Harjumus ja sõltuvus Suitsetamise mahajätmise muudab raskeks asjaolu, et tuleb loobuda nii suitsetamisharjumusest kui ka nikotiinisõltuvusest. Niisiis peabki esiteks muutma oma harjumusi, mis kutsuvad esile vajaduse sigareti järele. Koosta näiteks nimekiri toimingutest ja situatsioonidest, mille käigus sa alati suitsetad või tunned suuremat soovi suitsetada ning proovi võimalikult paljudest vabaneda. Teiseks põhjuseks, miks suitsetamisest loobumine nii raske ja võimatu tundub, on nikotiinisõltuvus. Nikotiin tekitab tugeva sõltuvuse, mis on seotud kesknärvisüsteemis asuvate nikotiiniretseptoritega ning mida kauem inimene suitsetab, seda tugevamaks muutub ka nikotiinisõltuvus, sest organism nõuab nikotiinivajaduse rahuldamiseks üha suuremat annust. Seega on üsna oluline, et suitsetamisest ei üritataks loobuda lahjemate sigarettide suitsetamisega või järkjärgult vähem suitsetades, sest iga tõmmatud sigarett tekitab isu järgmise järele.
9.Miks suitsetavad Sinu arvates noored? E:Et tunduda populaarsem ja lahedam ja saada hästi läbi teiste suitsetajatega kes käivad näiteks vanemates klassides. Mõndasi fakte veel suitsetamise kohta : *Sõltuvus nikotiinist tekib seetõttu, et nikotiin mõjutab ajus paiknevaid nikotiiniretseptoreid, mille tagajärjel tekib lühiajaline heaolutunne. Suitsetades nikotiiniretseptorite arv ajus suureneb ja inimene vajab üha uusi nikotiiniannuseid. Nii kujuneb välja nikotiinisõltuvus ja inimesest saab regulaarne suitsetaja. Kui nüüd ühel hetkel suitsust loobuda, tekivad nn. ärajäämanähud, sest inimene ei saa enam nikotiini, millega ollakse harjunud. Võivad tekkida närvilisus, keskendumisraskused, külmavärinad, peavalu ja muud ebameeldivad aistingud, mida on raske taluda ja mistõttu võib inimene taas suitsetamist alustada. *Suitsetamisharjumus on sügavalt juurdunud käitumismall - mingi tegevus, aga ka sündmus, kas
vägivallatõttu, mis olid seotud alkoholi tarbimisega. Joobes sõidukijuhtimise eest mõisteti aastatel 2007-2008 süüdi üle 7300 isiku. Üha rohkem noori tarvitavad tänapäeval alkoholi. Uuringud on näidanud, et neil kes alustavad 14.aastaselt alkoholi tarbimist on suurem tõenäolsus alkoholismile. Peamiselt alustatakse joomisega sõprade ajendil või suurest uudishimust. Mõne jaoks on see ka nagu keelatud vili, mis on nii magus, et ei suuda sellest ära öelda. Suitsetamine ja nikotiinisõltuvus Nikotiin on tubaka aktiivne sisaldis, mida omastatakse siis kas suitsetades või närides. Tänapäeval on olemas ka mokatubakas, mis on vähendanud närimistubaka kasutamist. Nikotiin on toksiline erguti, mis samamoodi alkoholiga ergutab meeli, vähendab söögiisu, võib hõlbustada õppimist ja meeldejäämist. Enamik inimesi alustab suitsetamist juba puberteedieas, mis on sageli tingitud teiste õhutamisest või lihtsalt "parema" maine saavutamisest.
