Arsti juures Apteegis loomaarst termomeeter/kraadiklaas , salv kopsuarst spaatel kaal lastearst , tabletid pump perearst , pintsetid kupud pereõde respiraator süstal kardioloog kondoom pulber silmaarst nõel kirurg tilguti hambaarst skalpell ninakõrvakurguarst silmatilgad plaaster vatt
3 1.1 Töökohta vaatlus ja iseloomustus Ühe osa oma tööajast töötan kabinetis, millest ma teen riskianalüüsi. Kabineti ma jagan pereõega. Ruumi pind on 16 m2. Siin ma vormistan dokumendid ja hoian oma meditsiinitarbed. Kuna minu tööpäev algab hommikul koduvisiitidest, sellel ajas kabinetis kella 8.00- 14.00 töötab pereõde, mina kasutan kabinet kellast 14.00-17.00. Perearstikeskuses Toilas söömise jaoks ma võin kasuta puhkeruum, kus olemas veekeetja, mikrolaineahju. Kabinetis kohe vasakul pool asub kraanikaus (Lisa 1), vasakul pool on ka uks, mis viib teise kabineti ja otse ka veel uks, mis viib väljaspool. Müra ja lärm, mis toimub teisel kabinetist on hästi kuuldav minule. Kui astuda kabineti, siis otse on kusett ja protseduuride kapp.( Lisa 2) Minu laud on paremal pool kõrval akna ja radiaatori
kehatemperatuuri tõus kuni 39 kraadini. Vanemate sõnul pole elustiilis muutusi esinenud. Laps olevat paaril viimasel päeval olnud virilam ning keeldub söömast. Muudest külmetushaiguste sümptomitest esineb vaid nohu. 1.3 Ajavahemik, mil jälgisin patsienti ja temaga tegelesin 04.01.2012-18.01.2012 , sel ajavahemikul oli 3 kohtumist patsiendi ja tema perekonnaga, neist üks koduvisiit ja 2 kohtumist perearstipraksises. 2. PREVISIIT Patsiendist teavitas mind pereõde, kes tutvustas mulle anamneesi. Teavitamine toimus enne koduvisiiti, kuhu kutsuti mind kaasa. Lapsel oli olnud kõrge palavik juba kolmas päev. Täna oli lisandunud viilid suus. Haigega kohtumisel oli kavas tutvuda tema koduse olukorra, elamistingimuste ja tervisekäitumisharjumustega. Enne lapse juurde minekut sõnastasin endale eesmärgid: 1. Saavutan lastevanematega hea kontakti edaspidiseks suhtlemiseks 2. Oskan võtta anamneesi lapse kohta vanematelt 3
o Infovahetuse puudulikkus perearsti ja teiste teenusosutajate vahel ning tegevuste dubleerimine o Ebapiisav koostöö sotsiaalhoolekande- ja haridussüsteemidega, tervisehoiu teiste tasanditega ning kohalike omavalitsusüksustega o Erinevate tervisehoiuteenuse osutajate võimalused korraldada koostöö teenuste kättesaadavuse heaks o Apteegiteenus ei ole tervisehoiu süsteemi intergreetitud 7. Kes on pereõde? Õe või ämmaemanda kutseharidust omav tervisehoiutöötaja, kelle ülesanne on üksikisikul , perekonnal, kogukonnal määratleda ja suurendada oma füüsilist, vaimseid ja sotsiaalseid võimeid sõltumata inimese soost,vanusest,rassistst, keelest, regilioonist, sotsiaalsest staatusest ning tervislikust seisundist. 8. Mis on pereõenduse eesmärk? Edendada pere kui terviku stabiilsust. Toetada pere, et nad omavahel hästi läbi saaksid. 9. Nimeta pereõe töövaldkonnad.
