ELUNDID JA ELUNDKONNAD Koostas: Kristel Mäekask ELUNDID Ühiseid ülesandeid täitvad koed moodustavad elundi. Nahk Luud Lihased Kopsud Magu Neerud ELUNDKONNAD Ühiste ülesannetega elundid moodustavad elundkonna. seedeelundkond hingamiselundkond tugi- ja liikumiselundkond erituselundkond vereringeelundkond sigimiselundkond närvisüsteem sisenõrenäärmed SEEDEELUNDKOND Tagab toitainete lõhustamise ja imendumise ning jääkainetest vabanemise. HINGAMISELUNDKOND Tagab gaasivahetuse. TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND Toetab keha ja kaitseb organeid. ERITUSELUNDKOND Tagab jääkainete kõrvaldamise organismist. VERERINGEELUNDKOND Tagab toitainete ja hapniku transpordi kudedesse ning jääkainete kõrvaldamise. SIGIMISELUNDKOND Tagab sugurakkudetootmise ning järglaste arengu. NÄRVISÜSTEEM Juhib ja kontrollib elundite tööd. SISENÕRENÄÄRMED Toodab hormoone, mis juhivad
Rästik ei mune. Keedetud muna keerleb, toores ei keerle Suurim muna on jaanalinnu - 1,5 kg ja umbes 15 cm pikk. Munade värvus on kaitse värvuseks. Roomajad enamasti mune ei hau, linnud aga hakkavad peale munemist hauduma istub pesale ning soojeneb oma kehaga Imetajad on poegijad ehk sünnitajad Viljastnanud munarakk areneb emakas. Loode saab toitu platsenta kaudu Loodet ühendab platsentaga nabaväät Platsenta ülesanded: Loode saab emalt Toitaineid ja hapnikku Ning vabaneb jääkainetest Imetajate erandid Sipelgasiil ja nokkloom munevad Kukkurloomadel pole platsentat. Tiinuseaeg Hamster 12 päeva Küülik, känguru
Mis on loomsed koed? 4 tüüpi. 1)Epiteelkude - kaitse 2)Närvikude - edastab infot 3)Lihaskude 4) sidekude 1) Tugi - liikumiselundkond -Toetab ja kaitseb inimese keha. 2) Seedeelundkond-Toidu lõhustamine, nende imendumine, kääkainete eemaldamine. 3) Vererineelundkond-Organite varustamine vajalike aintega, jääkainete transport erituselunditesse, kaitse. 4) Hingamiselundkond-Gaasivahetus, varustab verd hapnikuga, aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest. 5) Erituselundkond-Eemaldavad kehast gaasilised, vedelad ja tahked jääkained. 6) Sisenõrenäärmed-Toodavad hormoone 7) Suguelundkond-Sugurakkude tootmine ja uue organismi arengu kindlustamine. 8) Närvisüsteem-Kooskõlastab ja juhib kõikide elundkondade tööd. 9) Katteelundkond-Katab ja kaitseb. Inimese keha üldehitus Rakk kude Elund/Organ Organsüsteem/Elundkond 1)Epiteelkude 1)nahk 1.Katteelundkond
Mis on rakk? rakkudest moodustuvad koed Mis on loomsed koed? 4 tüüpi. 1)Epiteelkude - kaitse 2)Närvikude - edastab infot 3)Lihaskude 4) sidekude 1) Tugi - liikumiselundkond -Toetab ja kaitseb inimese keha. 2) Seedeelundkond-Toidu lõhustamine, nende imendumine, kääkainete eemaldamine. 3) Vererineelundkond-Organite varustamine vajalike aintega, jääkainete transport erituselunditesse, kaitse. 4) Hingamiselundkond-Gaasivahetus, varustab verd hapnikuga, aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest. 5) Erituselundkond-Eemaldavad kehast gaasilised, vedelad ja tahked jääkained. 6) Sisenõrenäärmed-Toodavad hormoone 7) Suguelundkond-Sugurakkude tootmine ja uue organismi arengu kindlustamine. 8) Närvisüsteem-Kooskõlastab ja juhib kõikide elundkondade tööd. 9) Katteelundkond-Katab ja kaitseb. Inimese keha üldehitus Rakk kude Elund/Organ Organsüsteem/Elundkond 1)Epiteelkude 1)nahk 1.Katteelundkond
Vees lahustub rohkem aineid kui üheski teises teadaolevas lahustis. Enamik meie rakkudes toimuvatest keemilistest reaktsioonidest vajavad toimumiseks vett. Vett on vaja toitainete ja hapniku transportimiseks kõigi keharakkudeni. See aitab muundada toitu energiaks ja toitaineid omastada. Vesi hoiab kehatemperatuuri stabiilsena ja kaitseb elutähtsaid organeid, osaleb kehavormide säilitamises ja on oluline naha tervisele. Vesi aitab organismil vabaneda jääkainetest. Samuti on vesi abiks hingamisel. Toitude veesisaldus: ·Köögiviljades on keskmiselt 93% (näiteks kurgis 97%), ·mahlades ja piimas 89%, ·puuviljades 86%, ·kartulites 79%, ·lihas 68%, ·leivas, juustus, võis, jahus, pähklites alla 50%. Puhast vett on soovitatav tarbida ligikaudu 1 liiter ehk 5 klaasi päevas ja eelistada tuleb maitsestamata vett. Allikad: www.toitumine.ee
* neurogeenne palavik – tekib peaaju mitmesuguste protsesside korral, mis toimivad otseselt hüpotalamuse piirkonda 2. Miks palavik võib olla kasulik? - Kõrgel temperatuuril suureneb rakkude töö- ja kaitsevõime, suureneb adrenaliini ja noradrenaliili produktsioon, mis kõik stimuleerib südame ja siseorganite tööd. Suureneb ka ensüümide aktiivsus, mistõttu paraneb ainevahetus ja organism vabaneb paremini jääkainetest. - Kuna intensiivistub maksarakkude funktsioon, siis suureneb toksiliste ainete kahjutuks muutmine. - Kõrge temp. mõjub mikroorganismidele (eriti viirustele) nende elutegevust pidurdavalt, nad pole võimelised paljunema. - Rakud produtseerivad kõrgemal temperatuuril viirustevastast ainet interferooni. 3. Miks palavik ei ole kasulik? - Kõrge temperatuur võib kahjustada närvirakke.