• Probleemid tööl või kodus Kokkuvõte Niisiis on sõltuvus seisund, kus teatud tegevusest tekkiv meeldiv elamus muutub inimesele peagi siduvaks seisundiks. See halvab ajutegevust ja pärsib organismi tööd. Sõltuvused tekivad peamiselt stressist või mingi aine suurest vajadusest. Peamised kaks liiki on psüühilised ja füüsilised sõltuvused. Neist kõige raskemad füüsilised e. Keemilised sõltuvused. Kõige levinumad sõltuvused on alkoholism, nikotiinisõltuvus, toitumishäired, hasartmängusundus ja ostuhullus. Nendest vabanemiseks on inimesel vaja palju pühendumist, aega ja ka iseloomu. Mida tugevam on inimene, seda kergem on tal hakata vastu oma probleemidele. Alkoholism on haigus, mis vajab sõltuvuse rahuldamiseks etanooli ehk alkoholi. See kahjustab meie närvirakke, organismi ning võib tekitada vähki. Väga paljudel juhtudel on alkoholi liigtarvitamine lõppenud surmaga. Nagu ka teiste sõltuvuste puhul on
■ Mentool tuimestab kurku ning muudab suitsu mahedamaks ■ Peidab nii sigaretisuitsu karedust ja kirbet lõhna Mentoolsigaretid ■ Jahutava mõju tõttu kipuvad mentoolsigarettide suitsetajad rohkem suitsu alla tõmbama, misläbi suureneb ka sissehingatud nikotiini hulk ■ Mentoolsigaretid on suitsetamise alustamisel üks olulisemaid noori ahvatlevaid tegureid ■ Mitmed teadusuuringud on korduvalt tõestanud, et mentoolsigarettide suitsetamisel tekib nikotiinisõltuvus kiiremini, seda eriti noorte ja naiste hulgas Mentoolsigaretid Kasutatud allikad ■ http://www.tubakainfo.ee/mis-on-sigaretis/suitsetatavad-tubakatooted/ ■ https://et.wikipedia.org/wiki/Mentool ■ http://arvamus.postimees.ee/1199970/tubakatootjad-mentooli-tervi seriskid-pole-toestatud?_ga=1.195487532.1484675044.1482913615 Täname kuulamast!
Ravic Sündisin Saksamaal, kust humaanse mõtteviisi pooldajana õnneks suutsin põgeneda. Olin suurepärane arst ja illegaalsuse tõttu ka hea sissetulekuallikas mõnele kehkatsile. Siiski oli üks suur pahe, mis koonduslaagripiinad lõpetas, nimelt nikotiinisõltuvus. Ja nii juhtuski, nagu ei suutnud ma kord päästa noort ameeriklannat, ei saanud mind aidata ka keegi teine. Vahe oli vaid selles, et ma teadsin, mis oli tulemas, olin neid eluröövijaid varemgi kohanud, ja olin isegi õnnelik, et saabus minu tund. Joan Madou Kohtusin oma kangelasega väga traagilisel päeval. Tema suutis mind panna unustama. Olin õnnelik, kuni ta minema saadeti. Ei jäänud mul muud üle, kui ekselda üksi, ahvatledes tundmatuid mehi, kuid jäädes ise õnnetuks.
· Hingeõhk haisvaks · Hambad kollaseks · Krooniline köha ja köhatamine · Täiskasvanutel kopsumahu vähenemine · Noortel kopsumahu kasvu pidurdamist · Kuulmislangus, nägemishäired, peavalud SÕLTUVUS · Nikotiin mõjutab ajus paiknevaid nikotiiniretseptoreid · Lühike heaolu tunne · Suitsetades nikotiiniretseptorite arv ajus suureneb · Inimene vajab üha uusi nikotiiniannuseid · Kujuneb välja nikotiinisõltuvus Inimene = regulaarne suitsetaja Mittesuitsetamine : Närvilisus, keskendumisraskused, külmavärinad, peavalu ja muud ebameeldivad aistingud PASSIIVNE SUITSETAMINE Tubakasuitsu sissehingamine Passiivne suitsetaja on iga inimene, kes viibib ruumis, kus suitsetatakse või on hiljuti suitsetatud ! * Suitsetajasse satuvad kõik needsamad mürgid, mis aktiivsessegi
väikelaste kõõrdsilmsuse vahel. On kindlaks tehtud, et maailmas iga kolmas üle 15 aastane inimene suitsetab, iga 13 sekundi tagant sureb 1 inimene suitsetamise tagajärjel. Lääne statistika andmetel:1 tuhandest mehest tapetakse, 6 saavad surma liiklusõnnetuses ja 250 tapab tubakas. Kui vaadata neid fakte tekib küsimus : Kuidas suitsetamisest siis loobuda? Kõige parem viis on loobuda päeva pealt. 80% suitsetajaid sooviks lõpetada ,aga loobujal on nikotiinisõltuvus, mis on üks põhjus, miks suitsetamisest loobumine sageli ei õnnestu. Nikotiinisõltuvuse vähendamiseks kasutatakse nikotiininätse-ja plaastreid. Kui sa enne suitsetamisest loobumist suitsetasid keskmiselt 15 sigaretti päevas, siis on kaalutõus tõenäoline, sest suitsetamisest loobumisega ainevahetus aeglustub, tegelikult normaliseerub. Kaalutõusu vältimiseks tuleb teha rohkem füüsilist trenni ja süüa korrapäraselt.
