PASSIIVNE SUITSETAMINE ÕPILASTE HULGAS (0)

PASSIIVNE SUITSETAMINE
ÕPILASTE HULGAS
Uurimistöö
Koostaja :
Juhendaja :
17.08.19

SISUKORD

KASUTATUD MÕISTEID 3
SISSEJUHATUS 4
1. PASSIIVNE SUITSETAMINE 5
1.1 Täpsemalt passiivse suitsetamise tähendusest 5
1.2 Tubakasuits ja selle koostis 5
1.3 Suitsetamise mõju teistele inimestele 6
1.4 Ulatuslikud uuringud passiivsest suitsetamisest 8
1.4.1 Mujal maailmas 8
1.4.2 Eesti Vabariigis 9
1.5 Passiivse suitsetamise vähendamine tubakaseaduste abil 9
2.KÜSITLUS 11
2.1 Metoodika 11
2.2 Vastuste analüüs 11
KOKKUVÕTE 17
KASUTATUD ALLIKAD 18
LISA 1

KASUTATUD MÕISTEID

Dementsus on ajufunktsioonide (mõtlemine, mälu, arutlemine, planeerimine ) järk- järguline langus. (Tartu Ülikooli Kliinikum , 2010: 2)
Peavoog on suitsuvoog, mida tõmmatakse iga mahviga suitsetamisel kopsu. (Tervise Arengu Instituut, 2011:3-4)
Kõrvalvoog on mahvide vaheajal sigareti otsa hõõgumisel õhku lenduv suitsetaja poolt väljahingatav toss . (Tervise Arengu Instituut, 2011:3-4)
Aktiivne suitsetaja on passiivse suitsetaja vastand ehk inimene, kes tõmbab sigaretti. (Tervise Arengu Instituut, 2011:3-4)
Passiivne suitsetamine ehk mittevabatahtlik suitsetamine tähendab teiste inimeste välja puhutud tubakasuitsu sissehingamist. (Tervise Arengu Instituut, 2011:3-4)

SISSEJUHATUS

Uurimistöö on tehtud passiivsest suitsetamisest, mis on väga aktuaalne ja autori arvates huvitav teema. Põhjalikumalt on passiivse suitsetamise probleem üles kerkinud alles viimase mõnekümne aasta jooksul. Olgugi, et varem tehtud mitmesuguste uuringute kinnitusel on suitsuvaba keskkond aidanud kaasa erinevate haiguste riski vähendamisele, teatakse passiivsest suitsetamisest ühiskonnas vähe rääkida. Sellest tulenevalt on valitud uurimistöö teemaks ,,Passiivne suitsetamine xxx õpilaste hulgas“. Teema pakkus huvi, sest sooviti teada saada, mis on passiivne suitsetamine ning kuidas ja kui palju see inimesi mõjutab.
Töö uurimisküsimus on: Kui palju xxx õpilasi igapäevaselt passiivselt suitsetavad ning kas nad teavad, kuidas see neid mõjutab? Uurimisküsimusega tahetakse saada ülevaadet passiivsest suitsetamisest õpilaste hulgas. Hüpoteesiks püstitati: Enamus küsitlusele vastanutest on passiivsed suitsetajad .
Lisaks tahetakse selle uurimistööga teada saada, milliseid passiivse suitsetamisega kaasnevaid allergilisi nähtusi õpilaste arvates neil esineb ning kas meie koolis on sellel teemal piisavalt räägitud.
Uurimistöö põhiallikatena kasutatakse mitmesuguseid internetiväljaandeid, sest passiivsest suitsetamisest on vähe trükitud materjali.
Uurimistöö esimeses osas antakse ülevaade passiivse suitsetamise tähendusest, selle olemusest ning passiivse suitsetamisega seotud seadustest . Uurimistöö teine osa on küsitlus ja analüüs. Uuriti xxx õpilasi alates kuuendast klassist , et teada saada, kui palju esineb kaudset suitsetamist noorte hulgas.