organellid Organellide arv vähe palju Millised bakterid taimed,loomad,seened,pr organismid rühma otistid kuuluvad · RAKK-kude-elund-elundkond-organism · Seedeelunkond-magu-toidu peenestamine ja seedimine · Hingamiselundkond-hingetoru-keha varustamine hapnikuga ja süsihappegaasi eemaldamin · Erituselundkond-neerud-keha jääkainetest vabastamine · Vereringeelundkond-süda-keha verega varustamine. · Närvisüsteem-närvid-kõikide elundite töö korraldamine · Sigimiseelundkond-järglaste saamine · Tugi- ja liikumiseelundkond-toetada keha ja sooritada liigutusi · Rakk on organismi ehituslik ja talituslik üksus. · Kude on sarnase ehituse,talituse ja päritoluga rakkude rühm. · Elund ehk organ on kehaosa,mis on kindla asendi ja ehitusega. · Elunkond ehk organsüsteem on ühiseid ülesandeid täitvate elundite
kiiresti, ei allu tahtele. Vöötlihaskude koosneb vöödilistest lihaskiududest, väsivad kiiresti, tõmbuvad kokku. Närvikude igal rakul on mitu jätket. Lühikesed jätked juhivad erutust rakukehasse, pikk aga välja. Närvid võtavad vastu erutusi, analüüsivad neid ja juhivad edasi. Elundid moodustuvad kudedest. Tugi-liikumiselundkond toestab ja kaitseb, võimaldab liikuda. Hingamiselundkond varustab verd hapnikuga, aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest. Seedelundkond toidu lõhustamine, nende imendumine, jääkainete eemaldamine. Erituselundkond eemaldavad gaasilised, vedelad ja tahked jääkained. Vereringelundkond kindlustab keha rakkude ja vajalike ainetega. Sigimiselundkond toodab sugurakke, uues organismi arengulooja. Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem kooskõlastavad kõik elundkonnad. NAHK Kaitseb väliste vigastuste, uv-kiirguse, haigustekitajate eest, aitab säilitada temp. Soojaga
Ennetamine Kätepesu (enne toiduvalmistumist, söömist, loomadega kokkupuute järel, peale tualetis käimist jne) Toiduvalmistamisel tuleb toorest liha käsitleda teiste vahenditega (noad, lõikelauad) kui muid toiduaineid. Liha hoolega üle küpsetada. Ravi Antibakteriaalne/antibiootikumi ravi: Peamiselt tsüstiidi ravis Toetav ravi: Vedelikupuuduse leevendamine Vajadusel vereülekannete tegemine Neerukahjustuse ilmnemisel vere dialüüsimine, et seda jääkainetest puhastada. Kasutatud kirjandus “Patogeensed bakterid.” Õppematerjal. Pappel, P. (2011). “Miks on Saksamaa kolibakteri puhang nii ohtlik?” http://www.novaator.ee/ET/meditsiin/miks_on_sak samaa_kolibakteri_puhang_nii_ohtlik/ (05.03.2017) Aitäh kuulamast!
kogunev lümf on rasvarikas ja piimja välimusega. Lümfisoontes liikudes imendub osa vedelikust kudedesse tagasi, mistõttu lümf muutub südamele lähenedes paksemaks. Inimese lümfi ja koevedeliku koguhulk on ligi 25 % kehamahust. Lümf liigub soontes aeglaselt: keskmiselt 30 cm/min; kiirus suureneb pärast söömist ja kehalise töö ajal. Lümfivedeliku liikumist parandab massaaz (eriti spetsiaalne lümfimassaaz). Lümfi soodustatud liikumine tagab kudede parema varustatuse ja kiirema jääkainetest vabanemise ning seeläbi vigastuste kiirema paranemise ja organismi parema seisundi. Lümfiringe aeglustub, kui kehaline aktiivsus on väike ning kiireneb koos füüsilise koormusega, sest ka lihased liigutavad lümfivedelikku edasi. Lümfiringe aeglustub ka madala temperatuuri juures, samuti on selle laiskusel-aktiivsusel tugev seos soolestiku tegevusega. Kõhuõõnes on suured lümfisõlmede kogumikud, mis võtavad osa seedimisprotsessist. Võib
kogunev lümf on rasvarikas ja piimja välimusega. Lümfisoontes liikudes imendub osa vedelikust kudedesse tagasi, mistõttu lümf muutub südamele lähenedes paksemaks. Inimese lümfi ja koevedeliku koguhulk on ligi 25 % kehamahust. Lümf liigub soontes aeglaselt: keskmiselt 30 cm/min; kiirus suureneb pärast söömist ja kehalise töö ajal. Lümfivedeliku liikumist parandab massaaz (eriti spetsiaalne lümfimassaaz). Lümfi soodustatud liikumine tagab kudede parema varustatuse ja kiirema jääkainetest vabanemise ning seeläbi vigastuste kiirema paranemise ja organismi parema seisundi. Lümfiringe aeglustub, kui kehaline aktiivsus on väike ning kiireneb koos füüsilise koormusega, sest ka lihased liigutavad lümfivedelikku edasi. Lümfiringe aeglustub ka madala temperatuuri juures, samuti on selle laiskusel-aktiivsusel tugev seos soolestiku tegevusega. Kõhuõõnes on suured lümfisõlmede kogumikud, mis võtavad osa seedimisprotsessist. Võib
Leviala · Vahemeremaades tunti teda ammu, kuid laiemalt hakkas levima 1703. aastast alates Sri Lankalt. · Nimi tuleneb singakeelsest sõnast turmali, mis tähendab nii tuhka ligitõmbavat, kui ka mitmevärvilist. Raviomadused · sörl- must(Fe)- Ta aitab vabaneda negatiivsetest emotsioonidest nagu viha ja armukadedus. Must turmaliin tugevdab immuunsüsteemi, puhastab keha mürkidest ja jääkainetest ning aitab leevendada valu. · rubeliit- roosa-punane (Li,Mn)- on südame kivi, aidates väljendada positiivseid tundeid ja avab südame kõiksuse armastusele. Aitab kogeda armastust kõige loodu vastu, vabastades samas südame sinna kogunenud kurbusest ja hirmust ning tuues uut elurõõmu ja innustust. · verdeliit- roheline (Fe,Mn,Li)- puhastab ja tugevdab närvisüsteemi. Kasulik kroonilise väsimuse ja stressi korral. Mõjub noorendavalt. Annab inspiratsiooni ja loovust