Igal aastal tapab tubakas 4 miljonit inimest. Aastaks 2020 prognoositakse selle arvu tõusu 8,4 miljonini aastas. Maailma Tervishoiu Organisatsiooni andmetel suitsetab maailmas keskmiselt iga kolmas üle 15 aasta vanune (47% mehi ja 12% naisi). Enam kui kolmandik Eesti täiskasvanud elanikest suitsetab. Suitsetajatest kaks kolmandikku on proovinud oma halvast harjumusest loobuda. Paraku on ajaga omandatud nikotiinisõltuvus raske haigus. Vaid 3 igast sajast katsetanust on suutnud suitsuorjusest vabaneda. Last ootav naine, kes suitsetatab, napsab päevas 10g beebi kaalust. Rasedus kestab ~9kuud ja kuus on ~30 päeva, seega 2700 grammi. Põhjused, mis tõukavad inimesi suitsetamisele Noored hakkavad suitsetama uudishimust soovist "olla nagu kõik". Põhjusi, miks hakatakse suitsetama, on palju
Sigareti suitsetamiseks kulub keskmiselt 2 kuni 10 minutit. Sigaretisuitsetajad tõmbavad 5–7 minuti jooksul tavaliselt 8–12 mahvi ja hingavad sisse 0,5–0,6 liitrit suitsu. Piibu suitsetamise tavaseansil tehakse 50–200 mahvi, millest igaüks sisaldab 0,15–1,0 liitrit suitsu. Tavaline ühetunnine piibutamisseanss sisaldab 100–200 korda rohkem suitsu kui ühe sigareti tõmbamisel. 10. Mitmed teadusuuringud on korduvalt tõestanud, et mentooliga sigarettide suitsetamisel tekib nikotiinisõltuvus kiiremini ning seda eriti noorte ja naiste hulgas, kuna mentool aitab: peita sissehingatava suitsu kibedat maitset ja kirbet lõhna; muuta sissehingatava suitsu mahedamaks, vähendades hingamisteede ärritust (millega sisuliselt surutakse alla organismi hoiatusreaktsioon, et suits on ohtlik); muuta tuha ja suitsu värvuse valgeks; parandada sigarettide väljanägemist.
spetsiaalne filter tubakasuitsus sisalduvate keemiliste ainete ja ühendite organismi sattumise osaliseks tõkestamiseks. Mentool on tootjate poolt teadlikult tubakatoodetesse lisatud aine, mille eesmärk on muuta toksilised tubakatooted ostjatele maitsvamaks ja vastuvõetavamaks.Mentooliga sigaretid on üks olulisemaid tegureid, mis ahvatleb noori suitsetamisega alustama. Mitmed teadusuuringud on korduvalt tõestanud, et mentooliga sigarettide suitsetamisel tekib nikotiinisõltuvus kiiremini ning seda eriti noorte ja naiste hulgas.Tänu lisanditele võivad sigaretid muutuda köitvamaks, kuna need varjavad mõningaid põlenud tubaka sissehingamisega seotud ebameeldivaid toimeid. Vesipiip on traditsiooniline Kesk-Ida või Aasia seade, mida kasutatakse tubaka suitsetamiseks. Vesipiibu suitsetamisega ehk kõnekeeles piibutamisega on tegeldud juba umbes 400 aastat. Väidetakse, et igapäevaselt suitsetab maailmas vesipiipu 100 miljonit inimest
suitsetamisharjumusest, mis juhivad sigaretid teie ellu ja suitsetamine haarab teid täielikult oma võimusesse. Suitsetamisest loobumist peetakse niisama raskeks kui tugevatest narkootilistest ainetest võõrutamist. Suitsetamisharjumus on sügavalt juurdunud käitumismall mingi tegevus või sündmus mis on peaaegu alati seotud suitsetamisega (hommikukohvi, lõunasöök, telefonivestlus, tülid, probleemid tööl, hea tuju, halb tuju jpm.) Nikotiinisõltuvus on peamiseks põhjuseks, miks suitsetamisest loobumine sageli ei õnnestu, vähemalt esimesel korral. Nikotiin tekitab tugeva sõltuvuse, mis on seotud kesknärvi süsteemis asuvate nikotiini retseptoritega. Mis on olemas igal inimesel juba enne suitsetamist ja mille arv suitsetamis staazi kasvades suureneb, sest organism vajab järjest suuremat nikotiiniannust, et tagada harjumuspärane naudinguaisting. NAUDING Nauding on väärtus number üks, mis suunab