1. PASSIIVNE SUITSETAMINE

1.1 Täpsemalt passiivse suitsetamise tähendusest

Passiivne suitsetamine on sama ohtlik või isegi ohtlikum kui aktiivne suitsetamine, mis on vähestele inimestele teada. Kaudne suitsetaja hingab sisse kõiki neidsamu mürke, mida aktiivne suitsetajagi.
Ohurikas on passiivne suitsetamine seepärast, et kõrvalvoos on 55- 70% tubaka põlemisel tekkinud ainetest. Peavoog sisaldab 30- 45% tubaka põlemisel tekkivatest ainetest. Kuna suurem osa tekkinud ainetest asuvad kõrvalvoos, hingab passiivne suitsetaja aktiivse suitsetaja läheduses sisse isegi rohkem vähki tekitavaid ühendeid kui suitsetaja ise. Kõrvalvoog on mittesuitsetajale peamine ohuallikas. Tubakasuitsu kõrvalvoos on ümardatult neli korda rohkem tõrva , seitse korda rohkem vingugaasi ja seitse korda rohkem nikotiini kui peavoos. (Tervise Arengu Instituut, 2011:3-4) Lisaks sellele puudub mittesuitsetajal suitsetajale omane kohanemine tubakasuitsule, mis tähendab, et mittesuitsetaja kops on suitsetaja omast oluliselt tundlikum . Põhjuseks peetakse asjaolu, et suitsetaja hingamisteed on kopsu tõmmatud tubakasuitsust viidud teatud ärritusseisundisse, mis ei lase ''sigaretikeemial'' väga kahjulikult mõjuda. Samuti satub aktiivse suitsetaja kehasse kahjustavaid aineid vähem ka sigaretifiltri tõttu. Samas ruumis oleval mittesuitsetajal, kus on suitsetatud või suitsetatakse, sellist filtrit ega organismi blokeeringut ei ole ja kõik keskkonnas olevad ained ’’ründavad’’ takistamatult tema organismi. Seetõttu kahjustavad täisealised suitsetades nii enda kui ka teiste laste tervist. (Eesti Arst, 2005: 794)

1.2 Tubakasuits ja selle koostis

Tubaka hõõgpõlemise käigus moodustub tubakasuits, milles eraldub üle 4000 keemilise ühendi ja aine. Nendest rohkem kui 40 kutsuvad esile või soodustavad vähktõve tekkimist. ( Terviseinfo , 2013)
Tubakasuitsus on vähki tekitavad ained, sõltuvust tekitavad ained, valgeveresust tekitavad ained, pärilikke muutuseid põhjustavad ained, loote väärarenguid põhjustavad ained, radioaktiivsed ained, vingugaas , tõrv . (Pedaste, 1999)
Kolm kõige tähtsamat keemilist komponenti, mida tubakasuits sisaldab, on:

Nikotiin on alkaloid, mis esineb looduses tubakataimedes. Antud narkootilisel ainel on kesknärvisüsteemile kahesugune toime: väikeses koguses ergutav , suures pärssiv. Peamine omadus on nikotiinil sõltuvuse tekitamine. ( Tigane , 2009) Pikemaajalisel suitsetamisel on võimalus, et tekib krooniline nikotiinimürgitus, mis avaldub veresoonte kahjustustena, südametalitluse ja seedehäiretena ning köhana. (Pedaste, 1999)

Vingugaas on mürgigaas, mis ühineb punaste verelibledega märksa aktiivsemalt kui hapnik. 15% suitsetaja vingugaasiga ’’rikastatud’’ verd kandub selle tulemusel kopsudest kudedesse. Hapnikupuudus kudedes on kahjulik keha kasvuperioodil, raseduse ajal ja haigustest või vigastustest paranemise etapil. Arterite märkimisväärsed kahjustused ilmnevad kaudsel suitsetajal vähem kui tunniajalisel viibimisel tubakasuitsuses keskkonnas pikema ajaperioodi vältel. (Tigane, 2009)

Tõrv on keemiliste ühendite segu, mis koosneb paljudest komponentidest. Nendest enamus on vähki tekitavad ained. Suitsu sisse hingates kondenseerub tõrv hingamisteedele. Tõrva komponendid on pahaloomuliste kasvajate ning krooniliste kopsuhaiguste põhjustajad. (Tigane, 2009)
Tubakasuits soodustab näiteks maohaavandite tekkimist, naha enneaegset vananemist, juuste väljalangemist ja hammaste lagunemist. (Sotsiaalministeerium, 2014)