Kui õhutemperatuur langeb juhitakse ajust veresoonet seintesse erutus, mille tulemusena viimased ahenevad. Kui õhutemperatuur on kõige tekibmhigistamine, veresooned laienevad. Nahal on palju retseptoreid, mis tunnevad valu, sooja, külma, puudutust. Samuti reageeritakse venitusele, survele, vibratsioonile, karvade liikumisele. Nahk kui erituselund Keha pinnalt eraldub niiskust. See aitab vältida ülekuumenemist. Lisaks sellele me vabaneme ka jääkainetest. Naha ehitus Nahk koosneb kihtidest: sarvkiht, marrasnahk, pärisnahk ja nahaaluskude Sarvkihis toimub kiire rakkude uuenemine, sinna tuleb pidevalt juurde marrasnaharakke ning suur osa sureb sarvkihirakkudest. Nahaaluskude Ülesandeks anda kehale kuju ning kaitsta (külma ja põrutuste eest). Pärisnahk Pärinahah rakud annavad nahale elastsuse. Selles on rasu- ja higinäärmed, karvad, retseptorid, närvid ja veresooned
staadium), mis jõuab emakasse. Blastotsüst moodustub kobarloote ümber, selle sein koosneb ühest rakukihist. Embrüoblast blastotsüsti ühel poolusel olev tihe rakukobar, millest hakkab arenema loode. Lootekestad moodustuvad ülejäänud blastotsüstist: kõldkest, vesikest, kusekott) Kõldkest - ühineb emaka limaskestaga, ühinemiskohtadele moodustub platsenta, mis koosneb veresoontest, hapnikust, toitainetest ja jääkainetest Vesikest vesi ümber loote. Kusekott jääkainete kogunemiskoht. Karikloode toimub kahe lootelehe areng: Välimine looteleht e. ektoterm moodustub vagu (ürgjutt), millest moodustuvad pea- ja seljaaju; meeleelundid, nahk, küüned, karvad. Keskmine looteleht tugi- ja liikumiselundkond, vereringe, erituselundkond. Sisemine looteleht (entoderm) seede- ja hingamiselundkond. Fülogenees inimene läbib embrüonaalse arengu algul eellastele sarnased etapid. Idulane
soolestik,pärak , sülgnäärmed eemaldamine ,vajalike ainete omandamine Hingamiselundkon Nina,neel,kõri,pikkhingetoru Kindlustab organismis gaasivahetuse, d Varustab verd hapnikuga ja aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest. erituselundkond Neerud,kusejuhad,kusepõis,kusiti Eemaldavad kehast gaasilised,vedelad ja tahked jääkained vereringeelundkon Süda , artrid,veenid,kapillaarid Kindlustab keha kõikide rakkude , d kudede ja organite varustamise elutegevuseks vajalike ainetega ning
Rakukesta ülesanne Kaitseb rakku siserõhu eest, Annab taimerakule kindla kuju ja tugevuse. Plastiidide eellased on proplastid. Kloroplastid koosnevad kahest membraanist (sise- ja välismembraan), sisaldavad kõige enam rohelist pigmenti klorofülli. Neis toimub fotosüntees. Kromoplastid sisaldavad värvilisi pigmente karotinoide kollaseid, oranze ja punaseid. Ülesanne on ligimeelitamine ja ainevahtuslik ülesanne (taim vabaneb jääkainetest). Leukoplastide ülesanne on talletada varuainet ( eelkõige tärklist). Heterotroofid toituvad surnud orgaanilisest ainest. Sprotroofid toituvad surnud orgaanilisest ainest, biotroofid toituvad elusatest orgaanilisest ainest. Hüüf on seenenii, Mütseel on seeneniidistik. Üherakulised seened ümarad pärmiseened, hulgatuumalised täpphallikud; Hulkraksed seened hüüfides esinevad vaheseinad, nt. Kottseen. Mükoriisa - seened elavad koos kõrgema taime juurestikuga
vaagnapõhju lihastele Mahutab umbes 200-400ml. Võib mahtuda ka 1 liiter Kusepõie seina ehitus: -limaskest -lihaskest -serrooskest ehk kõhukelme Kopsud Välja hingamisel eemaldub kopsudest ja verest 16,4% hapnikku (O2) ja 4,1% süsihappegaasi (CO2). Väiksel määral eritub ka veeauru. Sissehingamisega suurendatakse vere O2 varusid. Nahk Läbi naha vabaneb inimene mitmesugustest jääkainetest Naha alustest kihtides paiknevad higinäärmed, mis toodavad higi Jääkaineks on higi, mis peamiselt koosneb veest On erituselundina vähetähtis TÄNAME TÄHELEPANU EEST!
2) Sidekude > luu- ja köhrkude, rasvkude, veri 3) Lihaskude > silelihaskude, vöötlihaskude, südamelihaskude 4) Närvikude 3. Erinevad elundkonnad ja nende ülesanded 1) Tugi- ja liikumiselundkond. Tänu sellele me saame liikuda, sest luud koos neile kinnitunud lihastega toestab ja kaitseb inimese keha. 2) Hingamiselundkond. See kindlustab organismis gaasivahetuse: varustab verd hapnikuga ja aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest, inimkeha varustamine energiaga. 3) Seedeelundkond. Seal toimub toidu löhustamine väiksemateks koostisosadeks, nende imendumine ja jääkainete eemaldamine, inimkeha varustamine energiaga. 4) Erituselundkond. Sinna kuuluvad elundid eemaldavad kehast gaasilised, vedelad ja tahked ained. 5) Vereringeelundkond. Kindlustab keha köikide rakkude, kudede ja organite
Kaitseb rakku siserõhu eest. Vakuoolid-on ühekihilise membraaniga ümbritsetud struktuur , mis sisaldab vesilahustunult varu-ja jääkaineid. Nooremates vakuoolides on jääkained. Plastiidid-on kahemembraansed organellid. Kloroplastid kahemembraanilised sisemine ja välimine.värvaine roheline-klorofüll. Põhifunktsioon on fotosüntees. Kromoplastid- sisaldavad värvilisi pigmente-kartinoide. Ainevahetuslik funktsioon-taim vabaneks nende abil jääkainetest. leukoplast- ülesandeks on varuainete talletamine , näiteks tärklis koguneb amüloplastidesse. Pigmendivabad,värvuseta. Plasmiid neil on geenid , mis pole bakterile tavaolukorras vajalikud. Vibur- aitab liikuda Spoorid- moodustavad bakteritel ebasoodsate tingimusteks üleelamiseks ühes rakus moodustub üks spoor. lülid raku pinnale olevad valgulised karvakesed, mis on vajalikud kinnitumiseks. Seened- üherakulised Hüütis 1 seeneniit Mütseel seeneniidistik.
heade omadustega maasikasordid) - Edasi päranduvad ka vead Elusorganismid • Suguline paljunemine – Vaja kahte vanemat – Organismid erinevate omadustega + kohanevad keskkonnamuutustega paremini +tekib uusi ja häid omadusi - Võivad tekkida uued vead - vaja kahte vanemat Elusorganismid • Ainevahetus – Toitumine • Organismi ehitamiseks • Energia saamiseks – Hingamine • Energia saamine – Eritamine • Jääkainetest vabanemine Elusorganismid • Elusorganismid jaotatakse sarnasuse alusel rühmadesse e. taksonitesse • Teadus, mis sellega tegeleb on süstemaatika ja teadlased süstemaatikud • Kõige väiksem ja täpsem takson on liik. Liik on sarnaste organismide rühm, kes elavad samal territooriumil, paljunevad ja annavad eluvõimelisi Elusorganismid • Süstemaatika taksonid on (täpsemast üldisemaks): – Liik nt.: Rohukonn – Perekond nt.: Konn
Kui õhutemperatuur langeb juhitakse ajust veresoonte seintesse erutus, mille tulemusena viimased ahenevad. Kui õhutemperatuur tõuseb siis veresooned laienevad. külm soe Nahk kui meeleelund Nahas on palju erinevaid retseptoreid: · valu · soe · külm karvade liikumine · puudutus vibratsioon venitus surve venitus Nahk kui erituselund Läbi naha vabaneb inimene mitmesugustest jääkainetest. Higistamine aitab säilitada inimese kehatemperatuuri ja väldib ülekuumenemist. Naha ehitus Nahk koosneb kahest kihist: sarvkiht marrasnahk pärisnahk nahaaluskude Nahaaluskude Nahaaluskude annab kehale kuju ja kaitseb: põrutuste eest külma eest nahaaluskude Pärisnahk Pärisnaha rakud annavad nahale elastsuse. Pärisnahas on rasu- ja higinäärmed ning hulgaliselt retseptoreid, karvu, närve ja veresooni. Juuste ja ka teiste karvade
Maksa kapillaarvõrgustikus esinevad õgirakud puhastavad maksa tuleva värativeeni vere mikroobidest, mida alati teatavas koguses satub soolestikust verre. Portaalsüsteemi veri ei ole steriilne, kuid maksa läbinud veri tavaliselt on. Maks eritab seedimisesse sappi (kibeda maitsega rohekaskollane vedelik), mille koostisosad osalevad sooletikus rasvade emulgeerimises. Ühes ööpäevas eritub maksast sappi 0,5-1 liitrit. Sappi eritades kõrvaldab maks osa organismi jääkainetest ning toimib seega ka erituselundina. Peale selle eemaldab maks verest nii elusaid kui ka eluta kahjulikke tegureid, on toitainete akumulaator ehk koguja, vere varula ning loote vererakkude tekkekoht. Lisaks kontrollib maks vere glükoosisisaldust ning osaleb ka vananenud erütrotsüütide lagundamises. Maksas toimub ka palju biokeemilisi reaktsioone, mille käigus sünteesitakse organismile vajalikke kehaomaseid ühendeid. Kasutatud allikad: Nienstedt, W., Hänninen O., Arstila, A
Lihaskoe põhiülesanded: *liikumine *hoiab sooja *paneb kehaorganid tööle. Sidekoe ülesanded: *annab kehale tuge *seob organismi üheks tervikuks *(siseorganite kaitse nt. kõhr- ja luukoe puhul) 4.Inimesel on 9 elundkonda. *Katteelundkond-kaitseb keskkonnamõjude eest *Tugi- ja liikumiselundkond- Toetab keha ja kaitseb organeid. *Sigimiselundkond-vajalik järglaste saamiseks *Hingamiselundkond- varustab organismi hapnikuga *Seedeelundkond-Tagab toitainete lõhustamise ja imendumise ning jääkainetest vabanemise. Lagundab toitu. *Erituselundkond- kõrvaldatakse jääkained organismist *Sisenõrenäärmed-Reguleerib organismi eluavaldusi. *Närvisüsteem & meeleelundid- Vahendab & töötleb informatsiooni. (lk.70) *Ringeelundkond- Transpordib kehas aineid (Organism-elundkond-elund-koed-rakud) 5.Homöostaas-organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsust. Rakud vajavad vett, hapnikku, toitaineid(energia tootmiseks- glükoos peab rakku jõudma) 6
2. Nimeta inimese elundkonnad õp lk. 9 ja seosta iga elundkond kindla ülesandega inimese organismis. 1) Tugi- liikumiselundkond-Toetab ja kaitseb inimese keha. 2) Seedeelundkond-Toidu lõhustamine, nende imendumine, kääkainete eemaldamine. 3) Vererineelundkond-Organite varustamine vajalike aintega, jääkainete transport erituselunditesse, kaitse. 4) Hingamiselundkond-Gaasivahetus, varustab verd hapnikuga, aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest. 5) Erituselundkond-Eemaldavad kehast gaasilised, vedelad ja tahked jääkained. 6) Sisenõrenäärmed-Toodavad hormoone 7) Suguelundkond-Sugurakkude tootmine ja uue organismi arengu kindlustamine. 8) Närvisüsteem-Kooskõlastab ja juhib kõikide elundkondade tööd. 9) Katteelundkond-Katab ja kaitseb. 3. Selgita mõisteid rakk, kude, organ e. elund, organsüsteem e. elundkond.
Soolestik väljutab seedumatud toidu jäägid ning vähesel määral ka vett. Kuseteed Neerud Neerusid läbib tihe veresoonte võrgustik. Igas minutis voolab läbi neerude rohkem kui liiter verd, millest eraldatakse jääkained. Neerukehakestes filtreeritakse verest välja suhkrud, soolad, vesi, kusiaine jt. nii moodustubki esmane uriin. Neerutorukestes toimub esmasest uriinist vajalike ainete (nt. glükoos) ja osa vee tagasiimendumine verre toimub jääkainetest lõpliku uriini moodustamine. Uriin, mille peamised koostisosad on vesi ja kusiaine, koguneb läbi kusejuhade kusepõide ja väljutatakse kusiti kaudu. Kuseteed Kusejuhad ja Kusepõis Kusejuhad lihaselised torukesed, mis juhivad uriini neerudest kusepõide. Kusepõis lihaseline elund, mille ülesandeks on uriini kogumine KOPSUD Rakkudes toimuvate ainevahetusprotsesside käigus moodustub jääkainena süsihappegaas, mis verega transporditakse
- toidu seedimine ja omastamine (10%) 21. Kust inimene energiat saab? Kuidas saadakse energiat? Inimene saab energiat toidust, hingamisega. Toit -> soomine -> toitainete lõhustumine -> eraldub energia ja glükoos 22. Kuidas tagatakse toitainetega varustamise stabiilsus? Närvisüsteemiga - parasümpaatiline ns kiirendab seedimist -sümpaatiline ns aeglustab seedimist Hormoonidega Reguleerivad intensiivselt seedimist 23. Kuidas on reguleeritud organismi veebilanss ja jääkainetest vabanemine? Neerud- hoiavad vedeliku kogust stabiilsena, hoiavad soolasisaldust stabiilsena, reguleerivad anorgaaniliste ainete hulka, eemaldavad jääkaineid Kopsud ja nahk teead ka oma töö 24. Mis on termoregulatsioon? Termoregulatsioon on kehatemperatuuri ühtlasena hoidmine. 25. Mida teeb organism selleks, et püsivat kehatemperatuuri hoida? Alajahtumine: - lõpetatakse higi tootmine - suuremad veresooned tõmbuvad kokku - karvapüstitajalihased tõmbuvad kokku -> külmavärinad
eest või meelitavad vilju sööma · Lüsosoomide analoogid, milles toimuvad ka lõhustumisprotsessid PLASTIIDID · Kahemembraansed organellid · Plastiidide eellasteks on proplastiid KLOROPLASTID · Kloroplasti täidab valguline vesilahus strooma · Klorofüll asub lamellides FUNKTSIOON · fotosüntees KROMOPLASTID · Sisaldavad karotinoide FUNKTSIOON · Erksad värvid meelitavad ligi (viljad) · Ainevahetus taim vabaneb jääkainetest LEUKOPLASTID · Pigmendivabad, värvuseta FUNKTSIOON · Varuainete talletamine EUKARÜOOTSETE RAKKUDE VÕRDLUS Loomarakk Taimerakk Seenerakk Kest Puudub v. a Tselluloosist, Kitiinist munarakk ligniinist Vakuool Väikesed Suur Väikesed lipiidivakuoolid keskvakuool lipiidivakuoolid
Tülakoididel paiknevad mitmed pigmendid ja ensüümid, k.a. klorofüll. Tülakoidide kogumikke nimetatakse graanideks. Kromoplastid – sisaldavad erinevaid värvilisi pigmente e karotinoide (kollaseid, oranze ja punaseid). Kromoplastid on kloroplastidest väiksemad ja esinevad enamiku taimede kroonlehtedes, küpsetes viljades ning sügiseste lehtede rakkudes. Erksatel värvidel on ligimeelitav funktsioon ja ainevahetuslik funktsioon – taim vabaneb sügisel jääkainetest. Taluvad madalamat temperatuuri kui kloroplastid.
.. Elundkond Näiteid elunditest Ülesanne organismis Tugi- ja liikumis Luud, lihased Toestab, kaitseb Võimaldab liikuda Hingamis. Nina, ninaõõned, epiglottis, larynx Gaasivahetus Kopsud jne. Varustab verd O2 Aitab vabastada jääkainetest Seede. Alates hammastest, keel, neel, Lõhustamine söögitoru, magu, maks, peensool, Imendumine jämesool jne. Jääkainete eemaldamine NB! Hingamis- ja seedeelundkonna koostööl toimub varustamine
kinnituvate lihastega, toestab ja kaitseb inimese keha ning võimaldab liikuda. Seedeelundkonnas- toimub toidu lõhustamine väiksemateks koostisosadeks, nende imendumine ja jääkainete eemaldamine. Vereringeelundkond kindlustab keha kõikide rakkude, kudede ja organite varustamise elutegevuseks vajaliku ainetega ning jääkainete transpordi erituselunditesse. Hingamiselundkond kindlustab organismis gaasivahetuse: varustab verd hapnikuga ja itab vabaneda gaasilistest jääkainetest. Erituselundkonda kuuluvad elundid eemaldavad kehast vedelad jääkained. Sigimiselundkonna- ülesandeks on sugurakkude tootmine ning uue organismi arengu kindlustamine Sisenõrenäärmed- toodavad hormoone ja reguleerivad koos närvisüsteemiga organismi talitlust Närvisüsteem- juhib kõiki organismi talitlusi ja võimaldab kohaneda väliskeskkonna muutustega. Nahk- organ, mis katab inimese keha.
On öeldud, et seal, kus asuvad põlevkivitööstused, on Eesti oludes tegemist kõige 2 tõsisema reostuspiirkonnaga, sest nii põlevkivituhk kui ka poolkoks on loetud ohtlike jäätmete hulka. Tuhaplatoodele põlevkivituha transportimisel tekib vesi, mida kasutatakse jälle ja jälle, mille tulemusena on see vesi väga leeliseline. Sademeveed uhuvad põlevkivikeemiatööstuse jääkainetest välja fenoole, mille tulemusena veekogud tumedate tehismägede läheduses reostuvad. Fenooliderohke veekogu tunnuseks on see, et vesi on seal punakat, pruunikat või kollakat värvi ning ebameeldiva lõhnaga. Fenoolidega saastatud vesi on eluohtlikult mürgine nii taimedele, loomadele kui inimestele. Kukruse tehismäe süttimine 1967. aastaks oli Kukruse kaevandus juba suletud, kui aherainemägi ootamatult süttis ning tuli mööda hüljatud käike maa all edasi levis