Tubakatooted jagunevad kahte kategooriasse: ühed on need, mida suitsetatakse ja teised on tubakatooted, mis on nii-öelda suitsuvabad ning mida tarbitakse kas närimise, ninna tõmbamise või mingil muul teel. Suitsetamine Sõltuvus nikotiinist tekib seetõttu, et nikotiin mõjutab ajus paiknevaid nikotiiniretseptoreid, mille tagajärjel tekib lühiajaline heaolutunne. Suitsetades nikotiiniretseptorite arv ajus suureneb ja inimene vajab üha uusi nikotiiniannuseid. Nii kujuneb välja nikotiinisõltuvus ja inimesest saab regulaarne suitsetaja. Kui nüüd ühel hetkel suitsust loobuda, tekivad nn. ärajäämanähud, sest inimene ei saa enam nikotiini, millega ollakse harjunud. Võivad tekkida närvilisus, keskendumisraskused, külmavärinad, peavalu ja muud ebameeldivad aistingud, mida on raske taluda ja mistõttu võib inimene taas suitsetamist alustada. Lisaks füüsilisele sõltuvusele nikotiinist on suitsetajad sageli sõltuvuses ka suitsetamisest kui tegevusest
suitsetama. Nn. tubakasõltuvus koosneb kahest osast: nikotiinisõltuvusest ja suitsetamisharjumusest. Suitsetamisharjumus on sügavalt juurdunud käitumismall - mingi tegevus, aga ka sündmus, kas meeldiv või mitte, on peaaegu alati seotud suitsetamisega (hommikukohvi, lõunasöök, telefonivestlus, tülid, probleemid tööl, hea tuju, halb tuju jpm.). Seega tuleks arvestada, et abiks suitsetamisharjumusest loobumisel on süstemaatiline ja teadlik elustiili ja -viisi muutmine. Nikotiinisõltuvus on teine põhjus, miks suitsetamisest loobumine sageli ei õnnestu, vähemalt esimesel korral... Nikotiin tekitab tugeva sõltuvuse, mis on seotud kesknärvisüsteemis asuvate nikotiiniretseptoritega, mis on olemas igal inimesel juba enne suitsetamist ja mille arv suitsetamisstaazi kasvades suureneb, sest organism vajab järjest suuremat nikotiiniannust, et tagada harjumuspärane naudinguaisting. Kasutatud kirjandus http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/tubakas/tubakatarvitamine/tu
Kõiki sigarette, ka Light ja Superlight kaubamärgiga sigarette suitsetades satub sinu organismi üle 4000 erineva keemilise aine, neist vähemalt 60 on tõestatult vähkitekitavad. Sõltuvus nikotiinist tekib seetõttu, et nikotiin mõjutab ajus paiknevaid nikotiiniretseptoreid, mille tagajärjel tekib lühiajaline heaolutunne. Suitsetades nikotiiniretseptorite arv ajus suureneb ja inimene vajab üha uusi nikotiiniannuseid. Nii kujuneb välja nikotiinisõltuvus ja inimesest saab regulaarne suitsetaja. Kui nüüd ühel hetkel suitsust loobuda, tekivad nn. ärajäämanähud, sest inimene ei saa enam nikotiini, millega ollakse harjunud. Võivad tekkida närvilisus, keskendumisraskused, külmavärinad, peavalu ja muud ebameeldivad aistingud, mida on raske taluda ja mistõttu võib inimene taas suitsetamist alustada. Mida suitsetamine teeb organismiga: 1. Süda ja veereringeelundid Pulss kiireneb ja vererõhk tõuseb
tervis, kes on sunnitud suitsetaja läheduses viibima, satub samuti seeläbi ohtu. Suitsetamisharjumus on sügavalt juurdunud käitumismall - mingi tegevus, aga ka sündmus, kas meeldiv või mitte, on peaaegu alati seotud suitsetamisega (hommikukohvi, lõunasöök, telefonivestlus, tülid, probleemid tööl, hea tuju, halb tuju jpm.). Seega tuleks arvestada, et abiks suitsetamisharjumusest loobumisel on süstemaatiline ja teadlik elustiili ja -viisi muutmine. Nikotiinisõltuvus on põhjus, miks suitsetamisest loobumine sageli ei õnnestu, vähemalt esimesel korral. Nikotiin tekitab tugeva sõltuvuse, mis on seotud kesknärvisüsteemis asuvate nikotiiniretseptoritega, mis on olemas igal inimesel juba enne suitsetamist ja mille arv suitsetamisstaazi kasvades suureneb, sest organism vajab järjest suuremat nikotiiniannust, et tagada harjumuspärane naudinguaisting. Paljudes arenguriikides on suitsetamine tänaseks hukka mõistetud ja populaarsust kaotamas.
kui mittesuitsetavatel eakaaslastel: neil võib uuringutel leida südamehaiguste tekkele viitavaid tundemärke. • Suitsetamine on ka seotud kuulmislangusega, nägemishäiretega ja sagenenud peavaludega. (3) 4. Sõltuvus Sõltuvus nikotiinist tekib seetõttu, et nikotiin mõjutab ajus paiknevaid nikotiiniretseptoreid, mille tagajärjel tekib lühiajaline heaolutunne. Suitsetades nikotiiniretseptorite arv ajus suureneb ja inimene vajab üha uusi nikotiiniannuseid. Nii kujuneb välja nikotiinisõltuvus ja inimesest saab regulaarne suitsetaja. Kui nüüd ühel hetkel suitsust loobuda, tekivad nn. ärajäämanähud, sest inimene ei saa enam nikotiini, millega ollakse harjunud. Võivad tekkida närvilisus, keskendumisraskused, külmavärinad, peavalu ja muud ebameeldivad aistingud, mida on raske taluda ja mistõttu võib inimene taas suitsetamist alustada. (2) Lisaks füüsilisele sõltuvusele nikotiinist on suitsetajad sageli sõltuvuses ka suitsetamisest kui tegevusest
tubakat, parkaineid (gambiir, katehhu), beetlipipra õisi, mis kõik rullitakse kokku Tarbimislevik: Lõuna- ja Kagu-Aasia, Aafrika, Okeaania Nass valmistatakse tubaka, lubja, puutuha ja puuvilja õlide segust Tarbimislevik: Iraan, endise NL lõunapoolsed vabariigid Snuff niisutatud nuusktubakas EL-s ainsaks tootjariigiks Rootsi, mujal Kanada (1% tarbijaid), Venemaa, USA, LAV Toime nikotiinisõltuvus, suuõõne haigused (vähk, hambakaaries jt), pankrease vähk, diabeet, SVH SUITSETAMISE MÕJU INIMORGANISMILE Sageli ei teata ka suitsetamise tegelikku mõju organismile. Lühemaajalisel suitsetamisel pole sageli suitsetamise kahjulikku toimet tunda, see ilmneb pikema aja jooksul. Siis on aga inimene muutunud juba suitsust sõltuvaks ja sellest loobumine on juba väga raske. Loobumist raskendab tubakas
· Bronhiit- bronhiit on kopsutorude ehk bronhide limaskesta põletik (tubakasuits on hingamisteede limaskestadele pidev ärritaja. Seetõttu areneb suitsetajatel kergesti välja krooniline bronhiit) · Kõrgvererõhutõbi ehk hüpertoonia Abivahendid ja ravimid suitsetamisest loobumiseks Enam kui kolmandik Eesti täiskasvanud elanikest suitsetab. Suitsetajatest kaks kolmandikku on proovinud oma halvast harjumusest loobuda. Paraku on ajaga omandatud nikotiinisõltuvus raske haigus. Vaid 3 igast sajast katsetanust on ise ja ilma abi(vahendite)ta suutnud suitsuorjusest vabaneda. Edukamaks kujuneb mahajätmise üritus, kui abivahendina on kasutatud vastavaid plaastreid või närimiskummi. Edukam on suitsetamisest loobumine siis, kui abiks ja toeks on olnud eriettevalmistusega arst (Sepper, S. "Suitsetamisest loobumine-unelm või tegelikkus", Naisteleht) · Nikotiiniasendusravi · Nikotiininärimiskumm Nicotinell · Nikodent · Zyban
C. R. Jakobsoni nimeline Gümnaasium Mari-Liis Luukas 11.c klass Suitsetamise mõju tervisele referaat Viljandi 2008 Sissejuhatus Tubaka tarbimine on kõige olulisem haigestumuse ja suremusega seotud tervise riskitegur kogu maailmas. Kuna suitsetamist alustatakse aina enam ning aina nooremana ja noorukieas kujuneb nikotiinisõltuvus kergemini, võib arvatavasti mõne aasta pärast täiskasvanueas suur osa tõsiste terviseprobleemidega inimesi olla. Töö eesmärgiks on välja tuua kõige kahjulikumad toimed, mis inimese tervist suitsetades mõjutavad, kui suurel määral on see levinud ning kuidas suitsetamist tõkestada. Töö tegemisel kasutasin internetimaterjali, ajakirjandust ning meditsiinikirjandust. Töö esimeses peatükis on täpsustatud suitsetamist, antud ülevaade tubaka ajaloost,
sõltuvus, mis omakorda kinnistab suitsetamis- harjumust. Ometi tahavab ülemaailmselt 80% suitsetamisest loobuda. Seda üritatakse kas omal jõul või kuskilt abi nõutades. 10 a tagasi ei tuldud Eestis selle pealegi, et pöörduda arsti poole pelgalt sellepärast, et tahetakse suitsetamisest loobuda. Kuid nüüd on tõdetud - see polegi niisama lihtne. Suitsetamine pole ainult halb harjumus, suitsetamine on haigus ja selle haiguse nimi on nikotiinisõltuvus. 3 SUITSETAMINE Viimane võib olla erineva raskusastmega: vahel saavad inimesed mahajätmisheitlusega ise hakkama, teinekord on see protsess küllaltki vaevav. Jagub neidki, kes katsunud elus viis- kuus või kümme korda suitsust loobuda, aga ikka hakkavad uuesti pihta. Nikotiinisõltuvuse intensiivsuse on sisuliselt sama intensiivne, kui raskete narkootikumide tarbimise sõltuvus.
vanemaid. Kui peres suitsetatakse, siis peetakse seda toimingut sama normaalseks kui kõike muudki. Suitsetamisest loobuda üritatakse kas omal jõul või kuskilt abi nõutades. Paari-kolme aasta jooksul on Eestis hakanud selles plaanis puhuma uued tuuled. 10 a tagasi ei tuldud selle pealegi, et pöörduda arsti poole pelgalt sellepärast, et tahetakse suitsetamisest loobuda. Suitsetamine pole ainult halb harjumus, suitsetamine on haigus ja selle haiguse nimi on nikotiinisõltuvus. Viimane võib olla erineva raskusastmega: vahel saavad inimesed mahajätmisheitlusega ise hakkama, teinekord on see protsess küllaltki vaevav. Jagub neidki, kes katsunud elus viis-kuus, vahel suisa 10 korda suitsust loobuda, aga ikka hakkavad uuesti pihta. Kui rääkida nikotiinisõltuvuse intensiivsusest, siis see on sisuliselt sama intensiivne, kui raskete narkootikumide tarbimise sõltuvus. Ei taheta otse tunnistada, et ollakse suitsu sõltuvuses, kurdetakse kas siis
teada, mis sunnib suitsetama. Tubakasõltuvus koosneb kahest osast: suitsetamisharjumusest ja nikotiinisõltuvusest. Suitsetamisharjumus, sügavalt juurdunud käitumismall on mingi tegevus, aga ka sündmus, kas meeldiv või mitte, on peaaegu alati seotud suitsetamisega (hommikukohvi, lõunasöök, telefonivestlus, tülid, probleemid tööl, hea tuju, halb tuju...). Tuleks arvestada, et süstemaatiline ja teadlik elustiili ja viisi muutmine on abiks suitsetamisharjumusest loobumiseks. Nikotiinisõltuvus on teine põhjus, miks suitsetamisest loobumine sageli ei õnnestu, vähemalt esimesel korral... Ühesõnaga on oluline pöörata tähelepanu tubakasõltuvuse mõlemale komponendile. Valmistudes suitsetamisest loobumiseks võiks suitsetaja koostada endale kindel plaan ja valida endale sobivad meetodid või soovi korral pöörduda arstist nõustaja poole. Paljud paraku ei tea, kust saada asjakohast nõustamist või kuidas kasutada abivahendeid.
