kopsumahu kasvu pidurdumist. · Hingeõhk muutub haisvaks, nõrgeneb lõhnataju. · Suitsetamine on ka seotud kuulmislangusega, nägemishäiretega ja sagenenud peavaludega. · Krooniline köha ja köhatamine. · Hambad muutuvad kollasemaks ja nahk vananeb kiiremini, kui mittesuitsetajal. · Südame ja veresoondkonna haigused. · Kopsuvähk. · Igemete põletik, hammaste väljalangemine. Tubakasõltuvus · Tubakasõltuvus on mürgituse vorm. · Seda võrreldakse sageli narkomaaniaga. Kokkuvõte · Saime selle teema kohta palju uut informatsiooni teada. · Enne me ei teadnud, mis on sigarett, mida ta sisaldab, millised on tagajärjed ja mida täpsemalt suitsetamine organismiga teeb. · Küsitlusest saime teada, kuidas suhtuvad 7a.klassi õpilased suitsetamisse ja kui palju nad teadsid selle kahjulikkusest ja riskidest. Kasutatud allikad · http://www
kahju. Ennetustöö kõige otsesemas tähenduses tegeleb uimastite nõudluse vähendamisega. Seega on eesmärgiks saavutada olukord, kus inimestel puuduks vajadus uimasteid kasutada, et uimastite tarvitajaid peale ei kasvaks ning et laste ja noorukite esmane kokkupuude uimastitega lükkuks võimalikult hilisemale ajale. (Laste ja noorukite sõltuvusprobleemid, 22.12.2010) 2 TUBAKASÕLTUVUS Tubakasõltuvus on mürgituse vorm, tubaka kuritarvitamisest tulenev narkomaania. Tubakasõltuvus puudutab nii tegelikku suitsetajat kui ka teda ümbritsevaid inimesi, sest see tekitab passiivse tubakasõltuvuse, mis seisneb mittesuitsetaja puhul kellegi teise tubakasuitsu tahtmatus sissehingamises. Tubakasõltuvus tähendab ülemäärast tubakatarbimist sigarettide, sigarite või 4 piibutubaka vormis. Tubakasõltuvus puudutab rohkem kui 1,1 miljardit inimest üle kogu maailma ja
sõltuvust ning muudab meie organismi tegevust, nagu teisedki uimastid. Seetõttu on palju kergem suitsetamist ennetada kui sellest hiljem lahti saada. Nikotiin tekitab tugeva sõltuvuse, mis on seotud kesknärvisüsteemis asuvate nikotiiniretseptoritega, mis on olemas igal inimesel juba enne suitsetamist ja mille arv suitsetamisstaazi kasvades suureneb, sest organism vajab järjest suuremat nikotiiniannust, et tagada harjumuspärane naudinguaisting . Tubakasõltuvus puudutab nii tegelikku suitsetajat kui ka teda ümbritsevaid inimesi, sest see tekitab passiivse tubakasõltuvuse, mis seisneb mittesuitsetaja puhul kellegi teise tubakasuitsu tahtmatus sissehingamises. Tubakasõltuvus tähendab ülemäärast tubakatarbimist sigarettide, sigarite või piibutubaka vormis. Tubakasõltuvus puudutab rohkem kui 1,1 miljardit inimest üle kogu maailma ja põhjustab arvukaid surmaga lõppevaid haigusi (vähk, südame-veresoonkonna häired, hingamisprobleemid jms).