1.3 Suitsetamise mõju teistele inimestele

Eesti majapidamistes on ebameeldivalt kõrge tubakasuitsune elukeskkond. Ligikaudu igas neljandas kodus suitsetatakse, mistõttu lapsed on kaitsetud tubakasuitsu vastu oma kodus. 16% mittesuitsetavatest eestlastest puutuvad tubakasuitsuga kokku koduses keskkonnas, samal ajal kui Euroopa Liidu vastav keskmine on 14% ning Soomes on see näitaja ainult 2% ja Rootsis 3%. (Sotsiaalministeerium, 2014)
Hea põhjus suitsetamise maha jätmiseks on enda ja teiste inimeste tervise kaitsmine, eelkõige laste. Kui ei ole piisavalt tahtejõudu suitsetamisest loobumiseks, tuleks teha võimalikult palju, et teised inimesed suitsutossuga kokku ei puutuks. Arvestada tuleks, et tubakasuitsu raadius ulatub umbkaudu viie meetrini ning viibimine tubakasuitsuses ruumis tektitab kümnest mittesuitsetajast seitsmel mingi reaktsiooni. (Terviseinfo, 2013) Keskmiselt saab kaudne suitsetaja paki sigarette päevas suitsetava suitsetajaga samas ruumis viibides annuse, mis vastab seitsmele kuni kaheksale sigaretile. (Sotsiaalministeerium, 2014)
Passiivse suitsetamise mõju jaotatakse kaheks: lühiajaline ja pikaajaline mõju. Lühiajalised mõjud üldjuhul kaovad, kui suitsune keskkond ei ümbritse enam inimest. Ebamugav kipitustunne ninas, kurgus või silmades, köhaärritus, aevastamine, tähelepanu hajumine ja teatud krooniliste haiguste olemasolul nende ägenemine - need tunnused on tubakasuitsus viibimise kõrvalmõjud. Passiivse suitsetamisega võib veel kaasneda peavalu, unisus ja iiveldus . Nii täiskasvanutel kui ka lastel, kes on astmahaiged, võivad tulla esile astmahood. Bronhiiti ja veresoonkonna krooniliste haiguste põdejad, ülitundlikud ning allergilistele reaktsioonidele kalduvad inimesed võivad samuti oma tervist kahjustada viibides tubakasuitsuses keskkonnas. (Tervise Arengu instituut, 2011: 4-5)
Pikaajalist mõju põhjustab tervisele passiivne suitsetamine, kui see olukord pidevalt kordub. Näiteks aktiivne suitsetaja võib mittesuitsetaval kaaslasel kopsuvähki haigestumise riski suurendada kuni 30%. (Sotsiaalministeerium, 2014)
Pikaajalise kaudse suitsetamise tulemusel (Tervise Arengu instituut, 2011: 4-5):

• suureneb vähkkasvajate tekkimise risk;
  

• suureneb südamehaigustesse haigestumise risk;
  
• suureneb astma tekkimise risk;
  
• avaldub negatiivne mõju raseduse korral sündimata lapsele ( sündides alakaalulisus, kaasasündinud arenguhäired, nurisünnitus, enneaegne sünnitus );
  
• suureneb kopsuinfektsioonide tekkerisk;
  
• suureneb võimalus haigestuda kõrvainfektsioonidesse;
  
• lastel võib suureneda allergiate tekkerisk;
  
• lastel suureneb risk, et esinevad psühholoogilised probleemid nagu depressioon , ärevus, ebaküpsus jms.
  

Olles kaudne suitsetaja, võivad veel ägeneda astma, allergilised reaktsioonid ning lastel võivad ilmneda raskused õppimisel . (Tervise Arengu instituut, 2011: 4-5)

1.4 Ulatuslikud uuringud passiivsest suitsetamisest

Hulgaliselt on uuritud aktiivseid suitsetajaid, kuid viimastel aastakümnetel on pööratud tähelepanu rohkem ka kaudsete suitsetajate uurimisele.

1.4.1 Mujal maailmas

Anhui Meditsiiniülikooli ja London King 's College teadlased uurisid umbkaudu 6000 inimest, kes olid pärit Hiina viiest provintsist ning vanust oli neil üle 60 aasta. Teadlaste kinnitusel suurendab suitsetaja lähedal viibimine ja suitsutossu sissehingamine dementsuse riski. 2001 kuni 2003 aasta jooksul vaadeldi, kas inimestel kujunes välja dementsuse sündroom või mitte. Veel uuriti, kas inimesed on passiivsed suitsetajad. 2007 ja 2008 aastatel vaadeldi uuritavaid teist korda. Tuli välja, et kümnel protsendil esines dementsuse sündroom. Dementsus esines just nendel inimestel, kes puutusid passiivse suitsetamisega rohkem kokku. (Kaukvere, 2013)
Ajakirjas European Heart Journal publitseeriti uuringu tulemused, kuidas passiivne suitsetamine viib laste veresooned enneaegse vananemiseni. Püsivad kahjustused laste arterites ehk veresoonte seinte paksenemine suurendab insultide ja südameatakkide riski hilisemas eas. Vaadeldi kahju, mida vanemate suitsetamine enam kui 2000 kolme kuni kaheksateistkümne aasta vanustele lastele tekitas. Lastel, kelle vanemad olid suitsetajad, arenesid arterite seinas muutused ja need osutusid 20 aastat hiljem olulisteks. Lapseeas passiivse suitsetaja olemine põhjustab otseseid ja pöördumatuid kahjustusi arterite struktuuris. (Sak, 2014)
Maailma terviseorganisatsioon WHO korraldas esimese ülemaailmse passiivse suitsetamise uuringu, milles osales 192 riiki. Uuringus selgus, et aastas tapab passiivne suitsetamine 600 000 inimest. Nende hulgast kolmandik ehk 200 000 on lapsed. 2004. aastal talus passiivset suitsetamist 40% lastest, 33% mittesuitsetavatest meestest ja 35% mittesuitsetavatest naistest. Andmed näitasid, et kõige rohkem puutuvad inimesed kokku kaudse suitsetamisega Euroopas, samuti ka Aasias. Passiivse suitsetamise tagajärjel suri hinnanguliselt 79 000 inimeset südamehaigustesse, 165 000 alumiste hingamisteede nakkustesse, 36 900 astmasse ja 21 499 kopsupõletikku. (Aug, 2010)