1. Toimib oma v algusünteesi s üsteem. 2. Tagavad raku hingamise. 3. Toimub ATP süntees. 4. (Ehk toodetakse rakule vajalik energia.) Plastiid- Kahemembraansed organellid. (eellaseks proplastiid) Kloroplastid- teda täidab valguline vesilahus ehk s trooma. Klorofüll asub lamellides. 1. Fotosüntees Kromoplastid- sisaldavad karotinoide. 1. Erksad värvid meelitavad ligi. (viljad) 2. Ainevahetus- taim vabaneb jääkainetest. Leukoplastid- pigmendivabad, värvuseta. 1. Varuainete talletamine Tsütoskelett- valgulistest fibrillidest koosnev võrkjas struktuur. Raku sisetoes. 1. Annab rakule vormi, seob sisemuse ühtseks tervikuks. 2. Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutumise, organellide ümberpaiknemise. Tsentrosoom- l oomarakkudes ja osades seenerakkudes. 1. Moodustub kahest tsentrioolist. 2. Olulised r aku jagunemisel. 3
a. klorofüll · Tülakoidide kogumikke nimetatakse graanideks Kromoplastid · Kromoplastid sisaldavad erinevaid värvilisi pigmente e karotinoide (kollaseid, oranze ja punaseid) · Kromoplastid on kloroplastidest väiksemad ja esinevad enamiku taimede kroonlehtedes, küpsetes viljades ning sügiseste lehtede rakkudes · Erksatel värvidel on ligimeelitav funktsioon ja ainevahetuslik funktsioon taim vabaneb sügisel jääkainetest · Taluvad madalamat temperatuuri kui kloroplastid Leukoplastid · Leukoplastid on epidermis ja mujal leiduvad värvitud etioplastid (ei sisalda pigmente) · Leukoplastide peamiseks ülesandeks on varuainete (tärklise, valkude, lipiidide) süntees ja säilitamine. · Esinevad valdavalt sellistes taimeosades, millele ei lange päikesevalgust (juurtes, mugulates, seemnetes jm) · Säilitusfunktsiooniga leukoplaste nimetatakse:
asendada teist, seega tuleb toituda mitmekesiselt. vitamiinid saab jaotada kahte rühma: vesilahustuvad ja rasvlahustuvad. Rasvlahustuvaid vitamiine leidub maksas, seapekis kui ka pähklites ja rafineerimata toiduõlides. Vesilahustuvaid rasvu leidub lahjas loomalihas, kaunviljades ning piimatoodetes. C vitamiin tugevdab immuunsüsteemi. Vesi on vajalik kogu organismi toimimiseks. Vett on vaja hapniku ja toitainete transportimiseks kehas. Samuti aitab vesi organismil vabaneda jääkainetest. Vee taset organismis peab hoidma tasakaalus, kõik mis kaotatud tuleb teha tasa. Põhiskogus vett saadakse toiduga. Puast vett on soovitatav tarbida ligikaudu üks liiter päevas. Janu tekib inimesel siis kui organismis ei ole piisavalt vett. Pidev üleliigne vee tarbimine koormab südant ja neerusid. 5 Põhitoitaineteks loetakse valke, rasvu, süsivesikuid ja kiudaineid. Kui neid saada õigetes kogustes püsib organism terve
Sünapsid: *Koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku. Elundkonnad: *Katteelundkond (nahk) kaitseb keskkonnamõjude eest. Ülesandeks on organismi kaitsmine ja välisärrituste vastuvõtmine. Katte- ja sidekude. *Liikumis- ja tugielundkonna moodustavad lihased ja luud. Ülesandeks on tagada liikumine, kaitse, termoregulatsioon, vererakkude sünteesimine. Luukude, kõhrkude. *Seedeelundkond lagundab toitu. Tagab toitainete lõhustamise ja imendumise ning jääkainetest vabanemise. Algab suuõõnega ning lõpeb pärakuga. *Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga. Gaasivahetus. Hingamisteed, kopsud. Ülesandeks varustada organismi hapnikuga, välja kanda süsihappegaasi. *Ringeelundkond transpordib kehas aineid. Veri, veresooned, süda. Ülesandeks ainete transport, termoregulatsioon, immuunsussüsteem. *Erituselundkond eemaldab kehast mittevajalikke aineid. Nahk, kopsud, neerus, kusejuhad, kusepõis, kusiti.
*ELUNDID on organismi osad, mis täidavad kindlaid ülesandeid . *Elundid, mis täidavad koos ühiseid ülesandeid, moodustavad elundkonna. Näiteks tugi- ja liikumiselundkond, mille moodustavad luud koos neile kinnituvate lihastega, toestab ja kaitseb inimese keha ning võimaldab liikuda. *Erinevate elundkondade talitust juhivad ja kontrollivad närvisüsteem ja hormoonid. *HINGAMISELUNDKOND kindlustab organismis gaasivahetuse: varustab verd hapnikuga ja aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest. *SEEDEELUNDKONNAS toimub toidu lõhustamine väiksemateks koostisosadeks, nende imendumine ja jääkainete eemaldamine. *ERITUSELUNDKONDA kuuluvad elundid eemaldavad kehast gaasilised,vedelad ja tahked jääkained. *VERERINGEELUNDKOND kindlustab keha kõikide rakkude, kudede ja organite varustamise elutegevuseks vajalike ainetega ning jääkainete transpordi erituselunditesse. *SIGIMISELUNDKONNA ülesandeks on sugurakkude tootmine ning uue organismi arengu kindlustamine.
Haigushüvitised, trahvid või muud sanktsioonid toodangu kaotus, tagasiveo ja utiliseerimise kulud jt. ettevõtte tegevuse peatamine või sulgemine Võimalikud tsiviilhagid kahju kannatanud isikute poolt Toiduohutus ja tarbija Tarbija: - üha kriitilisem, mis puudutab toidu kvaliteeti ja ohutust - tahab, et toit oleks vaba: patogeensetest (tõvestavatest) mikroobidest; saasteainetest (polükloreeritud bifenüülid, dioksiinid jt.); jääkainetest (antibiootikumid, kasvuhormoonid jt.). Miks on tänapäeval toiduga ülekanduvaid haigusi rohkem? ·Parem haiguste registreerimine, labordiagnostika on täienenud ·Rohkem tootmist, tootmisliinide kiirused on kasvanud ·Inimesed on tundlikumad ·Tarbijad nõuavad pikema säilitusajaga toiduaineid ·Puudulik hügieen köökides ·Suurenenud on pooltoore liha ja valmistoodete tarbimine ·Suuremad haiguspuhangud ·Intensiivne taime- ja loomakasvatus Isiklik hügieen ·Isiklik hügieen koosneb:
Nahk koosneb põhiliselt epiteel-ja sidekoest koos närvirakkudega. Kaitseb alumisi kudesid vigastuste, võõrkehade sissetungi ja veekao eest. Tugielundkond kõõlused, liigesed, luud, lihased tagavad liikumisvõime, toetab keha, kaitseb organeid Seedeelundkond suuava,söögitoru, magu, maks,kõhunääre, peensool, jämesool, pärasool, pärak - tagab toitainete lõhustamise ja imendumise ning jääkainetest vabanemise Hingamiselundkond suu/nina, neel, kõri, hingetoru, kopsutorud, kopsutorukesed, kopsud, alveoolid(toimub gaasivahetus verega); hingamislihased: vahelihased, roietevahelised lihased -Tagab gaasivahetuse, rakuhingamine- energia saadakse oraaniliste ainete lagundamisel, (glükoosi oksüdeerimisel). Hingamiskeskus asub piklikajus. Hingamiskeskue ärritust põhjustab: 1)süsihappegaasi sisaldusest veres aluseline pH-tase 2) Piimhappe sisaldus-happeline pH-tase