Kartul Baklazaan Paprika Kokapõõsa lehed Avastamine ja saamine Biosüntees toimub juurtes, koguneb lehtedele Kogutakse lehtedelt Tehakse nt. sigarette Keemilised omadused Lahustub kergesti vees Reageerib hapnikuga (nikotiinhape) Põleb hästi Füüsikalised omadused Molekulmass: 162.23 g/mol Tihedus: 1.01 g/ml Sulamistemperatuur: -79 °C Keemistemperatuur: 247 °C (laguneb) Isesüttimistemperatuur: 240 °C Õlitaoline värvuseta mõru vedelik Füsioloogilised omadused Tubakasõltuvus Näljatunne väheneb Vere suhkrusisalduse tõus Südame löögisagedus tõuseb Kopsude töövõime langemine Hapete ja leeliste tasakaalu muutumine Adrenaliini ja noradrenaliini suurem eritamine Huvitavad faktid Kasutatakse mitmetes putukamürkides Ainuüksi 50 mg süstimine verre tapaks inimese Mõned kantserogeensed efektid Üks sigarett - 0,3...1,5 mg nikotiini Väga laiaulatuslikult mõjuv mürk organismis Kasutatud materjalid Tekst: http://kodu.ut.ee/~pedaste/tubakas/nikotiin
3. Näljatunne väheneda Kuid nikotiini tekitatud petetunne on lühiaegne. Nikotiin mõjub neerupealistele, mõjutades tugevalt inimese hormonaalsüsteemi. Toime inimesele (2) Krooniline nikotiinimürgitus avaldub: 1. Veresoone kahjustustena 2. Südametalitluse ja seedehäiretena 3. Köhana Lõppkokkuvõttes tunneb inimene ennast üha väsinumana. Mõju (1) tõuseb südame löögisagedus tekib tubakasõltuvus langeb kopsude töövõime tõuseb vere suhkrusisaldus neerupealised eritavad rohkem adrenaliini ja noradrenaliini hapete ja leeliste tasakaal muutub, mistõttu seeduv toit võib pääseda soolestikust tagasi makku näljatunne väheneb Mõju (2) naistel häirub emaka vereringe, mistõttu võivad suureneda menstruatsioonivaevused, kahjustuda võivad ka munasarjad
Tubaka mõju närvisüsteemile Tubaka mõju Tubakatoodetes leiduvat nikotiini peetakse närvimürgiks. Tubakasuitsetamine on sõltuvushaigus, mis kahjustab närvisüsteemi. Paljudel tubakat sisaldavate toodetega võib esineda tubaka tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäireid (äge intoksikatsioon, kuritarvitamine, sõltuvus, võõrutusseisund, amnestiline sündroom jpt) ja kujuneb välja tubakasõltuvus. Nikotiin on tugevatoimeline närvimürk, mis algul ergutab närvisüsteemi ja seejärel pärsib seda. Lühikese mõnu ja erksustunde hind on aga ohtlikult kõrge, selleks on arvukalt ohutumaid võimalusi. Tubaka mõju ·Nikotiin mõjutab autonoomset närvisüsteemi ja selle kaudu veresoonkonda , mis omakorda vähendab verevoolu ja seetõttu on suitsetajate nahk kahvatum ja on tihedalt külmatunne. ·Tubakas avaldavab mõju inimese kesknärvisüsteemile ning mõjutavab
(MRI), et leida üles piirkonnad, mis on seotud nikotiini, tähelepanu ja kontsentratsioonivõimega. Nikotiinist on võimalik ka saada mürgitust. Juba 4 mg nikotiini makku sattumisel võib tekkida äge mürgitus. Mürgistusnähud: oksendamine, kõhuvalu, vererõhu tõus ja siis langus. Kui abi ei saabu krambid ja surm. Esmaabi: anda juua mittegaseeritud vett, kutsuda kiirabi. Nikotiini mõju võib kokku võtta järgnevalt: 1) tõuseb südame löögisagedus 2) tekib tubakasõltuvus 3) langeb kopsude töövõime 4) tõuseb vere suhkrusisaldus 5) neerupealised eritavad rohkem adrenaliini ja noradrenaliini 6) hapete ja leeliste tasakaal muutub, mistõttu seeduv toit võib pääseda soolestikust tagasi makku 7) näljatunne väheneb 8) naistel häirub emaka vereringe, mistõttu võivad suureneda menstruatsioonivaevused, kahjustuda võivad ka munasarjad
südamepekslemine ja suureneb risk haigestuda südameinfarkti ning kõrgvererõhutõppe. Ka jäsemete gangreeni üheks tekkepõhjuseks on sageli veresoonte ahenemine. Nikotiinist 15...20 % imendub suus ja 80...85 % kopsus. Väike osa nikotiinist jõuab süljega ka seedeteedesse: makku ja soolestiku ülemistesse osadesse. Eelnevast tulenevalt on nikotiin ka väga laiaulatuslikult mõjuv mürk. Nikotiini mõju võib kokku võtta järgnevalt: · tõuseb südame löögisagedus · tekib tubakasõltuvus · langeb kopsude töövõime · tõuseb vere suhkrusisaldus · neerupealised eritavad rohkem adrenaliini ja noradrenaliini · hapete ja leeliste tasakaal muutub, mistõttu seeduv toit võib pääseda soolestikust tagasi makku · näljatunne väheneb Tõrv Olenevalt sigaretimargist on ühe sigaretiga saadav tõrvakogus 3...20 mg. Esmapilgul ei tundugi see võib-olla nii suur, kuid aasta jooksul koguneb keskmise suitsetaja kopsudesse
Nikotiini leidub 0,3 kuni 5% tubakataime kaalust, kus selle biosüntees toimub juurtes ning see koguneb lehtedesse. Piltidel on tubakataimed. Omadused Nikotiini nomenklatuurnimetus on (S)-3-(1-Metüül-2-pürroli-dinüül)püridiin ja keemiline valem on C10H14N2. Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik. Nikotiin lahustub hästi vees, reageerib hapnikuga ning süttib kergesti. Nikotiini füsioloogilised omadused on näiteks tubakasõltuvus, näljatunde vähenemine, veresuhkrusisalduse tõus, kopsude töövõime langemine, adrenaliini ja noradrenaliini suurem eritamine jne. Pildil nikotiini graafiline kujutis. Nikotiini kasutamine Kuivatatud tubakataime lehtedest tehakse sigareid, sigarette, piibutubakat, vesipiibutubakat, närimis- ja nuusktubakat. Neid kõike tarbib inimene, et parandada oma enesetunnet. Nikotiini kasutatakse veel meditsiinis, kuid vähesel määral. Mõju organismile
vähenemist. Suitsetamine muudab ka hingeõhu haisvaks, nõrgestab lõhnataju, mistõttu suitsetajad ise ei tunne enam lahka, mis kaasneb suitsetamisega, on suurem võimalus igemehaiguste tekkeks ning hammaste väljalangemise oht on suurendatud. Samuti muudab suitsetamine hambad kollaseks, võivad sageneda peavalud, halveneda kuulmine ja ka nägemine. Kõik need sümtopmid halvenevast tervisest ei pruugi avalduda kohe peale suitsetama hakkamist, vaid võivad ilmneda elu jooksul. Mis on tubakasõltuvus? Tubakasõltuvus on mürgituse vorm. Seda võrreldakse sageli narkomaaniaga. See tähendab ülemäärast tubakatarbimist. Selline sõltuvus puudutab nii tegelikku suitsetajat kui ka teda ümbritsevaid inimesi, sest inimestele, kes ei suitseta, tekitab ümbritsevate inimeste suitsetamine passiivset sõltuvust. Passiivne suitsetamine Passiivseks suitsetamiseks nimetatakse pidevalt teiste inimeste mürgise suitsu sissehingamist.
ülemistesse osadesse ja makku. Väikeses koguses nikotiini ergutab närvisüsteemi ja inimene võib muutuda erksamaks ning keskendumisvõime ja enesetunne võivad natuke paraneda. Nikotiinist 15-20 % imendub suus ja 80-85 % kopsus. Nikotiini mõju võib kokku võtta järgnevalt: o Naistel häirub emaka vereringe, mistõttu võivad suureneda menstruatsioonivaevused, kahjustuda võivad ka munasarjad. o Langeb kopsude töövõime. o Tekib tubakasõltuvus. o Tõuseb südame löögisagedus. o Näljatunne väheneb. o Tõuseb vere suhkrusisaldus, neerupealised eritavad rohkem adrenaliini ja noradrenaliini hapete ja leeliste tasakaal muutub. o Lootesse jõuab nikotiini suhteliselt 2 korda enam kui emasse ning tema kasv aeglustub, surma oht suureneb, sünnijärgselt vaevavad võõrutusnähud. o Ahendab veresooni, suureneb südame löögisagedus ja tõuseb vererõhk.
Loobumist raskendab tubakas sisalduv nikotiin, mis nagu narkootilised ainedki tekitab sõltuvust mis kujuneb märkamatult. Peale nikotiinisõltuvuse kujunebtubaka tarbimisel välja ka psüühiline sõltuvus, mis omakorda kinnistab suitsetamis-harjumust (3). Neil kõikidel eelmainitud ainetel on tervisele erinev kahjulik toime. Nikotiini peamine kahjustus seisneb selles, et näljatunne väheneb, langeb kopsude töövõime, soodustub kahjulike ainete ladestumine arterites ja tekib tubakasõltuvus. Regulaarsetel suitsetajatel kujuneb välja tugev sõltuvus, mille tõttu on suitsetamisest raske loobuda. Nikotiin ahendab ka veresooni, mistõttu suureneb südame löögisagedus ja tõuseb vererõhk. Vingugaas vähendab inimese jõudlust (6-10%), ta ei jaksa teha vastupidavust nõudvat tööd endise jõuga. Aasta jooksul koguneb keskmise suitsetaja kopsudesse ligi kohvitassitäis pigi. Tõrvas leidub nii radioaktiivseid, vähki tekitavaid kui ka mitmesuguseid teisi kahjulikke aineid
Tubakasuits kui ergutav ja seksuaalsust tõstev käepärane vahend Seltskondlik tava sõprade ring, abikaasa, töökaaslased, kõik enam vähem suitsetajad kuuluvus gruppi Suitsetamine on normaalne nähe Suitsetama hakatakse uudishimust soovist "olla nagu kõik". Suitsetamine on mõnus tegevus. Suitsetamine on üks ajaviite vorm, stressi maandaja, mõnuaine, suhtlusvahend, harjumus, nauding jne. INIMENE ON HARJUMUSTE ORI Tubakasõltuvus koosneb kahest osast: nikotiinisõltuvusest ja suitsetamisharjumusest, mis juhivad sigaretid teie ellu ja suitsetamine haarab teid täielikult oma võimusesse. Suitsetamisest loobumist peetakse niisama raskeks kui tugevatest narkootilistest ainetest võõrutamist. Suitsetamisharjumus on sügavalt juurdunud käitumismall mingi tegevus või sündmus mis on peaaegu alati seotud suitsetamisega (hommikukohvi, lõunasöök, telefonivestlus, tülid, probleemid tööl, hea tuju, halb tuju jpm
Lahjade sigarettide kõrvaline suits on tõenäoliselt kahjulikum kui muude sigarettide suits. Tähelepanu passiivse suitsetamise all kannatavate inimeste suhtes on tõusnud, kuid võiks olla veelgi suurem ja tulemusrikkam. Suitsetamisest loobumine Suitsetamisest loobumist peetakse niisama raskeks kui tugevatest narkootilistest ainetest võõrutamist. Enamikul juhtudel ei piisa ühest katsest. Suitsetamisharjumusest vabanemiseks on oluline teada, mis sunnib inimest suitsetama. Nn. tubakasõltuvus koosneb kahest osast: nikotiinisõltuvusest ja suitsetamisharjumusest. Suitsetamisharjumus on sügavalt juurdunud käitumismall - mingi tegevus, aga ka sündmus, kas meeldiv või mitte, on peaaegu alati seotud suitsetamisega (hommikukohvi, lõunasöök, telefonivestlus, tülid, probleemid tööl, hea tuju, halb tuju jpm.). Seega tuleks arvestada, et abiks suitsetamisharjumusest loobumisel on süstemaatiline ja teadlik elustiili ja -viisi muutmine.
juurtes ning see koguneb lehtedesse. Nikotiin on potentne närvimürk ja on lisatud mitmetele putukamürkidele. Vähemates kogustes on nikotiin stimulant ning on üheks peamiseks harjumustekke põhjuseks tubakasuitsetamisel. Nikotiinil on mõned kantserogeensed efektid, piirates keha võimalust hävitada vähirakke. Sellegipoolest, nikotiin ei tekita vähki tervetes rakkudes. - tõuseb südame löögisagedus - tekib tubakasõltuvus - langeb kopsude töövõime - tõuseb vere suhkrusisaldus - neerupealised eritavad rohkem adrenaliini ja noradrenaliini hapete ja leeliste tasakaal muutub, mistõttu seeduv toit võib pääseda soolestikust tagasi makku - näljatunne väheneb - naistel häirub emaka vereringe, mistõttu võivad suureneda menstruatsioonivaevused, kahjustuda võivad ka munasarjad - lootesse jõuab nikotiini suhteliselt 2 korda enam kui emasse ning tema kasv aeglustub, surma oht
ebaküpsus jms esinemise risk ● suureneb kopsuinfektsioonide tekke risk ● suureneb kõrvainfektsioonide tekke risk ● lastel suureneb allergiate tekkimise risk ● ägenevad astma, allergilised reaktsioonid Aktiivse suitsetamise tagajärjel: ● naistel häirub emaka vereringe, mistõttu võivad suureneda menstruatsioonivaevused, kahjustuda võivad ka munasarjad ● tõuseb südame löögisagedus ● tekib tubakasõltuvus ● näljatunne väheneb ● langeb kopsude töövõime ● tõuseb vere suhkrusisaldus neerupealised eritavad rohkem adrenaliini ja noradrenaliini hapete ja leeliste tasakaal muutub, mistõttu seeduv toit võib pääseda soolestikust tagasi makku ● lootesse jõuab nikotiini suhteliselt 2 korda enam kui emasse ning tema kasv aeglustub, surma oht suureneb, sünnijärgselt vaevavad võõrutusnähud.
Nikotiinist 15-20 % imendub suus ja 80-85 % kopsus. Väike osa nikotiinist jõuab süljega ka seedeteedesse: makku ja soolestiku ülemistesse osadesse. Eelnevast tulenevalt on nikotiin ka väga laiaulatuslikult mõjuv mürk (ibid). Nikotiini mõju võib kokku võtta järgnevalt: · naistel häirub emaka vereringe, mistõttu võivad suureneda menstruatsioonivaevused, kahjustuda võivad ka munasarjad · tõuseb südame löögisagedus · tekib tubakasõltuvus · näljatunne väheneb · langeb kopsude töövõime · tõuseb vere suhkrusisaldus neerupealised eritavad rohkem adrenaliini ja noradrenaliini hapete ja leeliste tasakaal muutub, mistõttu seeduv toit võib pääseda soolestikust tagasi makku · lootesse jõuab nikotiini suhteliselt 2 korda enam kui emasse ning tema kasv aeglustub, surma oht suureneb, sünnijärgselt vaevavad võõrutusnähud. · nikotiin ahendab veresooni, mistõttu suureneb südame löögisagedus ja tõuseb vererõhk.
Arvuliselt tähendab see kümmet värsket kalmu päevas. Tubakas noorte seas Eestis suitsetab enam kui 355 000 üle 16 aastast inimest. Iga viies 14-18 aastane Eesti noor suitsetab igapäevaselt. Rahvusvaheliste uurimuste andmetel on 5060% suitsetajatest alustanud enne 13. eluaastat kui suitsetamist ei ole alustatud noorelt, on tõenäosus hakata täiskasvanueas regulaarselt suitsetama üsna väike. Noortel tekib tubakasõltuvus kiiresti ning lisaks tõsiasjale, et igapäevasuitsetamine on neile eriti kahjulik, on neil suitsetamisest sageli väga raske loobuda. Tervise Arengu Instituudis (TAI) on viimastel aastatel pööratud palju tähelepanu suitsetamise ennetamisele noorte hulgas. Valminud on mitmesugust infomaterjali, korraldatakse teavitusüritusi ja Suitsuprii klassi võistlust. 2008. aastal töötati välja ka tubakateemaline lühifilm
südamepekslemine ja suureneb risk haigestuda südameinfarkti ning kõrgvererõhutõppe. Ka jäsemete gangreeni üheks tekkepõhjuseks on sageli veresoonte ahenemine. Nikotiinist 15...20 % imendub suus ja 80...85 % kopsus. Väike osa nikotiinist jõuab süljega ka seedeteedesse: makku ja soolestiku ülemistesse osadesse. Eelnevast tulenevalt on nikotiin ka väga laiaulatuslikult mõjuv mürk. Nikotiini mõju võib kokku võtta järgnevalt: *tõuseb südame löögisagedus *tekib tubakasõltuvus *langeb kopsude töövõime *tõuseb vere suhkrusisaldus *neerupealised eritavad rohkem adrenaliini ja noradrenaliini *hapete ja leeliste tasakaal muutub, mistõttu seeduv toit võib pääseda soolestikust tagasi makku näljatunne väheneb *naistel häirub emaka vereringe, mistõttu võivad suureneda menstruatsioonivaevused, kahjustuda võivad ka munasarjad *lootesse jõuab nikotiini suhteliselt 2 korda enam kui emasse ning tema kasv aeglustub, surma
meeleolusse. Nikotiinist 15-20 % imendub suus ja 80-85 % kopsus. Väike osa nikotiinist jõuab süljega ka seedeteedesse: makku ja soolestiku ülemistesse osadesse. Eelnevast tulenevalt on nikotiin ka väga laiaulatuslikult mõjuv mürk Nikotiini mõju võib kokku võtta järgnevalt: · naistel häirub emaka vereringe, mistõttu võivad suureneda menstruatsioonivaevused, kahjustuda võivad ka munasarjad · tõuseb südame löögisagedus · tekib tubakasõltuvus · näljatunne väheneb · langeb kopsude töövõime · tõuseb vere suhkrusisaldus neerupealised eritavad rohkem adrenaliini ja noradrenaliini hapete ja leeliste tasakaal muutub, mistõttu seeduv toit võib pääseda soolestikust tagasi makku · lootesse jõuab nikotiini suhteliselt 2 korda enam kui emasse ning tema kasv aeglustub, surma oht suureneb, sünnijärgselt vaevavad võõrutusnähud. · Nikotiin ahendab veresooni, mistõttu suureneb südame löögisagedus ja tõuseb vererõhk
Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3...1,5 mg nikotiini. 5 Geidy Metson Suitsetamise kahjulikkus Nikotiini mõju võib kokku võtta järgnevalt: o Naistel häirub emaka vereringe, mistõttu võivad suureneda menstruatsioonivaevused, kahjustuda võivad ka munasarjad o Tõuseb südame löögisagedus o Tekib tubakasõltuvus o Näljatunne väheneb o Langeb kopsude töövõime o Tõuseb vere suhkrusisaldus neerupealised eiravad rohkem adrenaliini ja noradrenaliini hapete ja leeliste tasakaal muutub, mistõttu seediv toit võib pääseda soolestikust tagasi makku o Lootesse jõuab nikotiin suhteliselt 2 korda enam kui emasse ning tema kasv aeglustub, surma oht suureneb, sünnijärgselt vaevavad võõrutusnähud.
langeda keskmisest kehvemasse meeleolusse. Nikotiinist 15-20 % imendub suus ja 80-85 % kopsus. Väike osa nikotiinist jõuab süljega ka seedeteedesse: makku ja soolestiku ülemistesse osadesse. Eelnevast tulenevalt on nikotiin ka väga laiaulatuslikult mõjuv mürk (ibid). Nikotiini mõju võib kokku võtta järgnevalt: · · naistel häirub emaka vereringe, mistõttu võivad suureneda menstruatsioonivaevused, kahjustuda võivad ka munasarjad · · tõuseb südame löögisagedus · · tekib tubakasõltuvus · · näljatunne väheneb · · langeb kopsude töövõime · · tõuseb vere suhkrusisaldus neerupealised eritavad rohkem adrenaliini ja noradrenaliini hapete ja leeliste tasakaal muutub, mistõttu seeduv toit võib pääseda soolestikust tagasi makku · · lootesse jõuab nikotiini suhteliselt 2 korda enam kui emasse ning tema kasv aeglustub, surma oht suureneb, sünnijärgselt vaevavad võõrutusnähud.
pekslemine, lihaste pinged, peavalud, kuumahood, närvilisus, agressiivsus, keskendumisraskused, tugev soov uuesti suitsetada, kõrvetised, kaalutõus, iiveldus, kõhukinnisus ja –lahtisus, väsimus, unetus jm. Suitsetamisest loobumine laserteraapia abil on lihtne, tervislik ja ohutu- ei kasutata ravimeid ega nikotiini asendusravi. Erinevad uuringud näitavad, et laserteraapia edukuse protsent selles valdkonnas on 80- 90 %. Tubakasõltuvus koosneb kahest osast: nikotiinisõltuvusest ja suitsetamisharjumusest, mis on tihtipeale isegi tugevam kui nikotiinisõltuvus. Seega tuleks arvestada, et lisaks laserteraapiale tuleb tegeleda ka süstemaatilise ja teadliku elustiili ja käitumise muutmisega ning suitsetamisest loobumiseks vaimselt valmis olla. (Ravilaser, 2015) Nõelravi olemus - Vastavatesse punktidesse kõrvas, pannakse kolm püsinõela, see võtab aega kuni viis minutit
annaabi.ee 