1.4.2 Eesti Vabariigis

Eesti Vabariigis on uuringute läbiviimisi üldiselt vähe olnud, kuid need on viimasel aastakümnel suurenenud.
2006. aastal viis Turu-uuringute aktsiaselts läbi uuringu, mis telliti Haigekassa poolt, et saada ülevaade passiivse suitsetamise ulatuslikkusest Eesti ühiskonnas. Selgus, et rohkem kui pooltes kodudes kannatatakse sundsuitsetamise all. 41% kodudest toimub suitsetamine siseruumides, 36% väljaspool siseruume. 9% mittesuitsetajatest vastas, et omab julgust aktiivsel suitsetajal paluda enda lähedusest lahkuda kui viimane sigaretti tõmbab. 37% vastanuist väitis, et ta läheb mujale kui toimub ruumis suitsetamine. (Tervise Arengu Instituut, 2006)
2012. aastal toimus Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring. Sellest selgus, et 16-64. aastaste vastanute seas suitsetati 17% juhtudest, kes vähemalt kuni seitsme aastase lapsega koos elasid. Kooliealistega peredes aga 21% juhtudest toimus suitsetamist. (Terviseinfo, 2014)
Mitmesugused uuringud näitavad ilmselget suitsetamise kahjulikkust. Sellest väitest võib järeldada, et passiivne suitsetamine on probleemirikas nähtus ja sellele tuleks rohkem tähelepanu pöörata.

1.5 Passiivse suitsetamise vähendamine tubakaseaduste abil

Töökohtades ja vaba aja veetmise siseruumides on keelustatud või piiratud suitsetamist. Piiranguid on põhjustanud uuringutele põhinevad teadmised inimeste tervise halvenemise kohta. Umbes 80% Maailma Terviseorganisatsiooni liikmesriikidest on alates 2001. aasta lõpust keelustanud või piiranud suitsetamist töö- ja vaba aja veetmise kohtades. Euroopas on täielikult keelustatud suitsetamine baarides, restoranides, kohvikutes ja teistes vaba aja veetmise kohtades. Samasuunaline protsess jätkub paljudes riikides ja Euroopa komisjon on andnud sellele oma heakskiidu. (Eesti Arst, 2005: 795)
Meie naaberriik Läti keelustas suitsetamise laste juuresolekul. Lastekaitseseaduses võeti ühehäälselt vastu vastav täiendus ning niisugust teadvustatud käitumist, mis asetab lapse tervistkahjustavate tegurite mõjuvälja, loetakse füüsiliseks vägivallaks. Antud olukorra esinemisel toimub süüaluse trahvimine. ( Joonas , 2013)
Enam ei ole lubatud suitsetada selleks otstarbeks ette nähtud suitsetamisruumis või -alal, kus see oli senini paljudes institutsioonides lubatud. 2007.aasta 5. juunil jõustus Eestis uus tubakaseadus , mis ei luba eelnevalt nimetatud kohtades enam suitsetada mujal kui vaba aja veetmise kohtades sisse seatud spetsiaalse nõuetekohase ventilatsiooniga tagatud suitsetamisruumides. Antud ruumis ei teenindata klienti ega tehta midagi muud, kui saab ainult rahuldada oma sõltuvust nikotiinist. (Eesti Arst, 2005: 795) Koolis või lasteasutuste territooriumil on see nüüdseks täielikult keelatud. (Tervise Arengu Instituut, 2006)
Mittesuitsetajal on alati õigus nõuda suitsetamise lõpetamist kohas, kus see on seadusega keelatud. Õigusrikkuja mittekuuletumisel võib igal ajal ühendust võtta riiklikku järelvalvet teostava ametiasutusega või pöörduda politseisse. (Terviseinfo, 2013)
,,Nende maade kogemused, kus on kehtestatud suitsetamiskohtadele karmistavaid piiranguid ja keelde, lubavad järeldada, et suitsetamise levik väheneb, personal töökohtades on kaitstud passiivse suitsetamise ohtude eest, samas ei ole ka külastajate arv nendes asutustes vähenenud ,'' kirjutab Andrus Lipand, kes koostab mitmeid arvamuslugusid tervist kahjustavate ainete kättesaadavuse reguleerimisest. (Eesti Arst, 2005: 795)
Tänu kehtestatud tubakaseadustele on inimese tervise kahjustamine oluliselt vähenenud ning inimesed näevad võimalust avalikke kohti rohkem külastada.

