Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks alustatakse suitsetamist?
  • Kuid mida tahab suitsetaja teha kui ta stressis on?
  • Millised abivahendid on neid aidanud?
  • Kui paljud tahaksid leida seda õiget abimeetodit ning lõpuks loobuda suitsetamisest?
  • Millistest suitsetamisest loobuda abistavatest vahenditest olete kuulnud?
  • Kui olete endine suitsetaja või suitsetaja siis milliseid abivahendeid loobumiseks olete ise katsetanud?
  • Kui olete mõnda nendest proovinud siis mida soovitaksite teistelegi ja miks?
  • Kui olete endine suitsetaja siis rääkige mis aitas teie puhul suitsetamisest loobuda Mis oli teie puhul motivaator et otsustasite loobuda?
  • Kui olete suitsetaja siis miks pole te veel loobunud?
  • Mis on takistuseks?
  • Kui olete suitsetaja ning leiaksite sobiva abivahendi mis teil aitaks loobuda kas siis tahaksite loobuda?
  • Millistest suitsetamisest loobuda aitavatest vahenditest olete kuulnud?
  • Kui olete mõnda nendest proovinud siis mida soovitaksite teistelegi ja miks?
  • Kui olete suitsetaja siis miks pole te veel loobunud?
  • Mis on takistuseks?
  • Kui olete suitsetaja ning leiaksite sobiva abivahendi mis teil aitaks loobuda kas siis tahaksite loobuda?
  • Kellel pärast teie seminari on ikka veel raskusi loobumisega ning kes ei leiagi seda sisemist rahulolu?
  • Kes pärast teiepoolset vastuajupesu ikka jätkavad suitsetamist?
  • Kuidas seda kommenteerite?
  • Kui palju tuleb inimesi uuesti teie juurde tagasi eraviisilisele konsultatsioonile sest neil on pärast seminari ikka veel raskusi loobumisega?
  • Kui tihti juhtub seda et peate tagasi maksma seminari makse sest inimene pole siiski suutnud suitsetamisest loobuda?
  • Kuidas on nende edukus tagasiside põhjal olnud?
  • Mis langetaks teie seminari hinda?
  • Kui seda raha kohe ei oleks?
  • Kuidas võrdleksite raamatut ja seminari?
  • Kumba isiklikult edukamaks peate?
  • Kus inimene ei soovigi suitsetamist maha jätta vastupidiselt raamatu tekstile?
  • Mida tahab suitsetaja teha kui ta stressis on?
  • Kuidas suhtute teie perearstina suitsetamisesse ja selle kahjulikkusesse?
  • Kelle tervise halvenemine on põhjustatud suitsetamisest on teie perearstikeskuses palju või vähe?
  • Kuidas seda hindate?
  • Kus patsiendi haiguslik seisund on tekkinud passiivsest suitsetamisest?
  • Kuidas hindaksite oma suitsetavate patsientide tervislikku seisundit?
  • Kes on pöördunud teie poole abipalvega et teie kui nende perearst aitaksite neil suitsetamisest loobuda?
  • Kuidas neid aitaksite ja nõustaksite?
Vasakule Paremale
Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil #1 Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil #2 Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil #3 Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil #4 Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil #5 Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil #6 Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil #7 Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil #8 Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil #9 Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil #10 Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil #11 Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil #12 Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil #13 Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil #14 Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil #15 Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil #16 Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil #17 Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil #18 Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil #19 Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil #20 Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil #21 Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil #22 Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil #23 Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil #24 Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil #25 Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil #26 Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil #27 Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil #28 Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil #29 Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil #30 Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil #31 Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil #32 Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil #33 Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil #34 Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil #35 Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil #36 Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil #37 Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil #38 Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil #39 Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil #40 Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil #41 Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil #42 Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil #43
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 43 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-03-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liina153 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
thumbnail
11
odt

Suits

Suits Tubaka tarbimine on tänapäeval väga laialt levinud. Selle tagajärjed mõjutavad kogu elanikkonna elukvaliteeti ja pikemas perspektiivis ka riigi majandust. Arenenud riikides on tubaka tarbimine jõudsalt vähenemas, arengumaades, sh endistes sotsialismimaades, ja ka Eestis, on aga järjest suurenenud alates 1990 aastatest (Raukas, A. "Eesti Päevaleht" 17.02.1997) Tööstuslikul otstarbel Eestis tubakat ei kasvatata, kuid on oluline teada, et tubakataime hektarisaak on suurem ükskõik millise teise põllukultuuri omast. Sellest on tingitud suur ärihuvi tubakakasvatamise vastu ning otsene huvitatus suitsetamise võimalikult laialdasest levikust. Iga suitsetaja peaks teadma, et tema pärast võetakse maha üks elujõuline puu iga kahe nädala järel, et rajada uusi tubakaistandusi. Mida tuleks ette võtta tootega, mis tapab poole tema tarbijatest? Kuidas esitletakse surmapakis lokkavat elu; haigustepakis tervist ja surmavat sõltuvust tekitavas pakendis vabadust ning elu ü

Bioloogia
thumbnail
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia
thumbnail
71
docx

Reklaaamipsühholoogia konspekt

· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. Festingeri katse: Ees oo

Reklaamipsühholoogia
thumbnail
148
docx

NEUROPSÜHHOLOOGIA

NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule  Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon

Psühholoogia
thumbnail
88
doc

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia

Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NORMAALNE JA PATOLOOGILINE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (ARFS. 01.078 ) I. Luud ja lihased 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud 2) Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3) Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4) Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning are

Eripedagoogika
thumbnail
192
pdf

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus

Amet
thumbnail
83
doc

Õiguse sotsioloogia

Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine ­ respondent ja uurija vahetult ajavad juttu ­ suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri

Õiguse sotsioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun