Suitsetamise populaarsus Keile gümnaasiumis (2)

KEILA GÜMNAASIUM 10B klass
Eva Vipper
SUITSETAMISE POPULAARSUS KEILA GÜMNAASIUMI PÕHIKOOLIS Uurimustöö
Juhendaja: õp. Enely Prei
Keila 2007 SISUKORD
SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1. TUBAKA TARBIMINE................................................................................................. 4 1.1. TUBAKAS JA TERVIS........................................................................................... 6 1.2. PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU ..................................................................... 9 1.3. SUITSETAMINE JA NOORED ............................................................................ 11 2. KÜSIMUSTIKU ANALÜÜS....................................................................................... 14 3. JÄRELDUSED TEEMA KOHTA ............................................................................... 20 4. METOODIKA .............................................................................................................. 21 KOKKUVÕTE ................................................................................................................. 22 KASUTATUD ALLIKAD ............................................................................................... 23 LISA.................................................................................................................................. 24
2 SISSEJUHATUS
Heites pilgu koolitagusele muruplatsile selgub hirmus tõsiasi- sirguvate lillede seas turritab üks uus liik ,,sigaretikonid", andes rohelisele lapile veidi kollakat ja meie ühiskonnale iseloomulikku määrdunud tooni. Kas tõesti on turumajandus toonud probleemi, mille vastu pole mõtet võidelda? Suitsetamine koolinoorte seas tundub peaaegu kohustuslik, vähemalt koolipidude juures. Iga päev, ka täna, jah, just praegu süütas keegi suitsu- kümned ja kümned kooliõpilased proovivad esimest korda suitsetamist . Esimene sigaret süüdatakse tavaliselt sõprade seltskonnas. Ja selle maik ei meeldi. Aga sõpradele seda öelda ei saa. Miks siis ikkagi harjutatakse organismi vastu võtma seda mürki? Oma teadustöö teemaks valisin "Suitsetamise populaarsus Keila Gümnaasiumi põhikoolis", et mõista probleemi suurust ja tähtsust. Suitsetamine pole eralõbu, vaid probleem, mis puudutab kõiki inimesi- see algab tubakareklaamidest, mis lasevad suitsetamist ekslikult paista ahvatleva ja positiivsena, probleem algab riigist, mis lubab selliseid tubakareklaame ja lõpeb naabrimehega, kes " heast südamest" koolipoisile paki suitsu ostab. Suitsetamine on kirg - sellisest harjumusest pole lihtne lahti saada. Üle 60% suitsetajatest soovib küll vabaneda tubakaorjusest, kuid täielikult suudavad seda vaid vähesed. Küsimus polegi ainult tahtejõus, vaid kes on kord juba suitsetama hakanud, see on ka tubaka tarvitamisest sõltuvusse sattunud. Nii määratleb isegi Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon suitsetamist haigusena: tubaka tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäire. Nikotiini-sõltuvuse tugevus on võrdväärne heroiini ja kokaiiniga. Käesoleva uurimustöö eesmärgiks on anda ülevaade erinevatest suhtumistest suitsetamisse ning jõuda selgusele, mille pärast hakatakse ja jätkatakse suitsetamist. Teadustöös püstitatud hüpotees on, noored suitsetaksid vähem juhul, kui nad lükkaksid edasi esimese sigareti tõmbamist. See teadustöö räägib tubaka tarbimisest ja selle mõjust tervisele ning toob välja tulemused, kui paljud noored põhikooli klassides tubakat tarbivad ja mida saaks teha, et seda vähendada.
3 1. TUBAKA TARBIMINE
Tubaka tarbimine on tänapäeval väga laialt levinud. Selle tagajärjed mõjutavad kogu elanikkonna elukvaliteeti ja pikemas perspektiivis ka riigi majandust. Arenenud riikides on tubaka tarbimine jõudsalt vähenemas, arengumaades, sh endistes sotsialismimaades, ja ka Eestis, on aga järjest suurenenud alates 1990 aastatest (Raukas, A. "Eesti Päevaleht" 17.02.1997) Tööstuslikul otstarbel Eestis tubakat ei kasvatata, kuid on oluline teada, et tubakataime hektarisaak on suurem ükskõik millise teise põllukultuuri omast. Sellest on tingitud suur ärihuvi tubakakasvatamise vastu ning otsene huvitatus suitsetamise võimalikult laialdasest levikust . Iga suitsetaja peaks teadma, et tema pärast võetakse maha üks elujõuline puu iga kahe nädala järel, et rajada uusi tubakaistandusi. Mida tuleks ette võtta tootega , mis tapab poole tema tarbijatest? Kuidas esitletakse surmapakis lokkavat elu; haigustepakis tervist ja surmavat sõltuvust tekitavas pakendis vabadust ning elu ülistamist? Igal aastal tapab tubakas 4 miljonit inimest. Aastaks 2020 prognoositakse selle arvu tõusu 8,4 miljonini aastas( ibid ). Öeldakse, et religioon , uudishimu, raha ja sõjad on neli olulist liikumapanevat jõudu. Kõik nad on otseselt või kaudselt kaasa aidanud ka tubaka võidukäigule saamaks popu- laarseimaks inimesetapjaks maailmas. On teada, et maailma elanikkonna täiskasvanud meestest suitsetab 47% ja naistest 12%. Eestis suitsetas 1997.a. 42,3% meestest ja 19,6% naistest (Statistika 2001,Tln). 2001. aasta algul kehtima hakanud karm tubakaseadus keelab suitsetamise üldkasutatavates ruumides ning annab tööandjale õiguse suitsetajaid mitte tööle võtta. "See aeg saab mööda, kui tuhatoos pandi nurka ja öeldi, et see on suitsetamise koht," ütleb sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Andrus Lipand (Tubakaseadusest, Postimees , 14.03.2001). Aastaks 2002 pidid asutustes olema tehnilistele tingimustele vastavad suitsetamisalad, aastaks 2004 aga ventilatsiooninõuete järgi välja ehitatud suitsetamisruumid. Nüüd võib asutusse astuda sisse tervise- või töökaitseametnik ja kontrollida näiteks, kas suitsetamiskohtade ventilatsioon ikka töötab. Tööandjal pole aga mingit kohustust suitsetamiskohti välja ehitada. Ta võib kehtestada korra, et suitsu tehakse õues, või üldse keelduda suitsetajaid tööle võtmast. Majandusliku
4 mõtlemisega firma-juhid eelistavad mittesuitsetajaid, sest poole sigaretipaki äratõmbamiseks kulub terve tund tööpäevast.( http://www.hot.ee/suitsetamine/dpl.ht m) Suitsetajad pole ära pahandanud ainult firmajuhte, nad mürgitavad õhku ka korterites. Kui seni oli ainus võimalus naabrimehele märkus teha, siis nüüd seisab õigus puhta õhu tahtja poolel. Tubakaseaduse üks paragrahve ütleb, et korterelamu ühistrepikodades suitsetamine on keelatud. Mittesuitsetajate õigusi peavad aitama jalule seada ka maksupoliitika ja ühiskondlik arvamus ­ on ju igaühe isiklik asi see, et õhk tema ümber poleks saastatud. Nõukogude ajal valitses seisukoht, et alkohol ja tubakas peavad olema kättesaadavad ka madalapalgalisele. Nüüd on suund sinnapoole, et tubakatooteid kui tervistkahjustavat luksuskaupa ei pea saama osta igast putkast. Seetõttu müüakse arenenud riikides sigarette vaid mõningates spetsiaalsetes kauplustes ja üksikutes suuremates kaubamajades. (ibid.) Eesti tubakaseadus on paljudest Euroopa analoogsetest seadustest rangem selles osas, et keelab alla 18-aastastel tubakatooteid tarbida. Kuna uuringud näitavad, et pooltel suitsetavate laste vanematest pole aimugi oma võsukese salaharrastusest, võib tulevikus nii mõnigi neist selle kurva tõe teada saada rahakotti kergendava trahvikviitungi kaudu. Muidugi ei hakata suitsetavaid noorukeid ratsapolitseiga taga ajama . Riik on lõpuks näidanud, et peab tubakat strateegiliselt ohtlikuks kaubaks mitte ainult rahva tervisele, vaid ka riigi majandusele, ning on kohaldanud selle suhtes eraldi seaduse. ( http://www.hot.ee/suitsetamine/dpl.ht m)
5 1.1. TUBAKAS JA TERVIS
Sageli ei teata ka suitsetamise tegelikku mõju organismile. Lühemaajalisel suitsetamisel pole sageli suitsetamise kahjulikku toimet tunda, see ilmneb pikema aja jooksul. Siis on aga inimene muutunud juba suitsust sõltuvaks ja sellest loobumine on juba väga raske. Loobumist raskendab tubakas sisalduv nikotiin, mis nagu narkootilised ainedki tekitab sõltuvust, mis kujuneb märkamatult. Peale nikotiinisõltuvuse kujuneb tubaka tarbimisel välja ka psüühiline sõltuvus, mis omakorda kinnistab suitsetamis-harjumust. ( Narusk , A. http://www.ut.ee/tervis/opetajatele/uimastimoju ) Tubaka tervistkahjustav toime on teada juba ammu . Kuna tubaka mõju ei pruugi avalduda igaühel, siis ei mõtle noor inimene tavaliselt neile 25 haigusele, mida teadlased tänapäeval seostavad suitsetamisega. Siiski peaks teadma suitsetamise tegelikku mõju, peaks teadma, millega suitsetaja riskib. (Ashes to Ashes: The History of Smoking and Health (1998) edited by S. Lock, L.A. Reynolds and E.M. Tansey 2nd ed. Rodopi) On kindlaks tehtud, et 30% kõikidest vähijuhtudest (kopsuvähi osas 90%), 80% kroonilistest kopsuhaigustest ning 20% südamevereringe haigustest (ka südamerabandus) on seotud suitsetamisega. Risk on väga individuaalne ning pole võimalik ennustada, milline tubaka kogus võib vallandada mingi haiguse või millise aja jooksul haigus tekib. Kuna isegi paar sigaretti päevas võib põhjustada kahjustusi kopsukoes, siis on selge, et sigareti mõiste on ohtlik müüt, mis teenib tubakaäri huve. (ibid.) Suitsetamine on liigse kehakaalu järel meie kooliõpilaste seas tähtsuselt teine riskifaktor tervisele. Suitsetamine soodustab väga paljude haiguste teket ja raskendab nende kulgu . Tubakasuitsu mõju meie tervisele oleneb väga mitmetest asjaoludest. Teaduslike uuringute põhjal arvatakse, et suitsetamine ei kahjusta mitte ainult südant vaid ka mõtlemisvõimet. Koos nikotiiniga tõmbab sigaretisuitsetaja kopsu ka hulgaliselt teisi suitsus leiduvaid toksilisi ja kantserogeenseid (pahaloomulisi kasvajaid põhjustavaid) ühendeid (vingugaasi, radioaktiivset polooniumi, jt. kokku üle 600 keemilise aine). Käesoleval sajandil on järsult tõusnud haigestumus ja suremus tubakaga seotud haigustesse . Seda seostatakse eelkõige üleminekuga sigarettide suitsetamisele. Sigarettidest läbi filtri tulev suits on mahedam ja meeldivam ning enamik suitsetajaid
6 tõmbab selle sügavale kopsu võimaldades seega tugevamat kahjustust kopsurakkudele. ( http://www.hot.ee/suitsetamine/dpl.ht m) Haigestumus ja suremus hingamisteede haigustesse on suitsetajatel seotud suitsetamise kestvusega aastates, sigarettide arvuga, samuti vanusega, millal suitsetamist alustati. Suitsetamisest tingitud haigused on üle 35- aastaste täiskasvanute hulgas kõige sagedamini esinevateks surmapõhjusteks. Nendest eluohtlikest haigustest tingitud suremust on võimalik vähendada 30-70% võrra.(ibid.) Haigused, mille teket suitsetamine soodustab: ajuinsult , südameinfarkt, gangreen , veresoonte lupjumine , bronhiit, kõrgvererõhutõbi ehk hüpertoonia.(ibid.) Suitsetamise vahetu mõju on igapäevane: peavalu, köha, limaeritus, suu limaskestade ärritus, naha muutused, potentsi langus, nn õhupuudus ja väsimus. Suitsuosakeste suur hulk tingib tubaka lõhna pikaajalise säilimise, eriti riietel juustel ja nahal. Suitsetava inimese limaskestadel on suitsu osakeste hulk nii suur, et ta ise ei tunnegi tubaka lõhna. Teiste inimeste haistmismeel on niivõrd tundlik, et ta tunneb koheselt, kas ruumi sisenev inimene suitsetab või mitte. Enim jäävad suitsuosakesed kinni pehmetesse riietusesemetesse, nagu villased kampsunid ja samet. Suitsetajate sõrmede kollane värvus tekib sigarettidest destilleerivast tõrvast. Osa tõrvast sadestub sigareti filtrisse, osa läheb koos suitsuga kopsudesse. Mikroskoopiliselt väikeste tilkadena satub tõrv ka sõrmedele ja tungib nahast läbi. Seepärast kaovad nii lõhn kui ka värv inimese kätelt alles väga pika aja jooksul suitsetamise lõpetamise järel. ( Smoke : A Global History of Smoking (2004) edited by Sander L. Gilman and Zhou Xun) Lisaks sellele, et teismelisena hakatakse suitsetama sõpradega samastumise soovist, võib see olla ka viide algavale depressioonile. Depressioon põhjustas ka sagedamini taasalustamist, kui oldi juba otsustatud loobuda. On huvitav, et paljud nikotiini ärajäämanähud imiteerivad depressiooni, kuid depressiivsetel patsientidel on nendeks enamasti unehäired ja väsimus, aga ka kaalu tõus (80 kuni 90 %), seevastu subjektiivne depressioonitunnus on huvipuudus ja rõõmutus. Suitsetamine suurendab ka ohtu end ära tappa. Suitsetajate seas on suitsiidikatseid isegi kaks korda rohkem kui mittesuitsetajatel, suitsiidimõtteid 1,4 korda rohkem. Suhteline risk on väiksem kui depressiooni puhul, kuid suurem kui skisofreenia puhul. Kahjuks jäävad suitsetamisest põhjustatud kahjustused inimesele terveks eluks. Sõltub sellest kui kaua inimene on suitsetanud ja
7 millised kahjustused sellest on tekkinud. Suitsetamisel koguneb kopsu peale tõrva veel väga mitmeid kahjulikke aineid, mis võivad põhjustada raskeid haiguseid nagu kopsuvähki, emfüseemi jne. Nende ja paljude muude haiguste esimeseks vältimise võimaluseks on suitsuvabade eluviiside järgimine.(ibid.)