2.KÜSITLUS

2.1 Metoodika

Viidi läbi küsitlus (vaata Lisa 1), et saada ülevaade, mil määral esineb passiivset suitsetamist xxx õpilaste seas. Küsitlus esitati vastanutele 2013/2014. õppeaastal suhtlusvõrgustiku Facebooki vahendusel. Küsitlus koostati Google Drive keskkonnas. Küsitlus sisaldas 11 küsimust, millest 10 olid valikvastustega. Küsitluse vastused tõsteti ümber Microsoft Office Excel 2013 programmi, et tulemusi oleks mugavam analüüsida. Mõningaid vastuseid võrreldi 2005. aastal Eesti Haigekassa poolt läbi viidud uuringu ja Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise 2012. aasta uuringu tulemustega.

2.2 Vastuste analüüs

Küsitlusele (vaata Lisa 1) vastasid xxx Keskkooli 6.- 12. klassi õpilased. Vastajaid oli 73, neist 18 meest ja 55 naist. Vastanud jagunesid kolme rühma: a) 6.- 7. klass, b) 8.- 9. klass, c) 10.- 12. klass. (Vaata Joonis 1) Esimesest rühmast oli vastanuid 9, teisest rühmast 26 ning kolmandast rühmast 38 õpilast.
Joonis 1. Sihtgrupi jagunemine
Kas teil on sõber, kes suitsetab ?
Küsitluses selgus, et 74% ehk 54 õpilast omab sõpra, kes suitsetab. 26% ehk 19 vastanut väitis, et neil ei ole aktiivsest suitsetajast sõpra (naistest 25% ehk 14 ja meestest 22% ehk 5).
Kas teil suitsetatakse eluruumides?
xxx Keskkooli vastanutest vastas 22% ehk 16 noort, et nende eluruumides toimub suitsetamine. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu tulemusega võrreldes (21% juhtudest) on näha sarnasusi . (Terviseinfo, 2014) Ülejäänud 78% ehk 57 õpilast väitis, et nende kodus tubades ei suitsetata. Tuli välja, et nende 57 hulgas oli 48 õpilast, kelle pereliige on suitsetaja.
Kas teie peres on suitsetajaid? (Vaata Joonis 2)
46% ehk 34 vastanut vastas, et neil ei ole peres aktiivseid suitsetajaid. 32% ehk 23 vastas, et nende ema või isa on suitsetaja. Mõlemad vanemad suitsetavad 14% ehk 10 õpilasel. Vend, kasuvanem või vanavanemad toodi näiteks 8% ehk kuue õpilase poolt, kellel on keegi muu suitsetajast pereliige.
Joonis 2. Suitsetajate osakaal pereliikmete suhtes
Mitu päeva nädalas viibite keskkonnas, kus toimub aktiivne suitsetamine? (Vaata Joonis 3)
32% vastanutest ehk 23 inimest väitsid, et nad ei veeda nädalas ühtegi päeva või veedavad vähem kui päeva keskkonnas, kus toimub aktviine suitsetamine. Nende hulgas oli ainult üks 6.- 7. klassi õpilane. 25% ehk 18 õpilast vastasid, et keskmiselt ühe päeva veedavad nad antud keskkonnas. 12% ehk üheksa last veedavad kaks päeva ja 11% ehk kaheksa inimest kolm päeva. Ülejäänud noored ehk 21% veedavad nädalas rohkem kui neli päeva tubakasuitsuses keskkonnas. Seitse päeva nädalas viibivad tubakasuitsuses keskkonnas, kus toimub aktiivne suitsetamine, kokku kuus inimest, kellest neli olid põhikooli õpilased.
Joonis 3. Tubakasuitsuses keskkonnas viibimine nädalas
Kas olete teadlik kaudse suitsetamise kahjulikkusest?
64 õpilast ehk 88% on teadlikud kaudse suitsetamise kahjulikkusest. Üheksa inimest ehk 12% vastasid, et nad ei ole selle negatiivsest mõjust informeeritud. Nendest kaks olid gümnaasiumi ja ülejäänud seitse põhikooli õpilased.
Kas teete midagi selleks, et hoiduda passiivsest suitsetamisest? Kui jah, siis mida?