Nn. tubakasõltuvus koosneb kahest osast: nikotiinisõltuvusest ja suitsetamisharjumusest (8). Suitsetamisharjumus on sügavalt juurdunud käitumismall - mingi tegevus, aga ka sündmus, kas meeldiv või mitte, on peaaegu alati seotud suitsetamisega (hommikukohvi, lõunasöök, telefonivestlus, tülid, probleemid tööl, hea tuju, halb tuju jpm.). Seega tuleks arvestada, et abiks suitsetamisharjumusest loobumisel on süstemaatiline ja teadlik elustiili ja -viisi muutmine (8). Nikotiinisõltuvus on teine põhjus, miks suitsetamisest loobumine sageli ei õnnestu, vähemalt esimesel korral... Nikotiin tekitab tugeva sõltuvuse, mis on seotud kesknärvisüsteemis asuvate nikotiiniretseptoritega, mis on olemas igal inimesel juba enne suitsetamist ja mille arv suitsetamisstaazi kasvades suureneb, sest organism vajab järjest suuremat nikotiiniannust, et tagada harjumuspärane naudinguaisting (8). Kokkuvõtvalt võib öelda, et oluline on pöörata tähelepanu tubakasõltuvuse mõlemale
( 5 ) 5. Sõltuvushaigus & suitsetamine kui standard Suitsetamisharjumus on sügavalt juurdunud käitumismall - mingi tegevus, aga ka sündmus, kas meeldiv või mitte, on peaaegu alati seotud suitsetamisega (hommikukohvi, lõunasöök, telefonivestlus, tülid, probleemid tööl, hea tuju, halb tuju jpm.). Seega tuleks arvestada, et abiks suitsetamisharjumusest loobumisel on süstemaatiline ja teadlik elustiili ja -viisi muutmine.(7) Nikotiinisõltuvus on teine põhjus, miks suitsetamisest loobumine sageli ei õnnestu, vähemalt esimesel korral... Nikotiin tekitab tugeva sõltuvuse, mis on seotud kesknärvisüsteemis asuvate nikotiiniretseptoritega, mis on olemas igal inimesel juba enne suitsetamist ja mille arv suitsetamisstaazi kasvades suureneb, sest organism vajab järjest suuremat nikotiiniannust, et tagada harjumuspärane naudinguaisting. ( 7 ) Suitsetamine kui standard
kauem aega. Nikotiin on kofeiinist tunduvalt mürgisem, mõjub organismile kahetiselt: stimulandi ja depressandina (suurte koguste korral). Nikotiin tõstab südamelöökide sagedust ja vererõhku. Ta võib aeglustada hingamist selle muutuse tõttu arvavad suitsetajad ekslikult, et suitsetamine lõõgastab. Nikotiinitaluvus ja sõltuvus tekivad kiiresti. Tavaliselt ei suurendata pidevalt koguseid, vaid jäädakse püsima teatud tasemele. Väljakujunenud nikotiinisõltuvus teeb suitsetamisest loobumise raskeks. Loobunuil tuleb mõnda aega taluda närvilisust, unetust, peavalusid, alalist suitsunälga. Tubakasuitsus sisaldub peale nikotiini teisigi mürgiseid aineid väga kahjulik ka neile, kes ise ei suitseta(passiivne suitsetamine). Nikotiin tekitab sõltuvuse, seega on ta narkootiline aine. Antud juhul tekib pidev vajadus uue sigareti järele. Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik, mis lahustub kergesti vees
