Suitsetamise kahjulikkus

Q: Mis tapab poole tema tarbijatest?

Vastus leiad õppematerjalist: Suitsetamise kahjulikkus

Q: Kui siin ühe suitsu teen?

Vastus leiad õppematerjalist: Suitsetamise kahjulikkus

Metson, Geidy

Suitsetamise kahjulikkus (3)

Kutsekool - Meditsiin - Ohuõpetus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis tapab poole tema tarbijatest?
Kui siin ühe suitsu teen?

Geidy Metson Suitsetamise kahjulikkus
SISUKORD
SISSEJUHATUS ......................................................................................2
1.TEOREETILINE KÄSITLUS................................................................3
1.1 Tubakas ............................................................................................4
1.2. SUITSETAMISE MÕJU INIMORGANISMILE............................5
1.2.1 Naised ja suitsetamine ...........................................................7
1.2.2 Mehed ja suitsetamine...........................................................9
1.3. TUBAKAS JA TERVIS.................................................................10
1.4.PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU............................................11
1.5. SUITSETAMINE JA NOORED....................................................12
1.6. SUITSETAMISEST LOOBUMINE............................................. 13
1.6.1 Abivahendid ja ravimid suitsetamisest loobumiseks.......... 15
SISSEJUHATUS
Et suitsetamine kahjustab kopse ja võib kopsuvähki põhjustada, sellest on nüüdseks ajaks tõenäoliselt kuulnud juba kõik suitsetajad . Tegelikult on asi aga veel hullem. Ameerika teadlased on välja selgitanud, et nikotiinist põhjustatud terviskahjustuste hulk on palju suurem. Suitsetamine pole eralõbu, vaid probleem, mis puudutab kõiki inimesi- see algab tubakareklaamidest, mis lasevad suitsetamist ekslikult paista ahvatleva ja positiivsena, probleem algab riigist, mis lubab selliseid tubakareklaame ja lõpeb naabrimehega, kes “ heast südamest” koolipoisile paki suitsu ostab. Suitsetamine on kirg - sellisest harjumusest pole lihtne lahti saada. Üle 60% suitsetajatest soovib küll vabaneda tubakaorjusest, kuid täielikult suudavad seda vaid vähesed.
Küsimus polegi ainult tahtejõus, vaid kes on kord juba suitsetama hakanud, see on ka tubaka tarvitamisest sõltuvusse sattunud.

TEOREETILINE KÄSITLUS
Tööstuslikul otstarbel Eestis tubakat ei kasvatata, kuid on oluline teada, et tubakataime hektarisaak on suurem ükskõik millise teise põllukultuuri omast. Sellest on tingitud suur ärihuvi tubakakasvatamise vastu ning otsene huvitatus suitsetamise võimalikult laialdasest levikust . Iga suitsetaja peaks teadma, et tema pärast võetakse maha üks elujõuline puu iga kahe nädala järel, et rajada uusi tubakaistandusi. Mida tuleks ette võtta tootega , mis tapab poole tema tarbijatest? Kuidas esitletakse surmapakis lokkavat elu; haigustepakis tervist ja surmavat sõltuvust tekitavas pakendis vabadust ning elu ülistamist?
Igal aastal tapab tubakas 4 miljonit inimest. Aastaks 2020 prognoositakse selle arvu tõusu 8,4 miljonini aastas.
Öeldakse, et religioon , uudishimu, raha ja sõjad on neli olulist liikumapanevat jõudu. Kõik nad on otseselt või kaudselt kaasa aidanud ka tubaka võidukäigule saamaks popu-laarseimaks inimesetapjaks maailmas. On teada, et maailma elanikkonna täiskasvanud meestest suitsetab 47% ja naistest 12%. Eestis suitsetas 1997.a. 42,3% meestest ja 19,6% naistest (Statistika 2001,Tln).
Eesti tubakaseadus on paljudest Euroopa analoogsetest seadustest rangem selles osas, et keelab alla 16aastastel tubakatooteid tarbida. Kuna uuringud näitavad, et pooltel suitsetavate laste vanematest pole aimugi oma võsukese salaharrastusest, võib tulevikus nii mõnigi neist selle kurva tõe teada saada rahakotti kergendava trahvikviitungi kaudu.
Muidugi ei hakata suitsetavaid noorukeid ratsapolitseiga taga ajama . “Eesmärk pole karistamine, vaid kasvatamine,” ütleb Sotsiaalministeeriumi ametnik . Riik on lõpuks näidanud, et peab tubakat strateegiliselt ohtlikuks kaubaks mitte ainult rahva tervisele, vaid ka riigi majandusele, ning on kohaldanud selle suhtes eraldi seaduse.
1.1 TUBAKAS

Tubakas on taim, kes kuulub maavitsaliste sugukoda, nii nagu ka näiteks kartul ja tomat . Tubaka perekonda kuulub ~100 liiki, mis kasvavad looduslikult peamiselt lähistroopilises Ameerikas, Austraalias ja Polüneesias.