8 1.2. PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU
Passiivne suitsetamine on teiste poolt tarvitatava tubakasuitsu sissehingamine. Passiivne suitsetaja on iga inimene, kes viibib ruumis, kus suitsetatakse või on hiljuti suitsetatud. Passiivse suitsetaja vastandiks on aktiivne suitsetaja: inimene, kes ise suitsetab. Harva teatakse , et passiivne suitsetamine on sama ohtlik kui aktiivne suitsetamine. Passiivsesse suitsetajasse satuvad kõik needsamad mürgid, mis aktiivsessegi suitsetajasse. Eriti ohtlik on aga passiivne suitsetamine seepärast, et passiivseteks suitsetajateks on pahatihti lapsed, kellel on vastupanuvõime mürkidele nõrgem kui täiskasvanutel. Nii mürgitavad täiskasvanud sageli nii enda kui ka teiste lapsi. Perekonnas, kus on lapsed ja suitsetavad vanemad suitsetavad tavaliselt samades ruumides, kus kogu pere viibib, saavad lapsed nn. kõrvalsuitsu sisse hingates mitte ainult teatud koguse tubaka ja tubaka paberi põlemisproduktide peasuitsust, vaid oluliselt suurema kontsentratsiooni kõrvalsuitsuvoolus sisalduvatest kartsinogeenidest ja mürkainetest, kui suitsetaja ise. Sama toime on mitte-suitsetavatele töökaaslastele, sõpradele ja nende lastele ja kõigile teistele suitseja lähedal viibivatele inimestele. Teades sellist ränka kahjustavat toimet, mida passiivne suitsetamine kaasinimestele teeb, on vaevalt suitsetajal kerge leida positiivset suhtumist küsimusele "Ega ma ometi ei häiri teid, kui siin ühe suitsu teen?" Tagasihoidlikumad inimesed ei söanda vastata eitavalt kartes solvata keeldumisega küsijat, eitavalt vastavaid küsitavaid sageli saadab meie ühiskonnas ebaviisaka ja iseka inimese imago . Kuid kellel siiski on õigus? Kas sellel, kes ei soovi, et tema enda ja lähedaste tervist kahjustatakse või sellel, kes soovib oma harjumuspärase eluviisiga kahjustada kaasinimesi? (,,Passiivne suitsetamine " http://www.online.ee/%7Ejaant/tervis/lingid/suitsetamine.html ) Kurb on ka see, et laste võitlemine vanemate suitsetamise vastu, ei ole siiani olnud mõeldav. See tähendab, et lapsed on kodudes, kus suitsetatakse, tahes või tahtmata sundsuitsetajad. On teada, et suitsetavates kodudes on lastel sagedamini nohu ning põsekoopa- ja kõrvapõletikke. On teada, et paljud kopsuvähi juhud on põhjustatud passiivsest suitsetamisest. Samuti on tõestatud, et passiivne suitsetamine võib põhjustada südame-veresoonkonna haigusi ning olemasolevat haigust ägestada. Mõju on suurim kinnises ruumis, nagu näiteks autos. Suurem osa sigareti suitsust läheb mujale kui
9 suitsetava inimese kopsudesse. See n.ö kõrvaline suits sisaldab ohkem kahjulikke aineid kui kopsudesse sattuv suits. Lahjade sigarettide kõrvaline suits on tõenäoliselt kahjulikum kui muude sigarettide suits. Tähelepanu passiivse suitsetamise all kannatavate inimeste suhtes on tõusnud, kuid võiks olla veelgi suurem ja tulemusrikkam.(ibid.) Sigareti põlemisel eraldub peavoog, mille suitsetaja sisse hingab ning kõrvalvoog, mis eraldub põlevast otsast ning mida hingavad sisse kõik, kes läheduses või samas ruumis viibivad. Passiivne suitsetamine kahjustab imikuid ja lapsi. Selle tulemusel väheneb organismi vastupanu ning sageneb haigestumine hingamisteede nakkushaigustesse, nina- kõrva-kurguhaigustesse. Passiivne suitsetamine võib põhjustada astma sümptomite süvenemist ning on seotud ka väikelapse äkksurma sündroomiga (ibid). Laiemalt on passiivse suitsetamise probleem üles kerkinud viimase mõnekümne aasta jooksul. Paljudes riikides on enam kui pooled mittesuitsetajad passiivseteks suitsetajateks. Täiskasvanute hulgas loetakse passiivseks suitsetajaks inimest, kes viibib suitsuses ruumis üle viie tunni ööpäevas. Just nimelt ruumides on oht kõige suurem, sest seal püsib tubakasuits väga kaua. Ruumis, kus on suitsetatud, tunneb mittesuitsetaja suitsuhaisu ära isegi peale 8-tunnilist korralikku tuulutamist. Lääne statistika andmeil 1000 noorest mehest 1 tapetakse , 6 saavad surma liiklusõnnetustes ja tervelt 250 tapab tubakas. Igal aastal hukkub meil suitsetamise tagajärjel tekkinud tulekahjudes üle 40 inimese. (Maailma Tervishoiu Organisatsiooni statistiline koondaruanne, 1998)
10 1.3. SUITSETAMINE JA NOORED
Maailma Tervishoiu Organisatsiooni (WHO - World Health Organisation , ka Eesti on selle liige) andmetel suitsetab maailmas keskmiselt iga kolmas üle 15 aasta vanune. Enamik püsisuitsetajaid on alustanud just noorukina ning põhiosa neist pärineb kodudest , kus suitsetamine on tavaks. Eakaaslaste mõju on vähemoluline. Tegemist ei ole pärilikkuse, vaid otsese eeskujuga-suitsetamine justkui võimaldaks pääsu täiskasvanute maailma. Eestis on suitsetamise eeskujuks iga teine pere, kus kasvavad lapsed. Sealt võrsub 80% tubakatarbijate uuest põlvkonnast. Põhjused, mis tõukavad inimesi suitsetamisele : Seltskondlik tava. "Sõprade ring, abikaasa, töökaaslased, kõik enam-vähem suitsetajad, kui ma soovin nendega suhelda ja koos käia, olen paratamatult ka ise suitsetaja. Pealegi, ruumis, kus ma oma tuttavatega tavaliselt viibin, on paljud suitsetajad ja saan olles ise küll mitte-suitsetaja nn. passiivse suitsetajana oma nikotiini annuse kindlasti kätte" Suitsetamine - normaalne nähe. "Suitsetades olen sikk ja mulle sobib suits!" Tubakasuits kui ergutav ja seksuaalsust tõstev käepärane vahend. "Sigareti suitsetamine minu jaoks on sama ergutav ja toonust tõstev kui näiteks tass kanget kohvi. Ergutav meeli, ka seksuaalsust." Kuivõrd suitsetamine ikka on kahjulik!? "Mu vanaisa suitsetas 63 aastat ja suri siis 91 aastasena kui jättis enne surma pool aastat suitsetamise. Olen suitsetanud lugematu arvu sigarette, aga ikka elus, ei tunne mingeid kaebusi, mis viitaksid sellele, et olen haige"( http://www.hot.ee/suitsetamine/dpl.ht m) Paljud alustavad oma suitsetajateed andmata endale aru reklaami ja meedia poolt sisendatud stereotüüpide osatähtsusest nende valikus - tundub ju peenelt sigaretti suitsetav daam nii seksikas ! Mis siis veel puberteediealistest rääkida. Pange tähele: kui väikesed (7-8-aastased) lapsed suhtuvad ema suitsetamisse negatiivselt, siis 12-aastane laps suhtub sellesse kui normaalsesse nähtusesse. Suitsetavatel vanematel on suhteliselt raske oma lastele selgeks teha, et nad ei suitsetaks. Kui mu isa suitsetab, siis miks ei võiks minagi seda teha? Ja nii kaovadki ema või isa suitsupakist esimesed sigaretid lapse taskusse . Lapsevanem saaks eelkõige anda head eeskuju, jättes ise suitsetamise maha ja
11 saata suitsetavad külalised õue suitsu tõmbama. Kodused tingimused võivad ka head olla, kuid mida teha kooli- ja eakaaslastega, kes ühistegevuseks ja grupikuuluvuse märgiks on valinud suitsetamise? Noored hakkavad suitsetama uudishimust - soovist "olla nagu kõik". Põhjusi, miks hakatakse suitsetama, on palju. Üks olulisemaid põhjusi on suitsetavate eakaaslaste surve, arvamus, et suitsetamine on cool ja vanemate või sugulaste eeskuju. Varjatumad põhjused on madal enesehinnang, halb edasijõudmine koolis ning ümbritseva keskkonna mõju, sealhulgas ka meedia mõju. Noorukitega on kõik selge - nad ei mõista lihtsalt paljutki. Suitsetamist õigustavad väited noorte suus : Suitsetamine tõstab toonust; mul on madal vererõhk; olen väga väsinud ning mul on raske kontsentreeruda; sigaret "raputab" mu kiiresti üles; hommikul aga aitab ärgata; pärast paari sigaretti on ka mõtted selgemad. See kõik on tõepoolest nii. Kuid ainult algetapil . Sigaret mõjub ajule toniseerivalt, parandab tähelepanuvõimet, kiirendab ainevahetust organismis. Ometi on see mõju lühiajaline. Soovides end ergutada suitsetab inimene ikka enam ja enam, lõppkokkuvõttes aga tunneb end väsinumana kui varem. Pealegi võib sageli tunda andev alusetu väsimustunne olla märgiks, et peaks mõtlema oma tervise peale. Selle asemel aga haaratakse sigareti järele. Suitsetamine vaigistab ebameeldivaid sümptomeid, kuid ei ravi haigust, vaid laseb sellel kaugemale areneda. "Suitsetamine rahustab närve" See on suitsetajate kõige populaarsem argument. Tegelikult täidab sigaret vaid ümberlüliti funktsiooni. Stressiolukorras on raske lahti saada masendavatest mõtetest. Suitsetamine viib aga mõtted mujale. See ongi kogu "rahustav" efekt. Erinevate maade õpetlaste mitmeaastased vaatlused tõestavad, et suitsetajatel esineb närviatakke palju sagedamini kui nendel, kes saavad hakkama ilma nikotiinita. Mida kauem inimene suitsetab, seda haavatavamaks muutub tema psüühika, seda muutlikumaks meeleolud. Need samad tegurid, mis sunnivad noori suitsetama - uudishimu, protestimeelsus ja eakaaslaste surve - võivad teenida aga hoopis vastupidist eesmärki. Uudishimu selle kohta, kuidas suitsetamine sinule mõjub ja kuidas see inimest mõjutab, saab rahuldada ka ilma suitsetamata. Miks vanemad ütlevad, et ära suitseta - nad teavad, milleni see viib. Noore jaoks on see vaid kauge tulevik ja vähetõenäoline fakt. Siiski võiks mõelda hoopis käesolevale hetkele - suitsuhais, mis jääb külge riietele ja juustele, mis tuleb suust ja kopsudest. Praegu muud ei juhtugi, aga seesama suits takistab rakkude normaalset elu,
12 aja jooksul jäävad nad haigeks ja tekibki vähk - haigus, mis hävitab järk-järgult teisedki rakud . Praegu ajab jooksmine suitsetavaid noorukeid hingeldama ja hambad lähevad tasapisi kollasemaks - sama juhtub ka veresoontega. Suitsetamisel tekkivad ühendid rikuvad veresoonte seinu, need kattuvad kollase kihiga , mis takistab vere normaalset voolamist, ükski kude ei saa piisavalt hapnikku ja hingeldab koos peremehega . (Ashes to Ashes: The History of Smoking and Health (1998) edited by S. Lock, L.A. Reynolds and E.M. Tansey 2nd ed. Rodopi) Kui 1960-ndate aastate alguses Eesti kooliõpilaste hulgas suitsetajaid peaaegu ei olnud, siis nüüdseks on olukord hoopis muutunud. Suitsu on enamus õpilastest proovinud juba põhikoolis, suur osa neist on muutunud juba regulaarseteks suitsetajateks. Kõige kurvem on aga see, et õpetajad on sageli suitsetamise vastu võitlemisele löönud käega. Õpetajate poolt püütakse süü veeretada vanemate kaela ja vanemad omakorda süüdistavad kooli halva mõju andmises oma lapsele. Tegelikult on aga süüdi kõik täiskasvanud, kes näitavad eeskuju suitsetamisega, kes toodavad tubakatooteid, teevad tubakale reklaami, müüvad noortele keelatud kaupu ja mööduvad suitsetavatest lastest ilma neile märkust tegemata. Oma süü on ka terviseõpetust jagavatel õpetajatel, kes ei ole suutnud lastele selgeks teha suitsetamise kahjulikkust. Enamasti ei tea ka lapsevanemad kui kahjulik on suitsetamine - nii neile endile kui ka nende lastele. ( http://www.hot.ee/suitsetamine/dpl.ht m)
13 2. KÜSIMUSTIKU ANALÜÜS
Enamik vastajaid , kes ennast suitsetajateks tunnistasid, põhjendasid oma suitsetamist sellega, et see meeldib neile. Neid oli 50%. Osa ütles ka, et tõmbab suitsu seepärast, et sõbrad tõmbavad (35%) ning viimane osa väitis, et suitsetamine tekitab neis hea tunde (15%) (tabel 1) .
tabel 1
15% meeldib suitsetada
sõbrad suitsetavad 50%
35% suitsetamine tekitab hea tunde
Kui tuli vastata küsimusele, kas neil on suitsetamise tõttu ka vanematega probleeme tekkinud, siis enamus vastas, et nad on tülitsenud vanematega (45%). 30% küsitletusest vastas, et jah, on küll probleeme olnud, kuid mitte tõsiseid ning 25% vastas, et nende vanemaid ei huvita üleüldse, mis nad teevad (tabel 2).
tabel 2
25% olen tülitsenud vanematega 45% ei ole olnud tõsiseid probleeme vanemaid ei huvita minutegemised 30%
14 Õnneks oli 55% küsitletutest teadlik riskidest/haigustest, mis kaasnevad suitsetamisega, kuid 45% kahjuks ei olnud neist teadlik (tabel 3).
Tabel 3
70 60 olen teadlik suitsetamisega 50 kaasnevatest 40 haigustest/riskidest
30 ei ole teadlik 20 suitsetamisega kaasnevatest 10 haigustest/riskidest 0 suitsetajad mittesuitsetajad
Paljud suitsetajad ei uskunud, et see võib edasi viia narkomaaniani (65%), kuid 35% neist siiski uskus (tabel 4).
Tabel 4
100 90 80 70 usun, et suitsetamine viib 60 narkomaaniani 50 ei usu, et 40 suitsetamine viib 30 narkomaaniani 20 10 0 suitsetajad mittesuitsetajad
Suitsuraha said enamus suitsetajaid oma söögirahast (63%), vaid 37% ostis suitsu oma taskuraha eest (tabel 5).
15 Tabel 5
37% ostan suitsu oma söögiraha eest ostan suitsu oma 63% taskuraha eest
Kui tahtsin teada, kas nad kunagi suitsetamise ka maha jätta kavatsevad, siis polnud 62% vastajatest selles kindlad, 28% soovis maha jätta ning 10% ei soovinud (tabel 6).
Tabel 6
10% kavatsen 28% suitsetamise maha jätta ei ole kindel
ei soovi maha jätta
62%
Enamik suitsetajaid kujutas ette tulevikku, kus nemad ei suitseta (55%), kuid 45% seda ette ei suutnud kujutada (tabel 7).
16 Tabel 7
100 90 80 70 kujutan ette suitsuvaba 60 tulevikku 50 ei kujuta ette 40 suitsuvaba 30 tulevikku 20 10 0 suitsetajad mittesuitsetajad
Uurisin neilt ka, kui palju nad päevas suitsu teevad. 55% küsitletutest tõmbab päeva jooksul terve paki sigarette, 30% teeb umbes 10 sigaretti päevas ja 15% 1-5 sigaretti (tabel 8).
Tabel 8
15%
suitsetan päevas paki sigarette suitsetan päevas 55% 10 sigaretti 30% suitsetan päevas 1-5 sigaretti
Soovisin ka teada, kas suitsetamine meeldib neile või on see lihtsalt halb harjumus, millest ei suuda vabaneda. Vastused olid sellised: Enamusele meeldib suitsetada (45%), mõned arvavad , et see on neile ühte kui teist (35%), väheste jaoks on see halb harjumus (20%).
17 End mittesuitsetajateks tunnistanud vastajaid oli 30%. 70% otsustas siiski ennast suitsetajaks nimetada. Erinevalt suitsetajatest olid mittesuitsetajatest küsitletud palju paremini teadlikud riskidest ja haigustest, mis suitsetamisega kaasnevad. 60% vastas sellele küsimusele jah vastusega , vaid 34% ei teadnud neist haigustest ja riskidest midagi ning 6% ei vastanud (vt tabel 3). Veidi üle poolte mittesuitsetajate vanematest ei suitseta (55%), kuid paljudel ka siiski suitsetavad (45%) (tabel 9).
