Oliver Niinas AS Eesti Post ETTEVÕTTEPRAKTIKA ARUANNE Kooli praktikajuhendaja: Aili Trumm Ettevõtte praktikajuhendaja: Andrus Liiv Tallinn 2010 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Ma valisin antud ettevõtte, kuna mul puudus praktika koht ja sellisel raskel ajal oli peaaegu võimatu endale praktika paika leida. Töö Eesti Postis on mulle varemgi meeldinud, kuna see on mitmekülgne töö ja seal on piiramatult vabaaega ning inimesed tunnustavad üksteist saavutuste ja muude tähtpäevade puhul. Praktika algas 27.03.10 ja lõppes 02.06.10, mis kestist kokku 12 nädalat. Praktika teemadesse kuulub, ettevõtte üldtutvustus,ettevõtte ajalugu, ettevõtte põhitegevused,lahti seletatatud mõisted, logistika divisjon ja tema põhikäigud, ettevõtte kvaliteedipoliitika,ladude planeerimine ja praktikal käimise kõige olulisemad momendid. Praktikas tegelesin ma pa...
ülemisest kvartiilist suuremaid liikmeid on samuti 7 23 protsenti alumise ja ülemise kvartiili vahele jääb 14 liiget 46 protsenti 8) Keskväärtus(tunnuse väärtuste aritmeetiline keskmine) Leian keskväärtuse, liites kõik tunnuse väärtused ning jagades 30-ga: x= = 5,85 9) Sagedustabel näitab, mitmel korral antud tunnus saab antud väärtuse. Koostan sagedustabeli. Vaba 1 2 3 3,5 4 5 6 8 10 11 12 13 14 aega(h) Sagedus 1 3 4 1 6 3 4 1 2 1 2 1 1 Graafilise ülevaate saamiseks koostan tulpdiagrammi: 9 10) Jaotustabel näitab tunnuse väärtuste suhtelist esinemissagedust. Koostan jaotustabeli. Suhtelise
Tallinna Tehnikaülikool Mehaanika teaduskond Masinaõpetuse Instituut Masinaelementide õppetool Tugevusõpetus 2 Üliõpilane: Töö Number: Matrikli nr.: Ülesannete nr.: 80 Õpperühm: Esitamise kuupäev Andmed a = 0,01 mm F = 50 kN T = 10 K At = 5 cm2 Av = 10 cm2 l = 19 cm Et = 2,1 * 105 MPa Ev = 1,1 * 105 MPa 1 t = 1,2 *10 - 5 K joonpaisumistegurid -5 1 v = 1,7 *10 K Pilu sulgumise kontroll F *l 50000 * 0,19 l = l III = = 0,86 mm > a = 0,01 mm E v Av 1,1 * 1011 * 10 -4 Järelikult jõu rakendamisel pilu sulgub. Reaktsioonijõudude leidmine ja epüüride koostamine I võrrand: Fy = 0 F - R A - RB = 0 Deformatsioonide ...
Katse nr C, mol/l l/mol 1 0.08 12.50 2 0.1 10.00 3 0.15 6.67 4 0.2 5.00 4. Koostan Г = f(c) ehk adsorptsiooni isotermi graafiku. Adsorptsiooni isoterm 0.00000439 0.00000429 0.00000419 Г, mol/m2 0.00000409 0.00000399 0.00000389 0.00000379 0.00000369 0.08 0.09 0.1 0.11 0.12 0.13 0.14 0.15 0.16 0.17 0.18 C, M 6
Antud: y=295 MPa [S]=8 w=500 min^-1 1. Koostada võlli väändemomendi epüür Leian rihmaratastel mõjuvad momendid. Esmalt arvutan nurkkiiruse , siis momendi. Seejärel teen lõiked ja koostan epüüri. =2*n/60 =2*3,14*500/60=52,3 rad/s m=P/ m4=1*10^3/52,3=-19,1Nm m3=0,7*10^3/52,3=-13,4Nm m2=2*10^3/52,3=-38,2Nm m1=1*10^3/52,3=-19,1Nm Leian vedaval rattal mõjuva momendi m=0 m1+m2+m3+m4+mv=0 mv=89,8Nm Joonistan epüüri Leian ristlõigetes mõjuvad momendid. I=m4=-19,1Nm II=m4+m3= 19,1+13,4=-32,5Nm
01.2011 Variandikood: 262-6804/21101 Ülesande tüüp: P Ülesande püstitus Segmentindikaatori ühe segmendi juhtimineks tarviliku skeemi koostamine etteantud elementbaasil Ülesande variandi info: Segment : E Elementbaas : {NAND} Edukat lahendamist! Olga Dalton 104493 IAPB21 1. Koostan tõeväärtustabeli segment E jaoks Nr x4 x3 x2 x1 y 0 0 0 0 0 1 1 0 0 0 1 0 2 0 0 1 0 1 3 0 0 1 1 1 4 0 1 0 0 0 5 0 1 0 1 1 6 0 1 1 0 1 7 0 1 1 1 0 8 1 0 0 0 1
3.Lahendus 3.1 Leian rihmratastele 1, 2, 3, 4 rakendatud pöördemomendid 2n Pi = = 52,359 52,4rad / s Mi = 60 M1=133,6Nm M2=152,67Nm M3=126,34Nm M4=140,46Nm 3.2 Leian võlli tasakaalutingimusest pöördemomendi M5 M = 0; M 1 + M 2 + M 3 + M 4 + M 5 = 0 M5=-M1-M2-M3-M4=-553,07Nm (seega M5 pöördemoment on vastassuunaline teistele pöördemomentidele) 3.3 Koostan väändemomendi T epüüri Joonis 3.1 arvutusskeem Koormuste ehk punkt-pöördemomentide arv=5 Väändemomendi epüüri koostamise jaoks vajalike lõigete arv=4 Lõige 1 M =0 T1=M1=133,6Nm(+) Lõige 2 M =0 T2=M1+M2=286,27Nm(+) Lõige 3 M =0 T3=M1+M2+M3=412,61(+) Lõige 4 M =0 T4=M4=140,46Nm(-) Joonis 3.2 väändemomendi epüür Tmax=412,61Nm 3
