õigus asutada,ülal pidada,juhtida ja kontrollida emakeelseid koole ja kultuuriasutusi (teatrid,raamatukogud ja kirjastused). Seda pidasid vajalikuks sakslased ja juudid. Kultuurielu üldisi arengujooni: omariiklusaastatele oli iseloomulik erakordselt intensiivne kultuurielu, mille käigus kasvas varasemast eest talurahvakultuurist välja moderne euroopalik kõrgprofessionaalne rahvuskultuur. Kõrgkultuuri kujunemist soodustasid ka omariiklusperioodil loodud haritlaste kutseliidud, Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühing, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Õpetajate Liit.Laienesid kultuurikontaktid ning eesti kultuur vabanes seni domineeritud saksa ja vene mõjudest, mis olid surunud kogu kultuurielu ahatusse voolusängi. 1920oli Eesti kultuurielu kirev, seda iseloomustas suundade paljusus, lahtiütlemine vananenud tõekspidamistest ja põhimõtetest ning julge eksperimenteerimine. Uus realisim tõrjus kõrvale varasema uuenduslikkuse ja
asutused.Kõigile rahvusvähemustele tagati õigus emakeelsele haridusele ning nende koolid võeti riiklikule ülalpidamisele. Valitsus toetas jõudumööda rahvuslike kultuuri-ja haridusseltside ning laulukooride ja näitetruppide tegevust. 5) Järsult suurenes elukutseliste kirjanike,kunstnike,muusikute ja näitlejate arv,loodi elutuselisi teatreid,koore ja orkestreid.Emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini.Haritlaste kutseliidud nagu Eesti Kirjanikkude Liit, Eesti Näitlejate Liit ja Eesti Õpetajate Liit. Iseseisvusaastail laienesid märgatavalt kultuurikontaktid ning eesti kultuur vabanes seni domineerinud saksa ja vene mõjudest.Eesti kirjanduselus valitses 1920. Aastate algul luule, hiljem ka proosa, ennekõike realistlik romaan,milles saavutas kõrgeima taseme A.H.Tammsaare. Muusikaelu rikastus omariiklusaastail nii uute sümfooniliste suurvormide(E.Aava ooper "Vikerlased", A
Sageli kasutatakse niisugusel puhul ka terminit kodanikuühiskond. Kodanikuühiskonnaks nimetatakse avaliku elu sektorit, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja –ühendusi. Nende eesmärgiks on edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Kodanikuühiskonna alla kuuluvad korteri- ja suvilaühistud, spordiseltsid ja –klubid, usuühingud ja kirikukogudused, taidlus- ja kultuuriseltsid, ametiühingud, kutseliidud, õpilas- ja noorteorganisatsioonid, üürnike/omanike ühendused, looduskaitseühingud, nais- ja meesseltsid, perede ja pensionäride ühendused, muinsuskaitseühendused. IIIsektori hulka kuuluvad: SA-d, MTÜ-d, klubid, seltsingud näiteks SA Pärnu haigla, MTÜ Setu Riders, Eesti Reformierakond. Tugev kodanikuühiskond on ka oluliseks demokraatia tagatiseks, sest kontrollib, piirab ja tasakaalustab riigivõimu. Kodanikuühiskond täidab ka kultuurikandja rolli.
Erakond Rohelised lähtuvad poliitika kujundamisel loodushoiu ning kestliku arengu põhimõtetest. Vasakpoolsed parteid peavad kõige tähtsamaks sotsiaalset õiglust ja võrdsust. Nende arvates peaksid rikkamad maksma suuremaid makse ning selle raha eest kasutab riik koolide ja haiglate ülevalpidamiseks, pensionide ja toetuste maksmiseks. Inimestele peab olema kättesaadav kultuur haridus jne. Eestis on vasakpoolsed erakonnad Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik erakond (SDE). Kutseliidud koondavad kokku ühe elukutse esindajad, kes seisavad oma õiguste eest nt. Arstide Liit, Õdede Ühing jne. Sotsiaaldialoog- ametiühingute ja erakondade omavaheline suhtlemine, tööliste elujärje parandamiseks. Kui arutelu vilja ei kanna, võivad inimesed hakata streikima, mis peab toimuma seaduste piires. Kodanikuosalus on näiteks heategevusüritused, keskkonna -ja rahu liikumine jne. See jätab inimestele rohkem vabadust, kui erakonnas olek: ta võib üritustelt puududa ning võib
kultuuromavalitsuse asutused esindusorganina kultuurinõukogu ja täidesaatva instantsina kultuurivalitsus. Kultuuromavalitsustel oli õigus asutada, ülal pidada, juhtida ja kontrollida emakeelseid koole ja teisi kultuuriasutusi (teatrid, raamatukogud, kirjastused jm). Omariiklusaastatel kasvas varasemast eesti talurahvakultuurist välja kõrgprofessionaalne rahvuskultuur. Järsku suurenes muusikute, näitlejate, kirjanike ja kunstnike arv. Tegutsesid haritlaste kutseliidud nagu Eesti Kirjanikkude Liit, Eesti Kujutavate Kunstide Keskühing, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Õpetajate Liit. Tegutsesid kultuurikontaktid teiste riikidega. Selleks loodud organisatsioonid olid Eesti-Ungari Selts, Prantsuse Instituut ja Eesti-Rootsi Ühing. Kunstis levisid nooremate seas uued suunad nagu ekspressionism ja impressionism, vanemad järgisid siiski traditsioonilisemaid stiile. Tähtsamad asjad: Muusikas Eevald Aava ooper ,,Vikerlased", Artur Kapi oratoorium ,,Hiiob"
Kultuuriisikud said töötada vabalt ja kontrollimatult, sest keegi ei survestanud neid piiridega. Kõigile rahvusvähemustele tagati õigus emakeelsele haridusele. Venelased ja sakslased kasutasid ametiasutustes oma emakeelt. Alustati näitegruppide ja laulukooride tegevust. Rahvusvähemuste kultuuromavalitsuse seadus võeti Riigikogus vastu 1925.aastal. Eesti talurahvakultuurist kasvas välja kõrgprofessionaalne rahvuskultuur. Kasvas loomeinimeste tegevus, mida soodustasid loodud haritlaste kutseliidud. Laienesid märgatavalt kultuurikontaktid ning vabaneti saksa ja vene mõjudest. 1920.aastate algul oli Eesti kultuurielu kirev, palju suundi, uued tõekspidamised, julgus. Tekkis uusrealism, mis tõrjus kõik varasema kõrvale. Kirjanduses oli valdav luule, muusikas sümfooniliste suurvormide paljusus, teatrielus uued teatrid, kunstielus uued kunstihooned. Suured muutused toimusid ka hariduselus: emakeelne õpe, lihtsam süsteem, uued koolimajad, kuueklassiline koolikohustus
Inimese igapäevast elu ja toimetulekut puudutavaid poliitikaid nimetatakse avalikeks poliitikateks ehk avalikuks sektoriks. Tegevus, mis on iseloomult sotsiaalne ehk ühiskondlik ja mis pole suunatud kasumi ega teostamisele, kuulub mittetulundussektorisse ehk kodanikuühiskonda. Kodanikuühiskond täidab ka kultuurikanjda rolli. Kodanikuühiskonna alla kuuluvad: korteri ja suvilaühistu, huvialaühendused, spordiklubid, kirikukogudused, taidlus ja kultuuriseltsid, ametiühingud, kutseliidud, õpilas ja noorteorganisatsioonid, pereühendused. Eraelu tähendab indiviidi isiklikku elukorraldust. Kellest ühiskond koosneb?! Saame ise valida, kuidas inimesi grupeerida. Nt! Usklikeks, autoomanikeks, blondiinideks, taimetoitlasteks. Kui tagame saada riigi rahvastiku üldiseloomustust, siis pole juuste värv oluline. Ühiskonateadustes on kindlad põhimõtted: Vanus, sugu, rahvus, rass, elukutse, elukoht, jõukus, haridustase.
