevuses "pea ees tulle" teadmata, milline on tegelik probleem ning mida arvavad sihtgrupid, kellega suhelda tuleb. Seega on ettevalmistustöö tähtsust raske ülehinnata. Mitmesugused analüüsid ja uuringud, mida ettevalmistuseks kasutatakse, ei ole vajalikud mitte ainult probleemide ning suurte muutuste puhul. Nii pikaajaline organisatsiooni imago loomise programm kui ka ühekordne projekt vajavad kas suuremal või vähemal määral ettevalmistustööd. Igasuguse suhtekorraldusprogrammi eesmärk on üldjuhul kas olemasoleva positiivse olukorra säilitamine või ebarahuldavas olukorras soodsa muutuse esilekutsumine. Seega on programmi ettevalmistusfaasi ülesanne teisel juhul leida peamised faktorid, miks organisatsiooni ning tema sihtgruppide vaheline suhtlus (või selle mingi osa) ei vasta organisatsiooni ootustele. Kui soovitakse
ja suurematel üritustel 5 kuni 6. Suviti on talus kaks perenaist Liina ja Triinu. Tööl käivad nad nii, et kaks nädalat on 1 tööl oma abilistega ja järgmised kaks nädalat teine oma abilistega. Muidugi kui vahepeal toimub midagi suurt aitavad mõlemad heameelega üksteist. Kuna tegemist on ikkagi taluga tähendab see seda, et tuleb teha igasuguseid talutöid. Raskemate tööde jaoks saadab Kubja Hotell meile appi kaks meest Ahma ja Timo, kes tavaliselt lõhuvad puid, niidavad muru. Ahma ja Timo toovad meile tallu ka tellitud sööki. Mitte kellelgi peale Ahma ja Timo pole kindlaid töid. Kõik teevad, mida on vaja teha. Kui mina vastutan hommikusöögilaua eest koristavad teised samal ajal aitasid ning kui minul saab kõik valmis lähen teistele appi. Tööülesannete jaotus kulgeb nii, et kõigile jagatakse tööd kätte ja kellel enne valmis saab, see võtab järgmise töö käsile.
organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine) PERSONALIJUHTIMISE KUJUNEMINE 19. sajandi lõpp / 20. sajandi algus: Esimesed individuaalseid erinevusi käsitlevad uurimused. Massiline värbamine. Esimesed värbamise, valiku ning koolitusega seotud rakendused. Vajadus töötajatega tegelemise järgi. Frederick Taylor (teadusliku juhtimise koolkond): Töö teaduslik uurimine, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. Töö ja töötaja oskuste ning võimete sobivus. Raha kui esmane motiveerija. Töövahendite ja töötaja omaduste sobivus. Ta sõnastas põhimõtted, mis võib võtta juhtimise teadusliku mõistmise aluseks: ● Tööd tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks; ● Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida;
juhatusest, töötajatest ja (organisatsiooni)kultuurist (Alas 1997:31). Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Nende kahe eristamise peamine alus on see, et makrokeskkonna mõjud jõuavad organisatsioonini ehk mõjutavad seda läbi mikrokeskkonna (vt. ka joonis 1). Mikrokeskkonna huvigrupid on: kliendid, hankijad, konkurendid, koostööpartnerid (mittetulundusühingud või ükskõik milline teine huvitatud organisatsioon k.a. mõne teise huvigrupi esindaja), regulaatorid (näit. keskkonnakaitse- ja tervishoiu-organisatsioonid, roheliste ühendused jt.) ja kreeditorid (näit. pangad, riskikapitalistid jt.). Makrokeskkonnas on huvigruppe märksa enam kui sise- ja mikrokeskkonnas seetõttu ei nimetata neid üldjuhul enam konkreetselt, vaid suurema üldistusastmega, abstraktselt: sotsiaal-kultuuriline keskkond (mõjudena on 21.saj ilmselt aktuaalne näit. elanikkonna keskmise vanuse
1. Organisatsiooni mõiste, organisatsioonide jaotus ja eesmärgid - organisatsioon on kindla inimrühma terviklikult korraldatud ühendus, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel, tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki (R.Üksvärav); - organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamiseks (R. Alas). Organisatsioonid jagunevad: - formaalne organisatsioon - kindel struktuur ja eesmärgid - mitteformaalne organisatsioon - struktuur puudub - primaarne organisatsioon - inimestele meeldib koos teatud tööd teha -sekundaarne organisatsioon - tähtis on tulemus Organisatsiooni eesmärgid: Vahetud eesmärgid - planeeritud teatud ajaks Saavutatavad eesmärgid - kindlat aega pole määratud Ettekujutuslikud eesmärgid - kõige olulisemad. Meie nägemus sellest, kuhu tahame jõuda 2. Organisatsiooni keskkond (sisekeskkond, mikrokeskkond, makrokeskkond) Eesmärgid: iseloomustavad org. peamist taotlust, hõlmavad kogu org. ja on pikaajalised. Üldine
Kui asutusesisene infovahetus on toimiv, luuakse sellega koos ka hea sisekliima. 2.2. Ettevõtte maine kujundamine Kõigepealt tuleb välja uurida, millisena nähakse ettevõtet. Kasuta selleks uurimismeetodeid nagu küsimustikud ja töö sihtgruppidega. Otsi tahtmatult saadetud sõnumeid. Tähelepanu pööra kõigele, mis võib ettevõtte kohta sõnumit kanda (hooned, klienditeenindus). Hea imago loomiseks võib kuluda aastaid, ent maine hävitamiseks piisab sekunditest. Maine säilitamise eest tuleb hoolt kanda, selleks hinda ja hoia personaliga vahetuid suhteid. Vähemotiveeritud töötajad ja puudulik infovahetus organisatsiooni sees, kahjustab ettevõtte imagot. Klienditeeninduse tase tuleb viia nii professionaalsele tasemele, et inimestel poleks mingit vajadust kaevata. Kaebuste tekkel tuleb need lahendada kiiresti ja viisakalt.