60% ehk 44 õpilast tunnistab, et nad ei tee midagi passiivsest suitsetamisest hoidumiseks. Nende hulgas olid enamus 8.- 9. klassist. 40% ehk 29 õpilast väidavad vastupidist. Ükski õpilane ei vastanud, et ta paluks suitsetajal enda lähedusest suitsetamise ajal lahkuda. See ühtib Turu-uuringute aktsiaseltsi läbiviidud uuringu tulemusega, kus oli valimiks erinevas vanuses inimesed, et ainult 9% mittesuitsetajatest julgeb seda teha. (TAI, 2006)
Noorte vastused küsimuse teisele osale olid alljärgnevad:
10.- 12. klassi õpilane (naine): ,, Ei jää seisma suitsetavate inimeste lähedusse.''
10.- 12. klassi õpilane (naine): ,, Ei ole köögis sel ajal, kui keegi vanematest suitsetab.''
10.- 12. klassi õpilane (mees): ,, Püüan seda vältida. Ei seisa suitsetajate kõrval ja proovin viibida võimalikult vähe ruumis, kus suitsetatakse.''
10.- 12. klassi õpilane (mees): ,, Hoian eemale või hoian salli nina ees.’’
8.- 9. klassi õpilane (naine): ,, Ei suhtle sellistega.''
8.- 9. klassi õpilane (naine): ,, Ei viibiks suitsetavate inimestega ühes ruumis.’’
6.- 7. klassi õpilane (naine): ,, Üritan vahel natuke eemal olla.’’
15% ehk 11 jaatanult vastanud inimest ütles, et minnakse aktiivsest suitsetajast eemale passiivsest suitsetamisest hoidumiseks. Võrreldes Turu- uuringute aktsiaseltsi uuringu tulemusega (37% läheb eemale) on näha suurt erinevust. ( Perekool , 2014) Põhjuseks võib olla asjaolu, et noored ei taha oma kaaslastele valmistada pahameelt või ei olda teadlik passiivse suitsetamise kahjulikkusest.
Kas meie koolis on piisavalt tähelepanu pööratud passiivsele suitsetamisele? Kui jah, siis millistes tundides ?
Enamus õpilasi, 65 ehk 89%, arvas , et meie koolis pole piisavalt tähelepanu pööratud passiivsele suitsetamisele. Ülejäänud kaheksa ehk 11% leidis, et seda on küllaldaselt tehtud. Enamus vastanuid kirjutas, et inimeseõpetuse tundides on neid informeeritud ning üks õpilane leidis, et sellises vanuses, 10.- 12. klassis, pole seda enam mõtet teha.
Milliseid sümptomeid on teile tekkinud tubakasuitsuses keskkonnas viibides? (Vaata Joonis 4)
Köha on tekkinud 29 õpilasel ehk 40%. Peavalu on esinenud 25 ehk 34% vastanutest. Unisus on tekkinud 13 õpilasel ehk 18%. Iiveldus ja vesised silmad on olnud 12 õpilasel ehk 16%. Ülejäänud sümptomid (astmahaigetel astmahoog, kinnine või vesine nina, muu) on esinenud 11 ehk 15% õpilasel.
Joonis 4. Passiivse suitsetamise sümptomid
Kuidas suhtute suitsetamisse?
Õpilastele anti võimalus avaldada oma arvamust suitsetamise kohta. Üldjuhul olid õpilased erapooletu või negatiivse suhtumisega suitsetamisse.
Mõningate vastanute arvamused olid järgmised:
10.- 12. klassi õpilane (naine): ,,Suitsetamine on hea ajaviide , mille eest makstakse oma tervisega .''
10.- 12. klassi õpilane (naine): ,,Mitte hästi, sest ise olen seda palju teinud ning ausalt öeldes ei anna see midagi, vaid pigem just teeb halvemaks.''
10.- 12. klassi õpilane (naine): ,, Kui inimesed tahavad suitsetada, siis arvan, et las teevad, mida tahavad.''
10.- 12. klassi õpilane (mees): ,,Suure raha eest tervise kahjustamine. ''
8.- 9. klassi õpilane (naine): ,, Pole midagi selle vastu, ise ei tee.''
8.- 9. klassi õpilane (naine): ,,Erapooletu. Igaüks teab, mida ta oma tervisega teeb, aga kahjuks lisaks suitsetajatele rikutakse ka paljude mittesuitsetajate tervist.''
6.- 7. klassi õpilane (naine) :,, Kahjulik ja mõttetu asi.’’