6 Kokkuvõte Kokkuvõtvalt on põhjus, miks on inimesel vaja üldse sellist organit nagu maks, imelihtne. Nimelt ei saa inimene ilma selleta elada, sest maks täidab meie kehas selliseid funktsioone, mis on seotud ka meie teiste organite talitlusega. Kui maks ei puhastaks verd toksiinidest, siis ei saaks aju korralikult töötada või kui maks ei toodaks sappi, siis jääksid rasvad lagundamata, kehal need omandamata ning ka jääkainetest lahtisaamine oleks raskendatud. Maks lihtsalt on inimese ainete tootmisel ja töötlemisel väga oluline elund. 7 Kasutatud kirjandus Raamatud: Urmas Kokasaar, Mati Martin; 2003; Bioloogia põhikoolile IV; Avita T.Kull, K.Kull, U.Tartes, M.Viikmaa; 2001; Bioloogia gümnaasiumile III osa; Eesti Loodusfoto Internetiallikad: Via Naturale; http://www.vianaturale.ee/puhastumine.html Vikipeedia; http://et.wikipedia.org/wiki/Maks
Vees lahustub rohkem aineid kui üheski teises teadaolevas lahustis. Enamik meie rakkudes toimuvatest keemilistest reaktsioonidest vajavad toimumiseks vett. Vett on vaja toitainete ja hapniku transportimiseks kõigi keharakkudeni. See aitab muundada toitu energiaks ja toitaineid omastada. Vesi hoiab kehatemperatuuri stabiilsena ja kaitseb elutähtsaid organeid, osaleb kehavormide säilitamises ja on oluline naha tervisele. Vesi aitab organismil vabaneda jääkainetest uriiniga väljuvad kehast paljud jääkained, vesi (pisarad, sülg) uhub ära ja lahjendab ärritavaid aineid. Samuti on vesi abiks hingamisel.(1) Veetaset tuleb hoida tasakaalus Me kaotame pidevalt vett uriini, väljaheite, hingamise ja higistamisega. Veekadu suureneb soojas kliimas ja füüsilise aktiivsusega. Kõige tähtsam on hoida organismi veetase tasakaalus kõik, mis kaotatud, tuleb saada tagasi
hapnikku võtta. Sifooni pikkus võib ulatuda 18 sentimeetrini. Erituselunditeks on putukatel rohked õhukese seinaga torukesed ehk Malpighi sooned. Nad saavad alguse kehaõõnest ning juhivad kehaõõnest eritatavad jääkained tagasoolde, kus need koos tahkete seedimisjääkidega väljutatakse. Nagu ülalpool mainitud, toimub tagasooles vee tagasiimendumine, seepärast on putukate eritised kristallilised. Omaette eritusava putukatel puudub. Kahjulikest jääkainetest vabanemisel on olulised ka kest, millesse aegamööda ladestunud ained kestumisel eritatakse, ning rasvkeha, mis lisaks energiavarude säilitamisele kogub endasse ka jääkaineid. Sõltuvalt putukast hoitakse neid aineid seal elu lõpuni või suunatakse pikkamööda Malpighi soontesse. Kesta sisse ladestuvad ained annavad sageli osa ka putuka värvist. Närvisüsteemi põhiosa moodustab neelu ümber asuv närvirakkude kogumik ehk peaaju, millest saab
Infrapunasaun on rasvapõletava omadusega. Juues enne sauna külastamist rohkesti vett, võib põletada pooletunnise seansiga ligi 600 kilokalorit, mis on rohkem, kui sama aeg kulutada jooksmisele. IP-saunas tuleb valguslainete kiirgus otse kehale, soojendades nahka ja selle all asuvaid kudesid sügavuti. Sellega paraneb naha jume ja väljanägemine, sest aidatakse kaasa rakkude uuenemisele. Selle sauna eesmärk on mürgistest jääkainetest vabastamine, tselluliidi lammutamine, potentsi tõstmine. Vähendab stressi ja tugevdab immuunsussüsteemi. Kasutatakse liigesepõletike, kroonilise väsimuse, lihasvalude, nahahaiguste ja veresoonkonnahaiguste korral. Pärast sauna pole soovitatav külma veega kastmine. Vastunäidustatud on kunstliigeste, ägedate vigastuste, põletike, südame- ja veresoonkonnahaiguste, vere hüübimise häirete, kasvajate ja suurte armide puhul.
alalõualüü. 15. Vöötlihased- ehk skeletilihased, talitlus allub inimese tahtele ja nende kokkutõmbed võivad olla tugevad ning väga kiired. 16. Südamelihased- talitlus ei alla meie tahtele ning need töötavad automaatselt. 17. Silelihased- tõmbuvad kokku aeglaselt ja meie tahtest sõltumata. 5. Tugi- ja liikumiselundkond- kaitseb inimese keha ja võimaldab liikuda. Hingamiselundkond- kindlustab gaasivahetuse: varustab verd hapnikuga ja aitab vabaneda jääkainetest. Seedeelundkond- toidu lõhestamine väiksemateks osadeks ja jääkainete eemaldamine. Erituselundkond- eemaldavad kehast gaasilised, vedelad ja tahked ained. Vereringeelundkond- tagab keha varustamise vajalike ainetega. Sigimiselundkond- sugurakkude tootmine ning uue organism arengu kindlustamine. Närvisüsteem- juhib elundkondade tööd ja kooskõlastab seda. Sisenõrenäärmed- toodavad hormoone. 6. Naha ülesanded: kaitseb meid väliste vigastuste eest, ultraviolettkiirguse
allalükkamise raskusaste võrdeliselt kannu suurusega. 3. Kohvioad, mida kasutad, peavad olema värsked (parimal juhul röstitud viimase 10 päeva jooksul, kuid mitte ka 2 -- 3 päeva tagasi, sest liiga värske jahvatus võib veidi raskendada kohvi valmistamist C02 sisaldusest tingitud suurema vahuhulga tekkimise tõttu). 4. Vee kvaliteet ja presskannu puhtus mõjutavad samuti maitset. Puhas vesi toob rohkem esile kohvi värsket maitset ning masina pesemine aitab vältida jääkainetest tingitud võõra kõrvalmaitse sattumist kohvitassi. 5. Keeda vesi enne, kui jahvatad kohvi. Vee ja kohvipulbri segamise ajaks on vesi saavutanud paraja temperatuuri. 6. Peale kohvi ja vee segamist lisa filtriosa ja oota. Väikese kannu puhul lase kohvil tõmmata 2-3 minutit ning suurema mudeli puhul umbes 4 minutit. 7. Peale tõmbeaega suru press aeglaselt ja sirges asendis alla. Väldi pressi kaldus asendit, et kohvipuru ei pääseks kannu ülemises osas valmiva puhta kohvi sekka.