Kersti 55 19. Eva 63 44. Mia Mirabel 54 20. Annabel 56 45. Mariann 52 21. Annemai 58 46. Kadri 54 22. Helen 57 47. Kreete 55 23. Pilleriin 65 48. Elis 54 24. Lea 57 49. Enel 62 25. Kirjumirju 54 50. Maarja 52 Variatsioonrida Koostan andmetega variatsioonrea. 42; 42; 48; 48; 48; 50; 51; 52; 52; 52; 52; 52; 52; 54; 54; 54; 54; 54; 54; 54; 54; 55; 55; 55; 55; 55; 56; 56; 57; 57; 57; 57; 58; 58; 59; 59; 60; 62; 62; 62; 62; 63; 63; 65; 65; 65; 65; 65; 73; 80 Sagedusjaotustabel Koostan andmetega sagedusjaotustabeli. Kaal kilogrammides Sagedus 42 2 48 3
1A6 0 0 0 0 0 X X 1A7 0 0 1 1 1 X A8 X X X 1 0 1 0 1 1 A1 & A6 & A8 1 0 1 1 0 0 MKNK f = (x1 v x3)(x2 v x3 v x4)(xx 1 v xx 3 v xx 4) 1 1 0 0 1 1 1 1 0 1 1 1 Koostan MDNK ja MKNK tõeväärtustabelid. 1 1 1 0 1 1 1 1 1 1 0 0 4 Tõeväärtustabelist selgub, et MDNK ja MKNK ei ole teineteisega loogiliselt võrdsed, sest funktsiooni minimeerimisel määrati nullide ja ühtede piirkonnad erinevalt. x1 x2 x3 x4 MDNK DNK 0 0 0 0 1 0 0 0 0 1 0 0
3000 1,408 1,2166 1,4585 0,462 G03000 = H0298 + T S0298 T(M0a + M1b + M2c + M_2c´) G03000 = 182520 J/mol 3000K (24,74 J/mol K) 3000 [(2 29,58 27,88 31,46) 1,408 + (2 3,85 3,39 4,27) 1,2166 + (-0,59 + 3,77) 0,462] = 104506,848 J/mol K 4. Määran reaktsiooni termilise dissotsiatsiooni astme x ning dissotsiatsiooni tasakaalukonstandi Kp. Selleks koostan tabeli vastavate andmetega TASAKAALUS: aine lähteaine reageeris tekkis moole moolirõhk mooliprotsent N2 1 x - (1-x)/2 O2 1 x - (1-x)/2 NO - - 2x x/2 Gaasifaasis moole on 1 - x +1 x + 2x = 2 Arvutan tasakaalukonstandi 3000 K juures G03000 = - RT ln Kp
Tallinna Tehnikaülikool Mehhatroonikainstituut Kodutöö RST1 Variant 5(05) Õppejõud: Leo Teder Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: MAHB52 Kuupäev: 18.11.2012 Tallinn 2012 Joonis 1. Ülesande skeem Algandmed: Joonis 2. Jõudude skeem Lahendus: Koostan jõudude skeemi (Joonis 2). Jooniselt on näha, et ükski jõud ei anna antud olukorras x-teljele projektsiooni, seega saame 5 võrrandit. 2 Projektsioonide võrrandid: 1): 2): 3): Momentide võrrandid: 4) 5) 6) Saime 5 tundmatut, milleks on . Leian nurgad ja . Leian 4. võrrandist jõu . 4) 5) 6) 2) 3) Vastused: 3 4
teljele võrdub nulliga). Koormuste komponendid telgedel y ja z: F Az =F A∗cos 30 °=730,1∗cos 30 ° ≈ 632,3 N ¿ −¿ F Ay =F A∗sin 30 °=730,1∗sin 30° ≈ 365,1 N ¿ ¿ { F Bz=0 F y =F B =365,1 N Joonis 3. Võlli ristlõigete keskpeateljed 3. Võlli sisejõudude analüüs 3.1 Väändemoment Väändemomendi epüüri koostan lõikemeetodit kasutades (arvestamata jätan laagrite hõõrdemomendid). TAB=M=21,9 Nm(-) Joonis 4. Väändemomendi epüür 3.2 Paindemoment kesk-peatasandis xy Joonis 5. Varda toereaktsioonid y telje sihis Paindemomendi epüüri koostan lõikemeetodiga. Varda paindemomendid telje z suhtes: Kuna varda otstes pöördemomente ei mõju, siis punktide A ja B pöördemoment võrdub nulliga
Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 32 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Ülesande lahendus Antud: Materjal S235 D = 50 mm d = 16 mm [S] = 2 1. Möötkavas joonis 2. Leian ohtliku ristlõike (vähima pindalaga) = == 7850 = == 7649,04 ohtlikuim ristlõige = = 4214,67 = == 1761,54 3. Pindala graafik ja pikijõu epüür 4. Koostan tugevustingimuse Lubatav ohutu pinge: MPa Tugevustingimus: = 474,5 F 5. Arvutan suurima F väärtuse 474,5 F 117,5 F 6. Arvutan tegeliku varuteguri Lubatav koormus: F = 247 kN Tugevuskontroll ohtlikus ristlõikes 2 pinge järgi: MPa Tegelik pinge on lubatavast väiksem, s.t. VARDA TUGEVUS ON TAGATUD =5 Tegelik varutegur on lubatavast suurem, s.t. VARDA TUGEVUS ON TAGATUD 7. Vastus Lubatav koormusparameeter: F= 247 kN
