Suitsetamise populaarsus noorte seas Suitsetamine on paljude noorte seas ärevust tekitavalt populaarne. Kui noored suitsetamisest loobuda ei suuda, sureb iga teine neist varajaselt. Suur osa noori hakkab tubakatooteid tarbima varases noorukieas. Koolilaste tervist käsitlevast uuringust “Health Behaviour in School-Aged Children Study”, kus analüüsiti 35 riigist pärit noorte suitsetamiskogemusi, selgus, et suitsetamist proovinud noorte arv kasvab hüppeliselt 11. ja 15. eluaasta vahel. 11aastastest noortest on oma sõnul vähemalt ühe sigareti suitsetanud umbes 15%. 15. eluaastaks on see arv kasvanud rohkem kui neli korda – 62%ni. Suitsetama hakkamise mõjutajateks on : ● Sõprade, vanemate ja perekonna mõju, eeskuju ● Suitsetamist hakatakse proovima varases teismeeas ● Alguses on suitsetamine n-ö seltsielu osa ning esimesed sigaretid saadakse sageli sõprade käest. ● Tahtmine kuuluda gruppi
leiduvaid toksilisi ja kantserogeenseid (pahaloomulisi kasvajaid põhjustavaid) ühendeid (vingugaasi, radioaktiivset polooniumi, jt. kokku üle 600 keemilise aine). Käesoleval sajandil on järsult tõusnud 6 haigestumus ja suremus tubakaga seotud haigustesse. Seda seostatakse eelkõige üleminekuga sigarettide suitsetamisele. Sigarettidest läbi filtri tulev suits on mahedam ja meeldivam ning enamik suitsetajaid tõmbab selle sügavale kopsu võimaldades seega tugevamat kahjustust kopsurakkudele. Haigestumus ja suremus hingamisteede haigustesse on suitsetajatel seotud suitsetamise kestvusega aastates, sigarettide arvuga, samuti vanusega, millal suitsetamist alustati. Suitsetamisest tingitud haigused on üle 35-aastaste täiskasvanute hulgas kõige sagedamini esinevateks surmapõhjusteks.
Geidy Metson Suitsetamise kahjulikkus SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................2 1.TEOREETILINE KÄSITLUS................................................................3 1.1 Tubakas............................................................................................4 1.2. SUITSETAMISE MÕJU INIMORGANISMILE............................5 1.2.1 Naised ja suitsetamine...........................................................7 1.2.2 Mehed ja suitsetamine...........................................................9 1.3. TUBAKAS JA TERVIS.................................................................10 1.4.PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU............................................11 1.5. SUITSETAMINE JA NOORED....................................................12 1.6. SUITSETAMISEST LOOBUMINE.............
Seega, isegi kui inimene ise ei suitseta, on tema tervis ohustatud, kui ta hingab sisse teiste inimeste sigaretisuitsu. Passiivne suitsetamine on teiste poolt tarvitatava tubaka suitsu sissehingamine. Passiivne suitsetaja -on iga inimene, kes viibib ruumis, kus suitsetatakse või on hiljuti suitsetatud. On kindlaks tehtud, et passiivne suitsetaja hingab suitsetaja läheduses sisse isegi rohkem vähkitekitavaid ühendeid kui suitsetaja, sest kõrvalvoo suits sisaldab neid peavoo suitsust rohkem. Suitsetamisel iga mahviga kopsu tõmmatavat suitsuvoogu nimetatakse peavooks. See sisaldab 3045% tubaka põlemisel tekkivatest ainetest. Mahvide vaheajal sigareti otsa hõõgumisel õhku lenduvat suitsuvoogu nimetatakse kõrvalvooks. Sinna satub 5570% tubaka põlemisel tekkinud ainetest. Tubakasuits sisaldab rohkem kui 4000 erinevat kemikaali osakeste ja gaasidena, millest paljud ained soodustavad vähi teket.
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
4. Suitsetamise mõju inimorganismile 5. Noored suitsetajad 6. Sõltuvushaigus 7. Passiivne suitsetamine 8. Suitsetamisest loobumine 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus Probleemi püstitus Miks valisin just selle teema? Mulle tekkis suitsetamise ja selle kahjulikkuse vastu rohkem huvi, kui nende teiste teemade vastu. Tahtsin rohkem teada saada, mida suitsetamine kahjustab, selle ajaloost, kus seda kõige algul suitsetati jne. Huvitas ka see, mida suits üldiselt sisaldab ja mida need ained õige teevad. Sissejuhatus Tubakasuitsetamine on üks levinumaid narkomaaniaid. Elanikkonna nooremates gruppides, alates keskkooli viimastest klassidest haarab suitsetamine noormehi, kuid viimastel aastakümnetel sekundeerivad neile järjest võrdväärsemalt naissoo esindajad. Vanemates gruppides, samuti füüsiliselt ja moraalselt täiskasvand inimeste hulgas leidub suitsetajaid vähem
On teada, et suitsetavates kodudes on lastel sagedamini nohu ning põsekoopa- ja kõrvapõletikke. Ameerikas läbi viidud uuringust selgus, et passiivne suitsetamine kahjustab ka laste hambaid. Samuti on tõestatud, et passiivne suitsetamine võib põhjustada südame-veresoonkonna haigusi ning olemasolevat haigust ägestada. Mõju on suurim kinnises ruumis, nagu näiteks autos. Suurem osa sigareti suitsust läheb mujale kui suitsetava inimese kopsudesse. See n.ö kõrvaline suits sisaldab rohkem kahjulikke aineid kui kopsudesse sattuv suits. Lahjade sigarettide kõrvaline suits on tõenäoliselt kahjulikum kui muude sigarettide suits. Tähelepanu passiivse suitsetamise all kannatavate inimeste suhtes on tõusnud, kuid võiks olla veelgi suurem ja tulemusrikkam. Naised ja suitsetamine Maailma Tervishoiu Organisatsiooni 1998.a andmeil suitsetas meie planeedil 47% meestest ja 12% naistest. Suitsetavate naiste osakaal varieerub märgatavalt eri piirkondades ja see on
Enamus suitsetajaid, ükskõik millises vanuses, teab, et suitsetamine suurendab südamehaiguste, kopsuvähi ja muude elundite vähkkasvajate tekkimise riski. Samal ajal usutakse, et lastel ja noores eas ei teki suitsetamisest mingeid kahjustusi paljude aastate jooksul. Tegelikult mõjutab suitsetamine tervist juba esimesest sigaretist peale. Suitsetamine muudab hingeõhu haisvaks, paneb suitsetaja kodu ja riided lehkama, ja nüristab nende lõhnataju. Suits ja nikotiin värvivad hambad kollaseks, suitsetajatel on ka igemehaigusi, kaasa arvatud hammaste väljalangemist. Krooniline köha ja köhatamine, suurenenud rögaeritus ja bronhiit, lisaks on suitsetajad vastuvõtlikumad gripile ja neil on suurem tõenäosus grippi raskemalt läbi põdeda. Suitsetamine põhjustab täiskasvanutel kopsumahu vähenemist, aga noorel areneval inimesel kopsumahu kasvu pidurdumist. Võhma on võrreldes
Kõik kommentaarid