peaks jääma teisejärguliseks, esikohal peaks olema siiski täisväärtuslik toitumine ja liikumine. Aeglane ja püsiv kaalukaotus 0,5 1 kg nädalas on ohutuim viis kaalust alla 12 võtmiseks. Samuti võiks soovitada patsiendile pidada toitumispäevikut, tänu millele saab jälgida oma toitumisharjutusi. Tiina sooviks küll kõndimas käia, kuid sobiva kaaslase puudumisel jääb see tal tihtipeale katki. Pereõde võiks Tiinale soovitada eakate võimlemist, mida tehakse tavaliselt 2 korda nädalas, juhtumist jääb selgusetuks kus Tiina elab, kuid näiteks Pelgulinna Rahvamajas on sobiv treening olemas, ühe korra hind on 2 eurot ja juhendajaks on 20 aastase staaziga treener. Mõnest sellisest ringist saab proua kindlasti selliseid tutvusi, kellega ka mõnel päeval jalutamas käia. Liikumine peaks saama igapäevaseks harjumuseks. 13
16. Haiguste ennetamise efektiivsus, seos heaoluga. Haiguste ennetus on tervete inimeste kaasamine terviseuuringutele või ennetavatele terviseteenustele, eesmärgiga ära hoida välditavaid haigusi. Ennetus on ka tervisenõustamine, vaktsineerimine, raseduse jälgimine, sõeluuringud, patsiendijuhendite avaldmaine, tegevused haiguse tüstistuste ennetamiseks jne. Haiguse ennetamine on osa tervishoiuteenustest. Olulist rolli ennetuses kannavad perearst ja pereõde, kelle kohustuste hulka kuulub patsiendi tervise jälgimine ja läbi erinevate ennetustegevuste tema tervise hoidmine, et haigused ei tekiks või süveneks. 17. Eesti rahvastiku tervis ja tervisepoliitika suundumused/dokumendid ning põhilised demograafilised näitajad (keskmine eluiga, tervelt elatud eluaastad). Eestis on harituse indeksi ja eluea indeksi erinevus suurimaid kogu maailmas:
arstid häid nõuandeid jagada. Loobumine on palju tulemuslikum, kui seda teha koolitatud meditsiinitöötaja jälgimisel. Uurimistöö raames tehti intervjuu Risti aleviku perearsti, Hingi Kalbergiga, uurimaks milliseid kogemusi tema perearstina omab abistamises suitsetamisest loobujaid ( Lisa 3). Seda, et patsiendid pöörduksid abisaamiseks perearsti poole, on tema kolmekümne aastase tööaja jooksul juhtunud vaid 2 korda. Nende perearstikeskuses nõustab suitsetamisest loobujaid pereõde, kes on saanud vastava koolituse. Vahel abistavad nad suitsetamisest loobujaid kirjutades välja retseptiravimeid nagu näiteks Chantix, kuid ühe juhtumi puhul, mida tema mäletas, ravim mõju ei avaldanud. Hingi arvab, et ravimite efekt on veidi parem ja nõustamisest on vähem kasu. Inimesel peab olema tahtejõudu. Enamikel juhtudel piisab tema arvates tõsisest soovist loobuda. (Kalberg, 2015) 20 3. UURING SUITSETAMISHARJUMUSTE KOHTA
keskkonnahoid, koolikiusamine). Mis on: Tallinnas elanikke 429 899 (2014. a. seisuga), neist eestlasi 77,5% ja soomlasi 0,8%. Sündide arv 2010. aastal 5371, 2014. aastal 4651. Imikusuremuse näitaja langenud 3,3‰ (15,7). Rinnapiimatoidul on 6. elukuuni 53,4% imikutest (38,8%). Vanemate teadlikkus laste arendamisest on paranenud (?). Perearst-pereõde abisüsteem on välja arendatud (kaadri puudus). Digiretsepti kasutuselevõtt. Meditsiinitehnika kiire areng. Kaadri kvalifikatsiooni tõus. Suurte nakkuspuhangute taandumine. Vigastused Kuidas edasi? Lastevanemate riikliku koolisüsteemi väljaarendamine. Üldarstiabi edasiarendamine koostöös koolitervishoiuteenuse osutajatega. Riikliku traumaregistri käivitamine.
annaabi.ee 