Ül 4 Arvutada keevisliide võrdvastupidavuse tingimuse kohaselt. On teada, et nurkteras on keevitatud alusele. Nurkteras on koormatud tõmbejõuga F ja on teada ka ristlõige, riiulite pikkused ja paksused A: 1. Tõmbejõud F, nihkepinge. 2. GOST 380-88 CT2, nurkteras 50x32x3 ristlõikepindalaga 242mm2, k1=7,2mm, k2=24,8mm 3. Käsikeevitus elektroodidega 42 joonis 1 [1] L: Koostan tõmbetugevustingimuse ning leian lubatava tõmbejõu F t A N 2 t 115 A 242mm 2 mm F 242 115 F 27.83kN Leian lubatava nihkepinge [3] Nihketugevustingimuse järgi leian õmbluste kogupikkuse F
EKSTREEMUMÜLESANDE LAHENDAMINE 1.) Ülesandes toodud maksimaalse või minimaalse suuruse jaoks koostada funktsioon, kus argumendiks on soovitavalt üks otsitav. Kõik teised suurused avaldada selle kaudu. Võib kasutada argumendiks x-i ja funktsiooniks y-i. Võib kasutada ka muid tähistusi. 2.) leida funktsiooni tuletis argumendi järgi. 3.) Leida ekstreemumkohad 4.) Kontrollida, kas saadud ekstreemumkoht (kohad on maksimum- või miinimumkoht teise tuletise järgi. Näide: Olemasolevast materjalist saab valmistada tara pikkusega 16 meetrit. Kolmest küljest on vaja tarastada ristkülikukujuline maatükk laohoone ees. Missuguste mõõtmete korral on tarastatud maatüki pindala suurim? Olgu üks külg x meetrit, ja teine 16-2x meetrit. X x 16-2x Koostan pindala funktsiooni. S= a*b S= (16-2x) * x ...
Mehaanika teaduskond Masinaõpetuse Instituut Masinaelementide õppetool Tugevusõpetus 2 Üliõpilane: Töö Number: Matrikli nr.: Ülesannete nr.: 71 Õpperühm: Esitamise kuupäev Andmed m1 = 1000 N*m m2 = 1200 N*m m3 = 800 N*m a = 60 cm = 0.6 m b = 50 cm = 0.5 m c = 70 cm = 0.7 m [] = 2° G = 8,1 * 104 MPa Kõigepealt koostan väändemomendi epüüri. Maksimaalne deformatsioon = c + b + a [ ] = 2° = 0,035 rad Ristlõike mõõtmed 1. Ristlõikeks täisvarras T1 * l1 +T2 * l 2 +T3 * l 3 800 * 0,7 + 400 * 0,5 + 600 * 0,6 = = [] = 0,035 GI p d 4 8,1 * 1010 * 32 d 4 Ip =
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0061 MASINATEHNIKA KODUTÖÖ NR 1 ÜLIÕPILANE:- KOOD: - RÜHM: KAOB JUHENDAJA: A.Sivitski Töö esitatud: 06.10.2009 Arvestatud: TALLINN 2008 Lähteandmed: F1=16 kN F2=28 kN F3=59 kN = 75° = 85° = 65° Materjal: S355J2H Reh= 355 MPa (Voolavuspiir) [S] = 1,5...3 []= Reh/[S] []=355/ 1,5 = 237 MPa Lahendus: 1.Koostan tasakaaluvõrrandid: Fx=0 F2+F3*cos N2*cos N1 F1*cos = 0 28+29*cos75 N2*cos85 N1 + 16*cos65 = 0 0,98N2 N1 = -91,38 (kN) Fy=0 -F1*cos(90- ) + N2*sin + F3*sin = 0 -16*cos25 + N2*sin85 + 59*sin75 = 0 N2 = -38,9 (kN) Seega: N1=54,4 kN N2= -38,9 kN Järeldus: Varras 1 on tõmmatud, sest N1 suund on ristlõikest väljapoole. Varras 2 on surutatud, seega joonisel N2 suund vastupidine (tähistatud pun...
7. 6. Sagedusjaotus tabel Hinne x 5 4 3 f 0,3 0,53 0,13 w= n 7. Aritmeetiline keskmine 3 4 + 4 16 + 5 10 126 x = = = 4,2 30 30 Hinnete aritmeetiliseks keskmiseks on 4,2. Keskmise hälve ja dispersiooni leidmiseks koostan tabeli X f Hälve d= x -x x -x f f d ² 5 10 0,8 8 6,4 4 16 0,2 3,2 0,64 3 4 1,2 4,8 5,76 Summa 30 2,2 16 12,8 8. Keskmine hälve d = x-x f
3.1 Arvutan puuduvate ristlõigete läbimõõdud. 3.2 Arvutan ristlõigete pindalad. D- ristlõike läbimõõt d- ava läbimõõt A- pindala 4. Detaili pikkepinge epüür. 4.1 Arvutan pikkepinged valitud ristlõigetes. N- ristlõike sisejõud A- ristlõike pindala - pikkepinge 5. 5.1. Määran ohtliku ristlõike. Ohtlik ristlõige on D6=50 mm 5.2. Koostan tugevustingimuse. Kõigepealt leian lubatava (ohutu pinge). [S] Nõutav varutegur *Tugevustingimus 5.3. Arvutan suurima lubatava F-i väärtuse 6. Tugevuskontroll. 6.1. Arvutan varuteguri tegeliku väärtuse. 6.2. Tugevuskontroll ohtlikus ristlõikes tegeliku varuteguri järgi. Tegelik varutegur ei ole nõutavast väiksem, seega on detaili tugevus tagatud. 7. Vastus. Koormusparameetri F suurim lubatav väärtus on 229 kN.