Tabel 9
minu vanemad ei 45% suitseta 55% minu vanemad suitsetavad
Mittesuitsetajate tutvusringkonnas oli aga palju suitsetajaid. Pooled vastajatest ütlesid, et enamus nende sõpradest suitsetavad (50%), mõned ütlesid, et vähesed suitsetavad (30%), ning väga vähe inimesi vastas, et mitte keegi ei suitseta nende tutvusringkonnast (20%) (tabel 10).
Tabel 10
20% enamus sõpradest suitsetab
vähesed tuttavad 50% suitsetavad
mitte keegi 30% tuttavatest ei suitseta
90% mittesuitsetajatest küsitletutest oskas hästi ette kujutada tulevikku, kus nemad ei suitseta, vaid 10% ei saanud sellega hakkama (vt tabel 7). 88% küsitletutest uskus, et
18 suitsetamine võib edasi viia narkomaaniani. Võrreldes seda protsenti suitsetajate omaga, siis suitsetajatest uskus seda vaid 35%. 12% mittesuitsetajatest aga ei uskunud, et suitsetamine võib narkomaaniale eelneda (vt tabel 4).
19 3. JÄRELDUSED TEEMA KOHTA
"Suitsetamise populaarsus Keila Gümnaasiumi põhikoolis" on väga aktuaalne ja vajalik teema, sest meie koolis paistab olevat palju sigaretisõltuvuses vaevlevaid noori inimesi. Iga vahetund panen tähele, et just nooremad õpilased suunduvad alla garderoobi poole, et võtta oma jope ja välja minna ning kooli nurga taga koos sõpradega üks sigaret läita. See teeb lihtsalt kurvaks. Mis saab neist noortest , siis kui nad vanemaks saavad ja kooli lõpetama hakkavad? Millised on nende kopsud täisealisena, kui nad juba praegu, umbes 13-17 aastasena suitsu tõmbavad? See situatsioon on hirmutav, kuid seda saavad muuta vaid need noored ise. Keegi teine ei vabane sellest hirmsast pahest nende eest. Nad peavad seda ise suutma ja kui ei suuda, siis elama selle küüsis. Suitsetamine on aga üks väga kulukas tegevus. Rikaste lastel on muidugi kergem oma suitsuraha kätte saada, nende taskuraha on suurem. Kuid kuidas leiavad vaesemate vanemate lapsed omale suitsuraha? Algul näppavad ema-isa tagant. Pärast hakkavad mujalt varastama. Nii arenevad kurjategijad. On teada, et suitsetamine võib viia edasi ka narkomaaniani. Nende kahe pahe vahel ei ole väga suurt piiri. Noorte suitsetamine on kasvanud järjest suuremaks probleemiks. Enamus noori on hakanud suitsetama sõprade mõjutusel. Mõned ütlevad, et see tekitab hea tunde. Teistele jälle lihtsalt meeldib ning viimased ongi jäänud tegema, sest sõbrad teevad. Mõned noored on aga eeskuju saanud hoopis vanematelt ja haaranud vanemate suitsupakist mõne suitsu ning proovinud. Alaealiste suitsetamine väheneks, kui müüjad poleks nii hooletud neile suitsu müümisega ja kui vanematel oleks rohkem aega, et panna tähele oma lapse käekäiku. Variante , kuidas alaealisi takistada on raske välja pakkuda, sest neil on omad kohad suitsetamiseks ja politseil on keeruline neid tabada. See olukord säilib kuni ajani mil meie, noored, mõistame, et suitsetamine on tõesti tervisele kahjulik ja otsustame mitte alustadagi ja kui juba oleme alustanud, siis lõpetame selle surmava harjumuse.
20 4. METOODIKA
Uurimuse tegemiseks on kasutatud küsitluse koostamist. Koostatud küsistlus on jagatud Keila Gümnaasiumi 7. ­ 9. klassi valitud õpilastele. Õpilased vastasid antud küsitluslehtele ja tagastasid lehed . Valim moodustus nii: Iga viies inimene ja kui viies ei vasta, siis kuues. Küsitluse läbiviimine oli edukas. Seda ei saa muidugi kinnitada, et nende vastused ka ausad olid, kuid võib vähemalt loota , et nad näitasid üles austust ja kirjutasid nii nagu ka tegelikult on. Valimis oli 70 õpilast. Kogusin vastuseid vahetundide ajal. Küsitluse koostamine oli kõige parem variant, sest suuliselt ei oleks nii ausaid vastuseid ehk saanud ja vaatlusega oleks ka raske olnud. Küsitlus andis täpsed vastused koostatud küsimustele.
21 KOKKUVÕTE
Kuna täiskasvanud suhtuvad õpilaste suitsetamisesse suhteliselt ükskõikselt, siis on muutunud suitsutegemine ka palju avalikumaks. Nii ei minda suitsu tegema enam koolimaja nurga taha, ega püüta ka kooli ajal suitsust ilma olla. Täiesti häbenematult pannakse sigaret ette otse koolitrepil, sagedamini aga WC-des, kus mittesuitsetajal on seetõttu mõnikord väga ebameeldiv oma loomulikke vajadusi rahuldada. Sellist olukorda saaks ehk parandada sellega kui mittesuitsetavad õpilased hakkaksid võitlema oma kooli suitsetajate vastu. Kui õpilaste seas tekiks hoiak, et suitsetaja on mittesuitsetajast kehvem- kui suitsetamine oleks äärmiselt ebapopulaarne ja nii mõnigi suitsetaja võiks kaotada oma sõbra vaid seetõttu, et ta suitsetab.Teismelistest suitsetajatest jääb täiskasvanueas kirglikeks suitsetajateks umbes 80%. Enne kui nooruk hakkab suitsetama, võiks ta mõelda selle peale, miks ta seda teeb. Kas suitsu süütamisega allub ta tegelikult tubakareklaamile, sõbra pealekäimisele, või on lihtsalt uudishimulik? Uudishimu selle kohta, mis see suitsetamine õigupoolest on, saab rahuldada ka seda ise proovimata. Jälgides kasvõi mõnda tuttavat inimest, kes on suitsetanud pikemat aega. Tuleks mõelda oma tegelike soovide peale ­ kas olla ise oma otsuseid tegev inimene, kes väärtustab oma tervist või nikotiinisõltlane, kelle tervist ja käitumist määrab sigaret. Selleks, et noored vähem suitsetaksid peaksid nad leidma endale mingi hobi või tegevuse, mis köidab neid rohkem, kui suitsetamine. Noored võiksid näiteks tegeleda enam spordiga ja loovate tegevustega. Suitsetamise asemel saab teha väga palju erinevaid asju. Samas on see äärmiselt kasulik su tervisele, kui oled mittesuitsetaja. Kui suitsetamisest loobuda, siis juba igaveseks . See on raskesti teostatav ülesanne, kuid piisavalt tugeva iseloomuga inimesed saavad sellega hakkama ja ei alusta uuesti. Enamus noori suitsetab selle pärast, et olla nii-öelda ,,lahe" või siis seetõttu, et nende sõbrad-tuttavad seda teevad. Mõnedele tekitab suitsu tõmbamine ka hea tunde. Tegelikult on need kõik aga vabandused, et mitte suitsetamisest loobuda ja oma tervist hoida. Käesolev teadustöö kinnitab hüpoteesi, et noored suitsetaksid vähem juhul, kui nad lükkaksid edasi esimese sigareti tõmbamist, sest esimene sigaret on otsustav samm suitsetajaks jäämisel.
22 KASUTATUD ALLIKAD
· http://www.hot.ee/suitsetamine/dpl.ht m · Tubakaseadusest, Postimees, 14.03.2001 · Raukas, A. "Eesti Päevaleht" 17.02.1997 · ,,Passiivne suitsetamine " http://www.online.ee/%7Ejaant/tervis/lingid/suitsetamine.html · Maailma Tervishoiu Organisatsiooni statistiline koondaruanne, 1998 · Ashes to Ashes: The History of Smoking and Health (1998) edited by S. Lock, L.A. Reynolds and E.M. Tansey 2nd ed. Rodopi · Smoke: A Global History of Smoking (2004) edited by Sander L. Gilman and Zhou Xun
23 LISA
Suitsetamise populaarsus Keila Gümnaasiumi põhikoolis. Kallis Keila Gümnaasiumi põhikooli õpilane, Palun sul täita see küsimustik, et oleks võimalik välja selgitada, kui suur on suitsetamise populaarsus meie kooli põhikooliastmes. Vasta sellele samale lehele valikvastusteks jäetud kohtadesse . Vastamiseks tõmba ring ümber sulle sobiva vastusevariandi.
1. Kas sa suitsetad või ei? Kui jah, siis miks ja kui palju?Jah/Ei............................................................................................................................ SUITSETAJALE MITTESUITSETAJALE 2. Kas suitsetamine on mingil määral 2. Kui paljud sinu suhtlusringkonnast mõjutanud sinu suhteid vanematega? Kui suitsetavad? Enamus/vähesed/mitte keegi jah, siis kuidas? Jah/Ei 3. Kas sa oled teadlik kõigist ...................................................... riskidest/haigustest, mis kaasnevad .......................................... suitsetamisega? Jah/ Ei 3. Kas sa oled teadlik kõigist 4. Kas sa usud , et suitsetamine võib viia riskidest/haigustest, mis kaasnevad edasi narkomaaniani? Jah/Ei suitsetamisega? Jah/ Ei 5. Kas sa kujutad ette tulevikku, kus sina ei 4. Kas sa usud, et suitsetamine võib viia suitseta? Jah/Ei edasi narkomaaniani? Jah/Ei 6. Kas su vanemad suitsetavad? Jah/Ei 5. Kas sa kujutad ette tulevikku, kus sina ei suitseta? Jah/Ei 7. Kas kavatsed suitsetamisest ka lõplikult 6. Kust saad raha, et osta suitsu? Kasutan loobuda?Jah/Ei/Pole veel kindel vanematelt saadud söögiraha./ Ostan oma taskuraha eest. 7. Kas kavatsed suitsetamisest ka lõplikult loobuda?Jah/Ei/Pole veel kindel 8. Kas sulle meeldib suitsetada või on sellest kujunenud harjumus, millest sul on raske vabaneda? Nii ühte kui teist/meeldib/see on halb harjumus
24 Sugu: Klass: Vanus: Sihtgrupp: Keila Gümnaasiumi 7. ­ 9. klassid Valim: Iga viies inimene. Kui viies ei vasta, siis iga kuues.
25