Stalinist) Erinevad kampaaniad, et rahvustunnet suurendada Kunst, kirjandus ja kultuur oli allutatud Pätsi autoriteedile, ei olnud vaba. Hakati kitsendama hariduse omandamise võimalusi ja propageeriti kutsekoole Majandus allutati riigi kontrollile, paljud ettevõtted olid riigi käes Loodi ametiühingute asemele kutseliidud 7) 1938.aasta põhiseadus Oma võimu kindlustamiseks lasi K.Päts koostada uue põhiseaduse, mis jõustus Pätsi dekreediga: 1 1) loodi riigipea e presidendi ametikoht, kes valiti 6 aastaks. President määras valitsuse ja tal oli õigus Riigikogu laiali saata 2 2) loodi kahekojaline parlament > Riigivolikogu 80 liiget; Riiginõukogu 40 liiget (osa nendest sai määrata president, osa valiti ametialaste kodade poolt - seega ei olnud rahva poolt valitav)
1925- eesti kultuurkapital pamine kultuuri finntseeriv asutus. nende summad laekusid alko ja tubaka aktsisilt ning lõbustusasutuste maksustamiset. Sissetulek jagunes kirjnduse näitekunti helikunsti kujutatavakunsti ajakirjandus ja kehakultuuri vahel. Toetussummasid said ka nt eesti kunstimuusem ja esri rahva muuseum. 1920 oli kultuuriline vabadus, tegutseti vabalt. 1930- kaasnes autoritaaruse esiletõusuga mõningane loomevabaduse piiramine. Loodi kutseliidud: eesti kirjanike liit, õpetajate liit, näitjetate liit. SIURU. Eesti kirjandus- 1920 valitses luule. mille arengut mõutas kõige enam Siuru. Muusikaelu- sümfoonilised suurvomid kui ka kamermuusika ning koori- ja soololauludega. Teatrielu- keskuseks kujunes tln kolme kutselise teatriga. Silmapaistvaim roll oli Estonial see oli rahvusteater. Graafikutest tuntus eduard vilde skulptorid jaan koort ja anton starkopf. Hariduselu- mindi üle emakeelsele õppele, lihtusati koolisüst
· Õpetajaks õppimine on teaduspõhine ning toetab kutsestandardis kirjeldatud õpetajapädevuste kujunemist. · Õpetajahariduses rakendatakse haridussüsteemi vajadusi ja õppijate individuaalsust arvestavaid paindlikke mudeleid. · Õpetaja professionaalne areng ja selle toetamine on süsteemne ja järjepidev. · Õpetaja on aktiivne kogukonna (kolleegid, aineliidud, kutseliidud) liige ja panustab kutseala arendamisse. · Õpetajahariduse valdkonna juhtimine ja arendamine põhineb uuringutulemustel, on järjepidev ning sidustatud haridussüsteemi kui terviku arenguga. · Õpetajakutse on ühiskonnas väärtustatud ja köitev. Strateegias kirjeldatakse lähemalt, kuidas ja mille kaudu need eesmärgid ellu tuleks viia. Visiooni ja eesmärkide elluviimise tagavad Riigikogu ja Vabariigi Valitsus
Sageli kasutatakse niisugusel puhul terminit kodanikuühiskond. Kodanikuühiskonnaks nimetatakse avaliku elu kolmandat sektorit, mis hõlmab mittepoliitilisi kodaniku organisatsioone ja ühendusi. Nende eesmärgiks on edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Kodanikuühiskonna alla kuuluvad korteri- ja suvilaühistud, spordiseltsid ja klubid, usuühingud ja kirikukogudused, taidlus- ja kultuuriseltsid, ametiühingud, kutseliidud, õpilas- ja noorteorganisatsioonid, üürnike/omanike ühendused, looduskaitseühingud, nais- ja meesseltsid, perede ja pensionäride ühendused, muinsuskaitseühendused. Kolmanda sektori hulka kuuluvad: SA-d (sihtasutused), MTÜ-d (mittetulundusühingud), klubid, seltsingud näiteks SA Pärnu haigla, Assikvere Haridusselts, Eesti Reformierakond. Tugev kodanikuühiskond on oluliseks