Juhtide jadaühenduste uurimine Töökäik: 1. Määran ampermeetri ja voltmeetri skaalade kõige väiksemate jaotiste väärtused ja mõõtepiirkonnad, ning märgin tulemused tabelisse. Skaala kõige väiksema jaotise väärtus Mõõtepiirkond Ampermeeter Voltmeeter 2. Joonestan sellise vooluringi skeemi, kuhu on ühendatud taskulambipatarei, lüliti, ampermeeter ning kaks taskulambipirni. 3. Seejärel koostan selle vooluringi ning mõõdan voolutugevuse: I= 4. Mõõdan voltmeetriga pinged kummagil lambil. NB! Mõõtmiseks mitte ühtegi juhet lahti ühendada. Panen voltmeetri kummagi klemmi külge ühe juhtme ja siis ühendan need algul ühe, siis teise lambi klemmidega. U1= U2= 5. Mõõdan voltmeetriga pinged kummagil lambil kokku. Selleks ühendage voltmeetri + klemm ühe lambi vooluallika positiivse poolusega ühendatud klemmi külge ja voltmeetri – klemm
4. Ülesanne – Mõõteahelate arvutus 1) Mõõteahela konstrueerimine ja sulgeva lüli pikkuse ning hälvete arvutamine Joonis 1. Mõõteahel Koostan mõõteahela valides sulgeva lüli A.0 pikkuseks 1mm A1 100±0 0003mm A2 90±0 0003mm A3 80±0 0003mm A4 70±0 00025mm A5 30±0 0002mm A6 1.27±0 00012mm Ai 372.27±0 00294mm a)Lõpplüli nimimõõtme arvutamine A0 Ai(suurendav) Ai(vähendav) n n A0 Ai A1 A2 A3 A4 A5 A6 1 mm A0 372.27mm ( 100mm 90mm 80mm 70mm 30mm 1.27mm) 1 mm b)Lõpplüli ülemine hälve EsA EsA(suurendav) EiA(vähendav) n n EsA(suurendav) 0.0003 0.0003 0.0003 0.00025 0.0002 0.00012 0.00147( mm) n EiA(vähendav) 0.0003 0.0003 0.0003 0.00025 0.0002 0.00012 0.00147( mm) n Es...
Tallinna Tehnikaülikool Mehaanika teaduskond Masinaõpetuse Instituut Masinaelementide õppetool Tugevusõpetus 2 Üliõpilane: Töö Number: Matrikli nr.: Ülesannete nr.: 82 Õpperühm: Esitamise kuupäev Andmed l=6m k = 0,6 F = 60 kN p = 40 kN*m Staatika võrrandid F x = 0 R Bx = 0 F y = 0 R A - p * k * l + RB = 0 k *l M B = 0 - RA *l + p * k *l * 2 +MB =0 3 tundmatut ja kaks võrrandit annavad staatikaga määramatu süsteemi, tuleb kasutada deformatsioonide sobivusvõrrandit. Deformatsioonide sobivusvõrrand l A = l B = 0 Võtan lahendamiseks võrrandi l A = 0 . Eemaldan mõtteliselt liigendi A ja lahendan Moore'i meetodiga. 11 * x1 + 1 p = 0, ...
Keemia aluste praktikum Kuue lahuse kindlakstegemine Juhendaja: Erika Nimi: Reijo Loik Kuupäev:13.11.2013 Jüriado Koostan tabeli reaktsioonide kohta, mis lahuste kokkuvalamisel toimuvad. NaOH H2SO4 Na2CO3 NaCl BaCl2 Al2(SO4)3 NaOH X Tekib - - NaOH + NaOH + Na2SO4, BaCl2→Ba(OH Al2(SO4)3→ näha pole )2 Al(OH)3+
1. Joonis 2. Trossi ja puitvardade sisejõud funktsioonidena Teen seda projekteerides jõu F komponendid puitvardale ja trossile. X telje sihiks valin puitvarda. Kuna muid jõude peale F ei arvesta, on varraste sisejõud reaktsiooniks jõule F. Puitvarda sisejõud Np ja trossi sisejõud Nt Lähtudes põhimõttest et = 0 = 0 = - 45 + 1,14 = 0 = 1,14 - 45 = 0 = 0,69 = 0,71 3. Tugevustingimused Koostan jõuepüürid. Kuna mõlemal juhul on tegu ühtlaste varrastega, jaotub pinge kogu varda pikkuses ühtlaselt. Puitvarda puhul on tegu survega ning terastrossil tõmbega. u surve puit= 40 Mpa F lim tross= 58,3kN Puitvarda tugevustingimus on : 0,6910 3 4010 6 = 2 /4 Trossi tugevustingimus on 0,71F=58,3/S 4. Arvutan jõu F suurima lubatud väärtuse lähtudes trossi piirjõust ja nõutud varutegurist S=6. 0,71F=58,3/6 F=13,6kN Leian tarindi suurima lubatud koor...
LABORATOORNE TÖÖ nr. 7 "Pindalade määramine" Ülesanne1. Analüütiline pindala määramine. Arvutada maatüki pindala piiripunktide ristkoordinaatide järgi. Maatüki üldpindala arvutatud väärtus ümardada 0,01 ha täpsusega Lahendus Koostan tabeli, kandes piiripunktid koordinaadid tabelisse päripäeva. Teen vastavad arvutused. Neljandat ja viiendat tulpa kontrollin liites kõik arvud kokku. Vastus peab tulema null. Kuuenda ja seitsmenda tulba arvud kokku liites peavad tulema võrdsed arvud ning annavad pindala kahekordse väärtuse. Punkti () nr 1 2 3 4 5 6 7 1 (SM- 6475552,70 657532,38 -4,093 -11,197 -7362390,103 -26504437,23 1) 7 4 6475557,03 657537,62 0,8680000...