KOKKUVÕTE

Uurimistöö on tehtud passiivsest suitsetamisest, mis on tervist kahjustav.
Uurimistöö alguses püstitati uurimisküsimus, kui palju xxx Keskkooli õpilasi igapäevaselt passiivselt suitsetavad ning kas nad teavad, kuidas see neid mõjutab.
Tuli välja, et rohkem kui pooled õpilased (69%) viibivad mingi aeg nädalas tubakasuitsuses keskkonnas. 78% noortest vastas, et nende kodudes ei esine siseruumidest aktiivset suitsetamist. Nende hulgas oli 48 õpilast, kelle pereliige oli suitsetaja. Sellest võib järeldada, et perekondades, kus on aktiivseid suitsetajaid, ei suitsetata eluruumides. Kõige rohkem esineb õpilastel peavalu, köha ning unisust kui nad viibivad tubakasuitsuses keskkonnas.
Uurimistööga sooviti teada saada, kas xxx Keskkoolis on passiivsest suitsetamisest küllaldaselt räägitud. Õpilased arvasid valdavalt, et xxx Keskkoolis ei ole piisavalt pööratud tähelepanu sellele teemale . Vähesed leidsid , et inimeseõpetuse, inglise ja eesti keele tunnis on antud vastavaid teadmisi.
xxx Keskkooli noori tuleks passiivse suitsetamise teemal informeerida. On oluline, et õpilased omaksid julgust paluda enda lähedal viibivatel aktiivsetel suitsetajatel suitsetada eemal. Sellele aitaks oluliselt kaasa teadmiste omamine kui märkamatult ning tõhusalt tubakasuits mittesuitsetaja tervist kahjustab.
Hüpoteesiks püstitati, et enamus xxx Keskkooli õpilasi on passiivsed suitsetajad. See hüpotees leidis täielikku kinnitust, sest näiteks ainult üheteistkümnel õpilasel seitsmekümne kolmest ei esinenud sõpra või perekonnaliiget, kes aktiivselt suitsetaks.