· Nikolai Triik-kunstnik · Ado Vabbe-kunstnik · Eric Adamson-kunstnik · Aino Bach-kunstnik · Eduard Ole-kunstnik · Jaan Vahtra-kunstnik · Eduard Viiralt-graafik · Jaan Koort-skulptor · Anton Starkopf-skulptor · Oskar Öpik-astronoomia · Ludvig Puusepp-arstiteadus · Paul Kogerman-keemia · Johannes Voldemar Veski-keeleteadlane · Andrus Saareste- (soome-ugri) luuleteadlane · Julius Mägiste (soome-ugri) luuleteadlane · Hans Kruus-toimetaja KUTSELIIDUD · Eesti Kirjanikkude Liit · Eesti kujutavate kunstnike keskühing · Eesti Näitlejate Liit · Eesti Õpetajate Liit KÕRGKOOLID JA RAHVUSTEADUSED · Tartu Ülikool (teaduskeskus) · Tartu Kõrgem Kunstikool · Tartu Kõrgem Muusikakool · Tallinna Tehnikum · Tallinna konservatoorium · Riigi kõrgem Kunstikool ELULAAD JA OLME · gümnaasiumiõpilaste arvu suur suurenemine · kõrgkoolide rajamine · üliõpilaskonna kiire kasv · rahva lugemishuvi kasvas
tööandjad ja töövõtjad. Tööandjate poolt tööandjate keskliidud, ettevõtlusorganisatsioonid (Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Väikeettevõtete Assotsiatsioon, Eesti Suurettevõtete Assotsiatsioon). Kõik tööandjate esindajad teadvustavad üldhariduse ja kutsehariduse olulisust. Teine pool - töövõtjad - on esindatud ametiühingute kaudu. Ka ametiühingutel, kes koondavad töövõtjate huvisid, peaks olema huvi hariduse kvaliteedi vastu, sest kvaliteetne haridus tagab tööd. Kutseliidud (antud juhul võiksid nad olla erialaliidud) võiksid tegelda professionaalsete teadmistega. Ka tööandjad võivad siin kaasa rääkida, kuid neil on omad huvid. Nad on huvitatud professionaalse tööjõu võimalikult odavast ostmisest, et odavamalt toota. Kasutatud kirjandus: http://www.cs.ioc.ee/~opleht/Arhiiv/97Nov14/artikkel6.html file:///C:/Documents%20and%20Settings/Mari/Local %20Settings/Temporary%20Internet %20Files/Content.IE5/C5MN4HQ7/01%5B1%5D.ppt#292,15,Samas
haridussüsteemi seisundi regulaarsele hindamisele ja professionaalsele analüüsile. Eesti peab välja töötama omad strateegiad haridussüsteemi arendamisel. Eesti haridussüsteemi arendamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: . Kõrge kvaliteet. Tasemeõppe kvaliteedi esmane tagaja on riik, kes kehtestab vastava süsteemi alused. Tööalase ja vabaharidusliku õppe kvaliteedi tagavad õppesubjektid ise, ameti- ja kutseliidud ning muud kolmanda ja ärisektori organisatsioonid. 2. Õpivõimaluste kättesaadavus. Võimalus omandada võimetekohast haridust on kättesaadav igale Eesti elanikule, sõltumata tema vanusest, vaimsest ja füüsilisest tervisest, sotsiaalsest staatusest ja elukohast. 3. Eesti keele ja kultuuri väärtustamine kultuurilise mitmekesisuse tingimustes. Eesti keele ja eestikeelse kultuuri säilimise ja arenemise jaoks tingimuste loomine on Eesti riigi üks peamisi ülesandeid
3. Erasektori kliendid/tarbijad Kõrge 4. Avaliku sektori kliendid/tarbijad Kõrge 5. Konkurendid või sama majandusharu ettevõtted Kõrge 6. Konsultandid või kommertslaborid Madal 7. Ülikoolid ja teised kõrgkoolid Madal 8. Muud teadusasutused Madal 9. Konverentsid, messid, näitused jms Kesmine 10. Teadusajakirjad, muu ajakirjandus Madal 11. Kutseliidud jms Keskmine 12. Muud allikad a) Kui jah, siis mis allikad? 13. Milline neist eelpool nimetatud allikatest on teie arvates olulisim? 1, 3, 4, 5 14. Milline neist eelpool nimetatud allikatest on probleemseim? 11 IX. ETTEVÕTTE TOOTE- JA PROTSESSIUUNEDUSTE KONKURENTSIVÕIME. Hinnake järgneva kaheksa toote- ja protsessiuuenduse tõhusust teie ettevõtte konkurentsivõime säilitamiseke või tõstmisele
eesmärgiks pole valitsemine või teenida kasumit. Kodanikuühiskond on vahelüliks avaliku sektori, ärisektori ja inimeste eraelu vahel. Seal pole palju kohtustusi, reegleid ning norme. Kodanikualgatuslikud organisatsioonid: - mittetulundusühingud (MTÜ) - on Eesti õiguses isikute vabatahtlik ühendus - sihtasutused (SA) - seltsingud. mitteformaalse ühendused, mida ei registeerita Näited: aktsiaselts era oü- era ametiühing mittetul. kutseliidud mittetul. avalikuõiguslik (Tartu Ülikool, ERR) avalik erakonnad mittetul. korteriühistus mittetul. koor/klubi mittetul. 2. Erasektori ja riigi suhted. Avalik sektor ja erasektor on omavahel seotud. Erasektoril tuleb arvestada riigi ettekirjutustega maksude, tegevuslubade, kauplemise, keskkonnahoiu või muude küsimuste kohta. Riik sekkub ka erasektori majandusse, et pehmendada turutõrkeid, koguda mase ja jaotada tulu, planeerida ühiskonna majanduslikku arengut.
TKHK osaleb aktiivselt koostöövõrgustikes, mida iseloomustab tugev strateegiline partnerlus. Võtmepartnerid on tinglikult jaotatud kolme rühma: Strateegilised rahastajad Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu Linnavalitsus, rahvusvahelised projektis Tööturu nõudluse prognoosijad TKHK nõukogu, Haridus- ja Teadusministeerium, tööandjad, Tartu Linnavalitsuse ettevõtlusosakond, kutseliidud Õppekavade kaasajastamises osalejad Haridus- ja Teadusministeerium, Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, SA Innove, Tartu Linnavalitsuse haridusosakond, tööandjad, kutseliidud, Kutsekoda jt. Tartu Kutsehariduskeskusel on üle 1100 partnerist praktikaettevõtte. Lisaks koostööle praktika osas, tehakse koostööd täiskasvanute koolituse valdkonnas, kus ettevõtete spetsialistid on värvatud lektoriteks (nt Tervise Arengu Instituut). Lisaks on arenev koostöö
Toiduainetööstus ja Põllumajandus Transport ja Logistika Õigus- ja Sisekaitse Äriteenindus ja Muu Äritegevus 13 Mida tunnistuse saamiseks teha? Esmalt otsi välja kutse, millel soovid tunnistust taotleda. Selleks mine Kutseregistrisse kutsestandardite loetelu juurde, vali sobiv kutsestandard ja tutvu sellega. Kuna kutseeksamite korraldajateks on reeglina oma valdkonna kutseliidud ja –ühendused, siis vaata kutseeksamite korraldajate lehelt vastav Kutset Omistav Organ ning nende koduleheküljelt saad infot kogu vajaliku dokumentatsiooni, eksamite aja ja koha kohta ning kontaktandmed, kelle poole pöörduda. Kutset Omistav Organ vastutab ka tunnistuste trüki ja kättetoimetamise eest. Kes maksab? Kutsetunnistuse väljaandmisega seotud kulud kaetakse vastavalt kutseseadusele. Kulud on erinevate kutsete puhul erinevad, seetõttu tasub uurida kutset omistava