koostamise käigus koostatakse põhitegevuse eelarved ja finantseelarved ning nende koostamiseks vajalikud prognoosid , eelarve projektid ja plaanid. Koondeelarve koosneb erinevatest omavahel seotud põhitegevuse ja finantseelarvetest. Põhitegevuse eelarved on eelarved , milles määratakse vajaminevad ressursid, nende kogused ning algallikad. Finantseelarved on eelarved , milles käsitletakse ettevõtte rahalist poolt: tegevuseks vajamineva rahastamise võimalused, rahavood jms. Töö lõpus koostan ma tootmisettevõtte näidiskoondpaani. 1. ETTEVÕTTE KOONDPLAAN JA SELLE ELEMENDID Koondeelarve koostatakse kogu organisatsioonile kui tervikule, erandkorras ka selle olulist majanduslikku iseseisvust ja otsustusõigust omavatele osadele- strateegilistele allüksustele. Koondplaan e koondeelarve on kokkuvõte firma eesmärkidest kõigi tema allüksuste suhtes. Iga plaani taga on konkreetne ettevõtte allüksus. Seega on koondplaan integratsioon erinevate
aega Millele kulutan enda arvates Enda arvates liiga palju kulutan aega toidu liiga palju aega valmistamisele,arvutis istumisele,juttu räägimisele ja trenni minekule Mille jaoks ja kui palju aega Mõnikord 1 tund või 2 tunni õppimisele mul ööpäevas puudu jääb? Mida kavatsen ette võtta. Millele varem kulutasin palju aega nüüd püüan vähem aega Kuidas lahendan selle kuulutada ning ühe päeva ennem koostan endale päeva probleemi plaani millest hakkan kinni pidama.
Minu kirjandi meelespea Kirjandi teema valin selle järgi, mida kõige rohkem tean ning mille kohta oskan näiteid tuua. Kui teemade vahel on raske valida, siis koostan pingerea et missugune teema sobib kõige paremini. Enne eksamit peab kindlasti jälgima uudiseid ning uurima teemade kohta, milles olen nõrk ning mida võib kirjandis vaja minna. Kindlasti ei tohi liialdada sõnaga „probleem“. Kirjutamise ajal võiks olla kaasas vett ja/või sokolaadi, see paneb mõtte paremini jooksma. Tsitaatväljend oma lause sees eraldatakse jutumärkidega, autori väljendit ei pakuta omana; eriti kui tegemist on katkendiga väga tuntud tsitaadist.
Tutvumine vahelduvvoolutarvitite jadaühendusega. Üldpine jagunemine osapingeteks. Aktiiv- ja induktiivtakistuse liitumine näivtakistuseks. Töö käik: 1) Mõõdan pooli aktiivtakistuse. 2) Mäaran voltmeetri ja ampermeetri abil pooli induktiivtakistuse joonise 14-1 abil. 3) 4) Teostan jadaühenduse. Valin atiivtakistuse suuruseks r=90 ja kondensaatori mahtuvuse suuruseks a)sellise mahtuvuse, et Xc=1/2 XL b)sellise mahtuvuse,et Xc=2 XL Koostan lülituse vastavalt joonisele 2 ja esitan selle juhendajale kontrollimiskes 5) Mõõdan voolu, üldpinge ja osapinged. Lahutan pinnge Up kaheks komponendiksUpa ja UpL. Mõõtmis- ja arvutustulemused kannan tabelisse 15-1 Tabel 14-1 Katse Mõõdetud Arvutatud nr. r U,V I,A P,W Ua,V Uz,V z, Ua,V Uz,V cos z,
Millistes olukordes saavutan parimaid tulemusi Olen mõistnud, et asjad saavad kiiremini ja paremini tehtud kui mulle antakse endal rahulikult tegeleda sellega, kuid samas on vaja see mingiks kindlaks ajaks ära teha, muidu jääksingi seda edasi lükama. Hea näide on treeningud, koostan endale 12 kuuse tööplaani ja täidan seda väikse surve all, igapäev tean mida tegema pean kui ei täida seda piisavalt hästi pole mul tuleviku ja samas keegi ei pane mulle seda kohustust vägisi kaela, enda vabal valikul olen selle võtnud ja täidan seda rahulikult. Tavaliselt kui pean kiiresti otsustama ei kaota ma pead, vaid teen läbi mõtlemata otsuseid, mis hiljem võivad kätte maksta, hea näide selle kohta on, kui mulle antakse
kokku 14. Kui palju sai Iraan olümpiamängudelt kuld , hõbe , ja pronksmedaleid? Olgu kuldmedalite arv x, hõbemedalite arv y ja pronksmedalite arv z, kokku on medaleid 12. Kui kuldmedaleid oleks 25 % rohkem ehk 1,25x ja hõbemedaleid 40 % vähem ehk o.6y, siis oleks kokku 11 medalit. Kui pronksmedaleid oleks kaks korda rohkem ehk 2x ja hõbemedaleid viiendiku võrra vähem ehk 0.8y, oleks neid kokku 14. Koostan võrrandisüsteemi Lahendan determinandi abil Leian determinandi D = = = 1.2 + 1 + 1 0.6 0.8 2.5 = - 0.7 Leian Dx i Dx = = = 14.4 + 14 + 8.8 8.4 9.6 22 = 2.8 Leian Dy i Dy = = = 22 + 12 + 17.5 11 14 30 = 3.5 Leian Dz i
Kavatsen teha küsitlusi Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilaste seas. Uurida saalihokiga seonduvaid lehti internetis. Kavatsen küsitleda Felixhalli juhatajat seoses treenimis võimalustega. 6 5.Uurimistöö ajakava AEG TEGEVUS 5. mai eelkaitsmine 1.juuni- 30. august kogun matrejali oma töö kohta 1- 6. september teen valmis töö esimese peatüki 7- 25. september koostan küsitlused ja viin läbi küsitluse 26. sept- 25. oktoober vormistan oma tööd 26...31. oktoober otsin ja panen kokku lisad 5. november töö valmis 25. november kaitsmine 7 6. Juhendaja kinnitus, kuupäev: 8
Materjaliteaduse instituut TTÜ füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 1k Adsorptsiooni uurimine lahuse ja õhu piirpinnal Õpperühm: Kontrollitud: Arvestatud: Töö teostamise kuupäev: Joonis 1. Stalagmomeeter Töö eesmärk Uurida adsorptsiooni piirpinnal lahus/õhk. Valmistada butanooli vesilahus kontsentratsiooniga 0,6 M ja 5 järjestikust lahjendust 1:2. Mõõta lahuste pindpinevused stalagmomeetri abil. Töö käik Valmistada butanooli vesilahused vastavatel kontsentratsioonidel. Pindpinevus määratakse stalgmomeetri tilkade lugemise meetodil. Selleks tõmmatakse uuritav vedelik kummibalooni abil stalgmomeetrisse, nii et nivoo oleks kõrgemal ülemisest märgist A stalgmomeetri kaelal. Eemaldada kummibaloon ning kasta vedelikul tilkuda alla pandud...