Tubakasuitsu koostis
Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit. Paljud neist on tervisele kahjulikud. Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid.
Tubakasuitsus sisalduvad ained võib rühmitada järgmiselt:

Vähki tekitavad ained
Sõltuvust tekitavad ained
Valgeveresust tekitavad ained
Pärilikke muutuseid põhjustavad ained
Loote väärarenguid põhjustavad ained
Radioaktiivsed ained + vingugaas ja tõrv

Niisiis on paljud tubakasuitsus sisalduvad ained väga mitmel moel tervisele kahjulikud. Kuid inimesele on tubakasuits ohtlik ka ainuüksi seetõttu, et ta on happeline ja kuum. Happeline reaktsioon kahjustab eriti kopsukudet.

SUITSETAMISE MÕJU INIMORGANISMILE
Sageli ei teata ka suitsetamise tegelikku mõju organismile. Lühemaajalisel suitsetamisel pole sageli suitsetamise kahjulikku toimet tunda, see ilmneb pikema aja jooksul. Siis on aga inimene muutunud juba suitsust sõltuvaks ja sellest loobumine on juba väga raske. Loobumist raskendab tubakas sisalduv nikotiin , mis nagu narkootilised ainedki tekitab sõltuvust mis kujuneb märkamatult. Peale nikotiinisõltuvuse kujuneb tubaka tarbimisel välja ka psüühiline sõltuvus, mis omakorda kinnistab suitsetamis-harjumust.
Praegu teatakse kopsuvähi, südame- ja veresoonkonna haiguste ning kopsulaienemise seosest suitsetamisega. Vähem ollakse kursis muude vähktõbede ja suitsetamse vaheliste seostega. Vähktõbi on suitsetava inimese arvates kauge tagajärg aastakümnete pärast. Sageli on tähtsam see, mis toimub just nüüd või käesoleval aastal. Suitsetamise vahetu mõju on igapäevane: sõrmede vereringluse halvenemine, peavalu, köha, limaeraldus, suu limaskestade ärritus, ebameeldiv suulõhn, nahapinna muutused. Tubaka mõju põhineb suitsus sisalduvatel ainetel , mis vereringega satuvad organismi. Tubaka põlemisel moodustavad keemilised ühendid (neid on üle 4000, mitukümmend neist soodustavad vähi teket) ja tahked aineosakesed ärritavad nahka ja limaskesti, ning satuvad ka neerudesse, kusepõide, kõhunäärmesse, emakasse - peaaegu kõikidesse elunditesse.
Nikotiin C10H14N2
Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette (mis sisaldavad kokku 60 mg nikotiini). Põhjus, miks suitsetaja siiski kohe ei sure , on selles, et tavaliselt satub organismi korraga väike kogus nikotiini. Organism hakkab teda kohe töötlema ja välja viima. Algajal suitsetajal tekitab nikotiin iiveldust ning oksendamist, see on kaitsereaktsioon organismi sattunud mürgi vastu. Sõltuvust tekitavateks aineteks on tubakasuitsus nikotiini erinevad vormid. Nikotiin tekitab sõltuvuse, seega on ta narkootiline aine. Narkootiline aine on selline, mille kasutamisel tekib inimesel vajadus ikka uut ja uut annust seda uimastavat ainet saada. Antud juhul tekib pidev vajadus uue sigareti järele. 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3…1,5 mg nikotiini.
Nikotiini mõju võib kokku võtta järgnevalt:

Naistel häirub emaka vereringe , mistõttu võivad suureneda menstruatsioonivaevused, kahjustuda võivad ka munasarjad
Tõuseb südame löögisagedus
Tekib tubakasõltuvus
Näljatunne väheneb
Langeb kopsude töövõime
Tõuseb vere suhkrusisaldus neerupealised eiravad rohkem adrenaliini ja noradrenaliini hapete ja leeliste tasakaal muutub, mistõttu seediv toit võib pääseda soolestikust tagasi makku
Lootesse jõuab nikotiin suhteliselt 2 korda enam kui emasse ning tema kasv aeglustub, surma oht suureneb, sünnijärgselt vaevavad võõrutusnähud.
Nikotiin ahendab veresooni, mistõttu suureneb südame löögisagedus ja tõuseb vererõhk. See koormab aga liigselt südant.
Veresoonte ahenemise tõttu väheneb naha ja jäsemete verevarustust. Näiteks sõrmeotste temperatuur väheneb umbes 3 kraadi võrra, aga võib ka langeda isegi 27 kraadini. Veresoonte ahenemine suurendab talvel külmumisohtu.
Nikotiin soodustab kahjulike ainete ladestumist arterites (veresoonte lubjastumist, mis põhjustab vereringehäireid).

Siit selgub , miks suitsetamine suurendab riski haigestuda südame- ja veresoontehaigustesse. Kui mõni organ ei saa enam piisavalt verd, võib osa sellest koest surra. Nii tekib infarkt või halveneb näiteks jäsemete verevarustus sedavõrd, et koed surevad ja jäse tuleb ampulteerida.
1.2.1 NAISED JA SUITSETAMINE
Oleme harjunud teadmisega, et naised elavad meestest kauem. Ometi väidavad meedikud, et lähitulevikus võib olukord muutuda. Ja põhjuseks ei midagi muud kui meie kauni soo kirg sellise hukutava harjumuse vastu nagu suitsetamine. Sigaretipakile märgitud light või mild jätab mulje nagu oleks tegemist tervist peaaegu mitte kahjustavate sigarettidega, tegelikult on see vale ja eksitav. Tubakatootjad püüavad valede kujutluste loomisega ärgitada noori naisi suitsetama - ahvatlevad reklaamid saledatest, ilusatest ja imetlus-väärsetest naistest tekitavad soovi nendega samastuda. Tubakareklaam püüab jätta muljet, et suitsetav naine on enesekindel ja seksuaalselt atraktiivne . Tubakareklaam trügib isegi spordivõistluste, kunstinäituste ja muusikaürituste sponsoriks - kõik selleks, et ahvatleda naisi suitsetama. Kannatajateks jäävad eelkõige veel sündimata lapsed. Naistel võib olla meestest raskem suitsetamisest loobuda , selgus Pennsylvanias läbi viidud uuringust. Naised muretsevad reeglina rohkem suitsetamisest loobumisega kaasneva kehakaalu kasvu pärast, ka on nad suurema tõenäosusega kannatanud raskekujulisema depressiooni all, mis on seotud ebaõnnestunud suitsetamisest loobumisega, arvab uuringu autor Kenneth A. Perkins Pittsburghi ülikooli meditsiinikoolist. Ja mis kõige olulisem, partnerite toetus suitsetamisest loobumisel on naistele märksa väiksem kui vastupidise olukorra puhul (ehk kui mees kavatseb suitsetamise maha jätta).
Perkins avastas, et mõned suitsetamisest loobumise tehnikad on meeste juures edukamad kui naiste juures. Tuleb välja, et nikotiini asendusteraapiad, näiteks närimiskumm või plaaster , on naiste peal vähem mõjusad. Tema sõnul kinnitavad seda fakti mitmed uuringud. Naiste võõrutamisel annab parimaid tulemusi käitumisteraapia (eriti, kuidas tulla toime suitsetamise tungiga) kombineerituna nii nikotiinivabade asendusravimite kui ka nikotiini sisaldavate asendusvahenditega nagu närimiskumm ja plaaster. Naistel kaasneb suitsetamisega rida spetsiifilisi tervist ohustavaid tegureid. Need on seotud eelkõige suitsetamise kahjuliku mõjuga loodusest määratud emadusfunktsioonide täitmise, eriti raseduse ja sünnitusega, aga ka muude naise organismi iseärasustega. Suitsetavatel naistel on rohkesti riskitegureid mitmesuguste tervisehäirete tekkeks või nende süvenemiseks.

Primaarne ja sekundaarne infertiilsus (sigimatus)
Viljastumise raskused ja rasestumise hilinemine
Mitmesugused komplikatsioonid raseduse ajal ja sünnitusel
Enneaegne sünnitus
Lapse väike sünnikaal
Surnult sündinud laps
Lapse surm sünnitusjärgsel perioodil
Südame-veresoonkonna haigused, südame infarkt, ajurabandus
Pahaloomulised kasvajad , sh kopsu-, söögitoru-, suu- ja kõri-, pankrease , põie-, neeru-, emaka- ja emakakaela vähk
Kroonilise hingamispuudulikkusega kopsuhaigused , kaasa arvatud bronhiit ja kopsu emfüseem (kopsupuhitus)