KASUTATUD ALLIKAD

1. Aug, T. (2010, 26. november). Passiivne suitsetamine tapab aastas 600 000 inimest. Eesti Päevaleht . Loetud aadressil: http://epl.delfi.ee/news/valismaa/passiivne-suitsetamine-tapab-aastas-600-000-inimest.d?id=51287365 (20.03.2014)
2. Joonas, M. (2013, 30. mai). Läti keelustab suitsetamise lapse juuresolekul. Telegram . Loetud aadressil: http://www.telegram.ee/naabrid/lati-keelustab-suitsetamise-lapse-juuresolekul#.UzRO2IVbvIU (27.03.2014)
3. Kaukvere, T. (2013, 11.jaanuar). Passiivne suitsetamine suurendab dementsuse riski. Tarbja24. Loetud aadressil: http://tarbija24.postimees.ee/1100508/passiivne-suitsetamine-suurendab-dementsuse-risk i (20.03.2014)
4. Kenny , T. (2012, 16.mai). Smoking and others ( Passive smoking). Patient . Loetud aadressil: : http://www.patient.co.uk/health/smoking-and-others-passive-smoking (20.03.2014)
5. Lipand, A. (2005). Üleriigiline kampaania passiivse suitsetamise vähendamiseks. Eesti Arst. Loetud aadressil: http://www.eestiarst.ee/static/files/028/yleriigiline_kampaania_passiivse_suitsetamise_vahendamiseks.pdf (22.03.2014)
6. Passiivne suitsetamine. Perekool. Loetud aadressil: http://www.perekool.ee/artiklid/passiivne-suitsetamine (27.04.2014)
7. Pedaste, M. (1999, 20.august). Nikotiin. Terviseõpetuse õppeprogramm . Loetud aadressil: http://kodu.ut.ee/~pedaste/tubakas/nikotiin.html (28.04.2014)
8. Pedaste, M. (1999, 20.august). Tubakasuitsu koostis. Terviseõpetuse õppeprogramm. Loetud aadressil: http://kodu.ut.ee/~pedaste/tubakas/nikotiin.html (28.04.2014)
9. Sak, K. (2014, 7.märts). Passiivne suitsetamine kahjustab laste artereid. Eesti Rahvusringhääling . Loetud aadressil: http://teadus.err.ee/v/tervis/5cbfd852-8ff8-4ce8-9f5d-21bc1c56a78f (30.03.2014)
10. Sotsiaalministeerium. (2014, 29. aprill). Tubakapoliitika roheline raamat. Sotsiaalministeerium. Loetud aadressil: http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/ASO/Alkoholi-_ja_tubakapoliitika_rohelised_raamatud/Tubakapoliitika_roheline_raamat_18_12_13.pdf (04.05.2014)
11. State Government of Victoria (2014, 11.märts). Passive smoking. Better Health Channel . Loetud aadressil: http://www.betterhealth.vic.gov.au/bhcv2/bhcarticles.nsf/pages/Passive_smoking (30.03.2014)
12. Tervise Arengu Instituut (2006, 13. detsember). Passiivne suitsetamine Eesti kodudes. Tartu Ülikooli Kliinikum. Loetud aadressil: http://www.kliinikum.ee/attachments/article/108/Passiivne_ehk_kaudne_suitsetamine.pdf (27.04.2014)
13. Tervise Arengu Instituut (2011, 8. november). Passiivne suitsetamine. Tartu Ülikooli Kliinikum. Loetud aadressil: http://www.kliinikum.ee/attachments/article/108/Passiivne_ehk_kaudne_suitsetamine.pdf (17.03.2014)
14. Terviseinfo (2012, 4.detsember). Kaudse suitsetamise mõju tervisele. Terviseinfo. Loetud aadressil: http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/tubakas/tubakatarvitamine/kaudne-suitsetamine/laste-passiivne-suitsetamine (30.03.2014)
15. Terviseinfo (2014, 14.märts). Laste passiivne suitsetamine. Terviseinfo. Loetud aadressil: http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/tubakas/tubakatarvitamine/kaudne-suitsetamine/laste-passiivne-suitsetamine (27.04.2014)
16. Terviseinfo (2013, 22.oktoober). Tubakas ja seadused. Terviseinfo. Loetud aadressil: http://www.terviseinfo.ee/valdkonnad/tubakas/tubakas-ja-seadused (6.04.2014)
17. Terviseinfo (2013, 11.oktoober). Tubakasuits ja selle toime. Terviseinfo. Loetud aadressil: http://www.terviseinfo.ee/valdkonnad/tubakas/tubakatarvitamine/tubakasuits-ja-selle-toime (28.04.2014)
18. Tigane, T. (2009, 10.juuni). Vähktõve ennetamine. Tartu Ülikooli Kliinikum. Loetud aadressil: http://www.kliinikum.ee/attachments/article/112/vahktove_ennetamine.pdf (28.04.2014)
LISA 1
,,Passiivne suitsetamine xxx Keskkoolis'' uurimistöö küsitlus 2014
Teiste poolt tarvitatava tubakasuitsu sissehingamine on kaudne ehk passiivne suitsetamine. Passiivne suitsetaja on inimene, kes viibib ruumis, kus on suitsetatud või suitsetatakse.
Hea vastaja !
Olen õpilane xxx Keskkoolist ja teen uurimust teemal ,,Passiivne suitsetamine xxx Keskkoolis''.
Uurimuse eesmärgiks on saada ülevaade passiivsest suitsetamisest xxx Keskkooli õpilaste hulgas. Ankeet on anonüümne ning garanteerin, et teie poolt täidetud ankeeti kasutatakse ainult uurimuse autori poolt vaid käesoleva uuringu raames. Loodan Teie mõistvale suhtumisele!
* Kohustuslik
Sugu *

• Mees
  
• Naine
  

Mis klassis käite? *

• 6- 7
  
• 8- 9
  
• 10- 12
  

Kas teil on sõber, kes suitsetab? *

• Jah
  
• Ei
  

Kas teil eluruumides suitsetatakse? *

• Jah
  
• Ei
  

Kas teie peres on suitsetajaid? *

• Ei
  
• Ema või isa
  
• Mõlemad vanemad
  
• muu:
  

Mitu päeva nädalas viibite keskkonnas, kus toimub aktiivne suitsetamine? *
(koduväliselt)
0
1
2
3
4
5
6
7
Iga päev
Kas olete teadlik kaudse suitsetamise kahjulikkusest? *

• Jah
  
• Ei
  

Kas teete midagi selleks, et hoiduda passiivsest suitsetamisest? *

• Jah
  
• Ei
  

Kui jah, siis mida?
(eelmise küsimuse jätk)
Kas meie koolis on piisavalt tähelepanu pööratud passiivsele suitsetamisele? *
(Mitte aktiivsele, vaid konkreetselt kaudsele suitsetamisele)

• Jah
  
• Ei
  

Kui jah, siis millistes tundides?
(eelmise küsimuse jätk)
Milliseid sümptomeid on teile tekkinud tubakasuitsuses keskkonnas viibides?

• kinnine või vesine nina
  
• vesised silmad
  
• köha
  
• peavalu
  
• iiveldus
  
• unisus
  
• astmahaigetel astmahoo tekkimine
  
• muu:
  

Kuidas suhtute suitsetamisse?