mida suurem on kell, seda madalam on heli ning mida väiksem on kell, seda kõrgemat heli teeb kell. Suur tähtsus on veel diameetrist ja kella seina paksusest, millest sõltub samuti kella heli. Kui kell on paberile visandatud, hakatakse sellest liivavorme tegema, kuhu hiljem valatakse pronksivalu, millest käsikellade valmistatakse. Kui pronksivalu on tardunud, eemaldatakse selle ümbert liiv, mis tuleb sealt hõlpsasti lahti ja hakatakse seda täpsemalt lihvima ja puhastama jääkainetest, mis võisid kella külge jääda. Käsikellad teised osad nagu käepide, käepideme piiraja, haamer ja tila valmistatakse käsitööna ning eraldi. Iga kell läbib täieliku muusikalise ja mehhaaniline kontrolli enne kui moodustatakse sobivate kellade harmoonilised oktaav-komplektid, mis hiljem kindlatesse karpidesse ning sobivatesse kohtadesse paigutatakse. 4 1.2 KÄSIKELLADE TOOTJAD Käsikella valmistajaid on mitmeid
4)Meeleelund 5)Eritusorgan Nahas sünteesitakse D-vitamiini. D-vitamiin on väga vajalik luude ja hammaste jaoks, kaltsiumi imendumisel, vere hüübimisel. Nahk säilitab kehatemperatuuri-nahas on hulgaliselt väikeseid veresooni ja kapillaare. Kui õhutemperatuur langeb, siis veresooned ahenevad. Kui õhutemperatuur tõuseb, siis veresooned laienevad. Läbi naha vabaneb inimene mitmesugustest jääkainetest. Nahaaluskude annab kehale kuju ja kaitseb põrutuse ja külma eest. Pärisnaha rakud annavad nahale elastususe. Pärisnahas on rasu- ja higinäärmed ning hulgaliselt retseptoreid, karvu, närve ja veresooni. Sarvkiht koosneb tihedalt üksteise kõrval asetsevatest lamedates surnud rakkudest. Sarvkihi rakud eralduvad pidevalt. Marrasnahk asub sarvkihi all. Marrasknaha rakud on
Nefroni ehitus. Eritumiselundite hulka kuuluvad neerud(paariselundid)(ld. K ren) , kusejuhad e ureter (paariselundid) ja kusepõis ning kusiti e urethra. Erituselundite hulka kuulub tegelikult ka nahk oma higi ja rasunäärmetega. Neer koosneb koorest(cortex) ja säsist(medulla). Neerud on väga hea verevarustusega, sest kogu keha veri läbib neere pidevalt ja puhastub veres sisalduvatest ainetest just neerude abil. See puhastumine jääkainetest leiab aset neeru funktsionaalsetes ühikutes ja selleks ühikuks on nefron. Nefroneid on kummaski neerus umbes miljon. Palja silmaga neid neerudes ei eristagi. Nefroni moodustab veresoonte päsmake koos teda ümbritseva Bowman'i kapsliga ja teine osa on torukeste süsteem. Torukesed jagunevad: esimese järgu ehk proksimaalsed (ülemine) väänilised torukesed, Henle link (millel on alanev ja ülenev säär), teise järgu väänilised (distaalsed) torukesed ja kogumistorukesed. 2
Kõige väärtuslikumateks peetakse põllumaad ja ehitiste all olev maad, mille tootlikkuse näitaja on 2,2. Kõige madalama väärtusega on aga bioproduktiivsed veepinnad, mida hinnatakse näitajaga 0,36. Keskmise maapinna väärtuse hinne on 1. Organisatsiooni ökoloogilise jalajälje arvutused põhinevad kahel lihtsal tõsiasjal. 1. Enamikku ettevõtte tarbitavatest ressurssidest ning tekitatavatest jääkainetest on võimalik jälgida ja identifitseerida. 2. Ressursi- ja jäätmevooge on võimalik ümber arvutada bioloogiliselt tootlikuks alaks, mis on vajalik nende ressursside tootmiseks ja jäätmete kõrvaldamiseks ning kahjutuks tegemiseks. [3] 4 5 2. Eesti ökoloogiline jalajälg Enamiku arenenud riikide ökojalajälg ületab märkimisväärselt inimese kasutuses oleva ökoloogilise potentsiaali
Enamasti 1. Tüübi diabeedi puhul Nõrga ketoatsidoosisümptomid: · isutus, tugev janu ja rohke urineerimine, jõuetus, nõrkus. Dehüdratatsioon, hüpotensioon tahhükardia. · Ketokehadeedasisel kuhjumisel: · iiveldus, sageli ka oksendamine, kõhuvalu, atsetooni lõhn hingeõhus (magusalõhnaline mandli, pirni lõhn), hüpotermia. Aegamisi lisandub sügav ja sage hingamine, millega püüab organism kopsude kaudu vabaneda üleliigsetest jääkainetest. Ravi puudumisel unisus, kooma. Ravi: vedeliku asendamine (0,9%NaCl), hüperglükeemiakorrelatsioon (insuliin), hüpokaleemiavältimine, infektsiooni olemasolul selle ravi. RAVIMID · Insuliin · Metformiin · Sulfonüüluureaderivaadid · Glitasoonid · GLP-1 agonistid · DPP-4 inhibiitorid · SGLT -2 inhibiitorid INSULIIN · Kiiretoimelise insuliinitoime algab 10 -15 minutit pärast süsti, maksimaalne toime tekib 30 90 minutit pärast toime algust ning toime kestab 2 -5 tundi. Siia
kaitseb ja võimaldab liikuda · Seedeelundkond lõhustab toidu väiksemateks koostisosadeks, need imenduvad ja jääkained eemalduvad · Vereringeelundkond kindlustab keha kõik rakud, koed ja organid vajalike ainetega ja transpordib jääkained erituselunditesse · Hingamiselundkond kindlustab gaasivahetuse, varustab verd hapnikuga, aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest · Erituselundkond sinna kuuluvad elundid eemaldavad kehast vedelad jääkained · Sigimiselundkond toodab sugurakke, kindlustab uue organismi arengu · Sisenõrenäärmed toodavad hormoone, reguleerivad organismi talitust · Närvisüsteem juhib organismi talitusi, võimaldab kohaneda väliskeskkonna muutustega 2. NAHK KATAB JA KAITSEB
annaabi.ee 