Rasedus
Kõige rohkem kahjustab oam tervist last kandev naine, kelle tulevane beebi tõmbab endasse sama palju mürgist suitsu, kui tema ema. Samuti lapsed ja noorukid , kelle organism pole jõudnud veel välja areneda. Kuigi inimene õpib ja areneb terve elu, lõppeb aktiivne kehaline areng meestel 25da eluaasta paiku ning naistel mõned aastad varem. Last ootav naine, kes rahustab juba varakult tulevase beebi närve, suitsetades 20 sigaretti päevas, pidurdab ja kahjustab embüro arengut ning annab oma tulevasele lapsele kaasa suure pagasiga hädasid, mis võivad avalduda hilisemal elu perioodil. Suitsetamine on isegi passiivsel kujul last plaanivale naisele kahjulik ning võib takistada rasestumist. Suitsetaval rasedal naisel, kes tõmbab paki suitsu päevas, sünnib suurema tõenäosusega alakaalus laps (200g normaalkaalust vähem), kui mittesuitsetaval rasedal naisel. Üks sigaret päevas napsab 10g beebi kaalust.
1.2.2 MEHED JA SUITSETAMINE
1996.a. küsitlused andsid vastuse, et 70 % suitsetavatest meestest vanuses üle 40 aasta soovivad loobuda suitsetamisest kuna nad seostavad potentsi probleeme liigse suitsetamisega.
Teada ju, et jagatud mure on pool muret. Ka vanusele lisanduvad aastad ei ole meestel otsustavad. Riskifaktoriks on ja ohtu süvendavad suitsetamine, narkootikumid ja alkoholi kuritarvitamine. Olukorda halvendavad närvipinge ja stress . Arstid kinnitavad, et on aidanud mehi vanuses 19-87. Muudetud eluviis võib tulemusi tuua ka arsti abita. Nikotiinil tundub olevat erektsiooni nõrgendav mõju. Seda on konstateeritud nii katsetustes loomadega kui ka katseliste uurimiste käigus inimestega. Poole tunni jooksul kolm suitsetatud sigaretti (nikotiini 0,9 mg sigaretis ) vähendasid erektsiooni võrreldes rühmaga, kes suitsetasid sigarette, milledes nikotiini oli ainult 0,002 mg sigaretis või nendega, kes ei suitsetanud üldse. Uurijate arvates nikotiini mõju edastus autonoomse närvisüsteemi kaudu veresoonkonda ja vähendas verevoolu . Uurijad oletasid, et suguühte järel süüdatud sigaret võiks olla uue erektsiooni pürgimuse Sümboliks. Uurimuste tulemused ei toetanud sellist arvamust.
1.3 TUBAKAS JA TERVIS
Tubaka tervistkahjustav toime on teada juba ammu . Kuna tubaka mõju ei pruugi avalduda igaühel, siis ei mõtle noor inimene tavaliselt neile 25 haigusele, mida teadlased tänapäeval seostavad suitsetamisega. Siiski peaks teadma suitsetamise tegelikku mõju, peaks teadma, millega suitsetaja riskib. Nimetatud haiguste tekkerisk on suitsetajal oluliselt suurem kui mittesuitsetajal. On kindlaks tehtud, et 30% kõikidest vähijuhtudest (kopsuvähi osas 90%), 80% kroonilistest kopsuhaigustest ning 20% südamevereringe haigustest (ka südamerabandus) on seotud suitsetamisega. Risk on väga individuaalne ning pole võimalik ennustada, milline tubaka kogus võib vallandada mingi haiguse või millise aja jooksul haigus tekib. Kuna isegi paar sigaretti päevas võib põhjustada kahjustusi kopsukoes, siis on selge, et sigareti mõiste on ohtlik müüt, mis teenib tubakaäri huve. Tubakasuitsu mõju meie tervisele oleneb väga mitmetest asjaoludest. Teaduslike uuringute põhjal arvatakse, et suitsetamine ei kahjusta mitte ainult südant vaid ka mõtlemisvõimet.
Haigused, mille teket suitsetamine soodustab:

Ajuinsult - ajurabandus on aju verevarustushäire, mis võib raskemal juhul lõppeda surmaga (veresoonte ahenemine nikotiini mõjul)
Südameinfarkt- südamerabandus on südame verevarustus.
Gangreen - raske haigus, mis on tingitud puudulikust verevarustusest. Tubakasuits soodustab eelkõige südamest kõige kaugemal asuvate kehaosade gangreeni (veresoonte ahenemine nikotiini toime tõttu).
Veresoonte lupjumine- ateroskleroos
Bronhiit- kopsutorude ehk bronhide limaskesta põletik (tubakasuits on hingamisteede limaskestadele pidev ärritaja. Seetõttu areneb suitsetajatel kergesti välja krooniline bronhiit).
Kõrgvererõhutõbi ehk hüpertoonia.

PASSIIVNE SUITSETAMISE MÕJU
Passiivne suitsetamine on teiste poolt tarvitatava tubaka suitsu sissehingamine. Passiivne suitsetaja on iga inimene, kes viibib ruumis, kus suitsetatakse või on hiljuti suitsetatud. Passiivse suitsetaja vastandiks on aktiivne suitsetaja: inimene, kes ise suitsetab. Harva teatakse, et passiivne suitsetamine on sama ohtlik kui aktiivne suitsetamine. Passiivsesse suitsetajasse satuvad kõik needsamad mürgid, mis aktiivsessegi suitsetajasse. Eriti ohtlik on aga passiivne suitsetamine seepärast, et passiivseteks suitsetajateks on pahatihti lapsed, kellel on vastupanuvõime mürkidele nõrgem kui täiskasvanutel. Nii mürgitavad täiskasvanud sageli nii enda kui ka teiste lapsi. Perekonnas, kus on lapsed ja suitsetavad vanemad suitsetavad tavaliselt samades ruumides, kus kogu pere viibib, saavad lapsed nn. kõrvalsuitsu sisse hingates mitte ainult teatud koguse tubaka ja tubaka paberi põlemisproduktide peasuitsust, vaid oluliselt suurema kontsentratsiooni kõrvalsuitsuvoolus sisalduvatest kartsinogeenidest ja mürkainetest, kui suitsetaja ise. Sama toime on mitte-suitsetavatele töökaaslastele, sõpradele ja nende lastele ja kõigile teistele suitseja lähedal viibivatele inimestele. Teades sellist ränka kahjustavat toimet, mida passiivne suitsetamine kaasinimestele teeb, on vaevalt suitsetajal kerge leida positiivset suhtumist küsimusele "Ega ma ometi ei häiri teid, kui siin ühe suitsu teen?" Tagasihoidlikumad inimesed ei söanda vastata eitavalt kartes solvata keeldumisega küsijat, eitavalt vastavaid küsitavaid sageli saadab meie ühiskonnas ebaviisaka ja iseka inimese imago .