Põhjuseks võib olla kas vanemate range keeld või siis mõjutab just see, et suitsetamine ongi pahe. Teismelisena väga sellele ei mõelda, kui palju see meie tervist rikub kuna tulevik on ju nii kaugel. Väga tihti on noortele eeskujuks just nende endi vanemad. Kui nende vanemad ees on suitsetajad ning suitsetamine on lubatud vaid täiskasvanuile, siis sel juhul oma vanemaid need noored jäljendavadki, tahtes olla täiskasvanulikud. Nikotiinisõltuvus ja suitsetamisharjumus saavad võimu aina juurde ning sigaretid muutuvad suitsetajale aina tähtsamaks elu osaks ja haaravad ta järjest enam oma võimusesse. Nikotiin on üks enim sõltuvust tekitavamaid aineid. Enamasti mõeldakse suitsetamisest alguses, kui millestki lühiajalisest ja juhuslikust. Suitsetamisest kujuneb midagi erakordset, omamoodi nädalalõpureis. Enam kui pooltel pühapäevasuitsetajatest tekib aga pikaajaline sõltuvus.. (Tartu Ülikooli Kliinikum, 2014)
Nn. tubakasõltuvus koosneb kahest osast: nikotiinisõltuvusest ja suitsetamisharjumusest. Suitsetamisharjumus on sügavalt juurdunud käitumismall - mingi tegevus, aga ka sündmus, kas meeldiv või mitte, on peaaegu alati seotud suitsetamisega (hommikukohvi, lõunasöök, telefonivestlus, tülid, probleemid tööl, hea tuju, halb tuju jpm.). Seega tuleks arvestada, et abiks suitsetamisharjumusest loobumisel on süstemaatiline ja teadlik elustiili ja -viisi muutmine. Nikotiinisõltuvus on teine põhjus, miks suitsetamisest loobumine sageli ei õnnestu, vähemalt esimesel korra. Nikotiin tekitab tugeva sõltuvuse, mis on seotud kesknärvisüsteemis asuvate nikotiiniretseptoritega, mis on olemas igal inimesel juba enne suitsetamist ja mille arv suitsetamisstaazi kasvades suureneb, sest organism vajab järjest suuremat nikotiiniannust, et tagada harjumuspärane naudinguaisting. Kokkuvõtvalt võib öelda, et oluline on pöörata tähelepanu tubakasõltuvuse mõlemale
Vältida tuleks alkoholi tarvitamist rangelt esimese kahe nädala vältel. Hoiduda viha ja ärrituvuse tekkimisest. Pingelise olukorra tekkimisel lahkuda hetkeks ruumist, viivitada, hingata sügavalt sisse ja välja. Tuleks leida endale mittesuitsetav seltskond. 1.6.1 ABIVAHENDID JA RAVIMID SUITSETAMISEST LOOBUMISEKS Enam kui kolmandik Eesti täiskasvanud elanikest suitsetab. Suitsetajatest kaks kolmandikku on proovinud oma halvast harjumusest loobuda. Paraku on ajaga omandatud nikotiinisõltuvus raske haigus. Vaid 3 igast sajast katsetanust on ise ja ilma abi(vahendite)ta suutnud suitsuorjusest vabaneda. Edukamaks kujuneb mahajätmise üritus, kui abivahendina on kasutatud vastavaid plaastreid või närimiskummi. Edukam on suitsetamisest loobumine siis, kui abiks ja toeks on olnud eriettevalmistusega arst. 15
Kui peres suitsetatakse, siis peetakse seda toimingut sama normaalseks kui kõike muudki. Suitsetamisest loobuda üritatakse kas omal jõul või kuskilt abi nõutades. Paari-kolme aasta jooksul on Eestis hakanud selles plaanis puhuma uued tuuled. 10 a tagasi ei tuldud selle pealegi, et pöörduda arsti poole pelgalt sellepärast, et tahetakse suitsetamisest loobuda. Suitsetamine pole ainult halb harjumus, suitsetamine on haigus ja selle haiguse nimi on nikotiinisõltuvus. Viimane võib olla erineva raskusastmega: vahel saavad inimesed mahajätmisheitlusega ise hakkama, teinekord on see protsess küllaltki vaevav. Jagub neidki, kes katsunud elus viis-kuus, vahel suisa 10 korda suitsust loobuda, aga ikka hakkavad uuesti pihta. Kui rääkida nikotiinisõltuvuse intensiivsusest, siis see on sisuliselt sama intensiivne, kui raskete narkootikumide tarbimise sõltuvus. Ei taheta otse tunnistada, et ollakse suitsu sõltuvuses, kurdetakse kas siis haigusnähte,
annaabi.ee 