eksperiment inimkonna ajaloos. Tänaseks on selge, et Marxi sk eem ei peegelda tegelikku ajalugu. See on 1850-60. teooria. Kuid Marxi teooriale hingekella lüüa on v eel vara. Sotsiaalsest võrd susest unistavad paljud. Loosung "Vabadus", "võrdsus", "vendl us" on aktuaalne ka tänapäeval. Euroopa eliit aktsepteeris, et ühiskond koosneb klassidest ja ehitas vastavad ühiskonna institutsioonid. Ühelt poolt kodanlus oma institut sioonid ja teiselt poolt töölised omad (a/ü, kutseliidud, parteid). Seepärast on Eu roopas klassid valdavaks nähtuseks. 4. EBAVÕRDSUSE TASANDID M. WEBER'I ( 1864 1920 ) KÄSITLUSES Saksa kõrgeliit, koos kõigi selle juurde kuuluvaga. Ühiskonnateadlane, kes tundis ajalugu, õigusteadust, eetikat, bürokraatiat. Tema vaimseks isaks oli filosoof E. Kant. Marxi heatahtlik kriitika. Aktsepteerib Marxi majandust ja vastuolusid, kuid see on vaid osa tõest. Klasside puhul on Marxil põhimõtteliselt õigus, kuid see vaid klassisituatsioon. Weber
Kuna kardetakse , et vapsid, kes on väga äärmuslikud saavd valimistel võimuse, siis Päts ja Laidoner teevad riigipöörde ja kuulutatakse kaitseseisukord. Vapsid keelatakse , juhud arreteeritakse. Kevadel aga hakkab ka riigikogu Pätsi kritiseerima ja too saadab selle laiali, sisuliselt on riigikogu olemas aga Päts valitseb üksi. 1934.a. hakkab vaikiv ajastu. Tekib tsnsuur, parteid keelatakse, tekivad kutseliidud. 1936. a uus põhiseadus(3.), kuna Päts soovis tagasipöördumist normaalse elu poole. 1. Jaanuar 1938 jõustus uus ps. Selle järg riigipeaks oli president, kes valiti rahva poolt 6 aastaks. Riigikogu muutus 2 kojaliseks 80 valis rahvas 40 kutsekodadest ja presidendi poolt. Rahvas ei võinud enam teha rahvaalgatust ja valimisõigus tõsteti 22 aastani. 7. Milliseid reforme viisid Mussolini/ Hitler läbi majanduses? Hitler
SELTSINGUD-mitte formaadsed ühendused, tkivad iseenesest, ei ole ametlikult reigisteeritud. Keegi ei tea palju neid ametlikult on . Tugev kodaniku ühiskond on demokraatia tagatiseks. Nt kohaliku looduskaitse seltsi survel võib valisus loobuda jäätme hoidla ehitamisest elamete lähedusse. Kodaniku ühiskonda alla kuuluvad: *korteri-ja suvila ühistu. *huviala ühendused. *spordiselts ja klubid. *usu ühingud ja kiriku kogudused. *taidlus ja kultuuri selts. *ametiühingud. *kutseliidud. *õpilas, noorte organisatsioonid. *üürnike/omanike ühendused. *looduskaitse ühingud *nais-ja meesselts. *pere ja pensonääride ühendused. Kuidas saab inimene oma huve ühiskonnas realiseerida: *ühiskondlikud liikumised-tekivad spuntaalsed vastuseks kriisile mingi suune sotsiaalse grupi elus nt noorsooliikumine. *huve ehk survegrupid-eesmärk avaldadapoliitikutele survet kindlas valdkonnas. A-äri v. ameti alase tegevuse valdkonnas.