SUITSETAMINE JA NOORED
Paljud alustavad oma suitsetajateed andmata endale aru reklaami ja meedia poolt sisendatud stereotüüpide osatähtsusest nende valikus - tundub ju peenelt sigaretti suitsetav daam nii seksikas ! Mis siis veel puberteediealistest rääkida. Pange tähele: kui väikesed (7-8-aastased) lapsed suhtuvad ema suitsetamisse negatiivselt, siis 12-aastane laps suhtub sellesse kui normaalsesse nähtusesse. Suitsetavatel vanematel on suhteliselt raske oma lastele selgeks teha, et nad ei suitsetaks. Kui mu isa suitsetab, siis miks ei võiks minagi seda teha? Ja nii kaovadki ema või isa suitsupakist esimesed sigaretid lapse taskusse . Lapsevanem saaks eelkõige anda head eeskuju, jättes ise suitsetamise maha ja saata suitsetavad külalised õue suitsu tõmbama. Kui 1960-ndate aastate alguses Eesti kooliõpilaste hulgas suitsetajaid peaaegu ei olnud, siis nüüdseks on olukord hoopis muutunud. Suitsu on enamus õpilastest proovinud juba põhikoolis, suur osa neist on muutunud juba regulaarseteks suitsetajateks. Kõige kurvem on aga see, et õpetajad on sageli suitsetamise vastu võitlemisele löönud käega. Õpetajate poolt püütakse süü veeretada vanemate kaela ja vanemad omakorda süüdistavad kooli halva mõju andmises oma lapsele. Tegelikult on aga süüdi kõik täiskasvanud, kes näitavad eeskuju suitsetamisega, kes toodavad tubakatooteid, teevad tubakale reklaami, müüvad noortele keelatud kaupu ja mööduvad suitsetavatest lastest ilma neile märkust tegemata. Oma süü on ka terviseõpetust jagavatel õpetajatel, kes ei ole suutnud lastele selgeks teha suitsetamise kahjulikkust. Enamasti ei tea ka lapsevanemad kui kahjulik on suitsetamine - nii neile endile kui ka nende lastele.

SUITSETAMISEST LOOBUMINE
Meetodeid suitsetamisest loobumiseks on mitmeid-tuleb arvestada isiku omapära ja otsustama kõige meelepärasema variandi kasuks. Alljärgnevalt peatume mõningatel populaarsematel meetoditel .

Päevapealt mahajätmine koos eelneva ettevalmistusperioodiga.
Nikotiiniasendusravi
Nõustamine spetsialisti poolt
Suitsetamisaja edasilükkamine
Väiksema nikotiinisisaldusega sigarettide kasutamine.

Väga paljud suitsetajad püüavad ise loobuda, kuid statistika alusel suudab vaid üks kümnest loobujast jääda püsivalt mittesuitsetajaks.
Vähemalt kolme meetodi kombineerimisel saadakse parimad tulemused. Suitsetamisaja edasilükkamine (tehes iga päev järjest vähem sigarette) ja väiksema nikotiinisisaldusega sigarettide kasutuselevõtt ei anna tavaliselt püsivat efekti. Enamasti inimene ei märkagi kui on hakanud taas suitsetama endiselt rohkelt sigarette päeva jooksul ja nõrgemat sigaretti kasutades tõmbab suitsetaja tegelikult sügavamale ning hoiab ka suitsu kauem kopsudes tagades siiski samaväärse kopsukahjustuse.
Loobumisel võiks kõrva taha panna mõned nõuanded, kuidas kahandada kahju, mida suitsetamine põhjustab:

Jälgige ja vajadusel muutke oma toitumistavasid. Suitsetajatel täheldatakse pidevat A, B ja C vitamiini puudust. Sellepärast võiks sagedamini süüa maksa, kala, mune, piima, koorevõid (A vitamiin ). Kruubid ja lihatooted toetavad B grupi vitamiinidega. Kibuvits , must sõstar, puu- ja köögiviljad aitavad mingil moel C vitamiini puudust leevendada (suitsetajatele on see eriti vajalik). Polüvitamiine peaks tarvitama aasta läbi.
Kasuks tuleb spordiga tegelemine. Suitsetajatele on eriti vajalik keskmise intensiivsusega kehaline aktiivsus värskes õhus. Ideaalsed oleksid jalutuskäigud, suusatamine , uisutamine ning aeroobika väljas. Värske õhk tugevdab vereringet, see aga parandab näojumet. Ainult et liikumise ajal ei peaks suitsetama.
Ei ole soovitatav suitsetada tühja kõhu peale ega enne magamaheitmist.
Loomulikult tasapisi vähendada päevas tarbitavate sigarettide arvu.

Päevapealt mahajätmine
on kõige kindlam meetod suitsetamisest püsivalt loobumiseks. Ei tohiks seada endale sihti, et nüüdsest ajast igavesti ma enam kunagi ühtegi sigaretti ei tee, tuleks elada üks päev korraga- hommikuti ärgates teadke, et täna ei suitseta! Koostage kindel plaan ja määrake esimene suitsetamisvaba päev, mis peaks olema järgneva 2 nädala vältel. Sageli sobib esimeseks päevaks nädala algus või puhkuse algus. Juhul kui sel perioodil on ette näha olukordi , kus niikuinii suitsetatakse, siis alustage 2-3 päeva peale seda. Soovitav on suitsetamisest loobuda tehes seda koos sõbra, abikaasa, elu- või töökaaslasega. Märkige oma esimese suitsetamisvaba päeva kuupäev 2 nädala vältel, mil te võite veel suitsetada ja muutke oma harjumusi. Asetage sigaretid ja välgumihklid ebaharilikesse ja erinevatesse kohtadesse , kust te neid esimesel hetkel ei oskaks otsidagi. Kui varem suitsetati hoides sigaretti paremas käes, siis nüüd võiks proovida suitsetada vasaku käega. Sigaretti suitsetades ei tohiks tegeleda millegi muuga, võiks pigem mõelda mida te tunnete kui suitsetate ning miks te just sel hetkel pidite sigareti läitma. Viivitage mõned hetked enne kui sigareti haarate. Seadke piiranguid luues ning laiendades kodus, tööl ja autos suitsuvabu piirkondi ja märkige iga suitsetatud sigaret kellaajaliselt ning põhjus, miks suitsetasite.
Esimene suitsuvaba päev
Vastavalt teie nikotiinsõltuvusele asetage hommikul ärgates nahapinnale esimene nikotiinplaaster. Hoiduge igavuse tekkimisest: tegelge spordiga - see on eriti vajalik neile, kes kardavad suitsetamisest loobumisel kaalus juurde võtta, külastage sõpru, kes on mittesuitsetajad, tegelge lemmikloomaga. Lisaks soovitusi : visake minema kõik sigaretid, välgumihklid, tuhatoosid, tõstke ümber mööbel, et ei oleks seda kohta, kus te varem suitsetasite.
Teine suitsuvaba päev
Võitlus nikotiini ärajäämanähtude (abstsinentsi) vastu .Esimesel päeval tekkinud halb enesetunne on veelgi hullem- see on seotud nikotiini ärajäämisega. Peavalud ja pearinglus on tingitud nikotiini toime vähenemisest veresoontele, samuti vingugaasi sisalduse kadumisest ja organism ei ole kohe harjunud rohke hapniku kättesaadavusega.
Unisus päeval, ärrituvus, keskendumisvõime langus, õhtuti unepuudus , depressiooni tekkimine - on tingitud nikotiini virgutava toime kadumisest. Samas uuesti suitsetama hakkamisel muutub enesetunne veelgi kehvemaks läbikukkumise ja süütunde tõttu. Vaevused on esimestel päevadel tugevamad, mööduvad mõne nädalaga.
Kolmas suitsuvaba päev
Kolmanda päeva hommikul ärgates on enesetunne ikka veel kehv ja suitsetamisest loobuja hakkab otsima ettekäändeid, et mitte seekord jätkata.
Neljas suitsuvaba päev
Võite end pidada juba mittesuitsetajaks. Täna ja lähinädalatel võib tekkida läbikukkumine vaid stressolukordades. Vältida tuleks alkoholi tarvitamist rangelt esimese kahe nädala vältel. Hoiduda viha ja ärrituvuse tekkimisest. Pingelise olukorra tekkimisel lahkuda hetkeks ruumist, viivitada, hingata sügavalt sisse ja välja. Tuleks leida endale mittesuitsetav seltskond .

ABIVAHENDID JA RAVIMID SUITSETAMISEST LOOBUMISEKS
Enam kui kolmandik Eesti täiskasvanud elanikest suitsetab. Suitsetajatest kaks kolmandikku on proovinud oma halvast harjumusest loobuda. Paraku on ajaga omandatud nikotiinisõltuvus raske haigus. Vaid 3 igast sajast katsetanust on ise ja ilma abi(vahendite)ta suutnud suitsuorjusest vabaneda. Edukamaks kujuneb mahajätmise üritus, kui abivahendina on kasutatud vastavaid plaastreid või närimiskummi. Edukam on suitsetamisest loobumine siis, kui abiks ja toeks on olnud eriettevalmistusega arst.
Nikotiiniasendusravi
Teada on, et nikotiini manustamise järsul katkemisel (suitsetamisest päevapealt loobumisel) avalduvad mitmed nikotiinisõltuvusest põhjustatud sümptomid, nn. võõrutusnähud: väsimus, keskendumisraskused, rahutus , ärevus, hirmutunne, ülemäärane higistamine, unehäired, suurenenud söögiisu ja kaalus juurde võtmine ning tugev suitsuhimu. Tõde, et sarnase vastu aitab sarnane (similia similibus expelluntur), teadsid antiikaja arstid juba enne tubaka tulekut Euroopasse. Sellel printsiibil põhineb ka nikotiinisõltuvusest vabaneda aitav nikotiiniasendusravi. Nikotiiniasendusravi korral jätkatakse organismi varustamist nikotiiniga kas Nicotinell 24-tunni nikotiiniplaastrite või nikotiininärimiskummi Nicotinell abil, mis on võrreldes suitsetamisega ohutum ja kontrollitavam nikotiini manustamise viis.
Nikotiininärimiskumm Nicotinell
Igas Nicotinell närimiskummis on väike, aga võõrutusnähtude leevendamiseks piisav annus nikotiini. Harjutades organismi järk-järgult väiksemate nikotiiniannustega, väheneb soov suitsetada. Nicotinell närimiskummit on 2 erineva nikotiiniannuse (2mg ja 4mg) ning kahe erineva maitsega - piparmündimaitseline (Nicotinell Mint) ja puuvilja-maitseline (Nicotinell).
Nikodent
Esimene ja ainus hambapasta , mis igapäevase kasutamise korral aitab loobuda suitsetamisest. Tegemist on teadusega , mis on tõestanud, et meie haistmis- ja maitsmismeel kujutavad endast kahte ülimalt tähtsat reflekside valdkonda, mis on omakorda tihedalt seotud vegetatiivse närvisüsteemiga. NIKOdenti toimemehhanismi aluseks on aromaatne vastureaktsioon suitsulõhnale, nii et suitsetamine muutub ebameeldivaks.
Zyban
Seni kõige paremaid tulemusi on andnud uusima abivahendi Zyban kasutamine. Viimane võeti USAs kasutusele vaid kahe aasta eest. Euroopasse jõudis see ravim alles mullu (2000!) aprillis ja Eestis registreeriti lubatud preparaadina augustis. Tegemist on hästi toimiva retseptiravimiga, mis vähendab suitsunälga, jäljendab nikotiini toimet ja leevendab abstsinentsi ehk ärajäämanähteid. Tulemuse tagab siiski eelkõige haige tahe. Vajalik on ka lähedaste toetus. Ravi määrab ja seda kontrollib arst.
KOKKUVÕTE
Suitsetamine ei anna midagi kasulikku , targem on see kes ei alusta üldse suitsetamisega. Mida hiljemalt sa alustad, seda raskem on maha jätta. Ja kui oledki juba mitu aastat nikotiini sõltuvuses olnud, oleks targem hakata kaaluma selle maha jätmist. Võimalusi on palju ja kõige tähtsam on, et sul oleks tahtejõudu sellest halvast pahest loobumiseks.
KASUTATUD KIRJANDUS
http://www.hot.ee/suitsetamine/dpl.ht m
http://www.advent.ee/tervis/?id=33&op=artikkel
http://www.miksike.ee/docs/lisa/4klass/5energia/suitseta.ht m
18

.DOC Laadi alla originaalfail 18 lk · .doc · 100 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-10-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

100 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Geidy Metson Õppematerjali autor

Kunagine referaat-uurimustöö, mille õpetaja käskis teha.
Kõige põhjalikum ja parima hinde vääriline töö.

teoreetiline käsitlus tubakas suitsetamise mõju organismile naised ja suits mehed ja suits tubakas ja tervis passiivse suitsetamise mõju suitsetamine ja noored suitsetamisest loobumine abivahendid ja ravimid suitsetamisest loobumiseks

Sarnased õppematerjalid

odt

Suits

Arenenud riikides on tubaka tarbimine jõudsalt vähenemas, arengumaades, sh endistes sotsialismimaades, ja ka Eestis, on aga järjest suurenenud alates 1990 aastatest (Raukas, A. "Eesti Päevaleht" 17.02.1997) Tööstuslikul otstarbel Eestis tubakat ei kasvatata, kuid on oluline teada, et tubakataime hektarisaak on suurem ükskõik millise teise põllukultuuri omast. Sellest on tingitud suur ärihuvi tubakakasvatamise vastu ning otsene huvitatus suitsetamise võimalikult laialdasest levikust. Iga suitsetaja peaks teadma, et tema pärast võetakse maha üks elujõuline puu iga kahe nädala järel, et rajada uusi tubakaistandusi. Mida tuleks ette võtta tootega, mis tapab poole tema tarbijatest? Kuidas esitletakse surmapakis lokkavat elu; haigustepakis tervist ja surmavat sõltuvust tekitavas pakendis vabadust ning elu ülistamist? Igal aastal tapab tubakas 4 miljonit inimest. Aastaks 2020 prognoositakse selle arvu tõusu 8,4 miljonini aastas

Bioloogia

docx

Suitsetamine

Tsirguliina Keskkool Suitsetamine ja selle kahjulikkus Referaat 2009. õ/a Sisukord 1. Probleemi püstitus 2. Sissejuhatus 3. Suitsetamise ajalugu 4. Suitsetamise mõju inimorganismile 5. Noored suitsetajad 6. Sõltuvushaigus 7. Passiivne suitsetamine 8. Suitsetamisest loobumine 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus Probleemi püstitus Miks valisin just selle teema? Mulle tekkis suitsetamise ja selle kahjulikkuse vastu rohkem huvi, kui nende teiste teemade vastu. Tahtsin rohkem teada saada, mida suitsetamine kahjustab, selle ajaloost, kus seda kõige algul suitsetati jne. Huvitas ka