MHE0040 MASINAELEMENDID Kodutöö nr. 2 Variant nr. Töö nimetus: KEERMESLIIDE A -7 B -1 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: MATB Alina Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 1. Ülesande püstitus: Antud: Terasleht S235 [S] = 1,5 l 900 mm - 5 mm F 5,6 kN h 300 mm 1 - 10mm ( karpprofiili seina paksus) Poldi tugevusklass 8.8 Vaja leida õiged poldid ning leida a, b, t mõõtmed 2. Lahenduskäik Koostan keermesliite koormusskeemi, kõik jõud koondatakse liitse tsentrisse : Konstruktiivselt valin a- 200 mm Koormus F jaotub ühtlaselt sümmetriliselt jaotatud poltide vahel. Igale poldile mõjub põikjõud Fpõik F 5,6 FPõik = = = 1,4kN i 4 Painemoment M tasakaalustatakse momentidega Fmr M= iFm r M = FL= 5,6*0.9 =5,31kNm Jõu Fm jõuõlg r 2 2 ...
1 cm –250 m ∆ x = 625 m 2,5 – x m A- A' = 0,6 cm; Looduses 0,6*625 = 375 m H 1 = 145 m A' - E' = 1 cm; Looduses 1*625 = 625 m H 2 = 140 m E ' - A ' = 0,8 cm; Looduses 0,8*625 = 500 m H 3 = 135 m Kannan kaugused joonisele ja koostan joone AB pikiprofiili. Mõõtkavad: Horisontaalne: M 1:10 000 Vertikaalne: M 1:500
Igas kooliastmes leitud sõbrad moodustavad hilisema sõpruskonna, kes aitab töö leidmisel või rasketel hetkedel. Esimene armastus leitakse sageli koolis. Algsed seksuaalteadmised ja algtõed perekonnast kuuluvad kooliprogrammi. 5. Teeskava punktid näitavad ära, kui mitu lõiku jaksan oma kirjandisse luua. Teeskava punktid korrektselt sõnastatuna on minu kirjandi lõikude tuumlaused. Neid tuumlauseid (-väiteid) asun argumenteerima, s. t koostan iga teesi kohta tervikliku argumentatsiooni. Koostan näidiseks argumentatsiooni oma teeskava esimese punkti kohta: Näidis: Väide (tees): Koolis õpin end igakülgselt tundma. Selgitus: Enesetundmine tähendab, et ma tean, millised on minu tugevad ja nõrgad küljed. See teadmine määrab tulevikus elukutsevaliku, minu terviseprogrammi ja isiksuse need küljed, mida oleks vaja arendada, et oma elu võimalikult edukalt elada. Tõestus: Erinevates tundides õpin end eri tahkudelt tundma
Töö nr 5A Poorse materjali eripinna määramine Juhendaja: Töö teostaja: Töö ülesanne: Määrata poorse materjali eripind seadme Quantasorb abil. Töö käik 1)Kaalusin 0.048 g uuritavat süsinikmaterjali(K835) He rõhk oli 160 kPa ning N2 rõhk 170kPa 2) Adsorptsiooni isotermi mõõtmiseks oli vaja määrata adsorbeerunud gaasi (N2) hulk vastaval gaa t(N2) t(N2)+t(He) p/po 87 24 0.275862 91 24 0.263736 89 24 0.269663 92 24 0.26087 Keskmised väärtused 89.75 24 0.267409 3) Adsorptsioon Imax(mA) Counteri näit Imin(mA) 47.1 ...
tiheduse väärtused (D280), kasutades 1 cm läbimõõduga kvartskvürette. Katseandmed ja nende töötlus: D0 = 0,733 A D1 = 0,569 A D2 = 0,587 A D3 = 0,644 A Õppejõult saadud kaliibrimisgraafiku alusel saan türosiini kontsentratsiooniks: C0 = ei määranud, kuna mõõtmis tulemus ei sobinud, st 0-proovi optiline tihedus oleks pidanud väiksem olema kui I proovi oma. C1 = 0,091 mg/ml C2 = 0,094 mg/ml C3 = 0,12 mg/ml Saadud andmete alusel koostan graafiku: türosiini kontsentratsioon (C) aeg (t). Arvutan preparaadi proteolüütilise aktiivsuse vastavalt järgmisele valemile: A = C * V1 * 2 * 103 * V2 t * 181 * g * V3 kus C = 0,115-0,085 = 0,03 mg/ml t = 800-350 = 450 s V1 (hüdrolüüsisegu üldmaht) = 26 ml V2 (ensüümilahise üldmaht) = 5 ml V3 (ensüümi maht hüdrolüüsisegus) = 1 ml g (proteaasi kaalutis) = 0,0051 g
1. Algandmed Materjal: Teras E295 DIN EN 10025-2 Voolepiir: Re =295 MPa Tugevuspiir: Rm=470 MPa Töötemperatuur: T =120 ° C Tulemuse usaldatavus: 99% Pinnakaredus: Ra=3,2 μm Varuteguri väärtus: [S]=4 L= 260 mm D = 1,10d F = 2300 N Koostan Fmax paindemomendi epüüri M B=F∗L=2300∗0,26=598 Nm Ohtlik Lõige on M B=598 Nm Painde tugevustingimus: M σe σ max = ≤ , kus W on telg tugevusmoment W [S] M 598∗4 [ W ]= [ S ]= ≈ 8,1cm3 σe 295∗10 6 Tugevustingimus paindel tugevusmomendi kaudu W= π d3 32 ≥ [ W ] =¿ d= √3 32∗[ W ] π d≥ √ 3 π = √ ...