2. TEENUSE PAKKUMNE JA TURUNDUS 2.1. Teenuse kirjeldus ja hinnakujunduse põhmõtted Loomadega tegelemisel tuleb lähtuda loomakaitseseadusest, mis reguleerib loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu. Samuti tuleb lähtuda kohalikes omavalitsustes sätestatud koerte ja kasside pidamise eeskirjadest, mis reguleerivad koerte ja kasside pidamise korda. Loomade hooldussalong ja lemmikute hotell, kes tegutseb osaühinguna peab olema registeeritud kohaliku omavalitsuse majandustegevuse registris.¨ Põhilised tegevusalad: Lemmikloomade hotellindus ja neile jalutusteenistuse pakkumine. Sammuti lemmiklooma omaniku soovil hoolduse pakkumine. Lemmikloomade ja omanike klubiline tegevus ja nõustamine. Hotelli võetakse ainult vaktsineeritud (katk, parvoviirus, marutaud) loomi. Kõik loomaomanikud peavad tegema oma lemmikule enne hotelli toomist kirbu- ja puugitõrjet, seda eriti suvel
Juhtimise alused EKSAMIKÜSIMUSTE TEEMAD Sissejuhatus juhtimise kursusesse Organisatsioon: o Org on ühiste eesmärkide nimel tegutsev inimeste grupp. Inimrühm, kellel on kindlad strateegiad, struktuur ja tehnoloogia ühise eesmärgi nimel. o Organisatsiooni koostisosad: Inimesed Varad Materiaalsed = Ettevõtte rahaline ja füüsiline kapital Immateriaalsed = Intellektuaalne kapital
Samas kui valitsemine väärtustab pehmet tulemust - kvalitatiivse mõõdiku näol. Avalik haldus pöörab tähelepanu ainsana vaid sisendile. 2. Mis on avalikud teenused, miks on neid raske selgepiiriliselt eristada erasektori kommertsteenustest? Avalikke teenuseid pakutakse avaliku sektori poolt, finantseeritakse eelarvest. Avalikud teenused on teenused, mis on poliitiliselt olulised. 3. Iseloomustage avaliku sektori tegevuskeskkonda ja võrrelge seda erasektori tegevuskeskkonnaga. Avalik organisatsioon on väliskeskonnale palju avatum kui erasektori oma. Avaliku organisatsiooni tegevuskeskkond on keerulisem ja konfliktsem. Eraettevõtted määratlevad ise oma kliendigrupi, kuid avaliku teenuse puhul peab olema kõigile tagatud võrdne kohtlemine. 4. Mida tähendab vastutuse hajumine ja miks seda avaliku sektoris esineb rohkem kui erasektoris? Erinevad sidusrühmad soovivad mõjutada avaliku organisatsiooni juhti otsustamisel, kuna formaalselt on kõik kodanikud avaliku organisatsiooni omanikud
(Mintzberg, 1989, 96) Kõige pealt tuleb organisatsioonis alustada inimestega, siis keskenduda põhilistele mehhanismidele, kuidas tööd koordineerida ja siis vaadata organisatsiooni struktuuri ja kuidas need mõjutavad konteksti ning lõpuks tuletama nendest uued piirid. (Ibid., 97) Erinevate organisatsiooniliste struktuuride puhul tuleb arvestada nii vanuse, suuruse, tehnilise süsteemi, keskkonna ja võimuga. Mida vanem ja ka suurem on organisatsioon, seda formaliseeritud on selle tavad ja täpsem struktuur. Mida komplekssem on tehniline süsteem, seda täpsem ja professionaalsem on ka töötajaskond. Mida dünaamilisem on organisatsiooni keskkond, seda orgaanilisem on selle struktuur ja detsentraliseeritum struktuur. Mida suurem on kontroll organisatsiooni üle, seda tsentraliseeritum ja ametlikum on selle struktuur. (Ibid., 107-109) 1.2 Kaasamine Kõige olulisem osa hariduse vastavuse tagamisel tööturu vajadustele on kaasamine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