Kõige enam on endiselt hallatavaid asutusi , kuigi nende arv on aastatega vähenenud. Kõige arvukama grupi moodustavad koolid Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas ning muuseumid Kultuuriministeeriumi valitsemisalas. Omanäolise grupi moodustavad avalik-õiguslikud juriidilised isikud, millest igaühe tegevus on reguleeritud omaette seadusega. Enamasti on need loodud valdkondades, kus peetakse oluliseks teatud sõltumatust, isetegutsemist või erilist regulatsiooni. 1) kutseliidud 2) ülikoolid, ERR 3) kolmanda grupi moodustavad fondid ehk sihtasutuse põhimõtetel tegutsevad avalik-õiguslikud juriidilised isikud, mille peamiseks ülesandeks on jagada teatud osa riigieelarve rahast ning seeläbi kujundada ka väiksemal või suuremal määral valdkonnapoliitikat. Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa, Eesti Kultuurkapitali, aga ka Tagatisfondi ja Eesti Arengufondi KOV ja nendega seotud asutused: Ca 3 000 asutust
- 1925. a Eesti Kultuurkapital - hakkas stipendiume jms maksma - valitsus finantseeris andekamaid teadlasi - loovisikutele jagati preemiaid ja auhindu - 1920. a. riik ei piiranud loomevabadust - 1930ndate teises pooles autoritaarse valitsemise tingimustes toimus mõningane loomevabaduse piiramine - loomise ja mitteloomise otsus vabatahtlik - suurenes elukutseliste loovinimeste arv - soodustas eesti keele kaasajastamine ja selle kasutusvaldkonna laiendamine - haritlaste kutseliidud (Eesti Kirjanikkude Liit, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Õpetajate Liit) - Eesti kultuur vabanes seni domineerinud saksa ja vene mõjudest - 1920ndatel valitses luule (mõjutas kõige enam Siuru rühm, 1920ndate keskel tõusis esikohale proosa, ennekõike realistlik romaan, kõrgeima taseme saavutas A.H.Tammsaare) - Teatrid - Tallinnas, Viljandis, Pärnus, Tartus, Narvas - silmapaistvam roll Estonial - muutus rahvusteatriks - kunstnikud: Konrad Mägi, Nikolai Triik, Kristjan Raud
(G. C. Edwards et.al., 2014, pp. 331-333; Gitelson jt, 1996, lk. 173) Laias laastus võib huvigrupid jagada majanduslikeks ja kodanikegruppideks. Majanduslikud huvigrupid on enim ja kõige efektiivsemalt organiseerunud ning võib öelda, et suurel määral teenivad nad huve, mis on juba niikuinii sotsiaalses ja majanduslikus eelisseisundis. (Patterson, 2013, pp. 222, 242) Majanduslike huvigruppide alla paigutuvad nii ärigrupid, ametiühingud, talunike rühmad kui ka kutseliidud. Kõik need rühmad eksisteerivad eeskätt majanduslikel eesmärkidel - nad soovivad teenida kasumit, tõsta palku, tagada piisavalt töökohti ja kaitsa oma tegevusala. Majanduslike huvigruppide hulgas on arvukaim kategooria ärigrupid ja märkimisväärne on asjaolu, et üle poole ametlikult Kongressis lobitööd tegema registreerunud huvigruppidest ongi just ärigrupid. Nende hulka kuuluvad nii suurpankade,
mitteametlikele suhetele ka formaalsed institutsionaalsed suhted. Selle kontseptsiooni kohaselt kuuluvad sotsiaalse kapitali hulka seadusandlus, kohtusüsteem ning kodaniku- ja poliitilised õigused. 81 Sotsiaalse kapitali loomiseks kulub palju aega ja ta on väga püsiv. Sotsiaalne kapital avaldub kolmel tasandil. Ühiskonna tasand (makrotasand). Grupi tasand (mesotasand). Toimivad ametiühingud ja kutseliidud, sõlmitakse kokkulep- peid tööandjate ja töövõtjate vahel, moodustuvad poliitiliste parteide koalitsioonid, saavad realiseeritud ettevõtte sidusgruppide huvid. Üksikisiku tasand (mikrotasand). Sotsiaalse kapitali rohkuse poolest paistavad silma kaht tüüpi ühiskonnad: o Kõrgelt arenenud heaoluühiskonnad (näiteks Rootsi ja Šveits).
annaabi.ee 