enda teha. Kuna mul puuduvad head infotehnoloogi oskused, siis tööl ma ei käi, kuid tegelen spordiga, ja ka see on kurnav ning mõjutab tulemusi koolis. Erialasele tööle plaanin minna pärast bakalaureusekraadi omandamist. Kindlasti ei ole ainuüksi bakalaureusekraad piisav, et töötada mingil töökohal. Ma arvan, et pean lisaks koolis õpitavale ka ise infotehnoloogia valdkonnas avaramalt ringi vaatama ja hulganisti juurde õppima(näiteks koostan lihtsamaid mänge Apple'i ja Android'i süsteemidele programmiga ,,GameSalad"), sest kogemused tulevad töö ja harjutamise käigus.
Alushariduse valdkond Koolivalmidus ja õppimine põhikooli I astmes Õppekavade võrdlus Iseseisev töö Piret Kala Juhendaja: Kerstin Kööp Tallinn 2016 Antud töö ülesandeks oli võrrelda Koolieelse lasteasutuse riiklikku õppekava (edaspidi lasteaia seadus) 2008 ja Põhikooli riiklik õppekava (edaspidi kooli seadus) 2010. Koostan võrdlust meetodil tuua esmalt välja erinevused ja seejärel sarnasused. 1. Erinevused: Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava määrab kindlaks koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse alused, siis Põhikooli riiklik õppekava kehtestab riigi põhiharidusstandardi, mis rakendatakse kõigis Eesti Vabariigi põhikoolides. Lasteaia seaduses on üksikasjalikult välja toodud 6-7aastase lapse eeldatavad üldoskused ning 6–
kokku oli 2 poega rohkem, kui kolmandas ja 3 poega vähem, kui teises ja kolmandas. Lahendus: Olgu esimeses pesakonnas olnud poegade arv x, teises y ja kolmandas z. Kuna kokku oli sellel jänesel aasta jooksul 14 poega, siis x + y + z = 14 . Kuna esimeses ja teises pesakonnas oli kokku 2 poega rohkem, kui kolmandas, siis x + y = z + 2 x + y - z = 2 . Kuna esimeses ja teises oli kokku 3 poega vähem, kui teises ja kolmandas, siis x + y + 3 = y + z x - z = -3 . Koostan võrrandisüsteemi: x + y + z = 14 x+ y- z = 2 x- z = -3 Lahendan süsteemi determinantide abil: 1 1 1 1 1 D =1 1 -1 1 1 = -1 -1 + 0 -1 -0 +1 = -2 1 0 -1 1 0 14 1 1 14 1 Dx = 2 1 -1 2 1 = -14 +3 + 0 +3 -0 + 2 = -6 -3 0 -1 -3 0 1 14 1 1 14
Tallinna Materjaliteadu Üliõpilane: Õpperühm: Töö nr. KK laboratoorne töö Adsorptsiooni u Tallinna Tehnikaülikool Materjaliteaduse instituut Füüsikalise keemia õppetool Üliõpilane: Teostatud: 07.03.2012 Õpperühm: YASB41 Töö nr. 1KK KK laboratoorne töö nr.1 Adsorptsiooni uurimine lahuse ja õhu piirpinnal Arvutused ja graafikud on teisel leheküljel. KATSETULEMUSED Uuritav aine on propanool 1) Arvutan pindpinevuse igale kontsentratsioonile Pindpinevus arvutatud valemiga Katse temperatuur: 25C 74 1 45,95 72 0,5 54,87 70 Pindpinevuse sõltuvus ...
1)internet - arvutite vaheline ühendus(ülemaailmne arvutivõrk) .
2) server - arvuti , mis asub selle internetivõrgu sõlmes .
3) www - world wide web - interneti teenus , mis võimaldab navigeerida veebilehelt
veebilehele .
4) hüpertekst - tekst , mis sisaldab linke .
5) html - hyper tekst mark up language .( Tim Burns Lee )
Näide :
1...6
6.ASCII tabel - tabel , 256 baidi jaoks .
7.Bait - kõige väiksem infoühik
bait - KB - MB - GB - TB
bitt - 0 , 1
8.RGB - red , green , blue .
9.HTML dokument - html keeles kirjutatud dokument .(html käsud 10 tükki )
10. veebileht - serveri kettal olev html dokument .
11. kodulehekülg = veebileht .
12. veebiprogram - serveri kettal asuv programmi fail .
13. PHP - programeerimiskeel , millega luuakse veebi programme .
14. URL - veebi dokumendi aadress .
15. domeen - lõik aadressis ,...