Terviseõpetus

docx

Suitsetamise kahjulikkusest

Tubaka kahjulik mõju tervisele on enamikule tuttav. Praegu teatakse kopsuvähi, südame- ja veresoonkonna haiguste ning kopsulaienemise seosest suitsetamisega. Vähem ollakse kursis muude vähktõbede ja suitsetamse vaheliste seostega. Vähktõbi on suitsetava inimese arvates kauge tagajärg aastakümnete pärast. Uues uuringus tõestavad teadlased, et isegi ainult 3 sigaretti päevas võib põhjustada südamehaigusi. Sageli on tähtsam see, mis toimub just nüüd või käesoleval aastal. Suitsetamise vahetu mõju on igapäevane: sõrmede vereringluse halvenemine, peavalu, köha, limaeraldus, suu limaskestade ärritus, ebameeldiv suulõhn, nahapinna muutused. Tubaka mõju põhineb suitsus sisalduvatel ainetel, mis vereringega satuvad organismi. Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette (mis sisaldavad kokku 60 mg nikotiini)

Inimeseõpetus

docx

Suitsetamine

Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Tubakasuitsus sisalduvad ained võib rühmitada järgmiselt: · vähki tekitavad ained · sõltuvust tekitavad ained · valgeveresust tekitavad ained · pärilikke muutuseid põhjustavad ained · loote vääraarenguid põhjustavad ained · radioaktiivsed ained + vingugaas ja tõrv Niisiis on paljud tubakasuitsus sisalduvad ained väga mitmel moel tervisele kahjulikud. SUITSETAMISE MÕJU INIMORGANISMILE Sageli ei teata ka suitsetamise tegelikku mõju organismile. Lühemaajalisel suitsetamisel pole sageli suitsetamise kahjulikku toimet tunda, see ilmneb pikema aja jooksul. Siis on aga inimene muutunud juba suitsust sõltuvaks ja sellest loobumine on juba väga raske. Loobumist raskendab tubakas sisalduv nikotiin, mis nagu narkootilised ainedki tekitab sõltuvust mis kujuneb märkamatult. Peale nikotiinisõltuvuse kujuneb tubaka tarbimisel välja ka psüühiline sõltuvus, mis omakorda kinnistab suitsetamis- harjumust

Tervis

docx

Suitsetamise ebatervislikkus

igal teisel emal. 14. ja 16. rasedusnädala vahel kosub loode jõudsalt. Kui sa veel sel ajal suitsetad, hakkab lapse kaal keskmisest maha jääma. Niipea kui aga maha jätad, saab laps taas talle kasvamiseks vajalikku hapnikku. Isegi kui suitsetad 30. nädalal või peale seda, annad oma lapsele mitu nädalat, et veel võimalikult kiiresti kaalu koguda. See on sama lihtne ja sama keeruline kui sigarettide ära viskamine ja mitte kunagi enam ühegi mahvi tegemine. Kuigi oled suitsetamise ohtudest teadlik, ei ole sellest harjumusest alati kerge loobuda. Nikotiini sõltuvus võib kõik Su head kavatsused üles kaaluda ning lapsele pühendumisest ei tule midagi välja. Seetõttu ära üritada üksi loobuda. Aruta arstiga erinevaid võimalusi. Palu oma partnerilt ja lähedastelt toetust. Sa pead lootma teistele inimestele. Lõppude lõpuks loodab ka keegi ju sinu peale. http://www.nupsu.ee/?menu=parenting&cat=1,12&item=82 Kuidas mõjutab suitsetamine Sinu keha?

Tööohutus ja tervishoid

odt

SUITSETAMINE

Meestel esineb tavalisest sagedamini maohaavu. Põhjustab suu ja Seedeorganid söögitoru vähki. Kahjustab suu limaskesta ja tavaliselt on suitsetajal seetõttu halb hingeõhk. Toitumine Vähendab söögiisu Mingil määral stimuleeriv toime. Regulaarsed suitsetajad Kesknärvisüsteem kogevad lõdvestumise toimet suitsetamise ajal Põhjustab impotentsust, 80% liigsuitsetajate Suguelundid impotentsuse probleemidest johtub suitsetamisest Viljakus Arvatavalt vähendab viljastumisvõimet Suitsetajatel esineb tavaliselt rohkem raseduse katkemisi, enneaegseid sünnitusi, ja alakaalulisena sündinud lapsi. Samuti on suurem oht, et laps sünnib surnuna. Mõjud lootele

Bioloogia

odt

Suitsetamine

1 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. TUBAKA TARBIMINE...................................................................................................................4 1.1. TUBAKAS JA TERVIS............................................................................................................6 1.1.2. SUITSETAMISE MÕJU KOPSUDELE..........................................................................6 1.2. PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU......................................................................................8 1.3. SUITSETAMINE JA NOORED...............................................................................................9 2. KÜSIMUSTIKU ANALÜÜS.........................................................................................................12 LISA.....................

Teadus tööde alused (tta)

pdf

Suitsetamise populaarsus Keile gümnaasiumis

Juhendaja: õp. Enely Prei Keila 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1. TUBAKA TARBIMINE................................................................................................. 4 1.1. TUBAKAS JA TERVIS........................................................................................... 6 1.2. PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU ..................................................................... 9 1.3. SUITSETAMINE JA NOORED ............................................................................ 11 2. KÜSIMUSTIKU ANALÜÜS....................................................................................... 14 3. JÄRELDUSED TEEMA KOHTA ............................................................................... 20 4. METOODIKA ........................................................................

Ühiskonnaõpetus

Rohkem sarnaseid