HAIGED? Sagedustabel Pole üldse haige 1 1-2 korda 30 3-5 korda 15 6 - rohkem 4 1 õpilane vastas, et ta pole aasta jooksul kordagi haige. 30 õpilast vastas, et on aasta jooksul haiged 1-2 korda. 15 õpilast vastas, et on 3-5 korda aastas haige. 8 õpilast vastas, et on rohkem kui kuus korda aastas haiged. Tingmärkide tähendus 1 - pole üldse haige 2 - 1-2 korda 3 - 3-5 korda 4 - 6 rohkem Koostan tulemuste järgi variatsioonirea: VARIATSIOONIRIDA: 1,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2,2, 2,2,2,2,2,2,2,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,4,4,4,4 x= 2,44 korda haige x max = 4 - 6-rohkem kordi haige Me = 0,674915 = 2 Mo = 2 x min = 1 pole üldse haige Kv = 3 Kv = 2 V = 0,276604
Täieliku DNK leidmine: Kasutan kleepimisseadust: x1 = x1xx2 V x1x2 f(x1x2 x3x4) = xx1 xx2 x3 V x1 xx2 xx3 V x2 x4 = xx1 xx2 x3x4 V xx1 xx2 x3xx4 V x1xx2 xx3x4 V x1xx2 xx3 xx4 V 4 V x1x2x4 V xx1 x2 x4 = = xx1 xx2 x3x4 V xx1 xx2 x3xx4 V x1xx2 xx3x4 V x1xx2 xx3 xx4 V x1x2 x3x4 V x1x2 xx3 x4 V xx1 x2 x3x4 V xx1 x2 xx3 x4 Taandatud DNK leidmine: Selle leidmiseks koostan MDNK Karnaugh’ kaardi, millel märgin ära kõik lihtimplikandid, mis tervikuna ei sisaldu üheski teises (mustaga märgitud MDNK lihtimplikandid ja punasega lisaks TaDNK jaoks vajalikud lihtimplikandid) TaDNK: f(x1x2 x3x4) = xx1 xx2 x3 V x1xx2 xx3 V x2x4 V xx1 x3x4 V x1xx3 x4 6. Leida vabalt valitud viisil MKNK-ga võrdne Täielik KNK. Selleks vaatan MKNK Karnaugh’kaarti ja kirjutan 0-de piiskonna argumentvektorite järgi välja nende elementaardisjunktsioonid ja korrutan
2 1 ml uuritavat lahust 3 1 ml uuritavat lahust 4 1 ml glükoosilahust (0,25 mg/ml) 5 1 ml glükoosilahust (0,125 mg/ml) 6 1 ml glükoosilahust (0,062 mg/ml) Igasse katseklaasi pipeteeritakse 3 ml tööreaktiivi ja loksutatakse kohe, et saavutada ühtlast kontsentratsiooni. Pärast tööreaktivi lisamiseks väärvus muutus kollakaks igas kasteklaasis. Kaliibrimisgraafiku koostamine ja glükoosi kontsentratsiooni kindlakstegemine Pärast reaktsiooni läbiviimist koostan kaliibrimisgraafiku ja selle abil leian glükoosisisaldust sidruimahlas. Kolv Optiline tihedus (ABS) Opt. tihedus 0 proov 0 proov 0,047 Sidrunimahl 0,083 0,036 KeskmineD väärtus? Sidrunimahl 0,091 0,044 Glükoosilahus 0,25 0,203 0,156 Glükoosilahus 0,125 0,114 0,067
22 63.5 0.245 23 65.5 0.293 24 67.5 0.298 25 69.5 0.225 26 71.5 0.136 27 73.5 0.083 28 75.5 0.047 29 77.5 0.026 9. Koostan kromatogramm Sinine graafiku osa kajastab dekstraansinise kontsentratsiooni muutumist, kollane müoglobiini kontsentratsiooni muutumist ja punane DNP-aspartaadi kontsentratsiooni muutumist. Roheline osa graafikust on need proovid, milles uuritavaid aineid ei olnud. Dekstraansinine vüljuv kõige esimesena, kuna see on polüsahhariid ja selle molekulmass on , teisena väljub müoglobiin (molekulmass 16800), kolmandana DNP-aspartaat (molekulmass ~300). 10
Töö eesmärk Määrata pindaktiivse aine vesilahuse pindpinevus sõltuvalt lahuse kontsentratsioonist. . Pindpinevuse isotermist leida adsorptsioni isoterm. Adsorptsiooni isotermist arvutada molekuli pindala ja pikkus monomolekulaarses kihis. Katsearvutused ja tulemused Uuritav aine propanool Võrdluslahuse tilkade arv I katse 39 tilka II katse 40 tilka III katse 40 tilka Keskmine 40 tilka Katse temperatuur 26 °C Vee pindpinevus 71,72 mJ/m2 (26 °C) 1) Arvutan pindpinevuse igale kontsentratsioonile Pindpinevus arvutatud valemiga Lahuse kontsent- Pind-pinevus ratsioon c Tilkade arv mol/L...
*bürgermeister linnapea, praegu Viljandi linnapea Loit Kivistik. *gild kaupmeeste ühendus. Jagunesid kauheks: Suurgild (abielus kaupmehed), Mustpeade Vennaskond (vallalised kaupmehed). *tsumft Ühe eriala küsitööliste ühendus. *skraa tsumfti põhikiri, seadused, pani paika töö ülesanded ja tööaja, kui palju võib olla selle jne. Hiljem hakkas skraa takistama ka majandus arengut, kuna osad tegid tööd rohkem, kui skraa järgi seda ei tohtinud. 1) Koostan kronoloogilise kava Jüriöö ülestõusu kohta. (7-8 kavapunkti) 1. 23. aprill 1343 Ülestõusu algus Harjumaal (talupojad tahtsid saada vabaks, oli suunatud Taani ja Saksa võimu vastu) 2) Padise kloostri vallutamine, klooster põletati ja tapeti 28 munka. 3) Kogu Harjumaa vabastati võõrvõimust, va. Tallinna linn. 4) Peale kloostri hävitamist taandusid ülestõusnud ja valisid neli juhti, keda nimetati kuningateks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
